EESTI PÕLLUMEESTE KESKLI IT, EESTI PÕLLUMA JANDUS -K AUBANDUSKODA JA EESTIMAA TALUPIDA JATE KESKLI IT

nr 10 juuni 2016

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...

Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km) / CO2 (g/km): linnas alates 4,2/109 kuni 6,2/143, maanteel alates 3,4/89 kuni 4,2/105, keskmine alates 3,6/94 kuni 4,9/115.

www.kia.ee

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

KUI VARUSTUS JA KVALITEET ON OLULISED

Euroopa kvaliteedi- ja rahuloluuuringutes esireas. Tutvu uute Kia GT Line seeria mudelitega.Stiilne ja sportliku välimusega tipptasemel tehnoloogiat kasutav auto, mille loojaks on Euroopa projekteerimismeeskond ja mis köidab pilke kõikjal maailmas. Uus ja täiustatud Kia cee’d. Aga oma silm on kuningas!

PÕLLUMEHE TEATAJA

Väljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.eeReklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid jafotod on autoriõigusega kaitstud, levita-miseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöör-duda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.eeAjakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2016.

Ann Riisenberg: milleks põllumehele esindusorganisatsioonid? 4

Aiandustootjad on toetuste taotlemisel tagasihoidlikud 6–11

Persoon: Timmide tegus pere 12–15

Kas seakatk murrab ka sel suvel farmidesse? 16–19

Pildigalerii: piimafestivalil valmistati piimakokteile 22–23

Hekseldatud rohi tuleb kokku koguda, aga kuidas? 24–27

Euroopa Komisjon pole ikka glüfosaadi lubamist otsustanud 30–31

Väätsa Agro sai õpipoisiõppega käe valgeks 32–33

Tuulekaera tõrjet tuleb tõsiselt võtta 34–36

MAK-i 2007–2013 toetusperiood oli tõhus 38–41

Juuni lõpus avatakse mikro- ja väikeettevõtjate toetuse taotlusvoor 42

Sisu: ISSN 2382-8374

MEEDIAP LT

www.varson.ee

… ja veereb jälle

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae valdtel. 601 4594

TARTUTuru 45Dtel. 733 9811

PÄRNUEhitajate tee 8tel. 444 0010

4

KO L U M N

Praegusel põllumajanduse jaoks väga raskel ajajärgul on väga oluline tegutse-da valdkonnas üks-meelselt ja vältida vastandamist.

ANN RIISENBERGEESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE,

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

KESKKONNAVALDKONNA JUHT

Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Kesk-liit, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda – need on vaid mõned organisatsioonid, kes esin-davad ja kaitsevad põllumeeste hu-ve siin- ja sealpool riigipiire. Sõna „esindama” eeldaks kindlasti ka selgitust, keda täpsemalt ja milli-ses ulatuses esindatakse. Siinko-hal peaks kindlasti märkima, et kõik Eestimaa põllumehed ei ole veel esindusorganisatsioonidesse koondunud.

Esindusorganisatsiooni kuulu-mise/mittekuulumise põhjendust võiks selgitada põllumajanduspo-liitika kujundamises kaasarääki-mise näitel. Tõsi, põllumajandus-poliitikat ja -seadusandlust teh-taks ka ilma esindusorganisatsioo-nide sisendita.

Pigem peaks iga põllumees en-dalt küsima, kas minu jaoks on oluline kaasa rääkida poliitika-te ja seadusandluse kujundamisel või mitte? Kas ma olen solidaarne teiste põllumeestega, kas leian ae-ga selleks, et panustada lisaks iga-päevastele toimetamistele ka põl-lumeeste seisukohtade kujunda-misesse?

Mis kasu saab põllumees liikmeks olemisest?

Esindusorganisatsiooni olemas-olu ei ole kindlasti eesmärk oma-ette, vaid see on vahend põllu-meeste ettepanekute ja seisukoh-tade esitamisel ning kaitsmisel. Eespool mainitud ja ka mainimata organisatsioonides on ametis mit-

Põlluma jandusorganisatsioonid – kellele ja milleks?

med inimesed, kelle igapäevatööks on just nimelt nende seisukohtade koondamine.

Kui vastata põllumeeste väga levinud küsimusele „mis kasu ma saan, kui ma mõne organisatsioo-ni liige olen?“, võiks välja tuua mit-mete põllumehe igapäevategevust mõjutavate oluliste otsuste kujun-damise võimalust.

Näitena võiks tuua kõiki kesk-konnaseadusandlusega seondu-vaid küsimusi, kus oleme viimas-tel aastatel eespool mainitud ning ka mainimata organisatsioonide-ga ühiselt väga jõuliselt kaasa rää-kinud.

Samuti mõjutab põllumajandust ja maaelu oluliselt maaelu arengu-kava, milles kaasarääkimine on esindusorganisatsioonide kaudu möödapääsmatu.

Miks mitte tuua näitena ka möödunud aasta septembris toi-munud 101 traktori meeleavaldust, kus põllumehed moodustasid vä-ga jõuliselt ühise rinde. Seda rin-net aitasid koondada esindusorga-nisatsioonid.

Meil oleks esindama vaja rohkem noori

Organisatsioonide tugevus seis-neb ka nende jätkusuutlikkuses. 18. mail toimunud Eesti Põllumees-te Keskliidu koosolekul jäi õhku ühe tuntud Eesti põllumehe küsi-mus: „Kus on noored, miks ma ei näe meie organisatsioonide rida-des noori? Erinevatel teabepäeva-del on neid näha olnud väga palju. Mida saame teha, et neid ka orga-nisatsioonidesse kaasata?“

Sellele küsimusele ühest ja liht-sat vastust ma ei tea. Küll aga leian, et selle teemaga peaksime teadlikult ja strateegiliselt tegele-ma. Noori võivad organiseeruma motiveerida meie organisatsiooni-de väljapoole paistvad tegevused ja tulemused. Kindlasti saavad oluli-seks faktoriks ka noorte elukoge-mused, mis võiks kallutada neid ühiselt tegutsemise soovile.

Praegusel põllumajanduse jaoks väga raskel ajajärgul on väga olu-line tegutseda üksmeelselt ja väl-tida vastandamist. Ikka selleks, et kogu Eesti põllumajandusel oleks tulevikku, et noortel ei kaoks taht-mine ja ind maal edasi tegutseda. Minul ja ka sinul, kes sa seda ar-tiklit loed, on oluline anda oma pa-nus, et kõike seda saavutada.

Uued talvekindlad ja saagikad taliviljasordid Eestimaa põldudele

Mikk Tagel, Scandagra Eesti AS tootejuht

(väetised & seemned)

Möödunud talv oli üle mitme aasta Eesti põllumehele raskem, kui on olnud eelnevad. Lisaks talvekahjude tõttu välja läinud talirapsile, sai nii mõneski piirkonnas kahjustada talinisu sellises ulatuses, et ei oleks olnud mõistlik hõredat põldu alles jätta.

Sordiaretajad töötavad hoolega, leidmaks uusi ja talvekindlaid sorte erinevatesse regioonidesse. Scandagra Eesti AS-il on hea meel pakkuda käesolevaks sügishooajaks 2 uut ja talvekindlat talinisusorti – „Creator“ (sordiaretaja SEJET, Taani) ja „KWS Emil“ (sordiaretaja KWS, Saksamaa). Mõlemad sordid on näidanud lisaks väga heale talvekindlusele ka väga kõrget saagikust.

Creator:

Talvekindel ja kõrge saagikusega, aretatud toidunisutüübiliseks. Kasvuajalt on sort hiline. Kõige olulistemaks aspektideks antud sordi puhul võib pidada väga suurt võrsumisvõimet ning haiguskindlust. Geneetiliselt on Creatoril väga tugev vastupanuvõime kõrreliste helelaiksusele, mis on üks peamisi saagikuse alandajaid nisul (pähikule lööbides tekib hädaküpsus ning tera jääb peenikeseks). 2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 10 t/ha (Rannu Seeme OÜ, Tartumaa).

Talinisu „Creator“, 04.04.2016, Põlvamaa

Talinisu „Creator“, 24.05.2016, Põlvamaa

KWS Emil:

Toidunisutüübiline, talvekindel ja kõrge saagikus, kasvuajalt keskvalmiv sort. „KWS Emil“ ei ole nii suure võrsumisvõimega kui eelmine sort. Kõrge saagi moodustab selle sordi puhul suur pähik ning suur 1000 seemne mass. Sobilikum ka hilisemaks külviks!

2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 9,3 t/ha (Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ, Põlvamaa).

Talinisu „KWS Emil, 04.04.2016 ja 24.05.2016, Põlvamaa

2016. aasta talvel tehti katse Leedus (Dotnuva), kus enne suurte külmade tulekut eemaldati katselappidelt lumi, et testida sortide külmakindlust. „KWS Emil“ nägi kevadel peale katset välja väga hea.

Talirukki sortidest on Scandagral pakkuda lisaks tuntud sortidele (Palazzo, Brasetto, KWS Magnifico) ka uue generatsiooni sorti „KWS Livado“, mille saagikus on 5-10% kõrgem. Võrreldes teiste sortidega nakatub „KWS Livado“ märksa vähem äärislaiksusesse ning eriti tugev vastupanuvõime on sordil pruunrooste vastu (vähemalt 4x väiksem nakkus). Sordiaretuse tehnoloogia PollenPlus puhul on viidud minimaalsele tasemele tungaltera osakaal saagis (kõik nimetatud sordid on aretatud PollenPlus tehnoloogiat kasutades). KWS Livado on sobilik ka hilisemaks külviks, kuna on sügisel kiire algarenguga.

LISAINFO: www.scandagra.ee või Scandagra Eesti AS Facebooki leht, kus on kajastatud erinevad ettevõtte poolt esindatavad sordid otse põllupildis.

Erinevate sortide ja katsetega saab tutvuda ka Scandagra suurel Põllupäeval 5. juulil Viljandi katsekeskuses.

www.scandagra.ee +372 736 7087

6

A I A N D U S

Aiandustootjate vähenemine kahandab toetuseelarvet

KRISTO RAIDNAMEEDIAPILT

Kuni 17. juunini käib tänavune puu- ja köögivilja kasvata-mise otsetoetuse taotlemine. Aga veel eelmisest aastast on õhus küsimus, kas aiandussektorile on nii palju toetusraha vaja planeerida, kuna toetuse taotlejaid oli eeldatust vähem. Aiandussektorit närib kahtlus, et nende toetusraha soovi-takse lihtsalt ümber jagada.

Ühise põllumajanduspoliitika uus periood tõi toetused ka aiandus-sektorile, kuna 2020. aastani võe-ti fookusesse põllumajandustoot-mise valdkonnad, kus isevarusta-tuse tase on madal. Nende hulka kuulub ka aiandussektor. Sel ees-märgil rakendatakse mitmeid uu-si aiandussektorile suunatud toe-tusi ja samuti on aiandussektorile tehtud erinevates meetmetes mit-meid positiivseid erandeid.

Esimene puu- ja köögivilja kas-vatamise otsetoetuse taotlemise aasta tõi aga mõnevõrra ootama-tu tulemuse. Jäi mulje, nagu huvi toetuse vastu eriti ei olekski. Baas-toetuseks olevat puu- ja köögivil-ja kasvatamise otsetoetust määra-ti eelmisel aastal 138 taotleja 1375 hektarile. Kuna eelarve oli 807 000 eurot, siis tähendas see, et ühiku-määraks hektari kohta kujunes 572,86 eurot. Arvestuslik ühiku-määr oli aga 238 eurot.

Vähese taotlemise taga info-nälg?

„Ei jaga arvamust,“ kostis Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin väite peale, et aiandus-saaduste tootmisega seotud toetu-

si taotleti oodatust vähem. Ta möö-nis, et otsetoetuse taotlejate arv jäi pisut madalamaks, kuid selle põh-juseks peab ta meetme määruse väljatöötamisega hilinemist, mis-tõttu kuulutati taotlusvoor välja lühemaks ajaks kui tavaliselt. Li-saks oli tegemist uue toetusmeet-mega, mille kohta paljud aiandus-liitu mittekuuluvad ettevõtted ei saanud õigeks ajaks infot.

Maaeluministeerium näeb taot-lejate väiksema arvu ühe põhjuse-na taotlejate mittevastavust tingi-mustele. Maaeluministeeriumi tai-mekasvatussaaduste büroo juha-taja Erkki Miller ütles, et toetus-õiguslikke põllumajanduskultuu-re peab kasvatama vähemalt ühel hektaril. „Paljud taotlejad kasvata-vad puu- ja köögivilja väiksematel pindadel ning seetõttu ei ole toe-tuse taotlemisel tingimuseks olev ühe hektari nõue kõigile täidetav,“ rääkis ta.

Kadarbiku Köögivili OÜ-d juh-tiv Ville Pak ütles, et ega keegi ei jätnud toetust taotlemata, Eestis lihtsalt ongi köögiviljakasvata-jaid nii väheks jäänud. „Kui vaa-tame põllumajanduse üldist pilti, siis moodustab köögiviljasektor

7

Kui vaatame põllumajanduse ül-dist pilti, siis moo-dustab köögivilja-sektor sellest ainult 4%, mis on ikka ääre-tult masendav, sest need numbrid aasta-aastalt vähenevad!

Ville Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ juht

Hea teadaMillistele kultuuridele antakse puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust?

Porgand Söögipeet Kaalikas Sibul Kurk Õunapuu Pirnipuu Kirsipuu Murelipuu Ploomipuu Kreegipuu Haraline ploomipuu Punane sõstar Valge sõstar Must sõstar Karusmari Vaarikas Aroonia Ebaküdoonia Viinapuu Kultuurjõhvikas Kultuurmustikas

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus 2015. aastal

Toetust määrati 138 taotlejale ja 1375 hektarile

Ühikumäär hektari kohta oli 572,86 eurot

Toetuse eelarve oli 807 000 eurot

Otsetoetust taotlenud pinnad: Õunapuu 418,4 hektarit Porgand 293,2 hektarit Must sõstar 220,5 hektarit Söögipeet 189,6 hektarit Mustikas 73 hektarit Kurk 42,7 hektarit Kaalikas 40,4 hektarit Punane /valge sõstar 27,7 hektarit Vaarikas 25,4 hektarit Aroonia 18,9 hektarit Mugulsibul 14,8 hektarit Ploomipuu 12,1 hektarit Jõhvikas 5,9 hektarit Pirnipuu 2,5 hektarit Kirsipuu (hapukirss) 2,5 hektarit Viinapuu 0,9 hektarit Murelipuu 0 hektarit Karusmari 0 hektarit Ebaküdoonia 0 hektarit

Allikas: PRIA

sellest ainult 4%, mis on ääretult masendav, sest need numbrid aas-ta-aastalt vähenevad!“ lausus ta. Ta tõi näite Kadarbiku tootmisest. Kui 2004. aastal moodustas köögi-vilja pind 335 hektarit ja kasvatati 22 erinevat kultuuri, siis tänaseks on pind kahanenud 220 hektarini ja järele on jäänud viis kultuuri.

Raimond Strastin on toetuse taotlejate arvu kasvu osas siis-ki optimistlik. „Tootjatel on olnud aasta aega võimalik olukorraga harjuda ja endale taotlemise tingi-

mused selgeks teha,“ ütles Strastin. Maaeluministeeriumis aga selleks aastaks taotlemises kasvu ei näh-ta. Kuigi mai lõpus oli tänavuse ot-setoetuse taotlusperiood veel täies hoos, siis olemasoleva info põhjal võib eeldada, et taotlemine jääb mullusega samale tasemele.

Enne peab investeerimaOtsetoetus aiandussaaduste

kasvatajatele ei tähenda, et toe-tatakse kõikide köögiviljade kas-vatamist. Puu- ja köögivilja kas-vatamise otsetoetust makstakse põllumajanduskultuuridele, mil-le kasvupind on languses. Pak sel-gitas, et sellest meetmest toeta-takse näiteks porgandi, söögipee-di, mugulsibula ja kurkide kasva-tamist. Täielikult jäävad toetusest välja ristõielised. Et ka ristõielis-tele toetust saada, tuleb taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toe-tust. „Keskkonnasõbraliku aian-duse toetus on ainuke viis taotle-da kõikidele köögiviljadele toetust, mis omakorda aga tähendab lisa-kulutusi,“ nentis Pak. Ta lisas siis-ki, et Kadarbiku on keskkonnasõb-ralikku tootmist juurutanud juba viimased viis aastat ja ei ole pida-

8

A I A N D U S

nud viimasel aastal hakkama in-vesteerima, et viia end vastavusse toetuse nõuetega.

AS-i Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter rääkis lisakulutused lähemalt lahti. Sagro kasvatab köögivilja 100 hektaril. „Kuid sellel alal peab meil olema kindel prot-sent liblikõielisi ja talvise taim-kattega pindasid,“ selgitas Reiter keskkonnasõbraliku aianduse toe-tuse nõudmisi.

