Õppematerjalide avalikustamine Internetis: hirmud ja ...€¢Open Directory Project License •Open Game License •Open Publication License. Hans Põldoja ... –Sobib ka ärilisteks

Õppematerjalide avalikustamineInternetis: hirmud ja lahendused

Hans PõldojaTallinna Ülikool, informaatika osakond

University of Art and Design Helsinki, Media Lab

Hans Põldoja - www.hanspoldoja.net 2

Autoriõiguse ajalugu

• Copyright - autoriõigus, kirjastamisõigus, õiguskopeerida

• Public domain - üldkasutatav (näiteks folkloor)

• Autoriõigus on suhteliselt uus mõiste:– Kirjastusõigus trükiteostele tekkis 18. sajandil

– Kirjastusõigus muusikateostele tekkis 20. sajandi algul koosheliplaaditööstusega

• Autorsust pole alati rangelt järgitud:– Paljud kunstiteosed on loodud rühma kunstnike poolt

(Rembrandt, Rubens)

– Paljud heliloojad on kasutanud varemkirjutatud meloodiaid (Bach,Beethoven)


Autoriõiguste tänapäev

• Autoriõigused jagunevad isiklikeks õigusteks javaralisteks õigusteks

• Sageli ei kuulu varalised õigused mitte autorile,vaid kirjastajale

• Autoriõiguse kestvus on tõusnud 70 aastani(algselt 14 a)

• Autoriõigus on laienenud valdkondadesse, kusseda algselt ei rakendatud (näiteks tarkvara)


Autoriõigus ja e-õpe

• AÕS §19 lubab teoste refereerimist jatsiteerimist motiveeritud mahus teaduslikel jahariduslikel eesmärkidel kui autorile jaavaldamisallikale on korrektselt viidatud

• AÕS §13 järgi kuuluvad teose reprodutseerimine,levitamine, tõlkimine ja kohandamine autorivaraliste õiguste hulka ning autoril on nendelubamise ja keelamise ainuõigus


Pilk tarkvara maailma

• Kommertstarkvara tekkis vaba tarkvara kõrvale 1970-ndatel ning muutus domineerivaks 1980-ndatel

• 1983 asutas Richard Stallman vaba tarkvaratoetamiseks Free Software Foundationi

• 1991 kirjutas Linus Torvalds vaba operatsioonisüsteemiLinux tuuma

• Tänapäeval on vaba tarkvara tõusmas kommertsvarakõrvale: Mozilla Firefox, OpenOffice.org, Linux

• Vaba ei tähenda mitte hinda, vaid õigust programmivabalt kopeerida, muuta ja levitada

• Levinumaks vaba tarkvara litsentsiks on GNU ÜldineAvalik Litsents (GPL)

• Kogukonnapõhine arendusmudel


Avatud lähtekoodilt avatud sisule

• Avatud sisulitsentside eelkäijad:– 1969 RFC (Request For Comments) dokumendid– 1971 Project Gutenberg

• 1998 avaldas David Wiley esimese versiooni OpenContent litsentsist

• 1999 avaldati GNU Vaba Dokumentatsiooni litsents(FDL)

• FDL litsentsil põhinevad:– Wikipedia http://en.wikipedia.org/– Eestikeelne http://et.wikipedia.org sisaldab üle 9000 artikli– Wikimedia Commons http://commons.wikimedia.org/ sisaldab ligi

60000 meediafaili




Teisi avatud sisulitsentse

• Free Art License

• Common Documentation License

• EFF Open Audio License

• Open Music License (Green, Yellow, Red)

• Design Science License

• Open Directory Project License

• Open Game License

• Open Publication License


MIT OpenCourseWare

• Sisaldab hetkel üle 900 täies mahus vabaltkättesaadava kursuse

• Aastaks 2008 on eesmärgiks teha kõik kursusedMIT OCW kaudu kättesaadavaks

• http://ocw.mit.edu



Creative Commons

• Creative Commons initsiatiiv algatati 2001

• Hetkel sobivaim avatud sisulitsentsõppematerjalidele

• Peamised plussid:– Paindlik

– Kasutajasõbralik

– Juriidiliselt korrektne

– Sobib ka ärilisteks lahendusteks

• http://creativecommons.org


CC üldpõhimõtted

• Iga CC litsentsiga kaasnevad õigused:– kopeerida teost– levitada teost– kuvada või esitleda teost avalikult– viia läbi teose digitaalseid avalikke esitusi (podcasting

jms)– kanda töö üle teise formaati sõna-sõnalt koopiana

• Iga CC litsents– kehtib üle maailma– kestab kogu autoriõiguse perioodi– ei ole tagasivõetav




Erinevad CC litsentsid

• Commercial/ Derivation

• Non Commercial/ Derivation

• Commercial/ Non derivation

• Non Commercial/ Non Derivation

• Commercial/ Derivation but Share Alike

• Non Commercial/ Derivation but Share Alike


CC litsentsi märkimisviisid

• Põhiõigusi iseloomustavate ikoonidega jalühiseletustega lehekülg (nn Commons Deed)

• Litsentsi terviktekst

• Digitaalne kood litsentsi metaandmetega



Creative Commons erilitsentsid

• Public Domain Dedication (üldiseks avalikukskasutuseks andmine)

• Founder’s copyright (14-aastasekehtivusperioodiga autoriõigus)

• Mash Me (loominguliseks muutmiseks)

• Share Music


CC kohalikud initsiatiivid

• Creative Commons kehtib üle maailma

• Creative Commons Euroopa Liidus:– Lokaliseeritud: Austria, Belgia, Horvaatia, Soome,

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland jaHispaania

– Lokaliseerimisel: Iirimaa, Rootsi, Sveits, Suurbritanniaja Eesti


Creative Commons Eestis

• CC lokaliseerimiseeestvedajad PeeterMarvet ja Henri Laupmaa

• http://creativecommons.galerii.ee

• Tuntumad CC litsentsigamaterjalid:– Estonica.org

entsüklopeedia

– Regio kontuurkaardid

• Tiigrihüppe Sihtasutustoetab edaspidi ainult CCalusel levitatavat õpisisu




Kokkuvõte

• Avatud sisu levikule võib igaüks kaasa aidata:– Fotod Flickr’isse: http://www.flickr.com

– Tekstid Wikipediasse

– Õppematerjalid ARIADNE’sse

• Piisava koguse avatud sisu korral käivitub opensource tarkvara arendusmudel


Tänud kuulamast! Küsimused?

Hans PõldojaTallinna Ülikooli informaatika [email protected]://www.hanspoldoja.net

Käesolevad slaidid on avaldatud Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.0 litsentsi alusel

Documents

Õppematerjalide avalikustamine Internetis: hirmud ja ...€¢Open Directory Project License •Open Game License •Open Publication License. Hans Põldoja ... –Sobib ka ärilisteks