Järv äärset teed mööda põhja poole sõites jõuameuusgooti stiilis sihvaka torniga juurde. Kirikon teelistele suviti avatud. Eesti kultuurilukku on Äksikirik sügavalt juurdunud tänu kirikuõpetajale jakirjamehele Otto Wilhelm Masingule (1763-1832), kesvõttis eesti keeles kasutusele „õ“ - tähe.

Äksist võtame suuna lõunasse. Viimaseks peatusekskeerame enne alevikku suurelt teelt vasakulejuba kaugelt silma torkava vaatetorni juurde. Umbes15 m kõrgusest vaatetornist paistavad nagu peopesalVooremaa viirgmaastik põhjas ja Tartu linna kõrgemadhooned lõunas.

eÄksi kiriku

Lähte

Veel 15 kilomeetrit üles-alla

üle voorte ja olemegi

tagasi Tartus!

Peatskivi

Saadjärv

Saadjärve mõis

Saadjärvelooduskeskus

Soomepoiste tubamuuseumis

Jääaja Keskus,

Saadjärvejahtklubis

külas, mis jääb Alatskivilt 1,5 km loodesuunas, on muistne eestlaste vägimees Kalevipoegoma tegudega maastikku kujundanud. Kalevipoegjäänud ükskord nii sügavasti magama, et hundid tahobuse nahka pistnud, järele jäänud üksneskivistunud sadul - Sadulakivi. Kõrget mäeselga, kusKalevipoeg olla maganud, kutsutakse Kalevipojasängiks. See on tegelikult hoopis III sajandist e. Kr.pärinev muistsete eestlaste linnusease. Tänapäevaltehakse siin jaanituld ja peetakse külapidusid.

on Vooremaa järvedest lõunapoolseim,suurim ja kalarikkaim. Järve kaunitel kallastel on asunud mitmeid baltisaksa aadlimõisaid. Põhjakaldalkerkib uhke eravaldus - renoveeritud peahoonegaklassitsistlik . Mõisaansamblissekuulub veel mitmeid majandushooneid: viinaköök,mis andis 19. sajandil suure osa mõisa tulust, härjatall,ait-kuivati ja kaunis kärnerimaja.

Saadjärve lõunakaldal Äksi külas asub, kus saab ülevaate Vooremaa looduse

kujunemisloost ning selle omapärast. Sama hoonehoitakse mälestust

Soomes ja hiljem Eestis võidelnud eestlastest IImaailmasõja ajal.

Äksis on alates 2012. a. suvest avatudkus multifunktsionaalsete heli- ja valgusinstallatsioonide ning huvitavate eksponaatide kaudu on võimalikkogeda jääaega nagu see oli Vooremaal umbes 15 000aastat tagasi ning mõtiskleda kliimamuutuste üle.Ekspositsiooniga saab tutvuda nii iseseisvalt kui ka tellida juhendajaga õppe- või meelelahutusprogramme.

Tänase Saadjärvega saab sinasõbraks. Siit saab minna järveveele lõbusõidujahi

või parvega, käia suplemas ja saunas.

Edasine teekond kulgeb läbi elurikaste vanade

loodusmetsade, üle künkliku Selgise mõhnastiku lään

de Vooremaa lõunaossa. Vooremaa on kõige esindus

likum jääaja poolt kujundatud pinnavormide kogum

Eestis, otsekui geoloogiline vabaõhumuuseum.

-

-

-

-

-

7

8

10

11

9

EST www.visittartu.com

1

1

1

2

3

4

5

7

910

11

8

6

Põhja-TartumaaringreisPõhja-Tartumaaringreis

Tartumaa reisimarsruudid

Tekst: Annereet PaatsiKujundus: Triinu SarvTrükk: PaarFotod: Tartumaaavalik pildipank

Turismiinfokeskus; infopunkt

Matkarada; vaatetorn

Muuseum; mõis

Kirik; mälestusmärk

Ratsutamine; kaitseala külastuskeskus

Hotell; muu ööbimiskoht

Karavani peatuskoht; internet

Metsaonn; ilus vaade

Telkimine; lõkkeplats

Looduslik huviväärsus; arheoloogiline huviväärsus

Arheoloogiline huviväärsus

Tankla; supelrand

Tartu KülastuskeskusRaekoda, Tartu 50089Tel. 744 2111info@visittartu.comwww.visittartu.com

Tartumaareisimarsruudid

Tartumaareisimarsruudid

Tänase Tartumaa 147 000 elanikust elab Tartu linnas2/3 ülejäänud maapiirkondades ja väikelinnades. Seepole olnud alati nii. Eestlased on pikka aega olnudmaa- ja metsarahvas. Selleks, et paremini tundmaõppida Tartumaa rahvast ja hoomata eestlastetõsimeelsust ning hingesügavust tuleb heita pilk kaTartut ümbritsevatele maastikele ja sealseteleelanikele.