„Eestis ei ole ju talvise taimkat-tega köögivilja. Oleme pidanud hakkama teravilja kasvatama, et täita talvise taimkattega pinna nõuet,“ sõnas Reiter. Viljakasva-tamist ei tasu aga vaid 50 hektaril ette võtta, Sagro hakkas seda te-gema 200 hektaril. See omakorda nõudis kombaini ostmist ja kuivati ehitamist. „Me oleme pidanud in-vesteerima, et saada toetusi,“ nen-tis Reiter.

Mõned on tema sõnul pidanud vähendama ka köögivilja kasvu-pindasid, et saada pinnad nõuete-ga vastavusse. Ainult köögivilja-kasvatajat ei ole tema kinnitusel enam olemas.

Investeerivad suuredReiter leidis, et kokkuvõttes ta-

sub toetuste nimel investeerimi-ne siiski ära, kuid tunnistas, et seda suudavad teha suuremad et-tevõtted, kuid väiketootjatele on see raske.

Reiter lootis, et esimene aasta oli toetuste taotlemisel adra seadmi-seks, kus tehti end toetuskõlbuli-kuks. Seetõttu oli ehk ka taotlejaid eelmisel aastal vähem. Samas tun-nistas ta, et toetusesaamise nõue-tele vastamine ongi keeruline ja paljudele käib see üle jõu.

Aiandusliidu juht Strastin möö-nis, et toetuse saamiseks vajali-ke investeeringute tegemise prob-leem on olemas. „Ilmselt üllatas see meetmete avamisel ka paljusid tootjaid,“ lausus ta. Samas ütles ta, et kombain ja kuivati ei ole kind-

lasti ainus lahendus – seda kasu-tavad suuremad tootjad, kellel on rohkem maad kasutuses. Strastin leidis ka, et teraviljakasvatust va-hekultuurina võib vaadata ka po-sitiivselt – see maandab riske, sest kui köögiviljakasvatuses on halb aasta, siis teraviljal ei pruugi see nii olla.

Keskkonnanõuetes ei näe prob-leemi ka maaeluministeerium. Mi-nisteeriumi maaelu arengu osa-konna juhataja Marko Gorban sel-gitas, et liblikõieliste kasvatamine on vajalik mullaviljakuse suuren-damiseks ja muldade füüsikaliste omaduste parandamiseks. Talvine taimkate aga aitab vähendada toit-ainete leostumist.

„Sealjuures ei ole teravilja kas-vatamise kohustust seoses kesk-konnanõuetega kellelegi pandud,“ kinnitas Gorban. Tema sõnul võib talvise taimkatte nõude täita ka lühiajalise rohumaaga või pärast köögivilja koristamist külvatava-te vahekultuuridega.

Ta lisas, et keskkonnasõbraliku aianduse toetuse väljatöötamise töögrupis osales ka mitmeid aian-dustootjaid, kelle arvates keskkon-nasõbraliku majandamise toetuse nõuete täitmine ei ole aiandustoot-jate jaoks probleem.

Köögiviljakasvatajad kinnita-vad ühest suust, et kindlasti ei tä-henda vähene toetuste taotlemine seda, nagu ei oleks tootjatel toetu-se vastu huvi. Köögiviljakasvata-jad pelgavad ka seda, et aiandus-tootmisele mõeldud raha jaotatak-se ringi ja antakse hädas olevate-le piimatootjatele. „Eelmisel aas-tal oli toetuse taotlejaid tõepoolest vähem ja seetõttu tuli toetusühik hektari kohta üle 500 euro ja maa-eluminister ütles, et seda on liiga palju, tõmbame poole vähemaks,“ teadis Kalle Reiter.

Eesti Põllumajandus-Kauban-duskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Kesk-liit on samal ajal Maaeluministee-riumile edastanud põllumeeste sei-sukohad, mille kohaselt toetuste ümberjagamist ei toetata, vaid lei-takse, et üleminekutoetusteks tu-leb siiski leida lisaraha.

Kapsakasvatus on kallis lõbuVille Pak ütles, et mõnele võib

tunduda, et toetus köögiviljakas-vatajatele on liiga suur ja seda oleks vaja jagada piimasektorile. Kuid see ei ole nii.

„Hektari kapsa kasvatamiseks kulub kordades rohkem raha (tai-me hind on 0,35–0,45 senti, mis tuleb olenevalt perioodist korru-tada 40 000 taimega, väetised ku-ni 400 eurot/hektar, suur tööjõu-kulu jne) kui hektari nisu kasva-tamiseks (seemne hind 60 eurot/hektar, väetised 70 eurot/hektar) või heinamaa rajamiseks. Pealegi on aiandussektori eripära, et pea-le kasvatamist tuleb saak korista-da, ladustada, säilitada, töödelda ja turustada,“ kirjeldas Pak.

Tema väitel moodustab tootmis-kulu 30%, töötlemiskulu 30% ja tu-rustuskulu 40%. „See väike raha, mis on eraldatud köögiviljale, ei aita piimandussektorit, aga võib hukutada sellegi köögiviljatoot-mise, mis praegu veel alles,“ leidis Ville Pak.

Hea teadaTOP 10 puu- ja köögivilja kasva-tamise otsetoetuse saajateurodes

Ants Pak’i Kadarbiku talu 71 357 OÜ Fruitexpert SP 52 597 OÜ Laheotsa 50 685 Eesti Maaülikool 50 243 OÜ Lahepõllu 47 550 AS Sagro 34 566 OÜ Hiie Talu 28 820 Janno Tarkus 18 204 OÜ Vasula Mahe Aed 17 924 Jaagumäe Talu 17 284

Allikas: PRIA

Raske olukordTIIA KLEIN TARVASTU SAARIKU TALU

Kuna Eestis puudub kodu-maise toodangu kokku-ost, samuti riiklikult re-

guleeritud surve kokkuostjate-le ja kaubandusele, siis on väga raske toodangut müüa. Tootja on praegu tõsise surve all, kuna peab tegelema tootmise, müügi, pakendamise ja paljud ka juba töötlemisega. Suurelt tootmine nõuab suuri investeeringuid, mis praeguste hindade juures ei tooda tagasi. Puudub ka kin-del koht, kuhu toodangut müüa. Kahjuks jäävad Eesti köögivilja-kasvatajate toetused siiski alla vanadele Euroopa riikidele ja ka Poola toetustele. Praegu ei näe ma küll köögiviljakasvatajate hüppelist juurdekasvu. Pigem on köögiviljakasvatajad kesk-ealised, kes hakkavad tootmis-mahtusid vähendama.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Eesti Põllu-meeste Keskliidu suurko-

gul, et põllumajanduses on praegu raske olukord eelkõige piimakar-ja- ja seakasvatuses. Ühe lahendu-sena nägi ta ühtse pindalatoetuse eelarve kasvu osalist suunamist kõige suuremas raskuses tootmis-harudele. „Kui ühtse pindalatoetu-se kasvuks ettenähtud vahenditest nt viis eurot hektari kohta suuna-ta piimatootjatele, saaksime juba tuleval aastal maksta piimatootja-tele täiendavalt ligi 9 miljonit eu-rot ning oleks tagatud otsetoetus-te kasv ka muudele sektoritele,“ üt-les Kruuse.

Aiasaaduste tootjad tunnevad aga, et neilt ongi juba võetud ja mitte ainult 5 eurot hektari kohta, vaid peaaegu pool toetusest. Eelmi-sel aastal oli puu- ja köögivilja kas-vatamise otsetoetuse määr hektari kohta 572,86 eurot, nüüd aga räägi-

takse 238 eurost. Maaeluministee-rium tunnistab, et puu- ja köögi-vilja kasvatamise otsetoetuse eel-arve väheneb, kuid eitab seost pii-makasvatajate suurema toetamise-ga. „Tegemist on kahe eraldiseisva toetusskeemiga, mis toimivad tei-neteist mõjutamata,“ kinnitas Erk-ki Miller, et eelarve vähendamine on tingitud toetusõiguslike põllu-majanduskultuuride pinna langu-sest eelmistel aastatel. Tema selgi-tusel kujuneb otsetoetuse eelarve toetusõiguslike kultuuride pinna ja arvestusliku ühikumäära järgi. Kuna kultuuride pind on langenud, siis vähendatakse ka toetuse eelar-ve, kuid arvestuslik ühikumäär ei muutu. „Nii nagu olime arvesta-nud 2014. aastal toetuse arvestusli-kuks ühikumääraks 238 eurot hek-tari kohta, nii me ka jätkame kuni 2020. aastani. Mullu kujunes ühi-kumäär planeeritust oluliselt suu-remaks vähese taotlemise tõttu.”

Toetuseelarve väheneb

OSTAME:• METSAKINNISTUID• KASVAVAT METSA• METSAMATERJALI

Küsi meilt pakkumist!Tel 738 6905, 520 7813mets@lemeks.ee

www.lemeksmets.ee

200hektaril hakkas Sagro vilja kasva-tama, et täita talvi-se taimkattega pin-na nõuet, mis on va-jalik keskkonnasõb-raliku aianduse toe-tuse saamiseks. Vil-jakasvatamine aga omakorda nõudis in-vesteerimist, et osta kombain ja ehitada kuivati.

10

TO E T U S

Otsetoetused Ühtne pindalatoetus koos kliimat

ja keskkonda säästvate põllumajan-dustavade toetusega – see on nn ül-dine baastoetus eeldusel, et põlluma-jandusmaad on vähemalt üks hektar. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetu-sed/valdkond/taimekasvatus/uhtne_pindalatoetus_ning_kliimat_ja_kesk-konda_saastvate_pollumajandustava-de_toetus_2016 Kui ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotle-ja on alla 40-aastane, siis võib ta lisaks taotleda noore põllumajandustootja toetust, mis on lisatoetus kuni 39 toe-tusõigusliku ÜPT hektari eest. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/vald-kond/taimekasvatus/npt_2016

Puu- ja köögiviljade kasvatamise ot-setoetus. Nõutavate kultuuride loete-lu on kehtestatud määrusega: puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetust saab taotleda põllumajandusmaa koh-ta, kus kasvatatakse määruses nime-tatud põllumajanduskultuure vähe-malt ühel hektaril (vt loetelu lk 25). Sa-muti on kehtestatud minimaalne istu-tustihedus.Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/puu_ja_koogi-viljad_2016

MAK-i keskkonnatoetusedAiandustootjatele on kättesaada-vad kaks keskkonnasõbraliku majan-damise (KSM) toetuse alaliiki eeldu-sel, et neil on võetud KSM põhitoetuse 5-aastane kohustus. Seda ei saa taot-leda eraisik, vaid juriidiline isik või FIE. KSM-il on nõuded seoses kasvatatava-te kultuuride vahelduse, erinevate kul-tuuride osakaalude vahekorra, väeta-mise, mullaproovide võtmisega, kooli-tustel osalemisega jne. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/ksm_2016

Mille jaoks saab aiandustootja toetust taotleda?

MARIS SARV-KAASIKPRIA PRESSIESINDAJA

Võimalusi on nii otsetoetuste, maaelu arengukava pindalapõhiste (MAK) toe-tuste kui ka MAK-i investeeringutoetuste ja veel mõne MAK-i toetuse näol.

KSM-i alameetmed aiandustoot-jatele:

Keskkonnasõbraliku aianduse toe-tus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest, 5-aastase kohustusega. Puude-põõsaste-marjakultuuride liigid ja istu-tustihedus on määrusega kehtestatud. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/aianduse_toe-tus_2016

Keskkonnasõbraliku aianduse toe-tus köögivilja-, ravimtaime- ja maitse-taimekasvatuse ning maasikakasvatu-se tegevuse elluviimise eest, 5-aastase kohustusega. Nõuded on kirjas meet-me määruses www.riigiteataja.ee/akt/102052015003?leiaKehtiv.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jät-kamise toetus on samuti 5-aastase ko-hustusega. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/mahe_toe-tus_uus_2016 Toetust saavad taotleda juriidilised isi-kud ja FIE-d. Mahetunnustust tuleb põldude ja kasvatatavate kultuuride kohta taotleda Põllumajandusametist, kes edaspidi kontrollib mahetootmise nõuete järgimist. Meetme määrus keh-testab üksikasjalikud nõuded, mida ja kuidas kasvatada, samuti viljavahel-duse, väetamise, taimekaitsevahendi-te kasutamise, mullaproovide, kooli-tuste jne kohta. Toetatavate maitse- ja ravimtaimede loetelu kehtestab mää-ruse lisa.

Kohalikku sorti taimede kasvatami-se toetus – toetatavate kultuuride sor-tide loetelu on määrusega kehtesta-tud, kasutama peab sertifitseeritud seemet. Puuvilja- ja marjasortide istu-tustihedus on määratud, samuti seem-nete külvinormid ha kohta. Samuti on kehtestatud, mitu puud või põõsast peab olema, et toetust taotleda saaks. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetu-sed/valdkond/taimekasvatus/sort_2016

Puuvilja- ja marjakasvatajad saa-vad taotleda ka 5-aastase kohustuse-ga piirkondliku mullakaitse toetust, kui majandatakse maal, mille andmed on kantud maakatastriseaduse §-s 14 nimetatud maa kvaliteedi hindamise kaardile ning nendest nähtub, et taot-letaval maal on 90% ulatuses turvas-mullad või erodeeritud ja deluviaal-muldade kompleks.Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/mulla_toe-tus_2016

MAK-i investeeringutoetused jt meetmedAiandustoodangu müügist saadav tulu loetakse põllumajanduslikuks tu-luks. Seega on aiandustootjatele kät-tesaadavad nende meetmete toetu-sed, mille üheks tingimuseks on põllu-majandusliku tulu saamine. Selle suu-rus ja osakaal käibest või ettevõtte ko-gutulust on meetmeti varieeruv. Kahe meetme puhul on hindamiskriteeriu-mides säte, mis võimaldab aiandus-valdkonnaga seoses saada lisapunkte.

Need meetmed on põllumajandus-liku tegevusega alustava noore põl-lumajandustootja toetus (vanas MAK-is meede 1.2, selle reeglite kohast toe-tust sai taotleda veel 2015; uue perioo-di esimest taotlusvooru pole veel toi-munud) ning väikeste põllumajandus-ettevõtete arendamise toetus. Mõle-ma meetme abil on võimalik soeta-da nii põhivara kui ka nt istikuid jmt. Nn “väikeste” meetme puhul makstak-se osa toetusest välja kohe määrami-se järel ning taotlejalt ei nõuta kulu-tuste rahastamisel omaosalust, mis on enamiku teiste investeeringumeetme-te puhul nõutav. Taotleda saab FIE või äriühing, kelle omatoodetud põlluma-jandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli taotle-mise aastale eelnenud majandusaas-tal 4000–14 000 eurot ja taotlemise aastale eelnenud teisel majandusaas-

tal vähemalt 1200 eurot ning see moo-dustas kahel taotlemise aastale eel-nenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Põllumajandusettevõtete tulemus-likkuse parandamise investeeringu-toetus on veidi suurematele tootjate-le: taotleda saab äriühing või FIE, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toode-te müügitulu kas koos või eraldi ületas taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal 14 000 eurot ja taot-luse esitamise aastale eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud majandus-aastal üle 50% müügitulust. Taotleda saab ka ettevõtjaid ühendav tulundus-ühistu (tootjarühm, tunnustatud või tunnustamata). Abikõlblikud kulud sä-testab määrus, nende hulgas on toot-mishoonete ja -rajatiste ehitamine, sin-na seadmete soetamine ja paigaldus. Istandike jaoks saab toetust piirdeae-dadele ja konstruktsioonidele. Veel on abikõlblik põllumajandustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodan-gu esmamüügieelseks ettevalmistu-

seks vajalike mobiilsete masinate või seadmete ostmine.

MAK toetustega soodustatakse ühistegevust. Näiteks tootjarühma loomise ja arendamise toetust saavad tunnustatud tootjarühmad taotleda te-gevuskuludeks, samuti saavad osale-da investeeringutoetuste taotlemisel. Ka aiandussektori ettevõtteid on toot-jarühmadeks liitunud ja tunnustatud.

Toidukvaliteedikava raames toode-tud tootest teavitamise ja toote müü-giedendamise toetus. Taotlejaks saa-vad olla tootjarühmad, kes rakenda-vad siseriiklikult tunnustatud toidu-kvaliteedikava. Eesmärk on tõsta esile tooteid, mis erinevad teistest sarnas-test toodetest näiteks kõrgema kvali-teedi või tootmisviisi tõttu. Täpsem info: www.riigiteataja.ee/akt/102102015010.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoode-te ja toidu turustamisvõimaluste aren-damise toetus on uus meede. Taotleda saavad nii ettevõtjad kui ka neid ühen-davad MTÜ-d ja tulundusühistud.

Omatoodetud põllumajandustoo-dangu ja neist valmistatavate toode-

te töötlemiseks (teatud tingimustel ka toodangu turustamisega seotud ku-lutusteks) saab investeeringutoetust kolmest alameetmest. Abikõlblikud kulud on meetmeti erinevad.

MAK-i meetmete hulgas on innovat-siooniklastri toetus, mille eesmärk on koostöö arendamine, mis aitab kaasa tipptasemel teadusuuringute ja tehno-loogia ning põllumajandustootjate, et-tevõtjate ja nõustamisteenuste osuta-jate vahelise seose tugevnemisele.

