ÕPPEKAVA - Tallinn · 2018. 2. 12. · Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on omavahel integreeritud tugevamate seoste loomiseks . Tegevustest moodustub üks tervik. Meie õueala

TALLINNA LOTTE LASTEAED

ÕPPEKAVA

2017

2

SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................... 2

ÜLDSÄTTED ...................................................................................................................................... 3 LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ............................................................................................... 3

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, ÜLDOSKUSED JA

ÕPIKÄSITLUS .................................................................................................................................... 5 VALDKONDADE EEMÄRGID, SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ............................................................................................. 18 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ja sisu esitatakse seitsmes valdkonnas: ............. 18

Valdkond mina ja keskkond ..................................................................................................... 18 Valdkond keel ja kõne .............................................................................................................. 23 Valdkond eesti keel kui teine keel ............................................................................................ 28 Valdkond matemaatika ............................................................................................................. 31 Valdkond kunst ......................................................................................................................... 36

Valdkond muusika .................................................................................................................... 41 Valdkond liikumine .................................................................................................................. 44

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS ........................................................................ 48 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted: ................................................................................... 48

TALLINNA LOTTE LASTEAIA PÄEVAKAVA .............................................................................. 49 LAPSE ARENGU JÄLGIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................. 50

ERIVAJADUSEGA LAPSE TOETAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS ....................... 51 KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA .................................................................................................... 53

KOOLIKS ETTEVALMISTAMISE PÕHIMÕTTED ....................................................................... 54 ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .............................................................. 55

3

ÜLDSÄTTED

Tallinna Lotte Lasteaia õppekava on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse

alusdokument, mis on koostatud riikliku õppekava alusel.

Tallinna Lotte Lasteaia õppekavas määratakse kindlaks:

lasteasutuse liik ja eripära;

õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, eesmärgid ja sisu;

lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel;

õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;

lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus;

erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ning korraldus;

lapsevanematega koostöö põhimõtted ning korraldus;

õppekava täiendamise ja uuendamise kord.

LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Tallinna Lotte Lasteaed on 2017 aastal avatud Tallinna linna munitsipaallasteaed, mis pakub

alushariduse omandamise võialust 1,5-7 aastastele lastele. Lasteaias on 6 rühma, neist 2 rühma on

sõimerühmad ja 4 aiarühmad.

Lasteaed asub looduskaunis kohas – Tallinna südames Kadriorus. Ümbritsev keskkond annab

võimaluse lastel looduse eripärasid ja ilu süvitsi tundma õppida. Lisaks on läheduses asuv eestlaste,

kui laulurahva sümbol - Lauluväljak aitab lastes laulukultuuri edendada.

Armastatud Lotte karakter annab võimaluse luua majasiseseid traditsioone – teemakohased

spordipäevad, üritusi, leiutamisvõistlused, festivalid jne.

Missioon

Oleme kaasaegsete tingimuste ning armastava personaliga kultuurikeskne lasteaed. Lisaks

kvaliteetse alushariduse pakkumisele peame oluliseks ka headuse tähtsustamist ja tugeva sideme

loomist perekonna ning lasteaia vahel. Kodu ja lasteaed käivad käsikäes.

Visioon

Tallinna Lotte Lasteaed on hingega loodud, konkurentsivõimelise õpikeskonnaga lasteaed,

võimaldades seal kasvavatele lastele parimaid tingimusi eakohaseks arenguks. Tähtsal kohal on

tervise edendamine ning keskkonna hoid.

Lotte Lasteaia kasvandik on armastav ja tänutundeline, avara silmaringiga ning kodumaad

väärtustav.

MOTO: Headus päästab maailma.

4

Tallinna Lotte Lasteaia põhiväärtused

HEADUS- oleme lahked ja head kõigi ja kõige vastu.

LAPSEKESKSUS – arvestame iga lapse vajaduste ja eripäradega

SALLIVUS – me kõik tunnetame ja mõistame maailma erinevalt

KOOSTÖÖ- nii lapsed kui personal tegutsevad ühiselt ühise eesmärgi nimel.

ISAMAALISUS – kodukoha väärtustamine ja traditsioonide elushoidmine

Tallinna Lotte Lasteaed

L.Koidula tn 23

10127 Tallinn

E-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.tallinn.ee/lotte-lasteaed

Telefon:

Mobiil:

http://www.tallinn.ee/lotte-lasteaed

5

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, ÜLDOSKUSED JA

ÕPIKÄSITLUS

Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse

direktor ja tööd koordineerib direktori asetäitja õppe-ja kasvatustegevuse alal.

Õppekasvatustegevus on mänguline, loov ja lapsest lähtuv. Laps ise loob, avastab ja kujundab oma

argipäeva. Tema soovidega arvestatakse. Laps saab olla tema ise.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on omavahel integreeritud tugevamate seoste loomiseks .

Tegevustest moodustub üks tervik. Meie õueala tagab turvalise ja võimalusterohke õuesõppe

Õpetaja roll lasteaias

pakkuda lastele kvaliteetset alusharidust, lähtudes laste eripäradest, soovidest püstitatud

eesmärkidest. Õpetaja analüüsib oma tööd.

uurib, õpib ja tegutseb koos lastega, suunates neid seoseid leidma ning varem õpitut

äratundma.

motiveerib lapsi koostööle, luues erinevaid tegutsemisvõimalusi, mis aitavad õpitut

igapäevaelus kasutada;

tunneb ja analüüsib lapse arengut;

annab lapsele positiivset tagasisidet sooritatud tegevusest, mille tulemusel muutub laps

järjest iseseisvamaks.

6

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest.

Tallinna Lotte Lasteaed peab oluliseks lasteaia õppe-ja kasvatustöös:

mängu kaudu õppimist;

humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamist;

lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomist;

õues õppimise rakendamist ja keskkonnasäästliku mõtteviisi järgimist;

kodu ja lasteasutuse koostööd;

Eesti Vabariigi ja kodukoha – Tallinna ja Kesklinna kultuuritraditsioonide väärtustamist,

sealhulgas ka teiste kultuuride eripäraga arvestamist.

Tallinna Lotte Lasteaed peab oluliseks lapse:

individuaalsuse ja tema võimete arvestamist;

tervise hoidmist, edendamist ning liikumisvajaduse rahuldamist;

loovuse toetamist;

igapäevast turvatunde ja eduelamuste tagamist.

Õpikäsitlus

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise,

katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu.

Õppimisele aitavad kaasa lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb

lapse vahetutel kogemustel.

Rakendatakse muutunud õpikäsitlust (MÕK) – laps õpib kõigilt ja kõikjal. Õpikäsitus on

lapsekeskne, kus laps on õppe-ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja, õpetaja aga lapse arengut

toetava keskkonna looja.

7

Üldoskused

Õppe- ja kasvatustegevuste sisu toetub laste üldoskuste ja valdkondade oskuste arengu toetamisele.

Üldoskused on lapse arengut iseloomustavad suutlikkused. Lapse areng võib individuaalselt

suuresti erineda. Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja

õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.

Mänguoskused

Mängu tähtsus lapse arengus:

avardab maailmavaadet, aitab mõista ümbritsevat elu;

rikastab ja süvendab õpitu sisu;

arendab lastevahelisi suhteid ning innustab iseseisvalt tegutsema;

proovib ja uurib mängus päris maailma asju, arutleb ja hindab tegelikkust erinevate rollide

kaudu;

saab kogemusi, elamusi, uusi teadmisi;

mäng on lapse arengu peegliks.

Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Lapse

arengu aluseks ongi mäng. Mäng on laste iseseisev, vaba ja spontaanne tegevus tegutsemisrõõmu

enda pärast. Mängija jaoks on oluline osalemine mängus, võimalus ette kujutada mitmesuguseid

sündmusi ning läbi mängida erinevaid rolle ja olukordi. Mängides areneb lapse mõtlemine,

loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada

sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega. Mäng on lapse kõige

loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mängus kujuneb lapsel valmidus õppida ja iga

mängukogemus on ühtlasi õpikogemus. Mängides koos teiste lastega, õpib laps arvestama

mängukaaslaste soove ja huve ning kooskõlastma oma mänguideid teiste omadega. Samuti õpib

laps alluma mängus valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama.

Mängides arenevad ka lapse kehalised võimed.

8

Kuni 2- aastase lapse mänguoskused:

oskab mängus matkida lihtsaid tegevusi;

mängib kõrvuti teiste kastega ja oskab vajadusel mänguasju jagada.

