32
10.-12. oktoobril Eesti Näituste Messikeskuses www.ilumess.ee elustiil oktoober 2014

Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Citation preview

Page 1: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

10.-12. oktoobril Eesti Näituste Messikeskuses

www.ilumess.ee

e l u s t i i l o k t o o b e r 2 0 1 4

Page 2: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Slow motion ehk sügisel aeglustame käiku ja naudime!Mõni päev tagasi näppisin uudishimust oma nutifoni ja avastasin ootamatult ning endalegi üllatuseks, et selle kaameral on põnev aegluubi-funktsioon (slow motion). Kohe proovisin siit-sealt filmides tulemust katsetada ja jäin mõtteisse – tavaline jooksusamm, hüpe ja muidu niisama mööduv naeratus muutus aegluubis kaedes hoopis põnevamaks, sisukamaks, kõnekamaks.

Ja jõudsin järeldusele, et sügiski – eriti pärast kibekiiret ja tegevusi täis suveaega – toob elusündmused meieni justkui aegluubis. Ja see annab ühtlasi suurepärase võimaluse nii mitmelegi asjale, mis suvel niisama mööda lipsas, rohkem pühenduda.

Aega võtta tasub ka sügistalvise Peegli lugemiseks, sest oleme siia kokku kogunud tõelised pärlid jahedasse-pimedasse aastalõppu. Meie persoonid

pajatavad oma kirest, mis täidab nende päevi ja südameid, ja kui see pole ka otseselt meie isiklik kirg, innustab see siiski otsima endagi kirge, mis siis, et karges kliimas.

Asjaolu, et minu kireks on toit, polegi vist enam suuremat sorti saladus – nii hüüdsin ühel päeval ja suurel häälel siia ning sinna, ja valik parimaid Eesti käsitöögurmee tootjaid tutvustasid heal meelel ning sama kirglikult oma parimaid palu. Panime need kõik ühele suurele kollaažile kokku, et jaguks uudistamist ja vesistamist. Ärgem sel aastal siis igavaid jõulukinke tehkem, vaid toetagem Eesti oma väiketootjate toidutööstust entusiastlikult ja ikka võimaluste piires.

Mõne kasuliku mõtte anname sellekski, et end juba saabunud hooajal tunda soojalt, aga seksikalt, ole sa siis mees või naine. Kes suuremaid pidusid korraldada plaanib, saab inspiratsiooni Laura’s Kitcheni ootamatult nunnust ja lustlikust lähenemisest – ega täpselt samamoodi ei peagi, aga teisiti, põnevalt ja mängeldes võib pidusööke kindlasti pimedal ajal korraldada.

Ühe suure töö tegime veel ära ja võtsime julguse ning ülbuse soovitada mõnusaid paigakesi pealinnas, kuhu sügistuulte ja talvetormide eest peitu pugeda, kaaslaseks sõbrad, äripartnerid või lihtsalt hea raamat. Kokku saime kümme väga eripärast, kuid mõnusat kohvikut, kus saab jooki, kus saab sööki, ja kus ka aeg omamoodi luubis võib tunduda – hubasust, soojust ja valgust on sel alanud hooajal vaja meil kõigil. Niisamuti nagu pisikesi hetki, mida isekeskis nautida.

Nautimisest nii ja naa sel korral Peegel kõnelebki. Kui siit mõne suuna, mõne uue mõtte või hea sähvatuse saad, siis on lugemine ka asja ette läinud.

Kui tundub, et kuskile minna pole, siis just selle tarbeks palusime kolleegil Kultuurikava.ee portaalist soovitada nii mõndagi head, millega jahedaid päevi ja pikki pimedaid õhtuid sisustada – need kümme on vaid jäämäe veepealne osa, sest sügavamale kaevudes võib öelda, et Tallinn on üks tõeline kultuurimeka.

Ja nagu Stig Rästa Trafficust ütleb – nii väikeses kohas on kõik omavahel tuttavad ja sellepärast ei tasu siin ka muda üles keerutada, vaid pigem kõigile edu soovida ja aidata üksteist nii palju kui võimalik.

Nii et katseta sina ka oma aegluubi-funktsiooni ja uuri välja, mida uut avastad!

Rain Uusen, toimetaja

TERE! PEEGLIKILLud

Ärgem selaastal siis

igavaidjõulukinke

tehkem, vaidtoetagemEesti oma

väike-tootjate

toidu-tööstust.

4 HINGEPEEGEL /PERSOONMitmekülgne Evelin Samuel tutvustab oma uut kirge – keraamikakunsti, mille tulemusel valmivad valged ja praktilised lauanõud. «uute asjade juurdeõppimine tagab turvalisuse, kui näiteks päevatööd enam pole,» arutleb ta.

IdEE 20 Laura's Kitcheni

asutaja Laura Aare räägib lustlikest peolaudadest ja

ettevõtluseks kujunenud hobist.

22 ELUStIIL Kuidas leida mõttekaaslane pimedaks sügisõhtuks ja kuhu tuisu eest peitu pugeda? Ülevaade pealinnas paiknevatest pelgupaikadest, kus teenindus, menüü ja interjöör kooskõlas.

9 EEStI mEES

Muusikasse sündinud Trafficu kitarrist

Stig Rästa soovib kodumaa täita hea

muusikaga – selleks komponeerib ta uusi

palu eelkõige Eesti parimatele lauljatele,

aga ka endale.

14 moodPesukuninganna Kriss Soonik-Käärmann teab omadest kogemustest, et moemaailma koorekihil kulus pikalt aega selleks, et võtta omaks pesubrände. Nüüd on just pesu see, mis praktilise rõivaesemena müügiedetabelites troonib ja meid seksikamaks vormib. Ka mehed on pesubrändide tähelepanu keskpunkti jõudmas.

30 tEHNIKAAusate töövõtetega loodud kestlik nutitelefon ehk Fairphone sai alguse Amsterdamist pisikesest sotsiaalsest liikumisest, kuid neid läbipaistvat ärimudelit ja sotsiaalset ning keskkondlikku kasu väärtustavaid telefone on müüdud juba pea 50 000.

16 GURmEENAUdINGSügis ja talv on patuvaba maiustamise aeg – poodides ja turgudel ringi vaadates võid avastada tõeliselt ausaid hõrgutisi kodumaisest toorainest.

26 KvALItEEtAEGKULtUURIKALENdER annab kümme soovitust juba alanud hooajaks – oma isikliku kava võid aga mugavalt koostada Kultuurikava.ee lehel.

28 KvALItEEtAEGKuumaõhupalliga lendamine tundub eksootiline ja kauge, kuid tegelikult on see käegakatsutavam ja üllatavam, kui arvata oskaks – nii et pane end varakult järjekorda!

LUGEmISSoovItUS Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo panid kokku teatmiku «Isetervendaja käsiraamat – avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused». Rohkem lugemissoovi-tusi leiad lehekülgedelt 22–24.

|| väljaandja: AS Postimees || trükk: AS Kroonpress || toimetaja: Rain uusen, [email protected], tel 666 2194 || Keeletoimetaja: Triin Ploom || || Reklaam: Helen Kaunimäe, e-post [email protected], tel 666 2217 || Küljendaja-kujundaja: Tiit Sermann || Järgmine Peegel ilmub kevadel ||

Page 3: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 4: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 5: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

PEEGLI PERSOON

Valgessesavisse

voolitud mõtted

HINGEPEEGEL. «Terve mõistuse säilimise eeldus on, et vaatad oma südamesse ja

peegeldad end lähedaste peal,» selgitab armastatud laulja ning Ideesahvri ja ajakirja Käsitöö peatoimetaja, kes tutvustab oma keraamikasse

voolitud maailmavaadet veebilehel EvelinSamuel.com. «Ma tegelen miljoni asjaga, aga see on pigem uudishimust tingitud,» räägib ta Peeglile.

Tekst Rain uusen, fotod Liis Treimann

5

Page 6: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

6

PEEGLI PERSOON

«Mulle meeldivad endalegi inimesed, kes on uudishimulikud ja lähevad kirega oma tegevusse sisse,» tutvustab oma maailmavaadet Evelin Samuel (39), kes kõikidele teistele uutele ja unustatud rollidele on lisaks oma käed saviseks teinud. «Tahan rohkem teha. Ja rohkem

teada saada ka,» arutleb ta, et mitme asjaga paralleelselt tegelemine on ühtmoodi keeruline, aga hariv ja argielu täiustav.

Ootamatult uue kireni«uute asjadega tegelemine nõuab sihikindlust ja jäärapäisust,» räägib Samuel. «Nendega alustamine eeldab teatavat julgust ja enesele selgekstegemist, et tuled toime.» Naise sõnul on see kohati veidi keerulisemgi, kui oled tuntud nägu ja tegu, mistõttu paljud eeldavad sinult hoopis kitsamalt piiritletud rolle. «Inimestel on mu-gav ja turvaline paigutada sind mingisse konkreetsesse kasti,» vihjab ta, et paljude jaoks on ta ikka veel vaid eurolaulik või siis ajakirjatoimetaja ning tema keraamika-huvi võib seega segadust külvata. «Omal ajal tundus minule hämmastuseks ka see mõnele raiskamisena, et ma õppima läksin, kuid ei plaaninud sel erialal tööle asuda,» muigab ta meenutades.

Suhtekorraldaja haridusega Samuel jääb mõtlikuks ja selgitab, et teadmised suh-tekorraldusest ja turundusest tulevad kasuks mistahes valdkonnas, liiati et Samueli suurem plaan on end ja perekonda tulevikus keraamikaga ära elatada ja selle loomi-sele ning arendamisele enam pühenduda.

On põnev kuulata, kuidas oma kire ja talendi võib elus avastada täiesti ootama-tult – ka Samuel jõudis keraamikani kogemata. «Üks sõbrannade punt pidi minema keraamikakotta paariõhtusele savikursusele,» räägib ta. «Kellegi neist tuli miski ta-kistus ette, aga kohad oli vaja täita ja nii mind kaasa kutsuti. Mina hakkasin seal käima, teistele jäigi see vaid ühekordseks kogemuseks.»

Nüüdseks on Samuelil seljataga Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia ke-raamikakursus, sest niisama kirest jääb kaunite lauanõude loomisel väheks. «See on spetsiifiline käsitööoskus, mis nõuab teadmisi. Iga keraamik õpetab sind erinevat moodi,» selgitab end ise veel algajaks keraamikuks pidav naine. Tema sõnul on töö-võtteid nii palju ja iga õpetaja käekiri sedavõrd erinev, et endale sobivate tehnikate leidmine võtab aega. «Aasta jooksul ei leidnud ma seda päris õiget ust üles – alles suvel pärast kursuse lõppu leidsin enda jaoks mõned nipid, mis töötavad. Sain käe lahti.»

Ennast peab Samuel praktikuks, kelle jaoks on pigem oluline protsess kui tulemus. «Minule ei ole tähtis, et see, mida ma teen, oleks suure kunstilise väärtusega. See ei oma erilist tähtsust. Aga tahan, et tehtu oleks lihtsalt ilus, minu nägu ning praktiline. Kunstnikku selle sõna kuninglikus tähenduses ei saa minust kunagi. See, mida mina teen, on eelkõige käsitöö.»

