tüpo > pikto > kujundus > cv

Deniss Jeršovtrükimeedia kujundaja-küljendala,

Tartu Kunstikool, IV kursus

PORTFOOLIO 2011–2013

tüpo

Geometriline kiri „Edamer”.

Tüpograafia ja kirjaõpetuse kursus.

Sügis 2011

Tartu kunstikooli tuniplaan.

Tüpograafia ja kirjaõpetuse kursus.Sügis 2011

pikto

Pikto-reklaam „Tallinn–Tartu”

Piktograafia ja reklaamiõpetus Kevad 2013

pikto

Pikto-reklaam „Tallinn–Tartu”

Piktograafia ja reklaamiõpetus Kevad 2013

pikto

Pikto-reklaam „Avatud uste päev”

Piktograafia ja reklaamiõpetus Kevad 2013

pikto

Pikto-reklaam „Avatud uste päev”

Piktograafia ja reklaamiõpetus Kevad 2013

Kaane kujundus „War of the Worlds”

Kujundus Kevad 2012

kujundus

kujundus

III kursuse komplekseksamPurilennuki kokkupanemise, lahtivõtmise ja igapäevase kontrolli trükiste kujundus ja küljendamine

Kevad 2013

day, the aircraft must be inspected carefully to ensure its airworthiness.

Forward fuselage 1. fully functional.

Cockpit 1. Canopy: clean.2. pull back both of red

jettison latches slowly. Take care not the release the canopy completely without having assistance to prevent it from falling.

3. properly secured. 4. properly connected:

Airbrakes must lock properly and open evenly.5. Operation of water system (main and tail tank valves).6. correctly installed and connected. 7. properly secured.8. removed. 9.

they pass through the seat back.

Landing Gear 1. inspected.2. right condition.3. Recommended 3.0 bar. Using water ballast may

increase the main wheel pressure to 4.5 bar.4. Tyre slip mark position and tyre condition. 5. Wheel doors hinges and closing springs or bungee cords: right

condition.6. works properly. Dirt

or mud may lead to improper functioning of the release hook.7. clear.

Wings1. Evidences of damage

pressure marks and cracks.2. at the wing root and tip: clear.

DAILY INSPECTION DAILY INSPECTION3. function and lock. No water or foreign objects in the

airbrake boxes. 4. properly locked without play. 5. Flaperons move freely with no hinge play. Control check on

6. in good condition. The clearance in

7. NACA ducts : clear. 8. dump rate of the main tanks

wings are equal.

Fuselage1. Evidences of damage

pressure marks and cracks.2. Static pressure ports on the fuselage boom: unobstructed.3. 4. in front of tail wheel: not obstructed.

Tail section 1. Evidences of damage

pressure marks and cracks.2. cleared. Drain possible

water from the receptacle (if the probe was left in position during rain) by lifting the tail approximately one meter off the ground after removing the multi-probe.

3. Total Energy multi-probe: installed correctly and pushed all the way in. Check instrument functionality by carefully blowing

4. operates. Check that the dump rate of the tail tank exceeds 1 litre per minute.

5. Tank vent holes6. Water amount in the vertical ballast tank: correct

in relation to wing water ballast and cockpit load. 7. properly installed without free play.

permanent damage to instruments if performed incorrectly.

Paperwork1.

Ensure the non expendable tail tank is drained of water.

Remove Auxiliary items 1. Remove the main batteries. Lock the battery retainers back in position.2. Remove the total energy tube and temporary equipment (Logger etc.)

3. Remove wing water tank caps to allow ventilation.4.

Retracting the Undercarriage 1. Roll the aircraft into the fuselage dolly. (The gear doors should be

approximately 5 cm (2 in) from the ramp end.) 2. Lift the ramp until the main wheel is at approximately 5 cm (2 in) off

the ground.3. Retract the main wheel.

Removing the Tailplane (Horizontal stabilizer) 1. Unscrew the front attachment bolt by using the Allen-key tip of the

2. evenly so as not to damage the elevators or the elevator auto-coupler.

3.

should be unlocked once maintenance or transportation is complete.

with a hinged top (e. g. Cobra, SWAN, Comet etc). It is likely that damage

Removing the Wings 1. Unlock the airbrakes from the cockpit.2.

to the centre position.

GLIDER DERIGGING3.

4. Insert the tip rigging handle in the tip spar box. 5. Lift the wings at the tips until the main pins can rotate. Rotate the

wing pins out of the locked position while pulling back the lock pin. 6. Remove main pins.

