ÕPPEKAVA - Pärnu Lasteaed Pillerpall5.2.2 Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Õpetajad alustavad lastega tööd sõimerühmas kuni kooli minekuni. 5.2.3 Päevakava

KINNITATUD

Pärnu Lasteaed Pillerpall

direktor ..2016. a

käskkirjaga nr.

PÄRNU LASTEAIA PILLERPALL

ÕPPEKAVA

ÕPPEKAVA

PÄRNU LASTEAED PILLERPALL 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS

PÄRNU LASTEAIA PILLERPALL ÜLDANDMED

1.1. Lasteaia ajalugu, liik

1.2. Eripära

2. LASTEAIA MISSIOON

3. LASTEAIA VISIOON

4. LAPSEST LÄHTUVA ÕPPE- JA

KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID,

PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITUS

4.1. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

4.2. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted ja

õpikäsitus

5. LAPSEST LÄHTUVA ÕPPE- JA

KASVATUSTEGEVUSTE KORRALDUS

5.1.Õppeaasta

5.2.Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine,

päevakava

6. LASTE ARENGU TOETAMINE, ERIVAJADUSEGA

LAPS

6.1. Lapse arengu hindamine

6.2. Erivajadusega laps, erivajadusega lapse arengu toetamine

7. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

8. ÕPPEKAVA TÄIENDAMISE JA UUENDAMISE

KORD

9. ÜLDOSKUSED

8.1. Mänguoskused

8.2. Tunnetus- ja õpioskused

8.3. Sotsiaalsed oskused

8.4. Enesekohased oskused

10. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE VALDKONDADE

SISU

9.1. Õppe- ja kasvatustegevuste sisu ja lõimivad tegevused

9.1.1. Mina ja keskkond;

9.1.2. Keel ja kõne;

9.1.3. Eesti keel kui teine keel;

9.1.4. Matemaatika;

9.1.5. Kunst;

9.1.6. Muusika;

9.1.7. Liikumine.

LISA 1 ankeet uuele lapsevanemale

LISA 2 ankeet uuele lapsevanemale Minu lapse tervise leht

LISA 3 lapse arengu hindamistabelid

LISA 4 arenguvestluste kokkuvõtte leht

LISA 5 IAK muukeelsele lapsele

LISA 6 IAK arendusrühma lapsele

LISA 7 koolivalmiduskaart

LISA 8 Pedagoogilise nõukogu tegevuse kord???

LISA 9 rühma õppeaasta tegevuskava

LISA 10 Pillerpalli laul Vallatu Pillerpall

ÕPPEKAVA


1. SISSEJUHATUS. PÄRNU LASTEAIA PILLERPALL ÜLDANDMED

1.1. MEIE LUGU …

Lasteaiast on arenenud läbi mitmete põlvede ja

paljude õpetajate käe all tänapäeva lastele sobiv,

kodune, turvaline ja sõbralik paik. Hoone asub

Sauga jõe ääres rahulikus piirkonnas, eemal suurest

liiklussõlmest, lasteaia krunt on piiratud

individuaalelamutega. Asutus asub aadressil Rõugu

8a.

Pärnu L/A Pillerpall avati 20.augustil 1982. a.

Lasteaia ehitas kalurikolhoos Pärnu Kalur. Algselt

töötas lasteaias 12 rühma, millest kuus olid vene

õppekeelega. Peale vene rühmade sulgemist

tegutsesid teises tiivas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi

algklassid ning alates 2002. a septembrist Pärnu

Toimetulekukool.

Pärnu Lasteaed Pillerpall on

munitsipaalharidusasutus, mis pakub hoidu ja alushariduse omandamise võimalust koolieelses eas lastele. Lasteaed juhindub oma tegevuses

haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab

Pärnu Linnavalitsus. Pärnu Lasteaia Pillerpall dokumentatsioon on veebipõhine.

Tänasel päeval töötab lasteaias neli aiarühma, üks sõimerühm ning arendusrühm raske ja sügava intellektipuudega lastele. Lasteaial on koduleht

http://www.pillerpall.parnu.ee/joomla/, Facebooki konto https://www.facebook.com/parnu.pillerpall ning kroonikaraamat. Läbi meedia saavad

meie tegemistega kursis olla endised ja praegused kasvandikud, lapsevanemad ja töötajad.

http://www.pillerpall.parnu.ee/joomla/

https://www.facebook.com/parnu.pillerpall

ÕPPEKAVA


1.2. LASTEAIA ERIPÄRA

1.2.1 Lasteaia üheks põhiväärtuseks on - IGA INIMENE LOEB, lähtudes põhimõttest: IGA LAPS ON OMAETTE

INDIVIDUAALSUS. KASVATUSE ÜLESANNE ON SELLE "MINA", so INDIVIDUAALSUSE KUJUNDAMINE

TÕELISEKS VÄÄRTUSLIKUKS "MINAKS", ISIKSUSEKS /Johannes Käis/.