2-3-aastase lapse mänguoskused:

oskab mängida väikeses grupis ilma täiskasvanu osaluseta;

suudab mängus sõbralikult tegutseda;

kasutab mänguvahendeid sihipäraselt.


tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

rakendab mängudes tuttavaid kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast

maailmast;

algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu täiskasvanu abiga;

osaleb rolli- ja liikumiussmängudes ning loovtegevustes;

peab kinni mängureeglitest;

tahab olla edukas;

mängukaaslastega saavutab kokkuleppe täiskasvanu abiga;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.


tunneb mängust rõõmu ja on suuteline mängule keskenduma;

rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast

maailmast;

algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

täidab mängus erinevaid rolle;

järgib mängureegleid täiskasvanu abiga ning oskab tuttavate mängude

reegleid teistele selgitada;

keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;

9

huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid;

mängib mitme lapsega koos.


tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja ümbritsevast maailmast;

tuleb toime erinevate rollide täitmisega;

matkib mängus täiskasvanute rolle;

organiseerib mängu, määrab mängureeglid ja kaasab teisi;

suudab jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

tunneb rõõmu võidust võistlusmängus;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid;

mängib fantaasiamänge;

osaleb ühismängudes, mis nõuavad otsustamist.


tunneb rõõmu mängust ning on suuteline mängule keskenduma;

algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

täidab mängides erinevaid rolle;

järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslasega

kokkuleppele;

tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

osaleb ühismängudes, mis nõuavad otsustamist;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

10

Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja

motivatsiooni. Erinevaid tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu, arutlemine) on sageli raske

eristada, sest nad toimivad koos. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet,

omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste

arengu alusel. Laps õpib läbi mängu, suhtlemise, matkimise, loomise, vaatlemise, uurimise,

mõtestamise, katsetamise, harjutamise jms.

Kuni 2- aastase lapse tunnetus- ja õpioskused

keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele;

tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis;

mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid

rollivahetusega mänge;

loob tegevuse kaudu seoseid kõnega, sõnad ja objektid saavad mõiste tähenduse;

suhtleb 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt tuttava

täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;

tunneb huvi raamatute vastu, mõistab lihtsamaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad enda

kogemustega;

tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel, lihtsamaid

põhjus-tagajärg suhteid, saab aru kuuluvusest ja erisusest;

sobitab erinevaid materjale ja esemeid;

rühmitab ühe nähtava omaduse järgi;

omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu;

kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis, kannab

üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

11

2 – 3 aastase lapse tunnetus – ja õpioskused:

leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga;

keskendub tegevusele lühikeseks ajaks;

kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka

lihtsas rollimängus;

mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid;

on omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada;

osaleb dialoogis;

rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;

omab ettekujutust arvumõistest ja värvuste nimetustest;

tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;

omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning

mudelite järgi õppimise kaudu.


oskab osaliselt oma tegevusi planeerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta.

plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleemid (Mari läheb õue

mängima).

tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega koos ja mis olukorras ta on.

saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest.

järgib lihtsaid reegleid, huvitub võistlusmängudest, tahab mängus olla edukas.

osaleb ühistöös ning teeb koostööd teiste lastega (ehitusmäng, rollimäng, võistlusmäng,

kunstitegevus jms).

liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi.

saab aru arvumõistetest, huvitub tähtedest.

omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide,

kujutluste ja kõne kaudu.

12


tegutseb lühikest aega iseseisvalt, tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi.

reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma

tegevust planeerides kasutama sisekõnet (planeerides tegevust ei räägi

häälega, mida tegema hakkab, vaid teeb seda mõttes).

tegutseb koos teistega, teda motiveerivad eakaaslased

keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning

saavutada kokkuleppeid.

katsetab, uurib erinevaid võimalusi, kasutades sümboleid, kujutlusi,

reaalseid esemeid.

osaleb erinevaates mänguliikides (rolli-, lavastus-, ehitusmäng) ja

kunstitegevustes.

räägib inimestest, kes pole kohal, olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset

tulevikus, fantaseerib.

keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit.

oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.

eristab rühmi ja oskab rühmi võrrelda.

lapsel on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest.

omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning

lahendab probleeme.


plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke, lõpetab alustatud tegevuse.

suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20 – 30 minutit.

kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet (ei räägi häälega mida kavatseb

teha, vaid teeb seda mõttes).

kasutab kõnet info saamiseks, uute teadmiste omandamiseks.

osaleb ühistegevustes rõõmuga;

osaleb aktiivselt käelistes tegevustes;

saab aru asjade suhetest ja omadustest, ajalis – ruumilisest järjestusest;

13

püüab korrigeerida oma käitumist või tegevust vastavalt täiskasvanu

juhistele.


plaanib oma igapäeva tegemisi, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud

tegevused.

suudab reguleerida oma käitumist, emotsioone. Kasutab eakaaslastega

suheldes arutlevat dialoogi, räägib rohkem iseendast, tunneb huvi teiste

vastu.

toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste

hinnangule ja võrdlustele teistega.

keskendub korraga mitmele tegevusele ja on suuteline kestvamaks

tahtepingutuseks.

seab uudses olukorras täiskasvanu sõnalise juhendamise abil eesmärke.

saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid,

sündmusi ja nähtusi tervikuna.

mõtleb nii kaemuslik – kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru,

reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi.

suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi,

avastada ja katsetada.

rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.

kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

osaleb erinevates mänguliikides (rolli-, ehitus-, lavastus-, liikumis-,

õppemäng), järgib reegleid.

teab ja kasutab tähti, numbreid, sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi 1 – 2

silbilisi lihtsaid sõnu (ema, isa, karu, täna, tule jms), teeb lihtsamaid

matemaatilisi tehteid.

14

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda iseennast kui ka partnereid,

võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ja lähtuda eetilistest tõeks pidamistest. Sotsiaalsete

teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid

kasvatusülesandeid.

Enesekohased oskused on lapse suutlikkus eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja

emotsioone, juhtida oma käitumist (lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi

oskus). Kui lapse eneseteadvus ja mina afrenevad, õpib ta hindama ning arvestama ka teiste

seisukohti ja hinnanguid.

Kuni 2-aastase lapse sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

väljendab lihtsaid emotsioone (tugevad emotsioone, mis vahelduvad kiiresti);

teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab

keelduda ja „ei“ öelda;

üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest;

hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;

teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui

seda on talle õpetatud;

sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja puhas;

reageerib vastavalt ümbritsevate inimeste käitumisele (sõltuvalt olukorrast);

mõistab selgelt väljendatud keeldu „ EI TOHI“, „ÄRA TEE“;

tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti;

toetub võõrastega suheldes tuttavatele täiskasvanutele (soovib saavutada enesekindlust);

matkib täiskasvanu tegevusi.

15

2-3-aastase lapse sotsiaalsed ja enesekohased okused:

Saab aru, et inimestel võivad olla tema tunnetest ja emotsioonidest erinevad tunded ja

emotsioonid;

Väljendab tugevaid emotsioone (oma mina);

Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;

Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, tegutseb teiste lastega kõrvuti, jagab mõnikord

oma asju teistega. Loob sõprussuhteid nende lastega, kellega on tihti koos;

Täidab igapäevaelu rutiini;

Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle

ja tegevusi.

3-4-aastase lapse sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

väärtustab oma saavutusi, ent vajab oma tegevuse tunnustamist ja

täiskasvanu; tähelepanu

püüab vahel teisi abistada ja lohutada; tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest

ja mõtetest;

osaleb lühikest aega ühistegevuseseakaaslastega, eelistab üht mängukaaslast rühmale;

arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet;

saab aru lihtsamatest käitumisreeglitest seltskonnas ning järgib neid igapäevases suhtluses

väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab

jõuda kokkuleppele;

tahab olla iseseisev;

saab hakkama eneseteenindamisega (riietub, sööb, joob iseseisvalt), tal on kujunenud

tualetiharjumused;

teab oma nime, vanust ja sugu ning märkab soolisi erinevusi;

seab endale mõningasi eesmärke ja täidab neid;

saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest.

16


hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid;

on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;

naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust, jagab ja vahetab;

aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt;

hoolib teistest, pakub oma abi;

oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.

väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;

suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt;

suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;

imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle;

eelistab sootüübilisi mänge;

oskab jälgida ohutut käitumist teiste suhtes;

tegevuse lõppedes koristab enda järelt ja aitab teistel koristada.


tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja

vestluses;

on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;

sõlmib sõprussuhteid teiste lastega;

eelistab omasoolisi mängukaaslasi;

abistab ja kiidab teisi;

järgib tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt, oskab reegleid teistele selgitada.

seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia;

suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida ning teha;

koostööd omal viisil;

järgib sotsiaalset rutiini.

17

6–7aastase lapse sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

osaleb rühma reeglite kujundamisel;

oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

loob sõprussuhteid;

saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

selgitab oma seisukohti.

suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone sobival viisil väljendada;

kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele;

algatab mänge ja tegevusi;

tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased

tööharjumused;

kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes

koristab enda järelt.

