Upload
sumayah-buthainah
View
33
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Maret Merisaar Eesti Roheline Liikumine [email protected]. Põllumajandus, maaelu areng ja keskkonnakaitse ERL foorum 22. aprillil 2005. Ettekandes on kasutatud EV Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna ja –maastike büroo juhataja, pr. Ülle Puusta materjale. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
1
Põllumajandus, maaelu
areng ja
keskkonnakaitseERL foorum 22. aprillil 2005
Maret MerisaarEesti Roheline Liikumine
2
Ettekandes on kasutatud EV Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduskeskkonna ja –maastike büroo juhataja,
pr. Ülle Puusta materjale
4
• Põllumajandus ei ole tööstussektor vaid paljude
funktsioonidega tegevusvaldkond. Maamajandus peab
tootma tervislikku toitu, säilitama maastike
mitmekesisuse ja tagama tööhõive maapiirkondades.
• Parem ja odavam on säilitada olemasolevaid sotsiaalseid
ja looduslikke väärtusi, kui need algul hävitada ja seejärel
suurte kuludega taastada.
• Säästlikemate maaviljelusvõtete väljaarendamine on
odavam, kui näiteks joogivee puhastamine väetistest ja
pestitsiididest.
Euroopa Maasõprade põllukampaania võtmesõnumid
5
• Inimeste lahkumine maalt linna
• Rohkem väetisi ja pestitsiide?
• Maastikud ja liigirikkus/ poollooduslikud
rohumaad
• Supermarketid, toiduainete ja loomade kaugveod
• Loomade heaolu ja toiduohutus
• Geeetiliselt muundatud põllukultuurid
• Mahepõllumajandus
Riskid ja võimalused
6
Otsetoetused (I sammas)
• Suurenevad järk järgult 25%-lt• 2004. a. kuni (100%-ni 2013.aastal.• Täiendav osa II sambast ehk maaelu arengu sambast (Eestis 15%)• Ühtne pindalatoetus• Otsetoetusi antakse näiteks sertifitseeritud seemnele,
piimalehmadele, uttedele.
7
Pestitsiidide laotamine Hollandis
Tootmise otsetoetused ei ole EL-s üldiselt seotud keskkonnakaitse või loomade heaolu nõuetega
8
Intensiivse põllumajandustootmise üks kõige kahjulikumaid aspekte on sõltuvus
kemikaalide kasutamisest, mis toob kaasa nii tervise-, keskkonna- kui
majanduskahjusid. Üheksakümnendatel aastatel vähenes pestitsiidide ja
mineraalväetiste kasutamine Ida-Euroopas majanduslikel põhjustel väga järsult.
See annab praegu eelise mitmete Lääne-Euroopa riikide ees, kes püüavad
vabaneda sõltuvusest põllumajanduskemikaalide suhtes.
Risk: Ühtse põllumajanduspoliitika subsiidiumid ja võistlus ühisturul
sunnivad Ida-Euroopa põllumehi väetiste ja pestistsiidide koguseid suurendama.
Võimalus: Uute liikmesriikide põllumajanduspoliitikud seostavad toetused
sobilike keskkonnakaitsenormidega. Sellega julgustatakse põllumehi
investeerima tõhusamatesse laotusvahenditesse või minema üle mahe- või
integreeritud tootmisele.
Väetised ja kahjuritõrjevahendid
9
”Maasõprade” ettepanekud I samba toetuste osas
• Seada toetuse saamisel lisatingimused keskkonnakaitse, toiduohutuse ja loomade heaolu edendamiseks.
• Omariiklikud juurdemaksed võiksid soodustada ekstensiiv- ja mahetalusid.
• Arendada kohalikke turustamisskeeme ja toiduainete töötlemise ettevõtteid
10
Maaelu arengu toetused ehk põllumajanduspoliitika
2. sammas
I Riiklik Arengukava (RAK)arendusrahastust
II Maaelu Arengukava (MAK)tagatisrahastust
11
I Riikliku Arengukava (RAK)
põllumajandustoetused 2004-2006
• Põllumajandustootmine• Töötlemine ja turustamine• Alternatiivettevõtlus• Integreeritud maaparandus• Külaareng• Metsandus• Nõustamine
14
Toiduained pole kunagi varem nii pikki teid läbi rännanud kui praegu ja see ei ole
säästva arenguga kooskõlas. Põllumajandusloomade kaugveod põhjustavad
suuri kannatusi ja suurendavad haiguste leviku riski. Suured rahvusvahelised
hulgimüügiettevõtted, mis mängivad toidukaupade ringipaigutamisel kõige
olulisemat rolli, on laialdaselt kanda kinnitanud ka Kesk- ja Ida-Euroopas ning
kiiresti vallutanud olulise osa sealsest toiduturust. Suurettevõtted nõuavad
põllumeestelt suurtes kogustes normeeritud toidukaupu, dikteerides sealjuures
hinna.