ÕPPEKAVA


1.2.2 Igapäevaselt tegutsevad lapsed koos arendusrühma lastega ja korraldatakse ühisüritusi toimetulekukooli õpilastega, mis aitab:

kasvatada tolerantsust;

mõista ennast ja teisi;

luua terviklikum maailmapilt;

olla toeks ja suhelda eriliste lastega;

paremini kohaneda erinevate inimestega;

reageerida ootamatule käitumisele.

1.2.3 Pillerpall on kuue rühmaline lasteaed oma nime, logo (pillerpall) ja lauluga Vallatu Pillerpall /Helle Voogel ja Toomas Voll/.

Aiarühmade nimetused on tuletatud lastekirjandusest: Naksitrallid, Muumitrollid, Mürakarud ja Segasumma, mida kasutatakse

rühma ja lasteaia kujunduses sümbolitena - rühmade seintele on maalitud vastavad pildid, lastekirjanduse tegelased on eeskujuks

lastele.

1.2.4 Igal õppeaastal on üks läbiv teema. Õppeaasta teemat valides lähtutakse Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaameti aasta teemast.

Teema valikul arvestatakse perede ja personali ettepanekutega.

1.2.5 Õppetöös pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele.

1.2.6 3x aastas teater lasteaia saalis, 2x aastas külastatakse Teater Endlat;

1.2.7 Lasteaia traditsioonid:

SEPTEMBER:

Teema aasta tegevused - erinevad üritused aasta jooksul: mänguhommikud, pereüritused ja tarkusepäev;

vanavanemate päev (üle aasta);

ülelinnaline koolieelikute rannajooks;

piimanädal (üle aasta).

OKTOOBER:

Sportlik perepäev; olümpiamängud lastele (üle aasta);

leivanädal (üle aasta).

NOVEMBER:

Isadepäevale pühendatud rühmade pereüritused;

poistepäev.

ÕPPEKAVA


DETSEMBER:

Advendihommikud;

jõululaat (üle aasta);

jõulupeod.

JAANUAR:

jõulukuuse väljalaulmine.

VEEBRUAR:

Vastlapäev;

Eesti vabariigi aastapäev.

MÄRTS:

Tüdrukute päev.

APRILL:

Segamini tund;

Pärnu päev;

südamenädal;

kooliminevate laste arengumäng lastevanematele.

MAI:

15. mai rahvusvaheline perepäev; emadepäevale pühendatud rühmade pereüritused;

kohtumine uuel õppeaastal lasteaeda tulevate uute peredega;

sündmused koolieelikutele: külaskäik Pärnu Ülejõe Põhikooli, Pärnu Muuseumi/ Pärnu Koidula Muuseumisse, ööbimine

lasteaias, pidulik lõunasöök, lõpupidu.

JUUNI:

lastekaitsepäev;

Pärnumaa/ Pärnu lasteaedade laulu- ja tantsupidu/ võimlemispidu.

1.2.8 Lasteaias tegutsevad võimalusel huviringid, mis on vanemate poolt tasustatavad.

ÕPPEKAVA


2. LASTEAIA MISSIOON

Lasteaial on väärtuspõhine luulevormis missioon:

MEIE VAHVAST LASTEAIAST

KOOLI LÄHEB TERVE LAPS.

KES ON VÄGA ÕPIMAIAS,

UUDISHIMULIK JA LOOV.

NING SES SUURES ILMAS LAIAS

HAKKAMA SAAB IGAL POOL

3. LASTEAIA VISOON

Aastal 2025 mängime, õpime ja töötame kaasaegses ning turvalises lasteaias.

4. LAPSEST LÄHTUVA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID,

PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITUS

4.1 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

4.1.1 Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne, järjepidev areng kodu ning lasteasutuse koostöös.

4.1.2 Õppe- ja kasvatustegevuste kaudu toetab lasteaed järjepidevalt lapse vaimset, kehalist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

4.1.3 Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne minapilt, oskab suhelda ja eetiliselt käituda.

4.1.4 Laps on kehaliselt aktiivne, mõistab enda ja teiste inimeste tervise hoidmise tähtsust.

ÕPPEKAVA


4.1.5 Lapsel kujunevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ja esmased tööharjumused.

4.2 Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted ja õpikäsitus

4.2.1 Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevuse protsessi riikliku õppekava alusel koostatud Pärnu Lasteaed Pillerpall õppekava

järgi, milles on peamisel kohal üldõpetusliku tööviisi rakendamine. Koduloolise temaatika rakendamine toetab lapse

mõttetegevuse ja väljendusoskuse arengut.

4.2.2 Iga laps saab areneda just talle omases suunas, aktiivselt ja julgelt tegutsedes, loovalt mõeldes ning sotsialiseerumist

soodustavas turvalises psühhosotsiaalses keskkonnas. Lasteaias pööratakse tähelepanu aktiivõppe meetodite rakendamisele.

Aktiivõppe meetodid annavad võimaluse õppe- ja kasvatustegevusi kavandada laste huvist lähtuvalt ning iseseisvalt tegutsedes,

kus laps saab ise uurida, avastada, katsetada, kogeda ja mängida.