18

VALDKONDADE EEMÄRGID, SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ja sisu esitatakse seitsmes valdkonnas:

mina ja keskkond,

keel ja kõne,

eesti keel kui teine keel,

matemaatika,

kunst,

muusika,

liikumine,

Valdkond mina ja keskkond

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;

väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;

väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Valdkonna mina ja keskkond sisu:

sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa,

eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja

üldtunnustatud käitumisreeglid, tervise väärtustamine, tervislik toitumine, ohuallikad ning

ohutu käitumine;

tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad, jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine,

turvavarustus;

looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond ja

selle mõju tervisele, inimese mõju loodusele.

19

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja

igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning

aistingute abil, vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist,

ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

suunatakse last mängudes ümbritsevas looduses, märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi

püstitama), küsimusetele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning

kogetust järeldusi tegema;

suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult

käituma

Valdkonna mina ja keskkond lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava

läbimisel vanuseti:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused kuni 2-aastane lapsel:

täidab lihtsamaid korraldusi: “anna”, “näita” „istu“;

näitab ja nimetab kolme kehaosa endal, nukul või teisel lapsel;

teab oma nime kui ka hüüdnime ja reageerib oma nimele;

tunneb lähisugulasi, lemmiklooma ( vähemalt viit);

matkib loomade häälitsusi;

nimetab mänguasju (vähemalt nelja);

täidab talle antud korraldust “istu”;

võtab osa ühistest laulumängudest;

oskab paluda tuttavat toitu;

suudab vastata jah/ ei küsimustele jaatavalt või eitavalt.

20

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused 2-3-aastane lapsel:

nimetab tuttavaid ümbritsevaid hääli;

ütleb „mina“ ja kasutab oma nime;

nimetab riideesemeid, kehaosi (“ema nina, mai king”);

nimetab ja näitab, kust hääl tuli;

näitab sõrmedel oma vanust;

teab, kas ta on poiss või tüdruk.


teab oma sugu (poiss/tüdruk), nime; vanust (arvuna või näitab seda sõrmedel);

nimetab pereliikmeid (õde, vend, ema, isa); nende nimesid; koduseid tegevusi;

nimetab: oma rühma nime, leiab oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik); rühmakaaslasi,

õpetajaid ning õpetajaabi kutsub eesnime pidi;

matkib lihtsamaid töövõtteid, asetab töövahendid kokkulepitud kohta;

nimetab tähtpäevadega seotud tegevusi/kombeid; osaleb neis jõukohasel viisil;

teab/nimetab Eesti lipu värve;

teab mõistete hea ja halb tähendust; lohutab haiget saanud kaaslast;

kasutab igapäevaelus viisakusväljendeid (tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab);

eristab lähiümbruses asuvaid hooneid/asutusi ( kodu, lasteaed, kauplus);

nimetab kodumasinaid ja –elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin,raadio jm);

teab hammaste hooldamise vahendeid ja kasutab neid täiskasvanu abiga;

tunneb rõõmu looduses viibimisest; nimetab lähiümbruse loodusobjekte (puu, lill jms);

teab tutvustatud kodu- ja metsloomade (-lindude), putukate nimetusi ja kehaosi;

eristab tuntumaid puu- ja aedvilju ning lilli välimuse ning nimetuse järgi;

teab/ nimetab liiklusvahendeid; mõisteid sõidutee ja kõnnitee ning nende otstarvet; teab

valgusfoori ja selle tulede tähendust; helkuri kasutamise vajalikkust.


teab oma ees- ja perekonnanime; sugu; vanust;

nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend ja teab nende nimesid; koduseid toimetusi;

21

teab oma rühma nime; rühmakaaslaste, õpetajate ja õpetajaabi eesnime;

matkib lihtsamaid töövõtteid; asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

teab/ nimetab Eesti lipu värve, ja eristab seda teiste lippude seast;

teab pühadega seotud tegevusi ja osaleb neis eakohaselt;

teab mõistete hea ja halb tähendust;

kasutab igapäevaelus eakohaseid viisakusväljendeid;

märkab abivajavat kaaslast, lohutab eakohaselt haiget saanud kaaslast;

oskab nimetada kodumasinaid ja – elektroonikat, teab nende otstarvet;

nimetab liiklusvahendeid; teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee; teab valgusfoori ja

liiklusmärkide otstarvet; ohutu liiklemise nõudeid; helkuri kasutamise vajalikkust.

märkab lähiümbruses korratust ja toob prahi kokkulepitud kogumiskohta (prügikast,

prügikott, ämber);

teab/ nimetab hammaste hooldamise vahendeid ja kasutab neid täiskasvanu abiga;

teab /nimetab inimese kehaosi;

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda;

nimetab tuttavaid kodu- ja metsloomi (-linde), putukaid ja nende kehaosi;

teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus);

eristab tuntumaid puu- ja aedvilju, aia- ja metsalilli välimuse ning nimetuse järgi.


teab oma nime, vanust, sugu, kodust aadressi, rahvust, keelt;

kirjeldab oma kodu/ perekonda (pereliikmed/ lähisugulased: nimed, ametid, kodused

tegemised);

järgib eakohaseid viisakusnõudeid, lauakombeid, rühma reegleid;

teab rühma/lasteaia nime, nimetab lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi; nimetab erinevaid

ruume lasteaias ning teab nende otstarvet; kirjeldab lasteaia õueala ning seal kasutatavaid

vahendeid;

teab EV sümboleid, tähtpäevi, nimetab sündmusi;

teab/ mõistab oma, võõra ja ühise tähendust; mõistete õige ja vale tähendust;

märkab abivajavat kaaslast ja oskab teda lohutada, andeks anda ja leppida; oskab väljendada

oma emotsioone ja neid kaaslaste puhul märgata (rõõm, mure jm);

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad (keel, rass, vanus, tervislik seisund jms)

22

kirjeldab kodumasinaid ja –elektroonikat, sõidukeid ning teab nende otstarvet ja nendega

seotud ohte;

mõistab säästva tarbimise põhimõtteid (prügi sorteerimine, vee- ja elektrikasutus jms);

nimetab/ järgib enesehügieeni ja tervist hoidvaid tegevusi (nt riietumine,

hügieeniharjumused, toitumine, kehaline aktiivsus, uni, puhkus, hea tuju, meeldivad suhted);

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda ning abi kutsuda;

nimetab veekogusid, taimi, kodu- ja metsloomi ja putukaid;

oskab hoida enda ümber puhtust looduses, koduümbruses jms; mõistab, miks on vaja

istutada puid ja muid taimi;

teab/ nimetab liiklusvahendeid, nende otstarvet; liiklust reguleerivate vahendite (märgid,

foorid, jms) vajalikkust/ otstarvet; mõisteid sõidu- ja jalakäijate tee; ohutu liiklemise

reegleid ja ohutusnõudeid (helkur, vest, kiiver, turvavöö jms).

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused 6-7- aastasel lapsel:

teab oma nime, vanust, sugu, kodust aadressi, rahvust; tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda

omadusi, huvisid jms;

kirjeldab oma perekonda, kodu, traditsioone, koduseid tegevusi, kodumasinaid ja nende

otstarvet;

teab lasteaia nime, aadressi, selles töötavate inimeste elukutseid; nimetab erinevaid ruume

lasteaias ning teab nende otstarvet; kirjeldab lasteaia õueala ning seal kasutatavaid

vahendeid;

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda;

teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukorras;

teab nimetab üldtuntud elukutseid ja nende töövahendeid;

teab EV sümboleid, tähtpäevi, rahvakombeid (vastlad, mardipäev, kadripäev) ja nendega

seotud tegevusi;

järgib üldtuntud viisakusreegleid ja –kombeid;

teab mõistete õige ja vale tähendust;

teab, mis on sõprus; oskab andeks anda ja leppida; märkab kaaslast ja oskab nteistega

arvestada;

oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jms);

teab/ kirjeldab inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev jne) ja

23

abivahendeid (prillid, ratastool, vaegnägemine – valge kepp, vaegkuulmine –

kuuldeaparaat);

teab/ nimetab liiklusvahendeid, nende otstarvet; liiklust reguleerivate vahendite (märgid,

foorid, jms) vajalikkust/otstarvet; mõisteid sõidu- ja jalakäijate tee; ohutu liiklemise reegleid

ja ohutusvahendeid (helkur, vest, kiiver, turvavöö jms);

nimetab/ järgib enesehügieeni ja tervist hoidvaid tegevusi (nt riietumine,

hügieeniharjumused, toitumine, kehaline aktiivsus, uni, puhkus jms).

nimetab veekogusid, taimi, kodu- ja metsloomi, putukaid;

selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, toit ning õhk taimedele ja loomadele tähtsad;

märkab lähiümbruses korratust ja hoiab korda; mõistab säästva tarbimise põhimõtteid (prügi

sorteerimine, vee- ja elektrikasutus jms); kirjeldab,kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste

käitumine võib mõjutada tervist.

