nr 3 2015

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLI IT, EESTI PÕLLUMA JANDUS -K AUBANDUSKODA JA EESTIMAA TALUPIDA JATE KESKLI IT

3

PÕLLUMEHE TEATAJA

Väljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511530Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 56688515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid jafotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaare e-posti aadressile: heli@meediapilt.eeAjakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juunis 2015.

Kalev Kreegipuu piima omahinnast lk 4

Portree: parim veisekasvataja OÜ Talu ja Tulu lk 6 – 10

MAKi-i keskkonnatoetused lk 12 – 14

Mahepõllumajanduse toetused lk 16 – 17

Piimakvoodid ja trahvid lk 22 – 24

Piimatootjad välisturgudel lk 26 – 28

Fookuses: robotlüps lk 30 – 33

Investeeringutoetused lk 34 – 36

Hinnakataloogi popid valikud lk 38 – 39

Mis mõjutab silo kvaliteeti? lk 40 – 43

Köögiviljatootjad: ühistegevusega tugevamaks lk 44 – 46

Kogutootlikkus kasvab lk 48 – 50

Maaülikooli uus magistriõppekava lk 52

Kaul Nurm: säästvast arengust lk 54 – 56

Veeseaduse muudatused lk 58 – 60

Uudised ja sündmused lk 62 – 66

Sisu:

ISSN 2382-8374

4

Eesti Maaülikooli majandus- ja sot-siaalinstituut võiks töötada välja üht-se metoodika, mida kõik tootjad peaksid kasutama.

Palju on räägitud sellest, et põllumehed on juba pikemat aega olnud sunnitud müü-

ma oma toodangut alla omahinna ning kaua niimoodi vastu ei pea. Piimasektoris tervikuna see nii ka on. Samas tuuakse näiteid vä-ga erinevatest omahindadest toot-jate lõikes. Kõige madalamad neist jäävad isegi allapoole praeguseid väga madalaid toorpiima kokku-ostuhindu ning loomulikult tekib küsimus, kuidas ühed suudavad ja teised ei suuda toota madala oma-hinnaga.

Erinevad omahinnadKahtlemata ongi tootjate oma-

hinnad erinevad, sõltudes toot-mises kasutatavast tehnoloogiast, juhtimisotsustest, töökorraldusest, töötajate suhtumisest, tootmistin-gimustest, geograafilisest asuko-hast jm. Siiski tekib aeg-ajalt kaht-lusi algandmete ja arvutusmeeto-dite õigsuses. Olles sel teemal pal-jude tootjatega vestelnud, selgub-ki, et andmete kogumises, kulu-de jagamises ja arvutustes on olu-lisi erinevusi. Alguse saab kõik raamatupidamisarvestusest ja al-gandmetest.

Kuidas jagatakse kulusid põl-lukultuuride vahel? Kui vahel üks masin ja töötaja tegeleb päeva jooksul mitme kultuuriga, on kulu-de jaotamine keeruline. Samas tu-leks õige ülevaate saamiseks seda siiski teha ja jagamisel mitte unus-tada ühtegi olulist kululiiki.

Kui täpselt võetakse arvele oma-toodetud söödad ja tervikuna söö-dakulu? Ilmselt on see näiteks si-

Kehtestama peaks ühtse omahinna arvestuse metoodikaKALEV KREEGIPUUEESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE ESIMEES

lo tootmisel üks kõige keerulise-maid küsimusi. Ei ole võimalik kõiki koormaid kaaluda. Tavali-selt tehakse proovikaalumisi ning loetud koormad korrutatakse sel-le kaaluga. Samas võib massi kuiv-ainesisaldus ning seega ka koorma kaal sõltuvalt ilmastikust ja rohu-massi liigilisest koostisest oluli-selt kõikuda. Edasi sõltub juba pal-ju arvelevõtmise optimistlikkusest või konservatiivsusest. Lõpuks aga kantakse arvelevõetud kogus ikka-gi tihti maha kui ärasöödetu ning ega seda kulu ju mujale panna po-legi. See nullib rahalises mõttes ära söötade väga täpse arvestuse lau-das, kus mikserikaaludest jookse-vad andmed otse arvutisse ning täidetakse täpselt ratsioone.

Piima omahinna arvestami-sel on väga oluline ka noorkarja üleskasvatamiseks tehtud kulude arvestus. Kuidas ja kui palju neist kuludest kantakse piimale? Millise hinnaga viiakse loom põhikarja?

Üldkulude jagamine omahindatoimub toodanguliikide vahel eri-nevate põhimõtete järgi: proport-sionaalselt teiste kulude summa-ga või proportsionaalselt müügi-tuluga või kombineeritakse vasta-valt tekkinud olukorrale jms. Mõ-ned unustavad need kulud üldse ära. Lõpuks tuleb igale kulule leida koht mingi toote omahinnas, sest ükski sent ei saa jääda õhku. Väik-semate tootjate puhul võib koha-ta ka töötasu ehk iseenda töökulu „väljaunustamist“. Saame küll ilu-sama omahinna, kuid tegelikult te-geleme enese petmisega.

Üks kululiik, mis võib osa-de tootjate omahinda alla viia, on amortisatsioon. Kui hooned ja seadmed on nii vanad, et amorti-satsiooni enam ei arvestata või see on väga madal, tulebki omahind madalam. Kuid kui kaua on või-malik nii tootmist jätkata?

Ühtne metoodika kohustuslikuksEestis peaks kõik põllumajan-

dustootjad kasutama täpselt ühe-sugust kulude arvelevõtmise ja omahinna arvestamise metoodi-kat. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut võiks töötada välja ühtse metoodika, mida kõik tootjad peaksid kasutama. Profes-sor Rando Värniku sõnul on esi-mesed sammud selles suunas ju-ba tehtud. Kuid kuidas garanteeri-da ühtse metoodika rakendamine kõikide tootjate poolt? Selle kasu-tamine võiks olla tehtud kohustus-likuks ka seadusandlikult.

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE

TASUTA KUULUTAMINE

6

TEKST ja PILDID: VIVIKA VESKI

T EG I JA

Krõbekülmal märtsihommikul ootavad 35 OÜ Talu ja Tulu lihaveist oma söögikorda ja jalutuskäiku kar-jamaal. Ere päike lubab päeva peale sooja tuua, aga esialgu valitsevad jää ja pakane. Loomadel pole sel-lest midagi. Otstest lahti kerge varikatus kaitseb pii-

Külas parimas lihaveisetalus

Kui loomade eest hoolitseda, os-kavad nad tänulikud olla ja vastu anda, ütleb aasta parima lihavei-sekasvatuse talu OÜ Talu ja Tulu peremees Targo Pikkmets.

savalt vihma ja tuule eest. Külm ei tee loomadele mi-dagi, ka 30-kraadine pakane mitte, kinnitab talu pe-remees Targo Pikkmets. Kõva pakasega võtavad nad küll aeglasemalt kaalus juurde, kuid mingit muud hä-da külm kaasa ei too.

Targo ja Reet Pikkmetsa talu asub Pärnumaal Koonga vallas, Läänemaa piiril. Karjas on praegu 35 looma, suurem osa neist šarolee tõugu, lisaks ristan-did. Kevade jooksul on oodata veel üheksa vasika sün-di. Targo ja Reet tunnevad kõiki oma loomi nägu- ja nimepidi. Jah, lisaks kollastel kõrvalipikutel kirjas olevatele numbritele on kõigil loomadel ka nimed.

„Kui vasikas sünnib, tuleb nimekonkurss, mis kul-geb vahel väga emotsionaalselt,” muheleb Targo. Eri-ti põnevil on siis Targo ja Reeda tütred – 11-aastane

OÜ Talu ja Tulu peremees Targo Pikkmets.

Kogu pere on ametisValisime Pikkmetsade OÜ Talu ja Tulu parimaks li-

haveisekasvatustaluks sellepärast, et nad on lihaveisekas-vatust arendanud, teinud seda kogu perega. Lisaks mõtle-vad nad ka turustuse peale. Targo Pikkmets osaleb ka Ees-ti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevuses. Oleme aunimetu-se saajaid valinud erinevalt – mõnel aastal on kõigil kandi-daatidel olnud suured karjad. Tänavu olid väiksemad kar-jad, aga Pikkmetsad on suhteliselt lühikese ajaga oma karja välja arendanud.

Raul Rosenberg, Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutus

Triinu ja 9-aastane Tuuli. Nimed on loomadel põne-vad: Satelliit, Pelargoon, Lumene jne. Reegel on, et va-sikale pannakse nimi ema nime esitähe järgi.

Targo räägib end olevat kuulnud juttu, et nimedega loomad annavad 5% rohkem toodangut kui ilma ni-medeta. „Ei tea, kas see on tõsi või mitte,” muigab ta. Igatahes jäävad nimed paremini meelde kui numbrid ja nii on karja juurde minnes kohe selge, kes on kes.

Talvel saavad loomad heina ja silo ette iga kahe ja poole kuni kolme päeva tagant. Targo viib neile trak-toriga ette neli rulli heina ja kaks rulli silo. Hein läheb küll rohkem allapanuks, kuid mõnele loomale meel-dib silole vahelduseks ka midagi krõbedamat ampsa-ta. Nagu inimestel, on ka loomadel erinev maitse, tõ-deb Targo.

24. aprill Metsa uuendamine, noorendike hooldamine.11. juuni Hooldusraied, harvendusraied12. juuni ABC looduskaitseliste piirangutega metsaomanikule

Õppepäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine!

Õppepäevade lisainfo ja registreerimine:Evelin Saarvatel: 566 28 224e-post: koolitus@luua.ee

Õppepäevade korraldamist toetab „SA Keskkonnainvesteeringute Keskus“

www.erametsaliit.ee

Koolitused toimuvad Luua MetsanduskoolisJõgevamaa, Palamuse vald, Luua küla

Eesti Erametsaliit koostöös Luua Metsanduskooliga korraldab

kolm praktilist õppepäevaerametsaomanikele

* MÜÜK* REMONT* VARUOSAD* NÕUSTAMINE

www.plantres.eeinfo@plantres.ee, tel 5303 4211

PETKUS TERAVILJASORTEERID

8

Suvel käivad loomad ka kaugematel karjamaadel, Targo viib nad siis traktori taga järelkärus kohale.

Tõupullid Legaato ja AnkurTeisel pool teed asuvas laudas on kaks tõupulli

oma aedikutes ninad jõusöödakaussidesse kaevanud. „Said maiust,” ütleb Targo. Vanem pull Legaato kaa-lub veel veidi alla ühe tonni. Tema saab varsti kahe-aastaseks ja on Targo sõnul juba karjas mehetegusid teinud. Muusikatermini nime sai loom sellepärast, et abikaasa Reet oli just last solfedžotundi viimas, kui vasikas sündis. Pisut enam kui 600-kilone Ankur saab varsti aastaseks.

Mõlemad loomad on võimsad ja jässakad, kuid Tar-go sõnul üsna rahulikud, sõbralikud ja ohutud. Nen-de juures tuleb lihtsalt osata käituda. Ühest Ameerika loomade käitumise õpikust luges ta, et loomade juu-res tuleb liigutada end rahulikult ja pikkamisi nagu vana naine, vältida kõike äkilist.

Ettevaatus pole Targo sõnul siiski kunagi ülearu-ne, sest kui loomad lähevad ärevile, võivad nad käitu-da ettearvamatult, teha äkilisi liigutusi, vehkida pea-ga, surudes näiteks kogemata neid sügama tikkunud käe aia ja oma keha vahele.

Legaato on oma maiuse ära söö-nud ja pistab nüüd nina väiksema kaaslase kaussi. „Kuhu sa trügid!” ronib Targo aiale ja annab pullile turjale laksu. „Mine oma poolele!”

Võimas loom heidab peremehe poole kõõrdpilgu ja taganeb taltu-nult oma latrisse.

Kaitsevad vasikaid ja peremeestLehmad, vasikad ja mullikad on

kogunenud oma katusealuse vära-va juurde. Nad teavad, et pääsevad karjamaale jalutama ja leiavad pä-rast lauta naastes eest värske sööda.

Targo avab varjualuse värava. Veised rüselevad väl-ja ja tõttavad üle konarliku jäätunud maa päikeselise, kuid veel värske rohuta karjamaa poole.

Mõni proovib jooksusammu, karjalaskepäev ikka-gi, olgugi et see jõuab kätte iga paari päeva tagant. Kaks lehma panevad pead kokku ja pusklevad ise-keskis. Paistab, et siiski mitte ülearu tõsiselt, rohkem lihtsalt nagu proovides ja mängulustist. „Väike või-muvõitlus käib kogu aeg,” tõdeb Targo. Teiste seas as-tuvad veidi ebakindlal sammul karjamaa poole kaks lumivalget vasikat – nädala eest sündinud Ubin ja Lu-mene. Mõlemad on esimest korda õues, sest eelmisel söötmispäeval ei tahtnud nad veel minna. Targo jul-gustusel ukerdavad nad üle konarliku jäätunud platsi.

„Jah, ma tean, et siin on paha käia,” sõnab Targo vasikatele. Sile-damale maale jõudes proovivad nood aga juba natuke kepsugi lüüa.

Vahepeal viskab Ubinale, Lume-nele või mõnele teisele vasikale kont-rolliva pilgu peale tema ema. Root-sist toodud lehm Monte Lady hoiab ja valvab oma vasikat eriti hoolega, räägib Targo. Lehm kontrollib, kas tema uudishimuliku järeltulijaga on ikka kõik korras. Selles veendunud, julgeb ta jätta oma lapse jälle mõneks

ajaks omapäi maailma avastama.Targo räägib, et kui karja juurde sattub mõni võõ-

ras, muutuvad loomad ettevaatlikuks. Ta meenutab, kuidas ta võttis kord koera karja kaasa, et vaadata, kas tast karjaajamisel abi võiks olla. Veised, nähes kar-jamaale saabumas olendit, keda nad ilmselgelt ohtli-kuks pidasid, võtsid Targo ümber kaitsvasse poolrin-gi ja hakkasid koera minema peletama. Koer, nähes lähenemas suurte loomade ähvardavat müüri, tõmbas saba jalge vahele ja pani kodu poole punuma.

Poegimisega lihaveistel enamasti muret ei ole ja 99% loomi võtab vasika omaks. Vahel võib küll prob-leeme tulla mullikatega, kes esimest korda poegivad. Mullikad asuvad karja hierarhias tavaliselt madalal positsioonil ja kui pärast poegimist tuleb mõni va-

Loomade juures tuleb liiguta-da end rahulikult ja pikkamisi nagu vana naine, vältida kõike äkilist.

T EG I JA

nem ja võimukam lehm ning nõuab vasikat endale, siis mullikas võib sellega vaikselt leppida. OÜ Talu ja Tulu karjas on seda juhtunud üks kord. Siis aga võt-tis teine amm vasika omaks ja kasvatas ilusti üles.

Järgmiste vasikatega sai aga esimesest loobunud lehm juba kenasti hakkama, kindlust andis kindlas-ti ka vahepeal tõusnud positsioon karjas. Aga sellest ka õppetund kasvatajale – hea, kui poegiv loom, eriti mullikas, saab poegimise ajal olla teistest eraldi koos vasikaga paar päeva, et tekiks kindel ema-lapse side.

Hetked koos loomadegaMõnel keskmist mõõtu loomal on ninas ogadega

rõngas. Targo selgitab, et see on eelmise aasta vasi-kate imemisest võõrutamiseks. Muidu osad jääksid-ki seda tegema, olgugi et ise emaga juba peaaegu sa-ma kasvu. Kui aga suur vasikas udara tühjaks imeb, ei pruugi uuele vasikale jätkuda. Piima annavad OÜ Talu ja Tulu loomad siiski hästi.

Kuigi sööta tuleb loomadele ette anda üle kolme päeva, käib Targo ikkagi iga päev nende juures. Vaa-tab, kas kõik on korras, loomad terved ja rahul. Toob loomadele suupisteks leiba, sügisel õuna. Palju pole vaja, peaasi, et igaüks midagi saaks, keegi tähelepa-nuta ei jääks, selgitab ta.

Sageli ronib ta siis loomade juurde varjualusesse heinapallide otsa, istub seal, vaatab loomi, mõtleb ja tunneb end hästi.

GO Well OÜKiisa tn 8, 11313, Tallinn

Tel. +372 6400 313GSM +372 5690 3993e-mail: info@blyss.ee

www.blyss.ee

Kvaliteetsed haagised SaksamaaltBLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja

Eesti Vabariigis

Võsa- ja metsafreesid

tuntud Euroopa

tootjalt

Võsa- ja metsafreesid

tuntud Euroopa

tootjalt

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 56 222 442 | melker@melkerbaltik.eu

10

Tegemist on pereettevõttega. Lihaveisekasvatuse mastaa-bis ei ole see väga suur ette-

võte. Aga nad on kuus aastat tegut-senud lihaveisekasvatusega ning küllaltki edukalt oma asja ajanud. Talus on puhtatõuline šarolee ka-ri ja nad väga teadlikult suuna-vad oma karja ning arendavad et-tevõtet.

Pikkmetsad käivad loomade-ga ka näitustel. Lihaveised on kül-laltki temperamentsed ning see-ga on neid selle jaoks välja kooli-tada oluline.

Pikkmetsade edumeelsust näi-tab seegi, et nad kasutavad liha-veistel ka kunstlikku seemendust. Üldjuhul kasutatakse lihaveistel hoopis vaba paaritust. Nad pane-vad päris piisavalt rõhku tõuaretu-sele ja peavad oma karja hästi läbi-kaalutletult.

Targo Pikkmets on ka nõustaja ning nõnda on kogu lihaveisesek-torile temast kasu. Väga hea on see, et nõuandja- ja praktiline kogemus on temas ühes isikus koos.

Kokkuvõttes: tore ettevõte ja head inimesed.

Pikkmetsad panevad piisavalt rõhku tõuaretusele ja peavad oma kar-ja hästi läbikaalutle-tult.

T EG I JA

Maaelu Edenda-mise Sihtasutuse tunnustus

Reet ja Targo Pikkmets said Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aunimetu-se „2014. aasta parim lihaveisekarja-kasvataja“. Pikkmetsade peres kasva-tatakse šarolee tõugu lihaveiseid.

Aunimetuse väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efek-tiivset tootmist ning avaldada tun-nustust inimestele, kelle panus liha-veisekarjade kasvatamisel on olnud arvestatav vabariigi ulatuses. Parima lihaveisekarjakasvataja juu-res hinnatakse ka karja suurust, puh-tatõulisust, söötmis- ja pidamistingi-muste nõuetele vastavust ning näi-tustel osalemist. Jälgitakse toot-misüksuse heakorda, ettevõtte jät-kusuutlikkust ning majandus- tulemusi.

Maaelu Edendamise Sihtasutus va-lib parimaid karjakasvatajaid koos-töös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühis-tu, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i, Eesti Maaüli-kooli veterinaarmeditsiini ja looma-kasvatuse instituudi, Põllumajandus-ministeeriumi ning Veterinaar- ja Toi-duametiga.

Parimat lihaveisekarjakasvatajat valitakse üheksandat aastat järjest.

Miks valiti Reet ja Targo Pikkmets parimateks lihaveisekasvatajateks?TANEL BULITKO, EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU JUHATUSE ESIMEES

Alustati noore taluniku toetusegaReet ja Targo Pikkmets alustasid talu-pidamisega 2008. aastal, mil sellal alla 40-aastane Reet sai PRIA-lt noore taluni-ku toetust. Selle eest ostsid nad traktori ja esimesed loomad. 2010. aastal sündi-sid juba oma karjas esimesed vasikad.Reet on lõpetanud Eesti Põllumajandus-ülikooli loomakasvatuse eriala. Suurema

osa tema ajast võtab talumajapidamine, aga hobi korras teeb ta koolilastele ma-leringi, sõidutab tütreid muusikakooli ja ratsatrenni ning aitab toimetada Eesti Li-haveisekasvatajate Seltsi kodulehte liha-veis.ee. Targo töötab talu kõrvalt põllumajandus-konsulendina.

Reet ja Targo Pikkmets tänavu veebruaris Eesti

Vabariigi 97. aastapäevale pü-

hendatud aktusel, kus minister Ivari Padar tunnustas põllumajanduse ja maaelu eden-

dajaid.

HÜDROSÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT

KLIIMASEADMETE TÄITMINE

KASUTATUD METSAMASINATE MÜÜK

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS

MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD

TS-HYDRAULIC OÜTel. 5303 1642info@ts-hydraulic.eewww.ts-hydraulic.ee

ketidtöötuled

niidukid

koonustapid

Harvesterid

12

FO O K U S E S

Uued toetused maaelu arengukavas

KATRIN RANNIKPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI PÕLLU-MAJANDUSKESKKONNA BÜROO JUHATAJA

Eesti maaelu aren-gukavast 2014–2020 leiab mitmeid uusi keskkonnatoetusi. Rohkem või vähem muutuvad ka kõik se-nised toetusskeemid.

Põllumajanduslik keskkonnatoe-tus, millel Eestis on nüüd seitse alameedet, on üks kahest kohus-tuslikust meetmest kõikide riiki-de MAK-ides. Keskkonnameede on kindlasti ka mahepõllumajan-dus, samuti aitavad keskkonnaees-märke saavutada ka Natura 2000 ja loomade heaolu toetused.

Suurim keskkonnatoetus – KSM Keskkonnasõbraliku majanda-

mise toetuse nõuded, mis on üld-joontes sarnased seniste põhi- ja lisatoetuse nõuetega, on liidetud ühte põhitoetuse paketti. Toetu-se saamiseks tuleb järgida viljava-heldust, kasvatama peab 15% lib-

likõielisi, teraviljade kasvatami-sel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutami-ne on piiratud, olemas peavad ole-ma mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jät-ta 2–5 meetri laiune rohumaari-ba või maastikuelement ning osa-lema peab alg- ja täiendkoolitusel. Mitmed nõuded on täpsustunud, näiteks viljavahelduse või sertifit-seeritud seemne kasutamise nõue. Enam ei nõuta sõnnikuanalüüse ja toetusega ei reguleerita taimekas-vuregulaatorite kasutamist.

KSM-is ei ole enam mustkesa keeldu, samas ei saa mustkesa eest vastaval aastal toetust.

Toetusskeemiga liitumiseks tu-

leb kasvatada igal kohustuseaastal vähemalt kolme erinevat põlluma-janduskultuuri.