LEADER-meetme raames antakse projektitoetust ka ettevõtjatele. Kuid milliste projektide ja tegevussuunda-de jaoks üldse toetust anda, selle ot-sustavad kohapealsed LEADER tege-vusgrupid (neid on üle Eesti 26).

Turuarendustoetus on meede, mis on populaarne nt messidel-laatadel tootegruppide ja nende omaduste esitlemiseks, turu-uuringute läbiviimi-seks jne. Taotleda saavad MTÜ-d, kelle kaudu osalevad ettevõtted.

Kindlustades kultuurid/istandused kahjurite, ebasoodsate ilmastikutingi-muste vastu, võib tasutud kindlustus-maksete osaliseks hüvitamiseks saada põllumajanduskindlustustoetust.

12

TEKST ja PILDID: KRISTINA TRAKS

P E R S O O N

Sel ajal, kui linna-rahvas rõõmustab, et tänavu sai juba 2. juuniks pruuniks, muutub Jaagumäe talu peremees Mart Timmi järjest mure-likumaks – nädalaid kestnud põud on pannud põllud tolma-ma ja vili pole õiget kasvuhoogu kätte saanudki.

Jaagumäe talus

võetakse asju laialt

ette

Timmide pere põllumajandusimpeeriu-mist on pildile jäänud poeg Tarmo Timmi ja isa Mart Timmi, kes juhivad Jaagumäel talupidamist.

13

160 inimesele annavad Timmid tööd. Neist umbes 60 on ametis Jaagu-mäe talus ja sada-kond Jaagumäe Kau-banduses.

„Ma pole nii kehva kevadet näi-nudki,“ põrutab Mart, kel tänavu juba 50. külvikevad. „Rasket sel-les mõttes, et kõik algas 6. aprillil ilusti. 3–4 päeva saime hästi kül-vata, aga siis tulid meeletud padu-vihmad – 75 mm mõnepäevase va-hega. Põllud ujusid ja uppusid ning vili kiratseb tollest ajast, kuna vesi lõi õhuvahe kinni. Hiljem külvatud viljad vaevlevad niiskusepuuduses. Just ilma heitlikkus teeb põllupida-jale muret,” nendib Mart.

Võru külje all Navi külas Jaa-gumäe talus on põllupidamine et-te võetud tõeliselt suurelt. Põldu-sid on talul 1500 hektarit: 300 hek-taril kasvab raps, kartuli all on 100, kõiksugu köögivilju – kapsast, kaalikat, peeti, porgandit, sellerit, porrut, kõrvitsat kokku 95 hekta-rit, hernes-uba 150 hektaril ja 800 hektaril teraviljad. Lisaks kasvata-takse aastas 4500–5000 siga. Talul on ka oma kaubanduslik väljund – Jaagumäe Kaubanduse OÜ-l on viis poodi Võrus ja Põlvas. Tun-tuim on ehk Võrumaa Toidukes-kus, mis on paljude lemmik, sest siit saab alati osta värsket koha-likku talukraami.

Mitmekesisus annab eeliseSuure ettevõtte majandamises

osaleb kogu pere – Mart koos va-nema poja Tarmoga juhib talupi-damist, Mardi abikaasa Urve ka-mandab seakasvatust ja noorem poeg Taimar on võtnud enda kan-da kaubanduse.

„Ma ei tea, kas see oli poiste soov, et nii läheks, aga minu am-mune unistus oli küll, et kogu pe-re saab koos töötada,“ ütleb Mart. Tarmo lisab kõrvalt, et ega ei os-ka muud tahtagi. Töötajaid on ka päris palju – talus alaliselt palgal 60 ringis ja Jaagumäe Kaubandu-ses veel 100.

Palju eri tegevusi on talus aega-de jooksul välja kujunenud. „Mit-mekesisus aitab põllumajanduses riski vähendada, näiteks kui üks

kultuur parasjagu ei kasva, siis tei-ne ikka kasvab. Samuti saab nii-moodi masinaid paremini koorma-ta, alguses võtame kartulit, pärast kapsast. Kui mul oleks üks aktiiv-ne kultuur nagu maasikakasva-tajatel, siis oleks kolm kuud aas-tas kiire, aga muidu väga vaikne. Meie aga püüame aastaringi oma inimestele võimalikult ühtlaselt tööd anda,” selgitab Tarmo. Sel-lepärast keskenduti just pikemalt säilivatele juurikatele, mitte kiire

realiseerimisajaga köögivilja kas-vatamisele.

Kaubandus on samuti sujuvalt põllumajanduslikust tegevusest välja kasvanud. „Kui me omatoo-detud sealiha oma poodides maha ei müüks, siis oleks meil seakasva-tusega praeguseks pillid kotis, eri-ti nüüd, kui asume katku III tsoo-nis,“ räägib Mart. „Selles vallas tu-leb müüki hoida enda käes. Ka tar-bijad on meid väga omaks võtnud. Asi algas väikesest Võru juurvil-japoest, kuid nüüd on poode viis ja plaanime veel ühe juurde teha.“

Osalt tänu Jaagumäe talule kui suurele tööandjale, osalt linnalä-heduse tõttu, pole Navi küla sugugi mingi vaikne ja hääbuv sumbküla nagu paljud külad Eestis, vaid siin elu keeb. Traktorid saalivad nii vil-kalt erinevate Jaagumäe tootmis-hoonete vahel edasi-tagasi, et tolm ei jõua vahepeal teele langedagi, kui juba tuleb järgmine. Näha on ka ehitustööd – kohaliku põlluma-jandusühistu, mille liige on ka Jaa-gumäe talu, eestvedamisel ehita-

Mart Timmi näeb köögiviljakasvatusega võrreldes suuremat laienemis- ja arenguvõi-malust kaubanduses, kuigi ka seal on konkurents väga tihe.

14

P E R S O O N

takse viljakuivatit, et kuivatima-jandus kamba peale korda saada. Üldse on Jaagumäe talul siin ehk juba 30 hoone ringis. „Igal aastal oleme midagi juurde ehitanud. Aga ega alguses, kui 17 hektariga alus-tasime, nii suuri plaane küll ei ol-nud,“ märgib Mart. Talu ehitamist alustas ta sarnaselt paljude põllu-meestega 1990ndate alguses kohe pärast kolhoosiaja lõppu.

Köögivilja hind püsib nagu aamen kirikus

Tarmo hindab, et köögiviljakas-vatuse poolest on Jaagumäe talu kindlasti nelja suurema kasvataja seas. „Kõige suuremad on vast Ka-darbiku ja Riitsinus, kuid meie ole-me ainus suur turust kauge toot-ja, teised on kõik oma turu ligidal. Kaugus Tallinnast teeb meie elu keerulisemaks küll, sest me ei suu-da igapäevaselt tarnida ja iga päev me Tallinna sõitu ei tee. Mõttekam on sõita harvem ja suurema kogu-sega,“ räägib ta.

„Hulgilaod ja horeca on meie köögivilja põhikliendid, otse kau-banduskettidele me ei müü. See on nii kujunenud, sest kettidel on vä-ga karmid tarnetingimused. Kui me siit kauge maa tagant tuleme, siis võib ju juhtuda, et jõuame viis minutit varem või hiljem õue pea-le. Sellise eksimuse eest on aga mõ-nel ketil ette nähtud trahvid. Pilt-likult öeldes läheb meie kaup Tal-linna ja sealt tuleb ta Võrru tagasi.“

Kas köögiviljakasvatuses on konkurentsi palju? Timmid mai-nivad, et eks väiksemad tegijad on välja surnudki, see ala on pi-devalt koondunud. „Kõik me ole-me hinnasurve all. Asi käib mahu pealt. Hämmastav on see, et köö-givilja hind on äärmiselt püsiv – sul võib muutuda valuuta ja olla inflatsioon, aga köögivili maksab ikka sama palju või pigem läheb odavamaks, kallimaks aga kind-lasti mitte. Sellepärast ongi väga oluline suur maht ja tootlikkus,“

teab Tarmo. Lähedal asuvast Läti-maast pole Jaagumäe talul suure-mat kasu, sest sinna müüa ei õn-nestu. „Lätis on tööjõud veel nii-palju odavam, et Eesti kasvatajad ei suuda nendega konkureerida ja sellepärast on Läti siinsel köögivil-jaturul hoopis ise põhiline hinna-kujundaja, kellega meie kasvatajad peavad rinda pistma,“ sõnab Mart.

Paar aastat tagasi mainis Mart ühes artiklis, et töötajate leidmi-ne pole väga keeruline. Kuidas on lood praegu? „Ma ei tunne, et nen-de leidmine raske oleks. Kõik sõl-tub tingimustest, mis sa inimeste-le pakud. Palganumber polegi ehk kõige tähtsam, olmetingimused on olulised. Meil on inimestel võima-lik igal õhtul saunas käia, lõuna on meie poolt kas sööklas või põl-lul. Eks oleme ka ise inimesi kooli-tanud. Viimasel ajal oleme saanud Olustverest kolm tublit noort prak-tikale ja nad on hiljem meile töö-le tulnud. Sealt tulevad väga elu-terve mõtteviisiga inimesed,” kii-dab Mart, kelle sõnul on peaasi, et inimene siit töö puudumise pärast ära ei pea minema.

„Meie saame talle pakkuda sel-list tööd, et ta ei pea minema Soo-me Gyprokit panema. Kodus ole-mine on ka luksus ja välismaale tööle käimine ei ole sugugi nii liht-ne, nagu võib-olla pealt paistab,“ räägib Mart.

Käsitsitöö maht on praegu liiga suur

Käsitsitööd köögiviljakasvatu-ses Tarmo sõnul ikka on, kuid sel on teenindav roll: näiteks kartuli-kombainil kivi või porgandikom-bainil pealsete välja viskamine. Küll aga käib käsitsi kapsakoristus, sest masinaga koristades ei säili pead nii hästi. Mart lisab, et teh-noloogilise arengu poolest on ta-lus veel küllalt arenguruumi, sest ega kasutusel pole kõige uuemad süsteemid ja võib-olla on käsitsi-töö maht isegi liiga suur.

Traktoreid on paarkümmend, pooleks Valtrad ja New Hollan-did. Laenude ja liisingute võtmise-ga on Timmid pigem tagasihoidli-kud. „Oleme juba sellisel tasemel, et saame ka omavahenditest in-vesteerida ja ei pea iga kord uue traktori ostmiseks laenu võtma. Ja minu eas on mõte järjekordsest laenust nagu hirmufaktor,“ ütleb Mart. „Kui nüüd praegune ilm jät-kub, siis ei saa minister enam öel-da, et jagame teraviljakasvatusest toetused lehmapidajatele, vaid siis on kõik vaesed. Õnneks ei ole meil suuri pangalaenusid, aga töötaja-te palgal pidamine on ometi suur vastutus. Ainus lootus on, et ega ükski aasta pole olnud täisikaldus. Ja lohutab ka Eesti vanasõna, et põua lapsed naeravad ja vihmalap-sed nutavad. Ehk et kui põuaga mi-dagi saab, siis see on kvaliteetne, aga vihm rikub saagi täielikult.“

Tulevikuplaanidest rääkides üt-leb Mart, et põllumajanduses suurt revolutsiooni toimuda ei saa, kuid ega ei saa ka öelda, et ettevõte val-mis oleks. „Küllap saaks asju ka lihtsamalt ja efektiivsemalt teha, aga kuna süsteem on juba loodud, siis jätkame endist viisi,“ sõnab ta.

15

IVARI PADARENDINE PÕLLUMAJANDUSMINISTER, NAVI KÜLA ELANIK JA TIMMIDE SÕBER

Tean Timmi-poisse nende sünnist saadik. Minu isa oli kohalikus kolhoosis peaag-

ronoom, Mart Timmi aga agro-noom. Jaagumäe talu arengut ja kasvamist olen näinud selle algu-sest peale ning on väga hea, et suu-resti tänu nende tegutsemisele on Navi küla väljapaistev köögivilja-kasvatuskeskus.

Nende ärimudel, kus Mart on kui vihmavari poegade tegutsemi-se kohal ning pojad juhivad ettevõt-te olulisi harusid – Tarmo põllu-majandust ja Taimar kaubandust –, on end väga hästi õigustanud. Eks põllumajanduses ongi nii, et kalli-mat sorti vorsti saad sa leivale osta siis, kui oled lõpptarbijale võimali-kult lähedal. Timmid on selle põ-himõtte hästi ära tabanud ja edu-kalt ellu rakendanud.

Mäletan nõukogudeaegseid köö-giviljahoidlaid, kus sügisel pan-di köögivili sisse ja kevadel lükati mäda kraam välja. Sellega võrrel-des on praeguseks toimunud tohu-tu hüpe. Minu teada olid Timmid Eestis ka ühed esimesed, kes hak-kasid säilituskapsast kasvatama, kuna sinnamaani oli tava, et kap-sas hapendati ja värskena üle tal-ve ta lihtsalt ei säilinud.

Vähetähtis pole seegi, et Timmid osalevad kohalikus külaelus – just Mardi ja Tarmo eestvõtmisel ehi-tati Navi küla seltsimaja. Ega agro-bisnist ei saagi tegelikult teistmoo-di ajada, kui sul pole ümberkaudu inimesi. Tõsi, praegu on ka muidu-gi kaebajaid, et küla vahel liikuvad traktorid häirivad oma müraga ja mõnikord tuleb sõnnikulõhna. Sa-mas tasub mõelda, et traktorimüra käibki maaelu juurde. Minu kõrva-dele on see muusika, täpselt nagu ka viljakuivati undamine. Need as-jad näitavad, et maal elu käib.

Timmid on üles ehitanud suurepäraselt töötava ärimudeli

Põllumajanduses ongi nii, et kallimat sorti vorsti saad sa leivale osta siis, kui oled lõpptarbijale võimalikult lähedal.Ivari Padar

Võrumaa Toidukes-kuse ees ilutsevad muhedad seaskulp-tuurid. Poe valmistoi-dulett on Mart Timmi sõnul viimasel ajal aga nii populaarne, et ta imestab, kas ini-mesed kodus ise väga süüa enam ei teegi.

16

S E A K AT K

Kas seakatk jätkab murdmist?

MATI TUVIAS-I RAKVERE FARMID SEAKASVATUSDIVISJONI DIREKTOR

Hoolimata sellest, et oleme Rakvere Farmides juba aastaid ennetavalt täiustanud bioohutus-meetmeid, jõudis sigade Aafrika katk (SAK) mullu meie Vooru farmi. Nakatumine oli meile hoiatus, et olles vastamisi SAK-taolise haigu-sega, ei ole keegi eales 100% kaitstud ja alati saab kõike paremini teha, kui seni on tehtud.

Juba enne SAK-i Eestisse jõudmist olid kõik meie farmid tarastatud, igas farmis on aastaid olnud de-sovannid transpordi desinfitsee-rimiseks, korralikud duširuumid (uuemates farmides ka saunad) ja kehtestatud karmid bioohutus-meetmed nii farmipersonalile kui ka koostööpartneritele. Kui eelmi-sel aastal SAK Eestis plahvatusli-kult levis, tundus, et oleme omalt poolt kõik teinud ja nakkuse vas-tu kaitstud. Ometi see nii ei läi-

17

nud ja üks farm nakatus. Viljan-dimaal Tarvastu vallas Vooru far-mis tuli taudipuhangu järel huka-ta üle 2000 sea. Selle farmi ümber oli tollal Eesti suurim katkukolde piirkond, viiruse kontsentratsioon ümbruskonnas võis olla ülisuur ja selle pääsemine farmi oli mingil moel võimalik.

See oli tõeline šokkVooru farm oli kindlasti oluli-

selt paremini kaitstud kui üks üle keskmise Eesti seafarm. Kuid ikka-gi see farm nakatus. Analüüsisime olukorda ja jõudsime järeldusele, et siiski esines ka selles farmis (bio)turvaauke ja kas siis lõpuni pai-ka panemata protseduurireeglite või inimliku eksimuse tulemuse-na jõudis katk farmi. Kaardista-sime kõik võimalikud nakkusal-likad, vaatasime üle kõik tööprot-seduurid, mida seafarmis tehakse,

täiendasime veelgi bioohutusmeet-meid, et olla sel suvel paremini valmis. Olulist rõhku oleme pöö-ranud tööprotseduuridele, eelkõi-ge sigade laadimisele farmi sisse ja sealt välja transportimisel, mil tootmistsoon avatakse välistsoo-nile. Kui seal on SAK ja inimesed eksivad reeglite vastu, on nakatu-misoht väga suur.

Katku toob farmi inimene Võrreldes eelmise aastaga oleme

täiustanud kõiki valdkondi, alusta-des inimeste teadlikkuse tõstmi-sest ja lõpetades konkreetsete de-tailide lihvimisega (näiteks kõigi pisemategi avauste sulgemine, et välistada näriliste sissepääs farmi). Kuigi viiruse farmi sattumise väl-timiseks võib teha ükskõik mida, sõltub kõik siiski inimestest, kes farmis töötavad või farmidele eri-nevaid teenuseid osutavad.

Näiteks võiks sigala kasvõi kin-ni müürida, aga kui töötaja sise-neb sinna tänavajalatsites või des-infitseerimata kätega, on nakatu-mise risk suur.