Tartumaa mitmepalgelised maastikud pakuvadvõimalusi nii loodusenautijale kui ka ajaloohuvilisele.Siin saab puhata soode ja metsade vaikuses, nautidapäikesemängu järvevetel, otsida huviväärsusi erinevatest etappidest Eesti keerulises ajaloos Ida ja Läänepiiril.

,

,

-

Eestlaste muistse vabadusaja märkidena püsivad veellinnamäed, kalmed ja hiied ning legendid vägilasestKalevipojast. Sakslaste pika valitsemisaja tummadetunnistajatena seisavad kivikindlused ja kindluskirikud ning pargirohelusse uppuvad mõisakompleksid. Vene tsaarivõimu aegu iseloomustavadõigeusu kirikud ja tüüpprojektide järgi ehitatudvallamajad ning raudteejaamad. Ka Peipsi läänekaldalelavad vanausulised meenutavad meile tükikesttsaaririigi ajaloo keerdkäikudest Vastakaid tunded jahämmeldust võivad tekitada Nõukogude Liiduvalitsemisaega meenutavad suurte korrusmajadegakolhoosikeskused ja mahajäetud suurfarmid põlduderüpes. Ringreisidel saab puhata jalgu nii keskaegsetekirikute jahedate müüride varjus kui ka matkaradadepuhkekohtades ja ehk paremini aru saada, miks osaeestlasi tahab veel elada hajali üksteisest kaugelmetsade ja põldude keskel

Emajõgi jagab Tartumaa Põhja- ja Lõuna-Tartumaaks,teisalt on ida-läänesuunaline jõgi ka olulineühendustee. Tartumaa vanimad asulakohad onpaiknenud Emajõe ääres ja keskajal oli jõgi tähtisHansakaubatee. Tartu linngi on tekkinud tänuEmajõele - kauplemiskohana veetee ja maismaateederistumiskohas. Tänase Tartu kohal aheneb Emajõe lailammorg kitsaks, pakkudes jõest hõlpsamat ülepääsu.Emajõgi on Tartumaa asustuse kujundaja ja sümbol.Tänu Emajõele saame maakondatutvustava huvireisi jagada kaheksosaks

--

.

.

.

Ninalt sisemaa poole tõtates jõuame . Siinasub piikonna uhkeim arhitektuuriväärtus - Alatskivimõisa härrastemaja, mis valmis 1885. a. See onmõisahärra Arved von Nolckeni enda poolt projekteeritud uhke uusgooti stiilis loss. Säravvalge, tornideja tornikestega, liigendatud fassaadiga mõisapeahoone seisab valge luigena Alatskivi ürgoru serval.Restaureeritud ja endiste aegade elegantsi jäljendadessisustatud loss on külastajaile avatud muuseumina.Kunagises mõisahärra söögisaalis saab ka kehakinnitada. Mõisahoones saab kuulata kontserte javaadata näitusi, romantilise ja stiilse paigana võlubloss pulmapeo korraldajaid.

Alatskivil on vaadata muudki - väike külakirikmännitukas ja kalmistu, mille väravas seisab mälestussammas Vabadussõjas langenud alatskivilastele.Tühja kõhu pärast ei pea siin muretsema – piirkonnason mitmeid kohti keha kinnitamiseks.

Alatskivilt on soovitav põigata korraks lõuna suunas jakülastada . Siin säilitatakse jaelustatakse Eesti armastatuima luuletaja Juhan Liivi(1864–1913) ainelist ja vaimset pärandit. Vabaõhumuuseumi hoonestik ja sisustus pakub omakordavõimalust heita pilk 19. ja 20. sajandivahetuse eestitalurahva ellu.