KSM-i põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisa-toetuse tegevusest: täiendav vee-kaitse lisategevus on 50% talvi-se taimkatte kasvatamine, põllu-lindude soodustamise lisategevus võimaldab osad püsirohumaad üle aasta niitmata jätta, mesilas-te korjealade rajamise lisategevus on erinevat liiki meetaimede kas-vatamine.

Aiandusele oma toetusUue toetusena on kavas kesk-

konnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitse-taimede ning maasika kasvata-misel on aianduse toetus seotud KSM-ga. Sel aastal, kui KSM ko-

13

Lammaste ja kitsede eest toe-tuse saamiseks tuleb vahetada karjamaid ja rajada loomadele ravimtaimepõllud.

hustusega maal kasvatatakse köö-givilja, ravim- ja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja mar-jaaedade kohta saab keskkonna-sõbraliku aianduse toetust taotle-da eraldi. Erinevatel kultuurigrup-pidel on erinevad toetuse saamise nõuded. KSM-iga on seotud ka piir-

kondlik mullakaitse toetus. Toe-tust makstakse turvas- ja erodee-ritud muldadele, vastavad kaardi-kihid on PRIAs olemas. Toetuse peamine nõue on põllu viimine ro-humaaks või hoidmine rohumaa-na. Piirangud on seatud ka mulla-harimisele.

Poolloodusliku koosluse toetu-se nõuded ja toetussummad hak-kavad rohkem sõltuma elupaiga tüübist ja hooldamisest: kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taot-leda ka ühtset pindalatoetust, kuid vaid sellistele aladele, mis vasta-vad PRIA põllumajandustoetus-te ja põllumassiivide registri tin-gimustele.

Ohustatud tõugu looma pida-mise toetuses saab eesti maakarja

veise eest taotleda täiendavat li-satoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puh-tatõulise järglase. Jätkuvalt toeta-takse ka eesti hobuse, tori hobu-se ja eesti raskeveohobuse kasva-tamist. Uue ohustatud tõuna toe-tatakse eesti vutti, seega on või-malik edaspidi toetust saada kõi-gi ohustatud tõugude eest.

Kohalikku sorti taimede loetelu on samuti täienenud. Lisaks San-gaste rukkile on toetatavateks sor-tideks põlduba “Jõgeva”, põldher-nes “Mehis”, kartul “Ando”, valge ristik “Jõgeva 4” ning mitmed puu-vilja- ja marjasordid. Kõik eelni-metatud toetused alates KSM-ist on endiselt viieaastase kohustu-seperioodiga.

Palju muudatusi loomade hea-olu toetuses

Loomade heaolu toetust maks-takse edaspidi lisaks veistele, lam-mastele, kitsedele ja hobustele ka sigade ning munakanade kohta. Sigade puhul saab toetust peami-selt selliste heaolunõuete täitmise eest, mis eeldab põhuallapanul pi-damist. Munakanade puhul maks-takse toetust vaid õrrekanade või vabakanade pidamise eest. Veiste ja hobuste puhul on peamine nõue väljas karjatamine. Toetust saab taotleda ka piimatõugu vasikate heaolunõuete eest. Sigade ja mu-nakanade puhul makstakse eel-kõige heaolunõuete täitmise eest ruumis sees. Lammaste ja kitsede eest toetuse saamiseks tuleb vahe-tada karjamaid ning rajada looma-dele ravimtaimepõllud.

Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaasta-ne toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust. Üheaastast kohustust võib aasta-kaupa pikendada, sel juhul loetak-se kohustus juba mitmeaastaseks. Natura 2000 toetused jätkuvad sa-muti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.

Munakanade puhul makstakse toetust vaid õrrekanade või vabakanade pidamise eest.

Soovitame e-taotlemist

Kõikide keskkonnatoetuste taotlusperiood al-gab 2. mail. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõik

muud taotlused PRIAle. KSM toetuse kohustusega on võimalik liituda vaid 2015. ja 2016. aastal, viimast ju-hul, kui eelarve võimaldab. KSM, keskkonnasõbrali-ku aianduse ja piirkondliku mullakaitsetoetuse taot-lusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu, kuid soovitame e-taotlemist ka teiste toetuste puhul.

Neil, kellel MAK 2007–2013 toetuste kohustused pooleli, saavad kohustused olemasolevate tingimus-te ja toetusmääradega lõpuni täita, kuid soovi korral on võimalik nende asendamine uue perioodi toetuse kohustusega. Sel juhul loetakse olemasolev kohustus täidetuks, ehkki viis aastat ei ole veel täis, ja algab uute tingimustega uus viieaastane kohustuseperiood.

Lisateavet keskkonnatoetuste kohta saab Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014–2020 veebiaad-ressil www.agri.ee. Täpsemad nõuded kehtestatakse iga toetuseliigi kohta põllumajandusministri vasta-vates määrustes, mis sel aastal valmivad üsna napilt enne taotlusperioodi algust.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 keskkonnatoetused

1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:

keskkonnasõbraliku majandamise toetus, 2015. aastal 26 760 000 eurot

piirkondlik mullakaitse toetus, 2015. aastal 1 mln eurot keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravim- ja mait-

setaimekasvatuse ja maasikakasvatuse toetus ja keskkon-nasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus, kokku 2015. aastal 650 000 eurot

kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, 2015. aastal 93 000 eurot

ohustatud tõugu looma pidamise toetus, 2015. aastal 1 150 000 eurot

poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, 2015. aastal 5 mln eurot 2. Mahepõllumajandus:

mahepõllumajandusele üleminek, 2015. aastal 1 mln eurot mahepõllumajandusega jätkamise toetus, 2015. aastal

6 mln eurot 3. Loomade heaolu:

loomade heaolu toetus, 2015. aastal 6 mln eurot4. Natura 2000:

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, 2015. aastal 646 000 eurot

Natura 2000 toetus erametsamaale, 2015. aastal 4 012 000 eurot

FO O K U S E S

Kemppi Minarc Evo keevitisseadmed

kuhu iganes töö sind ka ei viiks

• sobib keevitamiseks kuni 4mm elektroodiga• toide 1- faas 220v • voolutugevuse näidikuga• distantsregulaatori valmidus• kaasa kõik vajalikud kaablid ja üks pakk elektroode

Minarc EVO 180elektroodkeevitus

Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 590€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 1050€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

MinarcMig Evo 200traadikeevitus• kaal 13kg• toide 1-faas 220v• Komplekti kuuluvad ka keevituspüstol, maanduskaabel ja gaasivoolik• Vali materjal (Fe, SS,) materjali paksus ja keevita!• Sobib ideaalselt ka generaatortoitega• Tugev löögikindel plastikkorpus

vaata ka www.rkrseadmed.ee

16

FO O K U S E S

Mahepõllumajanduse toetuse maksmise põhimõtetes on uuel pe-rioodil mitmeid muudatusi. Nüüd saab taotleda lisaks tavapärasele mahetoetusele ka mahepõlluma-jandusele üleminekutoetust. Seda saavad taotleda päris uued ettevõt-ted, kes eelneval perioodil ega ka 2014. aastal mahetoetust ei taotle-nud. Üleminekutoetuse määr on tavapärasest toetusest 10% kõrgem ja seda makstakse tootjatele ülemi-nekuaja esimesel kahel aastal, kus-juures toetuse kohustus võetakse siiski viieks aastaks.

Mahele eraldi meedeKui varem oli mahetoetus kesk-

konnameetme üks osa, siis uuel perioodil on MAK-is mahepõllu-majandusele eraldi meede. Seetõttu pole mahetoetuse taotlejatel enam võimalik taotleda samal ajal kesk-

Mahetootjaid toetatakse 92,2 miljoni euroga

MARGOT POMERANTSPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAHEPÕLLUMAJANDUSE BÜROO PEASPETSIALIST

Eesti maaelu arengukavas 2014−2020 on mahe-põllumajanduse toetuse maksmiseks ette näh-tud 92,2 miljonit eurot. Lisaks on mahetootjatel võimalik toetust saada mitmetest teistest aren-gukava meetmetest.

konnasõbraliku majandamise toe-tust (KSM) ja vastupidi.

Valdava enamuse mahetootmi-se pinnast moodustab Eestis ro-humaa, millel peetakse enamasti lambaid või lihaveiseid. Nn püsiro-humaale makstakse toetust 25 eu-rot hektari kohta aastas, tingimu-sel, et seal peetakse hektari kohta 0,2 loomühikut veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi. Kuni 3-aastasele rohumaale ehk lühiajalisele rohu-maale saab taotleda 80 eurot hekta-ri kohta. Lühiajalise rohumaa pu-hul loetakse allakülvi aasta 0-aas-taks ehk neljandal aastal ei tohi seal enam olla rohumaa. Kui rohu-maad uuendatakse vahekultuurita, siis rohumaa vanus ei katke. Tera-vilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuri-de ning muude tehniliste kultuuri-de kasvatamiseks antakse toetust 125 eurot hektari kohta.

Sertifitseeritud maheseemeTõhusamaks maheviljelemi-

seks, suurema ja kvaliteetsema

saagi saamiseks on oluline kasu-tada sertifitseeritud seemet. Ku-lukuse ja keerukuse tõttu on seda mahepõllumajanduses seni teh-tud veel vähe. Seetõttu toetatak-se uuel perioodil sertifitseeritud seemnega külvatud teravilja ja ser-tifitseeritud seemnekartuli kasuta-mist. Sertifitseeritud maheseemne-ga külvatud teravilja kasvatamise eest makstakse 20% suuremat toe-tust, s.o 150 eurot hektari kohta aastas. Rühvelkultuuri kasvatami-sel on toetuse määr 210 eurot hek-tari kohta ja mahepõllumajandus-liku sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel lisandub 20%, mis teeb kokku 252 eurot hektari kohta.

Kõrgeimad toetusmäärad Puuvilja- ja marjakultuuri (välja

arvatud maasika) kasvatamise eest on toetus 300 eurot hektari kohta. Puuvilja- ja marjaaias ei tohi ro-hi olla kõrgem kui 30 cm, reava-hed tuleb hoida 2/3 ulatuses rohu-kamaras ning need peavad olema kas niidetud või karjatatud. ‘Köö-givilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatus on võrrel-des teiste kultuuridega kulukaim. Seepärast on need mahedana enim toetatavad kultuurid, mille kasva-tamisel makstakse toetust 600 eu-rot hektari kohta aastas.

17

Tänavune taotlus-voor algab mais

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk on mahepõlluma-janduse konkurentsivõime paranda-mine ja kohaliku mahetoidu tarbimi-se suurendamine. Mahepõllumajan-duslik tootmine aitab säilitada ja suu-rendada bioloogilist ning maastiku-list mitmekesisust, säilitada ja paran-dada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning aeglustada kasvuhoonegaaside emissiooni.

Mahepõllumajanduse toetust saab taotleda PRIA vahendusel esialgse ajakava kohaselt 2.−21. maini 2015. Esimeseks taotlusvooruks 2015. aas-tal on kavandatud 13 miljonit eurot.

2016. aastast saab mahepõlluma-janduse toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu elektrooniliselt. 2015. aastal on võimalik taotleda veel paberkandjal.

omastatava fosfori- ja kaaliumisi-saldust ning mulla orgaanilise sü-siniku sisaldust. Samuti peab ma-hetoetuse saaja hoidma vähemalt 20% oma põllumaast 1. novemb-rist 31. märtsini põllumajandus-kultuurist koosneva talvise taim-katte all. Vähemalt 20%-l toetusõi-guslikul põllumaal peab kasvata-ma liblikõieliste puhaskultuuri või liblikõieliste, muude haljasväetis-kultuuride ja kõrreliste heintaime-de segu, kaasa arvatud allakülvid.

Jätkuvalt peavad mahepõllu-majanduse toetuse taotlejad jälgi-ma viljavahelduse nõudeid. Ei to-hi kasvatada teravilja samal põl-lul kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki põllukultuuri või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamisel katkestatak-se teraviljade järgnevus külvikor-ras. Ristõieliste sugukonda kuulu-vaid põllumajanduskultuure ei tohi kasvatada samal põllul uuesti enne kolme aasta möödumist.

Mustkesa, mida kasutatakse põl-lumajanduskultuuride vahelduse-na, ei katkesta põllu- ja köögivilja-kultuuride järgnevust külvikorras.

Maa toetab maheloomiLoomadele eraldi toetust ei

maksta, loomi toetatakse n-ö maa

kaudu. Loomadele makstav toetus arvestatakse rohumaa (nii püsi- kui lühiajaline), teravilja-, kaun-vilja, õli- ja kiukultuuri, muude tehniliste kultuuride ja rühvelkul-tuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta. Arvestus käib looma ühiku kaudu. Ühe looma ühiku eest makstakse 85 eurot aastas.

Aluseks võetakse aasta keskmi-ne loomade arv. Näiteks kui toot-jal on 1 hektar teravilja ja üks ühik loomi, siis liidetakse teravilja hek-tari toetusmäärale looma ühiku eest makstav toetus, antud näite puhul liidetakse 125 eurole 85 eu-rot. Ühe mesilaspere eest saab toe-tust 40 eurot, tingimusel, et eelmi-sel aastal oli ettevõttes vähemalt 5 mesilasperet.

Kui eelmisel perioodil oli või-malik nii kohustuse vähenemine kui suurenemine, siis nüüd enam mitte.

Kohustus võib väheneda peami-selt vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, mille üle otsustab PRIA. Kohustusealuse maa pin-da võib suurendada kuni 15% alg-sest kohustusest. Nt kui kohustu-se võtmise esimesel aastal on pind 100 ha, siis kokku võib viie aasta jooksul maad juurde võtta 15 ha il-ma, et algaks uus kohustus.

Valdava enamuse mahetootmise alla jäävast pinnast moodustab Eestis rohumaa, millel peetakse enamasti lambaid või lihaveiseid.

Maa hoidmist musta kesana enam ei toetata. Seega, kui maa jäetakse aastaks mustkesasse, siis sel aastal toetust ei saa.

Uued nõuded ja tingimusedUus tingimus toetuse saamiseks

on mullaproovide võtmine. Taotle-ja peab korraldama mullaproovi-de võtmise toetusõiguslikul põllu-maal vähemalt ühel korral kohus-tuse perioodi jooksul. Mullast tu-leb määrata happesust, taimedele

18

N Õ UA N N E

EVELIN HILLEPPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TAIMEKAITSEBÜROO JUHATAJA

VEIKO KASTANJEEESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUDI TEADUR

Eesti Maaviljeluse Instituudi eestvedamisel loo-dud I-Taimekaitse nõustamiskeskkonna soovi-tusi järgides on võimalik vähendada taimekait-

sevahendite kulunorme 20-80% võrreldes taimekaitse-vahendi tootja soovitatud kulunormidega.

I-Taimekaitse on taimekaitsealane tarkvaralahen-dus taimehaiguste-, kahjurite- ja umbrohtude tõrje optimaalseks planeerimiseks. Selle veebipõhise nõu-andesüsteemi aluseks olevad taimekaitsemudelid läh-tuvad otsuste tegemisel neisse sisestatud taimehaigus-te, kahjurite ning umbrohtude liigilisest koosseisust ja arvukusest, kultuurtaimede arengufaasist ning oluli-sematest ilmaandmetest. See võimaldab optimeerida taimekaitsetöid kitsalt konkreetse olukorra ja problee-mi lahendamiseks igal konkreetsel põllul eraldi ning ajastada pritsimised täpselt vajalikuks momendiks.

Suurem tulu väiksema kulugaTaimekaitsevahendite tootjad on oma soovituslike

kulunormide puhul sunnitud alati arvestama halvima võimaliku olukorraga. I-Taimekaitse abil saavad põl-lumehed lahendada taimekaitseprobleeme tegelikust põllul valitsevast olukorrast lähtudes, tõstes sellega pritsimise efektiivsust ja vähendades oluliselt taime-kaitsevahendite kulu.

Andmeid tuleb igal aastal juurdeI-Taimekaitses on andmed kõigi Sordilehes avalda-

tud 68 nisu, 7 kaera ja 54 suviodra sordi ning nende olulisematele taimehaigustele vastuvõtlikkuse kohta. Praegu on süsteemis koos nende orienteeruvate hin-dadega 24 fungitsiidi, 18 herbitsiidi ja 7 insektitsiidi, mille jaoks saab arvutada optimaalseid kulunorme ja pritsimissoovitusi. Tõrjesoovitusi saab 8 olulisema teraviljahaiguse ja 3 levinuma taimekahjuri vastu.

Taimekaitsealane nõuanne internetist

I-Taimekaitse I-Taimekaitse on veebipõhine nõustamiskeskus ehk tai-

mekaitsealane tarkvaralahendus taimehaiguste-, kahjurite- ja umbrohtude tõrje optimaalseks planeerimiseks.

I-Taimekaitse leiab aadressilt http://itk.etki.ee, kasutamine on tasuta.

KUIGI TEAVE MÜKOTOKSIINIDE esinemisest veiste söödas on keskendunud teraviljadele ja jõusöödale, viitavad uuringud, et silo võib olla isegi suurem riski-allikas. Erinevad hallitusseente liigid mõjutavad silo kvaliteeti erinevates tootmisstaadiumites – Fusarium spp. saastumine toimub koristuseelselt põllul, Penicil-lium ja Aspergillus spp. mõju avaldub pigem koristus-järgselt, sööda säilitamisel.

Mükotoksiinid kahjustavad piimakarja tootlikust, kahjustades elutähtsaid organeid, sh maksa, neerusid, suguorganeid ja organsüsteeme. Lisaks esineb nega-tiivne mõju ainevahetusele ja immuunsusele, muutes loomad vastuvõtlikumaks nakkustele ja haigusprot-sessidele. Söötade saastumisel on tavaline söömuse langus, piimatoodangu vähenemine.

Samuti on mureks mükotoksiinide ülekandumine söödast piima, mis langetab piima kvaliteeti ja tõstatab toiduohutusalaseid küsimusi, kui tegemist on kantsero-geensete mükotoksiinidega. Peamiste piimatootmist mõjutavate mükotoksiiinide hulka kuuluvad aflatoksii-nid ja erinevad Fusarium mükotoksiinid.

Aflatoksiinid. Aflatoksiini toodab hallitusseen Aspergillus flavus, mis vohab kõrgetel temperatuuridel nii kõrge niiskuse kui ka põua tingimustes. Söödast

analüüs:

Pedro Caramona, Pilleriin Puskar

Sileeritud söödad on enamiku piima-farmide jaoks oluliseim sööt, kattes täna juba enam kui 50% piimalehmade päevasest ratsioonist. Kuigi tavapäraselt hinnatakse silo kvaliteeti keemilis-fermentatiivsete pa-rameetrite kaudu, tuleks arvesse võtta ka bakterite, hallitusseente ja müko-toksiinide esinemist ja nende võima-likku negatiivset mõju mitte ainult päevatoodangule ja ratsiooni toite-väärtusele, vaid ka loomade tervisele. Silo saastumine hallitusseentega toob kaasa söömuse languse, toitainete ja energia kao, jõudluse ja sigivuse lan-guse ning suurenenud vastuvõtlikkuse nakkushaigustele.

R E K L A A M T E K S T

mükotoksiinide riskihindamine piimakarja söödas

pärinev aflatoksiin B1 metaboliseeritakse maksas ja ilmub piima ainevahetusprodukti aflatoksiin M1 kujul. Aflatoksiin on potentsiaalselt kantserogeenne, soodustades maksavähi teket. Piimakarja söötade aflatoksiini sisalduse piirmäärad on seadusandlusega kindlaks määratud ja maksimaalset aflatoksiin M1 jääkide sisalduse määra ületav piim tuleb utiliseerida. Baltimaades 2013.–2014. aasta saagist võetud proovide analüüsimisel leidus aflatok-siini vaid 3 proovis ja selle tase jäi alla EL-i Komisjoni soovitusliku taseme, seega võib seda pidada madalaks riski allikaks. Siiski peaks olema tähelepanelik seoses potentsiaalse aflatoksiini saastega imporditud toor-mes nagu mais, soja, soja kestad, klii.

Fusarium mükotoksiinid. 2013.–2014. aasta silodest teostatud 37+ analüüside põhjal olid enamle-vinud A ja B tüüpi trihhotetseenid, fumonisiinid, fusaarhape ja Penicillium (peamiselt hoiustamisel tekkivad mükotoksiinid) mükotoksii-nid. DON ja teised trihhotetseenid mõjutavad pii-malehmi kolmel viisil. Esiteks langeb söömus, mille tagajärjeks on piimatoodangu vähenemine. Teiseks võib esineda veritsust ja haavandeid seedetraktis. Trihhotetseenide kolmas mõju on immuunosupres-sioon, mis toob kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele – mastiit ja somaatiliste rakkude arvu tõus. Söödakomponentide saaste Fusarium ssp. mü-kotoksiinidega mõjutab ka piimalehmade immuun-sust ja vähendab proteiinide omastatavust. Fumoni-siinid on teine Fusarium mükotoksiinide perekond, mis võib piimalehmadel põhjustada maksakahjustusi ja pärsib sarnaselt aflatoksiin ning trihhotetseenidele immuunsüsteemi. Kolmas oluline Fusarium müko-toksiin on zearalenoon, mida leiti 30% Baltikumist pärinevatest proovidest. See ühend on östrogeense toimega ja võib piimalehmadel esile kutsuda aborte ja sigivuse langust.

Mükotoksiinid silos. Silod sisaldavad peamiselt Fusarium spp., Penicillium spp. ja Mucor spp. hal-litusseeni ja väiksemates kogustes Aspergillus spp. hallitusseeni. Silodes suurimaid probleeme tekitava-te Penicillium spp. mükotoksiinide hulka kuuluvad PR toksiin, patuliin, tsitriniin, ohratoksiin, mükofe-

noolhape ja rokfortiin C, mis tekivad potensiaalselt anareoobsetes ja mikroaeroobsetes tingimustes, mis saavad alguse silo ebapiisavast tallamisest, aeglasest pH langusest ja silo pikaajalisest ettevedamisest söötmisel.