Loomulikult on võitlus SAK-iga seakasvatajatele ka majanduslikult väga kurnav, kuna oluliselt on suu-renenud kulutused täiendavatele bioohutusalastele investeeringu-tele ning desoainetele.

Näiteks Rakvere Farmides on need kulud kasvanud ca sada tuhat eurot aastas, rääkimata kolmanda tsooni sigadele kehtestatud piiran-gutest ja nende liha erikäitlemisest tingitud kuludest, mis on veel pal-ju suuremad.

SAK-i kiire leviku tõttu on Ees-ti seakasvatus vähenenud lühike-se ajaga umbes kolmandiku võr-ra, sealhulgas on Rakvere Farmid vähendanud oma tootmist ca 20%. Oleme poole aasta jooksul sulge-nud neli farmi, mis sattusid 3. tsoo-ni sanktsioonide alla, asusid kat-kuohtlikes piirkondades ning kus seakasvatus muutus üleöö majan-duslikult väga ebaefektiivseks. Mati Tuvi kilesusside ja desopritsiga.

Ekseko farmi enne sisse ei saa, kui on läbitud desomaja. Fotod: Rakvere Farmid

18

S E A K AT K

Rääkides SAK-viiruse levi-kust ja selle tõrjest, peame tegelikult rääkima kahest

asjast – SAK looduses ja SAK ko-dusigadel.

SAK looduses – metsas, põl-dudel, metssigade populatsioonis, mis on selle looduslik reservuaar ja kust viirus liigub edasi kodusi-gadele. Viirusekandjaks võivad ol-la kas inimesed, transport, teravi-li, muud loomad, linnud või putu-kad, kuid alguse saab see loodu-sest ja eespoolnimetatud teid pidi kodusigadeni jõudmine on ja jääb aktuaalseks.

SAK kodusigadel – farmides või väiketaludes võib teha kõik en-dast sõltuva, kuid mitte kunagi ei saa öelda, et nüüd on farm SAK-i vastu 100% kaitstud.

Niikaua kuni SAK püsib loodu-ses, on suur nakkuseoht ka farmi-des. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssi-gu, kelle hulgas viirus levida saab. Karmid bioohutusnõuded farmis on juba tagajärg, põhjus on SAK metsas, ja tegeleda tuleb paralleel-selt mõlemaga, mitte ainult ühega.

See tähendab, et kui meie ühis-konnas ei jõuta ühisele arusaami-sele ja kokkuleppele, et SAK tu-leb kogu maalt välja juurida, ei saa keegi osapooltest rahulikult elada ega end turvaliselt tunda – ei jahimehed ega seakasvatajad. SAK jääb looduses veel palju aas-taid tsirkuleerima ja kodusigade haigestumise oht on püsivalt suur.

Kõik ühe mütsi allaSee kokkulepe oleks kompro-

miss ja eeldaks seda, et kõik osa-pooled (jahimehed, maaomani-kud, turismitalud, maaeluminis-

Kuni SAK püsib looduses, on farmid ohus

teerium, VTA, keskkonnaminis-teerium ja veel mitmed ametkon-nad ning organisatsioonid) mõista-vad olukorda ühtemoodi ja teevad kõik selleks, et seda muuta. Põhi-mõtteliselt tähendaks see metssi-gade populatsiooni olulist vähen-damist, lubades ja motiveerides ja-himehi metssigu rohkem laskma ja lõplikult keelates metssigade li-sasöötmise. Jahimehed omakorda peaksid mõistma, et see on mööda-pääsmatu ja ainuke lahendus olu-korra stabiliseerimiseks.

Metssigade arvu vähendamineKui praegu on metssigade arv

Eestis 25 000–30 000 vahel, siis spetsialistide arvates võiks neid olla maksimaalselt 6000 ehk 1,5 siga 1 km2 kohta, mil kahe mets-sea omavaheline kohtumine lühi-kese aja jooksul oleks vähetõenäo-line ja haige metssiga sureb enne, kui jõuab järgmist nakatada. Kui SAK-viirust metsast enam ei leita ja riik kuulutatakse SAK-i vabaks (minimaalselt üks aasta peale vii-mast leidu), on jälle võimalik mets-sigade arvu suurendamine. Siin on paslik võrdluseks tuua, et Soomes on vaid 1500–2000 metssiga. Para-ku on olukord kohati tragikoomi-line. Olen kuulnud, et kui riik on jahimeestele välja pannud pree-mia emise laskmise eest (näiteks 50 eurot), siis mõnes kohalikus ja-himeeste seltsis olla välja pandud hoopis trahv emise laskmise eest ja topelt suurem (antud juhul näiteks 100 eurot). Kas see nüüd täpselt nii on või mitte (kuigi ka kuulujutt ei teki tühja koha pealt…) on teada-olevalt nii ametkondades kui ka jahimeeste seas palju erimeelsusi metssigade populatsiooni suhtes.

Hea teadaPeamised võimalused, kuidas SAK-viirus võib farmi jõuda:

otsene kokkupuude haige (mets)seaga

inimesed transport tööprotseduurid allapanu sööt linnud, närilised, putukad

Detailsem info: www.agri.ee

Niikaua kuni SAK püsib loo-duses, on suur nak-kuseoht ka farmides. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju mets-sigu, kelle hulgas viirus levida saab.

20 000 kodusiga hukati Eestis eelmisel suvel seakatku tõttu.

Kõik osapooled (seakasvata-jad, jahimehed, ametnikud jpt) vaatavad olukorda oma

mätta otsast ja ei taheta või ei suu-deta näha terviklikku pilti, elatak-se tänases päevas, aga ei vaadata tulevikku, käib omavaheline kiu-su ajamine.

Kuid eks see ühine arusaam ja ühiskondlik kokkulepe ka üks-kord tulevad. Küllap peavad kõik oma vitsad kätte saama ja siis lõ-puks lepitakse kokku.

Haigus liigub edasiEsimene „tõehetk“ saabub sea-

kasvatajatele juba õige pea – sel suvel. Vastavalt sellele, kas ja kui palju tuleb nakatumisi kodusiga-de seas, võime järeldada, mida on eelmisest aastast õpitud ja kui pal-

ju on panustatud bioohutusmeet-metesse. Kui eelmisel suvel möllas katk metsas enamasti Valgamaal, Võrumaal ja Tartumaal, siis prae-guseks on see jõudnud Põlvamaa-le ja ka Lääne-Virumaale. Seega liigub haigus järjekindlalt edasi ja viirust on looduses oluliselt laial-dasemalt kui eelmisel aastal. See omakorda seab seakasvatuse veel-gi suurema surve alla kui aasta ta-gasi. Aga loodame parimat.

Hispaanias vältas SAK umbes 20 aastat, kuni lõpuks uusi naka-tumisi enam ei tulnud ja riik tun-nistati haigusevabaks. Aga Hispaa-nia on suur riik, kus on palju ras-kesti ligipääsetavat maastikku ja haiguse kulg palju hoomamatum kui Eestis.

Eesti on väike riik, tihedalt met-

saga kaetud ja meil võiks haigu-se kulg olla hoopis intensiivsem ja kiirem ning meie endi poolt suu-natud – see tähendab, et on raken-datud kõiki neid mõtteid, mis ees-pool kirjas.

Arutlusel loomakaitsetaraKui suudaksime moodustada

ühise rinde SAK-i vastu, usun, et oleksime viie aastaga sellest hai-gusest vabad. Loomulikult tuleb siis ka välistada, et haigus uuesti üle piiri sisse ei tuleks. Selleks on teretulnud plaan ehitada idapiiri-le loomakaitsetara, mida planee-rib teha ka Läti.

Kogu SAK-i vastane tõrje peaks-ki olema terves Baltikumis ühi-selt ja ühtemoodi koordineeritud tegevus.

Me ei suuda koostööd teha

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A L T

Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Söödapiirded

Väravad, aiad, tõkkepuud

Hooldusboksid, kaalupuurid

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaatelefon +372 511 4487

mardo@fesma.ee

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

REKLAAMTEKST

Järjekorras 32. Alltech`i põllu-majandustootjatele suunatud konverents kandis seekord deviisi ÜKS: Alltech’i Ideede

Konverents (ONE: Alltech Ideas Conference).

Eesmärgiks sel korral oli osaleja-teni tuua maailma muutnud ideed ja anda sõna neid rakendanud silma-paistvatele inimestele ning innusta-da osalejaid leidmaks enda, üks- mil-jonist idee, mis võiks muuta igaühe enda tulevikku. Innovatsioon teadu-ses, põllumajanduses ja ettevõtluses olid seekordse konverentsi enim kä-sitletud teemad, mis tõid Lexington, Kentucky sse kokku üle 3000 inime-se 71 riigist.

Kolmepäevase konverentsi raa-mes astusid teiste seas üles Alan Mu-lally, Ford Motor Company endine president, John Calipari, Kentucky Ülikooli korvpallimeeskonna endi-ne peatreener ning Steve Wozniack, Apple Computer Inc. kaas-asutaja ja Primary Data juhtivteadlane.

Eesti looma-ja taimekasvatusini-mesed on osalenud Alltech`i kon-verentsidel üheksal viimasel aas-tal. Ka seekord oli Eesti esindatud 3 inimesega: Margus Muld, Trigon Dairy Farming AS-ist, Lenno Link

Väätsa Agrost ning Pilleriin Puskar Alltech Eestist.

Mõtteid konverentsiltElame ajal, mil maailmas on toita

üle 7 miljardi inimese, arvestuslikult on aastaks 2050 meid aga üle 9 mil-jardi. Tarbija ootab põllumajanduselt üha enam toodangut järjest väiksema ökoloogilise jalajäljega ning aina kva-liteetsemaid, lisaväärtusega toiduai-neid igapäevaselt lauale. Traditsioo-nilised tootmisviisid on asendumas uuenduslike lahendustega, mille ra-kendamine kiiresti muutuvas maa-ilmas on oluline säilitamaks konku-rentsivõimet.

On teada, et taimekasvatuseks kõlblikku pinnast on globaalselt vaid 12%. Väärtuslik mullaelustik, mis moodustab kogu planeedi bioloogili-sest kooslusest üle neljandiku, on tä-napäevaste intensiivsete tootmisvii-side tõttu pidevas ohus. “Kui põlde töödeldakse jätkuvalt pestitsiidide ja fungitsiididega, hukkuvad sellega ka tuhanded mulla ökosüsteemid ja mil-jardid mullaterviseks olulised mik-roobid” rääkis Robbie Walker, All-tech Crop Science osakonnajuhata-ja. Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põlluma-jandusorganisatsiooni (FAO) andme-

tele, on 20-25 protsenti põllumajan-duslikust maast traditsiooniliste põl-lumajandustavade tõttu taimekasva-tuseks juba sobimatu või järjest hal-vemas seisundis. Tegelikkuses lisan-dub sellele iga-aastaselt Austria rii-gi pindala suurune ala üha halvene-va viljakusega põllumaad. “Kõigest 2 protsenti mullamikroobidest on mei-le teada, mis siis, kui me suudaksime mulla viljakuseks rakendada ülejäänut 98 protsenti?”, lisas Walker. Kaasates mullaharimisse uusi, mikrobioloogi-lisi tehnoloogiaid saame mullavilja-kuse tõstmiseks palju ära teha. Kuigi sünteetilised, keemilised lisandid on aidanud toita kasvavat populatsioo-ni, on umbrohu resistentsus ja pii-ratud tootlikkus praeguste maahari-missüsteemide puudused selgelt väl-ja toonud.

Loomakasvatus on otseselt seotud mullaga, seetõttu ei ole vahet kas ole-me loomakasvatajad või taimekasva-tajad, me peame mõlemal juhul säili-tama vastutustundlikult oma viljakat põllumaad, et tulla toime teiste, tur-gu reguleerivate tingimustega, mil-leks täna on piimahinna madalseis.

Teadlik tarbija Nielsen i 2015 aasta aruanne kin-

Üks idee, üks valik, üks meeskond - piiramatud võimalused ÜKS: ALLTECH`I IDEEDE KONVERENTS

Pilleriin PuskarAlltech Eesti OÜ, Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa 61406Mob: +372.50 52 846 www.alltech.com/estonia

MÕTTEID KONVERENTSILT

nitab, et 80 protsenti tarbijatest üle maailma eelistab toiduaineid, mis oleks tervislikud. „Tarbija otsused põhinevad uskumustel ja veendu-mustel, mis ulatuvad kaugemale kui hind “ rääkis Rebecca Noble, All-tech Crop Science arengudirektor. „Tarbija teadlikkus põllumajandusli-ku tootmise sotsiaalsest ja keskkond-likust mõjust on üha olulisem faktor ostmisel. Konkurents turul ja tarbi-jate ootused on need, millest peame lähtuma täna nii taimekasvatuses kui ka loomakasvatuses otsuseid tehes.

Konverentsi raames oli võimalus külastada ka Alltech`i Nutrigenoo-mika Keskust, mis on esimene oma-taoline maailmas. Tänane geeniteh-noloogia võimaldab asendada paljud loomkatsed geeniuuringutega ning säästa nii loomi kui ka aega. Näiteks saame raku tasandil määrata, mil vii-sil mõjutab looma sigivust orgaanili-ne seleen SEL-PLEX® võrrelduna anorgaanilise seleeniga.

Alltech - ettevõte, kus innovatsioon on loomulik- on ülemaailmne ettevõ-te, mis pakub lahendusi looma- ja tai-mekasvatusele. Ettevõte on tänaseks oma 32. tootmisüksusega esindatud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lähis-

Idas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Alltech’is töötab üle 3000 inimese ning ettevõte on esindatud 128 riigis. Samuti on Alltechil USA-s ning Iiri-maal 3 biotehnoloogia keskust, kus tegeletakse teadusuuringutega.

Konverentsi eesmärk oli avar-dada osalejate silmaringi ja püüda arvata kuhupoole põl-

lumajanduse tulevik liikuma hakkab.Eeldatavasti hakkame tulevikus

järjest rohkem kasutama, hetkel ebat-raditsioonilisi, toitainete allikaid (pu-tukate proteiin, vetikatelt saadud toit-ained jne). Maailmas muutub energia-kasutus ja kui 2050 aastaks elab pla-needil Maa 9 miljardit inimest- tekib küsimus kuidas me suudame need inimesed toitainetega varustada ja samal ajal planeeti jäätmetega mitte üle koormata ja elamisväärsena hoi-da - tundub, et traditsiooniline põl-lumajandus jääb hätta, sest resurssi lihtsalt ei jagu.

Põllumajanduse “ebatraditsiooni-list” poolt soovib vedada jõudumöö-da Alltech, mis neid suundasid aren-dab, otsib andekaid inimesi üle maa-ilma, kes tegeleksid teadustööga.

Kokkuvõttes oli tegemist väga hu-vitava konverentsiga, mis aitas aru saada tuleviku põllumajanduse prob-leemidest ja võimalikest lahendustest.Margus Muld, Trigon Dairy Farming AS

Tootmisvõimalusi tundub ole-vat ülearugi, võib-olla küll

mitte traditsioonilises põl-lumajanduses, vaid õige pea näeme suuri arenguid taimede-vee-eluka-te-bakterite koos kasvatamisel ning hüdropoonika laialdast levikut pal-ju niiskust vajavate kultuuride vilje-lemisel. Loomulikult oli väga inspi-reeriv ka näha ja kuulda suuri isiksu-si nagu Apple asutaja ja inseneri Ste-ve Wozniak´i ja 88 aastast NASA astronauti James Lowell´i, kes jagas oma kogemusi Apollo 13 lennu koh-ta. Kokkuvõtteks võib öelda, et kind-lasti oli Alltechi konverents silmarin-gi väga avardav ja inspireeriv, ning võib karta, et sellist võimalust näha ja kuulda maailma tipptegijaid kolme päeva jooksul nii kontsentreeritult ühes paigas ei juhtu just igal aastal. Lenno Link, Väätsa Agro AS

Täpsemat informatsiooni konve-rentsil räägitu kohta leiab iga põllu-mees kodulehel: ideas.alltech.com

Eelseisvad aastad saa-vad olema täis muutusi ka Eesti piimakarjakas-vatajatele – oluline on omada informatsiooni mujal maailmas toimu-vast ja arvestada neid juba täna tehtavates otsustes.

Alltech i peakontoris oli kõigil osalejatel võimalus tutvuda ka tuleviku farmi mudeliga, kus kogu tootmistsükkel on omavahel ringluses. Pildil: Margus Muld ja Lenno Link kuulamas Alltech i teadlaste tuleviku farmi ülevaadet.

22

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMAPILDID: JULIA-MARIA LINNA

1. juunil toimus Tallinnas Tornide väljakul piimafesti-val. Päeva tippsündmus oli koolilaste piimakokteilide valmistamise finaalvõistlus. Osalesid kümne kooli võistkonnad ja võitjaks kuulutati Lihula Gümnaasiumi 6. klassi poiste kokteil “Lihula värskus”. Tehke järele! Segage keefir, maasikad, külmutatud vaarikad, kooritud pirn, ploomimahl ja lisage sorts laimimahla.

FOTO

Piim – päeva pärl!

Esmalt said võistkonnad valida toorained, millest kokteili valmistama hakata.