Risk: Euroopa Liidu laienemise ja kaubandusbarjääride kadumisega
suureneb toidukaupade kaugvedu veelgi. Suurte kaubanduskettide areng tõrjub
väiketootjad turult välja.
Võimalus: Õigesti suunatud maaelu arengukavade ja LEADER+programmiga
õnnestub väiketootjate turugude arengule uus hoog anda.
Supermarketid ja toiduainete ning loomade kaugveod
15
Linnuvaatlustorn Räpina poldril
• Külade arendamine ja mittetootlike tegevuste toetamine
• LEADER programm- alt üles tulevad kohalikud algatused
• Alates 2007 aastast
16
II Maaelu Arengukava (MAK)Allikas: EL Põllumajanduse arendamise ja
tagatisrahastuKava valmistab ette
PõllumajandusministeeriumRakendab Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet, PRIA
17
MAKi peamiseks eesmärgiks on tagada EL ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate meetmete (rahaliste toetuste) abil Eesti maapiirkonna säästev ja tasakaalustatud areng.
18
Maaelu arengu kava 2004-2006: planeeritud toetused
0%
Põllumajandusmaa metsastamise
toetus 5%
Otsetoetuste lisamaksed
15%
Elatustalude kohanemise
toetus 6%
Nõuetega vastavusse
viimise toetus 19%
Natura 2000 alade toetus
1%SAPARD
1% Ebasoodsamate piirkondade
toetus15%
Põllumajanduslik keskkonnatoetus
38%
19
Maaelu arengu toetused (2004 aasta eelarve kasutamine)
Ebasoodsamate piirkondade toetus 71%Põllumajanduslik keskkonnatoetus 152 %
- Keskonnasõbralik tootmine 193%- Mahepõllumajandus 73%- Eesti tõugu hobune 129%
Elatustalud 60% Veekaitse meetmed 54%Tagasi I sambasse: otsetoetuste
lisamaksed (ajutine, kuni 2006)15% II samba rahast. Kas selle
eelarverea raha ei saa 2005-2006.a. osaliselt kasutada nt. pool-looduslikele rohumaadele?
20
2005. aastal toetati lisaks
Põllumajandusmaade metsastamist Natura 2000 alasidPõllumajandusliku keskkonnatoetuse all:
- Kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist- Tori hobust- Raskeveohobust- Eesti maatõugu veist
O,00 krooni jäi eelarves järgmistele meedetele- Keskkonnasõbralik majandamine- Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine- Poollooduslike koosluste hooldamine- Talvine taimkate
21
Vähemsoodsate piirkondade toetus
ESITATI:• 8568 taotlust;• 308 759 hektari kohta. Toetuse määr 391 kr/ha
LFA: Less Favourite AreasVähemalt 1 ha5 aastane kohustus
23
Vähemsoodsate alade toetus hektaritele, maakondade lõikes
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
24
Põllumajanduslik keskkonnatoetus
2004. a rakendati 3 alategevust:
- Keskkonnasõbralik tootmine (KST)
- Mahepõllumajandus
- Ohustatud tõugu looma kasvatamine (Eesti tõugu hobune)
25
Keskkonnasõbralik tootmise ja mahepõllumajanduse toetamine,
hektaritele maakondade lõikes
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000KST
Mahe
26
Mahepõllumajandus, kus välditakse keemiliste väetiste ning pestitsiidide
kasutamist, kujutavad endast Ida-Euroopa põllumeestele suurt võimalust, sest
siin on nende aintete kasutamine juba praegugi väike. Mahepõllumajandus ei
ole soodne mitte ainult loodusele ja elanike tervisele, vaid aitab kaasa ka uute
töökohtade loomisele.
Risk: Uued liikmesriigid pööravad peatähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja
kaotavad oma praeguse mahepõllumajandusele üleminekut soodustava
eelisolukorra.
Võimalus: Põllumajanduslikud keskkonnatoetused ning maaelu arengu
meetmed suunatakse mahepõllumajanduse ja teiste keskkonnahoidlike
maaviljelusviiside edendamisse ja tugevdatakse mahetoodete turgu.
Mahepõllumajanduse edendamine
27
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
2000 2001 2002 2003 2004
eesti hobune
tori hobune
eesti raskeveohobune
eesti maatõugu veis
Kohalike ohustatud tõugu loomade arv, 2000-2004
32
Veekaitsetoetused: Eesmärk: korrastada sõnnikuhoidlad (Ajutine, kolme aastase
kohustusena).