Riskihindamine ja abinõud. Oluline on omada ülevaadet silos leiduda

võivate mükotoksiinide tüüpide ja jaotuste kohta. Kontroll-

programmid võimaldavad anda täpseid hinnaguid loomadele söödetava silo kvaliteedi kohta, olenevalt selle tootmise, säilitamise ja ettesöötmise iseloomust. Tõeliseks väljakutseks on mitmiksaaste, kuna kumu-

latiivsed ja sünergistilikud toimed võivad väga negatiiv-

selt mõjutada piimakarja tervist, sigivust ja tootlikust.

Alltech’i Myco 37+ programm on innovatiivne analüütiline võimalus kredideeritud mükotoksiinide mää-

ramiseks söötadest ja riskihinnangu andmiseks (enam kui 37 mükotoksiini määratlemise LC-MS/MS meetodil). 37+ programm võimaldab peamiste mükotoksiinigruppide kindlakstegemist,taseme määratlemist lisaks Aspergillus ja Fusarium pere-konna mükotoksiinidele ka veistele söödetavates koresöötades ja silodes väga laialdaselt esinevate Pe-nicillium ja tungaltera-mükotoksiinide tuvastamist. Ülaltoodu teeb võimalikuks põhjaliku riskihindami-se, probleemi allika kindlaks tegemise ja nõuande koostamise.

Mükotoksiinide kontrolliprogramm MKP ja Myco 37+ on võimaldanud välja töötada ka laia toimese-pektriga mükotoksiinide siduja Mycosorb A+.

Lisainformatsiooni Myco 37+ analüüside teostamise ja riskihindamise osas loomakasvatuses: Pilleriin Puskar, tel 5052846ppuskar@alltech.com

MÜKOTOKSIINIDEGA SAASTUNUD SILO

www.global.alltech.com/eesti

22

TEKST: KAROLIINA VASLI

Ligi 2% ületatakse piima- kvooti. See tähen-dab umbes 3–4 mln euro suurust trahvi.

TO OT M I N E

Piimatrahv ja madal kokkuostuhind nörritavad tootjaid

Piimakvoodi ületamistest saadavad trahvid tulevad esialgsetest prognoosidest väiksemad, kuid seda suuresti farmerite raskete valikute tõttu – näiteks on loomade arvu tunduvalt vähendatud.

31. märtsil lõppes Euroopa Liidus piimatootmise piiramine kvootide alusel, ent talunikud peavad ikkagi tagasiulatuvalt muretsema.

Nimelt on enam kui tõenäoli-ne, et Eestis ületati viimasel kvoo-diaastal (1. aprill 2014 – 31. märts 2015) piimakvooti. Selle eest ootab talunikke trahv. 11 kuu andmetel oli tarnekvoodi täituvus juba üle 96 protsendi, veidi tasandas seda otseturustuskvoodi väiksem täi-tumine. „Arvatavasti jääb kvoo-diületus umbes 2 protsendi juur-de, mis tähendab kuni 3–4 miljo-ni euro suurust trahvi,“ sõnas Ees-ti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus märtsi lõpus.

Veel 2014. aasta sügisel speku-leeriti, et ületamine võib küündida

isegi 6-7 protsendini. „Piimakvoo-ditrahvi hirmus ja tootmiskuludest madalama piima kokkuostuhinna tõttu on paljud tootjad piimatoot-mist pidurdanud, näiteks söötmi-se arvelt,“ selgitas Sõrmus.

Koos karjaga kaovad ka töökohad

Sõrmus tõi välja, et karjade arv on vähenenud. Kui veel mullu juu-ni lõpus oli Eestis 99 500 piimaleh-ma, siis aasta lõpuks oli see num-ber 95 100 looma (-4,4%). „Lõpeta-misest on teada andnud veerand-sada loomapidajat, mis tähendab lehmade ja töökohtade arvu jätku-vat vähenemist,“ rääkis Sõrmus ne-gatiivsest stsenaariumist.

Raplamaal asuva Lepiku farmi peremees Kaupo Kauri ütles, et Ve-ne sanktsioonid ning madal kok-

kuostuhind pani kõigile tootjate-le paraja põntsu, kuid käega vähe-masti tema lööma ei hakka.

„Väikest piimahinna tõusu ikka lubatakse. Märtsis juba tõusis, aga vaid sent kilo kohta, see on prak-tiliselt olematu. Aga trend ilmselt on, et hakkab tõusma ja turud lä-hevad aktiivsemaks.“ Tema enda farm oli märtsi teises pooles neile

23

määratud piimakvoodi juba ületa-nud. „Päris täpselt kogust ei teagi, nii paari nädala jagu ehk 30 tonni. Aga elame üle,“ arutles ta. Ületus-tasu määr on 27,83 eurot 100 kilo-grammi kohta.

Tarbija jaoks pole piima hind odavnenud

Saaremaal asuva Kõljala Põllu-majandusliku OÜ ja Valjala Põllu-majandusliku OÜ juhi Tõnu Pos-ti sõnutsi on nemadki tootmisega lõhki, ent suurt muret ta selles ei näe. „Päris mitmendat nädalat too-dan juba üle, aga mis oleks alter-natiivid? Kokkuostuhinnad on nii-gi alla läinud ja kuidagi tuleb hak-kama saada,“ arutles ta.

Temagi näeb kõrvalt, kuidas paljud tootjad näiteks sööda pealt kokku hoiavad või osad lehmad ot-

sesõnu lihaks teevad, sest pole mõ-tet neid enam ülal pidada: „Pea või-matu on ennustada, mis saab eda-si, aga tuleb peeglisse vaadata ja ise pingutada.“

Kaupo Kauri tõi välja, et kui-gi neil on raske, pole see kuidagi vastu kajamas tarbija jaoks – kui-gi neilt ostetakse piima odavalt, on kilepiima hind poes võrreldav va-rasemaga ajaga.

„Vahel tehakse kampaaniamüü-ki ja näiteks juustu müüakse poes odavamalt, aga piima hind kõiku-misi ei näita.“

Kas piima hind hakkab taas langema?

Sõrmus tõdes, et käesoleva aas-ta jaanuaris piimatoodete hinna-langus peatus ja pöördus mõnin-gasele tõusule, ent piima kokkuos-

tuhinna puhul pikemaid ennustu-si teha ei saa. „Eksperdid on ette-vaatlikud, mis puudutab lähiajal võimalikku piima kokkuostuhin-na tõusu. Märtsi keskel toimuski piimatoodete hindades mõningane vähenemine. Piimakvoodisüstee-mi lõppemine annab piimaturu-le signaali, et piimatootmine saab suureneda, mis paratamatult aval-dab negatiivset mõju piimahinna-le,“ rääkis ta. Põhimõtteliselt võib edaspidi igaüks toota nii palju kui suudab, iseasi, kas turul seda tege-likult vaja on.

Tõnu Post rääkis, et nad vaba-turgu ei pelga, ent suuremat pil-ti vaadates on kaheldav, kas toot-mine väga palju suureneb. „Võib ju toota, aga kas maailmaturul ostu-jõulisi kliente nii palju jätkub, on küsitav.“

Piima keskmine kokkuostuhind senti/kg

HINNALANGUS PEATUNUD

34,6 35,437,5

39,5 40,1 40,3 39,6

36,7

32,8 32,329,8

25,1 25,5 25,3 25,3

10.13 11.13 12.13 01.14 02.14 03.14 04.14 05.14 06.14 07.14 08.14 09.14 10.14 11.14 12.14

24

TO OT M I N E

Veebruaris maksti Eesti pii-matootjatele välja Venemaa sanktsioonide mõjude lee-

vendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud era-korraline abi. Kokku maksti 720 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljo-nit eurot.

Kaupo Kauri toonitas, et see oli puhtalt Euroopa Komisjoni abi. „Si-seriiklikke toetusi meie alal kah-juks napib.“

Roomet Sõrmus märkis, et valit-

sus jättis kasutama võimaluse li-sada riigieelarvest (näiteks valit-suse reservist) toetusele teine pool juurde.

„See oleks olnud oluline, kui ar-vestada, et piimahinna langusest saavad Eesti piimatootjad juba ala-tes möödunud aasta septembrist igas kuus umbes 3,5 miljonit eurot kahju, see tähendab, et tänaseks on tootjad ainuüksi seetõttu saa-nud piima müügist ligi 25 miljonit eurot vähem raha.“

Mida riik on teinud piimatootjate aitamiseks?

720 Eesti piimatootjat said kokku 6,9 miljonit eurot erakorralist abi Euroopa Komis-jonilt.

Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et 11 kuu kvoo-diandmete põhjal prognoo-

sib ministeerium, et Eestil tuleb umbes kaheprotsendiline kvoodi-ületus.

„Keskmiselt on 11 esimese kuu-ga tarnitud kokkuostjatele pii-ma 3,35 protsenti rohkem kui eel-misel aastal sama ajaga, kuid no-vembrist alates on tarnitavad ko-gused eelmise kvoodiaastaga võr-reldes kuust kuusse pidevalt vähe-nenud,“ märkis ta.

„Märtsis, mis on viimane pii-makvoodi rakendamise kuu, on ka kindlasti oodata kahanemist. Lõp-likku seisu teame muidugi siis, kui kõik kvoodiaasta andmed on kok-ku kogutud ja analüüsitud.“

Padar toonitas, et piimakvoo-tide kaotamine alates 1. aprillist 2015 otsustati juba 2008. aastal, nii et kogu piimakvoodi süsteem ning kvoodiületustasu rakenda-mine on tootjatele olnud teada ju-ba palju aastaid.

„Kahjuks ei osanud keegi ilm-

Ivari Padar: kvoodisüsteem ei tulnud tootjatele üllatusena

selt ennustada erakordselt keeru-list olukorda, mis tabas põlluma-jandussektorit ning eriti teravalt just piimasektorit mullu sügisel,“ lisas Padar.

Ta mainis, et omalt poolt on riik tootjatele andnud operatiiv-selt kvooditäitmise andmeid, mil-le põhjal oma tootmist planeerida. „Siit edasi tulevad iga piimatootja oma tootmisotsused ning vastu-tus,“ ütles Ivari Padar.

Piimatrahvi saab maksta kolme aasta jooksul

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas 27. märtsil määruse, mille kohaselt saa-

vad piimatootjad maksta Euroopa Liidu piimatootmiskvoodi ületami-se tasu kolme aasta jooksul.

Põllumajandusministeeriumi peetavas maablogis kirjutatakse, et lõplik seis, kui palju Eestis pii-makvooti ületati, selgub andmete laekumise ning analüüsi järel pä-rast 15. maid.

Kui Eesti ületab riigile eraldatud piima tarnekvooti, siis oma indi-viduaalset kvooti ületanud piima-tootjatele rakendub kvoodiületa-mise tasu, mida pärast PRIA-lt ta-su kinnipidamise kohustuse kohta info saamist hakkavad kinni pida-ma piima kokkuostjad.

Esimene osamakse (vähemalt 1/3 kogu makstavast tasust) tuleb kokkuostjatel kvooti ületanud toot-jate piimarahadest kinni pidada ja PRIA-le üle kanda 30. septembriks 2015, teine osamakse 30. septemb-riks 2016 ja kolmas osamakse 30. septembriks 2017.

Piimakvoodi täituvus

2014/2015 on Eestile määratud pii-makvoodi suuruseks 692 926 049 kilogrammi.Viimased avalikud andmed 11 kuu põhjal:

Otseturustuskvoodi täituvus 2 687 293 kg (54,28%)

Tarnekvoodi täituvus 663 097 954 kg (96,38%)

Korrigeeritud täituvus 638 449 880 kg (92,80%)

PrintechPrintechPrintechEristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printeche-kiri: toode@toode.ee

26

TEKST: MERIKE LEES

Uute turgude avanemine on pikk protsess, seda ka juhul, kui kokku-lepped on olemas ja proovipartii-gi teele saadetud – ainuüksi toote teekond sihtturule võtab 60 päeva. Sellega peavad arvestama tootjad, kes on lähetanud oma toodangut Jaapanisse väliskaubandusminis-ter Anne Sullingu väljavõideldud lepingute raames Jaapani korpo-ratsiooniga Marubeni Corporation.

Kui proovipartiid on Jaapani turule kohale jõudmas või jõud-nud, siis Hiina turuga asi nii kii-resti ei käi. Põhjused on ka poliiti-lised, need on muuhulgas seotud dalai-laama kunagise visiidi ja kohtumistega meie poliitikutega.

Eesti piimatoodete jõudmiseks Hiinasse saadi märtsi keskel ühele poole mahuka etapiga: Hiina vas-tava asutuse poolt saadetud ja meie veterinaar- ja toiduametis (VTA) täidetud küsimustiku läbivaata-misega. „Järgmise sammuna võime oodata Eesti piimakäitlemisettevõ-tete inspekteerimist Hiina spetsia-listide poolt,“ ütles põllumajandus-

Hommikumaad- uus turg Eesti piimale

Lisaks Jaapani turule on Eesti piimatootjatel terendamas lootus pääseda oma toode-tega ka Hiina turule.

minister Ivari Padar. „Loodetavas-ti toimub see tänavu.“ Seega võiks Eesti ettevõtetele Hiina turg ava-neda järgmisel aastal eeldusel, et Hiina spetsialistid annavad Eesti piimakäitlemisettevõtetele posi-tiivse hinnangu ja meie ettevõtted läbivad inspekteerimise edukalt.

5000tonni laabijuustu ning

teist sama palju lõssi- ja vadakupulbrit aastas on kavas Jaapanisse

eksportida.

Marubeni Corporationi esindajad tutvusid oma esimesel külaskäigul 2014. aasta novembris Eesti piimatööstuste-ga. Külastati nii AS E-Piim Tootmine Järva-Jaani kui Põltsamaa tootmishoo-neid, samuti Tere AS Põlva tehast ja Valio Eesti AS Võru tehast. Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

E KS P O R T

Hiina turule pääsemiseks on eeltööd teinud AS E-Piim Tootmine, mille mõlemad

meiereid nii Põltsamaal kui ka Jär-va-Jaanis on ekspordile suunatud ja ootavad Hiina inspekteerijaid.

„Praegu võib ainult rääkida ja kirjutada uutele turgudele pää-semisest ja rõõmustada protsessi üle, kuid seni, kuni reaalset müü-ki ei ole toimunud, ei ole sellest ka mingit kasu,“ ütles ettevõtte juht Jaanus Murakas.

Murakase sõnul on Eestil va-ja uusi turge, et saavutada paind-likkust oma kaubavoogude suuna-misel, sest maailm on ebastabiilne ja kunagi ei tea, millal mõni turg võib sulguda. Väga paljud tõusvad turud on olnud Eestile kinni ja nei-le sisenemise teeb keeruliseks see,

Hiinasse saab ehk tuleval aastalet teiste riikide vanadel eksportija-tel on seal pikalt hoitud ja kindlus-tatud positsioonid, mida on uutel turule sisenejatel raske kõigutada.

Oluline on ekspordihuviIvari Padari sõnul ei saa Hiina ja

Jaapani puhul rääkida päris ühe-selt turgude avanemisest. „Jaapani puhul polnud põhiküsimuseks mit-te turulepääsemise võimaluse loo-mine, vaid tuli leida Eesti toodetest huvitatud partner ning tehing sõl-mida,“ selgitas Padar. „Hiina puhul on toimunud pikk läbirääkimis-te protsess toiduohutusalastes kü-simustes, millele nüüd on järgne-mas oodatav inspekteerimine. Kui inspekteerimine edukalt läbitak-se, saame edasi rääkida turu ava-nemisest.“ Tehingute ja lepingute-

ni jõudmiseks on Eesti ettevõtjatel vaja leida toodetest huvitatud im-portöör. „Iga turu avanemisel või uuele turule sisenemisel on kan-dev jõud ettevõtjate huvil ekspor-tida ning sihtriigis partneri leid-mine,“ kinnitas Padar.

Jaanus Muraka sõnul on neil Hiinas partnerettevõte ja spet-siaalselt selle turu jaoks väljatööta-tud toode: demineraliseeritud va-dakupulber ehk Demi 90. Seda ka-sutatakse kõrgema väärtusega toi-duainete tootmiseks ja lastetoidu-segudes. „See on Hiina kvaliteedi-nõuete ja spetsifikatsioonide järgi arendatud toode ja selle eksport Hiina on olnud meie üks põhilisi huve,“ kinnitas Murakas, kelle sõ-nul on selle tootega tegeletud juba kolm aastat.

www.hydraulikapumbad.eu

Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede,hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müükOleme abiks sinu masina või seadmetehnilise probleemi lahendamisel

HÜDRAKS OÜ, PärnumaaGSM: +372 555 36366GSM: +372 55 36003E-mail: agroparts@hydraks.ee

28

Kui vaadata eri piimatoo-teid, siis on Jaapani turg hea juustutoodete ekspordiks

ning Hiina vadaku- ja lõssipulb-ri jaoks. „Lihtne põhjus peitub toi-tumisharjumustes – hiinlased on väga väikesed juustutarbijad,“ üt-les AS-i E-Piim Tootmine juht Jaa-nus Murakas.

Vadakupulber on juustu toot-mise rasvavaba kõrvaltoode, mis sisaldab piimalaktoosi ehk pii-masuhkrut. Seda kasutatakse laial-daselt kondiitri- ja muus toiduaine-tetööstuses näiteks küpsiste ja šo-kolaadi valmistamiseks.

Muraka sõnul on Jaapani turg perspektiivne just stabiilsuse poo-lest ja seda nii koguste kui ka kau-ba hinna suhtes. Regulaarsetest tarnetest on veel vara rääkida, nen-deni jõudmine võtab aega. „Täna on hea meel, et oleme lühikese aja jooksul nii kaugele jõudnud. Oleme üksteisele visiite teinud, külasta-nud ja jõudnud juba ka proovikon-teineriteni. Aga ette kiita ja ära sõ-nuda ei tohi,“ ütles Murakas, viida-tes jaapanlaste diskreetsusele, alal-hoidlikkusele, kaalutlusele ja põh-jalikule läbimõtlemisele.

AS Saaremaa Piimatööstus on samuti sõlminud jaapanlastega eel-lepingu ja edastanud toodete näi-dised juba sügisel. Nende toode-test eksporditakse esimeses etapis Jaapanisse juustu. Siiani on käi-nud ettevalmistusprotsess ja ette-võtte juht Ülo Kivine loodab, et esi-mesed täiskoormad lähevad sellel suunal liikuma aprilli algul. „Saa-detud tootenäidised on sobinud ja siit edasi on jõutud proovipartiide-ni,“ rääkis Kivine. „Tooted on val-mistatud tavaretseptide alusel ja mingeid muutusi ei ole ette võe-

Jaapanisse reisib juust, Hiinasse vadaku- ja lõssipulber

Väliskaubandusminister Anne Sulling ja AS-i E-Piim Tootmine juht Jaanus Murakas Jaapanis Marubeni Corporationis. Foto: MKM

tud.“ Kuivõrd tegemist on küllaltki pika vahemaaga, võtab ka kaupa-de kohaletoimetamine aega ja esi-mest tagasisidet toodete kohta loo-dab Kivine saada maikuu jooksul.

Väliskaubandusminister An-ne Sulling on avaldanud lootust, et Jaapani turule saab suunata ko-gu seni Venemaale läinud piima-toodete mahu. „Eesmärk on tarni-da Jaapanisse 5000 tonni laabijuus-tu, mis on 25% toodangust, ja 5000 tonni lõssi- ja vadakupulbrit aas-tas,” märkis Sulling pressiteate va-hendusel. Tema sõnul on Marube-ni Corporation Eesti piimatoodete kvaliteediga väga rahul ning hu-vitatud püsivast koostööst Eestiga.

Eesti piimatoodang

Eestis toodeti 2014. aastal 90 300 tonni joogipiima, 40 000 tonni juustu (sh määrde-, sulatatud ja kodujuustu), 26 200 tonni koort, 37 400 tonni ha-pendatud piima, 18 300 tonni kohupiima, 5 500 tonni lõssipulbrit ning 4 800 tonni võid.

750,2 tuhandest tonnist toorpii-mast läks ekspordiks, peamiselt Leetu, 202,3 tuhat tonni.

Lisaks toorpiimale eksportis Eesti joogipiima, juustu ja pulbreid, peamised sihtriigid olid Leedu, Läti, Soome ja Itaalia.

Kahe kuuga Jaapanisse

Artikli kirjutamise ajal märtsi lõpus ei olnud AS-i Tere lõssipulber veel Jaa-panisse teele asunud: see hakkab tõusva päikese maa poole liikuma ap-rilli teises pooles ning arvestuslikult võtab teekond aega 60 päeva. Saatekulud jäävad Eesti tootja kanda, kuid arvestades meretranspordi hin-da, ei ole see tootehinna seisukohalt oluline kulu: kauba saatmine mere-konteineris Jaapanisse maksab sama palju kui autoga mööda maismaad Itaaliasse. AS-i E-Piim Tootmine juustutarned Jaapanisse peaks teele minema enne suve. Väliskaubandus- ja ettevõtlus-minister Anne Sulling alustas läbirää-kimisi Marubeni Corporationiga 2014. aasta septembris. Marubeni Corporation delegatsioon käis esimest korda Eestis eelmise aasta novembris ning kohtus siin kõi-gi Eesti Piimaliidu liikmetega. Esimesed proovikogused saadeti Jaa-panisse oktoobris. Marubeni Corpo-rationi esindajatega toimusid kohtu-mised ka Anne Sullingu Jaapani-visii-di raames tänavu jaanuaris.

E KS P O R T

Võtame vastu tellimusi

2015. aasta kevadeks.

-

Mõisaküla Masinatehas OÜTel. 5628 6151info@mtm.eewww.mtm.ee

KEVADPAKKUMINEMõisaküla Masinatehase

Kivikopp L-1500

540.00*

Kivikopp L-1900

690.00*

Kotitõstuk ühe konksuga

365.00*

Kotitõstuk kahe konksuga 490.00*

*Hindadele lisandub käibemaks 20%

30

T E H N I K A

Kui robot hakkab piimakarja lüpsma...

PIRET KALMUSEESTI MAAÜLIKOOLI VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT

Robotlüpsi puhul oodatakse tavaliselt piima kvaliteedi paranemist ja piimatoodangu suu-renemist. Samas näitavad mitmed Hollandis ja Taanis tehtud uuringud, et olulist erinevust robotlüpsi ja kolm korda päevas toimuva tava-lüpsiga farmide toodangus ega kvaliteedis pole.