Tallinna Ühisgümnaasiumi kokteilitegu.

23

Žürii liikmed Inga Paenurm ja Nikita Ulitin mekivad kokteile. Kõik olid maitsvad ja eriti rõõmustas žüriid asjaolu, et lapsed ei kasutanud kokteilide magustamiseks mett ja suhkrut, vaid usaldasid marjade magusust.

Töö käib nagu laevaköögis. Porgandimehu annab kokteilile säravoranži värvuse.

Lihula noored kuulavad žürii liikme Nikita Ulitini nõuandeid. Laulasmaa kooli võistkonna kokteil pälvis žüriilt äramärkimise.

24

H E KS E L DA M I N E

Uued piirangud viivad toetuse tootjateni

Nüüd, mil põllumajandusmaal võib heksli põllule jätta kuni 15 protsendil toetusõiguslikust maast, on maaomanikud rohkem motiveeritud maad põllumeestele välja rentima ja nii peaksid ka toetused senisest enam tootjateni jõudma.

25

15% toetusõiguslikust maast võib heks-li maha jätta. Ülejää-nu tuleb kokku kogu-da ja ära koristada. Kuidas seda teha, on aga küsimus, millele head vastust pole.

NUMBER

TASUB TEADA

FOTO: Mario Talvistist, saadan meiliga edasi fotograafilt saadud Wetransfer lingi.

RAIDO KAHMSAARTE HÄÄLE AJAKIRJANIK

Tänavu kehtima hakanud uute piirangute eesmärk oli panna piir n-ö euroheinateole ehk olukorra-le, kus toetust saadi vaid heksel-damise eest. Nimelt on maaelumi-nisteeriumi sihiks, et põllumajan-dusmaal, mille eest saadakse toe-tusi, tegeletaks põllumajandusega.

See jätab maaomanikele, kes ise põllumajandusega ei tegele, kuid varem toetust taotlesid, siiski nii mõnegi variandi. Maaeluminis-teeriumi põllumajandusturu kor-raldamise osakonna juhataja Mai Talviku sõnul on parimaks lahen-duseks leida põllumajandusette-

võtja, kellel maast kasu oleks ja see talle rendile anda. „Näiteks looma-de karjatamise või söödavarumise jaoks,” selgitas ta. Juhul kui on soe-tatud endale hooldamiseks vajalik tehnika, võib jätkata hekseldami-sega selleks, et säilitada põlluma-jandusmaa väärtust, kuid ilma toe-tuseta. „Hooldatud maad võib tule-vikus vaja minna, kui piimandus-sektori raske olukord laheneb või kui juurde tekib lamba- või liha-veisekasvatajaid,” selgitas Talvik.

„Loodan, et ehk tekib ka bio-energia tootmiseks mingeid va-riante, aga see on veel pikema aja-lise perspektiivi küsimus,” lisas ta.

Siinkohal on kohane täpsusta-da, et meedias ja ka PRIA materja-

lides on selgitatud, et küsimus pole justkui mitte hekseldamises, vaid hekseldatud rohu maha jätmises. Näiteks seisab PRIA infovihikus „Põhitõed pindalatoetuste ja MAK loomatoetuste taotlemisel 2016”: „Põllumajandusmaa hooldamise-na käsitletakse rohumaa või sööti jäetud maa niitmist või muul vii-sil hooldamist vähemalt ühel kor-ral enne 10. augustit ja niide (seal-hulgas hekseldatud rohi) peab ole-ma kokku kogutud samaks täht-päevaks.” Paraku sellist masinat, mis heksli kokku suudaks kogu-da, siinmail ei tunta.

„Kui hooldusniidukiga niidetak-se ja hekseldatakse kohe ka rohu-mass ära, siis selle kokku kogu-mine on sisuliselt võimatu,” tõdes Eesti Maaülikooli taimekasvatu-se ja rohumaaviljeluse osakonna teadur Indrek Keres. Ta selgitas, et hooldusniiduk ei tekita vaalu, vaid kogu rohumass laotub ühtla-selt laiali. Niisuguse massi kokku kogumine on aga väga keeruline.

Ka põllumajandustehnikat müü-va ettevõtte AS A. Tammel juhatu-se liige Indrek Tammel märkis, et tema teada sellist masinat, mille-ga hekslit kokku koguda, olemas ei ole. Ta meenutas, et nõukogude perioodil olid masinad, mis purus-tasid ja loopisid heksli kohe käru peale, kuid niisuguseid enam ül-diselt ei kasutata. „Seoses silo te-gemisega haljasmassi loomadele ette väga ei niideta,” märkis Ind-rek Tammel.

„Seega ongi küsimus selles, kas hekseldada või seda mitte teha,” tõi välja Mario Talvist, kes kasva-tab Saaremaal lihaveiseid ja lam-baid. „Inimestele on täna öeldud, et te ei tohi enam hekseldada ja nii otsitakse erinevaid lahendusi,” märkis Mario Talvist, kelle poole on mitmed maaomanikud pöördu-nud maade hooldamise küsimuses.

Ühed pakuvad maad rendile, teised pakuvad tasuta heina, mil-le põllumajandusettevõtjad pea-

„Küsimus on selles, kas hekseldada või seda mitte teha,” tõi välja Mario Talvist, kes kasvatab Saaremaal lihaveiseid ja lambaid. Foto: Irina Mägi

H E KS E L DA M I N E

vad muidugi ise üles korjama. Vii-masel juhul võtavad toetust edasi maaomanikud ise.

Maaomanikul kaks varianti laualMario Talvist selgitas, et tema

on maaomanikele andnud valida kahe variandi vahel. „Kas paku-me teenustööd tunnihinna alusel, kui oma tegemiste kõrvalt selleks aega jätkub või rendime maad tu-ruhinnaga ja võtame hooldusko-hustuse üle.”

Olukord, kus põllumajanduset-tevõtja teeb töö ära vaid heina ja õlapatsutuse eest, on Talvistu hin-nangul otsene turu solkimine, ku-na toetus ei lähe tootjale, mis oli-gi ju hekseldamise piiramise põ-hiidee. „Selliseid juhtumeid võib aga siiski ette tulla, kui näiteks mõnel loomakasvatajal on hädasti sööta vaja, aga tal endal maad na-pib,“ tõi Talvist näiteks.

Sellegipoolest võib üsna julgelt väita, et uued piirangud on loonud eeldused selleks, et toetus läheks eelkõige põllumajandusega tege-levatele ettevõtjatele. Uue korraga kaasnevad aga mõistagi ka uued küsimused, mis peaksid lähiajal vastuse saama.

Kõigile sobivat lahendust poleNäiteks on Talvist varasemalt

märkinud, et 15% nõudega võivad tootjatel kaasneda asjatud kulud. Seda juhtudel, kus loomade söö-daks vajalik saak saadakse kok-ku juba näiteks 50%-lt maalt. Kok-ku tuleb aga niide koguda 85%-lt toetusaluselt maalt, mis tähen-dab, et osa niitest viiakse sõna ot-seses mõttes metsa alla kõdune-ma. Samuti võib osa maid olla sel-lises asukohas või sellises seisus, et neid saabki ainult hekseldami-sega hooldada.

Hekseldatud rohi söödaks

Hekseldatud rohu kokkukogumi-seks head varianti pole, aga kui põl-lumehel see kuidagi siiski õnnestub, siis Eesti Maaülikooli taimekasva-tuse ja rohumaaviljeluse osakonna teaduri Indrek Kerese sõnul kõlbab hekseldatud rohi loomadele söö-daks küll. „Silogi on ju hekseldatud,“ lisas ta ja täpsustas, et see, kui hästi loomad seda massi söövad, sõltub suuresti rohumassi kuivainesisaldusest. „Kui kuivainesisaldus on madal ehk rohumass mahlane, siis söövad pa-remini, kuid see mass läheb hunni-kus seistes ruttu kuumaks ning siis ei kõlba see enam söödaks,” selgi-tas Keres. Ta lisas, et kui rohi on kuiv (kuid mitte kuivatatud), siis söömus on väiksem ja kuumaks minemine ei ole nii kiire, kuid pikaajalisemaks säilitamiseks (ilma kinni tallamata ja kilega katmata) see ei kõlba.

Teadur Indrek Keres tõdes, et määrused ei reguleeri, ku-hu kokku kogutud rohu või

heina mass ladustada tuleb. „Kogu see rohumassi eemaldamise nõue on nii kummaline, et head ladus-tamise kohta ei oskagi välja mõel-da,” lausus ta.

Keres selgitas, et heina mäda-nemiseks kulub aastaid ja kui iga aasta ladustada uusi heinapalle juurde, ei avane lõpuks just ilus pilt. Toetuse saamise seisukohast tuleb siiski silmas pidada, et kui põlluserva heinapallid panna, siis tuleb need järgmiseks kevadeks sealt ära vedada. „Vastasel korral mõõdetakse pallide all olev maa toetusalusest maast välja,” tõi Ke-res välja. Keres märkis, et suur-tootjatele uus piirang tõenäoliselt

Kogutud rohumassi pole kuhugi pannaprobleeme ei tekita. Küll aga on see probleem 10–20 ha talupida-mistele. „Tihti ei ole neil kellelegi maad rendile anda. Ja kui oleks-ki, siis saab piiranguks püsirohu-maade säilitamise kohustus,” tõdes ta. Keres selgitas, et kui maad lä-hevad n-ö euroheinategijate käest põllumeestele, ei saa viimased pü-sirohumaa säilimise kohustuse tõt-tu maad üles ikka harida. „Liht-salt niitja vahetub.” Teraviljakas-vataja, kellel heina tegemiseks va-jalikku tehnikat ei ole, loobuks aga Kerese hinnangul nendest maadest üldse, kuna ta ei hakkaks tegema investeeringut, mis ennast ära ei tasu. „Tulemuseks on see, et maa jääb niitmata ja hakkab võsastu-ma,” oli Keres kindel. Seetõttu on-gi ta seda meelt, et piirang tuleks

ära kaotada. Potentsiaalse mureko-ha uute piirangute juures tõi välja ka Indrek Tammel. Nimelt on tema hinnangul maad, mida hekselda-misega hooldatakse, tihti ebatasa-sed ja kivised. „Tavalise niidukiga niitmine on seal suhteliselt prob-lemaatiline,” nentis ta. Hooldusnii-duk, mis hekseldab, on aga mõel-dud selle jaoks, et ka raskemal pin-nasel hakkama saada.

Siiski tuleb märkida, et Põllu-majandusuuringute Keskuse ana-lüüsi järgi sobivad nn euroheina-maad põllumajanduseks. Nende niisugust kasutamist ehk heksel-damist ja selle peale toetuse kogu-mist peetakse aga majanduslikku-se seisukohalt ebaratsionaalseks, sest põllumajandustegevus oleks tulusam.

OMANDA VÄÄRTUSLIK KÕRGHARIDUSMAAMAJANDUSE VALDKONNAS

Bakalaureuseõpe MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE (päevaõpe, kaugõpe)

MagistriõpeÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS (kaugõpe)MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE(kaugõpe)

Avalduste vastuvõtt: 21. juuni – 7. juuli 2016

www.emu.ee/sisseastujaletel: 731 3890

*35% Eesti ettevõtetest tegutseb maapiirkonnas

Lüpsmise loomulik viisLely I-flow’ kontseptsioon suurendab piimatoodangutLely Astronaut A4 peamine omadus on läbikäidav lehma latter, mida nimetatakse I-flow’ kontseptsiooniks. Nii elu, kui ka teaduslikud uurimistööd on näidanud, et lehmad ei ole väga suutelised kitsastes kohtades pöördeid tegema. Lubades lehmal sirgelt latrisse sisse ja sealt välja kõndida kõrvaldatakse igasugune tarbetu ebamugavus. Lehmasõbralik konstruktsioon võimaldab lehmal ülejäänud karjaga katkematult läbi käia ega tekita talle tarbetut stressi. Farmerid, kes on kasutanud lüpsirobotit Lely Astronaut A4 koos I-flow’ kontseptsiooniga kauem kui aasta, teatavad piimatoodangu ootusiületavast kasvust.

Lely Astronauti robotkäsi - musklid ja ajudLely on oma tugeva robotkäe ideed järele proovinud juba 1992.aastast; käsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotsessi. Tänu robotkäe tugevale ehitusele ei purune miski isegi siis, kui lehm peaks selle peal seisma. Juhul kui lehm peaks nisakannud eemale tõukama, kinnitatakse need ilma saastumata ja loetud sekundite jooksul uuesti. Kindlustame kiireima võimaliku nisakinnituse ning täieliku kontrolli terve lüpsiprotsessi üle, kõik funktsionaalsed komponendid on paigutatud nisakannudele nii lähedale kui võimalik.

Lely sügamisharjad - mõeldud enamaks, kui vaid puhastamiseks

Lely sissetõmmatav söödaküna - ajend latrist lahkumiseks

Lely 4Effect - veerandiku täpsusega

Sügamisharjad eemaldavad nisalt pori ja sõnniku. See on ainus puhastussüsteem, mis puhastab nisaümbruse nisakannu kokkupuutekohas, samuti nisa lähedal oleva udarapõhja. Harjad võimaldavad ka kiiret ja väga tõhusat stimulatsiooni, mis on oluline selleks, et lehm vabastaks oksütotsiini hormooni. Parem stimulatsioon võimaldab paremat ühendusaega ja piima kiirust, kasvatades sellega roboti suutlikkust.

Eemaldades pärast lüpsi lehma nina eest söödaküna, julgustatakse teda kiiremini latrist lahkuma, kuna miski ei takista tema teed ning ta ei saa sööta enam kätte. Kiirem väljumine võimaldab järgmisel lehmal kiiremini siseneda. Olgugi et see näib väikese eelisena, aga viis sekundit ajavõitu iga lüpsi kohta võib kergesti tähendada 15 minutit päevas ehk ühte lisalehma.

On ju täiesti selge, et kõik lehmad on pisut erinevad. Igal lehmal on soodsaimate lüpsitingimuste osas omad eelistused. Lely 4Effect pulsaator on esimene revolutsiooniline läbimurre lüpsitehnoloogias enam kui 30 aasta jooksul, kuna vaakumi ja pulseerimise sätteid on võimalik reguleerida veerandiku täpsusega. See tähendab, et lehma koheldakse tõeliselt individuaalselt, mis tagab ka täpse lüpsmise. Pulsaatori paigutus suurendab süsteemi mõju, see on peidetud turvaliselt käe sisse ja paigutatud udarale nii lähedale, kui võimalik. Tulemuseks on optimaalne lüpsikiirus veerandiku kohta, lühemad lüpsiajad, lühemad tühilüpsi ajad nisa kohta ja roboti võimekuse kasv.

Lely MQC ja Lely MQC-C - piimas voolav teaveLehmade heaolu ja suurepärane piimakvaliteet on eduka robotlüpsi võtmeteks. Mida rohkem teavet piima kvaliteedi muutuste kohta kätte suudame saada, seda lihtsam on farmeritel üles leida võimalike probleemidega lehmasid. See on põhjus, miks Lely asus kohe algusest peale piima kvaliteedi mõõtmise kallal töötama ja firma on säilitanud oma positsiooni juhtiva tootjana, tehes selle uudseima tehnoloogia kättesaadavaks talunikele üle maailma.

Tänu uuele MQC-le ja täiendatud T4C versioonile on mastiidituvastus üle 90% ja hoiatuste usaldusväärsus on isegi suurem kui 99%.Piimakvaliteedi kontrollsüsteem Lely MQC mõõdab olulisi parameetreid: rasva- ja valgusisaldust, juhtivust, piima värvust, lüpsiaega veerandiku kohta ja tühilüpsi aega. Lely MQC-C mõõdab iga lüpsi ajal somaatiliste rakkude arvu. Iga lüpsikorra lõpus on teave saadaval teie T4C haldussüsteemis.

Lely pakub esimesena standardset seadmesisest süsteemi, mis näitab rasva ja valgu taset. Lüpsi ajal analüüsitakse rasva, valgu ja laktoosisisalduse taset, võimaldades jälgida piimakarja suutlikkust. Selle tulemusel on lehmade tervis parem ning tänu maksimaalsele tootlikkusele ja madalamatele veterinaarkuludele vähenevad ka üldkulud.

I-Flow’ kiire sisenemine ja väljumineTänu I-flow’ kontseptsioonile kõnnib lehm sirgelt seadmesse sisse ja sealt välja tegemata pöördeid. See teeb robotis käimise lehmale lihtsamaks, lühendab õppimiskõverat ja suurendab tootlikkust.

Lely Astronauti robotkäsiEnd hästi tõestanud põhimõte - robotkäsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotseduuri.

Optimaalne harjadega puhastamineAinus saadaolev lüpsieelne puhastussüsteem, mida puhastatakse ristsaastumise vältimiseks iga lüpsi järel kloorivaba vahendiga.