Pisikesest hobist keraamikastuudioniOmeti on tal kümneid tellimusi vaja enne jõule lõpetada – kliente jagub juba praegu rohkem, kui aega savi köögilaual voolida ja rullida. «Olen saanud väga positiivset ta-gasisidet, eelkõige ilmselt seetõttu, et tellijatel pole aimu, et nad suudaks mõningase harjutamise tulemusena ka ise seda kõike teha,» muigab Samuel. «Aga üldiselt vist ei ole savi päris selline käsitöö, millega inimesed igapäevaselt ise tegeleksid,» jätkab ta. «Savi on suhteliselt õrn ja nõuab ka spetsiifilisi vahendeid – näiteks ahju – ning teatavat kogemust. See tundubki keeruline.»

Peamiselt laia sõpraderingi hulgast tulnud klientide kõrval ei usu Samuel, et kunstnikud tema taieseid ostaksid. «See on käsitöö, mitte kunst.»

Kui praegu käib Samuel veel vanas ARSis suurt põletusahju kasutamas, siis loo-dab ta ühel tulevikuhetkel jõuda sinnani, et kõige vajalikuga sisustatud keraamikatöö-tuba või -stuudio oleks päris tema enda oma. «Keraamikaga kogen midagi sarnast, nagu oli laulmises minu jaoks – kui see ühel hetkel verre jõuab, siis on seda raske sealt välja saada.»

Hingega tegevusteks võetakse aegaHetkel on keraamika Samueli jaoks pigem teraapia kui tulevikukorporatsiooni teadlik ehitamine. «Tegelikult kasutan ikkagi kogu vaba aja, oma isikliku aja ja uneaja keraa-mika tegemiseks,» mõtiskleb ta edasi, sest vaba aega on sügisel jäänud ootamatult väheks. «Sain ajakirja Käsitöö enda toimetada ja laps läks esimesse klassi,» loetleb ta teisi olulisi nüansse, mis vaba aja olemasolu mõjutavad.

«Järgmised paar kuud on niisugune periood, kus süda tilgub verd ja keraamikaga jõuan tegeleda väga vähe, aga mingil hetkel tahan selle pöörata vastupidiseks. Ma ikkagi usun, et lendu saab minna nende asjadega, millesse on oma hing kõige rohkem sisse pandud,» selgitab Samuel.

Aga oli ju omal ajal ka laulmisel hing sees? «Ega laulmine ka verest välja ei lähe,» kinnitab ta. «Esinemine pole see, mis mind meelitaks, aga laulmine meeldib mulle

Kui meie riigikord püsib endine, siis praegu on võimalused ennast turundada ja oma asju müüa üsna suured.

Page 7: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

väga.» Laulmise jättis ta tagaplaanile pärast laste sündi. «Pigem oli looduslik instinkt hoida oma lapsi varjus, oma kaitsva tiiva all – et pean olema nendega peidus. Mingil hetkel tekkis tõrge esinemiste ja intervjuude suhtes. Aga nüüd olen juba käinud esinemas (Padise kloostris augustiöödel) ja näed, annan ka intervjuud,» naerab ta.

Ettevõtlikkus tuleb kasuks kõigile«Kõik see, mis ma teen, peab olema minu enda nägu,» kinnitab Samuel enesekindlalt. Haltuurat pole temalt mõtet oodata. «Minu jaoks on keraamika juures sageli vastu-võetamatu, et tarbekeraamika tehakse tihti robustne, kirju – see näeb välja nagu kole nõukogudeaegne liivakarva asi, voolavate ja segunevate värvidega. Mulle meeldivad puhtad, konkreetsed vormid, puhas valge värv. Kõik esemed, mis ma olen teinud, on seni olnud valged.»

Siht on seega silme ees, aga hetkel veel väga häguselt ja uduselt, ütleb Samuel. «Kui meie riigikord püsib endine, siis praegu on võimalused ennast turundada ja oma asju müüa üsna suured,» selgitab naine, et internetikaupluste ja internetiturundusega on paljugi või-malik. «Ma pole endale reklaami veel teha jõudnudki, aga minult soovitakse tellida juba rohkem, kui ma hetkel teha suudan.»

Kõik, mida Evelin Samuel teeb, peab talle endale ka meeldima, kinnitab ta – raha on boonuseks. «Tegelikult on kõik mu tööd läbi elu olnud tingimusel, et mulle meeldib neid asju teha. Ma käivitun uudishimu kaudu. Ilmselt see siia pidama küll ei jää. Mis puudutab keraamikat, siis sellega olen ikkagi alguses. Tahaksin minna veel täiendavalt õppima, kui ajagraafik võimaldab.»

Kui kunstiakadeemia avatud akadeemia selle aasta kursus lõpetas, kutsuti Samuel kõnet pidama. «Läksin hingevärinaga, mis mul neile öelda on ja kas üldse. Ütlesin sedasa-ma, mida endalegi: tuleb leida endas üles jonn, ja mitte näha seda, et ümbritsevad ehk ei saa aru, miks te seda teete. Ei pea ju algatuseks teenima mistahes suurt tulu või tegema hiigelsuurt ettevõtet meeletult kalli tehnika ja tuhande töötajaga. Vahel aitab ka lihtsalt sellest, kui tuled õhtul koju ja nokitsed millegi kallal. Meil on madalad palgad ja väikesed pensionid – ettevõtlikkus tekitab parema enesetunde, enesekindluse, ja teistpidi – ehk on sellest väikegi materiaalne tugi. Hädaldada on ju kõige lihtsam,» arutleb Samuel.

Tema sõnul peab elus alati olema ka teine võimalus ja kolmaski võimalus toime tulemiseks. «uute asjade juurde õppimine tagab turvalisuse, kui enam näiteks päe-vatööd pole. On ju hea, kui saad tegeleda keerulisel hetkel just sellega, mis tegelikult huvi pakub.»

Uute asjade juurdeõppimine tagab turvalisuse, kui näiteks päevatööd enam pole.

Page 8: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 9: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

9

muusikasse sündinud

Stig Rästa

EESTI MEES.Noorukina komponeeris Trafficu kitarrist

Stig Rästa (34) noodivihikusse kritseldades enda arvates uue

Eesti hümni. Nii vihik ise kui ka selle lehekülgedel vaikselt krõbisenud hümniviis

on tänaseks küll ajatolmu alla mattunud, kuid ometi määras see noore muusiku

tulevikuveendumuse – täita Eesti hea muusikaga nii

laulukirjutaja, artisti kui produtsendina.

Tekst Rain uusen, fotod Peeter Langovits

1

Page 10: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

10

Alustuseks paneme asjad õigetesse sahtlitesse – kas muusikal ja muusikal on sinu jaoks (loominguliselt, hingeliselt) vahet, kui sa esitad muusikat ise või kirjutad seda teistele esitamiseks ja säramiseks?Kindlasti on vahet. Kui midagi ise lood ja enda peas valmis mõtled, siis oskad ilmselt ka sellesse õige emotsiooni sisse panna. Esitada laulu just nii ausalt ja ehedalt, kui vähegi oskad.

Keegi teine ilmselt ei oska või ei saagi selle hetkega samastuda, kui üks või teine viisijupp sulle pähe tuli. See sõltub ikka kohast ja ajast, millal see just sinuni jõudis. Teisele lauljale võid küll üritada mõtet sõnadega edasi anda, et laulu rohkem lahti seletada, aga see ei ole kunagi ilmselt sama, mis sünnib laulukirjutaja peas. Küll aga eksisteerib tegelikult võimalus, et hea laulja või siis laulu esitaja saab sellest laulust oma-korda mingi emotsiooni ja tõlgendab kogu asja hoopis isiklikust vaatenurgast ja paneb sinna enda tunded ja arvamused sisse. Taolisel juhul võib laul täiesti uuesti sündida ja muu kõla saada.Kõlab nagu mõistujutt, aga näiteks poplauludes, kus on teinekord kolm või rohkem autorit, leidub mu arvates seda «miskit» sees palju segasemalt – kogu sära ja hingelisus on ainult laulja kätes ehk selles, kuidas tema lugu esitama hakkab.

Kumb siis sinu hinge rohkem paitab ja sinu arvates publikut otsesemalt kõnetab – sinu hääl ja artistikuju või sinu muusika?Minu hinge paitab kõige enam see, kui saan võimalikult palju oma muusikat rahvani tuua. Mulle meel-dib, kui saame koos lauljaga stuudios midagi luua ja eriti, kui laulja lisab omalt poolt mingeid eriti häid nüansse veel juurde – nii on tulemus ka palju parem. Eks mul selle ise laulmisega ongi nõnda, et olen liiga tagasihoidlik, et tormata kõiki laule laulma; kui vahel saangi midagi ise esitada või välja anda, siis on kõik okei. Küll aga, mida aeg edasi, siis tunnen vaikselt jälle, et tahaks ise ka mõnd enda tehtud laulu esitama hakata. Eks paistab.

Kes on need artistid, keda pead oma muusika vääriliseks? Seob neid miski maailmavaade, arusaamad, pädevused?Need artistid on niisugused, kellel on hea suhtumine asjasse. Üldjuhul on lauljad ju kõik ikkagi kunstni-kud, kes tahavad seda miskit endast välja anda ja need inimesed on ühtlasi sellised, kellega on kergem koos midagi luua. Üldiselt vist ei jõuaks kõigile soovijatele oma laule jagada, sest äkki kaob siis huvitavus ära. Hetkel on mul au intensiivselt töötada kolme Eesti lauljaga – Silver Laasiga, Elina Borniga ja Karl-Erik Taukariga – ja see on täiesti piisav number siin väikeses riigis. Samas olen leidnud juba mitmeid huvitavaid noori te-gijaid, kellega kohtudes tekib kohe tahtmine midagi koos proovida ja kelle puhul kuulen, et on tegu andeka inimesega, kel on lisaks ka mulle midagi anda. Näiteks kogemust, seega soovin võimalikult erinevate inimestega koos töötada. Aga kui aega jälle rohkem, küll ma võtan siis julguse kokku ja helistan: «Kuule, mis sa arvad, kui teeks ühe laulu koos?». Ükskõik millises muusikukarjääri etapis lauljaga tegu on – kas siis nooremaga või kogenenumaga –, mina pean ikkagi julgust koguma, et kellelegi niisugune ettepa-nek teha.

Nii et oled siis isiksusena nõnda tagasihoidlik?Ma pigem olen ikka tagasihoidlik, jah. Ei trügi esiritta, vaid pigem kontrollin asju tagumisest reast. Aga mingi kontroll peab, jällegi, asjade üle olema.