4.2.2.1 õuesõpe,

4.2.2.2 suunatud uurimuslik õpe ehk avastusõpe. Suunatud uurimusliku õppega tegeldakse kahes vanemas rühmas. Avasta

värvused ja meeled 5-aastaste rühmas, avasta mõõdud ja ilm 6-aastaste rühmas. Lisa 4,

4.2.2.3 mänguline matemaatika õpetamise meetod Lähme arvumaale. Lisa 5

4.2.2.4 Tervis. Lasteaias on tervisemeeskond, mis juhib laste tervise edendamise tööd, mis hõlmab tervist, ohutust,

turvalisust, tervislikku toitumisharjumuste kujundamist. Lisa 6,

4.2.2.5 Info - kommunikatsiooni tehnoloogia kasutamine õppe-kasvatustegevuste mitmekesistamisel. Digi vahendite

kasutamine õppe- kasvatustöös loob võimalused muuta õppetegevused mängulisemaks, kaasaegsemaks ja laste

jaoks huvitavamaks. Digi vahendeid kasutakse koos õpetajaga lähtuvalt lapse huvidest ja võimetest. Lasteaias

on kasutusel fotoaparaat, arvutid, tahvelarvutid nii lastele kui täiskasvanutele, BlueBot, Ozoboti ja

MakeyMakey robotid, LearnToLearn lego komplektid.

Digivahendite kasutamise eesmärgid:

laps tunneb huvi konstrueerimise ja robootika vastu;

saab teadmisi ja praktilisi kogemusi;

oskab kasutada digi vahendeid mängulisel eesmärgil;

on teadlik ohtudest mis kaasnevad digi vahendite kasutamisel;

julgeb ja oskab kasutada juhiseid.

ÕPPEKAVA


Põhimõtted:

mängulisus, mängides õppimine;

õppetegevuste lõimimine ja mitmekesistamine;

digipädevuste arendamine;

loogilise mõtlemise arendamine;

tehis ja virtuaalkeskkonna mõistmine;

põhjus - tagajärg seostest arusaamine;

meeskonnatöö arendamine.

4.2.3 Õppimine toimub mängu kaudu (õppe-, liikumis-, muusikalised-, lavastus-, ehitus-, loov- ja rollimäng), mis toetavad isiksuse

terviklikku arengut, võimaldavad lapsel ümbritseva maailma tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendamise

oskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning empaatiavõimet ja iseseisvust. Erinevate õppe- ja kasvatustegevuste

valdkonnad on lõimitud tervikuks. Lõimitakse järgmisi tegevusi: vaatlemine ja uurimine; kuulamine ja kõnelemine; lugemine

ja kirjutamine; võrdlemine ja arvutamine; muusikaline tegevus; liikumistegevus; kunstiline tegevus. Õppesisu valikul

lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale, kergemalt raskemale. Õppe- ja kasvatustegevuse

kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse lapse arengutaset, vanust ning huve, kasutatakse individuaalset- ja rühmatööd.

4.2.4 Rühma õppe- kasvatustegevuse kavandamiseks seab õpetaja õppeaasta üldeesmärgid, milles kajastuvad laste üldoskused:

mänguoskused;

tunnetus- ja õpioskused;

sotsiaalsed oskused;

enesekohased oskused.

4.2.5 Õppekasvatustegevused, valdkonnad ja teemad on omavahelises seoses. Tegevusi korraldades valdkondi ei eristata. Rühma

õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. Lasteasutuse õppekavas

esitatakse õppe- ja kasvatustegevuse sisu järgmistes valdkondades:

mina ja keskkond;

keel ja kõne;

matemaatika;

kunst;

liikumine;

ÕPPEKAVA


muusika.

4.2.6 Läbi väärtuskasvatuse kujundatakse lastes hoolivust ning austust iseenda, vanemate, teiste laste, kaaskodanike ja kõige

elava vastu. Õppe- ja kasvatustegevus toetab soolist võrdõiguslikkust (tüdrukutel ja poistel on ühesugused võimalused ja

õigused ning vastutus), üldinimlike, humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamist. Laps omandab käitumismallid ja

väärtushinnangud täiskasvanute ja kaaslaste jäljendamise teel. Õppetöö on seotud asutuse põhiväärtustega ning süvendatult

tegeletakse aiarühmades väärtuskasvatusega (väärtustepuu meetodi ja Kiusamisest vaba lasteaed metoodika rakendamine).

4.2.7 Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et laps suudaks:

kavandada oma tegevust ja teha valikuid;

seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

suhtuda positiivselt mängu ja õppimisse;

vältida ohuolukordi ja ohtlikke tegevusi, vajadusel paluda abi ja märgata abivajajat;

suhelda avatult teiste laste ja täiskasvanutega, arvestades nende isikupära;

tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

4.2.8 Tähelepanu pööratakse tervise hoidmisele ja edendamisele: aktiivne liikumistegevus toas ja õues, tervislik eluviis ja

toitumine (eakohased teadmised, teadlike valikute tegemine, lauakombed, kokandus, korrapidamine jm).