Taotlejaid 2004 aastal 760.
Toetuse määr 1252 kr/loomühiku kohta
1 loomühik (LÜ) = ca1) Üle 24 kuu vanune veis = 1 LÜ
2) 6...24 kuu vanune veis = 0,6 LÜ
3) Kuni 6 kuu vanune veis = 0,2 LÜ
4) Emis (sh põrsastega) või kult =0,33 LÜ
5) Vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga = 0,1 LÜ
6) Üle 1 a vanune kits või utt talledega = 0,15 LÜ
35
Põllumajandusmaade metsastamine (alates 2005
aastast)• Meetme eesmärk on
vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud, põllumajanduseks vähemsobivate maade osakaalu. Toetada väärtusliku metsaga metsamaa kujunemist.
37
Natura 2000 alad
Kinnitatud Vabariigi valitsuse korraldusega 5. augustil 2004.a.
66 linnuala ja 509 looduslala, mis osaliselt kattuvad
Kogupindala 1422 500 ha, 51% meres ja 49% maismaal
80% kattuvad vähemsoodsate aladega
39
Natura 2000 alade toetamine
• Algab 2005.a.• Vähemalt 0,3 ha.• 1 aastaks• Vaja täita
üldisikeskonnakaitse
nõudeid ja kaitsekorraldus-kava nõudeid
40
Mitmekesine maastik, kus viljeldakse ekstensiivset põllumajandust, aitab vältida
üleujutusi ning pinnase erosiooni ja tõmbab ligi maaturismist huvitatud inimesi.
Enamustes postsotsialislikes riikides künti kollektiviseerimise käigus põllupiirid
üles ja sellega kaasnes suur mitmekesisuse kadu. Siiski on veel küllalt säilinud
ka mosaiikseid maastikke, kus leidub arvukalt põllumajandusmaastikele
iseloomulikke linde, taimi, ning putukaid.
Risk: ÜPP julgustab kasutama senisest rohkem pestitsiide ja väetisi,
spetsialiseeruma üksikute monokultuuride kasvatamisele, kündma üles põllupiire
ja seega drastiliselt vähendama põllumajandusmaastike ja liikide mitmekesisust.
Võimalus: Uued liiikmesriigid kehtestavad ÜPP toetuste saajatele
keskkonnakaitse alased lisatingimused ja kasutavad põllumajanduslikke
keskkonnaprogramme maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.
Maastikud ja liigirikkus
41
Pool-looduslikke rohumaade hooldamine
• Seni on pool-looduslike rohumaade hooldamist toetanud ainult Keskkonna-ministeerium
• EL LIFE projektid
42
MAK toetuste keskonnamõju hindamine
ja seire• Põlluministeeriumi seirekomisjon ja
Põllumajandusuuringute Keskus.• TWINNING projekt hollandlastega.• Indikaatorid : mulla, vee, õhu,
bioloogilise mitmekesisuse jne. kohta
• Tegelikku mõju näeb alles mitme aasta möödumisel
44
Põllumajanduskultuuride geneetilise muundamisega kaasneb toiduainete
tootmise äärmuslik industrialiseerimine ja monokultuuride viljelemine.
Biotehnoloogiakompaniide lubadustele vaatamata ei ole GM-toiduained toonud
kaasa kasumeid, vaid hoopis uusi riske keskkonnale, põllumeestele ja tarbijatele.
Euroopas ei õnnestunud muundatud toiduaineid tarbijate vastuseisu tõttu läbi
suruda. GMO kultuure kasvatatakse müügiks ainult Hispaanias, Rumeenias ja
Bulgaarias.
Risk: Uued liikmesriigid alustavad geneetiliselt muundatud põllukultuuride
laialdast viljelemist ilma vastava seadusandliku raamistuse ja järelevalveta ning
eiravad oma kodanike õigust saada nende toodete kohta piisavalt teavet.
Võimalus: Uued liikmesriigid kehtestavad ajutised keelud Euroopa Liidus
lubatud GMO-kultuuridele ja loovad GMO vabad tsoonid, kus mitte mingisuguseid
muundtaimi kasvatada ei tohi.
Geneetiliselt muundatud põllukultuurid
45
Geenitehnoloogia komisjon
Septembris 2004 hääletas Eesti ainsa uue liikmesriigina GMO maisiliini MON863 ühisturule lubamise poolt. Vanadest liikmesriikidest olid poolt Soome, Holland ja Suurbritannia. Eesti keskkonnaministrit nõustavas geenitehnoloogiakomisjonis (GTK) tõstatasid keskkonnaorganisatsioonide esindajad küll üles Monsanto putukaresistentsusega maisiliini turustamisega kaasnevaid riske, kuid jäid komisjonis vähemusse.