Valdkond keel ja kõne

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:

tuleb toime igapäevases suhtluses;

kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandatud lugemise ja

kirjutamise esmased oskused;

Valdkonna keel ja kõne sisu:

keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika

suhtlemine, jutustamine ja kuulamine

lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus


lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine,

kus last õpetatakse eelkõige keele vahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama

suhtlemisele, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõigis tegevustes (mängimine, käelised

24

tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud), lapsele luuakse

kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda, laps õpib

rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;

suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma

raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama,ettelugemiseks

valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi ning lugemis- ja

kirjutamisvalmiduse kujunemist;

õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi seostatult mängude ja

igapäevategevustega (nt nimekirjade koostamine, joonistusele pealkirja kirjutamine, kaardi

või kirja kirjutamine täiskasvanu abiga.

Valdkonna keel ja kõne lapse eeldatavad tulemused õppekava läbimisel

vanuseti:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused kuni 2- aastane lapsel:

suhtleb tegutsemise ajal;

eelistab suhtlemisel tuttavat täiskasvanut;

suheldes kasutab mitteverbaalseid vahendeid, osutamine koos üksikute sõnadega;

vastab küsimustele ja korraldustele tuttavas olukorras häälitsuse või 1- 2 sõnalise

ütlusega ;

kasutab kõnes 1 – 2 sõnalist lauset;

kasutab juhuslikult üksikuid käände- ja pöördevormekasutab sõnu ühes, üksikuid sõnu 2 – 3

vormis;

väljendab kõnes: eitust, kuuluvust, asukohta, omadust, subjekti – objekti suhet;

kasutab oma kogemustega seostuvaid kindla tähendusega sõnu;

kasutab nimi-, tegu-, ase- ja määrsõnu;

mõistab sõnu ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras;

hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna;

hääldab sõnades õigesti lihtsamaid häälikuid;

vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega

pildile või üksiku sõna ütlemisega.

25

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused 2-3- aastane lapsel:

osaleb dialoogis, esitab ja vastab küsimustele;

kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust;

jutustab enda ja kaaslaste tegevustest, 1-2 lausega;

saab aru tekstist, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega;

loeb peast, kordab kuni 2 realist luuletust;

kasutab 3- 5 sõnalisi lihtlauseid;

kasutab õigesti enamikku käändevorme ja tegusõna käskivat kõneviisi;

kasutab õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme ja tegusõna ma- ja dategevusnime;

kasutab nimisõnu, tegusõnu, omadussõnu, tagasõnu ja mõningaid üldnimetusi;

kasutab kõnes 1-2 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

hääldab õigesti enamikku häälikuid;

suudab kuulata lühikest jutustust;

näitab arusaamist sõnades;

vaatab iseseisvalt raamatuid.


osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral

rohkem kui ühe lausega;

kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teatamine,

küsimine, palve jm);

kommenteerib enda ja/ või kaaslase tegevust 1- 2 lausega;

mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega;

loeb peast 4-realist luuletust;

mõistab ning kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis 3- 5 sõnalisi lihtlauseid;

kasutab kõnes õigesti enamikke käändevorme;

kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi;

kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme;

kasutab kõnes õigesti tegusõna ma- ja dategevusnime;

kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi;

kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud;

26

kasutab kõnes värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu;

kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (nt lapsed, riided);

kasutab kohamõisteid (all, peal, sees, ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks;

kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2-silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla r, s, k, õ, ü);

vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab pildile ning

kommenteerib pilte;

kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste;

eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt tass – kass, pall –

sall, tuba – tuppa), osutades pildile või objektile.


algatab ise aktiivselt suhtlust;

suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses;

küsib täiskasvanult palju küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta;

kommenteerib enda/kaaslase tegevust 2- 3 lausega;

räägib 2- 3 lausungiga mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest;

jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lause;

kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid;

kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid (sidesõnad ja, aga);

kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt sõitis, laulsid);

mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi;

kasutab kõnes objektide osade/ detailide nimetusi (käpad, saba, rool);

kasutab kõnes mõningaid liitsõnu/tuletisi;

kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3-silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;hääldab

sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid;

tunneb täiskasvanu häälimise/ rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära

hääliku häälikute reas;

tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti, matkib lugemist ja kirjutamist kritseldades.

27


algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab

vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi;

kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust;

kasutab õigesti viisakusväljendeid;

reastab lihtsama pildiseeria ja jutusab selle järgi;

annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil,

väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausega;

jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3 – 5 lausega;

loeb peast liisusalme/ luuletusi;

mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemustega;

kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu;

kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu;

kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu;

moodustab grammatiliselt õigeid lauseid;

oskab sõnas eraldada häälikuid kuulmise teel;

hääldab õigesti 3-4-silbilisi tuttava tähendusega sõnu;

oskab määrata häälikupikkust;

märkab ja oskab parandada vigu teiste kõnes;

laps oskab kuulata kaaslase kõnet;

laps suudab juttu/ luuletust lahti mõtestada;

tunneb ja kirjutab mõningaid tähti.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused 6-7- aastane lapsel:

tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja

suhtlemise paigaga;

saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised

detailid, vahendab ka oma tundeid;

kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

28

kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

hääldab etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki häälikuid;

eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekorra ja pikkuse;

tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

laps soovib esitada luuletusi ja laule, lavastada muinasjutte, jutustada erinevatest

sündmustest;

laps oskab kirjandusteost analüüsida;

laps oskab arendada ja lõpetada alustatud juttu, mõelda ise jutte välja.

Valdkond eesti keel kui teine keel

Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keelne õpe lõimitud tegevuste kaudu.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri

tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;

soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;

tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

Valdkonna eesti keel kui teine keel sisu:

kuulamine,

kõnelemine,

Eesti kultuuri tutvustamine.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

eesti keele kuulamine ja omandamine praktiliste tegevuste käigus;

erinevate meelte kaasamine ja näitlikustamine: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste,

intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;

29

suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäeva tegevustes ning suhtlemisel;

korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides;

Lapse arengu eeldatavad tulemused kuni 2-aastastel:

kuulab eesti keele kõla;

kordab järgi lihtsamaid sõnu;

saab aru lihtsamatest väljenditest.

Lapse arengu eeldatavad tulemused 2-3-aastastel:

kuulab ja tajub eesti keele kõla;

saab aru lihtsatest väljenditest;

kordab järgi lihtsamaid sõnu.

Lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4-aastaselt:

tunneb huvi eest keele vastu;

kuulab ja tajub eesti keele kõla;

kordab järele lihtsamaid sõnu;

tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu;

reageerib adekvaatselt lihtsamatele korraldustele.


kuulab eestikeelset lugemist ja jutustamist;

mõistab lihtsamaid esitatud küsimusi ja oskab neile vastata;

tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja väljendid ning mõistab neid;

teab lihtsamaid õpitud viisakusväljendeid;

tunneb aktiivset huvi asjade nimetuste vastu;

kordab järele õpitud sõnu ning kasutab neid tegevuste, esemete ja omaduste nimetamisel;

hääldab järele kuuldud sõnu;

tunneb ära Eesti lipu ja oskab seda kirjeldada;

30

oskab nimetada, mis riigis ta elab;

tunneb huvi Eestis tähistatavate rahvakalendri tähtpäevade ja rahvaloomingu vastu.


reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldustele;

kuulab eestikeelset lugemist ja jutustamist ning tunneb kuuldu pildil ära;

mõistab lihtsamaid esitatud küsimusi ja oskab neile vastata;

tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja väljendid ning mõistab neid;

kasutab lihtsamaid õpitud viisakusväljendeid;

kasutab õpitud sõnu tegevuste, esemete ja omaduste nimetamiseks;

oskab koostada lihtsamaid fraase ja lauseid;

kasutab endast rääkides sõna mina;

vastab küsimustele õpitu piires;

teab peast mõnd eestikeelset laulu või luuletust;

tunneb huvi eesti keeles lugemise ja kirjutamise vastu;

tunneb kirjapildis ära oma nime;

tunneb Eesti rahvussümbolitest: lippu, rahvuslindu ja rahvuslille ning oskab neid nimetada;

oskab nimetada mõnda Eestis tähistatavad riiklikku ja rahvsulikku tähtpäeva;

oskab laulda mõnda tuntud eesti lastelaulu;

teab mõnda eestikeelset liisusalmi.


reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldustele;

kuulab ja mõistab kõnet, mis on vahetult seotud õpitud suhtlussituatsiooniga;

mõistab etteloetud või jutustatud eakohase eestikeelse teksti põhisisu;

mõistab esitatud küsimusi;

tunneb ära õpitud/ omandatud sõnad ja väljendid ning mõistab neid;

kasutab elementaarseid viisakusväljendeid erinevates suhtlussituatsioonides;

kõneleb õpitud sõnavara piires, suudab algatada ja lõpetada lihtsamat vestlust;

vastab küsimustele ning oskab ise esitada lihtsamaid küsimusi;

moodustab ise lihtsamaid fraase ja lihtlauseid;

31

räägib õpitud sõnavara piires endast ja oma perest ning vestleb õpitud teemadel;

teab peast mõnda eestikeelset luuletust ja laulu;

tunneb eesti keele häälikuid ja tähti;

hääldab korrektselt lihtsamaid häälikuid;

tunneb kirjapildis ära mõned eestikeelsed sõnad;

oskab kirjutada oma nime trükitähtedega;

teab ja oskab Eesti rahvussümbolitest kirjeldada Eesti lippu, rahvuslille ja rahvuslindu ning

nimetab vähemalt kaks eesti rahvustoitu;

oskab kirjeldada mõne Eestis tähistatava tähtpäevaga seotud kombeid, sh oma kogemuste

põhjal;

oskab laulda mõnda lihtsamat eesti rahvalaulu;

tunneb ära eesti rahvarõivad.