4.2.9 Lasteaia igapäevatöö on keskkonnateadlik. Läbi keskkonnakasvatuse ja igapäevaste tegevuste oskavad lapsed väärtustada

kodukoha loodushoidu ja sorteerida jäätmeid. Keskkonnaharidusliku tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks tehakse

koostööd huvigruppidega, osaletakse projektides.

4.2.10 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse isikupära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse

enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks tehakse koostööd lastevanematega, kaasatakse

tugispetsialiste ning vajadusel luuakse tugisüsteem.

4.2.11 Lapsega tegutsevad inimesed usuvad lapse võimetesse ja arengusse, motiveerivad, annavad positiivset tagasisidet sooritatud

tegevusest, tagades turvatunde ning eduelamuse.

4.2.12 Lasteaial on välja kujunenud traditsioonid, väärtustatakse kodulinna Pärnut, eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse

teiste kultuuride eripäraga.

ÕPPEKAVA


4.2.13 Lapsevanemad ja lasteaia personal teevad koostööd, vastutades ühiselt lapsele soodsa ja turvalise psühhosotsiaalse

arengukeskkonna loomisel. Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastustab lasteasutuse

direktor.

5. LAPSEST LÄHTUVA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

5.1 Õppeaasta

5.1.1 Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

5.1.2 9.septembril 2000. a pedagoogilise nõukogu otsusega toimub Pärnu Lasteaias Pillerpall aktiivne õppetöö 1. septembrist- 31.

maini.

5.1.3 Koolivaheaegadel ja suvisel perioodil, 1. juunist kuni 31. augustini ei toimu lasteaias aktiivset igapäevast õppetegevust.

Sellel ajavahemikul täiendatakse lapse arengumappe, laste arengu hindamise tabeleid, toimub eelnevate teadmiste

kordamine mängulistes tegevustes, loetakse raamatuid, jutustatakse jutte, mängitakse erinevaid mänge toas ja õues.

5.1.4 Lapsest lähtuva õppekasvatustöö toetamiseks on lasteaed muutnud alates veebruarist 2014. a rühmade töökorraldust nii, et

aktiivsel õppeperioodil on rühmas tööl kolm täiskasvanut (kaks õpetajat ja õpetaja abi).

5.2 Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine, päevakava

5.2.1 Õppetegevuste aluseks on riikliku õppekava põhjal koostatud Pärnu Lasteaia Pillerpall õppekava. Õppekava koostamisel on

lähtutud koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (Vabariigi valitsuse määrus nr 87, 29. mai 2008. a).

5.2.2 Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Õpetajad alustavad lastega tööd sõimerühmas kuni kooli minekuni.

5.2.3 Päevakava

5.2.3.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, vastab laste eale ja annab päevale rütmi, kus vahelduvad

igapäevatoimingud: hommikuring, kavandatud õppe- ja kasvatustegevused, laste mäng, vabategevused ning puhkeaeg.

Päevakava võimaldab lastele sujuvat üleminekut ühelt tegevuselt teisele.

5.2.3.2 Pärnu Lasteaed Pillerpall on avatud kell 6.30-18.30. Kell 6.30-7.30 töötab hommikurühm, õhtul alates kell 18.00 töötab

õhturühm. Sõimerühm on avatud kell 6.30-18.00. Arendusrühm on avatud kell 7.00-18.00, arendusrühma lapsed ei viibi

valverühmas.

ÕPPEKAVA


Päevakava aiarühmades

6.30-8.30 laste vastusvõtmine, mänguaeg, individuaalsed tegevused

8.30 hommikusöök

9.00-9.15 vaba tegevus, ette valmistus planeeritud õppetegevusteks

9.15-11.00 õpetaja poolt planeeritud tegevused lastega, hommikuring, mäng

11.00-12.15 ettevalmistus õueminekuks, tegevused õues

12.15/12.30-12.45 lõunasöök

13.00-15.00 puhkeaeg, lõunauinak

15.00-15.45 äratus, riietumine, mäng, ettevalmistus õhtuooteks

15.30 õhtuoode

16.00-18.30 individuaalsed tegevused, mäng toas-õues, treeningud saalis, kojuminek

18.30 suletakse lasteaed

Päevakava sõimerühmades

6.30-8.30 laste vastuvõtmine, mänguaeg, individuaalsed tegevused, ettevalmistus hommikusöögiks

8.30-9.00 hommikusöök

9.00-9.15 vaba tegevus, ettevalmistus planeeritud õppetegevusteks

9.15-10.15 õpetaja poolt organiseeritud tegevused lastega, mäng

10.15-11.30 ettevalmistus õueminekuks, tegevused õues

11.30-12.00 mäng, ettevalmistus lõunasöögiks

12.00-12.30 lõunasöök

12.30-15.00 puhkeaeg, lõunauinak

15.00-15.30 äratus, riietumine, mäng, ettevalmistus õhtuooteks

15.30-16.00 õhtuoode

16.00-18.00 individuaalne töö lastega, mäng toas/õues, kojuminek

18.30 lasteaed suletakse

ÕPPEKAVA


5.3 Lasteaia õppeaasta tegevuskava

5.3.1 Tegevuskava uuendused ja muudatused tulenevad eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest. Igal õppeaastal maikuus

toimub arendustööpäev, kus eelmise õppeaasta analüüsist lähtuvalt planeeritakse uut õppeaastat, augusti lõpus koostab

pedagoogiline nõukogu lasteaia uue õppeaasta tegevuskava. Aasta tegevuskava kinnitab lasteaia direktor.