The fuselage shell may be damaged if the correct angle is not maintained.

7. Pull the left wing out of the fuselage spar box – secure the wing in the trailer.

8. Pull the right wing out of the fuselage spar area – secure the wing in the trailer.

9. 10. Push fuselage into the trailer.

locked on the ground (either rigged or derigged). The airbrake locking tool can be used for temporarily locking the airbrakes

trailer with a hinged top (e. g. Cobra, SWAN, Comet etc). It is likely that damage will result if the airbrakes are partially or fully open when lifting the trailer top.

GLIDER DERIGGING

Final picture:

G L I DE R R IGG I N GThe JS1 REVELATION can be rigged by three people without rigging aids or by two people if a fuselage cradle and wing stands are available.

Wing rigging 1. 2. Check that there is adequate ground clearance to extend the landing

extend the landing gear. 3. Clean and grease all pins and matching bushes including main pins. 4. Unlock both airbrakes using the airbrake locking wrench. 5.

stick to the centre position. 6. Close the water valve in the cockpit.7.

neutral position and the dihedral angle approximately correct.8.

neutral position and the dihedral angle approximately correct.9. Insert the main pins when the bushes are lined up correctly.

10. locks pins.

11. 12. Pull wingtip pins fully back and slide wingtip beam into main wing.

spring pops up to lock pin in place.

used and should be handled with care.

Mount tailplane 1. Clean the tailplane pins and bushes.2.

into the elevator auto-coupler.

G L I DE R R IGG I N G3. 4.

bolt. (Hand-tight only, max 1 Nm torque.)

Install Auxiliary items 1. Insert the batteries into position in luggage compartment behind

retainers. 2.

boxes. 3. Install total energy tube and temporary equipment (Logger etc.) 4.

5. check on all controls.

6. Create an entry in the daily inspection booklet.

hazard when the canopy is left open in the sun.

Final picture:

PREFLIGHT CHECKDaily Inspection Performed

free movement and no play

Valve opening positively checked

Non-expendable TailTank (top)CG range

Check operation and proper sealing of valves and vents unobstructed

Weight and Balance

cockpit load within calculated limits

indication ok

Altimeter

Radio operation

Other instrumentation

Backrest Adjusted

Rudder pedals Adjusted

Landing gear Locked with no play

Documentation Complete and valid

PREFLIGHT CHECK

Daily Inspection

Non-expendable TailTank (top)

Weight and Balance

Altimeter

Radio

Other instrumentation

Backrest

Rudder pedals

Landing gear

Documentation

kujundus

III kursuse komplekseksamPurilennuki kokkupanemise, lahtivõtmise ja igapäevase kontrolli trükiste kujundus ja küljendamine

Kevad 2013

kujundus

Artikilte 68 lk. kogumiku kujundus ja küljendamineEriala projekt

Kevad 2013

76

tähendama. Koos teiste heledate komeetidega on ta inimeste arvates mõjutanud saatusi ja ehk „teinud” koguni Suurt Ajalugu.

Olgu siinkohal esitatud mõned neist:

Mida lähemale me jõuame tänapäevale, seda ratsionaalsemaks muutub suhtumine komeetidesse. Kaunid on nad olnud vaadata selle-gipoolest. Mõned komeetidest on astronoomidele olulised seetõttu, et on aidanud meil mõista, mis asi on üldse komeet, mõned on olnud aga eriti väljapaistvad.

Varasemaid ülestähendusi ongi tehtud eriti hoolikalt Hiinas. Ka esimene kindel ülestähendus Halley komeedist (240. a. e. Kr.) on pärit sealt.

Ei maksa eriti naeruvääristada seda ebausku ja hirmu, mida keskajal inimesed tundsid sabatähtede ees. Valitses ikka veel peaaegu 2000 aastat vana Aristotelese seisukoht, et komeedid on atmosfääri-nähtus — maa sisemusest vabanenud põlev gaas. Seda kinnistas ka astroloogia, mis komeedi ilmumise kohta mingis taeva osas seostas kindlat liiki hädadega. Muistses Hiinas arvati sõltuvat häda jälle sellest, millise kujuga oli komeedi saba ( joon. 2).

Alles 1577. a. tõestas Taani astronoom Tycho Brahe, et komeet ei ole maine nähtus, vaid on kindlasti tunduvalt kaugemal kui Kuu.