Piimas voolav teaveLely MQC mõõdab iga veerandiku kohta nt järgmisi parameetreid.�Piima värv.�Juhtivus�Lüpsiaeg.�Tühilüpsi aeg.�Piima kiirus iga udaraveerandiku kohta. �Temperatuur.�Rasva ja valgu sisaldus.

www.linery.ee

Lüpsmise loomulik viisLely I-flow’ kontseptsioon suurendab piimatoodangutLely Astronaut A4 peamine omadus on läbikäidav lehma latter, mida nimetatakse I-flow’ kontseptsiooniks. Nii elu, kui ka teaduslikud uurimistööd on näidanud, et lehmad ei ole väga suutelised kitsastes kohtades pöördeid tegema. Lubades lehmal sirgelt latrisse sisse ja sealt välja kõndida kõrvaldatakse igasugune tarbetu ebamugavus. Lehmasõbralik konstruktsioon võimaldab lehmal ülejäänud karjaga katkematult läbi käia ega tekita talle tarbetut stressi. Farmerid, kes on kasutanud lüpsirobotit Lely Astronaut A4 koos I-flow’ kontseptsiooniga kauem kui aasta, teatavad piimatoodangu ootusiületavast kasvust.

Lely Astronauti robotkäsi - musklid ja ajudLely on oma tugeva robotkäe ideed järele proovinud juba 1992.aastast; käsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotsessi. Tänu robotkäe tugevale ehitusele ei purune miski isegi siis, kui lehm peaks selle peal seisma. Juhul kui lehm peaks nisakannud eemale tõukama, kinnitatakse need ilma saastumata ja loetud sekundite jooksul uuesti. Kindlustame kiireima võimaliku nisakinnituse ning täieliku kontrolli terve lüpsiprotsessi üle, kõik funktsionaalsed komponendid on paigutatud nisakannudele nii lähedale kui võimalik.

Lely sügamisharjad - mõeldud enamaks, kui vaid puhastamiseks

Lely sissetõmmatav söödaküna - ajend latrist lahkumiseks

Lely 4Effect - veerandiku täpsusega

Sügamisharjad eemaldavad nisalt pori ja sõnniku. See on ainus puhastussüsteem, mis puhastab nisaümbruse nisakannu kokkupuutekohas, samuti nisa lähedal oleva udarapõhja. Harjad võimaldavad ka kiiret ja väga tõhusat stimulatsiooni, mis on oluline selleks, et lehm vabastaks oksütotsiini hormooni. Parem stimulatsioon võimaldab paremat ühendusaega ja piima kiirust, kasvatades sellega roboti suutlikkust.

Eemaldades pärast lüpsi lehma nina eest söödaküna, julgustatakse teda kiiremini latrist lahkuma, kuna miski ei takista tema teed ning ta ei saa sööta enam kätte. Kiirem väljumine võimaldab järgmisel lehmal kiiremini siseneda. Olgugi et see näib väikese eelisena, aga viis sekundit ajavõitu iga lüpsi kohta võib kergesti tähendada 15 minutit päevas ehk ühte lisalehma.

On ju täiesti selge, et kõik lehmad on pisut erinevad. Igal lehmal on soodsaimate lüpsitingimuste osas omad eelistused. Lely 4Effect pulsaator on esimene revolutsiooniline läbimurre lüpsitehnoloogias enam kui 30 aasta jooksul, kuna vaakumi ja pulseerimise sätteid on võimalik reguleerida veerandiku täpsusega. See tähendab, et lehma koheldakse tõeliselt individuaalselt, mis tagab ka täpse lüpsmise. Pulsaatori paigutus suurendab süsteemi mõju, see on peidetud turvaliselt käe sisse ja paigutatud udarale nii lähedale, kui võimalik. Tulemuseks on optimaalne lüpsikiirus veerandiku kohta, lühemad lüpsiajad, lühemad tühilüpsi ajad nisa kohta ja roboti võimekuse kasv.

Lely MQC ja Lely MQC-C - piimas voolav teaveLehmade heaolu ja suurepärane piimakvaliteet on eduka robotlüpsi võtmeteks. Mida rohkem teavet piima kvaliteedi muutuste kohta kätte suudame saada, seda lihtsam on farmeritel üles leida võimalike probleemidega lehmasid. See on põhjus, miks Lely asus kohe algusest peale piima kvaliteedi mõõtmise kallal töötama ja firma on säilitanud oma positsiooni juhtiva tootjana, tehes selle uudseima tehnoloogia kättesaadavaks talunikele üle maailma.

Tänu uuele MQC-le ja täiendatud T4C versioonile on mastiidituvastus üle 90% ja hoiatuste usaldusväärsus on isegi suurem kui 99%.Piimakvaliteedi kontrollsüsteem Lely MQC mõõdab olulisi parameetreid: rasva- ja valgusisaldust, juhtivust, piima värvust, lüpsiaega veerandiku kohta ja tühilüpsi aega. Lely MQC-C mõõdab iga lüpsi ajal somaatiliste rakkude arvu. Iga lüpsikorra lõpus on teave saadaval teie T4C haldussüsteemis.

Lely pakub esimesena standardset seadmesisest süsteemi, mis näitab rasva ja valgu taset. Lüpsi ajal analüüsitakse rasva, valgu ja laktoosisisalduse taset, võimaldades jälgida piimakarja suutlikkust. Selle tulemusel on lehmade tervis parem ning tänu maksimaalsele tootlikkusele ja madalamatele veterinaarkuludele vähenevad ka üldkulud.

I-Flow’ kiire sisenemine ja väljumineTänu I-flow’ kontseptsioonile kõnnib lehm sirgelt seadmesse sisse ja sealt välja tegemata pöördeid. See teeb robotis käimise lehmale lihtsamaks, lühendab õppimiskõverat ja suurendab tootlikkust.

Lely Astronauti robotkäsiEnd hästi tõestanud põhimõte - robotkäsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotseduuri.

Optimaalne harjadega puhastamineAinus saadaolev lüpsieelne puhastussüsteem, mida puhastatakse ristsaastumise vältimiseks iga lüpsi järel kloorivaba vahendiga.

Piimas voolav teaveLely MQC mõõdab iga veerandiku kohta nt järgmisi parameetreid.�Piima värv.�Juhtivus�Lüpsiaeg.�Tühilüpsi aeg.�Piima kiirus iga udaraveerandiku kohta. �Temperatuur.�Rasva ja valgu sisaldus.

www.linery.ee

30

TA I M E K A I T S E

Eesti on seisu-kohal, et glüfosaadi heakskiidu perioodi tuleks lühendada se-nise 15 aasta asemel üheksale aastale, jät-kata teadusuuringu-tega ning kohe pea-le ECHA hinnangu saabumist heakskiit uuesti üle vaadata.

EVELIN HILLEPMAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE OSAKONNA NÕUNIK

Teadus on Euroopa Liidu (EL) toi-duohutuspoliitika alus. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) annab Euroopa Komisjonile ja liikmes-riikidele sõltumatuid teaduslikke nõuandeid õigusaktide koostami-sel ja olukordades, kus poliitika-kujundajad peavad tegelema toi-duohutuse teemadega.

Glüfosaadi ohutust on hinnanud Euroopa Komisjoni poolt toimeai-ne hindajariigiks määratud Sak-samaa. Samuti on teadusliku ar-vamuse andnud EFSA. Hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaa-liamet (ECHA). Hinnangu on and-nud ka Maailma Terviseorganisat-siooni (WHO) Rahvusvaheline Vä-hiuuringute Agentuur (IARC).

Kui IARC leidis, et glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja, siis EFSA riskihinnang nii ei ar-

Glüfosaat – kiita heaks või mitte?

Seoses glüfosaadi senise kasutusloa lõppemisega käivad Euroopas äge-dad vaidlused selle taimekaitsevahendites kasutatava toimeaine heaks-kiidu pikendamise üle. Vaidluse keskmes on küsimus, kas glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja või mitte. Arvatakse, et teadusliku eba-selguse olukorras ei tohiks glüfosaadi heakskiitu pikendada.

va. Glüfosaadi senine klassifikat-sioon on võrdväärne näiteks ühe tuntud nõudepesuvahendiga. Üs-na kindlalt võib väita, et glüfosaati sisaldavate toodete kasutamisel on kõige suurem risk just põllumees-tel endil, kes nende toodetega kõi-ge lähemalt kokku puutuvad. Seni pole aga teadus suutnud glüfosaa-di ja võimalike terviseprobleemide vahel põhjuslikku seost tuvastada. Igal juhul on põllumajandustoot-jatel väga oluline kasutada taime-kaitsetöödel isikukaitsevahendeid.

Kuidas Eesti oma seisukoha kujundas?

Aprilli lõpus arutati maaelumi-nisteeriumis glüfosaadi kasutusloa pikendamise küsimust koos kesk-konnaorganisatsioonide ja põllu-meeste esindajatega. Leiti, et Eesti võiks toetada glüfosaati sisaldava-te taimekaitsevahendite mittepõl-lumajandusliku ja mitteprofessio-naalse kasutuse piiramist.

Samuti on glüfosaadi teema ol-nud korduvalt arutusel riigikogu

maaelukomisjonis. Maaelukomis-joni hinnangul peab Eesti liiku-ma potentsiaalset ohtu tekitavate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise suunas. Samas tu-leb aga silmas pidada majandus-likke kaalutlusi, et mitte asetada Eesti tootjaid ebavõrdsetesse kon-kurentsitingimustesse. Mittepõllu-

31

Hea teada Glüfosaati sisaldav taimekaitse-

vahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealis-te umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberkün-tavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaae-dade reavahedes, mittepõllumajan-duslikel aladel, metsanduses, tera-viljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rap-si- ja linapõldudel võrmikollete hä-vitamiseks.

Euroopa Komisjoni otsus glü-fosaadi heakskiitmise kohta hõl-mab nii turustamist kui ka kasuta-mist.

Glüfosaadil põhinevad taimekait-sevahendid on lubatud professio-naalseks kasutamiseks kõigis EL-i liikmesriikides.

Eestis peab Põllumajandusamet sõltuvalt komisjoni otsusest glü-fosaati sisaldavate taimekaitseva-hendite load pikendama, tagasi võt-ma või neid muutma.

Põllumehe Teataja trükkimineku ajaks 7. juunil ei olnud Euroopa Komisjon veel otsust langetanud.

Euroopa Komisjoni kolm soovitustSamal ajal glüfosaadi kasutamise heakskiidu pikendamist/mittepi-kendamist kaaludes kavandab ko-misjon ka teist otsust, millega an-takse liikmesriikidele kolm soovi-tust.

Keelustada glüfosaadipõhised tooted, mis sisaldavad pindaktiivset ainet talloamiini, millel on tähelda-tud võimalikku negatiivset mõju ini-mese tervisele.

Seada ranged piirangud põllukul-tuuride koristuseelsele töötlemise-le ehk nn green burndown prakti-kale, mille eesmärk on põllukultuu-ride kuivatamine enne koristamist, et kiirendada nende küpsemist ja lihtsustada koristamist.

Piirata glüfosaati sisaldavate tai-mekaitsevahendite kasutamist ava-likes parkides ja aedades, spordi- ja puhkealadel, koolide- ja lastemän-guväljakutel ning tervishoiuasutus-te läheduses.

majanduslikud kasutajad, eelkõige maanteeamet, peaksid aga kaalu-ma teiste alternatiivsete tõrjevõte-te rakendamist. Tuginedes arutelu-dele ja Eesti EL-i suunalise poliiti-ka raamdokumendile, mille koha-selt toiduohutuse küsimustes toe-tatakse alati teaduslikult põhjen-datud lähenemist, jäi Eesti seisu-kohale, et glüfosaadi heakskiidu perioodi tuleks lühendada seni-se 15 aasta asemel üheksale aas-tale, jätkata teadusuuringutega ning kohe peale ECHA hinnan-gu saabumist heakskiit uuesti üle vaadata.

Euroopa Komisjon seisab valikute ees

Euroopa Komisjonil oli plaanis esitada eelnõu glüfosaadi heakskii-du kohta liikmesriikidele hääleta-miseks mai keskel. Hääletusele se-da aga ei pandud, kuna oli ette nä-ha, et ettepanek ei saa liikmesriiki-de kvalifitseeritud häälteenamust. Seega seisab komisjon teelahkmel, kas võtta midagi ette või mitte.

Mittemidagitegemine tundub ebatõenäoline, kuna heakskiidu tähtaja aegumisel tuleks kõik ole-masolevad varud EL-is kuue kuu jooksul ära kasutada ja see võiks tuua komisjonile kohtuasju. Tei-seks halvaks valikuks oleks ot-sustada liikmesriikide eest. See

tähendaks, et komisjon võtab oma õlgadele poliitilise vastutuse, mi-da ta kindlasti teha ei soovi. Kol-mas valik on ootamine. Oodatakse ära ECHA uus hinnang glüfosaadi klassifikatsiooni kohta. See oli ka mitmete liikmesriikide soov. See tähendaks, et komisjon pikendab heakskiitu ajutiselt kuni 2017. aas-ta 31. detsembrini või ajani, millal saabub ECHA hinnang.

Mida otsus Eesti põllumehele tähendab?

Kui Euroopa Komisjon otsus-tab pikendada praegust glüfosaa-di heakskiitu olemasolevate tingi-mustega, jäävad Eestis kehtima ka kõik olemasolevad glüfosaadipõhi-sed taimekaitsevahendite load ku-ni nende tähtaja lõppemiseni.

Komisjoni kolme soovitust ar-vesse võttes (vt lisalugu) tuleb ka Eestis tõenäoliselt tühistada 14 tal-loamiini sisaldava glüfosaadipõhi-se toote load. Samuti otsime või-malusi glüfosaadipõhiste taime-kaitsevahendite kasutamise piira-miseks või keelamiseks avalikes kohtades, nagu maanteedel, hal-jasaladel ning tervishoiu- ja laste-asutuste ümbruses. Kolmanda soo-vituse elluviimisel kaoks põlluma-jandustootjatel võimalus kasuta-da glüfosaadipõhist taimekaitse-vahendit enne saagi koristamist.

32

H A R I D U S

Mis on töökoha-põhine õpe?

Töökohapõhine õpe ehk õpi-poisiõpe on kutseõppe taseme-õppe õppevorm, mille puhul toi-mub praktiline väljaõpe ettevõttes, moodustades vähemalt kaks kol-mandikku kogu õppe mahust. Õpi-lane omandab seal teadmisi, os-kusi ja hoiakuid tööülesandeid täi-tes. Teoreetiline õpe toimub kutse-koolis. Kui ühest ettevõttest on pal-ju osalejaid, on teoreetilise õppe lä-biviimine võimalik ka ettevõttes ko-hapeal.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Väätsa Agro juht Margus Muld selgitas, et kui Järvamaa Kutse-hariduskeskus (JHK) ettepaneku-ga nende poole pöördus, said nad valida eriala, kus õpipoisiõpet lä-bi viia. Valik tehti lüpsja ameti ka-suks ja nii asusidki Väätsa Agro 14 lüpsjat ja brigadiri töö kõrvalt õppima.

„Õppetöö praktilise osa viisime läbi oma farmis, sest meie lüpsjad töötavad 80-kohalisel karussellil ja meil polnud huvi, et nad mujal mõnda muud süsteemi õpiksid,“ selgitas Margus Muld. Ka teooria-õppe, mis moodustas kogu prog-rammist umbes kolmandiku, said Väätsa Agro töötajad töökohal.

Margus Muld tunnistas, et algu-

Õpipoisiõpe saab hoo sisse

Möödunud aasta lõpus tegi Järvamaa Kutsehariduskeskus Väätsa Agrole pakku-mise, millest ettevõte innukalt kinni haaras. Tänavu kevadel saadi juba koostöö vilju nautida: lõpule jõu-dis veebruarist maini Väätsa Agros toimu-nud lüpsjate õpipoisi-õpe, mille kõik õppu-rid edukalt lõpetasid.

ses polnud töötajad õppimisvõima-lusest just ülemäära vaimustunud, kuid lõpuks jäid kõik rahule. Teo-reetilises õppes võeti läbi näiteks töökeskkonda, ohutust ja tööle-pingut puudutavad teemad, samu-ti selgitati, miks lüpstes tuleb üh-te või teist liigutust teha. „Näiteks seda, miks tuleb enne lüpsmist la-piga lehma nisad üle käia. See po-le vajalik mitte ainult puhastami-seks, vaid puudutus on looma fü-sioloogia seisukohast oluline. Tal-le mõjub see nii, nagu hakkaks va-sikas nisast imema,“ selgitas Muld, kuidas väike liigutus, mida inime-ne kipub kiiresti tegutsemise tu-hinas kas kogemata või meelega unustama, siiski oluline on.

Väätsa Agro loomakasvatuse juht Sven Tammoja kiitiski prak-tilist ja eluliste näidete peale üles-ehitatud programmi. Kas ja millist kasu on ettevõttele aga õpipoisiõpe andnud? Tammoja leidis, et prae-gu on tulemustest veel vara rääki-da, kuid kõige suuremat efekti oo-tab ta vanemlüpsjate jaoks. „Nende alluvuses on igas vahetuses kaks inimest. Kui vanemlüpsjad suuda-vad oma tööd ja käitumist paremi-ni mõista, siis suudavad nad eesku-ju näidates mõjutada ka oma allu-vaid,“ selgitas Tammoja.