Eestis ei ole ju iseenesest keeruline saada tuntuks, olla artist ja armastatud isiksus, küll aga on oluliselt raskem tiitleid ja staatust püsivalt hoida ning arendada – kus maal sina enda arvates oled?Eestis vist tõesti pole keeruline tuntuks saada. Küll aga on raske olla armastatud artist ja isiksus, mis tuleb pigem ajaga. Tihti kipuvad nooremad lauljad ja artistid võrdlema ennast mõne Eestis aastaküm-neid tegutsenud lauljaga, et vot kus sellel läheb hästi ja mul ei lähe üldse. Sealjuures unustatakse, et too edukam laulja on tegutsenud kakskümmend aastat, ja unustatakse ära, et ise ollakse alles mõned aastad pildil kui noor ja tõusev laulja.Ehk minu arvates on staatuse saavutamine suhteliselt keeruline ja tuleb teha oma asjades õigeid valikuid.Isiklikult olen sealmaal, et tahan pigem olla juba võimalikult eemal kogu meedia tähelepanust ja teha oma asja. (Sullegi annan seda intervjuud seetõttu, et olid mu klassivend).

Palju tutvused Eestis määravad? On see seega su viimane intervjuu lähituleviku mõistes?Tutvused muidugi määravad. Nii väikeses kohas on kõik omavahel tuttavad ja sellepärast ei tasu siin

Nii väikeses kohas on kõik omavahel

tuttavad ja sellepärast ei tasu

siin ka muda üles keerutada, vaid

pigem kõigile edu soovida ja aidata üksteist nii palju

kui võimalik.

Kui ikka iga päev harjutada ja kirjutada, peab mõni laul ka hea olema.

2

3

Page 11: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Piltidel näidatud Camel Active kampsunid ja džemprid:1 Punane džemper 70.95 eurot2 Sinine kampsun nööpidega 81.95 eurot3 Hall kampsun lukuga 101.95 eurot4 Pintsak 200.95 eurot5 Oranž džemper 91.95 eurot6 Roheline džemper 91.95 eurot7 Sall 38.95 eurot

Camel Active kauplused Eestis:• Kristiine keskuses, Tallinn• Rocca al Mare keskuses, Tallinn• Ülemiste keskuses, Tallinn• Tasku keskuses, Tartu• Kaubamajaka keskuses, Pärnu

654

www.camelactive.de

Page 12: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

12

EESTI MEES

ka muda üles keerutada, vaid pigem kõigile edu soovida ja aidata üksteist nii palju kui võimalik.Ma pigem arvan, et see ei ole mu viimane intervjuu lähituleviku mõistes, sest toimuma hakkab taas ehk ühtteist huvitavat ...

Põnev. Ootame. Aga selgita väheke – kuidas see toimib, et üks bänd sünnib, elab, kustub, ja siis korraga tärkab teine. Kuivõrd bänd ja selle liikmed ter-vikprotsessi mõjutavad ja miks?

Ega ma nüüd spetsialist ole, aga omast kogemusest võin rääkida. Bändid üldjuhul saavad alguse vist ikka nii, kui sõbrad – kes on juhtumisi ka muusikud – peavad õigeks hakata koos musitseerima. usun, et ükskõik, mis tasemel muusikat viljelda, on see igaljuhul väga loov ja arendav tegevus.Bändid jäävad püsima, kui neil on lahe koos olla ja män-gida, ning kõik tunnevad, et tegutsetakse ühtse asja nimel. Ka minul on mõned bändid, kus olen olnud või osalenud, ent on laiali mindud.Üldiselt tekivad liikmetel kas uued huvid või inimesed vahetuvad ja ei tunne enam üksteist endiselt. Eks bän-divärk on selline lahe asi, kus peab mu arust ikka lõbus olema, ja kui selle kõrvalt suudetakse koos ka häid ja õigeid otsuseid teha, siis on bänd ju püsima loodud.

Kui me nõustuksime ühiselt, et oled eeskuju, siis milles ja kellele sa tahaksid olla eeskujuks Eestis, aga miks mitte ka suuremas maailmas?Kui peaksin olema eeskuju, siis võib-olla tasuks rõhutada, et teen väga palju selleks, et tegeleda laulude kirjutamisega. Hakkasin suhteliselt noorelt peale ja mäletan siiani noodivihikut, kuhu esimesed noodid hariliku pliiatsiga kirja panin.Kusjuures sinna vihikusse kirjutasin teadlikult Eestile uue hümni, sest olin just teada saanud, et laulame oma tähtsatel päevadel Soome helilooja laulu. Ega see n-ö hümn nüüd midagi erilist polnudki, aga mõte oli üllas.Tollest ajast peale olen otsinud võimalusi, et siduda ja pühenduda täielikult muusika loomisele ning laulude kirjutamisele. Kui ikka iga päev harjutada ja kirjutada, peab mõni laul ka hea olema.Lisaks võiks eeskujuks võtta sedagi, et enese arvates teen endiselt liiga vähe selleks, et täielikult läbi lüüa. Peab olema julgem ja kiiremini tegutsema.

Muusikamaailmas on sul endalgi kindlasti palju eeskujusid, aga väljaspool seda?

Alustame mõnest laulukirjutajast – üldsusele rohkem 4 Non Blondes lauljana tuntud Linda Perry, kes on kirjutanud väga palju menukaid poplaule; Ryan Tedder, keda saab varsti bändiga One Republic Eestis näha ja kes on samuti kirjutanud palju häid laule teistele; Pharrell Williams, kes on ilmselt üks nimekamaid laulukirjutajaid ja produtsen-te; Sia Furler on kindlasti üks mu iidoleid, pluss ta on ise täiesti vapustav laulja ka.Samuti Max Martin, temast tean ülivähe, aga see-eest teavad väga paljud tema laule. Eestis oskavad Ago Teppand ja Vallo Kikas minu arvates megahästi muusikat kirju-tada ja produtseerida. Viimase kahe puhul saan õnneks igapäevaselt nende kõrvalt natuke õppida. Väljaspool muusikamaailma ei oska ma kahjuks hetkel ühtegi eeskuju esile tuua.

Kui sa oma loodud muusika kaudu saaksid ühe maailmaprobleemi lahenda-da või vähemalt lahendusele kaasa aidata, siis julgeksid sa selle probleemi sõnastada?Tõenäoliselt prooviksin sõdu ära hoida, sest sõjad tunduvad täiesti mittevajalikud as-jad. Aga seda muidugi ideaalis ja noh, eks niisuguse küsimuse üle võikski arutama jääda, mida teha ja miks.

Aga mõne igapäevasema-lihtsama-kodusema probleemi oled vast aidanud juba muusikaga lahendada?Vist isegi ei ole. Või siis ehk enda teadmata kellegi teise koduse probleemi. Ükskord kutsus üks mees meid oma elutuppa esinema, et teha üllatust oma naisele, kellega oli vist tülis, ja kuigi naise näost võis näha, et üllatus oli suur, ei tea ma siiani, kas ka ära lepiti.

Mida sa kardad?Kardan, et ma ei jõua sinna, kuhu jõuda tahan. Nii tööalaselt – ehk siis muusikalises mõttes – kui ka isiklikus elus. Aga mul on kombeks alati mõelda, et kõik läheb nii, nagu peab, ja kõik on tegelikult juba praegu väga hästi.

Mida sa loodad? Miks?Hektel loodan, et meie homne kontsert [festivalil Valgus Kõnnib Kadriorus] õnnestuks, sest tegu on ühe suurejoonelisema kontserdiga Trafficu ajaloos.

***Õnnestus siis?Jaa! Õnnestus täielikult. Kõik külalisesinejad olid vapustavalt head ja tegid oma osa sajaprotsendiliselt hästi. Rahvast kogunes terve suure platsi jagu ja kõik laul-sid kaasa.

Hakkasin suhteliselt noorelt

peale ja mäletan siiani seda

noodivihikut, kuhu ma esimesed noodid

hariliku pliiatsiga kirja panin.

7

Page 13: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 14: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

14

MOOd

Pesukuninganna vormib turgu ja harjumusi

SEE KÕIGE INTIIMSEM. Pesudisainer Kriss Soonik-Käärmann (30) selgitab, et moemaailmas on suur vahe, kas oled pesu- või rõivadisainer. Tema eksklusiivsed ja innovaatilised tooted toetavad aga uue moesuuna teket – kanda riideid, mis on samaaegselt nii pesu kui ka moerõivas.

On see ju esimene kiht riideid, mis

kõige intiimsemalt ja seega justkui kõige

saladuslikumalt keha ümber liibub.

Tekst Getter OrusaluFotod Jaanar Nikker,

Nambawan.ee

Kriss Soonik-Käärmann naljatleb, et tema pesukollektsioon katab keha tihtipeale rohkemgi kui mõni riietus moelaval. Tõsi, mood on keha paljastuse kohapealt oluli-selt vabamaks muutunud. Kui 1980. aastatel jahmatasid kõik moelaval rinnahoidja väel modelli nähes, siis ei võpata tänapäeval enam keegi nibusid ja paljaid rindu

silmates. See on tõstnud aga ka pesu hoopis uuele positsioonile.Pesu on oma olemuselt naiste jaoks midagi väga erilist. On see ju esimene kiht riideid,

mis kõige intiimsemalt, lähedasemalt ja seega justkui kõige saladuslikumalt keha ümber lii-bub. Seetõttu pööravad naised aina rohkem tähelepanu pesu kva-liteedile, materjalile, disainile ja välimusele. «Pesumoe tähtsust toetab ka moetööstus, disainides aina paljastavamaid riideid,» tutvustab Londonis ja Tallinnas resideeruv Soonik-Käärmann.Ehk mida avatumaks ja julgemaks lähevad riided, seda rohkem on pesu näha. Ja mida rohkem on pesu näha, seda enam peab see olema ilus. Seksikas pesu võib riietuse juures olla lausa oluliseks komponendiks, muutes tagasihoidliku kleidi võrgutavalt naiselikuks.

Kui algselt oli pesu justkui tarbeese, andes sooja ja kaitstes intiimseid kehaosi, siis aja möödudes on pesu saanud endale vä-hemalt sama tähtsa lisaülesande. «See peab olema seksikas ning võrgutav, tõstes iga naise sensuaalsust. Pesuga seosta-takse aina rohkem põnevust, salapära ja mängulisust,» kirjeldab pesudisainer suun-da, kuhu pesumood liigub, olles mõjutatud kogu ühiskonna arengutest.

Kaks maailma sulavad üheksSoonik-Käärmann on oma aina tuntumaks saava pesufirmaga «Kriss Soonik Loungerie» kohal nii pesu- kui ka moemaailmas – üha raskem on piiri tõmmata pesu ja nn tavalise riideeseme vahele. «Paljud kaubamajad ja suured poed olid veel mõni aeg tagasi hädas,

kuhu mu kollektsiooni paigutada. Need on justkui pesu, samas ka ööriided, ühtlasi rõivad, mida võib kanda koos teiste riietega,» ütleb naine.

Kui varem oli moemaailm rohkem must-valgeks liigendatud, siis täna on taolist nn halli ala oluliselt rohkem. Nii on mõned öösärgid sedavõrd kaunid, et sobivad ideaalselt ka kleitideks. Või näiteks korsetid, mis võivad olla pesuna kleitide all, aga mida saab ideaalselt kanda ka eraldi riideesemena.