5.3.2 Aasta tegevuskavas tuuakse välja järgmised punktid:

õppe- ja kasvatustöö eesmärgid;

õppe- ja kasvatustöö põhisuunad;

õpetajate koolitusplaan;

üritusteplaan: üleasutuselised, rühmade ja personali üritused, ettevõtmised, õppesõidud, teatrite külastused ja näitused;

pedagoogilise nõukogu koosolekute plaan;

sisehindamine;

koostöö huvigruppidega;

lisana tuuakse välja: saali tegevuste ja huviringide ajaplaan; lasteaia rühmade jaotus vanuste kaupa ja personali koosseis.

5.4 Rühma aasta tegevuskava

5.4.1 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise aluseks on riikliku õppekava alusel koostatud Pärnu Lasteaia Pillerpall

õppekava;

5.4.2 Õpetajad koostavad rühma aasta tegevuskava (lisa 9). Sinna kuuluvad järgmised osad:

rühma töötajate koosseis;

rühma aasta ettevõtmiste kava: etendused, tähtpäevad, ettevõtmised jms, arvestades võimalusel lastevanemate

ettepanekute ja laste soovidega, aluseks lasteaia tegevuste kava;

erivajadustega laste arengu toetamine;

koostöö lastevanematega, arenguvestluste planeeritav aeg ja kokkuvõtted, koosolekute protokollid (lisa 7) ja teemad;

huviringide ajad ja neis osalevate laste nimekiri;

rühma korraldatud ürituste kokkuvõtted toimunud üritustest, välja on toodud parendusvõimalused;

maikuu lõpus koostavad õpetajad õppeaasta rühma õppe- ja kasvatustegevuse tööanalüüsi, kus tuuakse välja

ettepanekud lasteasutuse juhtkonnale järgmiseks õppeaastaks;

ÕPPEKAVA


järgmise õppeaasta eesmärgid püstitatakse ja plaanid koostatakse õpetajate poolt lõppeva õppeaasta laste

arenguanalüüside ja tegevuskokkuvõtete põhjal.

5.5 Rühmapäevik

5.5.1 Rühmas läbiviidud igapäevased õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad veebipõhises päevikus www.eliis.ee :

rühma õpetajad koostavad päevikusse koostöös liikumise- ja muusikaõpetajatega igaks kuuks teema ja eesmärgid;

kuu eesmärkidest lähtuvalt koostatakse nädalaplaan;

kuu lõpus koostavad õpetajad planeeritud eesmärkidest lähtuvalt õppetegevustest kokkuvõtte;

igapäevaselt analüüsitakse tegevuse õnnestumist laste arengust lähtuvalt, võttes aluseks kuuplaanis antud tegevusele püstitatud

eesmärgid. Vajadusel planeerida tegevuse kordamine eesmärgi täitmiseks.

rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi.

6. LASTE ARENGU TOETAMINE, ERIVAJADUSEGA LAPS

6.1 Lapse arengu hindamine 6.1.1 Vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale jälgitakse ja hinnatakse lasteaias kõigi laste arengut, selleks

kavandatakse ja viiakse läbi hindamistegevused, millele järgneb kogutud info analüüs. Pärnu Lasteaias Pillerpall toimub laste

arengu hindamine/ erivajadusega lapse toetamine meeskonnatööna, kuhu kuuluvad kõik lapsega tegelevad inimesed

(rühmaõpetajad, õpetaja abi, liikumis- ja muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja ning eripedagoog-logopeed, tugiõpetaja).

6.1.2 Lapse arengu hindamise eesmärgid:

määratleda lapse arengulised saavutused;

luua iga lapse jaoks sobivad arengutingimused, selgitada välja lapse oskuste ja võimete tugevad ning parendamist vajavad

küljed (erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära);

aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha;

toetada lapse õppimist;

vajadusel koostada lapsele individuaalne arenduskava.

http://www.eliis.ee/

ÕPPEKAVA


6.1.3 Õpetaja ülesanne on organiseerida lasteaias füüsilist ja sotsiaalset keskkonda ning valida õppe- ja kasvatustegevuse meetodeid

ja vahendeid selliselt, et see toetaks laste arengut. Hindamise käigus kogutakse infot, mille alusel saab õpetaja otsustada,

kuidas lapse arengut toetada ning saada tagasisidet seni läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuse sobivusele.

6.1.4 Hindamise käigus kogutud info põhjal viivad õpetajad läbi arenguvestlusi, nõustavad vanemaid lapse arengu toetamisel ja

vajadusel suunavad eriala spetsialistide poole.