Robotlüpsi tasuvust on väga kee-ruline hinnata ja kõiki farme puu-dutavaid üheseid ja üldiseid sei-sukohti leitud ei ole. Näiteks nelja riigi – Taani, Belgia, Saksamaa ja Hollandi – andmete põhjal koosta-tud tasuvusanalüüsi mudelid näi-tasid suurt erinevust nende riiki-de nö „tüüpiliste farmide“ hinda-misel. Belgias, Hollandis ja Taa-nis tasus investeering robotlüpsi ära perefarmides, kus tööjõuks olid pereliikmed. Saksamaa farmides osutus robotlüpsisüsteemi inves-

teerimine mittetasuvaks. Uuringu läbiviijate üks peamisi kokkuvõt-teid oli, et iga farm peab tegema iseseisvalt põhjaliku tasuvusna-lüüsi, sest nii riikide kui farmide lõikes on väga suured erinevused.

Piima kvaliteedi paranemine ja piimatoodangu suurenemine on üks ootustest, mida loodetak-se robotlüpsisüsteemi valides saa-vutada. Hollandi ja Taani teadlas-te läbiviidud uuringud ei ole leid-nud olulist erinevust robotlüpsi ja kolm korda päevas toimuva tava-lüpsiga farmide piimatoodangus ega piimakvaliteedis. Soome Pii-mahügieeniliidu 2012. aastal läbi viidud uuringus leiti, et robotlüp-

si kasutavate farmide jahutipiima somaatiliste rakkude arv (SRA) oli aastas keskmiselt 163 000– 201 000 rakk/ml, üle 45 lehmaga ta-valüpsikarjades kõikus SRA aastas 131 000–150 000 rakk/ml vahel. Sa-muti näitasid uuringud, et robot-lüpsikarjade keskmine bakteri-te üldarv jahutipiimas oli võrrel-des tavalüpsifarmidega mõnevõrra kõrgem, kuid jäi siiski kõrgemasse kvaliteediklassi.

Kolme kuuga olukord normali-seerub

Üldlevinud on võrreldes eelne-va perioodiga piima SRA ja bak-terite üldarvu suurenemine pä-rast üleminekut robotlüpsisüstee-mile. Kõige rohkem uusi udarapõ-letikke ja suurenenud SRA-ga leh-mi tekib esimesel kolmel kuul, hil-jem olukord normaliseerub. Uurin-gud näitavad, et karjades, kus en-ne üleminekut on vähemalt aas-ta tegeletud aktiivselt mastiidi-kontrolliga ja udara tervise tase

31

3 korda päevas peaks olema kõrgetoodanguliste lehmade lüpsikorda-de arv.

on hea, ei halvene piima kvaliteet. Kui see juhtub, on peamiseks põh-juseks oskamatus kasutada auto-maatseid mastiidituvastussüstee-me, uute loomade juurdeostmine või haigestunud ja tervete looma-de samaaegne lüpsmine.

Eestis ei ole läbi viidud võrdlus-uuringuid lüpsitehnoloogia muu-tuste mõjust piima kvaliteedile. Olemasolevaid andmeid hinnates võib väita, et piima kvaliteet ei sõl-tu ainuüksi kasutatavast lüpsiteh-noloogiast, vaid riskitegureid on väga palju. Seetõttu peab iga robot-

lüpsisüsteemi kasutav farm ana-lüüsima oma karja andmeid ning vastavalt eneseanalüüsi tulemuste-le koostama tegevusplaani.

Üks robot suudab lüpsta 55−60 piimaandjat

Robotlüpsi jõudlus iseloomus-tab, kui efektiivselt robotlüpsmi-ne toimib. Lehmade arv ühe roboti juures on tavaliselt 50−65, efektiiv-selt töötavates karjades lüpsab üks lüpsirobot 55−60 lehma. Keskmine lüpsikordade arv ööpäevas peaks robotlüpsil olema 2,7, kuid kõrge-toodanguliste loomade grupis mit-te vähem kui 3 korda ööpäevas.

Ööpäevane lüpsiintervall kir-jeldab samuti roboti jõudlust, kuid selle järsk muutus võib viidata ka looma haigestumisele. Lehma lüp-siintervall ei tohi kõikuda enam kui 30%. Nii liiga pikad kui ka lühi-kesed (alla 6 tunni) lüpsiinterval-lid suurendavad karjas mastiidi-riski ning alandavad piimatoodan-gut. Lehma keskmine robotis vii-

bimise aeg ei tohiks ületada seit-se minutit. Kui lehma lüpsikiirus on aeglane (alla 1,5 l/min), pikeneb lehma lüpsirobotis oldud aeg ja ro-boti jõudlus väheneb.

Lisaks peab sujuva lüpsmise kindlustamiseks ebaõnnestunud ja osaliselt toimunud lüpside osakaal jääma alla 3%. Roboti jõudlust ise-loomustab ka lehmade „soov“ min-na lüpsile. Kui karjas tuleb ajada lüpsile enam kui 5% lehmadest, on karjas lehmade liikumise ja lüpsi-ga probleeme. Lüpsmise ja lehma-de liikumise probleemidest annab märku ka selliste lehmade osakaa-lu suurenemine (üle 10%), kelle ni-sadest tilgub lüpsi vaheaegadel pii-ma. Kõik eelpooltoodud parameet-rid on farmis kättesaadavad ning vajavad regulaarset hindamist, et kindlustada maksimaalne kasu, mis robotlüpsist loodetakse saada.

Udarapõletiku avastamine tava-lüpsil ja robotlüpsil erineb

Piimatoodangut ja piima kvali-teeti üheks enim mõjutavaks hai-guseks on udarapõletik. Udarapõ-letiku vallandajaks on nisajuha kaudu udarasse sisenenud haigus-tekitajad ja seda juhtub paraku nii tavalüpsi kui ka robotlüpsiga kar-jades. Udarapõletiku avastamine ja sellele järgnevad tegevused on aga neis kahes süsteemis erinevad.

Tavalüpsisüsteemiga farmides avastab udarapõletiku inimene ta-valiselt eellüpsi käigus. Robotlüp-sifarmides „ennustab“ seade mit-me eri parameetri hindamisel või-maliku põletiku olemasolu. Robot-lüpsiga farmides peab seadme teh-tud „ennustus“ olema võimalikult sarnane inimese poolt avastatuga. Kui haigete lehmade tuvastamine roboti poolt on ebatäpne või far-mitöötajad ei oska andmeid ana-lüüsida, halveneb karja piimakva-liteet kiiresti. Seega võib tõhusa mastiidituvastussüsteemi loomi-ne ja töö korraldamine vajada ko-genud nõustajate abi.

Lüpsirobot. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/Scanpix.

Lüpsirobotitesse on seadista-tud täpne automaatne lüpsi-rutiin, mille üks osa on leh-

ma udara ette valmistamine lüp-sitoiminguks. Lüpsirobotis toi-mub nisade puhastamine kindlaks määratud sekundite jooksul. Lüp-sirobot ei suuda eristada rohkem või vähem määrdunud nisasid, na-gu seda teeb inimene, kes puhas-tab nisasid seni, kuni need puh-taks saavad. 2014. aastal artikli au-tori juhendamisel läbi viidud uu-rimistöös hinnati 644 nisa puhas-tamise tõhusust robotlüpsiga kar-jades. Selgus, et mida määrdunu-mad olid nisad enne puhastamise algust, seda väiksem oli tõenäosus selliste nisade puhtaks saamisel.

Reegel on, et 95% nisadest peab enne lüpsiriista kinnitumist puh-

Robot räpaseid nisasid ei märka Farmi

üldine hügieen mõ-jutab tugevalt nisade hügieeni ning nii leh-ma kui ka udara puh-tusest sõltub suurel määral nii mastiitide esinemissagedus kar-jas kui üldbakterite arv jahutipiimas.

taks saama. Meie uuringus oli puhtaks saanud nisade osakaal pärast puhastamist olenevalt far-mist 78,3−92,5%. Seega mõjutab farmi üldine hügieen väga tuge-valt nisade hügieeni ja nii lehma kui ka udara puhtusest sõltub suu-rel määral nii mastiitide esinemis-sagedus karjas kui üldbakterite arv jahutipiimas. Igapäevane piima-filtri puhtuse hindamine, nisade puhtuse jälgimine, kolibakterite üldarvu määramine ja mitmed tei-sed võtted annavad ülevaate lauda- hügieenist ning nisade puhastami-se tõhususest.

Robotlüpsi kasutavate farmide töökorraldus ja töö iseloom küll erineb tavalüpsiga karjadest, kuid siiski on kõikide farmide vahel in-dividuaalsed erinevused.

T E H N I K A

23 aastat robotlüpsi

Esimene robotlüpsitehnoloogiaga farm rajati Hollandis 1992. aastal. Ala-tes 2000-ndate aastate algusest hak-kas robotlüpsitehnoloogia kiiresti le-vima ning 2011. aastal kasutati seda juba enam kui 25 riigis ja 8000 far-mis. Näiteks Põhjamaades lüpsti 2011. aastal iga neljas lehm robotlüpsil ja robotlüpsiga karjade arv on suurene-nud ka viimasel kahel aastal. Siiski on Taanis hakanud robotlüpsisüsteeme kasutavate farmide arv vähenema.

Aastal 2006 toodi Eestisse esimene lüpsirobot, mille muretses endale AS Pakar Harjumaalt. 2013. aasta jaanua-ri seisuga oli Eestis paigaldatud 184 robotlüpsiseadet 46 farmi.

Nii robotlüpsi- kui tavalüpsisüs-teeme kasutavates karjades on oma plussid ja miinused, mistõttu otsus, millist lüpsisüsteemi kasutada, peab olema tehtud väga põhjalikult. Allikad: Piret Kalmus; Jõudluskontrolli Keskus; Tanel Kaart, Alo Tänavots ja Heli Kiiman.

Metsaküla Piim AS-is va-hetati torusselüps robot-lüpsi vastu 2009. aasta ke-

vadel, kui hakkasid tööle neli esi-mest robotit. Järgmine etapp võeti ette aasta hiljem, mil lisandus veel neli lüpsirobotit. „Oleme rahul, et valisime robotlüpsi,“ ütles ettevõt-te juht Jaan Metsamaa.

Otsus robotlüpsile üle minna sündis pragmaatiliselt. „Nägime, et tekivad tööjõuprobleemid. Plat-sil (platsilüps – toim) töötamine on suhteliselt raske ning meelsamini tullakse tööle farmi, kus on robot-laut. Samuti saime vähendada töö-tajate arvu ning sellega vähenesid tööjõumaksud ja palgakulu. Ega robotki päris ilma rahata pole, sest robotlüpsi seadmed vajavad hool-

dust, kuid vähemalt haiguspäevi robotitel pole,“ muigas Metsamaa.

„Kui robot hästi toimib, peaks loomade ravikulud vähenema. Sa-muti on loomad stressivabad ning püsivad kauem karjas,“ avaldas Metsamaa arvamust.

Ta mainis siiski, et robotlüpsi kasutegur on väga ettevõttepõhi-ne ja see, et neile robotlüps sobib, ei tähenda, et see sobiks kõigile. Küll aga saab Metsamaa välja tuua nii mõndagi positiivset, mis robotlüp-sile üleminek kaasa tõi. „Kuigi al-guses oli meil väikeseid tagasilöö-ke, on meie piima kvaliteet stabiil-ne ja hea. Kui 2008. aastal oli pii-matoodang 7000 liitrit, siis nüüd juba 9683 liitrit. Piima omahind on pigem odavamaks läinud.“

Jaan Metsamaa: oleme rahul, et valisime robotlüpsi

RTK parandusandmed GNSS

püsijaamade võrgust

ÜKS KORD MÕÕDAHades Invest OÜValdeku 13211216 TallinnTel: +372 53037313tonu@topcon.eewww.topcon.ee

34

91 mln € summas laekus taotlusi „Põlluma-jandusettevõtete tulemuslikkuse pa-randamise investee-ringutoetuse“ meet-messe, eelarve on vaid 27 mln €.

TO E T U S

Kuum teema: investeeringu-toetused

MARIS SARV-KAASIKPRIA PRESSIESINDAJA

Veebruaris ja märtsis toimus PRIA vahendusel uue maaelu arengukava 2014–2020 kaks investeeringutoetuste taotlus-vooru. Taotlusi laekus rohkelt ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise meetme puhul ka eelarvest mitu korda suuremas summas.

Meetme „Väikeste põllumajan-dusettevõtete arendamise toetus“ 9.−23. veebruarini toimunud esi-meses taotlusvoorus soovisid 743 väikeettevõtjat kokku 10,9 mln eu-rot. Kinnitatud eelarve on 12 mln eurot, mis tähendab, et raha jät-kub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks.

Paljudele väikeettevõtetele on see esmakordne võimalus saada toetust investeeringute rahastami-seks. Taotlejate hulgas oli üksjagu neid, kel tuli end kõigepealt PRIA kliendiks registreerida.

Kõige rohkem esitati taotlusi Tartumaal (93) ja Pärnumaal (78) ning ka taotletud summa oli suu-rim neis kahes maakonnas, ulatu-des mõlemas üle miljoni euro. Kõi-ge vähem taotlusi laekus Ida-Viru-maalt – 15. Ligi 2/3 taotlejatest te-gutsevad füüsilisest isikust ette-võtjatena, ülejäänud enamasti osa-ühinguna.

Kõige arvukamalt ja suurimas summas soovivad toetust väike-ettevõtjad, kes tegutsevad nii tai-

me- kui loomakasvatuse valdkon-nas (117 taotlust summas 1,7 mln eurot), samaväärne on taimekas-vatajate osalus (118 taotlust, 1,7 mln). Köögiviljakasvatajad esita-sid 100 taotlust, puuvilja- ja marja-kasvatajad 80, mesinikud 76. Esin-datud on ka paljud teised tegevus-valdkonnad.

Väiketootjale kuni 15 000 eurotAlanud programmperioodil

võib üks väiketootja saada kõne-alust toetust kuni 15 000 eurot. Ku-lutuste tegemisel ei nõuta temalt kohustuslikku omaosalust. Kok-ku taotlevad 743 väikeettevõtjat 10 900 859 eurot, seejuures esitati 691 taotlust maksimumsummale.

PRIA kontrollib taotluste nõue-tekohasust ning teeb taotluste ra-huldamise või mitterahuldamise kohta otsused hiljemalt 6. juuliks.

„Põllumajandusettevõtete tule-muslikkuse parandamise investee-ringutoetuse“ taotlusi võeti vastu 27. veebruarist 12. märtsini. Neid laekus kokku 736 ning nende maht

35

PRIA 4 hindamisgruppi

“Põllumajandusettevõtete tulemus-likkuse parandamise investeeringu-toetuse“ taotluste menetlemisel tu-leb PRIA-l taotlusi määruses sätes-tatud kriteeriumide järgi hinnata ja koostada paremusjärjestus. Kuna tootjate tegevusvaldkonnad on eri-nevad, toimub hindamine eraldi neljas grupis ja iga valdkonna toe-tustele on määratud oma eelarve:

piimatootmine – 114 taotlust summas 25,7 mln eurot, eelarve on 8,1 mln eurot

loomakasvatus (v.a piimatootmi-ne ja mesindus) −127 taotlust sum-mas 17,1 mln, eelarve 6,75 mln

teravilja, õliseemnete ja valgu-rikaste taimede kasvatamine – 394 taotlust summas 41 mln, eelar-ve 6,75 mln eurot

muude põllumajandussaadus-te tootmine, sh mesindus – 101 taotlust summas 7 mln, eelarve 5,4 mln eurotToetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise kohta valmi-vad otsused 3. septembriks.

on kokku 91 miljonit eurot, eelar-ve aga vaid 27 miljonit eurot. Toe-tuse määr sõltub kavandatud ku-lutuste sisust ja üks taotleja võib programmiperioodil saada maksi-maalselt 500 000 eurot.

„Taotlusvooru tulemus on PRIA jaoks üllatav, sest varem on toot-jad ja nende organisatsioonid ka-helnud, kas keeruliste majandus-tingimuste tõttu üldse investeerin-guid ette võetakse ja toetust taot-lema tullakse,“ tõdes PRIA peadi-rektori asetäitja Jaanus Hämmal. „Suur huvi investeeringutoetuse vastu näitab, et ettevõtjad mõtle-vad ka rasketel aegadel tootmise intensiivistamisele ja kaasajasta-misele.“

Toetust saab kasutada põllu-majandusliku otstarbega ehitis-te ja rajatiste jaoks, sinna paikse-te seadmete soetamiseks ja paigal-damiseks; investeeringuteks bio-energia tootmisse; marja- ja puu-viljaistandike rajamiseks, mesin-duse ja seenekasvatuse inventari soetamiseks. Määruses sätestatud

tingimustel saab toetust ka liiku-va põllumajandustehnika soeta-miseks ning mahepõllumajandus-tootja puhul on toetatav kasutatud tehnika soetamine.

Tahetakse masinaid ja seadmeidKõige rohkem küsitakse toetust

mobiilse masina või seadme ostuks (675 juhul summas 25,4 mln eurot, millest 5,4 mln eurot 168 trakto-ri jaoks).

Statsionaarsete seadmete jaoks sooviti 175 juhul toetust kokku 15,8 mln eurot. 55 taotlejat soovivad loomakasvatushooneid ehitada, 47 neid rekonstrueerida. 67 taot-lejat kavandavad ehitada sõnniku-hoidla, 33 muu tootmishoone, 29 et-tevõtjat tahavad ehitada silo- või söödahoidla, 27 osta istikuid mar-ja- ja puuviljaaedadesse.

Taotlusi laekus kõikidest maa-kondadest, kõige arvukamalt Tar-tumaal asuvate objektide jaoks (90 taotlust summas 13 mln eurot). Kõige vähem taotlusi esitati Hiiu-maal (8, summas 0,2 mln eurot).

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust küsisid kõige enam väikeettevõtjad, kes tegutsevad nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas. Mesinikud esitasid 76 taotlust.

36

TO E T U S

Nii „Väikeste põllumajan-dusettevõtete arendamise toetuse“ kui ka „Põlluma-

jandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetu-se“ puhul oli taotluste vastuvõt-misel näha probleeme.

„Väikeste põllumajandusette-võtete arendamise toetuse“ saa-miseks esitatud taotlustest sugu-gi kõik pole korrektselt täidetud.

Osa vajalikke välju on vormi-del täitmata, segadust on nõuta-va põllumajandusliku müügitulu olemasolu ning selle kohta and-mete esitamisega. Kasutada tu-leb kindlasti PRIA kodulehel ole-vaid vorme, sest osade lahtrite pu-hul on eelsisestatud valemid, mil-le abil toimub väljade väärtuste ar-vutamine. Taotleja valemeid muu-ta ning arvutusi eirata ei saa, aga üritati.

Järelepärimised tehti 216 taotle-jale andmete täpsustamiseks

„Põllumajandusettevõtete tule-muslikkuse parandamise inves-teeringutoetuse“ meetme taotluste vastuvõtul oli ka näha probleeme ning 216 taotlejale on tehtud või tegemisel järelepärimised.

Avaldustel on täitmata välju, ehitusdokumentatsioonist and-meid või dokumendid puudu, hin-napakkumused ei ole korrektsed, vahel on tõendamata kasutusõigu-se puudumine maale, kuhu objekt rajada tahetakse.

Äriühingute andmeid kontrol-lib PRIA äriregistrile esitatud ma-jandusaruannetest. Seega taotle-jad, kel on kohustus majandusaru-anded äriregistrile esitada, peavad tagama seal nende olemasolu.

Mille vastu taotlustes eksitakse?

Digitaalseltesitatavad taotlused tuleb alati saata e-posti aadressil: info@pria.ee

Selle meetme puhul tuli liikuva põllumajandustehnika jaoks toe-tuse taotlemisel varasemate hin-napakkumuste asemel esmakord-selt kasutusele nn hinnakataloo-gi süsteem.

Erandlikult sai huvipakkuvate objektide kohta kataloogi andmeid sisestada ka taotlusvooru ajal, kui neid varem kataloogis polnud. Iga kirje andmete kontroll ja kinnita-mine Taimekasvatuse Instituudis (ETKI) võtab aga aega.

Järgmistes taotlusvoorudes ET-KI taotlusperioodi ajal enam kir-jeid ei valideeri. Seega peaksid tu-levased taotlejad jälgima, et nei-le huvipakkuvate objektide and-med oleksid juba varakult hinna-kataloogi sisestatud ja kinnitu-se saanud.

Dokumendid tuleb esitada õigele asutusele

Alatasa on segadust sellega, ku-hu taotlejad erinevaid dokumente ja andmeid edastavad. Sageli saa-detakse dokumente dubleerivalt mitmesse kohta.

Digitaalselt esitatavad taotlused tuleb alati saata e-posti aadressil info@pria.ee. Kogu taotlus tuleks saata ühe e-kirjaga, aga kui siiski

tekib vajadus midagi hiljem järe-le saata, siis pole vaja esitada ko-gu taotlust uuesti, vaid piisab lisa-tavast dokumendist koos selgitava kaaskirjaga.

Enamiku investeeringumeetme-te puhul kehtib nõue, et kui taot-lus esitati paberil, siis on vaja saa-ta meetme määruses nimetatud mõned dokumendid täiendavalt ka elektrooniliselt aadressil and-med@pria.ee.

Aadress on kasutusel vaid sel-leks otstarbeks ja taotlusvoorude ajal. Lisadokumendid on vaja saa-ta töödeldavas Exceli vormingus, PDF ei sobi.

Vastake korraga kõigile järele-pärimistes esitatud küsimustele

Kui PRIA töötaja saadab taot-lejale tema dokumentidega seo-ses järelepärimisi, siis tuleb nei-le kindlasti tähtajaks vastata ning anda vastused korraga kõigile kü-simustele.

Järelepärimise vastus tuleb saa-ta kirja koostaja näidatud kontak-til. Kui vastus tähtajaks ei laeku või kõik järelepärimises kirjelda-tud probleemid lahendust ei saa, siis võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata.