Niisugust moe- ja pesumaailma lähenemist toetavad ka näiteks 1980. aastatel moes olnud ning nüüd uuesti trendikaks muutunud body’d, kombinat-sioon pesust ja pluusist. «Taolised vahepealsed rõivaesemed muu-davad moetööstust palju,» arvab hiljuti abiellunud pesudisainer.

Mood on terviklikSoonik-Käärmann teab, et paljud moemaailmainimesed ei võt-nud pikka aega pesubrände kuigi tõsiselt. Tegelesid need justkui mitte «päris» moega ning polnud seega kuigi austatud. «Nii-sugune arvamus on nüüd aga jõuliselt muutumas, sest kui ko-tid, mütsid, sallid ja sukad on moe osa, siis on seda ka pesu.» Nõnda jõuab moelavadele aina rohkem luksuslikke pesubrände ning suured moeloojadki disainivad oma pesukollektsioone. Te-

gelikult ongi sellist põnevat ja uuenduslikku pesumoodi edendanud pigem moemajad kui pesubrändid. «Üha rohkem vaadatakse moodi kui tervikut ja sinna mahub ka pesu,» rõõmustab naine.

See on tekitanud pesubrändidele aga palju suuremat konkurentsi. Kasvõi näiteks moeajakirjadesse on oluliselt raskem oma toodetega sisse saada. «Moetoimetajal on kergem valida näidisriieteks ühe moemaja erinevaid tooteid, kui hakata pesu kelleltki tei-selt valima. See kahandab väiksematele tegijatele osaks saavat tähelepanu,» sõnab ta.

Page 15: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Meestemoe avastamata potentsiaalKui naistepesu valdkond on läbinud innovaatilise arengu, siis mis seisus on mees-temood? Soonik-Käärmann tõdeb, et kuigi tema on seni keskendunud vaid naistele, siis on ta natuke uurinud ka meeste pesumoe olukorda. «Sealgi on näha mitmeid ühiskonnast tingitud muutusi, mis muudab meestepesu põnevamaks, värvikirevamaks ja trendikamaks,» ütleb ta ning lisab: «Eks meestepesu arengutele on hoogsalt jõu-du juurde andnud ka omasoolise orientatsiooni aktsepteeritavamaks muutumine. Kui varem olid meestepesu peamised ostjad naised, siis nüüd on asi rohkem meestelt meestele,» räägib disainer.

Tema sõnul on just meestepesu valdkonnas palju uusi ja väikeseid brände tek-kinud – need aga muudavad meeste aluspüksid kirevaks ja uuenduslikuks. Üldiselt arvab Soonik-Käärmann, et meeste pesumoel on suur potentsiaal, mis alles vajab avastamist.

Kuigi võiks ju arvata, et meestel on üsnagi ükskõik, millist aluspesu nad kanna-vad, vaidleb Soonik-Käärmann sellele arvamusele otsustavalt vastu. «Minu juurde on tulnud palju mehi, kes räägivad väga teadlikult, millist pesu nad soovivad,» ütleb ta. Meeste jaoks on esmatähtis materjal ja mugavus ning alles seejärel välimus ja disain, teab ta järeldada, ning lisab, et suurem osa mehi, kes temaga erinevatel messidel ja üritustel sel teemal rääkima on tulnud, on täiesti tavalised heteromehed, mitte eriliselt teadlikud moefännid. «Võib-olla nad tunnevad, et saavad minuga avameelselt neist teemadest rääkida, sest ma olen pesudisainer,» spekuleerib Soonik-Käärmann naerdes.

Seda, kas Kriss ka ise kunagi meestepesu tegema hakkab, ta lubada ei julge. «Tunnen, et palju on veel arenemis- ja avastamisruumi ka naistepesu valdkonnas. Meestepesu peale olen mõelnud, kuid hetkel on ses osas tulevik veel lahtine. Üks asi korraga,» ütleb ta malbelt.

Kriss Soonik-Käärmann on Eestist pärit pesudisainer, kelle seksikad ja naiselikud rõivad sobivad nii argiriietuseks kui ka intiimseks pesuks. Peamiselt resideerub ta Londonis, kuid kogu tootmine käib Tallinnas. Tänaseks on Kriss Soonik Loungerie pesu võimalik osta viieteistkümnest erinevast riigist, tema riietust kandis ka viimane James Bondi filmi tüdruk. Eelmisel aastal oli ta Hõbenõela, sel aastal aga Kuldnõela nominent.

MOOd

KOMMENTAAR

Aigor Bõzov, Meestepesu e-poe Nambawan.ee juht

Pesu kandmine tundub meile kõigile iseenesestmõistetav ja loomulik – nagu ilmselt ka see, et pesu peaks olema mugav, ihusõbralik ja andma hea ning kindla enesetunde. Heites pilgu aga kesise valikuga pesuriiulile poes, võib valiku tegemine ootamatult raskeks osutuda.

Meestepesu maailm on palju avaram ja mitmekesisem, kui see tundub koduse Eesti kaubanduses ringi vaadates. Oleme seadnud oma peamiseks eesmärgiks tuua Eesti mehele koju kätte uuemad pesutrendid, pidades esmatähtsaks mugavust, head väljanägemist, kvaliteeti ja võimalikult soodsat hinda.

Meeste minibriifid on sensuaalse ja ajatu lõikega ja sobivad iga mehe garderoobi; need on mugavad, hea väljanägemisega, sobides igale mehele sõltumata tema kehatüübist.

Trunk – linnamehe valik, kontrastid ja lõige rõhutab esiosa ning tõstab tagumist poolt, rõhutab keha loomulikku kuju. Bokserid on aga pikema sääreosaga, hästi istuvad ja seega paslikud mugavust hindava mehe valikusse.

Eesti e-poest pesu valiv mees on pesu kvaliteedist keskmisest teadlikum, hindab kõrgelt mugavust, kuid ka head väljanägemist. Oma valikutes on ta julgem, eelistades sageli klassikalisele mustale ja valgele värvile erksamaid värve ja mustreid.

Erilise poolehoiu on võitnud madalama värvli ja lühema sääreosaga trunk-mudelid, mis istuvad hästi ja näevad ka head välja. usaldada võiks rohkem ka naissoo arvamust, kes on oma valikutes meestest endist julgemad katsetama.

Aluspesu ostmisel on õige valiku tegemine lihtne – valides erinevate stiilide, värvide ja kangaste vahel, tuleta endale meelde, et kõige rohkem mõjutab see just sinu enda enesetunnet. Seega kanna seda, mis näeb hea välja, kuid veelgi olulisem: kanna seda, mis tundub kõige mugavam.

Push-up muutub ka meeste pesumoes järjest enam kasutatavaks terminiks.

Page 16: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

16

GuRMEENAudING

Sügis ja talv on patuvaba maiustamise aegEESTI KÄSITÖÖGURMEE PAREMIK. Harjumuspärase massitoodangu ja suurtehaste pühade-eelsete väljalasete kiuste tasub poodides silmad lahti hoida, sest kuust kuusse lisandub nii tavapäraste supermarketite kui ka pisemate gurmeebutiikide valikusse käsitööna Eestis kohapeal ja kodumaisest toorainest valmistatud toite. Mett mokale, kastmeid salatile, moose ja džemme pannkookide vahele, tervistavaid teesegusid, valmis segatud koogipulbreid, käsitööšokolaadi ... See kõik muudab ka argipäeva pühademeluseks!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Page 17: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

17

Postimehe Peegli gurmeevaliku esitlemisel on osaliselt kasutatud Villeroy & Boch portselannõusid ja klaase; väljapaneku on kujundanud Laura's Kitcheni asutaja Laura Aare, kellest võid lähemalt lugeda käesoleva Peegli 20. leheküljelt.

Villeroy & Boch (villeroy-boch.ee) esinduskauplus «My House of Villeroy & Boch » asub Tallinna vanalinnas aadressil Valli tn 4.

Tekst Rain uusen, tootjadFotod Tairo Lutter

Page 18: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

18

GuRMEENAudING

A Gourmet Club (Gurmeeklubi oÜ): kadakamarjane, rukkist ja rosmariinist käsitööleib või rosina-pähklileib, mil-lest on hea lõigata suupistesuuruseid leivaviile nii, nagu prantsuspärasest pikast saiastki oleme seda tegema harju-nud. Keele viib alla Saaremaa või karulauguga, kodukoka elu teevad aga lihtsamaks küpsetiste valmistamise segud (tuuletaskud ja profitroolid, šokolaadi-fondant, mandlimakroonid, kookosküpsised, belgia vahvlid). Lisa vaid veidi vett ja/või toiduõli/sulavõid ning fondant'i puhul kanamuna – ei mingit mässamist retseptidega. www.gourmetclub.eeB Artisan Honey (Artisan Honey oÜ): kodumaiselt puhas kvaliteetmesi Antvärk Mesi räägib Eesti mesindusest läbi kvaliteedi ja käest kätte antud kogemuste – uue põlvkonna mesinikud Mart ja Sander said esimesed mesilased lemmikloomadeks juba 12 aastaselt. Kogutud on mesi Eesti kõige rikkalikuma taimestikuga Pandivere kõrgustikult, Väike-Maarja ümbruses paiknevate talude maadelt. www.artisanhoney.eeC RemedyWay (RemedyWay oÜ): loodusravi võimaluste teadvustamisele keskendunud RemedyWay toote-valikus on maiuseid mitmeid, näiteks rohkete mustikatega meesegu ja teine nimega «Külmetus» kargemaks talveajaks. Samuti pakub ettevõte eestimaisest tatratangust valmistatud tatraküpsiseid meega ning maiust «Õuna Chuu» – pisikesed mõnusad magusad pallikesed rohke õuna, toortaatrajahu ja –tangu ning mee, oliivi-õli ja kaneeliga. www.remedyway.eed Especha trendikad teesegud ja valmisjoogid: teesegude nimed kõnelevad enda eest: «Sa oled andekas» (segu hapukast astelpajust, magusast nurmenukust, kardemoni ning kaneeli vürtsikusest, piparmündist ning matest), «Ma olen õnnelik» (segu hapukast kibuvitsast, magusast maasikalehest, roosist, piparmündist ja kardemonist), «Elu on lill» (segu jasmiinist, roosiõiest ja saialillest). Äsja lisandusid Especha valikusse ja poelet-tidele ka pudelisse valmis villitult looduslik energiajook ning looduslik jäätee. www.especha.euE treppoja Sahvri kodused hoidised (villermann oÜ): kodukokkade tõeliselt maitsvad sahvrisaadused nagu mädarõika äkine, apelsini-tšillimaius, terav tšillimaius, särtsakas marja-, põldmarja ja maasikamaius, sibula-maius, rabarberi-tšillimaius, vürtsikas tomatimaius, naabriproua Adžika, tšilline pohlamaius ning mesine sinepi-maius. treppojasahver.blogspot.comF Põhjaka mõisaköök (Põhjaka mõis oÜ) pakub mõisarestoranis toitlustamise kogemusele lisaks ka kaasaos-tuvõimalust, näiteks võib ühes haarata mõnusalt ahjusooja käsitööleiva või juba üle Eesti hitiks kujunenud astel-pajunapsu. Küll aga teavad ja tunnevad Põhjaka fännid ka nende pasteeti ning napoleonikooki. www.pohjaka.eeG Pädaste Gourmet (Pädaste mõis oÜ): Pädaste leivaõhikuid tunnevad juba ammu need, kes korragi miskit gurmeepoodidest otsinud, nüüd on aga rikkaliku gurmeeliini valikusse lisandunud ka mugavates taassuletava-tes klaaspudelites maitsvad salatikastmed: vürtsikas kaste laimi ja ingveriga (nr 1), wasabi-seesami (nr 2) ning vaarika-balsamica (nr 3) – salapärased abilised igale salatinautlejale. www.padastegourmet.eeH Põhjala teetalu (Põhjala teetalu oÜ): Eesti esimene taimeteede valmistaja, kes pakub ühtlasi ka maitse- ning värvielamusi, tutvustab uudses pakendis kolme mõnusat teesegu – mündine mustsõstar (mustsõstar, münt ja piparmünt), suvine vaarikas ning helesinine laguun (mets-kassinaeri õied ja piparmündilehed). www.pohjala.eu

