Põllukultuuride pindalatoetuse meede

7. märts 2003

Põllukultuur

• Kõva nisu • Muu nisu ja meslin• Rukis• Oder• Kaer• Mais• Terasorgo • Tatar, hirss ja kanaari

paelrohi; muu teravili

• Suhkrumais• Raps ja rüps• Sojauba • Hernes• Põlduba• Magus lupiin• Lina• Kanep

Põllukultuuride turukorraldusmeetmed

• Tootmise toetus (pindalatoetus);• Interventsiooni kokkuost

– Nisu, rukis oder;

• Ekspordi litsentsid;• Impordi litsentsid;• Ekspordi toetused;• Tolli tariifid ja impordi maksud;• Toiduabi programmid.

Seosed visiooniga (2006)

• Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 850 tuhat hektarit.

• Suhteliselt intensiivsem piima ja teraviljatootmine on koondunud viljakama mullastikuga piirkondadesse konkurentsivõimelistes, tootmiseks optimaalse suurusega ettevõtetesse.

Põllukultuuride toetust reguleerivad:

• NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem 17. mai 1999;

• KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2316/1999, milles sätestatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemi kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad 22. oktoober 1999.

Põllukultuuride toetust reguleerivad veel (IACS):

• NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 27. november 1992;

• KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad 11. detsember 2001.

Meetme sihtgrupp

• Ühenduse põllukultuuride tootjad, kes täidavad toetuse saamise tingimusi– tootja: põllumajandustootja, olenemata tema

õiguslikust seisundist siseriiklikult ja kelle põllumajandusettevõte on ühenduse territooriumil.

Peamised nõuded

• Eestis ei või toetust taotleda maa suhtes, mis oli 1. oktoober 2002 pikaajalise kultuurkarjamaa, pikaajaliste kultuuride või metsa alla või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel;

• Baaspind 362 827 ha;• Maa kohustusliku tootmisest kõrvaldamise

põhimäär 10 % (toetusaluste kultuuride pinnast);• Min ala 0,3 ha, külvatud vastavalt kohalikele

normidele

Meetme maht• 2001 – 327 500 toetusalust hektarit (sisaldab tootmisest

kõrvale jäätud maad (set-aside) 22 000 ha);• baaspind 362 827 ha;• 63 €/t e 985,74 EEK/t, Eesti baassaagikus 2,4 t/ha so

Ha Kokku

100% 2 365,77 EEK 858,4 milj

55% 1 301,17 EEK 472,1 milj

40% 946,31 EEK 343,4 milj

25% 591,44 EEK 214,6 milj

Siseriiklik valik

• Võime otsustada maksta toetust rohusilo pindadele (tuleb taotleda eelnevalt eraldi baaspind)– Prognooside kohaselt alates 2005 selleks

baasala ei jätku st me ei peaks seda võimalust kohaldama

Siseriiklik valik

• Võime riigi määratletud objektiivsete kriteeriumide kohaselt jagada siseriiklik baaskülvipind osa-baaskülvipindadeks– Kui riiklik baaskülvipind ületatakse, võime

objektiivsete kriteeriumide kohaselt toetust vähendada täielikult või osaliselt nendes osa-baaskülvipindades, kus ületamine toimus

– Eesti ei peaks vastavat võimalust rakendama

Kohustus

• Peame kehtestama regionaalselt erinevad keskmised saagikused.– maisi suhtes võib kohaldada erinevat saagikust;– niisutatavale ja mitteniisutatavale maale võib

määrata erineva saagikuse.– Ettepanek kehtestada piirkonnajaotuskavas 1

tootmispiirkond st kogu Eestile rakendada ühte saagikust

Kohustus

• Peame kehtestama keskkonnaalased nõuded tootmisest kõrvaldatud maale– Vajavad välja töötamist;

Siseriiklik valik• Võime määrata suurema (üle 10 %) lubatud

protsendimäära maa vabatahtlikult tootmisest kõrvaldamiseks– Peaks lubama 5 – 10 % vabatahtlikult kõrvale jätta

• Võime mitte lubada uute taotlejate poolt tootmisest kõrvalejäetud maana deklareerida metsastatud maad, keskkonnaprogrammi alust maad sellises piirkonnas, kus on pidev oht, et ületatakse piirkondlik baaskülvipind– Peaksime lubama st mitte kasutama antud võimalust

Siseriiklik valik• Võime tootmisest kohustuslikult kõrvalejäetud

aladena aktsepteerida:– a) väiksemaid alasid, kui need hõlmavad selliste püsivate

piiride nagu müüride, hekkide või vooluveekoguga ümbritsetud terviklikke maatükke;

– b) terviklikke maatükke, mis on vähem kui 20 meetrit laiad piirkondades, kus sellise suurusega maatükid on tavapärased;

– c) püsivate vooluveekogude või järvede ääres asuvaid vähemalt 10 meetri laiuseid maatükke, mida kontrollitakse eraldi keskkonnakaitsenõuete järgimise tagamiseks

– Ilmselt puudub vajadus vastava võimaluse kasutamiseks, võibolla võimalus c???