Hea teadaTaotluste menetlemine läheb ala-ti seda kiiremini ja ladusamalt, mida korrektsemalt need on koostatud. Abi pakuvad:

PRIA koduleht, investeeringutoetuste

infotelefon 737 7678, nõuandeteenistuse konsulendid.

www.AgGuidance.com

Navigatsioon lihtsal viisil

Tõsta põllutööde täpsust targa ja lihtsa 3D navigatsiooniseadme abil

Täpisjuhtimisega alustamine ja kulutuste kokkuhoid-

mine pole eales lihtsam olnud. Saate vähendada

ülekatet kõikide põllutöömasinatega, mistõttu on

investeeringud tehnikasse madalamad ja sõidutäpsus

parem. Leica revolutsiooniline joone järgi juhtimise

(steer-to-the-line) tehnoloogia aitab juhil alati hoida

sirgemat ja ühtlasemat joont.

Fixed Contour

AB Parallel

Pivots

A+ Heading

Tänu Leica mojoMINI2 neljale standardmustrile saab toodet kasutada väga erineva kujuga põldudel.

Leica Geosystems põllumajandusseadmete maaletooja:THEK Automaatika OÜ | Pärnu mnt 101A | 78304 MärjamaaTel 50 69 388 | www.thek.ee

Vähendage kulutusi põllu väetamisel ja pritsimisel

piiride salvestamise Boundary Recording

funktsiooniga. Saate lihtsalt ja kiiresti arvutada põllu

pindala, et kindlaks määrata vajalikud ressursid.

Vähendage ülekatet ja raiskamist katvuse

kaardistamise Coverage Mapping funktsiooniga. Juhil

on selge ülevaade, kus põlluosas ta on olnud ja kus

mitte. Andmeid on võimalik eksportida ja vaadata

Google Earth™ kaardil.

Säästke aega põllu jätkamise Continue Field

funktsiooni abil. Kui peatute ilmastikutingimuste või

tankimise tõttu, võite olla kindel, et Teie töö on

salvestatud. Peale pausi saate jätkata tööd sealt, kus

see enne pooleli jäi.

Hea viis kulude kokkuhoiuks on tõsta töö täpsust

38

T E H N I K A

Alamgrupp Valideeritud Taotletud Populaarseimad margid Kogus

Traktorid 299 182 New Holland 39

Grupp kokku 299 182

Adrad 148 62 Kverneland 29

Kobestid 119 27 Vogel&Noot, Amazone, Horsch 6

Randaalid 261 68 Lemken 12

Lauskultivaatorid 96 18 Same 11

Freesid 11 9 Akpil; Jagoda 3

Libistid 4 6 KIRE 5

Rullid 83 28 Väderstad 11

Lausäkked 33 29 Einböck 19

Vaostid 8 2 Akpil; Struik 1

Mullaharimise põimmasinad 57 15 Lemken 7

Grupp kokku 820 264

Reaskülvikud 66 19 Amazone 6

Punktiirkülvikud 5 0

Hajuskülvikud (seemnelaoturid) 25 8 APV, Einböck, Väderstad 2

Rohumaade täienduskülvikud 4 1 APV 1

Põimkülvikud 166 81 Väderstad 32

Kartulipanurid 21 0

Taimeistutid 9 7 Checchi 2

Grupp kokku 296 116

Lubiväetiste laoturid 3 2 Bredal 2

Tahkemineraalväeturid 121 51 Amazone 20

Vedelmineraalväeturid 1 0

Vedela orgaanika paakhaagised 302 6 Kotte 3

Vedela orgaanika laotusseadised 113 2 Kotte 2

Taheda orgaanika laoturid 166 40 AZENE 14

Orgaanika universaallaoturid 1 0

Grupp kokku 707 101

Vihmutusmasinad 0 0

Niisutusseadmed 2 0

Grupp kokku 2 0

Vaheltharimiskultivaatorid 19 4 EKO-PIELNIK 2

Vaheltharimisfreesid 8 1 RINIERI 1

Poompritsid 320 69 Amazone 25

Ventilaatorpritsid 6 3 Bury 2

Graanulipuisturid 6 0

Puhistid 14 4 Ziegler 3

Leegitid 2 1 Rodenator 1

Hinnakataloogis valideeritud ja taotletud masinad ja seadmed

39

Hinnakataloogis valideeritud ja taotletud masinad ja seadmed

Alamgrupp Valideeritud Taotletud Populaarseimad margid Kogus

Umbrohulõikurid 127 4 Jagoda 2

Grupp kokku 502 86

Niidukid 671 112 Pöttinger 20

Kaarutid ja vaalutid 329 55 Pöttinger 10

Kogurhekseldid 16 1 CLAAS 1

Kogurhaagised 189 8 Pöttinger 4

Presskogurid 219 50 McHale 13

Teraviljakombainid 109 85 New Holland 37

Heedrid 7 3 Fendt, Macdon, Shelbourne 1

Kartulikoristusmasinad 22 3 Akpil, KRUKAWIEK, Unia 1

Pealseeraldid 1 0

Juurviljakoristusmasinad 13 4 Asa-Lift 3

Linakoristusmasinad 0 0

Puuvilja- ja marjakoristuse masinad ja seadmed

12 5 Joanna-4 4

Grupp kokku 1588 326

Teravilja rändkuivatid 137 35 MEPU 14

Teisaldatavad õlipressid 5 0

Teraviljamuljurid 1 1 Tropper Mega Mix Duo 1

Konteinerkatlamaja teraviljakuivatile 5 0

Grupp kokku 148 36

Traktorilaadurid 89 71 Trima 15

Liikurlaadurid 267 40 AVANT 10

Laadimisseadised 75 37 AVANT 16

Põllumajanduslikud haagised 697 120 Palmse Trailer 35

Veoautod 0 0

Mobiilsed teisaldusmasinad 12 11 POM AUGUSTOW 7

Tagakopplaadurid 1 0

Grupp kokku 1141 279

Loomaaretus- ja üleskasvatusseadmed 19 9 TRU-TEST 4

Loomade tõkestus- ja ohjamisseadmed. Teisaldatavad aedikud

28 33 Starmast 13

Söödavalmistusmasinad 37 1 SEKO 1

Söötmis- ja jootmisseadmed 548 24 Lely 5

Allapanulaoturid 41 11 Kverneland Taarup, Teagle 4

Sõnnikupumbad 11 0

Sõnnikusegurid 11 1 CMC 1

Sõnniku vahemahutid 1 0

Grupp kokku 696 79

Rullimähkur 52 17 McHale 6

Pakirühmiti 0 0

Kivikoristid 12 13 Kivi-Pekka 8

Muud masinad ja seadmed 67 61 AVANT 13

Grupp kokku 131 91

KOKKU 6330 1563

40

S I LOT EG U

Millele pöörata

Silo valmistamisest on igal aastal mitu semi-nari korraldatud. On kuulatud esinejaid-nõu-andjaid välis- ja kodumaalt ning tundub, et kõik on ära räägitud ja selge, kuid sügisel silo kee-milisi analüüse tehes tõdeme jälle, et midagi on viltu läinud.

HELGI KALDMÄEEESTI MAAÜLIKOOLI VANEMTEADUR

Praegu on õige aeg, et silotegi-jad analüüsiksid eelmise aasta si-lo kvaliteeti. Miks ühes hoidlas oli hea silo, aga teises silo riknes ning mida tänavu saaks paremini teha?

Eesti Maaülikooli söötmise osa-konna laboratooriumis on silo toi-teväärtust ja kvaliteeti hinnatud juba mitukümmend aastat. Võrrel-des möödunud sajandi lõpuga on rohusilo kvaliteet paranenud. Mär-gatav kvaliteedi tõus toimus 2002. aastal, kus keskmiseks silo kuivai-

silotegemisel?

neks saadi 36,4%, toorproteiiniks 14,0% ja toorkiuks 27,1%. Ka silode fermentatsioon oli suhteliselt hea, sest ainult 2,9% uuritud silodest si-saldasid soovitust rohkem võiha-pet. Järelikult soosis ilmastik silo-tegemist ja materjal sileeriti õige-aegselt. Siloproovide aasta kesk-mise kuivainesisalduse järgi võib järeldada, kas ilmastik oli koris-tusperioodil vihmane või kuiv.

Kuna maisisilo valmistatakse üha rohkem ning tema keemiline koostis erineb suuresti rohusilost, siis järgnevalt vaatleme ainult ro-husilosid. Rohusilo valmistati ena-

muses esimese, teise või kolman-da aasta põldheinast, vähem kõr-relistest nagu raihein, aas-rebase-saba, timut jt ning lutsernist ja vä-ga harva idakitsehernest. Tehak-se kolm niidet.

Mullu oli liiga palju märga siloMärg silo (kuivainesisaldusega

vähem kui 25%) on hea keskkond suurema ammoniaagi tekkeks, aga ka klostriidide jt ebasoovitavate bakterite arenguks. Klostriidide põhjustatud fermentatsioonil pea-le võihappe produtseerimist toi-mub ka ulatuslik aminohapete lõ-hustamine amiinideks, amiidideks ja ammoniaagiks.

Biogeensed amiinid on looma-dele väga ohtlikud. Probleemid al-gavad juba siis, kui silo kuivaine sisaldab neid rohkem kui 5 g/kg. Biogeenseid amiine sisaldava silo ammoniaaklämmastik on tõusnud

tähelepanu

41

30–40% on optimaalne kuiv-ainesisaldus silos.

üle 10%. Silo haiseb, kuid ei sisal-da toksiine, vaid hoopis laibamür-ke (amiine). Seda hinnatakse rois-kumistunnustega siloks. Selliseid silosid oli 2014. aasta saagis suhte-liselt palju (7% kogu uuritud silo-dest). Loomadele seda sööta ei või anda, sest see rikub nii looma ter-vist kui ka piima kvaliteeti.

Optimaalseks silo kuivainesisal-duseks loetakse 30–40%. Kui silo materjali kuivainesisaldus on roh-kem kui 55%, on fermentatsioon pärsitud või ei toimu üldse. Sel-list sööta esineb igal aastal 2–3%.

Näitajad Rohusilo

2010 2011 2012 2013 2014

Uuritud proovide arv 975 1405 1917 1655 1543

Kuivainesisaldus, % 32,2 31,6 29,5 33,6 30,7

Kuivaines:

toorproteiini, % 13,8 14,2 13,0 13,6 14,2

toortuhka, % 8,7 8,8 8,4 8,6 8,9

toorkiudu, % 28,0 27,7 28,5 28,5 28,8

NDF,% 53,8 55,8 54,9 54,3 56,1

N-ta ekstraktiivained, % 46,7 46,1 46,9 46,7 45,5

metaboliseeruvat energiat, MJ/kg 9,0 8,9 9,0 9,0 8,9

metaboliseeruvat proteiini, g/kg 74 75 73 74 75

Riknenud silo, % 5 8 4 4 7

Riknenud silo kõige rohkem 2011. ja 2014. aastalRohusilode keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2012–2014.

Silotegemise ABC Silo kõrge toiteväärtuse tagab hein-

taimede koristamine optimaalsel ajal ja õiges arengufaasis, kindlustuslisan-di kasutamine vastavalt haljasmassi kuivainesisaldusele ja kogusele ning kogu tehnoloogilise protsessi ladus

organiseerimine alates niitmisest, kaarutamisest, hoidla puhastamisest, materjali ladustamisest, tihendamisest (minimaalselt 240 kg KA/m3) ning hermeetiliselt sulgemisest.

Silo tegemine. Foto: Scanpix

Madala toorproteiinisisaldusega (<12%) silosid oli möödunud aastal 24%, mis viitab niitmise hilinemi-sele. Heintaimede esimese niite op-timaalne aeg meie tingimustes on suhteliselt lühike, kõrrelistel üks nädal ja ristikurohkel põldheinal kümme päeva. Uuringud on näi-danud, et optimaalne koristusaeg sõltub kõige enam piirkonna efek-tiivsete temperatuuride summast. Kõrreliste heintaimede proteiinisi-saldus vähenes kevadel keskmiselt 0,5% ja liblikõielistel 0,3–0,4% võr-ra päevas. Kuigi Eesti on pindalalt väike, erineb optimaalne niitmise aeg nii piirkonniti kui aastati. Sa-muti sõltub see kasvatatavate hein-taimede liigist ja sordist, aga ka väetamisest. Seega tuleb kohapeal otsustada, millal niitmist alustada.

Kõrrelisi on soovitatav siloks koristada võrsumise lõpu, loomise alguse faasis, liblikõielisi aga õie-

tähelepanu

pungade moodustumise lõpu, õit-semise alguse faasis. Optimaalseks niitekõrguseks kõrrelistel loetakse ca 7 cm, punasel ristikul 7–10 cm ja lutsernil 10–13 cm.

Silo energiasisaldus olulineÜldiselt võib täheldada, et mida

hilisemas kasvufaasis silomater-jal koristatakse, seda kiurikkam see on ja vähem energiat sisaldab. Tuleb arvestada ka sellega, et tei-se ja kolmanda niite silos on ener-giat vähem kui esimese niite silos. Kui silo toortuhasisaldus on üle 10%, viitab see saastatusele mul-la või liivaga ja tema energiasisal-dus on väike.

Optimaalsel ajal valmistatud hea fermentatsiooniga rohusilo si-saldab 9,5–10 MJ/kg metaboliseeru-vat energiat. Rohkem energiat si-saldavad vilisesilod, eriti maisisilo, keskmiselt 10,4 MJ/kg kuivaines.

42

Kuna sileerimine on suuna-tud piimhappebakterite te-gevuse soodustamisele ja

silole kahjulike bakterite ja seen-te kasvu pidurdamisele, luuakse selleks võimalikult soodsad tin-gimused.

Kvaliteetsest silomaterjalist on õhk eemaldatud ja materjal paki-tud, et ära hoida kahjulike aeroob-sete bakterite kasvu. Kui õhk on materjalist eemaldatud, algab hap-pe produktsioon ning madal pH surub alla teatud bakterite kasvu. Mõningane kuumenemine sileeri-mise esimestel päevadel on märk käärimisprotsessi algamisest. Sa-mas näitab pikemaajalise kuumuse püsimine, et silomass sisaldab lii-ga palju õhku. Liigse kuumenemi-se tagajärg on valkude lagunemine või denatureerumine, madal ener-giaväärtus ja suur kuivaine kadu.

Arvestada tuleb nii pärm- kui hallitusseentega

Silo fermentatsioonil suureneb esimestel päevadel väga kiiresti enterobakterite arv, kuid hiljem, kui silomaterjalis on hapnikku vähe ning on loodud soodsad tin-gimused piimhappebakterite kas-vuks, hakkab piimhappe mõjul en-terobakterite arv kiiresti vähene-ma. Kui silomaterjali on tallamise järel jäänud õhku või kui piimhap-pebakteritel ei ole piisavalt kätte-saadavat energiat ning pH ei lan-ge või langeb väga aeglaselt, hak-kavad enterobakterid piimhappe-bakteritega konkureerima toitai-nete pärast, produtseerides hulga-liselt endotoksiine ja ammoniaaki.

S I LOT EG U

Stabiilse silo aluseks piimhappe käärimine

Veeslahustuvate süsivesikute sisaldus suureneb kasvu-perioodi jooksul ning sõltub taimede vanusest.

Enterobakterite arvu mõjutab kõi-ge enam mulla ja sõnniku sattumi-ne silomaterjali selle kaarutamisel ja niitmisel. Sõnnikuga võib sattu-da silosse isegi väga patogeenseid Escherichia Coli tüvesid.

Silo valmistamisel tuleb arves-tada nii pärm- kui hallitusseente-ga. Kiire anaeroobsuse saavutami-ne sileerimisel vähendab pärmsee-te mõju. Sealjuures on täiesti soo-vimatud põhjapärmseened, mille toimel kääritatakse taimedes lei-duvad suhkrud juba sileerumise algfaasis. Põhjapärmseente arvu-kuse piiramise efektiivseks võtteks on rohu närvutamine ja lisandite kasutamine.

Hallitusseente olemasolu silos on ohtlik eelkõige loomade ja ini-meste tervisele, kuna paljud neist produtseerivad mükotoksiine. Häs-ti valminud silos ei ole hallitus-seente hulk suur.

Nii pärmseente kui ka hallitus-eente esinemine silos on üks pea-misi teisese fermentatsiooni põhju-seid, mis tekib siis, kui silohoidla avatakse ning sööt puutub kokku õhuga. Olenevalt silomaterjali kä-sitsemisest võib silos esineda veel

teisigi bakterite liike nagu äädik-happe- ja propioonhappebakterid, võihappebatsille jt.

Ebasoovitavad võihappebakterid ja mürgised ühendid

Mikroorganismid, mis osale-vad silo fermentatsioonil, vaja-vad kasvuks niisket keskkonda. Haljasmassi kuivainesisalduseks, mil ta hästi sileerub, peaks olema 30–40%.

Suurema niiskusesisalduse juu-res võivad areneda anaeroobsetes tingimustes ka võihappebakterid, millega kaasneb valkude lagunda-mine ja mürgiste ühendite tekki-mine. Väga halvasti mõjuvad või-happebakterid juustu kvaliteedi-le, aga ka looma tervisele. Võihap-pebatsillide kasvu pidurdamiseks tuleb materjali kuivainesisaldus viia vastava tasemeni ja pH kii-resti 4,0‒4,2-ni.

Silo fermentatsiooni protsessi fundamentaalseks osaks loetak-se sileerimismaterjali veeslahus-tuvate süsivesikute sisaldust. Lib-likõielistel heintaimedel on väik-sem veeslahustuvate süsivesiku-te sisaldus kui kõrrelistel. Kõrreli-sed sisaldavad veeslahustuvaid sü-sivesikuid 70‒150 g/kg, liblikõielis-test ristikud 50‒80 g/kg ja lutsernid 30‒50 g/kg.

Veeslahustuvate süsivesikute sisaldus suureneb kasvuperioodi jooksul ning sõltub taimede vanu-sest. Kõige rohkem on neid vahe-tult enne õitsemist või hetkel, kui õied nähtavale ilmuvad. Ka varte-lehtede suhe mõjutab veeslahustu-vate süsivesikute sisaldust.

Liblikõielistes ja kõrrelistes heintaimedes suureneb vees-lahustuvate süsivesikute si-

saldus alates hommikust, saavu-tades maksimumi pärastlõunal ja väheneb öösel, kuni päevavalguse-ni järgmisel hommikul. Veeslahus-tuvate süsivesikute tase on kõrgem, kui taimed kasvavad kõrge valgu-intensiivsuse ja madala tempera-tuuri juures. Temperatuurid vahe-tult enne koristusperioodi mõjuta-vad süsivesikute sisaldust rohkem kui varasema kasvuperioodi jook-sul. Ka lämmastikväetiste lisamine vähendas heintaimedes süsivesiku-te sisaldust. Väetamisel aga tõusis heintaimedes proteiini ja puhver-davate ainete sisaldus, mis aga ras-kendab rohu sileeruvust.

Silo fermentatsiooniprotsesside

normaalseks toimumiseks peaks heintaimede suhkrusisaldus kui-vaines olema 3–4%. Põhjamaades on see vaid 2% piires. Mõnedel and-metel ei tohiks sileeritava massi suhkrusisaldus olla alla 1,0–1,5%.

Tähtsaks faktoriks sileerimis-protsessis on ka taimede puh-verdusvõime või suutlikkus pan-na vastu pH muutustele. Silomas-sis vajaliku happesuse saavutami-ne (pH 4,0‒4,2) ei olene ainult tai-mede suhkrusisaldusest, vaid ka puhverdusainete sisaldusest. Puh-verdusainete all mõistetakse mit-mesuguseid anorgaanilisi soolasid (nt fosforhappesoolasid). Puhver-dusained vähendavad taimemah-la happesust. Taimemahla pH alla viimiseks kõrge puhverdusainete-ga taimede puhul on tarvis kulu-

tada rohkem piimhapet. Liblikõie-lised heintaimed on raskesti silee-ruvad oma madalama veeslahustu-vate süsivesikute sisalduse ja kõr-ge puhverdusvõime tõttu. Nende si-leerimisel tuleks kasutada kindlus-tuslisandeid.

Liblikõieliste närvutamine vä-hendab puhverdusvõimet ja pa-randab sileeruvust. Tuleb aga meeles pidada, et pikemaajalisel (üle 24 tunni) närvutamisel saas-tub materjal rohkem hallitusseen-te ja toksiinidega. Kui materjal on märg (<25%), on soovitav kasutada keemilist lisandit. Silokindlustus-lisandeid tuleks kasutada fermen-tatsiooni kvaliteedi ja säilivuse pa-randamiseks, kuid madala toite-väärtusega materjalist ei saa lisan-di toel kõrge väärtusega silo.

Fookuses suhkrusisaldus

44

TEKST: MERIKE LEES

A I A N D U S

Eesti põllumajandustootjad kurda-vad poekettidesse pääsemise ras-kuste ja sealt dikteeritavate tingi-muste üle, kuid jõude ei ühenda-ta, et ühiselt kaubanduskettidega läbirääkimisi pidada. Raskusi on soovitud koguste ja kaubavoogu-de tagamisega.

„Läti tootjaorganisatsioonid on jõudnud nii kaugele, et kui läbirää-kimistel ei saavutata tootjat rahul-davat kokkulepet, jääb tarbija sel-les kaupluseketis kodumaisest too-dangust lihtsalt ilma,“ rääkis Ees-ti Põllumajandus- ja Kaubandusko-ja aiandustoimkonna esimees Rai-vo Külasepp. „Eestis on nii, et kui üks ei ole kaubandusketi pakuta-vate tingimustega nõus, teine ei ole nõus, siis kolmas ikka on ja mida-gi ei juhtu.“

Läti tootjate ühistegevuse tule-muslikkuse ilmekas näide on ka see, et Läti toodangut on Eestis palju rohkem näha kui Eesti oma Lätis. Eriti puudutab see just ava-maaköögivilju. „Eestis tegeleb iga tootja kõigega seemnest raama-

Ühistuga kaupmeeste ülemvõimu vastu

Ajal, mil Läti tootjaorganisatsioonid on kas-vanud nii tugevaks, et saavad poekettidele oma tingimusi dikteerida, ei saa köögivilja-tootjate ühistegevus Eestis kuidagi jalgu alla.

tupidamiseni. Spetsialiseerumi-ne võimaldaks keskenduda selle-le, mida igaüks kõige paremini os-kab ja teha seda tipptasemel,“ tõi ta välja ühistegevuse eelise.

Ehkki ühistulise tegevuse areng ei ole Külasepa sõnul ei Lätis ega Soomes valutult kulgenud, võib selle täielikku puudumist Ees-tis pidada kohalikuks eripäraks. „Ilmselt ei ole king veel nii kõvas-ti pigistama hakanud, et ühistege-vust kaaluda,“ leidis ta.