I Ampstükk (Amoor oÜ): Ampstüki üllatavad energiabatoonid on valminud ilma suhkrut lisamata ja igasu-guse kuumtöötluseta, mistõttu on säilinud ka kõik vitamiinid ja maitsenüansid. Valikus on erkrohelises pakendis õuna-kaneeli-kaera, lillas kuues datli-kakao-tatra, oranžikat karva seemne-metsapähkli ning punases ümbrises mustsõstra-pohla-kaera batoonid. www.ampstukk.eeJ Hiiu Gourmet (Hiiu Gourmet oÜ): Hiiumaalt Pühalepa vallast pärit tooteseeria üllatab näiteks anger-

vaksaga rabarberisiirupiga, lihtsa mustika- ning rabarberisiirupi, viljalihaga pihlakasiirupi ning kuusevõrsete ja ingveriga rabarberisiirupiga. Jõulude eel kujuneb kindlasti vajalikuks lemmikuks ka metsamarjadest valmistatud GLÕGI, millesse on vaimu turgutuseks lisatud loomulikult ka väärikaid vürtse. www.hiiugourmet.eeK Sir Loin'i vinnukas (SirLoin oÜ): eestimaine vinnutatud veiseliha, mis on inspireeritud rännumehe ae-gumatust ampsust Ameerika mandril – Beef Jerky’ist, toodetud aga Järvamaa metsade ja põldude vahel, jõudes poelettidele kolmes versioonis: vägev vürtsine, vinnutatud veiseliha seesamiseemnetega ning tradit-sioonitruu maheveiselihast. www.sirloin.eeL Allew magusameister (Allew magusameister oÜ): šokolaad, millel on nii hää ja põnev maitse kui ka

kaunis pakend. Valge šokolaad kanepilehtedega, tume šokolaad apelsini ja tšilliga ning piimašokolaad urvaste kamaga. Rääkimata kaunites pakendites käsitöökompvekkidest, milliseid sobib kinikida nii tänutäheks kui an-deks palumiseks, ükskõik kellele siis ja kunas. www.allew.euM Räpina inkubatsioonikeskuse loomemaja pruulikojas toodetud veinid on tehtud nii viinamarjadest, pihlakatest, pohladest ja muidugi kuldsetest õuntest. www.rapinaloomemaja.ee

TOOTEINFO. Peeglil on heameel portreteerida nii teadlike klientide hulgas juba klassikaks saanud käsitöögurmee hitte kui ka põnevamaid ja uuemaid hitihoiatusi, millest niisama mööda tormata kindlasti ei tasu – midagi peolauale, kingikotti ja mõnusaks lõunaeinekski.

Villeroy & Bochi teekannus

valmivad nii Põhjala teetalu

kui Especha teese-gudest maitsvad

ja kaunivärvilised kosutavad joogid.

H

d

C

B

E

G

H

A

d

L

G

F

A

M

C

K

I

J

Tähe

lepan

u! Te

gemi

st on

alko

holig

a. Alk

ohol

võib

kahju

stada

teie

tervis

t. (To

oted

H ja

M)

Page 19: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 20: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

IdEE

20

Laura’s Kitchenit juhib särav ja energiline Laura Aare (29), kes on suutnud seda, mis ena-mikule meist näib võimatuna – ta on kasvatanud oma hobist välja väikese äri.Kõik, kes Laurat veidigi tunnevad, teavad, et kui noor naine mõne ürituse, sünni-päeva või tüdrukuteõhtu korraldamises käe külge paneb, on tulemuseks osalejate

üllatus ja rahulolu.«Laura’s Kitchen sai alguse puhtjuhuslikult ja enda isiklikust vajadusest,» selgitab

firmajuht. «Abikaasa ütles kord naljatlemisi, kui jälle olin jõululaua tarbeks hunniku tülli ja pärlikette-lipsukesi hankinud: kui sa suudad kunagi oma lipsukesed rahaks teha, saad küll rikkaks,» naerab ta.

Beebiga kodus olles otsis ta tegevust, mis võimaldaks lapsega võimalikult kaua kodus olla ja viimase emapalga kontole laekumise järel mitte tööle tormata. Mõttetöö tulemusena leidiski noor ema uue ja põneva kutsumuse.

Ettevõtjaks üleööÜhel hetkel oli vaja heale sõbrannale tüdrukuteõhtu korraldada ning loomulikult võttis tugev organiseerija Laura ürituse õnnestumise enda õlule. «Kuna selle peo märksõnaks stiili osas olid nunnud sitsid-satsid, hakkasin internetist vajalikke ideid ammutama,» avab Laura sala-dusloori, kuidas ta ürituste korraldamise juurde jõudis. «unustasin ennast tundideks ja öödeks internetti imelisi pilte vaatama, mis kinnitasid arvamust, et lihtsate vahenditega saab ise ülilahedaid mõtteid realiseerida,» selgitab ta.

«Kui tüdrukuteõhtu aset leidis ja ma oma sõprade emotsioo-nide tunnistajaks olin, tekkis hetkega äratundmine – see on see, mida teha tahan,» meenutab Laura õnnestunud pidu. «Juba sõna otseses mõttes järgmisel õhtul läksin poodidesse erinevaid detaile kokku ostma ning hakkasin end sõbrannade saabuvatele sünnipäe-vadele appi pakkuma,» räägib Laura entusiastlikult.

Andnud sõrme, võttis uus kutsumus peagi kogu käe ja veerema hakanud lumepalli enam peatada polnud ei võimalust ega tahtmistki. Üks kuu pärast mõtte tekkimist olid Laural järg-neva kuu nädalavahetused broneeritud.

Leidnud unistuste töö, tuli lahendada ka argisem küsimus – kuidas see juriiliselt vormis-tada. Olles isiksusetüübilt ettevõtja, ei tekkinud Laural kordagi küsimust, kuidas ta hakkama

saab. Kuna Laura abikaasa on ettevõtluskon-sultant, oli ettevõtte loomise ja haldamise küsimus samuti hetkega lahendatud. «See on Laura’s Kitcheni puhul veel suur pluss minu jaoks, et vastutan ise oma tegemiste eest ja kellestki teisest ei sõltu,» arutleb Laura.

«Loomulikult peavad inimesed mõtlema, kuidas raha teenida, kuid ma julgustan kõiki, kes tööd puudu-tavate valikute ees seisavad, kuulama oma südame häält. On ju lihtne tõde, et vajame tunnustust ja sees-mist rahulolu. Mina saan väita, et tehes seda tööd olen alati õnnelik, sest saan õnnelikuks teha ka oma kliente,» räägib Laura.

Eeliseks mugavus ja erilisusTänapäeva kiire elutempo juures jääb inimestel aina vähem aega tegeleda pidude organiseerimisega. Samas soovitak-

se neid siiski korraldada ja need võiksid olla erilised. Siinkohal ongi hea lasta seda teha spetsialistil, kes aitab tähtsaid sündmusi korraldada stressi- ja murevabalt, õpetab Lau-ra. «Nii ei ole võõrustaja tähtpäe-val higine ja närviline, vaid saab koos külalistega pidu nautida. Selle nimel me ju päevad

läbi tööd rabame, et oma vaba aega kvaliteetselt ja mugavalt koos lähedastega veeta.»

Mujal maailmas väga levinud ja vaikselt ka Eestis populaarsust koguv trend on pidu läbiv te-maatika, näiteks poistele tuletõrje- ja tüdrukutele printsessiteema. Valikuid on palju. Samuti võib läbiva tee-

unistuste peolauad, mida märkavad isegi isadEESKUJU. Juhusest alguse saanud ettevõtmine Laura’s Kitchen on tõestuseks, et mistahes töös või tegemises tuleb kuulata südame häält. Antud juhul on tulemuseks maitsev, meeldejääv ja eriline peolaud, mis mängib õnnestunud peol võtmerolli.

Tekst Kaia PrillopFotod erakogust

Julgustan kõiki, kes tööd puudutavate

valikute ees seisavad, kuulama oma südame häält.

Page 21: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

mana kasutada erinevaid värve või kujundeid. Terviku moodustamiseks on oluline iga detail läbi mõelda – alates kutsest kuni tänukingituseni, mis pärast külalistele kaasa antakse.

Kõige paremini iseloomustab Laura ettevõtmist märksõna «mugavus». Meie elukorraldusele on iseloomulik meeletu tempo ning seepärast pakubki Laura oma klientidele mugavust. «Klient ei pea ise millegi pärast muretsema – kõik on peo alguseks kenasti valmis sätitud ning peo lõpus koristatud.»

Meeldejääv ja maitsev peolaudInimeste jaoks, kes soovivad, et nende pidu oleks külalistele meeldejääv, on tähtsad kõik üritusega seotud detailid. «Kõik oleme harjunud, et laua keskel on kartulisalat ja viinerikauss, kusjuures ise tehtud kartulisalat ongi maailma parim ja maitseb kõigile. Ometi on olulisemaks muutunud, kuidas seda kartulisalatit serveeritakse ja millised on peolaua detailid ja ilu,» räägib Laura peolaudade kontseptsioonist.

Ja peolaua kauniks ning meeldejäävaks väljapanekuks muutmisel piisab kasvõi sellest, kui tõsta salat topsidesse või klaaspurkidesse. Laura’s Kitchen lähtub põhimõttest, et toitude puhul peab rõhk olema kvaliteedil, mitte kvantideedil.

Kindlasti on toidud serveeritud kliendi soovi kohaselt vastavalt teemale. «Minu menüüdes on üldiselt terve laud finger food’ina välja pandud nii, et iga külaline saab igast toidust midagi maitsta,» tutvustab Laura toidulaua koostamise põhimõtteid. «Loomulikult võib toidukoguseid alati suuren-dada, kuid minu kogemus on näidanud, et tingimata pole seda tarvis.»