1682. a. komeet saab nimeks Halley, kui Edmond Halley, Newtoni kaasaegne ja mõttekaaslane arvutab komeedi orbiidi, kasutades Newtoni teooriat. Uurides andmeid 1531. a. ja 1607. a. komeetide kohta, leidis ta, et see on sama komeet. 1758. a. Halley komeet on esimene ette ennustatud komeet.

Üks väljapaistvamaid komeete ilmus 1843. a. ta möödus väga lähedalt Päikese pinnast, oli ligi 60 korda heledam täiskuust ja päeval Päikese kõrval näha. Ka saba oli tal seni pikim  — ligi 300 mil. kilomeetrit, s. o. 2 astronoomilist ühikut. 1882. a. komeet on hinnangu järgi kõige heledam ülestähendatuist (m = –18).

Ka kõige värskemad komeedid on igatpidi väärikad: 1996. a. (Hyakutake) komeet oli harukordselt pika sabaga, käesoleva aasta komeet (Hale-Bopp) on selle sajandi heledamaid. Tähtsad on nad meile ka selle poolest, et MEIE neid näha saame.

Tänapäeval on komeedid suuresti kaotanud oma halva kuulsuse kuigi veel 1910. a. komeeti võeti mõnel pool hirmuga vastu gaasimas-

KOMEET SÜNDMUS

44. a. e. Kr. Julius Caesari surm Brutuse käe läbi; vahetult pärast seda ilmub taevasse komeet, mida peet akse selle ajaloolise sündmuse-ga seotud märgiks. Augustus jäädvustab hiljem selle komeedi Caesarile pühendatud mündil. Lihtrahvas arvab, et komeedi kujul lahkub Caesari hing jumalate maailma. Algab Rooma impeeriumi aeglane aga kindel langus.

1066. a. (Halley)

Komeedi ilmumine tekitab hirmu Inglise kuningas Haroldis; vastupidi, William Vallutaja Normandias peab komeeti kindlaks märgiks, et ta peab vallutama Inglismaa. Nii juhtubki, samal aastal toimub Hastingsi lahing mille William võidab. Inglismaa saatus on sellega määratud, pannes aluse tulevasele Briti impeeriumile.

1222. a. (Halley)

Tšingis-Khan peab ilmunud komeeti endeks, et ta peab maail-ma vallutama hakkama. Järgnevate sajandite jooksul suudavad mongolid-tatarlased vallutada pool Vanast Maailmast, pannes paika ida-lääne piiri. Ka Eestimaa saatus on on nende vallutuste-ga suuresti määratud, asetades meid ida-lääne piirile, kord ühele, kord teisele poole sellest.

1456. a. (Halley)

Katk, epideemiad; süüdi on nn. „komeeditõbi”, mida sabatähed külvavat.

1556. a. Maavärin Konstantinoopolis

1665. a. Katkutaud; Londoni suur põlemine 1666. a.

1773. a. Pariisis suur paanika; arvatakse, et komeet hävitab Maa, ennusta-takse maailma lõppu.

1811. a. Napoleon pidas selle aasta heledat komeeti halvaks endeks oma järgneva aasta nurjunud sõjakäigule Venemaale, millega algas tema langus. 1811. a. harukordselt head viinamarjasaaki peetakse ka sama komeedi poolt põhjustatuks.

joon. 2 - lk. 9.

98

kides. Aga siiski, sabatähed võivad varjata üht suurimat saladust — maise elu päritolu saladust. Võisid ju komeedid, mis sisaldavad jääd ja süsinikuühendeid, Maale lähenedes kanda siia vett ja külvata orgaa-nilisi ühendeid. Kui aga mõni komeetidest peaks Maale kukkuma, võivad sellesama elu tingimused siin oluliselt halveneda. Õnneks ei taba komeedid sihtmärki Maad tihti — vaid paar korda 100 miljoni aasta kohta.

Igatahes tasub sabatähtede vastu jätkuvalt huvi tunda!

KirjandusYeomans, D. K. 1991. Comets. Wiley Science Editions.Bortle, J. E. Great Comets in History. Sky & Telescope, vol. 93, No. 1 (jaan.

1997), lk. 44–50.Meier, M. V. 1903. Mirozdanie. S-Peterburg, lk. 197–237.Yau, K. Comets Now and �en. Mercury, nov-dets. 1996, lk. 20.

Joon. 2. Pika sabaga komeet.W. Kranz, 1895.a.

Joon.1. Komeet katku külvamas. Puulõige.Diebold Schilling, 1508-1513. a.