6.1.5 Koolivalmiduse kujundamine toimub tihedas koostöös lapsevanemaga. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevalt (2011)

antakse hinnang kõigile kooli minevatele lastele koolivalmiduskaardi näol. Dokument koostatakse hindamise käigus saadud

info põhjal, esitatakse lapsevanemale 1. maiks.

6.1.6 Hindamismeetodid: vaatlus, küsitlus, vestlus, intervjuu, mitteformaalsed hindamisprotseduurid. Igapäevane töö lapsega loob

õpetajale hea võimaluse lapse arengu hindamiseks.

Vaatlus - lapse jälgimine mingi perioodi jooksul. See meetod annab võimaluse koguda infot lapse käitumise kohta sotsiaalses või

füüsilises keskkonnas.

Vestlus, intervjuu - planeeritud, kindla eesmärgiga täiskasvanu ja lapse vaheline vestlus, mis võimaldab saada informatsiooni kui

ka annab seda. Oluline on oskuslik küsimine, kuulamisoskus ja sellele järgnev analüüs.

Arengumäng ehk mänguline koolivalmiduse hindamine on kindlatel reeglitel põhinev lõbus rollimäng, kus 6-7. a lastel tuleb

täita erinevaid mängulisi ülesandeid ja katseid. Ülesannete aluseks on riiklikust õppekavast tulenevad 6-7. a laste eeldatavad

oskused ja pädevused, mille kaudu on võimalus hinnata lapse vaimset, füüsilist ja sotsiaalset valmisolekut kooliks. Arengumäng

on lastele põnev ja vanematele huvipakkuv mäng, mida vaatlevad ainult tegevuses osalevate laste vanemad; hiljem vestlevad

õpetajaga individuaalselt.

Mitteformaalsed hindamismeetodid - mitmesugused info kogumisviisid, milles on kõigi kolme eelpool käsitletud

hindamismeetodi elemente, kuid mis päriselt üheski neist ei liigitu. Siinkohal saab lapse oskuste, teadmiste, suhtumiste kohta infot

lapse loomingut analüüsides (joonistused, loovtööd, jutukesed).

6.1.7 Lapse arengu jälgimise ja hindamise dokumendid. Last puudutava dokumentatsiooni loomisel ja/või korrastamisel

peetakse oluliseks saada ülevaade lapse arengust ja sellest lähtuvalt tema arengut edaspidi toetada. Andmeid kogutakse

lasteaeda tulekul ja lasteaia perioodi jooksul. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse

«Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

ÕPPEKAVA


Küsimustik: Ankeet uuele lapsevanemale (lisa 1), mille kaudu saavad õpetajad vajalikku infot lapse kohta ja ülevaate

lapsevanemate ootustest lasteaiale. Lastevanemate küsimustik sisaldab küsimusi vanemate kontaktandmete, ootuste, lapse

eripärade (nt hirmud) ja terviseprobleemide kohta. Lisaks on vanemal võimalik lisada muu tema arvates vajalik teave, mis aitaks

lapse kohanemisele lasteaiaga kaasa. Samas dokumendis küsitakse lapsevanema nõusolekut järgmistele tegevustele: logopeedi või

tugiõpetaja juures käimine; lapse fotografeerimine ja selle avaldamine lasteaias/ kodulehel/ meedias ning millised on lapsevanema

ootused ja soovid ning ettepanekud paremaks koostööks lasteaiale, õpetajatele.

Küsimustik: Minu lapse tervise leht (lisa 2), milles lapsevanem kirjeldab lapse kroonilisi haigusi, pidevalt kasutatavaid ravimeid,

arsti poolt diagnoositud allergiaid toidule, ravimitele ning muid lapse terviseseisundist tulenevaid eritingimusi, millega lasteaed

peaks arvestama.

Arengumapi moodustavad lasteaia perioodi jooksul kogutud ja süstematiseeritud lapse tööd, jutustused, huvitavad/ ootamatud

ütlused; õpetajate poolt läbi viidud lapse arengu analüüsid, lapsevanemate arvamusi kajastavad lehed jne. Arengumapp on lapsele

kättesaadav, soovi korral saab ta selle sisuga tutvuda.

Kaks korda aastas (detsembris, aprillis) täidetakse 2 - 6 aastase lapse arengu hindamise tabeleid (lisa 3). Tabelite hindamisel on

kaasatud lapsevanemad, liikumis- ja muusikaõpetaja, eripedagoog-logopeed ja tugiõpetaja. Tabelis on seatud esimesele kohale

lapse enesehinnangu kujunemine lasteaiaga kohanemisel, järgnevalt kirjeldatakse lapse emotsionaalset arengut, mis väljendub

lapse toimetulekus oma emotsioonidega, sotsiaalset, kehalist ja vaimset arengut. See on alus, et näidata, mida laps on õppinu d

erinevates valdkondades; mis on lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed, samuti huvid. Koheselt märgitakse tabelisse, kui lapse

käitumises on ilmnenud muutused, oskuste täienemine või uute oskuste omandamine.