Ise tehes soovitab Laura kõik varakult läbi mõelda, et vajadusel jõuaks sobilikke aksessuaare ja detaile õigeks ajaks hankida. Jõulude ajal võib soovi korral eriti suurejoonelisi laudu katta, kuna jõulude tähistamiseks ette valmistatud laud kannab alati välja. «Palju tülli, küünlaid ja jõuluehteid lauale,» kutsub Laura üles julgeid ideid proovima.

Laura’s Kitchen rõhub personaalsuseleLaura’s Kitcheni ettevalmistatud peolauad valmivad personaalselt ja käsitööna. Iga detail laual on alati läbimõeldud ja söögid-joogid käepärased ning maitsvad. Väga populaarsed ja praktilised on nimelised joogipudelid, mis näitab, et iga külalise peale on eraldi mõeldud ning teda oodatakse.

«Minult küsitakse sageli, mis mu töös kõige raskem tundub,» räägib Laura. «Aus vastus on, et ühe peo ettevalmistus kokku on tegelikult pikk ja aeganõudev protsess. Kõik algab idee väljatöö-tamisest, jätkub poodidest sobivate detailide kokkuostmisega ning kulmineerub peolaua õigeaegse väljapanekuga. Laura’s Kitchen ei tähenda ainult n-ö minu kööki, vaid kõikide laua ettevalmistusega seotud tegevuste sümbioosi,» tutvustab Laura, kuidas tema töö valmib.

Kõige enam annab Laurale energiat, kui külalised kaetud lauda nähes «wow» ütlevad. «Olen pärast pidusid saanud klientidelt palju positiivset tagasisidet, kui õnnelikud nad on, et minuni

jõudsid ja et ma neid aitasin,» räägib Laura tänutundega oma rahulolevatest klientidest. Just seda vahetut tagasisidet ja kiidusõnu peab Laura äärmiselt vajalikuks motivaatoriks

enda ettevõtmises. «Kõige lahedam on vaadata isasid, kes muidu igasugusele ninnu-nännule väga tähelepanu ei pööra, kuid peolauda nähes löövad ka nende silmad

põnevusest särama,» naerab Laura.

Dea Martinjonis, SignWise’i turunduskommunikatsiooni juht:«Alustasime suvel reedeste ühislõunatega ja kollektiivis leidsid need väga sooja vastuvõtu. SignWise on ise faasis, mil firma areneb väga kiiresti ja see tundus toreda mõttena, kuidas järjest lisanduvaid uusi kolleege seltskonda sulandada ning juba olemasolevaid motiveerida.Tänapäeval peavad inimesed enamasti väga kiireid lõunaid või söövad lausa oma töölaua taga. Selline reedene ühine söömaaeg sunnib aga üheskoos aega maha võtma, annab võimaluse siseasjade arutamiseks, kolleegidega vestlemiseks ning tõstab kõigi tuju. Ja mõistagi on äärmiselt mugav, kui kogu toit ning serveering tuuakse sõna otseses mõttes kandikul ette.Lisaboonusena oleme nõuks võtnud maitsta iga kord erinevaid kööke. Laura on aidanud selles mõttes lippu kõrgel hoida ning osanud erinevatele teemadele väga loominguliselt läheneda – tema kaetud toidulaud näeb alati erakordselt kaunis välja ning road maitsevad hästi.»

Laura’s Kitcheni teenus on jõudnud ka kontorisse

Lennukas kõhutäisPARDATOITLUSTUS. Kui iidamast-aadamast aegu tagasi oli pardatoitlustus lennureisi üheks loomulikuks ja alati tasuta osaks, kadusid eined masuaegadel ka parimate lennufirmade teenindusstandardist. Õhus einestamise kultuur on aga taassündinud, ütles pardatoitlustuse uurimisele pühendunud gurmaan-guru Nikos Loukas Air Balticu turistiklassis ettetellitava menüü tutvustusel Riias.

Balti lennufirma on oluliselt värskendanud ettetellitavate toitude valikut – pärast lennupileti soetamist on võimalik veebipoes airBalticmeal.com panna kokku just enda isudele vastav toidu-vaagen, mis oma hinnalt jääb maa peal einestamise tasemele. Ettetellimise süsteem ise on aga pälvinud nüüdseks tähelepanu üle ilma, sest valmiskomplektide pealesurumise asemel on lennu-reisijal endal võimalik kasutajasõbralikus netikeskkonnas planeerida oma menüüd ja kujundada lennureisist kas või kuuekäiguline gurmeeõhtusöök. «Aga tuletan meelde, et lennureisi ajal tuleb juua palju gaseerimata pudelivett ja võimalikult vähe alkoholi,» rõhutas Loukas. Rain Uusen

Foto Air Baltic

Page 22: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

ELuSTIIL

22

mõttekaaslane pimedaks sügisõhtuksPOEME RAAMATUSSE PEITU. Kätte jõudis sügis. Ilmad on läinud jahedamaks, õhtuti katab maad udu, juba langevad lehed ja õhtud jäävad tubasemaks. Minu jaoks on parim viis veeta sügisõhtud mõnusa lugemisvara seltsis. Ometi kerkib sageli küsimus, kuidas valida lugemiseks hea raamat?

uusi teoseid tuleb poeriiulitele nagu seeni pärast vihma. Iga nädal on kellegi uue raamatu esitlus, pidevalt võib Sirbist luge-da mõne värske šedöövri arvustust. Kõike lugeda ei jõua ega peagi. Kuidas aga jõuda oma lemmikteosteni?Lihtne võimalus end ilmunud raamatutega kursis hoida on lugeda raamatusoovituste blogisid. Üks säärane asub aadressil

raamatublogi.blogspot.com, kus antakse paljude teoste kohta ladus ja piltlik ülevaade. Samuti soovitan jälgida Jaan Martinsoni raamatublogi Postimees Online’i veergudel. Pikemaid arvustusi uudisteostest on võimalik lugeda kultuurilehest Sirp.

PELGUPAIGAD TALLINNAS. Ruumalalt pisike, aga hingelt suure city värvikad linnaosad peidavad endas kümneid karakteriga mõnulaid, kuhu sügistormide ja ootamatu lumetuisu eest pugeda sooja ja kosutust saama – kaaslaseks kas head sõbrad või lihtsalt mõni hea raamat.

Kui Eliisa Ülevaid pani sügisekumasse ja talveootusesse kokku kümme raamatusoovitust, mis põhinevad nii raamatupoodide enim ostetud teoste statistikal kui ka tema enda hinnangul – pakkudes välja nii mõnusaid öökapiraamatuid kui kaasahaara-vaid põnevikke, mida lihtsalt käest panna ei saa. –, siis Peegli toimetajana võtsin õiguse soovitada hoopis kümmet tallinna unikaalsemat ja mõnusamat kohvikut. Kõigis neis on teenin-dus tasemel, kohvi- ja teejookide valik lai ning omanäolisi suu-pisteid piisavalt. meie välja valitud kümme ei ole mitte abso-luutne parimik linnas pakutavast, vaid tegemist on paikadega, kuhu maabudes ei pea sa kunagi pettuma, samuti sobivad välja toodud kohvikud selleks, et võtta päevarutus kohvi-tee-kakao-tassi taga aeg maha ja koguda omaette rahus mõtteid.

Tekst Eliisa Ülevain, Rain uusenFotod Peeter Langovits

1

4

2

5

Kalamaja Pagarikoda

Gourmet Coffee

CoffeeBar 10133

New York New York / NYNY

Page 23: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

1 Tõnu Õnnepalu «Flandria päevik» saadaval e-raamatunaTõnu Õnnepalu teosed ei ole kerglugemise kategooriast. Ometi tekitavad tema mõtisklused äratundmist ja tuttavlik-ke pilte. «Flandria päevikus» arutletakse nii Flandria kui ka üldisemalt Euroopa elu-olu üle. Õnnepalu keskendub paljuski loodusele, millega ühes rütmis elatakse. «Flandria päevikut» on mõnus lugeda kauni keele ja mõtlemapanevate väljen-duste tõttu. See arutluste kogumik on ideaalne teos Eesti sügisõhtutesse. Soovitan seda lugeda rahulikus keskkonnas, võttes kõrvale tassi teed ja tüki värsket õunakooki.

2 Andrus Kivirähk «Mees, kes teadis ussisõnu»ussisõnade ilmumisest on juba kena seitse aastat küll möö-das, aga siin nimekirjas on ta igati omal kohal. Võimalik, et see Kivirähki romaan ilutseb teil juba kodus riiulil, ent ootab lugemiseks oma aega. Julgustan seda aega võtma. Kivirähk on ussisõnade loos väga stiilipuhas. Isegi räigus on selles romaanis õigustatud. Teemaks on ikka eestlased; seekord aga eestlased Eesti metsas päris aegade alguses. Küla või mets, leib või öökullimunad, usk või teadmine, pal-vetamine või ussisõnad. Romaan vastandab ning tõmbab kohati arulagedaid paralleele. Kivirähk on loonud väga hea süžeega teksti, milles leidub allegoorilisi viiteid tänapäeva ühiskonnale.

3 Ülo Mattheus «Tema salajane palve» Sügis, rõskus, väsitav tööpäev ja hinges soov korrakski reaalsusest põgeneda? Siin on lahendus! Lennukas, põne-vusrikas ja teistes sfäärides lendav «Tema salajane palve» viib teid argipäevast välja. Mattheuse romaan kõneleb päriselust, kus valgus liigub kolmsada tuhat kilomeetrit sekundis, kus inimesed tunnevad seksist mõnu ja kus aeg hingehaavu ei paranda. Ometi seguneb teoses tegelikkus väljamõelduga. Romaani peategelane Pawo Karpo on aja-kirjanik, kelle elu võtab uue pöörde pärast liiklusõnnetusest kirjutatud reportaaži.Romaani lugedes võib tekkida soov astuda kontoriaknast otse Himaalaja mäeahelikku ja teha džonga-isandaga, kes näeb välja nagu seitsmekümneaastane hipi, üks jalutuskäik, pissitades samal ajal bullterjeriks muudetud kurja deemonit. Mattheuse oskus üheainsa lausega luua elavaid kujutlusi annab romaanile õige hinguse. Lennukas lugemiskogemus.

4 Kristiina Ehin «Paleontoloogi päevaraamat»Tähelepanu, kallid naised! Kristiina Ehin, noore naise etalon, on kirjutanud ilusa lapsepõlvemälestustel põhineva romaani, mis puudutab oma luulelisuse, tundelisuse, ent ka teravmeelsusega. See teos mängib naiselikkuse hingekeeltel ning tekitab meeletult äratundmist. Osavalt kirjeldab Ehin tüdrukute eksinud tundeid ja

raskust sulanduda. Kuidas olla poisilikult hakkaja, ent samal ajal salapärane, elegantne ja vaikne? Selles raamatus on nii armsat lapselikkust kui juba neiuks sirgunud tüdruku mõtteid.