„Erinevad vahetused ei puutu tööajal kokku, aga õppimine või-maldas neil omavahel suhelda, sh tööasju arutada. Kogu meeskond on kootud paremaks tervikuks,“ leidis Tammoja ja lisas, et õppimi-ne laiendab silmaringi ja annab uut motivatsiooni.

Väätsa Agro õppurid praktilist ülesannet tegemas. Foto: Kaja Piirfeldt

Järvamaa Kutsehariduskesku-se põllumajandusõppe osakon-na juhataja Külli Marrandi ju-

hendas, et esmalt tuleks kooli poole pöörduda. Asjaajamine ei võta pal-ju aega, sest õppekavad on valmis, need tuleb vaid vastava ettevõtte vajadustele sobivaks kohandada.

Kui kõik õppurid on ühe tööand-ja juurest, saab teooria läbi viia et-tevõttes – nagu seda tehti Väätsa Agros. Kui õpilasi koguneb erine-vatest ettevõtetest, siis peaksid nad teooriatundideks sammud kooli-maja poole seadma. Õppurile on õppimine tasuta, ettevõtte prakti-kajuhendajad saavad tasu.

Järvamaa Kutsehariduskeskus pakub õpipoisiõpet kolmel erialal:

Lüpsja, neljakuuline õpe. Põllumajandusmasinatega töö-

taja, kuuekuuline õpe.

Põllumajandustöötaja, aasta-ne õpe.

Marrandi leidis, et ettevõtete suurim hirm on selles, et tööta-jad peavad töölt ära käima ja kes siis töö ära teeb. „Aga 2/3 õppest ehk praktiline osa toimub nagunii töökohal. Teooria läbivõtmiseks on küllap võimalik graafikuid siiski sättida,“ uskus ta.

Olustvere loomakasvatusainete õpetaja Marika Oeselg sai õpipoi-siõppega käe valgeks kümme aas-tat tagasi, mil Olustveres korraldati Euroopa Sotsiaalfondi toel õpipoi-siõpet veisekasvatustöötaja erialal.

Õppeperioodi pikkus oli 40 nä-dalat, sellest 26 praktika. Kohti õppimiseks oli 16. „Valisime viies maakonnas välja piimafarmid, kus tegime õppe praktilise osa. Samu-ti läbisid nendes farmides töötanud

juhendajad mentoriõppe,“ meenu-tas Oeselg. „See oli väga hea õppe-vorm, edukas ja õppijale meeldiv“. Tema sõnul töötavad toona õpipoi-siõppes osalenud inimesed siiani põllumajanduses.

Õpipoisiõppest rääkides toetas Oeselg laiapõhjalist veisekasva-tustöötaja õpipoisiõpet, mitte lüps-ja erialale keskendumist. „Füüsili-selt ei ole võimalik pikki aastaid lüpsjana töötada. Laiapõhjaline õpe võimaldab lüpsjast edasi are-neda näiteks vasikatalitajaks, eri-hooldust vajavate lehmade hoolda-jaks või mõneks muuks farmitööta-jaks,“ viitas Oeselg parematele või-malustele karjääriredelil edasilii-kumiseks. Töökohapõhist õpet on tema sõnul siiski ka vaja, et töö-tajad saaksid konkreetse ettevõtte töömeetodeid tudeerida.

Kuidas õpipoisiõppest osa saada?

-

34

T E R AV I L I

Tuulekaer rikub saagi

Tuulekaer on kujunenud Eestis ras-kesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma teda peab, kuna tuulekaer võib kiiresti levida ja põhjustada teraviljaseemne-kasvatuses ja tarbeviljapõldudel ma-janduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligi 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni.

VAHUR MÕTTUSMAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE OSA-KONNA PEASPETSIALIST

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.) on kõrreliste sugukonda kuuluv ühe-aastane metsiku kaera liik, mis le-vib seemnetega (sõkalterisega).

Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumi-ne osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrol-limata) külviseeme, põllutöömasi-nad ja -seadmed. Kuid tuulekaera levikule aitab kaasa ka tuulekae-

35

2017. aasta 1. jaanuarist kaob seos tuulekaera tõrjeabi-nõude rakendamise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliiti-ka toetuste vahel ning maakasutajal pole enam kohustust Põllu-majandusametit tuule-kaera esinemisest tea-vitada.

raga saastunud põllumajandus-toodete transportimine ilma koor-makatteta.

Eesti Taimekasvatuse Instituu-di (ETKI) läbiviidud uuringust selgub, et olenevalt tuulekaeraga saastumise astmest oli odra saagi-kadu tuulekaera tõttu 0,7–4,7 tonni hektari kohta ehk 15–100%.

Võttes aluseks 2015. aasta sep-tembris kehtinud söödavilja rea-liseerimishinna, oli saamata jää-nud tulu hektari kohta 94–614 eu-rot. Suvinisu puhul oli saagikadu tuulekaera esinemise tõttu 1,2–4,1 tonni hektarilt ehk 26–90%. Saa-mata jäänud tulu oli 153–532 eu-rot hektarilt. Kui teraviljapõldu-del oleks tehtud tuulekaeratõrjet efektiivsete herbitsiidide täisnor-midega, oleks kulu olnud vahemi-kus 50,5–53,7 eurot hektari kohta.

2015. aasta teravilja kogutoo-dang oli 1,535 miljonit tonni. Tuu-lekaera tõttu saamata jäänud saak oli ETKI arvutuste kohaselt kokku 221 250 tonni. Odra ja nisu kesk-misi kokkuostuhindasid arvesta-des läheb tuulekaera tõttu aastas kaotsi hinnanguliselt ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses teravilja.

Maakasutajal on kohustus tuulekaera tõrjuda

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad kõik maakasuta-jad tuulekaera esinemisest Põllu-majandusametit teavitama ning esitama Põllumajandusametile kinnitamiseks tuulekaera tõrje-kava. Selles kirjeldatakse tuule-kaera tõrjumiseks rakendatavaid meetmeid.

Juhul kui tuulekaer on põllult tõrjutud, tuleb omakorda esitada taotlus põllumassiivi tuulekaera-vabaks tunnistamiseks. Teavita-mata jätmine võib tootjale kaasa tuua toetuste vähendamise.

Hirm toetuste vähendamise ees on tekitanud olukorra, kus tuule-kaera esinemisest põldudel tea-vitatakse igaks juhuks ning te-

ma tulemuse agrotehniliste võte-te ja keemilise tõrje kombineeri-mine. Selleks tuleb tuulekaeraga saastunud põllule külvata kultuu-rid, millest on tuulekaera lihtne avastada. Teravilja tuleks kasva-tada viljavahelduses ja vältida su-viteraviljade monokultuuri. Vahe-peal on hea kasvatada talivilja (eri-ti rukist), sest taliviljaga koos sü-gisel tärganud tuulekaera kui ühe-aastase umbrohu tõusmed hävivad talvekülmaga. Kiirema- ja kõrge-makasvuline ning tihe taliteravi-li aga lämmatab kevadel tärkava tuulekaera.

Tuulekaera vältimiseks on soo-vitatav kasvatada põldheina, her-nest, õli- ja rühvelkultuure. Põld-heina esimesel kasutusaastal tär-ganud tuulekaer niidetakse juba enne loomist koos heinaga, järg-miseks aastaks tihenenud põldhei-nakamaras on aga tingimused tuu-lekaera tärkamiseks ebasoodsad.

Haljassöödakultuurid tuleb nii-ta enne tuulekaera seemne (sõkal-terise) valmimist, rühvelkultuure tuulekaera tõusmete hävitamiseks aga vahelt harida ja äestada. Tuu-lekaeraga saastunud põllule kaera külvata ei tohi.

Teraviljaseeme olgu kontrollitud ja sertifitseeritud

Külviks tuleb kasutada serti-fitseeritud seemet või kasvatada oma tarbeks seemet üksnes tuule-kaeravabal põllul. Teravilja seem-nete hulgast on tuulekaera raske eraldada ja nii võib tuulekaeraga saastunud seemet külvates saas-tada üha uusi põlde. Oma tarbeks kasvatatud seemet on soovitatav kontrollida Põllumajandusuurin-gute Keskuse seemnekontrolli la-boratooriumis.

Kasvuperioodi jooksul tuleb põllul vähemalt 2–3 korda tuule-kaera välja kitkuda. Taim tuleb enne seemne varisemist välja kit-kuda koos võrsesõlmega (kasva-ma jäänud külgvõrsed moodusta-

gelikke samme tuulekaera välti-miseks või tõrjumiseks ei astu-ta. Seepärast on maaeluministee-rium asunud regulatsiooni muut-ma, et ühelt poolt vabastada maa-kasutaja kohustusest esitada erine-vaid taotlusi ja teatisi, samas suu-rendada tema omavastutust tuule-kaera tõrjumisel.

Regulatsiooni muutmisega kaob alates 2017. aasta 1. jaanuarist seos tuulekaera tõrjeabinõude rakenda-mise ja Euroopa Liidu ühise põllu-majanduspoliitika toetuste vahel ning maakasutajal pole enam ko-hustust Põllumajandusametit tuu-lekaera esinemisest teavitada. En-diselt jääb aga maakasutajale ko-hustus rakendada tuulekaera väl-timiseks vajalikke abinõusid.

Tuulekaera leviku vältimiseks vajalike tõrjemeetmete rakenda-mata jätmist käsitletakse tuule-kaera levitamisena ja selle eest on võimalik karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühi-kuga ja juriidilist isikut kuni 6500 euro ulatuses.

Riiklikku järelevalvet tuulekae-ra tõrjeabinõude rakendamise üle teeb Põllumajandusamet.

Tuulekaera tõrjes annab pari-

36

T E R AV I L I

vad kiiresti uusi pähikuid), panna kotti, viia põllult ära ja hävitada. Väljakitkutud tuulekaerataimi ei tohi kindlasti põlluservale vede-lema jätta.

Tuulekaeraga saastunud põllul tuleks muld harida ja saak koris-tada viimasena ning seejärel põh-jalikult puhastada kõik kasutatud põllumajandusmasinad ja -sead-med ning veovahendid. Mullaha-rimisriistad, kombainid, kuivatid ja sorteerid suurendavad tuulekae-ra leviku riski.

Tuulekaera keemiline tõrje tuleb õigesti teha

Tuulekaera keemiliseks tõrju-miseks tuleks herbitsiidiga pritsi-da siis, kui tuulekaer on selle suh-tes kõige tundlikum: 2-lehe faasis kuni võrsumise lõpuni. Pritsima peaks kindlasti enne teravilja kõr-sumise algust.

Valesti tehtud keemiline tõrje nõrgendab tuulekaera, kuid ei hä-vita ning hiljem on seda kultuur-taimede hulgas raske märgata. Kindlasti ei tohiks pritsimisel jätta tähelepanuta ka põllusiile.

2016. aastal kasutamiseks luba-tud taimekaitsevahendite nimeki-ri herbitsiididest, millega saab tuu-lekaera tõrjuda, on avaldatud Põl-lumajandusameti veebilehel www.pma.agri.ee.

33 mln euro väärtuses tera-vilja läheb Eestis tuu-lekaera tõttu aastas kaotsi, arvestades odra ja nisu keskmisi kokkuostuhindasid.

Hea teadaTuulekaera bioloogilised omadused:

tugeva juurestiku tõttu ületab toitainete ja vee omastavuselt paljusid kultuurtaimi

algareng on aeglasem kui teraviljal kõrgekasvulisena varjab kultuurtaimi valguse eest lamandub kergesti, sest kõrs on nõrk üks taim võib anda kuni 250 seemet seeme valmib ebaühtlaselt ja hulgaliselt seemneid variseb

põllule enne teravilja valmimist ning koristamist seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel osa seemnetest on võimelised idanema kohe peale varise-

mist, osa vajavad teatud puhkeaega seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena kuni 10

aastat, kuid enamik seemneid idaneb 3–4 aasta jooksul seeme võib idaneda 1–20 °C juures seeme võib idaneda 20–30 cm sügavusel mullas

Tuulekaera levikut aitab vältida: külviks sertifitseeritud seemne kasutamine külvikorra ja viljavahelduse kasutamine agrotehniliste võtete kasutamine tuulekaera väljakitkumine taimekaitsevahendi kasutamine tuulekaera tõrjeks levimisvõimelise tuulekaeraga saastunud põllumajandusma-

sina ja -seadme puhastamine idanemisvõimeliste tuulekaeraseemnete hävitamine levimisvõimelise tuulekaeraga saastunud taimiku niitmine

enne tuulekaera taime õitsemise lõpufaasi

Tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinna-se käitlemisel tuleb silmas pidada, et:

toidu või söödana kasutatakse seda üksnes töödelduna, nii-moodi, et tuulekaeraseemne idanemisvõime on välistatud

teravilja või seemnete sorteerimis- ja puhastamisjäätmed põletatakse või hävitatakse, selleks et välistada tuulekaera-seemnete idanemine

põllumajandustoote müügidokumendil kasutatakse märget „saastunud tuulekaeraga”

pinnase müügi- või üleandmisdokumendil kasutatakse mär-get „võimalik tuulekaeraga saastumise oht”

põllumajandustoodet transporditakse koormakattega kae-tult

Tuulekaera tõrjes annavad hea tulemuse agrotehniliste võtete ja keemilise tõrje kombineerimine.

Tuulekaera vältimine on lihtsam ja odavam, kui hiljem selle tõrjumise-ga tegelemine.

TUGEVAD EESTIMAISED MASINAD

www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333

Teraviljamuljuri valtside teritamine ja taastamine!

Teraviljamuljurid

Lumesahad

Liivapuisturid

Söödarulli haaratsid

9.30 – 10.00 Tervituskohv ja registreerumine Väätsa kultuurimajas, Pikk tn 3, Väätsa, Järvamaa.10.00 –10.10 Seminari avamine. Ann Riisenberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht10.10–10.40 Vedelsõnnik rohumaade pealtväetamisel, võimalused ja ohud. Rein Viiralt, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor10.40 – 11.10 Vedelsõnniku rohukamarasse andmiseks sobilikud ma- sinad. Tehnoloogiate võrdleva uuringu tutvustus. Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehno- loogia osakonna juhataja11.10 – 11.40 Vedelsõnniku käitlemise korraldus Väätsa Agros. Margus Muld, Väätsa Agro AS juhatuse liige11.40 – 12.00 Siirdumine Väätsa Agro AS põllule.12.00 – 13.30 Masinate töödemo põllul. Masinaid tutvustab ja töö- demot juhib Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist.13.30 – 14.00 Kehakinnitus ja demopäeva kokkuvõte.

Demopäev korraldatakse Kesk-Läänemere Programmi 2014–2020 projekti “GreenAgri” raames.

Vedelsõnniku keskkonnasõbraliku käitlemise demopäev

S E M I N A R

21.JUUNI 2016, VÄÄTSA

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 21. juunil 2016 koostöös Eesti Tai-mekasvatuse Instituudi ning Väätsa Agro AS-iga vedelsõnniku keskkonnasõbraliku käitlemise demopäeva. Selle raames toi-mub esmalt Väätsa kultuurimajas samatee-maline seminar, millele järgneb vedelsõn-niku rohumaakamarasse andmise masina-te töödemo Väätsa Agro AS-I põllul. Tööde-mo käigus demonstreeritakse erinevat tüü-pi vedelsõnniku laotamise masinaid (sulg-lõhe-ketasseadis, sulglõhe-käppseadis, 1-kettaline avalõheseadis, 2-kettaline avalõ-heseadis, lohiskingseadis, lohisvooliksea-dis, pealemuldamisseadis).

Demopäevale on oodatud osalema kõik keskkonnasõbralikest vedelsõnniku käitle-mise tehnoloogiatest huvitatud põlluma-jandustootjad ning konsulendid.

Demopäeval osalemiseks on vajalik eel-registreerimine www.epkk.ee kaudu.

AJAKAVA:

38

TO E T U S E D

Neli meedet põllumeestele

MAK 2007–2013 põhilised põlluma-jandustootjatele suunatud inves-teeringutoetused olid 1. telje neli meedet. Nende abil aidati kaasa:

noorte talunike tegevuse alus-tamisele ja restruktureerimisele (meede 1.2)

mikropõllumajandusettevõtete arendamisele (meede 1.4.1)

loomakasvatajatele ehitiste uuendamisele (meede 1.4.2)

infrastruktuuri arendamisele (meede 1.8).

Maaelu arengukava 2007–2013 toetuste mõju võeti kokku

MATI MÕTTEEESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

JÜRI LILLEMETSEESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA ANALÜÜTIK

Alanud on uus maa-elu arengukava (MAK) toetuste periood aastani 2020, kuid samal ajal toimub MAK 2007–2013 mõ-jude järelhindamine. Seega on aktuaalne välja tuua eelmise pe-rioodi toetuste mõju põllumajandustoot-jatele. Seda enam, et mitmed tegevus-valdkonnad, näiteks piimakarjakasvatus ja seakasvatus, on alates 2014. aastast olnud languses.

Alustuseks on oluline rõhutada, et investeeringutoetuse kasutamine sõltub ettevõtja valikutest ja ma-janduslikust seisust, mis omakor-da mõjutab toetuse saamist. Selle tõttu sõltub investeeringutoetuste kasutamine ja lõpptulemus väga erinevatest faktoritest nagu ette-võtte juhtimine, riskimise julgus ja ressursside planeerimine. Toe-tused on tänapäevase põllumajan-dustootmise lahutamatu osa ning need mõjutavad väga oluliselt ette-võtte käekäiku.