Kriis sundis lätlasi koondumaLäti köögiviljakasvatajate as-

sotsiatsiooni “Latvijas dārznieks” eksperdi Marite Gailite sõnul oli Läti köögiviljakasvatajate koon-dumise taga kaks peamist põh-just ‒ soov hallata ületootmisest tingitud kriisi ja vajadus rahalise toetuse järele, et paremini konku-reerida importtoodetega. Esimesed ühistud tekkisid Lätis 2006. aastal, pärast väga halba 2004‒2005 hoo-aega, mil toodete hinnad olid eba-normaalselt madalad ja tootjate sissetulek väga väike. Ühiselt oma toodangut tarnides said tootjad

paremat hinda kui igaüks eraldi oma toodet turundades.

„See oli köögiviljakasvataja-te vaba otsus ja head suhted ini-meste vahel. 5‒6 kasvatajat jõua-vad alati omavahel kokkuleppele. Mõne kasvataja jaoks on raamatu-pidamine suur probleem: mõte sel-lest, et konkurent saab teada, mida ja kui palju keegi toodab ja turus-tab, tundus paljude inimeste jaoks ohtlik. Ühistus on palju usaldust vaja,“ rääkis Gailite. „Kuid kõige suurem probleem oli, kuidas edu-kalt oma tooteid müüa. Suurim ka-su ühinemisest on kasvatajatele see, et nüüd saavad nad teha asju, mida nad kõige paremini oskavad ‒ kasvatada põllukultuure ja hoida oma talu ja maid korras, samal ajal kui toodangu turustamisega tege-leb müügispetsialist.“

22 miljonit eurot toetusi Iga ühistu liige on vaba inves-

teerimisotsustes, mida ta soovib ja saab teha. Kui investeering kuulub tootjaorganisatsiooni rakendus-kava meetmete alla ja on saanud maaelu toetamise büroo heaks-

Lätis on viimase seits-me aasta jooksul sel moel saanud kolm tootjaorganisatsioo-ni kokku 22 miljonit eurot ja kogu raha on läinud talude tu-leviku arengu heaks.

kiidu, siis see kasvataja saab 50% oma raha või pangalaenuga teh-tud investeeringust tootjaorgani-satsiooni kaudu tagasi. Väiketa-lul, kellel on vaid 20–30 ha köögi-viljamaad, võib olla võimatu ehi-tada 1,5–3 miljoni eurone hoidla ainult oma raha eest. Kuid viima-se kolme aasta jooksul on Gailite sõnul uusi rajatisi ehitanud kõik liikmestalud. Isegi ülemaailmse majanduslanguse aastatel, kui ra-haline olukord oli väga raske, os-

tis neli kasvatajat porgandikorja-ja, 5‒6 uut taimekaitsevahendiprit-si ja kaks talu soetasid muud teh-nikat köögivilja töötlemiseks. Ka-he tootjaorganisatsiooni peale on kokku vaid 25 talu, mis tähendab, et investeeringuid tegi väga suur osa ühistute liikmetest.

Lätis on viimase seitsme aasta jooksul sel moel saanud kolm toot-jaorganisatsiooni (u 30 talu) kokku 22 miljonit eurot ja kogu raha on läinud talude arengu heaks.

Igal tootjaorganisatsioonil on oma põhikiri, kus on määratud liikmetasud ja ühistu reeglid. Ta-sud on erinevad. Ühes ühistus näi-teks maksavad liikmed fikseeri-tud logistika- ja turustamiskulu-sid, kõik muud teenused (taime-kaitsevahendite ost jne) on va-batahtlikud. Teise ühistu iga lii-ge maksab liikmemaksu vastavalt tootmisvaldkonnale või turusta-tud toodangu mahule. Raivo Kü-lasepa sõnul ei olnud eelmise pe-rioodi Eesti MAK-is aiandustootja-tele ette nähtud investeeringutoe-tusi, samas kui teiste riikide toot-jad said neid kasutada.

Marite Gailite julgustab ühis-tegevusele, sest ametnikud ministeeriumis ei tea, mis on parem kasvatajatele, seda teavad ainult kasvatajad ise.Foto: Aivars Presnikovs

46

A I A N D U S

MARKO GORBANPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAAELU ARENGU OSAKONNA JUHATAJA

Maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames on aiandustootjatel võima-

lik taotleda kõiki põllumajandus-tootjatele suunatud investeerin-gutoetusi.

Samuti on aiandussektoril juur-depääs erinevatele teadmussiirde meetmetele (mh on kavas aiandu-se pikaajaline programm) ja mit-metele keskkonnatoetustele (nt li-sandub uus meede, keskkonnasõb-raliku aianduse toetus). Kohalik-ku sorti taime kasvatamise toetu-se raames lisandub mitmeid toe-tatavaid põllukultuure, puuvilja- ja marjasorte.

Lisaks on erinevates investee-ringumeetmetes ka aiandustoot-jad eelistatud. Seda näiteks üldise lähenemise, nagu väiksema müü-gituluga ettevõtjate eelistamine, kui ka otseste eelistuste kaudu, na-gu investeeringute soodustamine valdkondades, kus Eesti isevarus-tatuse tase ei ole täidetud (üks neid valdkondi on ka aiandus) – seda nii põllumajanduse investeerin-gutoetuse kui väikeste põlluma-jandusettevõtete arendamise toe-tuse raames.

Peamise põllumajanduse vald-konna investeeringumeetme „Põl-lumajandusettevõtete tulemuslik-kuse parandamine“ on meetme eelarve jagatud valdkonnapõhi-selt neljaks:

 piimatootmine; loomakasvatus;  teraviljakasvatus;  muud põllumajandussaadused.

Viimati nimetatud valdkond hõlmabki peamiselt aianduse vald-

Aiandustootjad saavad uue MAKi raames kõiki toetusi taotleda

konna ettevõtjaid. Aiandussek-torile on väiketootjate ja ühistu-te kõrval tehtud erisus ka liikuva tehnika soetamiseks sama meet-me raames.

Eelmise MAK-i meetmedMAK-i 2007–2013 raames oli sa-

muti aiandussektoril juurdepääs enamusele meetmetest. Aianduse valdkonna ettevõtjad (sh köögivil-jakasvatus) said kõige enam toe-tust järgmisest kolmest meetmest:

meede 1.2 „Noorte põllumajan-dustootjate tegevuse alustamine“ (vähemalt 4,7 min eurot)

meede 1.4.1 „Mikropõllumajan-dusettevõtete arendamine“ (vähe-malt 9,2 mln eurot)

meede 1.6 „Põllumajandussaa-duste töötlemine ja turustamine“ (vähemalt 9,1 mln eurot)Ülejäänud investeeringumeetme-tes jäid aiandussektorile määratud summad alla miljoni euro.

Uued meetmedMAK-i meede 9 „Tootjarühma-

de loomine“ on eelmise perioodi meetme 1.9 jätkumeede. Selle ees-märk on soodustada ühistegevust põllu- ja metsamajanduse vald-konnas.

Arvestades, et aianduse vald-konnas on tekkinud väga vähe tootjarühmi, kes tegeleksid ühiste-gevusega, samuti on enamik vald-konna ettevõtjaid väiksema müü-gituluga, on ühistegevuse arenda-mine sellele sektorile väga oluline.

Tootjarühmade loomise meet-mest on ettevõtjatel võimalik toe-tust saada tootjarühma loomiseks ja arendamiseks. Toetust saab ka-sutada tootjarühma tegevusega seotud kulude katmiseks. Toetust saab viieaastase perioodi jooksul

UURING

Tootjad kurdavad kaubakettide ahistavate võtete üle

Eesti Konjunktuuriinstituudi uurin-gu järgi puutus 2014. aastal 59% uu-ringule vastanud toidutootjatest kok-ku ebaausate kauplemistavadega.

Kõige rohkem puututi kokku lepin-gutingimuste pealesurumisega kau-banduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras 96% eba-ausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest.

82% ettevõtetest sai mullu ka äh-vardusi tooteid nimekirjast välja ar-vata.

37% ettevõtetest on pidanud maks-ma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga, 34% ettevõtteist on puutunud kokku sellega, et kau-banduspartner on teinud mahaarva-misi arvetelt ilma majandusliku põh-jenduseta. 30% puutus kokku selle-ga, et kaubanduspartner kasutas et-tevõtte tundlikku infot, et tuua konku-reerima jaeketi omamärgitoode.

Allikas: Põllumajandusministeerium

kokku kuni 470 000 eurot. Toetu-se maksimaalne suurus sõltub ka tootjarühma iga-aastasest müügi-tulust. Meetme eelarve aastateks 2014–2020 on 6 miljonit eurot.

Lisaks võivad samad tootjarüh-mad taotleda ka investeeringutoe-tust oma liikmetelt kokku ostetud aiandussaaduste töötlemiseks ja turustamiseks, st selleks vajalike hoonete ehituseks, seadmete ost-miseks jne.

Toetust saab kokku kuni 2 mln eurot tootjarühma kohta toetus-määraga 40%.

Luminofoortorud Erikujulisedpäevavalguslambid

Kompaktsedpäevavalguslambid

Säästulambid Madalrõhu-lahenduslambid

Kõrgrõhu-lahenduslambid

LED lambidOtsi tootelt lahuskogumise märgist

Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

MIS EI SÄRA,TOO ÄRA!

Osale taastootmiseahelas!

Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee

KASUTATUD LAMBID

48

Suurimad muutused kogutootlikkuses on toimunud taimekasvatuses.

Analüüsi lähteandmed on FADN andmebaasi andmed 2004–2012. Arvutustes on vaid need ettevõt-ted, kes kõigil üheksal aastal on andmebaasis esindatud. Valimis on 293 ettevõtet. Kogutootlikku-se hindamiseks on tootmise si-sendid jagatud viide gruppi: maa, töö, kapital, materjalid ja teenused. Väljundid on jagatud neljaks: tai-mekasvatustoodang, piim, liha ja muud sissetulekud. Analüüsis on kasutatud vastavate hinnaindek-sitega korrigeeritud andmeid, et eraldada üldise hinnatõusu mõju.

Maa sisendiks on nii omandis olev kui ka renditud põllumajan-dusmaa. Töö sisend on tasustatud ja tasustamata tööjõud tootmis-protsessis. Kapital hõlmab amor-tisatsiooni, intressimakseid ja loo-made ostu. Materjalide sisendi hulka kuuluvad näiteks söödad, seemned, väetised, taimekaitseva-hendid, kütused ja vesi. Teenuste kulu eraldi sisendina on esile too-dud seetõttu, et üks osa tööjõu ka-sutamise vähenemisest on tingitud selle asendamisest sisse ostetud teenustega. Lisaks alltöövõtule ja masinate rendile sisaldavad teenu-sed ka veterinaaria teenust, sõidu-kite ja ehitiste korrashoidu, elekt-rienergiat, tasutud rendimakseid, kindlustust ning muid teenuseid.

Kogutulu käsitlemine on võima-

T E A D U S

Kogutootlikkuse kasvu veavad suured ettevõtted

RANDO VÄRNIK ja RAUL OMELEESTI MAAÜLIKOOL, MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

Ligi 300 põllumajandusettevõtte kogutootlikkuse analüüs näitab, et aastatel 2004–2012 kasvas nende kogutootlikkus 9%. Suurema kogu-tootlikkusega paistsid silma just suured ettevõtted.

lik toodangu väärtusest või müü-gitulust lähtuvalt. Artiklis käsit-letakse müügitulu, sest põlluma-jandustootja on ettevõtja, kes peab olema konkurentsivõimeline ja suutma toodetu realiseerida.

Olulist muutust polnudPerioodil 2004‒2012 ei toimunud

põllumajandustootjate kogutoot-likkuses olulist muutust (vt joo-nist). Võrreldes varasema perioo-diga tõusis kogutootlikkus aasta-ni 2007 ja uuesti aastal 2009. Kogu perioodi lõikes on kogutootlikkus suurenenud 9%.

Tervikuna on suurematel ette-võtetel ka kõrgem kogutootlikkuse tase. Seega, kui tootlikkus kasvab, siis ei pruugi ettevõtted enam seni-sel määral sissetulekutoetust vaja-da, kui ka turul on toodete müügi-

hinnad kõrgemad. Kui eeldada, et eesmärk ei ole suunatud väikese arvu väga suurte ja kõrge tootlik-kusega ettevõtete jäämisele turule, vaid mitmekesise ja paindliku sek-tori tagamisele, siis sellised erine-vused tootlikkuse tasemes võimal-davad muude tingimuste samaks jäädes progresseeruvalt vähenda-da toetuste taset.

1,0

1,5

2,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

VäljundidSisendidKogutootlikkuse muutus põllumajanduses

Kogutootlikkuse kasvus järske hüppeid poleKogutootlikkuse muutus põllumajandustootmises 2004–2012 (293 ettevõtet)

Kogutootlikkus taimekasvatuses

Võrreldes põllumajandus-tootjate keskmise tulemu-sega on kogutootlikkuse

muutused olnud taimekasvatu-ses oluliselt suuremad (vt joonist). Kogutootlikkuse kasv kuni aasta-ni 2007 pidurdub tootmise väljundi järsul vähenemisel järgneval aas-tal ning sellele järgnenud kasvule aastal 2009 järgneb uuesti kogu-tootlikkuse langus. Vaatlusalusel perioodil kasvas kogutootlikkus keskmiselt 9,7%. Kogutootlikkuse kasvu taimekasvatuses on toeta-nud töö tootlikkuse kasv ja kapi-tali sisendi kasv, mis omakorda on osaliselt asendanud tööjõudu kui sisendit. Kapitali ja teenuste sisen-di kasv oli kiirem kui tootmisma-hu kasv, muutes vastavad osatoot-likkused negatiivseks.

0,5

1,0

1,5

2,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

VäljundidSisendidKogutootlikkuse muutus taimekasvatuses

Taimekasvatuses kasvas kogutootlikkus ligi 10%Kogutootlikkuse muutus taimekasvatuses, 2004–2012

Kogutootlikkuse tase on kõrgem suurematel tootjatel, kes 2004‒2012 suurendasid maa kui sisendi hul-ka 10%. Taimekasvatuse tootmis-

tüübis ilmneb üheselt suuruse eelis kogutootlikkuse taset arvestades, kus suuremate tootjate tootlikku-se tase on ka kõrgem.

50

Kogutootlikkus piimatootmises

Piimatootmise kogutootlik-kuses ei ole toimunud olu-list muutust (vt joonist). Võr-

reldes varasema perioodiga on kogutootlikkus tõusnud aastatel 2008–2009. Kogu perioodi lõikes kogutootlikkus suurenenud ei ole. Tootmise väljundite indeks on kas-vanud 38% ja sisendite indeks 34%.

Ka piimatootmise puhul näeme tootja suurusest sõltuvaid kogu-tootlikkuse taseme erinevusi. Kui keskmise suurusega tootjad (vasta-valt 40-100 ja 100-400 ha) on toot-likkuse tasemelt võrreldavad, siis kõige suuremate tootjate grupis on tootlikkuse tase võrreldes tootmis-tüübi keskmisega oluliselt kõrgem ja kõige väiksemate tootjate kogu-tootlikkuse tase on arvestatavalt madalam ning langevas trendis.

Tulemused näitavad suuremate tootjate arvestatavalt kõrgemat ko-gutootlikkuse taset võrreldes kõi-ge väiksemate tootjatega. Seega kogutootlikkuse tase kasvab ka et-tevõtte kasvades. Osatootlikkuse hinnangud viitavad töö osatoot-likkuse kasvule kõigis gruppides,

ent töö osatootlikkus kasvab ka et-tevõtete kasvades. Samas on kapi-tali osatootlikkus langenud kõige rohkem suurusgrupis 100-400 ha, kus on ka kapital sisendina kas-vanud kõige rohkem. Sisendina on töö kasvanud vaid kõige suurema-tel tootjatel, teistes suurusgruppi-des on töö sisend kahanenud. Olu-line erinevus suurusgruppide lõi-kes ilmneb materjalide ja teenuste

sisendi kasutamises. Kahel suure-mal suurusgrupil on nii materja-lide kui teenuste kasutamine kas-vanud, samal ajal kui väiksematel tootjatel on vastavad näitajad vä-henenud. See viitab erinevate suu-rustega tootmisüksuste tootmis-funktsioonide olulisele erinevu-sele, kus suurte tootjate kasutata-vad tootmisfunktsioonid osutuvad tootlikumateks.

Piimatootmises kogutootlikkus ei kasvanudKogutootlikkuse muutus piimatootmises, 2004–2012

0,5

1,0

1,5

2,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

VäljundidSisendidKogutootlikkuse muutus piimatootmises

Kuigi tootlikkust hinnates on liht-sam interpreteerida osatootlikkust, on tervikpildi mõttes parem vaada-ta kogutootlikkust.

Tootlikkusest kõneldes piirdu-takse enamasti nt tööjõu, kapitali või maa osatootlikkusega. Osatoot-likkuse hindamine annab otsusta-jatele olulist infot, ent tootmisprot-sessis osalevad kõik sisendid koos. Kasutades analüüsiks vaid üksi-kuid sisendeid, võib kergesti jõu-da moonutatud järeldusteni, kuna ettevõtete tootmised on erinevad.

Kogutootlikkus iseloomustab tootmise sisendite arenguga kaas-nevat üldist tootlikkuse kasvu. Sel-lise näitaja arvutamiseks on kasu-tusel mitmeid erinevaid lähene-misi. Antud ülevaates kasutatakse kogutootlikkuse indeksit, mis või-maldab kogutootlikkust analüüsi-da, eeldamata ettevõtjapoolset ka-sumi maksimeerimist või kulude minimeerimist. Nii saab hinnata kogutootlikkust ka siis, kui puu-dub täpne informatsioon sisendite ja väljundite hindade kohta.

Tööjõud on A ja O

Hinnates sisendite mõju kogutoot-likkuse tasemele, ilmneb, et ettevõtte kogutootlikkuse tase tõuseb siis, kui tootmisfunktsioonis suhteliselt suu-reneb kapitali, materjalide ja teenuste panus maa ja tööjõu suhtes.Kui hinnata erinevate tootmise sisen-dite osatootlikkuse mõju kogutootlik-kuse tasemele, siis ilmneb, et kogu-tootlikkuse tase sõltub kõige enam just töö tootlikkuse kasvust. Materja-lide ja teenuste osatootlikkuse mõju kogutootlikkuse tasemele on sarnane ning kapitali ja maa sisendi osatoot-likkuse kasv avaldab väiksemat mõju kogutootlikkuse tasemele. Seega on kogutootlikkuse kõrge taseme taga eelkõige tootjate sellised valikud, mis suurendavad tööjõu tootlikkust.

Artikkel on osauurimus riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014” teemast „Eesti põllumajandustootjate konku-rentsivõimelisus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimustes.“

Kogutootlikkus annab tervikpildi

52

T E A D U S

Õppetöö toimub kaugõppes ja ainult osakoormu-sega, sest heal spet-sialistil või juba juhi-na töötaval inimesel ei ole võimalik töö kõrvalt pidevalt koo-lis käia.

Strateegilise juhtimise magistriõpe

Eesti Maaülikoolis avatakse magist-riõppekava „Maaettevõtete strateegi-line arendamine“.

Õppeaeg on kolm aastat, semestri tasu 900 eurot.

Õppetöö toimub kaugõppes ja osa-koormusega.

Sihtrühm on kõrgharidusega (ei pea olema majandusalane) ja vähe-malt kaheaastase maaettevõtluse juhtimise või arendamise kogemuse-ga ettevõtjad, ettevõtete, omavalit-suste ja mittetulundusühistute juhid ning spetsialistid.

Avalduste vastuvõtt toimub 25. juu-nist kuni 7. juulini. Koos avaldusega on vaja esitada motivatsioonikiri ja töökogemust kinnitav dokument.

Eesti Maaülikool avab uue magistriõppekava

JÜRI LEHTSAAREMÜ MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DOTSENT, MAAETTEVÕTETE STRATEEGILISE ARENDAMISE ÕPPEKAVA JUHT

Eesti Maaülikoolis avatakse sügisel uus maaettevõtete arendamise magistriõppe-

kava, et arendada maapiirkonda-des strateegilise juhtimise oskust.

Maaettevõtjad esitavad üha sa-gedamini endale küsimuse, kuidas toime tulla ettevõtluskeskkonnas toimuvate muutustega, kui piir-konnas elanike arv väheneb, uu-te töötajate leidmine on muutu-nud probleemiks ja järjest uuemad tehnoloogiad nõuavad uusi osku-si ja teadmisi. Just sel põhjusel ot-sustasime luua uue, praktilisema kallakuga magistriõppekava, mis aitab arendada strateegilise juhti-mise oskust maapiirkonnas.

Juht pigem peremees kui sulaneJuht on pigem ettevõtja kui spet-

sialist, pigem peremees kui sula-ne. Ta peab nägema laiemat pilti ja suutma ka teisi oma visiooni nimel tegutsema panna. Avatav magist-riõppekava „Maaettevõtete stratee-giline arendamine“ on meie panus probleemi lahendamisse. Õppeka-

va eesmärk on suurendada maaet-tevõtete ja ettevõtluskeskkonna-ga seotud juhtide ja spetsialisti-de kohanemisvõimet ja toimetu-lekut muutuva majanduskeskkon-na tingimustega. Õppekava läbinu tunnetab maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavaid te-gureid ning oskab juhtida ja aren-dada ettevõtet või organisatsioo-ni strateegiliselt, kaasates selleks nii ettevõttesiseseid kui ka -väli-seid ressursse.

Kaugõpe ja osakoormusÕppetöö toimub kaugõppes ja

ainult osakoormusega, sest heal spetsialistil või juba juhina töö-taval inimesel ei ole võimalik töö kõrvalt pidevalt koolis käia. Õpe toimub lühikeste intensiivsete ses-sioonidena üks kord kuus reedest pühapäevani. Vahepeal jääb mui-dugi mõndagi ka iseseisvalt oman-dada ja kaks korda aastas edukalt eksamisessioon läbida. Palju on rühmatööd, õppetöösse kaasatak-se tunnustatud praktikuid, teo-reetiline õpe seostatakse prakti-liste probleemide lahendamisega, ettevõtete külastustega jne. Õppe-aeg on kolm aastat, semestritasu on 900 eurot.