5 Viivi Luik «Varjuteater»Roheliste sametkaantega romaan argielust põgenemiseks. Selle teosega on võimalik end rõsketeks sügisõhtuteks Itaaliasse reisile viia. Luige stiil on poeetiline, ent sisutihe. «Varjuteatris» on viiteid kultuuri- ja kunstiloole, seejuures ei kaota tekst detailirikkuses oma köitvust. Romaan pakub äratundmist vihjete kaudu nõuko-gude aegsele Eestile. Ilus lugemiskogemus, kus on palju tabavaid mõtteid ja teoks tehtud suuri unistusi. Soovitan julgelt pidada kõrval tsitaadimärkmikku ja mõjuvad ütlemised üles kirjutada.

6 Udo Uibo «Sõnalood»Kes oleks varem arvanud, et bestsellerite hulka saab kuu-luma etümoloogilise sisuga teatmeteos. Ometi on see üks imeline öökapiraamat, mis annab harivat sisu edasi humoo-rikas ja vahetus võtmes. uibo avab tavaliste eestikeelsete sõnade tausta populaarteaduslikul viisil. Raamatu võlu seis-neb tema jutustavas kirjastiilis. Hoiatus: lugedes võite tunda vastupandamatut soovi kellegagi oma uusi teadmisi ühe või teise sõna algtähenduse kohta jagada. Paaridel soovitan raamatut teineteisele peatükkide kaupa õhtuti ette lugeda.

3

6

manna La Roosa

Neitsitorni muuseumkohvik

Page 24: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

7 Kaur Riismaa «Rebase matmine»Luuleriiul on raamatupoodides üks kardetumaid riiuleid. Mõistan, miks – luulega on kerge alt minna. «Rebase matmine» on noore poeedi teine avaldatud luulekogu. Riismaa kirjutab vabavärsis, mis on seatud dünaamilisse rütmi. Põhjus, miks soovitan just Riismaad, on lihtne: tema proosaluulet on võimalik lugeda ühtse teksti ja mõttena, tihti isegi põneva loona. Murtud read annavad küll aimu taotluslikust rõhuasetusest, ent sisu ometi pause ei nõua. Riismaa luules annavad peamõtet edasi otseütlemised, keelelised teisitiütlemised ja iroonia.

8 Jaan Kross «Keisri hull»Jaani Krossi «Keisri hull» olgu üheks erandiks selles soovituste nimekirjas. Esiti seetõttu, et tegu on kahtlemata ühe eesti kirjanduse kuldromaaniga. «Keisri hull» on ajaloolise taustaga päevikustiilis kirja pandud romaan, peategelaseks Timotheus von Bock. Tegevus toimub 19. sajandi Eestimaal. Päevikut peab von Bocki naise Eeva vend Jakob, kelle silme läbi antakse edasi von Bocki ja tema perega seotud sündmused. Süžee pakub põnevust ning avab ka ajaloolist tausta. Krossi kirjastiil pole komplitseeritud, mistõttu on romaan heaks alguseks ka vähese lugemiskogemusega inimesele.

9 Valdur Mikita «Lingvistiline mets»Paljukiidetud, paljuräägitud ja nii üht- kui teistpidi analüüsitud «Lingvistiline mets» on endiselt raamatupoodide bestseller. Mikita kirjutas mitmekihilise esseekogumiku, millele leidub nii palju erinevaid tõlgendusi, kui on lugejaid. «Lingvistilist metsa» on võimalik väga erinevalt lugeda. Sellesse võib süveneda täie tõsidusega, püüdes igast sõnast ja mõttest lõpuni aru saada ja kõike viimseni analüüsida. Aga samas võib seda lugeda muretu kergusega, võttes sellest täpselt nii palju kui parasjagu tarvis. Igal juhul on garanteeritud humoorikas arutlus eestlase olemusest, meie kultuurist ja meie loodusest. Teos on võimeline avardama eestluse-teadvust ja pakkuma põnevat mõtteainet ka teost üle mõtestamata.

10 Gestalteni kirjastuse elustiili teenäitajad SfääRi kohvik-poesSfääR store'i juhataja Aimar Berg tutvustab tarbedisaini kirjastamisele keskenduva Gestal-teni elustiiliraamatut «The Outsiders», mis räägib kõigest sellest, mis on seotud kvaliteetse õueeluga. «Neid raamatuid iseloomustab kvaliteet, kvaliteet ja veel kord kvaliteet,» selgitab ta. «Kvaliteedi väärtustamine, globaalsus ja lai silmaring on kolm põhilist märksõna, mis meie poe raamatu- ja ajakirjavalikut kirjeldavad.» Mehe sõnul pakub põnevaid infokilde ja mahlakat lugemist ka «The Monocle Guide to Better Living» ning Kinfolki elustiiliajakiri.

7

9

8 Kohvik Sinilind

Sfäär Resto & Store

Josephine Cafe

Kohvik Kohalik 10

24

1 CoffeeBar 10133 hubane take-away kohvik Suurtüki 2 – VANALINNPisike kohvikbaar, mis päeva kiireimail ajal teenindab eelkõige püsikliente, kes oma lemmikkohvi ja värske piruka rutuga kaasa haaravad, kuid hubaselt seatud sohval, patjade vahel, on suure akna all ka niisama mõnus oleskledes raamatut lugeda ja linnamelul lubada tasa-tasa mööda hiilida.2 Kalamaja Pagarikoda ja kohvik Jahu 11 – KALAMAJAKlassikaks on Tallinnas lihtne saada, klassikatiitlit hoida on aga juba märksa keerulisem – see pisike, kuid tegus pagarikoda boheemlaslikus Kalamajas pakub alati täpselt sama maitsvaid ja sooje värskeid pirukaid sõltumata nädalapäevast ja kellaajast, sundimatu õhkkond kaasavaraks.3 Manna La Roosa Vana-Viru 15 – KESKLINNSelles uue ja vana linna piiril paiknevas kohvikrestoklubis tuleb käia kohe mitu korda järgemööda, et tabada kõiki põnevaid detaile sisekujunduses, ja maitsta kõiki neid põnevaid maitseid menüüs.4 New York New York / NYNY Kentmanni 4 / Sakala 10 – KESKLINNVabaduse väljakust mitte väga kaugel asub ehtne New York! Hallikarva fassaadist ja tumedast sissepääsust ei tasu end eksitada lasta, sest NYNY sees kirevad värvid kokteili-kohvi-seguses maitsekas melus. Siin võid üksi pikki mõtteid mõlgutada või hoopis korporatiivselt nõu pidada.5 Gourmet Coffee L. Koidula 13a – KADRIORGSelle pargiliku kohvipaiga nimi räägib iseenda eest – gurmee ja kohvi aus sümbioos; ilmselt just seetõttu on paljud linlased enda elupaiga piirkonnast sõltumata pidanud just seda hubast koh-vikut vääriliseks tegusate või laiskade hommikusöökide ning intiimsemate lõunate pidamiseks.6 Neitsitorni muuseumkohvik Lühike jalg 9a – VANALINNLinna ühe parima vaatega kohvik, mille kolmel korrusel avaneb täiesti eripärane meeleolu. Mida korrus kõrgemale, seda lõõgastavamaks muutub ka sisekujundus. Kohviku teiselt korruselt pääseb ka linnamüürile vaadet nautima, kolmas korrus on pühendatud aga sohvabaarilikult veinikultuurile.7 Josephine Cafe Vene 16 – VANALINNVanalinna südamest Vene tänavalt otse Pariisi kohvikumelusse – just seda elamust pakub Josephine.8 Kohvik Sinilind Müürivahe 50 – VANALINNBoheemlasliku kohvi(ku)kultuuri üks keskustest Tallinnas, mis lisaks sellele on tõeliselt mõnusa menüüga einela, baar ja nädalavahetuseti ka kultuuriküllane ööklubi.9 Kohvik Kohalik Koidu 82 – UUS MAAILMPea et kogukonnakeskuseks kujunenud Kohalik ongi mõeldud piirkonna kohalikele, kellel on aga järjest keerulisem oma lemmikkohvikus peatuda, sest muu linnarahvas trügib hea ja parema jaole.10 SfääR Resto & Store Mere pst 6E – KESKLINNSiit saab Chemexi kohvikannust kohvi – kohvi valmistamine on SfääRis tõeline vaatemäng ja kuns-titeos. Aga olemas on siin kõik eluks vajalik söögist-joogist põneva lugemise ja kehakateteni välja.

Kohvikuid külastasid:

Andres Pogrebnõi, Lenka Juchelková,

Michell Costa, Moonika Roopalu

ja Kamilja Mur

Page 25: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 26: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

26

KVALITEETAEG

Sumeda sügise tipphetkedSÜGISTALVINE KULTUURIKALENDER. Kultuurikava.ee toimetaja Leo Ariva tegi spetsiaalselt Peegli lugejaile ülevaate sügistalvise kultuurihooaja tippsündmustest.

Fotod Kultuurikava.ee, ürituste korraldajad

Teatrifestival Kuldne Mask on aasta üks väljapaistvamaid kultuurisündmusi, mis toob siia Vene tippteatrid oma parimate lavastustega ja ühendab siinse eesti- ja venekeelse publiku. Üheteistkümnest etendusest, mis toimuvad 10.–17. oktoobrini Tallinnas, Tartus ja Sillamäel, pole mõtet ühtki eriti esile tuua, sest need kõik on olnud Venemaa suurima teatripreemia «Kuldne Mask» nominendid või laureaadid.

28. oktoobril esineb Saku Suurhallis rokklaulja, helilooja, multiinstrumentalist, produtsent, näitleja, stiilikoon ja mitmekordne Grammy auhinna võitja Lenny Kravitz. Ameerika muusik esitleb Tallinnas oma uut albumit, esitades ka oma parimaid rokkpalu ja ballaade. Lenny Kravitzi uus, kümnes stuudioalbum «Strut» nägi ilmavalgust septembri lõpus. Selle toetuseks suundub Lenny maailmaturneele, mille raames külastab ta neljakümmet Euroopa linna, tulles uuesti ka Eestisse.

Sügisjazzi raames põikab Eestisse Bill Frisell, üks kitarrimaailma suurtest legendidest. Friselli nimi on paarkümmend aastat trooninud edetabelite kõrgemail astmeil kõrvuti Pat Metheny, Jim Halli ja John Scofieldiga. 2005. aasta heliplaati «unspeakable» märkis ka Grammy auhind. Ajakiri Wall Street Magazine nimetab Friselli viimase veerandsajandi kõige uuenduslikumaks ja mõjuvõimsamaks kitarristiks. «Mida ta ka ei mängiks – kantrit, bebop’i või vaba džässi –, on alati nauditav Friselli mängu mõtestatus ja imelised romantilised hetked.» 31. oktoobril Vene kultuurikeskuses.