Valdkond matemaatika

Matemaatikast aru saamist alustatakse vaatlemises, uurimisest, arendatakse edasi võrdlemisel ja

arvutamisel kasutades selleks erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi, olmesituatsioone ja

mänge. Matemaatikast aru saamine tugineb käelistele, sõnalistele ja mõttelistele tegevustele ja aitab

lapsel orienteeruda teda ümbritsevas looduses, esemelises ja ajalises maailmas.


innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama ning selles

orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi

ja sarnasusi ning oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas

ning kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikas, ergutades

sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning

kompimisaistingut;

suunatakse last ümbritsevat matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite

nimetused);

32

toetatakse üldistusteni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ja

erinevate tunnuste ning omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise

kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgik valdkonnas matemaatika:

rühmitab esemeid ühe-kahe-kolme tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulka;

järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;

tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi;

mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;

näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Valdkond matemaatika sisu:

hulgad ja loendamine;

arvud ja arvutamine;

suurused ja mõõtmine;

aja- ja kohamõisted;

geomeetrilised ja ruumilised kujundid.

Õppe- ja kasvatustegevuse eedatavad tulemused kuni 2 aastasel lapsel:

paigutab avadesse esemeid

rühmitab järsult erinevaid esemeid

saab aru mõistetest “suur”, “väike”, “üks”, “palju”, “siin”, “seal”

leiab ümbruskonnast põhivärve

eristab kontrastseid värve

paigutab erineva vormiga esemeid vastavasse avasse

kasutab sõnu “siin” ja “seal"

osutab, kus on “üks” ja “palju”

lükib vardale 3 – 5 ühesugust rõngast

kogub kokku värvilisi esemeid

33

asetab üksteise sisse ja võtab lahti geomeetrilisi õõnesvorme

paneb kokku kaheosalisi mänguasju

Õppe- ja kasvatustegevuse eedatavad tulemused 2-3 aastasel lapsel:

liigitab mitmesuguseid esemeid ühise tunnuse järgi (värvus, kuju)

eristab ümmargusi ja kandilisi kujundeid

eristab suurustunnuseid suur ja väike

eristab põhivärve ( kollane, sinine, punane, roheline, valge, must, pruun)

leiab ühte hulka kuuluvaid esemeid sarnaste tunnuste alusel

eristab geomeetrilisi kujundeid kompimise abil

kasutab mõisteid “üks” ja “palju”, “üks” ja “mitu”, “all”, “peal” ümbritseva

kirjeldamist

eristab esemeid, asju suurustunnuste järgi

eraldab sarnaseid värvitoone

rühmitab ja järjestab ühesuguseid esemeid

leiab samasuguse eseme vormi(ring, ruut, ristkülik, kolmnurk)

loendab kolmelist hulka

kasutab mõisteid “üks” ja “palju”, “üks” ja “mitu” ümbritseva

kirjeldamisel

tunneb mõisteid: “suurem”, “väiksem”

kasutab mõisteid “all”, “peal” , täidab talle antud korraldust

tegutseb sihipäraselt klotsidega konstrueerimisel

tutvub mõistetega “ees”, “taga”, “sees”, “väljas”

leiab aastaaegade olulisi tunnuseid

teab mõistete “päev” “öö” tähendust

Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad tulemused 3-4 aastasel lapsel:

sorteerib esemeid rühmadesse, millel on üks ühine joon (värv, kuju, suurus);

oskab kasutada kohamõisteid (all, üleval, peal, ees, taga);

oskab kasutada ajamõisteid (hommik, päev, õhtu, öö);

iseloomustab ööd (on pime) ja päeva (on valge);

34

nimetab talvele ja suvele iseloomulikke nähtusi;

eristab geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk) ja leiab neid ümbritsevast

keskkonnast;

koostab lihtsamat mustririda;

loendab kokku kuni 5 eset;

oskab laduda esemeid suuruse/ pikkuse järjekorda;

oskab kokku panna 12-tükilise pusle;

nimetab ja näitab värve;

otsustab, kas nimetatud ese kuulub/ei kuulu moodustatud hulka.

Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad tulemused 4-5-aastasel lapsel:

oskab esemeid pikkuse, laiuse, kõrguse, suuruse järgi järjestada;

täidab korralduse vastavaarvulise hulga moodustamiseks (kuni 7ni);

teab ja oskab märgata esemete ühiseid tunnuseid (värv, kuju, suurus);

oskab kasutada ruumimõisteid (ülal, alla, eest, taga, keskel, vasak, parem,kõrval, vahel);

oskab kasutada ajamõisteid: ööpäeva osad, nädalapäevad, töö- ja puhkepäevad;

tunneb värvusi; hele-tume;

oskab loendada 7 piires;

teab järgarve 7ni;

tunneb geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik, ovaal);

tunneb ruumilisi kujundeid (kera, kuup);

oskab konstrueerida geomeetrilisi kujundeid;

eristab aastaaegu ja oskab märgata looduse muutumist.

võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui,vähem kui;

järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi;

teab ööpäeva osi hommik- päev- õhtu- öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile- tänahomme;

määrab enda asukohta teiste laste ja asjade suhtes; määrab vasakut ja paremat poolt.


oskab näidata, kus on kõige rohkem, kus kõige vähem;

kasutab sõnu: eile, täna, homme;

35

tunneb kõiki numbreid 10ni;

teeb vahet arvu ja numbri mõistel, teab nendevahelist seost;

loendab hulki 10ni;

oskab öelda, milles poolest esemed sarnanevad ja erinevad;

teab ja oskab näidata poolt ning tervet;

tuleb toime lihtsama labürindiga;

oskab ruumis enda asukohta määrata ja seda sõnaliselt väljendada;

nimetab õiges järjekorras nädalapäevad; teab töö- ja puhkepäevi;

oskab etteantud arvu järgi hulkasid moodustada;

nimetab eelnevat ja järgnevat arvu;

laps tunneb geomeetrilisi kujundeid;

laps teab nädalapäevade õiget järjekorda;

eristab/ nimetab ööpäeva ja aastaaegade vaheldumisega seonduvaid muutusi/erisusi.


teab kuude nimetusi (sh kevad-, suve-, sügis- ja talvekuud);

oskab nimetada aastaaegu ja neid kirjeldada;

oskab nimetada nädalapäevi (sh töö- ja puhkepäevi; eelnevat ja järgnevat päeva);

teab ööpäeva osasid;

tunneb ja nimetab geomeetrilisi kujundeid ja ruumilisi kehi;

teab arvude 1 – 12 ja 12 – 1 järjestust;

teeb loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni 12); vastab küsimusele:„Mitu on?”;

oskab mõõta kokkulepitud mõõdu abil;

liidab ja lahutab 12ne piires;

teab enimkasutatavaid pikkus- ja kaaluühikuid (cm, m, km, l, g, kg) ja teab, kus neid

igapäevaelus kasutatakse;

tunneb rahaühikuid;

järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suurus-, asendi- ja ajatunnuse järgi;

oskab kella järgi määrata aega täis-, pool-, veerand- ja kolmveerandtundides;

oskab üks-ühese vastavuse seose abil moodustada antud hulgaga samaväärset hulka;

oskab võrrelda kaht esemete hulka esemetest paaride moodustamisega;

36

oskab hulka säilitada pärast esemete ümberpaigutamist;

oskab määrata esemete hulga tunnust ja jaotada esemed kahe erineva tunnuse alusel;

koostab lihtsamaid matemaatilisi jutukesi.