Õpetavad EMÜ ja TÜÕppekava käivitatakse kahe

ülikooli koostöös. Vastutavaks pooleks on EMÜ majandus- ja sot-siaalinstituut, aga tubli viiendiku õppekava mahust täidab Tartu Üli-kooli majandusteaduskond. Õppe-kava detailidega ja õpetatavate ai-netega saab tutvuda EMÜ kodule-hel, aga olulisemateks märksõna-deks on maaettevõtlus, strateegili-ne mõtlemine, konkurentsivõime,

muutuste juhtimine, riskide hin-damine, kommunikatsioon, ühis-tegevus ja koostöö, erinevate res-sursside ökonoomika, rohemajan-dus, ärimudelid, innovatsioon jm. Õppekava edukas läbimine kroo-nitakse magistrikraadiga.

AS BACULAmoos@moos.eetel: 767 9660www.moos.ee

Põllumees ja

aiapidajaAS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju

Kõik suud moosiseks!

53

Kutseeksamid Põllumajandustöötaja, tase 4 (tai-

mekasvataja). Järvamaa KHK Säreve-re õpiosakonnas 15.06.

Põllumajandustöötaja, tase 4 (vei-sekasvataja). Särevere õpiosakon-nas 15.06.

Hobuhooldaja, tase 4. Särevere õpiosakonnas 15. 06 ja 16.06.

Põllumajandustootja, tase 5 (taime-kasvatusspetsialist). Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06.

Põllumajandustootja, tase 5 (veise-kasvatusspetsialist). Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06.

Põllumajandustootja, tase 5 (lam-ba- ja kitsekasvatusspetsialist). a) Sä-revere õpiosakond 11.05 äriplaani kaitsmine, 12.05 erialane kutseeksam, b) Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06.

Põllumajandustootja, tase 5 (hobu-kasvatusspetsialist). Särevere õpiosa-konnas 16.06.2015.

Põllumajanduse kutseeksamid mais ja juunis

Järgmised põllumajandusvald-konna kutseeksamid toimuvad

mais ja juunis Järvamaa kutsehari-duskeskuses Säreveres ja Olustve-re Teenindus- ja Maamajanduskoo-lis. Dokumentide esitamine kestab 26. aprillini.

Kutse taotlemise tasu on 200 eurot ning kutse taotlemiseks on kaks võimalust:

Taotleja võib esitada täidetud töömapi, eelnevalt koostatud eri-alase äriplaani, avalduse, europas-si CV, isikuttõendava dokumendi ja kutse tasu maksmist tõendava do-kumendi koopia;

Kutsekool esitab vastavalt taotletavale kutsetasemele selle-kohase kutsestandardi järgi koos-tatud õppekava läbinute kohta

tõendi. Tõendiga kinnitatakse, et taotleja õpiväljundid on saavuta-tud. Lisaks tuleb dokumentidele lisada eelnevalt koostatud eriala-se äriplaani, avalduse, europassi CV ning isikuttõendava dokumen-di koopia.

Dokumendid tuleb kutse taotle-jatel saata Eesti Põllumeeste Kesk-liitu aadressil J. Vilmsi 53g, Tal-linn, 10147 või e-posti aadressile info@eptk.ee digitaalselt allkir-jastatuna.

Dokumente märkega „kutse taotlemine“ oodatakse hiljemalt 26. aprilliks 2015.

Täpsemat infot saab Eesti Põllu-meeste Keskliidu kodulehelt aad-ressil www.eptk.ee

AS BACULAmoos@moos.eetel: 767 9660www.moos.ee

Põllumees ja

aiapidajaAS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju

Kõik suud moosiseks!

54

P O L I I T I K A

Eestis on sõna „jätkusuutlik“ ak-tiivses kasutuses juba üle 15 aas-ta. Presidendi 2010. aasta sõnaus andis sellele mõistele uue eestin-datud väljenduse –kestlik. Vähe-sed aga teavad, et sellel sõnal on veel teinegi tähendus – säästev. Igaühel meist on selle sõna tõlgen-damiseks oma arusaamine. Kõige sagedamini arvatakse ekslikult, et jätkusuutlikkus tähendab olla kon-kurentsivõimeline pikema aja jook-sul, harvemal juhul seostatakse se-da ka keskkonnakaitsega.

Jätkusuutlik areng Euroopa Lii-dus populaarne

Euroopa Liidust on saanud säästva arengu eestkõneleja ja

propageerija kogu maailmas. Esi-mest korda viidi see käsitlus fun-damentaalse aluspõhimõttena sisse 1997. aasta Amsterdami lepingus-se. 2001. aasta juunis kiideti Euroo-pa Liidu Nõukogu Göteborgi tipp-kohtumisel heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Stratee-gia seadis eesmärgid 30 aasta pers-pektiivis selliselt: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja kesk-kondlik mõõde peavad liikuma kä-sikäes ning vastastikku teineteist täiendama.

Hilisemal ajal on säästva arengu eesmärke mitmel korral täpsusta-tud ja need on viidud sisse ka keh-tivasse Lissaboni lepingusse. Küsi-muse all on vajadus kaitsta elu jät-

Kas Eesti põllumajandus- poliitika tagab jätkusuutliku arengu?

KAUL NURMEESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PEADIREKTOREUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEE PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU JA KESKKONNA-SEKTSIOONI ASEPRESIDENT

Eestis rakendatav põllumajanduspoliitika ei toe-ta säästvat arengut. Me võime saada küll kon-kurentsivõimelise põllumajanduse, kuid struk-tuuriga, kus puudub kohalik inimene koos oma vajadustega. See poliitika viib maapiirkondade tühjenemisele ja talude kadumiseni.

Kui räägitakse min-gi eluvaldkonna jät-kusuutliku aren-gu poliitikast, peaks poliitika meetme-tes olema kajastatud kõik kolm kompo-nenti – majanduslik, sotsiaalne ja kesk-kond.

kumist Maal kogu selle mitmeke-sisuses. See rajaneb demokraatia ja õigusriigi ning põhiõiguste austa-mise põhimõttel, sealhulgas vaba-duse ja kõigile võrdsete võimalus-te põhimõttel.

Selle eesmärgiks on paranda-da nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti maa-ilmas, mis põhineb dünaamilisel majandusel ja tasakaalustatud ma-janduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sot-siaalsel turumajandusel, täielikul tööhõivel, tervisekaitse, hariduse ja sotsiaalse progressi kõrgel ta-semel, kultuurilisel mitmekesisu-sel ning keskkonna kvaliteedi pa-randamisel.

EL on aga ka aru saanud, et see eesmärk on täna vastuolus rahvus-vahelise majanduse konkurentsi-survega, mistõttu on asutud neid printsiipe sisse viima ka erineva-tesse rahvusvahelistesse vabakau-bandus- ja assotsiatsioonilepetesse.

EL-il on näiteks keskkonna-kaitses jõustatud Kyoto protokol-lid kasvuhoonegaaside jõudsaks vähendamiseks ja taastuva ener-

gia osakaalu tõstmiseks aastaks 2020 vähemalt 25%-ni energiatoot-mise mahust.

Keskkonna - ja maksupoliitikas-se on sisse viidud printsiip, et saas-taja maksab, tagamaks, et saas-tajad maksaksid kahju eest, mida nad põhjustavad inimeste tervise-le ja keskkonnale.

Seega haarab jätkusuutlik areng enda alla pea kõik elu-valdkonnad, sh põllumajanduse, metsanduse, energeetika, ehitu-

se, transpordi, tarbimise jne. Jät-kusuutlik areng ei toimi iseene-sest turujõudude jõul nn nähta-matu käe läbi, kuna turujõud kes-kenduvad efektiivsusele ja kasumi maksimeerimisele. Jätkusuutliku arengu saavutamiseks on vaja vas-tavat poliitikat – nii regulatsioone kui meetmeid, mis motiveerivad et-tevõtteid ja inimesi säästliku ma-jandamise ja tarbimise poole. See-ga, kui räägitakse mingi eluvald-konna jätkusuutliku arengu polii-tikast, peaks poliitika meetmetes olema kajastatud kõik kolm kom-ponenti – majanduslik, sotsiaalne ja keskkond. Kui üks neist kompo-nentidest puudub või mõni neist on väga väikese osakaaluga, ei saa rääkida säästvast arengust. Oleks ideaalne, kui jätkusuutliku aren-gu meetmed sisaldaksid vastavaid komponente võrdelistes osades.

Säästev areng ja Eesti põlluma-janduspoliitika

Kas Eestis rakendatav põlluma-janduspoliitika vastab jätkusuutli-ku arengu kriteeriumitele? Lühike vastus on – ei.

56

Eestis samastatakse jätkusuut-likku põllumajandust üksnes et-tevõtete konkurentsivõimega pi-kema perioodi jooksul ja üsna vä-hesed saavad aru jätkusuutlikust arengust sellisena, kus on arvesta-tud ka selle sotsiaalset komponen-ti. Eelkõige tuleb siin silmas pida-da, kas antud tegevus loob või vä-hendab töökohti, kas need tööko-had on inimsõbralikud ja hooli-vad töötajate tervisest, kas tege-vus arendab edasi inimeste vaim-set potentsiaali või pärsib seda, kas tagab hajaasustuse säilimise ja laiapõhjalise omandipõhise et-tevõtlikkuse jms. Kitsamas tähen-duses käsitletakse säästva põllu-majandusena ka selle keskkon-nakaitselist komponenti, ehk siis keskkonnasõbralikke tootmisvii-se, mis järgivad tänaseks väljaku-jundatud head põllumajandustava, alates viljavaheldusplaanist ja ro-hestamisnõuetest, lõpetades vedel-sõnniku laotamise piirangutega.

Kui vaadelda kaht põhilist põl-lumajanduspoliitika vahendit, mil-leks on ÜPP otsetoetused (ehk I sammas) ja maaelu arengukava (II sammas), siis mõlemad on orien-teeritud Eestis valdavalt vaid sek-tori konkurentsivõimelisema osa tootjate toetamisele, EL-i nõutud kohustuslikule keskkonna kaits-misele ja üksnes vähesel määral sotsiaalsele tasakaalule.

Otsetoetused konkurentsivõime arendamiseks

Nii näiteks on Eestis otsetoe-tuste puhul umbes 65−66% rahast suunatud konkurentsivõimele, 30% keskkonnale ja üksnes 4−5% sot-siaalsele komponendile, milleks on suurema määraga otsetoetu-sed noortele talupidajatele kuni 0,3% ja tootmisega seotud toetu-sed ohustatud sektoritele kuni 4% otsetoetuste eelarvest. Ettepanek jagada otsetoetuste konkurentsi teljelt raha ümber esimestele hek-taritele 10% (100 miljoni) ulatuses,

P O L I I T I K A

mis oleks olnud sotsiaalse iseloo-muga, lükati tagasi paradoksaal-sel kombel just sotsiaaldemokraa-tide poolt. Nii Lätis−Leedus, kui ka Soomes−Rootsis on nn sotsiaalse komponendi osakaal otsetoetuste eelarves aga koguni 20−30%. Eestis sellise taseme saavutamiseks tu-leks otsetoetusi ümber tõsta väik-semate tootjate ja ohustatud sek-torite ning piirkondade kasuks vä-hemalt 200−300 miljoni ulatuses.

Naeruväärselt on reageeritud ka kohustusele rakendada üh-te kahest võimalikust meetmest – kas jagada rohkem raha ümber esimestele hektaritele või lõigata suurtootjatelt ära üle 150 000 eu-rosed toetused? Valiti variant, mil-le kohaselt on formaalselt tingimu-sed küll täidetud, kuid tegelikku-ses ei lõigata maha üheltki ettevõt-telt ühtegi senti, sest maksimaal-sest toetuse määrast lubatakse ma-ha arvata nii rohestamise osa kui ka välja makstud palgakulud. Riik otsib sellega ise võimalusi, kuidas mööda hiilida Euroopa Nõukogu ja Parlamendi tahtest seadustada modulatsioon.

MAK-is sotsiaalne komponent väike

Kui analüüsida MAK-i meet-meid, siis näeme, et ka siin on sot-siaalne komponent väga tagasi-hoidlik. Kõige enam vastab sot-siaalsele komponendile väiketoot-jate kava rakendamine 2000-le väi-ketalule, mis maksab vaid 30 mil-jonit eurot ja mis moodustab üks-nes 3% kogu MAK-i eelarvest. Sa-mas toetatakse aga 500−900 suur-tootja konkurentsivõimet 146 mil-joni euroga. Moodustatud on see-ga kaks eraldi kastisüsteemi, kus väiketootjad on sotsiaalsest mo-biilsusest ja dünaamilisest aren-gust ära lõigatud.

Lisaks eelnevale on MAK-is ük-sikuid sotsiaalse iseloomuga ele-mente, nagu noortele talunikele toetuste taotlemisel eelispunktide

Mis on jätkusuutlik areng?

Läänemaailmas hakati mõistet jät-kusuutlik areng (ingl k sustainab-le growth) kasutama 1972. aastal, kui avaldati Rooma Klubi raport „Kas-vu piiridest“ (ingl k Limits to Growth). See avaldus kutsus üles otsima üle-maailmset majandamise mudelit (kokkulepet), mis oleks jätkusuutlik ilma järskude ja kontollimatute kok-kukukkumisteta ning tagaks samal ajal kõikide maailma kodanike ele-mentaarsed materiaalsed vajadused. See oli aeg, kus maailma rahvaarv võrreldes tänasega oli umbes kolm korda väiksem.

Kakskümmend aastat hiljem võe-ti ÜRO keskkonna- ja arengukonve-rentsil Rio de Janeiros vastu deklarat-sioon, millega kõik liikmesriigid ko-hustusid vastu võtma ja jõustama säästva arengu strateegiaid. 2012. aastal korraldati Rio de Janeiros ÜRO säästva arengu jätkukonverents.

Ametlikult on defineeritud jät-kusuutlikku arengut selliselt: jät-kusuutliku arengu all mõistetakse si-hipärast arengut, mis tagab inimes-te elukvaliteedi parandamise kooskõ-las loodusvaradega ja keskkonna ta-lumisvõimega. Jätkusuutliku arengu-ga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfää-ri, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonna-elu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.

andmine, kuid me ei näe meetme-tes selgelt eelistuste andmist väik-sema mahuga tootjate kasuks ega ka mõjusaid piiranguid toetuste la-gede osas, sh mitmekordsete toe-tuste väljapetmise vältimist. Meet-mete iseloom on suunatud üksnes väikese sihtrühma konkurentsi arendamiseks ehk maakeeli öel-duna rahastatakse uue mõisasüs-teemi teket.

Ka MAK-i eelarve jaguneb sel-liselt, et majanduslik komponent moodustab umbes 55%, keskkond umbes 40% ja sotsiaalsed eesmär-gid vaid 5% kogueelarvest.

58

S E A D U S

Milliseid muudatusi toob uus veeseadus põllumehele?

MIRJAM VILI,VANDEADVOKAAT, ADVOKAADIBÜROO GLIMSTEDT

Veeseaduse eelnõuga muudetakse nii vee eri-kasutuseks lubade väljastamise reegleid kui ka luuakse seadusesse täiesti uus jagu põlluma-jandustegevuse keskkonnanõuete ja saastamise piiramise kohta.

Uue veeseaduse eelnõu kohaselt muudetakse juba olemasolevate mõistete definitsiooni ja tuuak-se sisse uusi mõisteid. Näiteks de-fineeritakse, kes on põllumajan-dustootja ja mis on põllumajan-dustegevus.

Muutuvad vee erikasutuseks lu-bade väljastamise reeglid

Olulisi muudatusi sisaldab vee-seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) vee-erikasutusloa (eelnõus veelu-ba) menetlusega seonduvalt. See on oluline info nendele põlluma-jandustootjatele, kelle tegevus ei nõua keskkonnakompleksloa ole-masolu. Eelnõu vastuvõtmisel saab see olema üks keskkonnaseadus-tiku eriosa seadustest, mida tuleb rakendada koos keskkonnaseadus-tiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). KeÜS näeb ette ühtsed reeg-

40 000 eurot võib juriidiline isik maksimaalselt trahvi saada veeloa-ta tegutsemise eest või veeloa nõuete rikkumise eest.

lid keskkonnalubade menetlemi-seks. Tulevikus väljastatakse ka vee-erikasutusluba KeÜS reeglite kohaselt. Eelnõu sisaldab täpsus-tusi nendele reeglitele.

Ühtsed reeglid keskkonnaluba-de väljastamiseks võimaldavad tu-levikus väljastada ühe keskkonna-loa ühes integreeritud keskkonna-loa menetluses. See tähendab, et käitaja ei pea eraldi taotlema luba näiteks vee erikasutuseks, saas-teainete viimiseks välisõhku või jäätmete käitlemiseks, vaid võima-lik on esitada üks loa taotlus, mis hõlmab kõiki neid tegevusi.

Põllumajandustegevusele kohal-duvate keskkonnanõuete osas si-saldab eelnõu siiski valdavalt juba praegu kehtivat regulatsiooni. Mit-mel juhul seisneb muudatus sel-les, et praegu erinevates määrus-tes sisalduv regulatsioon tuuakse üle eelnõusse.

Näiteks mineraalväetiste laota-mise keeld lennukilt, mis praegu on kehtestatud määrusega, saab olema tulevikus eelnõus reguleeri-tud. Seaduse tasandile tuuakse ka vedelsõnniku laotusplaani koosta-mise nõuded, mis praegu on regu-leeritud määrusega. Samuti saavad olema seaduse tasandil reguleeri-tud reoveesette kasutamise oluli-semad nõuded, mis praegu on põ-himõtteliselt samasugusel kujul reguleeritud keskkonnaministri määruses, mis kehtestab nõuded reoveesette kasutamiseks põllu-majanduses, haljastuses ja rekul-tiveerimisel.

Eraldi jagu põllumajandustege-vuse reguleerimiseks

Olulisena võib välja tuua seda, et eelnõu pühendab, erinevalt keh-tivast veeseadusest, põllumajan-dustegevusele eraldi jao – põllu-majandustegevuse keskkonnanõu-ded ja saastamise piiramine põllu-majanduses.

Jagu võtab kokku kehtiva vee-seaduse valgala kaitse sätted põl-

lumajandustootmisest pärineva reostuse eest (sh nitraaditundlikult alal) ning sõnniku ja virtsa hoid-mise reeglid.

Lisandus täpsustavaid ja täien-davaid muudatusi

Eelnõuga täiendatakse põlluraa-matusse kantavate andmete loete-lu − põlluraamatusse tuleb kanda lisaks kasutatud väetiste koguste-le ka andmed sõnniku lämmasti-ku- ja fosforisisalduse kohta.

Nii nagu kehtivas veeseaduses, on ka eelnõus piirangud väetiste kalletega alade laotamisele. Eri-nevalt kehtivast seadusest täpsus-tab eelnõu, millest maapinna kalde määramisel tuleb lähtuda.

Eelnõuga täpsustatakse veel, et põllumajandusettevõtte haritava maa suurus peab võimaldama ette-võttes tekkiva sõnniku laotamist vastavalt kehtestatud normidele, välja arvatud juhul, kui ettevõttes tekkiv sõnnik antakse ära teisele käitlejale lepingu alusel.

Olulisema muudatusena võib li-saks välja tuua, et eelnõuga soovi-takse luua reeglit, mille kohaselt peab olema igal loomapidamishoo-nel lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Kehtiva veeseaduse kohaselt on sõnniku ja virtsahoidla kohustus loomapida-mishoonetele, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi.

Karistusmäärasid tõstetakse oluliselt

Eelnõuga muudetakse samuti väärteokoosseise ja tõstetakse ka-ristusmäärasid. Nii on põlluma-jandustegevuse keskkonnanõue-te või põllumajandusest tuleneva saastamise piiramiseks kehtesta-tud nõuete rikkumise eest võima-lik juriidilist isikut karistada kuni 32 000 eurose rahatrahviga. Tegut-semisel veeloata või loa nõudeid rikkudes on juriidilist isikut või-malik karistada kuni 40 000 euro-se rahatrahviga.

Laudahooned Keila jõe ääres.Foto: Ants Uus

S E A D U S

WERNECO OÜ | +372 58013334 | www.werneco.ee

Hakkeahjud

Teraviljakäitlusseadmed

ProjekteerimineProjektijuhtimine

Murutraktorid

Konteinerkatlamajad

Kalorifeerid

Veeseaduse eelnõud on välja töötatud juba mitu aastat. See on üks osa keskkonna-

õiguse kodifitseerimisel loodavast uuest keskkonnaõigusalasest regu-latsioonist. Keskkonnaõiguse ko-difitseerimisega tegeleb riik alates 2007. aastast. Selle käigus on vastu võetud keskkonnaseadustiku üld-osa seadus, mis jõustus 2014. aas-ta augustis.

Septembris 2014 esitas keskkon-naministeerium eelnõu esimest korda avalikult kooskõlastamiseks. See pidi jõustuma juba 1. jaanuaril 2015. Sellegipoolest eelnõu eelmise parlamendi koosseisu ajal riigiko-gusse ei jõudnud.

Kuivõrd tegemist on alles välja-töötamise staadiumis oleva eelnõu-ga, siis võib selle sisu veel muutuda ning seda ka põhimõttelises ulatu-

ses. Huvigruppidele tähendab see omakorda seda, et just praegu on neil võimalus eelnõu sisu osas kaa-sa rääkida ja seista hea selle eest, et eelnõusse viiakse sisse nende poolt eelistatud lahendused.

Kodifitseerimisest rääkides tuuakse esile ennekõike õiguse korrastamise eesmärki – regulat-siooni soovitakse ühtlustada, süs-tematiseerida ja selgemaks muuta. Sellest eesmärgist kantuna on välja töötatud ka eelnõu. Kuigi kodifit-seerimise eesmärk ei ole teha sisu-lisi muudatusi, tasub sellegipoolest olla tähelepanelik. Tehtavad muu-datused võivad siiski omada suu-remat või väiksemat mõju nii põl-lumajandussektorile kui ka teistele huvigruppidele, kelle tegevust sea-dus puudutab. Seda tuleks meeles pidada ka eelnõu lugemisel.

