Rannaprotsesside (setete liikumine: erosioon ja

kuhjumine) hindamine, välimõõtmiste meetodid

ning analüüs. Geofüüsikaliste meetodite

kasutamisest (näited nii maismaa kui merepõhja

tööde kohta - georadar, boomer, chirp

jne.). Mõnede sadamate näited.

Pärnu 2018TLÜ ökoloogia keskus

Foto: M.Muru

Hannes Tõnisson, PhD, vanemteadur

Mis on rand?

2. Setete pikiränne

Lisaks lainetusele kujundavad siinseid randu veel:

Ajuveenähtused

Ajuvesi võib jääda sageli nö lukku rannamoodustiste taha ja põhjustada palju

kahju.

Randu võib mõjutada ka jää: Orviku, K. Foto

Orviku, K. Foto

TUUL

A. Liigus foto

Liiv võib tomiga kanduda kaugele sisemaale

Või kuhjuda luideteks: Leedu, Kura säär

Üldised taustauuringud - Kuidas jälgida rannajoone muutusi, kuidas võib piki-ränne randu mõjutada?

Rannajoone muutuste jälgimine – alati kuskilt võetakse pannakse!

200420042005

2005

Sama loogika põhjal saame vaadata kuidas sadam on mõjutanud rannajoone muutusi, arvutada ruumalad – Lehtmasadam.

Profiilide ruumala – dünaamika näitaja

Sellisel viisil saame mõõta välja ka liikuvad setete hulgad

Samas ei tohi me võtta seda ka nii üheselt, et sadam on alati süüdi rannapurustustes, Nasva Sadam ja Järve rand. Sadam ei mõjuta rannapurustusi

Purustab On sadam

Mõningad kontrollnäited

Mõningad kontrollnäitedOsmussaare näide (lubjakivi):

• ca. 240 aastaga on astang seega taganenud 17 mca. 7 cm/akeskmiselt.

• Igal aastal kulutatakse ühe rannajoone meetri kohta keskmiselt 0.5 m3 materjali.

RUINS OF THE OLD LIGHTHOUSE

• Baltisaksa palaeontoloog K. E Eichwald kirjutas 1840 aastal, et Osmussaare tuletorn ehitati 1765 aastal, pangaastangust 15.1 meetri kaugusele.

• A 15 m kõrgune tuletorn ehitati 1724 a Pakri poolsaarele, pangaastangust ca 70 m maapoole. 6 m kõrgem tuletorn ehitati samasse kohta 1808 aastal

• 1889 aastal ehitati uus tuletorn 90 m vanast tuletornist maapoole, kuna kardeti, et vana torn võib varsti merre kukkuda.

• 275 aastaga taganes pank ligi 70 m, 25 cm/a (6 m3/a meetri rannajoone kohta)

Pakri (liivakivi+lubjakivi) näide:

Tormide välivaatlused on näidanud, et keskmised muutused toimuvad tegelikult lühikeste ja intensiivsete sündmuste käigus – ekstreemsete tormide käigus!:

Reaalmõõtmised vajalikud – mudelid kalibreeritakse jne.

-1

0

1

2

3

4

0 10 20 30 40 50 60

Sea le

vel, m

Days from 20.11.2011 to 18.01.2012

Sea level (smooth) Sea level + model wave height

O

O

27 Nov. 6 Dec. 10 Dec. 26, 29 Dec. 4 Jan.

12 Jan.

(a)

OOOO

O

O

0

90

180

270

360

0

6

12

18

24

0 10 20 30 40 50 60

Win

d d

irectio

n,

deg.

Win

d s

peed,

m/s

Days from 20.11.2011 to 18.01.2012

Speed Direction

(b)

OO27 Nov. 3 Dec. 10 Dec. 4 Jan.

O O

Eksperimendid aitavad protsesside iseloomu mõista:

Settepesad merepõhja või rannale:

1-10 meetri sügavusele ja otse rannale, asukoht määratud GPS, RTK-GPS seadmega või püsipoi ja GPS-iga.

Jälgime ka nn „massi“ liikumist

Aitab selgusele jõuda randade funktsioneerimise

iseärasustes, paremini tõlgendada.

Rannaprotsesside mõistmine aitab vältida ebameeldivaid üllatusi:

Ebaõiged kaitsemeetmed

kiirendavad ranna hävinemist

Keskmise meretaseme korral muutub ranna kasutamine ohtlikuks, ebasobiv

mõju puhkajatele loodud atraktsioonidele (seiklusrada, jalutusrajad jne.)

Lottemaa

43

Puuduv puhvertsoon ning taimkatte eemaldamine seab ohtu infrastruktuuri

Lottemaa

44

Puudulikud kaitsemeetmed on muutnud ranna puhkajatele ebameeldivaks –

Madal rand mis on läbi imbunud

põhjaveest on külm ja mitmel pool

savikas/mudane

Pärnu lahe uuringuala

Pärnu lahe setete liikumise skeemi, tervikusse kuulub tegelikult Pärnu, Lottemaa (Reiu) ja Valgeranna piirkond

Valgeranna

Lottemaa

Pärnu city

46

Sadamakanilisse on settinud hinnanguliselt umbes 120 000- 150 000 m3

rannasetteid (ilmselt piisava jämedusega liiv randade tagasitäitmiseks). Aitab

ühtlasi vältida sadama ummistumist

Randade juures peame meeles pidama!• Rand on kui elav organism, ta on pidevas

muutumises.

• Kuskilt alati midagi võetakse, kuskile see ka pannakse – kulutus-kuhje süsteemid kui tervikud.

• Kui kuskilt midagi muudetakse, siis peabki sageli muutmist jätkama.

Randa ja rannikumerre ehitamine –võimalikult mõistlik ressursi kasutus!

• Võib arvata, et enamik rajatud sadamaid Eestis töötab kahjumlikult, kasu tuleb aga nn suuremas pildis, piirkonnale. Seetõttu võiks sadama rajamine olla hästi läbi mõeldud ja rajamise ja ekspluateerimise kulud mõistlikud.

• Lisaks rannaprotsessidele ja nende võimalikule kahjulikule mõjule tuleb arvesse võtta ka geoloogiat.

• Uuringute kulude optimeerimine kaudsete meetodite kombineerimisel kontaktmõõtmistega

Geofüüsika komplekt

Enne kontaktmõõtmisi alati kaudsed mõõtmised, kontaktmõõtmised planeerida nende põhjal

Reaalne näide –Käsmu sadama piirkond

Näeme, et puuraugu andmed lähevad kokku täpselt geofüüsika –tehti kokku mitmeid auke, oleks piisanud üheks ja eelvalitud ning soodsamas kohas.

Puurida oleks võinud siin

Korduspeegeldused

Puuriti siin

Külgvaatega sonariga saab paika põhjatüübid

Sonari ja boomeri põhjal joonistatud kaart, kontrollitud kerge-kopaga

Kuival maal saame kasutada georadarit.

Hannes Tõnisson

Tallinna Ülikool

Näeme samamoodi kihte:

Veel näiteid geofüüsikast: Saame veel vaadata järve põhja:

• Geofüüsika aitab meil vältida võimalikke üllatusi (mõni suurem paekõvik kuskil pehmetes setetes jms.)

• Vähendada puurimiste arvu – teha puuraugud vaid sinna kus tekib mõni uus kiht;

• Paigutada puuraugud soodsamatesse kohtadesse –kihtide tüsedus väiksem, meresügavus väiksem jne.

• Näha ruumilist tervikpilti.