Kohustus• Peame määrama kindlaks tingimused, mille

järgi alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada tootmisest kõrvale jäätud maale järgmise aasta saagi seemne külvi– Tingimused vajavad määratlemist

Siseriiklik valik

• Võime otsustada anda tootmisest kõrvaldamise toetust mitmeks aastaks, kõige rohkem viieaastaseks ajavahemikuks– Ei peaks kohaldama, kuna kontroll keeruline

Siseriiklik valik

• Võime kindlaksmääratud tingimustel toetusele õigustatud ala nõuetest kõrvale kalduda– Vastavaid võimalusi peaksime kasutama

(vajalik välja töötada meetmed, millega välditakse toetuskõlbliku ala suurenemine ja vastavad riikliku sekkumise vormid)

Kohustus

• Peame kehtestama vajalikud meetmed tuletamaks taotlejatele meelde, et keskkonnaalaseid õigusakte tuleb järgida– Õigusaktis tuleks sätestada konkreetse nõudena

keskkonnakaitsenõuete täitmise kohustus ja eelkõige toetuse taotlemise juhendis lahti seletada, millised keskkonnakaitselised nõuded meil kehtivad.

Siseriiklik valik

• Võime otsustada et teatav piirkond ei sobi teatavate põllukultuuride tootmiseks– Ilmselt pole meil täiesti sobimatuid piirkondi

• erandina 00 tüüpi rapsi sert seemnega külvatud aladele pindalatoetuse saamise tingimustele vastavate alade hulka lugeda ka alasid, kuhu on külvatud ühe või mitme määruses sätestatud kategooria rapsi- ja rüpsiseemneid – Peaksime vastavat võimalust kasutama

Siseriiklik valik

• Võime otsustada edasi lükata toetustaotluste esitamise lõpptähtaega kuni 15 juunini – Ettepanek kehtestada nii kevadkülvi kui ka

toetuse taotluste esitamise lõpptähtajaks 15. juuni.

Siseriiklik valik

• Kui pindalatoetuse taotlus on seotud ainult püsirohumaaga, võime ette näha, et selle võib esitada pärast kindlaksmääratud kuupäeva, kuid mitte hiljem kui 1. juulil – Ei ole ilmselt vaja rakendada

Siseriiklik valik

• Võime otsustada et pindalatoetuse taotluses tuleb märkida ainult muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud pindalatoetuse taotlusega – Esimene aasta kindlasti mitte, ehk hiljem. Enne

peab süsteemi käima saama

Siseriiklik valik

• Võime lubada et põllumajandusettevõtja edastab pädevatele asutustele nõutavaid teatisi elektrooniliselt– Peaksime lubama siis kui PRIA selleks valmis

Kohustus

• Peame kindlaks määrama põllumajandusliku maatüki miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit (põllumajanduslik maatükk (MPKS-is põld): ühtne maatükk, millel üks tootja kasvatab üksikkultuuri või segavilja)– Hetkel meil 0,3 ja ilmselt peaks selliseks jääma

Siseriiklik valik• Võime otsustada selliste piirkondade puhul, mille

põldude teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja müürid on traditsiooniliselt heade põllumajandus või maakasutuse tavade osa, et vastavat ala tuleb tervikuna käsitada kasutatava maatükina (põlluna), tingimusel et selle laius ei ületa meie poolt kindlaksmääratavat üldlaiust – Peaks võimaldama näiteks PM keskkonnaprogrammi

raames rajatavate põõsasribade jmv arvamist põllumajandusliku maatüki hulka

Siseriiklik valik

• Võime kehtestada toetuse miinimum suurus tasemel 50 eurot (782,33 EEK-i) – Ei peaks vist rakendama, sest põllukultuuride

toetust on tootjal õigus taotleda ka ühele 0,3 ha suurusele põllule ja 2004 oleks vastav toetus vaid 390 krooni

• Võime kehtestada tagasinõude miinimum suurus tasemel 100 eurot (1564,66 EEK-i) – Seda võiks rakendada

Administreerimine

• Taotluse esitamise kuupäev üldreeglina 15 mai

• Kasutades meile antud legaalseid võimalusi saaksime kehtestada 15 juuni.

• Taotlus esitatakse PRIA-le taotleja ettevõtte asukohajärgse PRIA piirkondliku teenistuja kaudu

Administreerimine

• Toetusi makstakse 16. novembri ja 31. jaanuari vahel.

• Kui kohaldatakse siiski tootmisest kõrvale jäätud maa kasutamist non-food toodanguks, siis makstakse pindalatoetusi tootmisest kõrvaldatava maa eest 16. novembri ja 31. märtsi vahel

Interventsiooni kokkuost

• Nisu, rukis, oder

• Interventsiooni hind 1585,16 EEK/t

• Ost toimub 1. November – 31. Mai

• Min kogus 80 t ja peab vastama min kvaliteedi nõuetele

• Pakkumised tehakse PRIA-le