Valdkond kunst

Kunstitegevustes saab laps oma mõtteid ja tundeid loovalt väljendada, arendada fantaasiat,

kinnistada teistes valdkondades omandatud teadmisi, omandada tehnilisi oskusi kunsti valdkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma;

vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid;

kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;

kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Valdkond kunst sisu:

kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;

tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.


antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus

väljendada oma maailmanägemist;

suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps

vaatlustel tehtud tähelepanekuid;

kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning

avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja

37

loovalt kombineerida;

julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö

mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks

lapse isikupärane eneseväljendus;

viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade

õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või

kombineeritakse erinevaid materjale;

suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel

viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste

töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui

ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

Õppe- ja kasvatustegevuse eedatavad tulemused kuni 2 aastasel lapsel:

mudib ja tükeldab voolimissavi

tekib huvi voolimise vastu ja arenevad nende tahtelised liigutused

läheb üle sihitult savi või plastiliiniga mängimiselt tegelike esemete lihtsale

kujutamisele

suudab veeretada ja rullida plastiliini

oskab suruda voolitud ümar või piklikku vormi looduslikke materjale (kive, seemneid)

tõmbab erineva suunaga jooni ja kritseldab

kasutab korraga üht või kahte värvi

kasutab värvides näpuvärve

oskab rebida paberi küljest tükke ja liimida paberile

oskab kortsutada paberit

hoiab käes pintslit, pliiatsit (mitte rusikas)

koos õpetajaga teeb pintsliga pintslijäljendeid

kaunistab joontega

laob valmisvorme – lumememm, päike

teeb pintslijäljendeid

oskab kasutada valmisvormi

leiab sarnasust juhuslikult kriipseldatud vormide ja konkreetsete esemete vahel

täiendab õpetaja poolt antud joonistusi

38

kajastab oma muljeid joonistustes (vihm, lumi, õhupallid)

Õppe- ja kasvatustegevuse eedatavad tulemused 2-3- aastasel lapsel:

tutvub tööks vajalike töövahenditega

hoiab käes ja kasutab õigesti pliiatsit, kriiti, pintslit

tegutseb savi ja plastiliiniga

voolib piklikke ja ümarvorme

vajutab kera kettaks

keerab pikliku vormi rõngasse ja ühendab otsi

joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti

tunneb joonistamisest, voolimisest rõõmu

tegutseb sihipäraselt

teeb pintslivajutusi

kajastab lihtsustatult oma muljeid (sajab lund)

tunneb värve – punane, sinine, roheline, kollane, valge, must, oranž, pruun


muljub ja näpistab, juhendamisel rullib ja veeretab voolimismaterjale

surub sõrme või pulgaga pehmesse materjali auke, teeb pinnale jooni ja täppe;

valib sageli vabaks tegevuseks joonistamise (kritseldab) või plastiliiniga voolimise ja

kääridega lõikamise;

meeldetuletamisel hoiab õigesti käes joonistusvahendeid;

inimest kujutades joonistab peajalgse;

juhendamisel võtab pintsliga värvi, loputab pintslit vees;

tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe (pintslitrükk);

teeb näpuvärvidega punkte, jooni;

kleebib erinevaid detaile ja kujundeid;

kaunistab ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid;

kasutab erinevaid värve, räägib, mida kujutab;

lõikab paberist ribasid;

39


kasutab saadud algvorme (kera, silinder) soovitud kuju voolimiseks; juhendamisel ühendab

lihtsaid voolitud detaile omavahel;

voolib kerast, silindrist õõnesvorme;

oskab lõigata ribasid ja piirjoone järgi;

oskab ümardada nurki

oskab lihtsamaid voltimisvõtted;

oskab rebida tükikesi ja ribasid;

kasutab iseseisvalt liimipulka;

oskab värvida piirjoonte sees;

kasutab joonistamisvahendeid liigse surveta;

kasutab juhendamisel kogu paberi pinda;

oskab kujutada mustrit kasutades geomeetrilisi kujundeid;

kasutab looduslikku materjali koos teiste materjalidega;

juhendamisel kujundab tähtpäevakaardi sobivate motiividega;

korjab juhendamisel looduslikku materjali meisterdamiseks või ruumi kaunistamiseks;

kasutab looduslikku materjali mänguasjadena;

valib tööks meeldivad toonid ja värvid ning põhjendab seda;

väljendab oma emotsioone, kasutades soovitud värve;

jutustab suunamise abil, mida on kujutanud oma töödel;

kunstitöö vaatlemisel vastab suunavatele küsimustele


rebib paberist välja lihtsamaid kujundeid;

joonistab äratuntavalt erinevaid esemeid ja inimesi;

inimese joonistamisel kasutab detaile: näpud, kael;

voolib juhendamisel ühest tükist venitades ning pigistades sellest välja terviku erinevaid

osasid;

juhendamisel silub detailide pinda;

värvib kontuuri ületamata;

lõikab paberist erinevaid kujundeid;

40

ühendab erinevaid materjale lihtsate ühendusvõtete abil (plastiliini, tikkudega jne);

kasutab esemete ilustamisel lihtsaid trükke ja moodustab mustri erinevaid rütme;

lükib varieeruva kuju, värvusega elementidest nöörile ruumilise jada (moodustades

kaelakee, kuuseehte vms);

valib ise sobiva taustatooni lähtuvalt meeleolust, aastaajast ja kujutatavast;

vaatleb huviga ja omaalgatuslikult raamatuillustratsioone ja kunstitöid, esitades küsimusi ja

avaldades arvamust;

jutustab suunamisel, milliseid materjale on kasutatud töö valmimisel;

loputab pintslit ja väldib liigset määrdumist värvipurkides.


joonistab järgi erinevadi kujundeid;

oskab joonistada inimesi, loomi erinevates asendites ning õige proportsiooniga;

märkab loodust erinevatel aastaaaegadel ja kasutab seda oma kunstitöödes;

käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid: pliiats, pintsel, rasvakriit, käärid,nõel, naaskel,

liimipulk);

lõikab erinevaid kujundeid;

voolimisel kasutab voolimispulka vormide õõnestamisel, mustri tegemisel ja erineva

tekstuuri andmisel;

oskab võtta õiged kogused plastiliini lõpp produkti valmimiseks;

silub detailide ühenduskohad;

voldib ettenäitamise järgi etapiliselt kaasa tehes lihtsaid objekte;

punub sirgetest ribadest lihtsa pinna (nt järjehoidja, linik vms);

punub (kolmeharulist) palmikut;

oskab juhendamisel kujundada tähtpäevaga seotud peolauda, kaunistusi (kaart) ja ruumi;

fantaseerib ja jutustab teose juurde loo;

voolib ühest tükist.

41

Valdkond muusika

Muusikalised tegevused aitavad mitmekülgselt rikastada laste positiivseid emotsioone, arendavad

fantaasiat ja loovust. Muusikalised tegevused toetavad, mitmekesistavad ja kinnistavad teisi lapse poolt

omandatavaid tegevusi ja teadmisi. Aitavad kaasa rahvatraditsioonide ja –pärimuste mõistmisele.


Tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

Suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

Suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

Suudab musitseerida nuu rühmas kui ka üksi.

Valdkond muusika sisu:

Laulmine;

Muusika kuulamine;

Muusikalis-rütmiline liikumine;

Pillimäng.


Esikohal on emotsionaalne ja aktiivne muusikaline tegevus;

Kujundatakse ja arendadatakse lapse muusikalisi-loomingulisi võimeid.

Arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

Muusikapalade valikul arvestatakse lapse huve ning ea- ja jõukohasust.

Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad tulemused kuni 2-aastasel lapsel:

oskab kuulata ja jälgida lihtsaid lastelaule püüab koos õpetajaga lihtsaid lastelaule kaasa laulda;

tunnetab muusika rütmi ( kiire, aeglane) ja muusika algust ja lõppu;

oskab laulu või muusika saatel teha erinevaid liikumisi ja liigutusi (kõnd, jooks, plaksutamine,

kükitamine, lehvitamine, hiilimine jne);

oskab õpetaja ettenäitamisel kaasa mängida laulule või liikumisele kehapillil või lihtsamatel

laste rütmipillidel;

tunneb rõõmu kuulatavast muusikapalast või laulust.