Alatskivile

Liivi muuseumi

-

-

-

Kellel aega napib võib siit suuna võtta tagasi

Tartusse. Pikema ringreisi huvilised jätkavad sõitu

põhja poole läbi Alatskivi Kallastele.

Tartu – Kõrveküla – Aovere – Vara – Koosa – Varnja – Kolkja –Nina – Alatskivi – Rupsi – Alatskivi – Kallaste – Peatskivi –Selgise – Välgi – Pataste – Igavere – Saadjärve – Äksi – Lähte– Tartu.

Sõidame Tartust välja mööda Narva maanteed (maantee nr 3).

Läbi põllustatud hajaasustusega kultuurmaastikuTartust kirde suunas sõites jõuame Peipsi järve äärde,kus satume sootuks teistsugusesse ja eestlastelemitteomasesse kultuuriruumi. Kitsal järveäärsel alal

elavad venevanausulised, kes juba 18. sajandil põgenesid siiatsaarivõimu repressioonide eest. Aastasadade jooksulon nad säilitanud oma usu ja arhailised traditsioonid.Siin elatakse tihedalt üksteise kõrval pikkadestänavkülades. Majade vahel torkavad silma palvelad jaotse veepiirini ulatuvad kalmistud. Läbi aegade onvanausulistele peatoidust andnud kalapüük ja sibula-ning aedviljakasvatus. Sügiseti kuivavad kuldsedsibulad peaaegu igas hoovis ja varjualuses, peetaksekala- ja sibulafestivale. Piirkonda läbivat teedkutsutakse Sibulateeks. Vanausuliste kultuurigaaitavad tutvuda Peipsimaa Külastuskeskus, Kolkjavanausuliste muuseum ja Varnja elava ajaloomuuseum.

Varnjas, Kasepääl ja Kolkjas

Mööda rannateed edasi põhja suunas sõites võibloodushuviline matkaja peatuda ääresja vaadelda siin pesitsevaid erinevaid haudelinde(kühmnokkluik, tuttpütt, tait jne). Lindude sügis- jakevadrände ajal peatub järvel aga tuhandeidväikeluiki, sadu varte, sõtkaid ja väikekosklaid). Järvepõhjakalda vaateplatvormile pääseb ka ratastoolisloodushuviline järvevaateid nautima.

Peateelt kõrvale põigates jõuab külla, kus Peipsijärve kõrgel kaldal kõrgub võimas õigeusu JumalaemaKaitsmise kirik, mis kõneleb riigiusu võitlusest vanausulistega. Kaldal ja järves on palju suuri rändkive, misolla siia maha jäänud sellest ajast, kui eesti vägilaneKalevipoeg tahtnud üle järve Venemaale silda ehitada.Küla teises servas endise piirivalve kordonis asub nüüdkülalistemaja, kus lisaks mõnusale ööbimisele saabminna suviti paadiga või talviti järve jääle kala püüdmavõi osta kaasa meeldima hakanud antiikmööblit.

Lahepera järve

Nina

-

-

1

2

3

4

6

5

Kallaste asub otse Peipsi kaldal. Oma ligi tuhandeelanikuga on ta üks väiksemaid linnu Eestis. Siin vääribvaatamist linna lõunaossa jääv ligi kilomeetri pikkuneja 8 meetri kõrgune Kesk-Devoni Aruküla lademepunase liivakivi paljand. Ka linnuhuviline ei pea suvitipettuma. Ta on sattunud kaldapääsukeste paradiisi,kus järveäärsesse liivapaljandisse on pesakoopauuristanud üle tuhande linnu.

Linnas valitseb rahu ja vaikus, inimesed siin ei kiirusta,kuid sellele vaatamata võite sattuda siin ka melukeskele. Sügiseti peetakse Kallastel mee- ja sibulalaata,talviti aga iseäralike endaehitatud suurerattalistejääsõidukite võistlust ja näitust. Kavanausuliste usupühade ajal võib linnas märgatatavapärasest enam liikumist.

karakatitsate

Kallaste on ringreisi põhjapoolseim punkt. Nüüd tuleb

sama teed lõunasse tagasi suunduda ja kilomeetri

jagu enne Alatskivi keerata paremale lääne suunas,

et sõita üle Peatskivi, Välgi, Pataste ja Igavere

Saadjärvele.

Põhja-Tartumaaringreis

Põhja-Tartumaaringreis