2524

asuvad Vähk (nn Inimeste Värav, mille kaudu laskub hing inimese kehasse) ja Kaljukits ehk Jumalate Värav, mille kaudu pöördub hing tagasi taevasse (Jaaniste, Saar 1990: 114, 178). Platoni eluajal olid nende tähtkujude asemel pööripäevadele vastavateks tähtkujudeks nihkunud Kaksikud ja Ambur. On alust arvata, et väravatega seostati pigem aastaaegade vaheldumist määravaid ekliptikapunkte ja seos Linnuteega on reliktne. Eestiski esineb kristliku taustaga uskumus taevaväravatest.

Kujutluse kohaselt pidi hing taevasse ehk paradiisi pääsemiseks läbima taevaväravad. Paraku ei ole teada kindlat seost taevaväravate ja mõne kindla tähe või tähekogu vahel, hoolimata sellest, et folklorist M. J. Eisen väidab: „Üks tähesalk kannab Paradiisi väravate nime”. (Eisen 1919.) Mõne rahvaastronoomia-kartoteegi ebamäärase teate järgi võib oletada, et see tähtkuju võis olla Põhjakroon.

Linnutee seosed ajaarvamise ja praktilise elukorraldusegaVanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavu-tanud oma lae ja murdub — algab soojenemine ja läheneb kevad. K. Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suuri-mal kõrgusel olevat Linnuteed (Vilkuna 1960).

H. Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga (Eelsalu 1985: 62). Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse (kalendris on taliharjapäev 14. jaanuar, kuid näiteks Hupel ja Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi). Talihari oli vanas kalendrisüsteemis oluline, konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga. Pole ülearune meenutada, et just ilmapuu raiumise motiivi on enamasti seostatud ka taliharjaga.

Linnuteel on olnud täita ka praktiline otstarve. Nagu mainitud, juhatab ta linde nende teel soojale maale — see arvamus on üldine ja tuntud paljudel rahvastel. Linnutee aitab ka inimesi orienteerumisel:

Kui sa ära eksid, siis jälle üks märk, et vaata Linnuteed, et siis sa ei eksi ära.

Vanasti kõlbas Linnutee kalendrimärgi kõrval ka kellaks:

Kus Linnutee ja Rattad taevas  — selle järele vaadati kella vanasti, (vanasti ei olnud seinakellasid), et teada, millal metsa minna.

Linnutee järgi on tehtud nii lühi- kui ka pikaajalisi ilmaprognoose:

Linnuteest tunneb seda ära, kas hää ilm tuleb või paha ilm: kui ta segane ja pime on, siis tuleb paha ilm, kui jälle selge ja kõrgest läbi käib, siis on ilmad hääd.

Sügisel ennustatakse Taevatänavast ehk Taevateest talve tulekut. Kui taevatänav on kord üle valge, siis tuleb talve üsna suur ja sügav, s. t. lumerohke. On aga taevatänav mustalaiguline, siis ennustatakse, et need mustad laigud on selle talve sulad — seega sularohke talv. Kui taevatänav juhtub olema eest- (kirde- või põhja-) otsast tume, keskkohalt selge ja tagant- (edela-) otsast samuti tume, siis tuleb talve enne jõulu ja kevade poole sularohke, kesktalve aga lumerohke. Ehk kui taevatänav on keskelt tume, otste pealt valge, siis enne jõulu ja kevade poole lumerohke ja kesk talve sularohke. Kui taevatänav on üldse tume, tuleb kehv talv ehk madal talv.

Eelnevast näitest nähtub, kui pingsalt uuris vanarahvas Linnutee struktuuri. Linnutee hargnemine on Lääne-Nigulast pärineval kirjel Kadriark.

Üks Iiumaa mees küsis vabrikuärra vahimehe käest: kas saab jõuluks saanisõitu? Kas tuleb lund? Vanamees aigutas, vaatas üles taevapeenart. See põle ästi valge, Kadriark old must. See on kahearaline, sügiseaegu paistab. Kui see peab väga valge olema, siis on pailu lund.

ERA II 77, 84 (5) < Jüri

ERA II 302, 212 (124) < Valjala

H III (4) < Karja Valjala

ERA II 69, 159 (51) < Noarootsi

ERA II 62, 159 (44) < Lääne-Nigula

2726

Tõenäoliselt ei anna Linnutee vaatlemine tulemust pikaajalise ilmaprognoosi puhuks, küll aga võib saada täpseid tulemusi järgmise päeva ilmennustamisel. Kui läänest tuleb Cirrus (kõrgkiudpilv), siis tähed paistavad, aga linnutee on pime. Selline taevapilt tähendab, et on oodata tormi, tuisku, vihma vms. Linnuteega seotud uskumus-tik võis varem olla palju rikkalikum kui see arhiivitekstidest nähtub, kuna süstemaatiline kogumistöö algas alles siis, kui materjal oli juba peaaegu hävinud. Vanadest müütidest on alles ainult jäljed, reliktid, vaevu seostatavad regilaulukatked.