Sarah Brightmani maailmaturnee toob lauljatari Eestisse koos bändi ja tantsijatega ning on inspireeritud popdiiva kõrgelennulisest unistusest.Suurepärase laulja, näitleja, helilooja ja tantsijana tuntud Inglise sopran plaanib nüüd ka professionaalse astronaudi karjääri, minnes järgmisel aastal avakosmosesse.Brightman uuel albumil «dreamchaser» on iga lugu täis omanäolist heledust ja kergust, luues tunde, et viibite universumi avarustes. Muusika ise on aeglane ja malbe nagu Sarah’ häälgi. Seda saab kuulata 21. novembril Saku Suurhallis.

Alles see oli, kui Roxette oli maailma popmuusika lipulaev. 23. novembri Saku Suurhalli kontserti võib auga nimetada garanteeritud kvaliteediga nostalgialaksuks. Vladivostokist algav Roxette maailmaturnee käib põnevates kohtades: 11 Venemaa linna, Kaunas, Tallinn, Soome, uus-Meremaa ja Austraalia. Marie Fredriksson ja Per Gessle kütavad igal pool saalid kuumaks.

Kuulsa Peter Guthi juhatusel aastast 1978 tegutsev Viini

Straussi Festivali Orkester on Viini muusika omapärase esitajana pälvinud

kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Esitatavate

teoste nimekiri on lai, kuid eelkõige domineerib Straussi

dünastia ja Viini koolkonna operetimeistrite helilooming.

Säilitades truudust Strausside eluaja traditsioonidele,

dirigeerib Peter Guth orkestrit, käes viiul.

Iga aasta 1. jaanuaril avab orkester kuulsa Viini balli,

aga meie saame sellest meeleolust aimu

4.–6. detsembril Nordea, Pärnu ning Vanemuise

kontserdisaalides.

Jõulude eel, 21. detsembril etendub Saku Suurhallis teisegi eelmise sajandi popmuusika nurgakivi tribuut: ABBA. The Show.Tegemist on Waterloo Eurovisiooni läbimurdehetke 40. sünnipäeva tähistamisega. Ka siin on ametis ABBA originaalbändi muusikud, keda saadab Londoni Riiklik Sümfooniaorkester.Korraldajate ja fännide sõnutsi ning publikumenu põhjal on see parim ABBA tribuut, mis kunagi tehtud. Ehk nagu fänniklubi teatas: vaieldamatult parim ABBA pärast ABBAt!

В Э

СТО

НИ

ИTEATRIFESTIVAL «KULDNE MASK EESTIS»

10.-17.OKTOOBER 2014.a.

Page 27: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Talverõõmusid ootavatele lastele on tulekul jääetendus Jääaeg Live! – Mammuti seiklus. Elusuuruses filmitegelased Scrat, Manny, diego, Sid, Ellie, Virsik, Buck, Eddie ja Mürts koos mitmete uute tegelaskujudega asuvad avastamislusti täis teekonnale täis kaasahaaravat muusikat, ülemeelikuid nalju, iluuisutamist, tantsu- ja õhuakrobaatikanumbreid, kung fu võistluskunsti, pürotehnilisi efekte ja videoinstallatsioone. Võimas lavakujundus manab silme ette filmidest tuttava maailma, kus on esindatud maa, jää ja õhk – Saku Suurhalli tekivad 16.–18. jaanuarini kaljud, koopad, jäämäed, luhad ning muinasjutulised salud.

Selle sügise Pimedate Ööde Filmifestival ehk PÖFF rõõmustas oma sõpru uudisega suure unistuse täitumisest: Tallinn astus nüüd maailma 15 tippfestivali nimekirja, kus ees ootasid Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Karlovy Vary, Locarno, Veneetsia, San Sebastian, Varssav, Tokyo, Cairo, Goa, Mar del Plata ja Montreal.Aitäh, Tiina Lokk ja kompanii! Tuleme teie filme vaatama 14.–30. novembrini.

Autentseim Michael Jacksoni loomingu muusikaline lavastus jõuab 19. detsembril Saku Suurhalli lavale. The ultimate Thriller on loodud Michael Jacksoni maailmaturneede Bad ja dangerous parimatest etteastetest popiidoli kauaaegsete lavapartnerite ja koreograafide poolt.Michael Jacksoni koreograaf LaVelle Smith ja lähim tantsija Mick Thompson on lavastanud kahetunnise live show, mille iga liigutus on originaali täpne koopia. Laval on lisaks tantsijatele veel täiskoosseisus bänd ja Michael Jacksoni rollis nii laulja kui show staarina astub üles paljukiidetud Fabio Morda – Itaalia tantsija, kes on üle kümne aasta esinenud Jacksoni lavateisikuna.

Pane kokku oma isiklik kultuurikava suurima sündmusportaali

www.kultuurikava.ee abiga!

The Ultimate Thriller

A Tribute toMichael Jackson

100% Live Singing, Dancing& Music

A Production by The Ultimate Entertainment Group, LLC

Page 28: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

KVALITEETAEG

Eestis on ideaalseid varahommikuid ja hilisõhtuid, mil kuumaõhupalliga taeva all hõl-juda, vähe. «Huvi aga püsib suur, mistõttu on järjekorrad pikad ja tahtjate arv mee-letu,» ütleb Blue Sky Balloons OÜ eestvedaja ja Eesti ainuke litsentseeritud õhupal-lipiloot Kalev Tikk.

Mis kuumaõhupallisõidus nii erilist on? See on elamus! Tundub uskumatuna vaadata selle hiiglase täispuhumist, seejärel ronida kiirelt korvi ning tunda, kuidas lihtsalt tõusedki koos kogu kupatusega õhku. Palli ja korvi suurus sõltub inimeste arvust – väikseim korv on mõel-dud nn romantikapaketiks ning suurim mahutab kuni kaheksa inimest.Paljud inimesed ootavad midagi erilist oma ellu, kuid tegelikult on huvitavad, põnevad ja elu vürtsitavad asjad meile vägagi lähedal. Nii võttis ka kuumaõhupalliga lendamine ühel kaunil pühapäevaõhtul aega vaid paar tundi, kuid elevust ja adrenaliini jagus mitmeks päevaks.On see ju niivõrd eksootiline ja teistsugune võimalus ületada mugavustsooni ja tuua päevadesse siirast rõõmu. «Minu töö on ilus, näen igal sõidul inimesi, kelle unistused täituvad,» ütleb Tikk.

Elamusi ja romantikat pühapäevases taevasIDEE. Kuumaõhupalliga lendamine tundub eksootiline ja kauge, kuid tegelikult on see lihtsam ja käegakatsutavam kui arvata oskaks. Vähemalt juhul, kui löögile pääsed ja oma järjekorra ära jaksad oodata, sest soovijate nimekiri on pikk.

Tekst Getter Orusalu, fotod Getter ja Jaanus Orusalu

Page 29: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

Fakte kuumaõhupallist• Kuumaõhupall on esimene vahend, millega

inimene on eales lennanud. Aasta siis oli 1783.• Õhupall lendab, sest seest on see soojem kui

väljast ning seega ka väiksema erikaaluga.• Pallis olevat õhku kuumutatakse vastavate

põletitega propaanileegi abil.• Õhupallipiloot ei saa palli lennuteed kuidagi

juhtida – sõltutakse täielikult tuule suunast. Kalev Tikk/Getter Orusalu

vaade oli suurepärane, hirmu ega kartust polnud üldse. Pigem joovastusime saadavast elamusest.

Kuumaõhupalli lahtipakkimine – selleks läheb vaja mitut meest, sest pall on tõeliselt suur ja raske. Abis on nii korraldajad kui ka reisijad.

Palli piloot Kalev Tikk käib aeg-ajalt palli sees kontrollimas, kas kõik on ikka korras ja nii nagu olema peab. Veel saab seda teha, sest pallis olev õhk pole liiga kuum ning üks külg on alles maas.

Page 30: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014

30

TEHNIKA

Ausate töövõtetega loodud kestlik nutitelefon – FairphoneSOTSIAALNE ETTEVÕTLUS. Kui eestlased on Amsterdami väikesest sotsiaalsest liikumisest alguse saanud Fairphone’i telefone ostnud seni vaid kolm tükki, siis üle maailma on tootmisahela läbipaistvusele ja tööjõu väärtustamisele keskendunud nutifone müüdud üle 40 000.

Tekst Rain uusen, fotod Fairphone

Rwandas Tungsteni kaevanduses töötavad kaevurid teavad, mis on nende töö tulemuseks ja palju selle eest makstakse.

Fairphone’i kontoris valmistutakse uue generatsiooni telefoni turule toomiseks, kuid hollandlased pole võtnud eesmärgiks saada turuliidriks ega pakkuda ahhetama pa-nevaid tehnoloogilisi uuendusi. Enne uue mudeli tutvustamist peab ettevõte kulude mõistlikuks tagasiteenimiseks müüma veel 10 000 algupärast telefoni, nii et arendus-

töödeks ja murrangulisteks pööreteks jääb piisavalt ajaruumi.Lubadus, mida Fairphone müüb, on telefoni vastupidavus – ausa kaubanduse põhimõt-

teid järgides valminud telefonid peaksid olema keskmisest töökindlamad ja nende tootmise tulemusena peaks kestma ning elutervelt arenema sotsiaalne ja looduslik keskkond, kus ke-dagi ei kahjustata ja kõik saavad ausat palka.

Fairphone’i soetades saad kaasa ka täpse ülevaate, millele 310-eurone investeering täpselt kulub, metallide kaevandamise töötasudest kuni pakendamise ja turundamiseni välja.

«Fairphone on ikkagi platvorm, millelt tutvustada jätkusuutlikke lahendusi, läbipaistvust, sotsiaalseid probleeme,» selgitab sotsiaalse ettevõtte kõneisik Roos van de Weerd Peeglile antud intervjuus. «Teadlikud tarbijad kasutavad telefoni selleks, et rääkida oma lugu.»

Fairphone sai alguse Hooandja laadse sotsiaalse sõnumiga projektist, mida rahastasid kaasamõtlejad, sotsiaalseid arenguid nõudvad aktivistid, kes olid nõus tegema investeeringu ja ootama oma uut telefoni 7–8 kuud.

«Need on tarbijad, kes ongi nõus põnevusega ootama,» selgitab van de Weerd. «Oota-mine tõstab ka telefoni emotsionaalset väärtust ja annab aega filosoofilisteks aruteludeks, miks on tootmisahelas nii palju ärakasutamist ja ebaausust.» Naise sõnul pole telefon mas-sidele mõeldud ega asu kunagi suurbrändidega võistlusse, kuid Fairphone’i kontoris elatakse siiski usus, et eetilised väärtused, mida tootja on telefoni tootmise protsessi integreerinud, võetakse omaks ka turul ning tehnoloogiate tootmises laiemalt.

Järgmised põnevad sammud on näiteks lokaalselt prinditavad 3d-ümbrised telefonidele ja koostöö fixer-liikumistega, et olemasolevaid Fairphone’ vajadusel kiiresti parandada.

Kõige suuremat wow-efekti pakub teise generatsiooni Fairphone’ide veel suurem vastu-pidavus nii moraalses kui tehnoloogilises mõttes, lubab van de Weerd.

Page 31: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014
Page 32: Postimehe elustiililisa Peegel – sügis 2014