Põllumajanduslik keskkonnatoetus

10. märts 2004

2004. aastal toetatavad tegevused

1. Keskkonnasõbralik tootmine (prognoositav pind 200 000 ha, kokku 141,8 milj. kr)

2. Mahepõllumajanduslik tootmine (prognoositav pind 50 000 ha, kokku 75 milj. kr)

3. Eesti tõugu hobuse kasvatamine (prognoositavalt 700 hobust, kokku 1,8 milj. kr)

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kogusumma 2004. aastal on 218,6 milj. kr

Toetuse taotleja (1) Eelnõu §3

Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes:

1. Taotleb toetust vähemalt 1 hektarile maale, mille iga üksiku põllu pindala on vähemalt 0,3 hektarit

Toetuse taotleja (2) Eelnõu §3

2. Täidab taotletava tegevuse kohta kehtestatud nõudeid kogu põllumajandusettevõttes

3. Täidab üldisi keskkonnanõudeid kogu ettevõttes

4. Võtab kohustuse põllumajandusliku keskkonnatoetuse nõuete täitmiseks viieks aastaks

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) nõuded (1) Eelnõu §5-6

Toetuse taotleja peab:1. Täitma KST nõudeid kogu ettevõtte põllumaj. maal

ja põllumaj. kasutusest ajutiselt väljas oleval maal2. Koostama igal kohustuseaastal väetusplaani ja

väetama vajadusel haritavat maad arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga on aastas, kogu haritava maa hektari kohta keskmisena lubatud anda kuni 170 kg/N, millest min. väetistega on lubatud anda kuni 100 kg/N

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) nõuded (2) Eelnõu §5-6

3. Koostama viljavaheldusplaani ning järgima taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust. Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:

• 15% maast peab kasvatama liblikõielisi• Samal põllul ei kasvata teravilja järjest rohkem kui

kolmel järjestikusel aastal• Samal põllul ei kasvatata sama liiki põllumaj.

kultuure järjest rohkem kui kahel järjestikusel aastal

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) nõuded (3) Eelnõu §5-6

4. Niitma põllumaj. kasutusest ajutiselt väljas olevat maad üks kord aastas 1. juulist 31. juulini soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil. Sellel maal on keelatud väetamine, taimkatte põletamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja enne 1. juulit niitmine. Üle 10 ha suuruste põldude puhul peab niidetavale maale sisse jätma 3-5 m laiuse niitmata riba

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) nõuded (4) Eelnõu §5-6

5. Korraldama mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse, org. aine, P- ja K-sisalduse määramiseks

6. Osalema kokku 12 tundi koolitusel

7. Karjatama ettevõttes peetavaid loomi 15. maist kuni 1. septembrini väljas

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) toetussumma

KST toetussumma on kõigile kultuuridele üks- 709 kr/ha. Toetussumma on esialgne ja võib veel muutuda

Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded (1) Eelnõu §9

Toetuse taotlejale esitatavad nõuded:1. Kogu ettevõttes peab täitma keskkonnasõbraliku

tootmise nõudeid2. Ettevõte peab olema tunnustatud

“Mahepõllumajanduse seaduses” sätestatud alustel

3. Kogu ettevõtte maa tuleb alates toetuse taotlemisest kahe aasta jooksul viia mahepõllumajandusliku tootmise üleminekuajale

Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded (2) Eelnõu §9

4. Toetuse esmataotlejad peavad osalema kokku 30 tundi, toetuse korduvtaotlejad kokku 18 tundi mahepõllumajandusliku tootmise alasel koolitusel

5. Toetust makstakse puuvilja- ja marjaaedadele, mille võraalused ja reavahed on niidetud 31. juuliks

6. Toetatavate ravim- ja maitsetaimede nimekiri kehtestatakse määruse lisana

Mahepõllumajandusliku tootmise toetussummad

Toetust makstakse kolmes grupis:1. Rohumaad, mille ha kohta on ettevõttes

vähemalt 0,1 lü ja nendest lü-dest vähemalt 50% on maheloomad- 1100 kr

2. Enamus põllukülvikorra kultuure- 1500 kr3. Avamaa köögivili, ravim- ja maitsetaimed,

puuvilja- ja marjakultuurid- 3700 kr

Eesti tõugu hobuse kasvatamine Eelnõu §26

Toetuse taotleja peab kasvatama vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist, tõuraamatusse kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti tõugu hobust ning hoidma teda karjas kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul.

Toetussumma- 2550 krooni hobuse kohta

Toetuse taotlemine

2004. aastal võetakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlusi vastu ajavahemikul 17. mai-15. juuni

Toetuse väljamaksmine toimub ajavahemikus 1. detsember 2004 - 30. aprill 2005

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse karistused Eelnõu §47-64

PRIA-l on õigus taotluse osaliseks rahuldamiseks või toetuse määramisest keeldumiseks vastavalt määruses sätestatud karistustele

Kui kõigi rikkumiste peale kokku on toetussumma vähenenud üle 50%, siis taotlejale rikkumise avastamise aastal ja sellele järgneval aastal toetust ei määrata

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse koolitus (1)

Konsulentide koolitus• Täiendkoolitus ca 20 konsulendile, kes 2001-2003

on keskkonnatoetusega kokku puutunud(algus 12. märtsil)

• Baaskoolitus uutele konsulentidele (algus 1.-2. aprillil)

Korraldaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse koolitus (2)

Tootjate koolitus• Infopäevad (ca 30, a´ 2 tk maakonna kohta)- põllumajandusliku keskkonnatoetuse

kontseptsiooni tutvustamine- toetuse saamise nõuete ja taotlemise protsessi

kohta informatsiooni andmine- piisava info andmine, et tootja saaks teha esialgse

otsuse toetuse taotlemise kohta

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse koolitus (3)

Tootjate koolitus

• Grupinõustamised (ca 90)

Tootjat juhendatakse viljavaheldus- ja külvikorraplaani, väetusplaani jm toetuse taotlemisega seotud dokumentide täitmisel

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse koolitus (4)

Korraldus

Infot infopäevade ja grupinõustamiste toimumise kohta jagatakse Interneti, pressiteadete, kohalike lehtede jmt kaudu

Korraldajad: koolituse läbinud konsulendid (esialgu peamiselt atesteeritud konsulendid)