Siiski võime neis leida vana maailmasüsteemi pidepunkte: hingede koondumine taevastele radadele, tähtede seos inimese sünni ja surmaga. Enamasti saame teavet taandunud argiuskumuste tasemel — peamiselt ilma ja edu ennustamise kohta.

KirjandusEelsalu, Heino 1985. Ajastult ajastule. Tallinn: Valgus. Eisen, M. J. 1919. Eesti mütoloogia. Tartu.Harva, Uno Suomalainen muinaisusko. Helsinki.Hiärne, �omas 1680. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte.Hurt, Jakob 1989. Eesti Astronomia. Kõne Eesti Jaani koguduse

Noortemeeste Seltsis 10. jaanuaril 1899. Mida rahvamälestistest pidada. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 91–130.

Jaaniste, Jaak & Saar, Enn 1990. Täheatlas. Tallinn.Leach, Maria 1972. Standard Dictionary of Folklore, Mythology and

Legend. New York.Lebeuf, Arnold 1996. Milky Way a Path of the Souls. Astronomical

Traditions in Past Cultures. So£a.Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. Mäetagused 13, lk. 24–42;

http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/suurtamm.htmLoorits, Oskar 1949. Grundzüge des estnischen Volksglaubens 1. Skrifter

Utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien för Folklivsforskning 18:1. Lund: Carl Blom, 1949.

Peegel, Juhan 1984. Nimisõna poeetilised sünonüümid Eesti regivärssides II. Tallinn.

Poikalainen, Väino & Ernits, Enn 1998. Rock Carvings of Lake Onega. Vodla Region. Tartu.

Prüller, Paul 1961. Juhend täiendavate andmete kogumiseks eesti rahvaastronoomia alalt. Rahvapärimuste koguja 2. Tartu, lk 51–71.

Russow, Balthasar 1920–1921. Liivimaa kroonika I–III. Tartu. Westring, Salomo Heinrich. Lexicon Esthonico Germanicum (http://

haldjas.folklore.ee/~kriku/VESTRING/index.htm).Wiedemann, Friedrich Johann 1869 (1893). Ehstnisch-Deutsches

Wörterbuch.Wiedemann, Friedrich Johann 1876. Aus dem inneren und äußeren Leben

der Ehsten. Tartu.Vilkuna, Kustaa 1960. Vuoden neljännekset ja viikkolasku. Kalevalaseuran

vuosikirja 40. Helsinki.Valk, Ülo 1995. Eesti mardilaulude usundilisest taustast. Rahvausund

tänapäeval. M. Hiiemäe & M. Kõiva (toim.). Tartu, lk. 471–478.

kujundus

Papyruse jõulukaartEriala projekt

Kevad 2013

cvDeniss Jeršov: koolitaja, toimetaja, kujundusgraafik

Sünniaeg: 3. märts 1976.a.Aadress: L. Tolstoi 9-3, Tartu, EestiTelefon: +372 5669 0533E-post: jershov@gmail.com

Hariduskäik:

1994 Narva Pähklimäe Gümnaasium2007 Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Vene ja slaavi filolooga osakondhetkel Tartu Kunstikool, trükimeedia

Täiendkoolitus:

2010 Täiendkoolitus „Kujundus”, Tartu Kunstikool;2010 Täiendkoolitus „ECO-disain”, Tartu Kunstikool; 2010 Täiendkoolitus „Portfoolio internetis”, Tartu Kunstikool

Ametikäik:

1999–2001 Alva Trading / müügijuht2001–2003 Brenton LTD / müügiosakonna juht2002–2003 Estonian UNESCO Youth Centre, Tartu / projektijuht2003–… Estonian UNESCO Youth Association / tegevjuht, koolitaja, tõlkija-toimetaja2004–… Loesje Estonia / juhtkonna liige

Keeleoskus:

Vene emakeel;Eesti kõnes hea, kirjas väga hea;Inglise kõnes väga hea, kirjas väga hea;Poola kõnes väga hea, kirjas väga hea.