Täpsustatakse mõisteid

Veeseaduse eelnõuga muudetakse juba olemasolevate mõistete definit-siooni ja tuuakse sisse uusi mõisteid. Kehtiv veeseadus kehtestab piiran-gud põllumajandusega tegelevale isi-kule, seejuures täpsemalt defineeri-mata, kes sinna alla kuuluvad. Seega on nüüd eraldi defineeritud mõisted põllumajandustegevus ja põllumajandustootja. Samas jätab eelnõu miskipärast defineerimata põllumajandustootmise.

Lisaks sellele sisaldab eelnõu defi-nitsioone ka mõistetele sõnnik, sööt, looduslik rohumaa. Täpsemalt kirju-tatakse lahti mõiste haritav maa. Eraldi paragrahvis avatakse põhjali-kumalt mõiste hea põllumajandusta-va sisu. Eelnõu kohaselt annab hea põllumajandustava tootmisvõtete ja –viiside kogumiku välja põllumajan-dusministeerium. Samuti rõhutatak-se eelnõus, et tegemist on vabatahtli-kult järgitava kavaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Praegu saab veel eelnõu sisus kaasa rääkida

62

Ü R I T U S E D

Konverents Agroforum Mare Balticum 2015 „Toidu ja energia jätkusuutlikkus“14.–16. aprillini Tartus Eesti Maaülikoolis

Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega

Konverentsi saab jälgida ka otseülekandena DelfiTV-s ja

EMÜ videoserveris – video.emu.ee. Sinna läheb hiljem üles

ka videosalvestus.

Lisainfo http://agroforum.emu.ee/et/

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen mainis, et Agro-

forumi tänavune teema – toidu ja energia jätkusuutlikkus

– tuleb asjaolust, et põllumajandus ja toidutootmine ka-

sutavad suure osa looduslikest ressurssidest: 70% veest

ja 40% energiast. „Selleks, et pakkuda piisavalt toitu maa-

ilma üha kasvavale rahvastikule, tuleb meil 2050. aas-

taks toidutootmist kahekordistada, tagades samal ajal jät-

kusuutliku tootmise ja hea keskkonnaseisundi.

Need probleemid on aktuaalsed ka Läänemeremaades

ning idapartnerluse riikides. Selleks oleme kokku kutsu-

nud poliitikud, ettevõtjad ja teadlased, et leida parimad la-

hendused kõikide osapoolte jaoks,“ ütles Klaassen.

Elis Vollmer Eesti Maaülikoolist tutvustas, et konverentsil

on palju väga huvitavaid teemasid, kuid kui teha pingeri-

da, siis tõenäoliselt on huvitavaimad:

Prof Dr. Dr. Harald von Witzke Humboldti ülikoolist, kes

tuleb rääkima kaasaegse ühiskonna rollist põllumajandu-

ses ja põllumajanduse rollist kaasaegses ühiskonnas. Olu-

korras, kus enamik inimesi elab/töötab linnas ning migrat-

sioon on kõikjal Euroopas linnade suunas, on põllumajan-

duse tegelik mõju ühiskonnale ja arengutele vähemärga-

tav. Otsustajad jätavad neid asjaolusid tihti arvesse võtma-

ta ning põhjustavad seeläbi ennetatavaid probleeme

ühiskonnas.

Prof Allan Buckwell Euroopa keskkonnapoliitika instituu-

dist, kes tegeles omal ajal Euroopa parlamendis ühtse põl-

lumajanduspoliitika väljatöötamisega, tuleb rääkima hoo-

pis vastupidisel teemal. Nimelt, kuidas praegune EL-i põl-

lumajanduspoliitika töötab jätkusuutlikkusele vastu, mit-

te ei soodusta seda ning tasakaalu saavutamine Euroopas

keskkonnahoiu ja intensiivse põllumajandustootmise va-

hel praeguste „mängureeglite“ järgi ei ole võimalik, kuigi

EL oma õigusaktidega seda nõuab.

Kevadised üritused 2015 Konverentsi teise päeva algus – Mr Andriy Rozstalnyy

(FAO), Prof David R. Arney (EMÜ) ja Dr Gaby-Fleur Böl

(Saksamaa riiklik riskianalüüsi instituut) – tõotab tulla

väga huvitav. Käsitletakse loomakasvatuse arenguid ja tu-

levikuväljavaateid erinevatest külgedest olukorras, kus

nõudlus liha järele üha kasvab. Samal ajal on lihatootmine

väga energiamahukas ning suurte keskkonnamõjudega ja

intensiivse tootmise käigus halvenenud loomade heaolu

mõjutab otseselt liha kvaliteeti, mis omakorda mõjutab li-

hatoodete tarbimise mõju inimese tervisele.

Maamess 2015 16.–18. aprillini Tartus, Tartu Näituste messikeskuse

kolmes sisehallis ning keskust ümbritsevatel

platsidel.

Tartu Näituste aadress on Fr. R. Kreutzwaldi 60.

Maamess on kohtumispaik kõigi maaeluga seotute jaoks.

Kogemusi, teavet ning kontakte saavad vahetada kohali-

kud ning välisettevõtjad, töövahendite tootjad ja müüjad,

põllu- ja metsamehed, toiduainetöösturid, aga ka aiandus-

ning mesindushuvilised.

Pilet maksab 5–8 eurot, perepilet 15 eurot.

Lisainfo www.maamess.ee

Tänavu toimub Maamess juba 23. korda. Osalemas näeb

402 ettevõtet üheksast riigist ning messile oodatakse 37

800 külastajat. Maamess on liitnud aja jooksul kokku rah-

vusvahelise põllumajandusnäituse, aiandusnäituse, rah-

vusvahelise metsandus- ja puidutöötlemise näituse ja toi-

dumessi.

Loomulikult ootavad külastajad Maamessilt igal aastal uu-

distooteid ja masinaid, milliseid pole varem nähtud. Eel-

misel aastal pärjati esmakordselt põnevamad eksponaa-

did ja tooted erimärgistusega, milleks oli KUKK. Tänavugi

on plaan huvipakkuvamatele eksponaatidele ja toodete-

le suuremat tähelepanu pöörata, märgistades need spet-

siaalse JÄÄRA märgiga.

Põnevamatest eksponaatidest on Maamessi kodulehel

välja toodud näiteks 4200 liitrise mahuga iseliikuv taime-

kaitse prits Berthoud Raptor 4240 FC, mille puhul on tege-

mist esimese omataolise masinaga Baltikumis.

Samuti saab näha suurimat Eestis müüdud Strautmann

haagis-kogurit Tera-Vitesse 5201 CFS.

Lõuna Ehitus OÜon Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann:“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trumpon avatus ja nutikus

ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad:• Loomakasvatushoonete

ehitus• Tööstushoonete ehitus• Hoonete rekonstrueeri-

mine ja restaureerimine• Kilpmajade, eramute ja

korterelamute ehitamine• Metallkonstruktsioonide

ehitus-paigaldus• Seikluspargid, mängu-

väljakud, külaplatsid• Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee

LAADURID

www.sami.eeSAMI MASINAKESKUS Põhja-Eestis: Tule 20, Saue 76505, HarjumaaTel 670 9040, mob 528 2732 Lõuna-Eestis: Petseri 40, Valga 68204, ValgamaaMob 524 1759

UUS AVANT 760iEsmaesitlus Eestis “Eesti Ehitab 2015”Võimsaim laadur oma klassis!

Kevadised üritused 2015 Uudistamiseks on väljas ka SIMA 2015 rahvusvahe-

lisel põllumajandusnäitusel Pariisis aasta traktori tiit-

liga pärjatud masin Case IH Magnum 380 CVX. Sama

traktor valiti 2014. aasta sügisel EIMA näitusel ka Aas-

ta Traktoriks. Üliharva võidab üks ja sama masin mõ-

lemad ihaldatud tiitlid.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverents 2015„Arukas juhtimine, tark spet-sialiseerumine ehk kombinaa-dist leiutajatekülaks“29. aprillil Tallinnas Radisson BLU Hotel

Olümpia konverentsikeskuses.

Osavõtutasu 100 eurot, Toiduliidu liikmetele 50

eurot, Toiduliidu erialaliitude liikmetele 64

eurot (hindadele lisandub käibemaks).

Lisainfo www.toiduliit.ee

Aastakonverentsil räägitakse toiduainesektori olu-

korrast, toidupoliitika tulevikusuundadest ning nuti-

kast spetsialiseerumisest. Samuti kuulutatakse väl-

ja konkursi „Eesti Parim Toiduaine 2015“ võitjad ning

tunnustatakse Toiduliidu parimaid eksportivaid ette-

võtteid.

Konverentsil esinevad Peeter Koppel, SEB privaat-

panganduse strateeg, Kristjan Lepik, Arengufondi

majandusekspert, Igor Rõtov, Äripäeva peadirektor,

Edgar Kolts, Taarapõllu omanik ja mitmed teised.

Noortaluniku kompleksvõistlus 201515. mail Türi lillelaadal

Noortaluniku kompleksvõistlus on mõeldud põlluma-

jandusvaldkonna kutseõppeasutuste õpilastele, üli-

õpilastele ja noortalunikele.

Registreeruda tuleb hiljemalt 1. maiks, osavõtt

on tasuta.

Lisainfo http://jkhk.ee/

64

I N I M E S E D

Uued juhid põllumajanduses

Viimase poole aasta jooksul on põllumajandusektoris toimunud mitu juhivahetust. Põllumehe Teataja uuris novembrist 2014 Farm In´i juhiks saanud Indrek Pungari ning märtsis 2015 KEVILI etteotsa asunud Meelis Annuse plaane.

Kommenteerib Indrek Pungar, tulundusühistu Farm In juht

Olete Farm In i juhina ametis ol-nud pool aastat. Millised olid Teie ees seisnud olulisemad te-gevused?

Tulundusühistu Farm In on noor, kuid edukalt käivitunud ühe-teistkümne liikmesühistuga kol-lektiivne ettevõte. Seega võib ni-metada Farm In’i ühistute kesk-ühistuks.

Keskühistu peamine ülesanne on ühistu liikmete majandushu-vide toetamine ja realiseerimine. Seda saavutatakse ühise majan-dustegevusega, mis seisneb ühis-tu liikmete poolt tootmiseks vaja-like sisendite ühises hankimises ning liikmetevaheliste tehingute organiseerimines. Ühistu tegevus

on suunatud eelkõige strateegilis-te sisendite suuremahuliste hange-te läbiviimiseks.

Vajalik on muuta koostöö kesk-ühistu ja liikmesühistute vahel hoogsamaks. Tegevused selle ees-märgi saavutamiseks on järgne-vad:

Keskühistu Farm In avaliku kuvandi loomine.

See tähendab, et nii sisendite tarnijateni kui ka Farm In põllu-meesteni tuleb viia info Farm In´i tegevustest, eesmärkidest ja stra-teegiast, kuidas selleni jõuda.

Info tarnijatele: müües põllu-meestele sisendeid, kaupleb müü-ja ühe ostjaga, kes kaupleb põllu-meeste nimel.

Info Farm In tootjatele/põllu-meestele: tellides tarvikuid kesk-ühistu kaudu, kontrollib tootja oma toodangu omahinda, maks-tes sisendite eest õiglast tasu. Mida aktiivsem on osavõtt ühistulisest koostööst, seda suurem on põllu-meeste oma keskühistu majandus-lik mõjuvõim soodsamate sisend-hindade kauplemisel.

Liikmesühistute vahelise koostöö ja majandusliku ühisosa suurendamine.

Meil on ühistud, kes toodavad seda, mida teised ühistud tarbi-vad. Seega on vajalik organiseeri-da ilma vahendajateta majanduslik koostöö. Kasum, mis enne läks va-hendajale, jääb nüüd põllumehele.

Olulisi plaane tänavuseks aas-taks on mitu: esiteks enimkasu-tatavate mineraalväetiste tootja-ga kokkuleppe saavutamine. See tähendab eelkõige kõigi meie 1300 liikme väetiste vajaduse kaardis-tamist ning ühise tellimuse esita-mist väetiste tootjale.

Teiseks Farm In´i kodulehe loo-mine. Eelkõige valmib informatiiv-ne osa ning seejärel samm sam-mult liigume iseteeninduskesk-konna poole, kus oleks info ja tel-limisvõimalus kõigile keskühis-tu poolt pakutavatele toodetele ja teenustele.

Kolmandaks finantseerimisvõi-maluse pakkumine liikmetele. See tähendab põllumeestele võima-lust tasuda sisendite/kaupade eest soovitud pikaajalise maksetäht-aja jooksul.

Neljandaks olemasolevate ja toi-mivate kaubagruppide ühistuliste käivete suurendamine. Väga suur potentsiaal on veel kasutamata.

65

Kui ühistuid poleks, siis Eesti põllumees kasumit ei näeks.

Meelis Annus, KEVILI juht

Peamiseks põhjuseks, miks mit-metel tegevusaladel ei ole ühistuli-ne tegevus käima läinud, pean ik-kagi ühistulisest majandusmude-list teadlikkuse puudumist. Samu-ti mängib rolli usaldamatus. Seetõt-tu püütakse ikka üksi ja oma tar-kusest pusida, kuid paraku ei anna selline tegevus soovitud tulemust.

Ühistud töötavad „bottom up“ printsiibil, see tähendab hulga ühiste huvidega inimeste koos-tööd, mille tulemusel tekkinud in-formatsioon, oskused, otsused ja initsiatiiv koondub alt, tootja poolt, üles ühistusse. Koos leitakse turud ja toodangu mahtude suurendami-sel keskühistus tekib juba arves-tav kauba maht, mida on võimalik turustada nii sise- kui ka välistur-gudel. Sama on sisendite hindade kujunemisega. Kui iga põllumajan-dustootja ostab üksikuna, ei saa-vutata kunagi sellist hinnataset, mis saadakse siis, kui küsida hin-da kõigi tootjate vajadusi kokku arvestades.

Lahendus on koondumine ühis-tusse. See ei ole kallis, tuleb ainult panustada ühistu tegevusesse – ostes sisendid ja müües toodan-gu oma ühistu kaudu. Kui mõel-da, mis võiks toimuda ühishangete mahtude ning arvudega, siis raskel ajal tunnetavad põllumehed kõige paremini, et just ühistuline koos-töö on see, mis aitab keerulise aja üle elada. Mida rohkem loetakse raha, seda olulisem on kokkuhoid.

Käesoleva aasta alguse tulemus-te põhjal on enamiku Farm In han-getega liitunute arv jõudsalt kas-vanud. Stabiilne ühistegevus on eelkõige söötade osas, kus kesk-ühistu Farm In kaudu jõuab kvali-teetne loomasööt igapäevaselt ligi 40 000 lehma ninaesiseks.

Farm In otsene käibe kasv 2014. aastal oli ca 10%. Hästi kasvas elektrienergia hankega liitujate arv ning ka uus kütusehange, mil-le sel aastal võitis Alexela Oil, ko-gub jõudsalt liitujaid.

Vastab Meelis Annus, Põllumeeste Ühistu KEVILI juht

Olete KEVILI juhina ametis ol-nud kuu aega. Millised on Teie olulisemad plaanid lähitulevi-kuks?

KEVILI on nii heas seisus, et õn-neks ei pea ma midagi muutma. Töötasin varem Swedbankis, mis on olnud aastaid parimate tööand-jate konkursil silmapaistvamate seas ja tahan KEVILI-sse tuua pa-rima tööandja kultuuri ning pak-kuda motiveerivat töökeskkonda.

Põllumajanduses on mitmeid te-gevusalasid, kus ühistuline tege-vus pole käima läinud, nt aian-dus. Mis võiks olla põhjus, et Eestis ühistegevus üle kivide ja kändude kipub liikuma?

Puudub kriitiline mass ettevõt-teid, kes mõistaks ühistegevusest saadavat pikaajalist kasu. Ikka ki-

putakse mõtlema, et saan ju prae-gu veel üksi hakkama... Ja nii need aastad lähevad. Kui ühistuid po-leks, siis Eesti põllumees kasumit ei näeks. Kui ehk mõned suurette-võtted välja arvata.

Meie investeerimisplaanid on igal juhul ambitsioonikad. Näi-teks arutasime 1. aprillil toimunud Maaelu foorumil Kehtnas, kuidas võiks parandada viljakogumist ja kuivatamist.

Roodevälja töötab hästi, kuid ka Lõuna-Eestis võiks midagi ana-loogset olla. Foorumilt koorus väl-ja väga ühene sõnum: Euroopas on 80% põllumajandusest ühistege-vuse põhine. See on turujõud, mis suudab kontrollida tervet väärtus-ahelat, tootmisest müügini. Teisi-sõnu on ühe mütsi alla kogunenud arvestatav jõud.

Arvestades Eesti, Läti ja Leedu väiksust, võiksid ühistegevuseks koonduda kogu Baltikumi põllu-mehed – see oleks juba arvesta-tav maht.

Möödunud aastal said Eesti te-raviljakasvatajad rekordsaake, samas hinnad ei olnud just üle-liia kõrged. Mida võib teravilja-kasvatuses Teie hinnangul täna-vu oodata?

Suuremat hinnatõusu pole ette näha ka tänavu. Eelmisel aastal viis Venemaa-Ukraina sõda vilja hinda korraks ülespoole. Ning loo-mulikult on ilm väga suur mõjuta-ja. Loodame, et tänavu tuleb kesk-miselt hea aasta.

Globaalses mõistes on hind ja nõudlus tasakaalupunkti saavuta-nud. Mina soovitan põllumeestel kevadel 40 protsendil toodangust hinna ära fikseerida.

Aprillis-mais on hinnad veel kõrgemad ning suvel hakkab hind allapoole minema.

66

S Õ N U M I D

KONKURSS Rahvusvaheline konkurss „Lääne-

mere-sõbralik põllumajandustootja 2015“ loodusega arvestavatele põllu-majandustootjatele

Lisainfot ja taotlusvormi leiab aad-ressilt www.elfond.ee/meresobralik-talunik

Taotluse võib saata aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu, Eestimaa Looduse Fond

Taotluste esitamise tähtaeg on 17. aprill 2015.

Allikas: Eestimaa Looduse Fond

Esti Toiduainetööstuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstus-

koda asuvad koostama toidukau-pade tarneahela head kaubandus-tava, mis aitaks kaasa Eesti Kon-junktuuriinstituudi uuringus esi-le tõstetud probleemide vähenda-misele tootjate ja kaubandusketti-de suhetes.

Toiduliidu juhataja Sirje Potise-pa sõnul on tarbija ootustele vasta-mine ja kvaliteedi tagamine suur vastutus nii kaupmeeste kui ka tööstuste jaoks ning seetõttu on mõistetav, et osapoolte vahel pea-vad olema kokku lepitud väga ran-ged tingimused, et neid eesmärke täita. „Meil on õnneks ka mitmeid häid näiteid koostööst kaubandu-sega, kuid uuringus välja toodud

probleemid, näiteks ahistavad le-pingutingimused, ähvardused tin-gimustega mitte nõustumise korral toodete müük peatada, ebamõist-like allahindluste nõudmine, on siiski väga levinud,“ kommentee-ris Potisepp.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Ma-rika Merilai hinnangul on jaeketti-de ja tootjate erinev nägemus tar-neahela kui terviku toimimisest ja koostöö tähtsusest iseloomulik ko-gu Euroopale.

Konjunktuuriinstituudi uurin-gust selgus, et 59% Eesti toiduai-nete tootjatest on kokku puutunud kaubanduskettide poolt seatud eba-ausate kauplemistavadega. Seejuu-res enim tunnetavad probleemi li-hatööstused.Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit

Jõudluskontrolli Keskus tõstis hindu

1. aprillist muutusid mõnede Jõudluskontrolli Keskuse teenuste ja kaupade hinnad. Näiteks 2004. aastast samana püsinud piimaproo-vi hind tõusis 3 senti. Jõudluskont-rolli piimaproov hakkab maksma 0,5 eurot (sisaldab käibemaksu).

Soodushind tähtaegsele arve tasu-jale jääb alles (proovi hind sõltuvalt karja suurusest kas 0,46; 0,47 või 0,48 eurot). Piimaveiste jõudluskont-rolli andmete töötlemise ja säilitami-se tasu ning Vissukese kasutamise ja Mastiit 16 hind ei muutu.

Lihaveiste jõudluskontrolli teenus hakkab maksma 0,44 eurot kvartalis ammlehma kohta ja sigade jõud-luskontrolli teenus hakkab maksma 0,28 eurot emise kohta.

Muutuvad ka kõrvamärkide ja teiste kaupade hinnad.Allikas: Jõudluskontrolli Keskus

Loodusega arvestavad põllu-majandustootjad on oodatud kandideerima rahvusvaheli-

sel konkursil „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“.

Kandideerida võivad nii suured kui ka väikesed, mahedad või ta-vatootmisega põllumajandustoot-jad, taime- ja loomakasvatajad. Sa-muti võivad oma kandidaate esita-da põllumajandustootjate esindus-organisatsioonid.

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondiga kor-raldab rahvusvahelist Lääneme-re-sõbralike põllumajandustootja-te konkurssi juba kuuendat kor-da. Selle konkursi eesmärk on tuua esile häid ning uuenduslikke põl-lumajanduspraktikaid, mis aita-vad võidelda ühe Läänemere kesk-konna kõige suurema probleemi-ga – liigsete toitainete jõudmisega Läänemerre.

Konkurss on kaheosaline – esi-mese vooru ehk Eesti-sisese kon-kursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelis-se vooru, kus konkureerivad kõi-gi Läänemere maade kohalikud võitjad.

Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemere-sõbralik põl-lumajandustootja 2015“ ning pree-miaks 10 000 eurot.

Kandideeri meresõbraliku taluniku tiitlile

Koolimäe laht, Lahemaa. Foto: Ants Uus

Koostamisel hea kaubandustava

Kaarlaid OÜ Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.eewww.kaarlaid.ee

15 aastat kogemusi

Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod

• Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod ja ekspedeerimine • Integreeritud logistikalahendused• Import/eksportdokumendid• Eriload, kooskõlastused, saateautod• Ladustamine, hoiustamine, kindlustus• Tööstusseadmete – kuivatid, autoklaavid, jpm – teisaldamine.

20 000 m2 avatud valvega lao- ja demoplats Jüris

Liikurtehnika – kombainid, traktorid, ekskavaatorid, heedrid, järelhaakeseadmed jpm – treilervedu koos peale- ja mahalaadimisega. Eesti sisestel treilervedudel 24/7 valmisolek – reageerime 2h jooksul