Pere- ja arenguvestlused. Perevestlus viiakse läbi perega lasteaeda saabudes, arenguvestlus viiakse läbi üks kord aastas kevadel,

et anda tagasisidet lapse arengu kohta ning selgitada lapsevanema seisukohti ja ootusi lapse arengus. Arenguvestluse aluseks on

lapse arengumapp ja arengu hindamise tabelid. Vajadusel kaasatakse vestlusse tugispetsialiste. Vestlustest tehakse õpetajate ja

vanemate poolt allkirjastatud kokkuvõte (lisa 4).

Individuaalse arengu jälgimise kaart (lisa 5). Koostöös tugispetsialistide ja lapsevanematega on kokku lepitud, millised

valdkonnad lapse arengu kirjelduses kajastamist vajavad. Valdkondade kirjeldusele järgneb arenguvestluse kokkuvõte, kuhu saab

teha märkmeid lapsevanema arvamuste ja ootuste suhtes. Individuaalsuse kaarti täidetakse nii sügisel kui kevadel, st lapse

arengutaset hinnatakse enne õpetamist ja õpetuse tulemused fikseeritakse õppeaasta lõpus.

Koolivalmiduskaart (lisa 6) koostatakse lapsevanemale kooli esitamiseks 1. maiks. Koolikohustus on üldine kõikidele 1.

oktoobriks seitsme aastaseks saanud lastele (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 2010. a). Koolieelse lasteasutuse riiklikus

ÕPPEKAVA


õppekavas (2008. a) on kokku lepitud ja kirja pandud 6-7. a lapse koolivalmiduse sisu ehk pädevused, mida Eesti kaasaegne

ühiskond ootab kooliminejalt. Pädevused tuuakse välja seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse ja neljas üldoskuste valdkonnas. Oluline

on koolivalmiduskaardil välja tuua lasteaia viimasel õppeaastal kasutatud tugiteenused, arengu tugevad/nõrgad küljed ja vastavad

soovitused koolile. Lapsevanemat informeeritakse, et koolivalmiduskaart on vaja viia kooli.

6.1 Erivajadusega laps, erivajadusega lapse arengu toetamine, logopeedi töökorraldus

Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või

isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud

õpikeskkond).

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, arenguline erivajadus võib olla nii

mahajäämus eakohasest tasemest kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Vajadusel luuakse tugivõrgustik, kuhu

kuuluvad lapsevanemad, rühma personal, juhtkond, muusika- ja liikumisõpetaja, eripedagoog-logopeed, tervishoiutöötaja,

tugispetsialistid Pärnu Rajaleidja keskusest.

6.1.1 Laste arengut toetades arvestatakse, et tegevused oleksid ea- ja võimetekohased, õpetlikud, loovusele ärgitavad, mängulised ja

laste huvidest lähtuvad.

6.1.2 Logopeed hindab laste kõne taset individuaalselt, vajadusel planeerib ja korraldab kõneraviks individuaal- või rühmategevuse.

Esmane vestlus lapsega toimub lapsevanemalt nõusolekut küsimata lapse kolme aastaseks saamisel, vajadusel varem. Läbi

mängulise tegevuse uuritakse lapse kõnet, üldiseid teadmisi, suutlikkust osaleda planeeritud õppetegevuses.

6.1.3 Kui logopeed näeb vajadust individuaal- või rühmategevuse jaoks, siis võetakse vanemaga ühendust ja küsitakse nõusolekut.

Lapsed, keda toetab logopeed või tugiõpetaja, selgitatakse välja koostöös rühma õpetajaga. Rühma õpetaja suhtleb

lapsevanemaga ja küsib suusõnaliselt nõusolekut kõneraviks. Logopeedi kõneravi mittenõustumise korral kirjutab lapsevanem

avalduse. Kodu toetus harjutuste tegemisel on väga oluline, siis on kõneravi efektiivsem ja soovitud tulemusteni jõutakse

kiiremini.

ÕPPEKAVA


6.1.4 Koolipikenduse saanud ja muukeelsetele lastele koostatakse vajadusel IAK (lisa 7) lapsevanema, rühma õpetaja (te),

eripedagoog- logopeedi, tugiõpetaja (vajadusel liikumis- ja muusikaõpetaja) ning õppealajuhatajaga poolt. IAK koostatakse

ja allkirjastatakse kõigi osapoolte poolt kuu aja jooksul peale vajaduse tekkimist ning kokkuvõte tehakse mais.

6.1.5 Kõneravi kordade arv (vähemalt üks kord nädalas) sõltub lapse kõnepuudest, mille otsustab logopeed.

6.2 Arendusrühma ja eripedagoogi töökorraldus 6.2.1 Raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamine toimub individuaalselt ja grupiviisiliselt praktiliste ja näitlike

õpetamismeetodite toel, tegevuse kestvus oleneb lapse vastuvõtlikkusest; planeerides lapse õpetamise võimetekohase

õppekava alusel.