Nelja meetme osakaal 1. telje väljamakstud toetusest oli üle 77%. 1. telje meetmete võrdluses tehti kõige suuremas mahus investee-ringuid (215 mln eurot) mikropõl-lumajandusettevõtete arendamise meetme abil ja ka toetust maksti programmiperioodi jooksul välja kõige enam just sellest meetmest. Loomakasvatuse investeeringu-teks (meede 1.4.2) kasutatud toetu-se summa jäi samasse suurusjärku.

Samal ajal oli nende kahe meet-me võrdluses väga suur ettevõtja-te arvu erinevus (vastavalt 1652 isikut meetmes 1.4.1 ja 295 meet-

mes 1.4.2), mille tõttu oli keskmi-ne makstud toetus ettevõtja kohta ülekaalukalt suurim (263 000 eu-rot) loomakasvatuse arendamisel. Suurest toetussummast hoolima-ta kattis see investeeringute kulu keskmiselt vaid 42% ulatuses. Sa-mal ajal moodustas toetus noor-te põllumajandustootjate tegevu-se alustamisega (meede 1.2) seotud investeeringutest 89% ehk enam kui poole rohkem.

Ettevõtete konkurentsivõime parandamisele suunatud meetme-te puhul moodustaski toetus ko-gu investeeringust ligikaudu poo-le, mis tähendab ettevõtjate olu-list omafinantseeringut. Samal ajal oli teiste meetmete puhul toetuse määr oluliselt kõrgem. Oluline oli noorte talunike toetus, mille abil on tulnud põllumajandusse üle 800 noore ettevõtja. Lisaks oli konku-rents toetusele väga suur ning suur hulk taotlusi jäi rahastamata.

Uuendati tehnikat Mikropõllumajandusettevõtete

arendamise meetme (1.4.1) inves-teeringuobjektid olid peamiselt seotud taimekasvatus- ja segatoot-jate majandustegevusega, kus põ-hiosa investeeringutest tehti teh-noloogia uuendamiseks ning trak-torite soetamiseks, kokku 202 mln eurot (94% meetme mahust).

Loomakasvatajatele ehitiste uuendamiseks mõeldud meetme (1.4.2) investeeringud jagunesid piimakarjakasvatajate (37 mln eu-rot), seakasvatajate (35 mln eurot) ja lihaveisekasvatajate vahel. Toe-tusega tehti investeeringuid 33 000 piimalehma koha ning samuti 22 000 noor-, nuum- ja lihaveise ko-ha osas. Lamba- ja kitsekasvatajad said toetuse abil investeerida taga-sihoidlikult (1,6 mln euro eest) ja

39

Maaelu arengukava 2007–2013 toetuste mõju võeti kokkuEnim taotleti toetust mikropõllumajandusettevõtete investeeringuiksInvesteeringute summa ja keskmine toetus MAK 1. telje meetmete lõikes

muu looma- ning linnukasvatuse investeeringud olid 7,6 mln eurot.

Võrreldes toetuste jaotusega enne 2007. aastat tehti lõppenud programmperioodil rohkem inves-teeringuid vasikate ja noorlooma-de kasvatamiseks.

Loomakasvatuses ehitati ka suures mahus sõnniku- ja sööda-hoidlaid, mille investeeringute ko-gusumma oli üle 24 mln euro. Jä-reldame, et tootjad on oluliselt pa-nustanud keskkonnahoidu ja tei-nud kulutusi jätkusuutliku toot-mise tagamiseks.

Investeeringute mahul ja vara-de muutusel on oluline seos, kuna MAK-i toetuste abil tehtud inves-teeringutest kaeti keskmiselt 51%

muu finantsallikaga. Eelkõige ra-hastati projekte laenuga.

Kohustused kasvasidSellele viitab ka tõsiasi, et in-

vesteeringuteks kasutatud sum-ma on suurenenud sarnaselt ette-võtjate keskmiste kohustuste ma-huga (joonis 3), mis on kogu prog-rammiperioodi jooksul kasvanud veerandi võrra. Kui võrrelda in-vesteeringute summa kasvu lühi-ajaliste kohustustega, siis lühiaja-lised kohustused on samuti suure-nenud ning näeme, et investeerin-gutoetus ei vähenda kiiret maks-mist vajavate rahaliste kohustus-te mahtu.

Samal ajal on meetmete 1.2,

Meetme kirjeldus Investeeringute summa kokku, mln eurot

Keskmine toetuse summa toetuse saaja kohta, tuhat eurot

Toetuse saajate arv

Investeeringud mikropõllumajandusettevõ-tetele

216 62 1652

Investeeringud loomakasvatusehitistesse 183 263 295

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine

93 472 95

Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur 56 210 226

Metsade majandusliku väärtuse parandami-ne ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine

39 11 1622

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alus-tamine

37 39 846

Investeeringud bioenergia tootmisse 18 113 81

Nõuandesüsteemi ja -tegevuste toetamine 6 2 2687

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsan-dussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

6 216 21

Tootjarühmade loomine ja arendamine 4 185 21

Koolitus- ja teavitustegevused 3 40 84

Joonis 1. Allikas: PRIA toetuste register seisuga 31.12.2015 (autori arvutused)

Oluline oli noorte talunike toetus, mille abil on tulnud põllumajan-dusse üle 800 noo-re ettevõtja. Lisaks oli konkurents toetu-sele väga suur ning suur hulk taotlusi jäi rahastamata.

40

TO E T U S E D

1.4.1 ja 1.4.2 raames märkimisväär-selt kasvanud ka ettevõtete põhi-vara väärtus. Kuna keskmine in-vesteering oli küllaltki kõrge, siis saab eeldada, et varade kasv on valdavalt seotud MAK-i mõjuga. Seega on nimetatud kolme meetme rakendamise käigus tõusnud küll ettevõtete võlakoormus, aga samal ajal ka varad kiiresti kasvanud.

Tuleb rõhutada, et investeerin-gute tõttu ei ole põllumajandus-tootjate finantsseis paremaks muu-tunud. Investeeringutoetus akti-veerib varade uuendamist ja on eesmärgipärane kiirema arengu tagamiseks, kuid mõju ei avaldu fi-nantsseisule. Seetõttu on ekslik ar-vata, et investeeringutoetused so-bivad kriisiaja probleemide lahen-damiseks – seda kindlasti mitte.

Toetust saanud ettevõtete varad kasvasidMeetmete 1.2, 1.4.1 ja 1.4.2 raames toetatud ettevõtjate keskmised ma-jandusnäitajad, tuhat eurot

Kõige rohkem kasutati toetust masinate ja seadmete ostmiseks Investeeringute jaotus tegevuste lõikes, mln eurot

Joonis 2. Allikas: PRIA toetuste register seisuga 31.12.2015 (autori arvutused)

Meede 1.4.1 Kokku 215,7

Meede 1.4.2 Kokku 182,8

135,9

66,7

11,3

1,8

37,1

35,4

1,6

73,1

7,6

24,3

3,8

Masina või seadme ostmine

Traktori ostmine

Ehitised ja seonduvad tehnosüsteemid

Puuvilja-, marja ja aianduslik tegevus

Piimakarjakasvatuslikud ehitised ja seadmed

Seakasvatuse ehitised ja tehnoloogilised seadmed

Lamba- ja kitsekasvatuse ehitised ja seadmed

Veisekasvatuse ehitised ja seadmed

Muud looma- ja linnukasvatuse ehitised ja seadmed

sõnniku-, silo- või söödahoidla

Projekteerimine ja kaasnenud tegevused

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmine müügituluKeskmine põhivara väärtus

Keskmised lühiajalised kohustusedKeskmised kohustused kokku

Kumulatiivne MAKi investeeringu summa ettevõtte kohta

Joonis 3. Allikas: Äriregister (autori arvutused)

Lõpuks hakati ka koostööd toetama

Pärast mitmeid aastaid planeerimist jõuti MAK-i kaudu koostöö toetamiseni. Perioodi lõpuks on tulemuseks 20 tunnustatud tootjarühma. Kesk-

mine toetus tootjarühma kohta oli 185 000 eurot, mi-da kasutati peamiselt tootjarühma tegevuse käivita-miseks ja esmaseks arenguks.

2014. aasta lõpuks oli tootjarühmade müügitulu 189 mln eurot, mis peamiselt jagunes piima- ja tera-viljavaldkonna vahel. Arvestades taime- ja loomakas-vatussektori kogu müügitulu, mis oli 617 mln eurot, siis on tootjarühmade turuosa 30%. Tootjarühmade ja koostöö areng on Eestis keeruline, sest ajalooliselt on tekkinud kollektiivsele tegevusele negatiivne kuvand. Toodangu hinnataseme hoidmiseks ja turujõu saavu-tamiseks on koostöö siiski oluline ja peab suurenema.

Maaparandussüsteemid paremaksInfrastruktuuri arendamise meetme (1.8) panus oli

47,5 mln eurot maaparanduse ja infrastruktuuri pa-rendamiseks, mille abil tehti kokku 55,7 mln eurot in-vesteeringuid. Toetust kasutasid 137 maaparandus-ühistut (MPÜ) ehk 74% MPÜ-dest, individuaalselt ka 89 ettevõtjat. Toetuste kasutamine sõltub MPÜ-de toi-mimisest, mis omakorda on hädavajalik maaparan-dussüsteemide paiknemise tõttu. Maaparandussüs-teemid asuvad valdavalt mitme omaniku maadel ja nende ühine hooldamine ning investeeringute tege-mine on MPÜ-de kaudu paremini tagatud. Ühtlasi ei mõjuta maaparanduslikud investeeringud nii suures mahus ühe ettevõtja bilanssi, kuna raha liigub MPÜ kaudu. Seetõttu on toetusest ettevõtjale täiendav ka-su, kuigi see ei avaldu otseselt majandustulemustes.

Ehitati teid ja keskkonnarajatisiKasutusotstarbe põhjal jagunes 88% toetusest põl-

lumajandus- ja erametsamaal asuva kuivendus- ja muude maaparandussüsteemide toimimisvõime taga-miseks kokku 56,6 tuh hektarile. Maale juurdepääsu parandamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks ra-jati kokku 246 km teid (2% toetusest) ning 358 tege-vust oli seotud keskkonnarajatistega (4% toetusest).

Maaparandustoetusest kasusaajate kogu toetusõi-guslik maakasutus jagunes põhiliselt kolme kultuu-ri vahel, milleks olid heintaimed (44%, põhiliselt kõr-relised), teravili (39%) ja tehnilised kultuurid (11%, põ-hiliselt raps) ning 6% moodustab muu maakasutus.

MAK-i (2007–2013) püsihindamise tulemustega saab tutvuda: ms.emu.ee/uuringud.

FIKSEERITUD- JA MUUTUVAKAMBRILISED PRESSID JA KILETAJAD

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

Fusion 3 Plus: Kiireim kombipress maailmas!Võimalik kasutada võrgu asemel kilet!Võimalik kasutada võrgu asemel kilet!

Agrimeci HAAGISKUIVATID

12–75 m3

Veel on võimalik tellida selleks

hooajaks!

Saare Talutehnika... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Küsi demovõimalusi ja laoseisu!

Laukna, Raplamaa | tel 505 7936 | info@stt.ee | www.stt.ee

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KIIRE PAIGALDUSLIHTNE HOOLDUSLOOMULIK VALGUSMADAL PROJEKTI MAKSUMUSLIHTSALT TEISALDATAVVUNDAMENDI VALIKUD

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakondinfo@karfehall.eu

karfehall.eu

42

TO E T U S

Hea teada Toetuse andmise ja kasutamise

tingimused sätestab maaeluminist-ri 8. mai 2015 määrus 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandus-toodete töötlemise ning turustami-se investeeringutoetus”. Selgitavat teavet ja vorme saab PRIA kodule-helt www.pria.ee, nõu võib küsida infotelefonil 737 7678.

Taotlusi võetakse vastu paberil täidetult (saata või tuua PRIA kes-kusse Tartus, Tähe 4) ja digitaal-selt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee.

BELLA ŠTENOVPRIA ARENGUTOETUSTE OSAKONNA JUHTIVSPETSIALIST

Alates 27. juunist kuni 1. juu-lini võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsioo-

ni Amet (PRIA) mikro- ja väike-ettevõtjatelt vastu taotlusi inves-teeringutoetuse saamiseks maa-elu arengukava meetmest, mis ai-tab rahastada kulutusi põlluma-jandustoodete töötlemiseks ja tu-rustamiseks.

Meetme eelarve 2014–2020 pe-rioodiks on 25 miljonit eurot. Eel-olev taotlusvoor on teine ning toe-tusteks on planeeritud 7 250 000 eurot. Toetust on võimalik saada kuni 40% kavandatava investee-ringu abikõlblikust kulust, mahe-tunnustatud ettevõtjatel mahetoo-dangu töötlemisega seoses kuni 45%. Ülejäänu tuleb katta omaosa-lusega.

Kes saab toetust ja milleks?Maaeluministri määrusest

„Mikro- ja väikeettevõtjate põllu-majandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ saab teada täpsed tingimused sel-le kohta, millised ettevõtted saavad toetust taotlema tulla – kui suur, kellena tegutseb ja kui kaua, mil-liste majandusnäitajatega, mida toodab ja töödelda tahab.

Toetust saab seadmete ja ehi-tiste jaoks, mis on vajalikud tea-tud toodete töötlemiseks või tööt-lemiseks ja turustamiseks (ainult turustamiseks toetust ei saa). Ehi-tistena käsitletakse ehitise püsti-tamist, laiendamist, rekonstruee-rimist, rajamist ja paigaldamist. Teatud tingimustel saab toetust ka kasutatud seadmete jaoks.

Investeeringutoetus põlluma jandus-toodete töötlemiseks

Võrreldes eelmise taotlusvoo-ruga aasta tagasi on meetme mää-ruses muudatusi. Näiteks ei ole käibemaks enam abikõlblik kulu. Ehitusloa saanutel pole vaja esi-tada keskkonnahindamise aruan-net. Ehitisega seotud viimase toe-tuse-osa kohta peab maksetaot-luse esitamise ajaks ehitusregist-ris olema selle ehitise kasutusluba või -teatis jne.

Muudetud on liisingu kui fi-nantseerimise viisi kasutuspõhi-mõtet – varem kanti toetusraha lii-singuandja arvelduskontole, nüüd makstakse raha toetuse saajale te-ma tegelikult tehtud liisingukulu-de alusel. Liisingu puhul on toe-tusesaajal tegevuse elluviimiseks ja dokumentide esitamiseks aega kuni viis aastat ja kuludokumen-te saab PRIA-le esitada kuni neljas osas igal kalendriaastal.

Kui toetusega soetatava sead-me kasutamiseks on vajalik sead-me müüja või paigaldaja poolne esialgne tutvustus või väljaõpe, siis sellega seotud kulud on nüüd abikõlblikud. Samuti paigaldami-

se ja/või seadistamise maksumus, kui seadme eripära tõttu saab se-da teha üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Lisaks on seadme paigaldamisel abikõlb-lik lisaelektrivõimsuse soetamise kulu – lisaamprite ostmine.

Täpsustatud on ka kulusid, mi-da ei loeta abikõlblikeks, näiteks lepingu sõlmimisega ja kindlus-tusega seotud kulud ning intres-sikulud.Ehitusega seotud toetuse soovijatelt nõutakse taotluse juur-de teatud lisadokumente.

Otsus tuleb 18. novembriksInvesteeringu elluviimist võib

soovi korral alustada toetustaot-luse esitamisele järgneval päeval. Otsused teeb PRIA pärast taotlus-te menetlemist ja hindamist hilje-malt 18. novembriks. NB! Ka hin-damiskriteeriumides ja -lävendis on muudatusi – vt määrust. Toe-tuse saamiseks peab taotlus saa-ma vähemalt kaheksa hindepunk-ti maksimaalsest 26-st.

Toetuse saab ettevõtja kätte siis, kui on investeeringu täielikult või osadena ära teinud ning esitab sel-le kohta maksetaotluse. Tegevuste elluviimiseks on aega kaks aastat alates toetuse määramisest.

Investeeringu rahastamisel pa-kub põllumajandustootjatest ette-võtjatele muuhulgas laene ja taga-tisi Maaelu Edendamise Sihtasu-tus. Ettevõtjat aitab ka võimalus taotleda toetuse väljamaksmist en-ne täismahus kulutuste tegemist (tasutud peab siiski olema omaosa-lusega kaetav summa). Toetusena saadav raha tuleb seejärel viivita-mata üle kanda sellele isikule, kel-lelt kaup või teenus osteti ning esi-tada PRIA-le teatis koos maksmist tõendavate dokumentidega.

KAS MÄRKAD ERINEVUST?

EPKTahad silma paista? Kaasa rääkida? Astu liikmeks: koos oleme tugevamad. Eesti Põllumeeste Keskliit

PrintechPrintechPrintechEristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printeche-kiri: toode@toode.ee