42


oskab kuulata ja laulda lihtsaid lastelaule kindla rütmiga;

tunnetab muusika algust ja lõppu;

tunneb lihtsaid lastepille ja oskab nendel mängida;

oskab muusika järgi liikuda;

oskab lihtsaid tantsusamme;

tunneb rõõmu kuulatavast muusikast.


oskab kuulata ja laulda lihtsaid lastelaule kindla rütmiga ja dünaamikaga (vaikselt, valjult);

on tutvunud eesti rahvalauluga ja oskab olla järellaulja rollis;

tunneb lastepille ja oskab nendel mängida;

oskab kuulata muusikat ja seda lihtsalt iseloomustada;

teab ja oskab lihtsamaid tantsusamme.


oskab laulda lastelaule kindla rütmi ja dünaamikaga;

oskab kuulatavat muusikapala (kindlateemalist) jutustades iseloomustada;

oskab laulda eesti rahvalaulu;


teab ja oskab tantsida lihtsamaid tantsusamme;

oskab liikumisel moodustada erinevaid kujundeid.


oskab laulda erinevate kõlavärvingutega laule;

Teab ja oskab laulda lasteaed Sinilind laulu;

oskab antud teemat rahvalaulu eeskujul edasi arendada;

tunneb lihtsamaid rütme;


oskab osaleda orkestris;

43

tunneb eesti rahvapille kuulmise ja pildi järgi;

julgeb laulda eeslauljana ja solistina;

oskab osaleda lavastustes;

teab ja oskab tantsida erinevaid tantsusamme;

julgeb ja oskab olla erinevate kujundite moodustamisel juhtrollis;

hoiab rütmi erinevate toimingute tegemisel.


oskab laulda erinevate tempodega ja kõlavärvidega laule;

oskab antud teemat rahvalaulu eeskujul edasi arendada ;

tunneb lihtsamaid rütme;

tunneb lasteaias olemasolevaid lastepille ja oskab nendel mängida;

tunneb eesti rahvapille;

julgeb laulda eeslauljana ja solistina;

teab muusikalisi mõisteid;

oskab osaleda lavastustes.

44

Valdkond liikumine

Liikumistegevus on laste tegevuste ja mängude põhiline osa. Liikumistegevuste

mängulisus, mitmekesisus ja eakohasus toetavad lapse mitmekülgset arengut, annavad

talle liikumisrõõmu ja eduelamuse, aitavad kaasa sotsiaalsete suhete kujunemisele.


Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;

Suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

Tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

Mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

Järgib esmaseid hügeeni- ja ohutusnõudeid.

Valdkond liikumine sisu:

Kõndimine ja jooksmine;

Hüppamine ja hüplemine;

Roomamine ja ronimine;

Veeretamine ja keerutamine;

Viskamine ja püüdmine.


Arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,

liikumisosavus ja teised liikumisvõimed kujunevad ja arenevad tegevusi regulaarselt

korrates;

Rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik- arenduslike liikumisviisidega;

Arendatakse põhiliikumisi, koordinatsiooni, rühti, tasakaalu, liikumisvõimet ja

peenmotoorikat ning antakse tagasisidet.

Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad tulemused kuni 2-aastasel lapsel:

oskab kõndida ruumis vabalt, teisi tõukamata ja esemeid riivamata;

sooritab harjutusi õp. eeskujul;

ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste;

45

kõnnib piiratud pinnal;

säilitab kõndides ja joostes sihi;

astub üle 10cm kõrgusest nöörist;

veeretab palli ja viskab väikest palli ühe käega 50cm kaugusel asuvasse kasti;

mängib koos juhendaja ning kaaslastega kõnni ja jooksumänge;

jookseb veereva vahendi(pall, rõngas) järel;

istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskudes;

sobitab juhendaja abil liikumist muusika järgi;

kõnnib abiga trepist üles ja alla;

viskab täiskasvanule palli ja lööb seisvat palli jalaga.


arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses;

sooritab põhiliikumisi(kõnd, jooks, hüpped, hüplemine, ronimine, roomamine, veeremine);

säilitab liikudes tasakaalu nii tasakaalupingil kui ka vähendatud pinnal ;

mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge;

sooritab võimlemisharjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega;

teeb harj. õp eeskujul ja samas tempos juhendaja ning kaaslastega;

teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi;

kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi;

sooritab õp juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos;

valitseb oma keha edaspidi ja tagurpidi liikudes;

hüppab koosjalgadega ja teeb õp abiga kukerpalli.


sooritab harjutusi õp korralduste ja sõnalise seletuse järgi;

sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes;

teeb koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi;

mängib 2-4 reegliga liikumismänge;

pingutab end rühmategevuses ühise eesmärgi nimel;

46

sooritab juhendamisel kuni neljast harj. koosnevat kombinatsiooni;

hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis, ringis, viirus;

oskab liikumismängudes arvestada kaaslastega ja liikuda ohutult;

käsitleb erinevaid võimlemisvahendeid;

sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi;

plaksutab ja liigub vastavalt rütmile.


teab spordivahendite nimetusi ning kasutab erinevaid spordivahendeid (nt topispall) ohutult,

sobival viisil ja kohas;

õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise;

kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes;

sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi;

teeb harjutusi väikevahenditega;

mängib kollektiivseid võistlusmänge;

osaleb jõukohastes teatevõistlustes;

tunnustab nii enda kui ka vastasmeeskonna edu;

teeb vahenditega harj. eakohaselt ja tehniliselt õigesti;

valitseb oma keha koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvates harjutustes;

sooritab tasakaalu, painduvust ja osavust arendavaid harjutusi;

jäljendab liikumisega erinevaid rütme;

liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele.


osaleb lasteaia spordipäeval;

talub kaotust võistlusmängudes;

teab ja kasutab mõisteid õpitud sporditerminoloogia piires;

mõistab hügieeninõuete olulisust;

käsitleb väikevahendeid aktiivses tegevuses;

ronib varbseinal vahelduva sammuga ja rippes külgsuunas;

47

võistleb kombineeritud teatevõistluses;

kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni mängureeglitest;

kasutab mängu- ja spordivahendeid loovmängudes;

valitseb harjutusi tehes oma liigutusi ja kehahoidu;

säilitab harjutustel tasakaalu;

sooritab lihtsamaid akrobaatilisi harjutusi;

liigub ja mängib ohutult nii ruumis kui õues;

kohandab oma liigutusi etteantud rütmiga ja kasutab lihtsamaid tantsusamme.


keskendub sihipäraselt kehalisele tegevusele;

liikudes ja mängides peab kinni üldistest ohutusreeglitest;

sooritab põhiliikumisi pingevabalt, koordineeritult;

säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu;

kasutab harjutusi tehes mõlemat kätt, täpsust nõudvates tegevustes kasutab domineerivat kätt;

võistleb kombineeritud teatevõistluses nt takistusriba läbimine;

mängib sportlike elementidega mänge nt korvivisked;

on võimeline ise mänge organiseerima;

kasutab ausa mängu põhimõtteid ja arvestab mängureeglitega;

valitseb oma liigutusi nii ruumis, maastikul kui tänaval;

sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid tegevusi;

sooritab rütmiliikumisi ühel ajal kaaslastega;

liigub omas rütmis vahelduva tempoga;

väljendab liikumise kaudu emotsioone ja kasutab loovalt vahendeid nt lindid.

48

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Tallinna Lotte Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava. Õppe- ja

kasvatustöö toimub eesti keeles.

Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning

kestab 31. augustini. Süvendatud õppetöö toimub 15.septembrist kuni 15.maini. Suveperioodil

toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine, pearõhk nimetatud perioodil on

mängulisel tegevustel õues.

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:

Lapse individuaalsuse ja tema arengu arvestamine

Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine

Lapse loovuse toetamine

Mängu kaudu õppimine

Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine

Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine

Lapsele turvatunde ning eduelamuste tagamine

Üldõpetusliku tööviisi rakendamine

Kodu ja lasteasutuse koostöö

Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära

arvestamine

Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid:

Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ning lasteasutuse koostöös

Õppe-ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ning emotsionaalset arengut,

mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva mõistmine, eetiline

käitumine ning alagatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise

hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu - , õpi - , sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses toimub päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava

päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ning

lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Õppe- ja kasvatustegevust kavandades

arvestavad õpetajad laste keskendumisvõimet ning tähelepanu. Laste vanusest lähtuvalt on lõimitud

õppe-ja kasvatustegevuste kestus:

49

Tegevuste ajaline kestus

Laste vanus, aeg

1.5- 3.aastased 10 – 15 minutit

3 -4.aastased Kuni 20 minutit

6 -7.aastased Kuni 35 minutit

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava

perioodi-nädal, eesmärgid, temaatika, õppesisu ja –tegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse plaanid on

paindlikud ning arvestavad laste eripära ja individuaalsust. Läbi viidud õppetegevused

dokumenteeritakse. Lasteaed on liitunud e- lasteaiaga.

TALLINNA LOTTE LASTEAIA PÄEVAKAVA

7.00-8.45 Laste vastuvõtt ja vaba mäng

8.45-9.15 Hommikusöök

9.20-10.30 Õppetegevused

10.30 Õueminek ja riietumine

12.00 Tuppa tulemine

12.15-12.45 Lõunasöök

13.00-15.00 Puhkeaeg

15.30-16.00 Õhtuoode

16.00-17.00 Huviringid

17.00-19.00 Vaba mäng, individuaalne töö, koju minek

50

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Lapse arengu jälgimise, dokumenteerimise, analüüsimise ja hindamise eesmärk on koguda lapse

kohta informatsiooni mida saab kasutada:

lapse eripära mõistmiseks

lapse erivajaduste väljaselgitamiseks

lapse arengu toetamiseks

õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks

lapse kohta tagasiside andmiseks lapsevanemale

Lapse arengu hindamise aluseks on:

lapse individuaalne areng

eeldatavad üldoskused

õppe-ja kasvatusvaldkondade eeldatavad tulemused

Lapse arengu dokumenteerimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp, kuhu kogutud materjal

annab ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul.