6.2.2 Pedagoogilise tegevuse planeerimisel ja läbiviimisel on toeks lapsele tehtud IAK, arengukaart, rehabilitatsiooniplaan

(koopia), mis on palutud lapsevanemal lasteaeda tuua, et lasteaias pakutav toetus lapsele ja perele oleks kooskõlas ülejäänud

tugisüsteemiga.

6.2.3 Läbi õppetegevuse ergutatakse tegutsema, matkima, julgustatakse ennast väljendama, aidatakse tõsta enesehinnangut ja usku

oma võimetesse.

6.2.4 Eripedagoog jälgib arendusrühma laste arengut ja annab rühma töötajatele ning lapsevanematele juhiseid tegevuste

planeerimiseks.

6.3 Eesti keele kui teise keele õpe

6.3.1 Pärnu Lasteaias Pillerpall rühmades toimub õppetegevus eesti keeles, mitte-eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele

igapäevategevuste kaudu rühmas. Eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse lapse ealise ja individuaalse eripäraga,

vajadusel ja võimalusel toetab lapse eesti keele õpet logopeed või tugiõpetaja, lapsele koostatakse individuaalne arenduskava.

7. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

ÕPPEKAVA


Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 kohaselt omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või

neid asendavad isikud. Lapsevanematel ja lasteaia personalil on ühine vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomisel,

tema arengu, kasvu ja õppimise toetamiseks. Kodu kasvatuspõhimõtete tundmine on aluseks lasteaia õpetajale lapse

kasvatuskäitumise hindamisel. Omavahelises aktiivses koostöös suudavad kodu ja lasteaed luua tingimused, kus kavandatud

tegevused ja ühine lähtekoht annavad soovitud tulemusi.

7.1. Koostöö tunnusteks on:

usaldus ja konfidentsiaalsus- lubamatuks peetakse usaldatud info levitamist;

austus ja lugupidamine- väärtustatakse iga perekonna erinevaid tõekspidamisi;

dialoog ja kuulamine - peetakse oluliseks avatust ning teise poole arvamuste kuulamist ja üheskoos lahenduse leidmist.

7.2. Koostöö toimub:

uute lastevanematega kohtumine - toimub meeskondade tutvustamine ja tutvumisankeedi täitmine lastevanemate poolt;

võimalusel kutsutakse koosolekule esineja, kes tutvustab lastevanematele lasteaiaga kohanemist;

lasteaia koduleht - koduleheküljel on esitatud lasteaia missioon, visioon, lasteaia dokumentatsioon, lasteaia meeskond, õppekava

lühitutvustus ja pildigalerii lasteaia tegevustest, õpetaja soovituste nurk;

lasteaia kodukord - toimub lastevanemate kurssi viimine lasteaia töökorraldusega, tutvustatakse kodukorra põhimõtteid.

Infostendid - lastevanematele edastatavat infot vahetatakse stendidel pidevalt ja juhitakse lapsevanemate tähelepanu info

muutumisele, info on lapsevanemale soovitusliku iseloomuga;

lastevanemate koosolekud - igal sügisel tutvustatakse lastevanematele õppeaasta põhimõtteid, eesmärke ja tegevuste

kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid;

rühma tegevuskava - rühma tegevuskava koostamisel arvestatakse lastevanemate soovide ja ettepanekutega;

üritused - lastevanemate koosolekutest ja üritustest teavitatakse vanemaid kuulutusega või edastatakse kutsed, tagamaks

lapsevanema huvi ja osalemise üritustel, ürituse kavandamisel ja läbiviimisel mõeldakse lapsevanema aktiivse osaluse ja rolli üle;

väärtustatakse iga rühma panust ühisürituste korraldamisel;

lastevanemate nõustamine - organiseeritakse lastevanemate soovil lühikoolitusi neid huvitavatel teemadel.

7.3. Koostöö hindamine lastevanematega toimub:

ÕPPEKAVA


juhtkonna poolt väljatöötatud tagasisidestamine - selgitatakse välja lapsevanemate ootused lasteaiale ja rahulolu lasteaiaga;

arenguvestlused - positiivses miljöös saavutatakse ühised kokkulepped lapse edasiseks heaks käekäiguks ja arenguks,

lähtepunktiks lapse tugevused;

vestlused - igapäevast infovahetust väärtustatakse ja seda rakendatakse töös.

hoolekogu - hoolekogul on iseseisev roll oma tegevuse kavandamisel ja koordineerimisel.

8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

8.1 Pärnu Lasteaia Pillerpall õppekava uuendamine ja täiendamine toimub sisehindamise alusel. Õppekavade rakendumise analüüsimine

ja arendamine on pidev protsess. Selleks tuleb sisehindamise käigus süstemaatiliselt jälgida õppekavade rakendumist ning lähtuvalt

rakendumise analüüsist arendada ja täiendada õppekavasid. Olulisel kohal on õpetajatevaheline koostöö.

8.2 Õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

Documents

ÕPPEKAVA - Pärnu Lasteaed Pillerpall5.2.2 Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Õpetajad alustavad lastega tööd sõimerühmas kuni kooli minekuni. 5.2.3 Päevakava