Arengumapp sisaldab:

tähelepanekuid lapse tegevuse kohta (vaatlused, tegevuste kirjeldused, küsitlused jne)

lapse töötulemuste näidiseid (käelistest töödest, töölehti)

lapse huvitavaid ütlemisi, sõnalist loomingut jne

lastevanemate küsitlusi laste kohta

lapse arengu vaatluslehed

lapse arenguvestluse kokkuvõte, õpetaja ja lapsevanema poolt allkirjastatuna.

vajadusel individuaalne arenduskava

Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit ja laste tööde analüüsi. Lapse arengu

vaatluslehele tehakse sissekandeid pidevalt kogu õppeaasta jooksul.

Tunnustatakse lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Arengut hinnatakse

51

lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut. Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitleta kõigile

kohustuslikena.

Õpetajad viivad läbi 1x aastas ( õ. a. II poolel) lastevanematega läbi arenguvestlused

Lapsevanemal on alati õigus tutvuda oma lapse arengumapiga. Lasteaiast lahkudes saab laps oma

arengumapi kaasa.

ERIVAJADUSEGA LAPSE TOETAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast

ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi

lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.

Tallinna Lotte Lasteaias on erivajadustega erineva keelelise ja kultuurilise taustaga perede lapsed,

andekad lapsed, tervisehäiretega lapsed ja isiksuomaduste iseärasustega lapsed( nt:vasakukäelised).

Tallinna Lotte Lasteaias on erivajadustega laste toetamiseks alljärgnevad võimalused ja

tugisüsteemid:

● Lasteaias töötab võimalusel logopeed, kelle abi saavad kõik abivajavad lapsed (vajaduse

selgitab logopeed igal sügisel kõikide aiaealiste laste kõne kontrolliga) alates neljandast

eluaastast, samuti nõustab lapsevanemaid.

● Lasteaias töötavad liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja, kes vajadusel teevad

individuaalset tööd andekate lastega. Andeka lapse toetamiseks leitakse lapsele tegevusi ja

ülesandeid vastavalt tema võimetele.

Vasakukäelistele lastele luuakse võimalused kasutada sobilikke vahendeid: käärid, pliiat

jne

Erineva keelelise ja kultuuri taustaga peredega tehakse koostööd ja vajadusel rühmas indivi

duaalset tegevust.

● Lapsevanemaid nõustavad kõigis nende kompetentsi kuuluvates küsimustes

(kaasa arvatud koolikohustuse edasilükkamine) rühmaõpetajad, vajadusel

direktor , õppealajuhataja, logopeed ja erispetsalist.

● Vajadusel pöördutakse HA spetsialisti, nõustamiskomisjoni, linnaosa sotsiaal-ja

lastekaitse töötaja poole.

52

Vajadusel koostatakse erivajadusega lapsele individuaalsed arenduskava

Individuaalne arenduskava koostatakse neis valdkondades, milles laps abi vajab. Arenduskavade

koostamisel teeb rühma meeskond koostööd lapsevanema ja lasteaia spetsialistidega.

Arenduskavade koostamisel arvestatakse lapse arenguanalüüsi tulemusi. Arenduskava asub lapse

arengumapis ja sisaldab: lapse nimi, vanus, erivajadus, eesmärk, tegevused eesmärgi saavutamiseks,

toetajad, ajaline kava. Erivajadusega lapse individuaalne arengukava koostatakse lähtuvalt lapse

erivajadusest jälgides kõiki arengulisi valdkondi:

● Kommunikatiivsed oskused: suuline kõne, kõne mõistmine, hääliku ja foneemitaju,

lugemine, etteloetud teksti mõistmine jne.

● Kognitiivsed oskused: vaatlus- ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö.

● Sotsiaalsed oskused: suhtlemine eakaaslastega ja täiskasvanutega, käitumine jne

● Motoorika: üld- ja peenmotoorika

● Eneseteenindus: riietumine, oma asjade korrashoidmine jne

● Üldtervislik seisund

Õppeaasta jooksul täiendatakse ja parandatakse arendusplaane vastavalt vajadusele. Erivajadustega

laste arengu toetamiseks toimuvad koosviibimised, kus osalevad lapsevanemad, rühma õpetajad,

direktor, õppealajuhataja, logopeed või mõni teine erispetsialist.

Muutused lapse arengus fikseeritakse dokumentatsioonis ja lapse arengumapis

Nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse pikenduse saanud last toetavad kõik

lasteaia erispetsialistid, tugisüsteemid ja koostöös lapsevanemaga koostatakse talle

individuaalne arenduskava

53

KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

Laps ja tema vanemad on Tallinna Lotte Lasteaia partnerid kõigis tegevustes.

Koostöö lähtub lapsest ja on kodu tegevust toetav ja abistav ning põhineb dialoogil, vastastikusel

usaldusel ja lugupidamisel.

Lasteasutuse tegevus on perekonna jaoks avatud .

Lastevanemate teavitamine lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldusest:

koosolekud – 2 korda aastas- septembris ja mais

lahtiste uste päevad- mai esimene nädal

individuaalsed vestlused- pidevalt

interaktiivne koduleht- pidevalt

peod- lähtudes aasta tegevuskavast

näitused- lähtudes aasta tegevuskavast

Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel:

arengukava koostamine koostöös hoolekoguga

õppekava koostamine ja arendustegevus

rühma tegevuskava koostamine ja läbiviimine

Lastevanemate ootuste ja rahulolu välja selgitamine:

Lapsevanemate rahulolu küsitlus toimub 1 kord aastas.

Laste arenguvestlused toimuvad 1 kord aastas

Lastevanemate nõustamine õppe- ja kasvatusküsimustes vastavalt vajadusele

Hoolekogu tegevus- 1 kord kvartalis:

lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning majandamise jälgimine ja soovituste andmine

efektiivseks tegutsemiseks.

soovitused lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekal kasutamisel

54

lasteasutuse tegevuse kavandamine ja eesmärgistamine

KOOLIKS ETTEVALMISTAMISE PÕHIMÕTTED

Koolivalmiduskaardi väljastamine on lasteasutusele kohustuslik lastele:

kes on enne käimasoleva aasta 2. oktoobrit saanud seitsmeaastaseks

kelle vanemad taotlevad koolikohustuslikust east noorema lapse kooli

õppima asumist

kellel on nõustamiskomisjoni soovitusel koolikohustus ühe õppeaasta võrra edasi lükatud.

Koolivalmiduskaart tuleb anda ka nendele vanematele, kelle laps on lahkunud

selle õppeaasta jooksul.

Eesmärgid:

Olla toeks peredele, lapsevanematele lapse koolivalmiduse kujundamisel, mis annab lapsele

võimaluse edukalt toime tulla koolis ja oma edaspidises täiskasvanuelus.

Lapsest lähtuvate õppekavas püstitatud õppe- ja kasvatustöö eesmärkide täitmine kodu ja

lasteasutuse koostöös.

Tiheda ja usaldusliku partnerlussuhte loomine lasteasutuse, perede ning kooli vahel.

Lastevanemate huvi suurendamine, võimaluste tagamine kaasarääkimiseks lasteaias lastele

arengutingimuste loomisel .

Koostöös lastevanematega analüüsida kavakindlalt laste arengut ning anda vanematele

kirjalik hinnang lapse arengu kohta.

Koostöö vormid:

Koostöö lapsevenemaga ja rühmameeskonnaga

individuaalne vestlus lapsevanematega

üks kord aastas arenguvestlusel

konsultatsioonid lasteaia spetsialistide poolt

ülelasteaialised ja rühma üritused :

55

o peod

o näitused

o teemaõhtud

o avatud uste päevad

o koosolekud

o ühisüritused

o õppekäigud

o talgud/ korrastustööd õuealal

o rahuloluküsitlused

o informatsiooni kättesaadavus:

o infostendid, infomapid, infovoldikud

o interneti kodulehekülg

o elektrooniline lastevanemate list

o koostöö hoolekogu kaudu

ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Tallinna Lotte Lasteaia õppekava täiendamine toimub igal õppeaastal.

Õppekava muudetakse:

seoses muudatustega haridusalases seadusandluses;

lasteaia pedagoogide või hoolekogu ettepanekul.

Õppekava kooskõlastatakse Tallinna Lotte Lasteaia pedagoogilise

nõukogu ning hoolekoguga.

Õppekava kinnitab Tallinna Lotte Lasteaia direktor.

Documents

ÕPPEKAVA - Tallinn · 2018. 2. 12. · Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on omavahel integreeritud tugevamate seoste loomiseks . Tegevustest moodustub üks tervik. Meie õueala