Õppereis Euroopa juhtivatesse kartuli- ja taimekasvatuse ... · Prantsusmaa on põhiline seemnekartuli tootja EL-s: Holland - I, Saksamaa - II, Prantsusmaa 3-4 kohal. 2011 aastal

Ly Rand, MTÜ Eesti Kartul juhatuse liige Lk 1

Õppereis Euroopa juhtivatesse kartuli- ja taimekasvatuse

tehnoloogiakeskustesse Prantsusmaal

Õppereisi toimumise aeg: 25. – 30. juuni 2012

Korraldaja: MTÜ EESTI KARTUL

Osavõtjad:

1 Aide Tsahkna Jõgeva SAI

2 Alar Lepik Välja talu OÜ

3 Argo Merila FIE

4 Gustav Põldmaa K&G Saarelt OÜ

5 Kalle Hamburg Kalle Hamburgi talu

6 Kulle Põldmaa K&G Saarelt OÜ

7 Leho Meltsa Merl OÜ

8 Luule Tartlan EMVI

9 Ly Rand Agroteave OÜ

10 Paul Tellus Peetrimäe OÜ

11 Peeter Leppik Välja talu OÜ

12 Priit Siimon Talukartul TÜ

13 Tiiu Tikka Talukartul TÜ

14 Viive Rosenberg EMVI, EVIKA

15 Villem Uustalu Nurme Viljatalu FIE

GERMICOPA Landivisiau - 26.06 hommik

GERMICOPA

1 allée Loiez Herrieu - 29334 Quimper Cedex

Tel/Phone : +33 (0)2 98 10 01 00 - Fax : +33 (0)2 98 10 01 20

Hr Francois Mear – seemnekartuli müügijuht (Euroopa ja Ameerika)

Hr Jean Yves Aggrall – kvaliteedi ja tootmisjuht GERMICOPAS

Pr Victoriya Ligeous – valgevenelanna, meie giid GERMICOPAS.

Pr Catherine Chatot – reisikava koostaja, GERMICOPA erafirma (seda jaama külastasime teisel

päeval).

GERMICOPA - sordiaretusfirma, ei ole riigi osalusega, ainuke erafirma. Ainult seemnekartuli kasvatus

(muu kartul – loomasöödaks).

Nende eesmärk on jagada farmeriga maailma-tasemel kartuli-kogemusi. Sordiaretusega tegeletud ca 60 aastat. Britannia – kartulikasvatuse piirkond, teised piirkonnad - seakasvatus, piim.


Jean Yves Aggall:

GERMICOPA:

Prantsusmaa on põhiline seemnekartuli tootja EL-s: Holland - I, Saksamaa - II, Prantsusmaa 3-4

kohal. 2011 aastal kasvatati seemnekartulit Britannias 5000 ha-l, Põhja-Prantsusmaal kokku 11,2

tuhandel hektaril. Toodavad 6 tuhat tonni seemnekartulit/aastas, eesmärk on seemnekartuli

tehnoloogia väljatöötamine. Käive - 43 miljonit Eur, tööl 65 inimest.

Prantsusmaal kasvatatakse kokku 80 tuhat tonni seemnekartulit, millest 90% moodustavad

GERMICOPA sordid. GERMICOPA lepingupartnereid on kokku - 180 tootjat.

GERMICOPA-l on 3 aktsionäri, neist 2 panka a 25,5% ja 49% erafirma. Pangad omanikeks – see on

erand, mitte reegel Prantsusmaal.

GERMICOPA sordid – Charlotte 14700 t, Daisy – 5900 t (frii), Amyla – 2800 t (Pr tärklisekartul), Sassy –

frii, pind väiksem, kokku ca 30 sorti.

Riikliku kontrolli all annavad välja sertifikaate, taimepasse, fütosertifikaate.

GERMICOPALE antud õigus – riiklikuks reserviks.

Niisutamine:

siin regioonis pole vajalik, on piisavalt sademeid.

Haigused:

- Bakterhaigused - levik on Prantsusmaal peatatud.

- Viirused - keskmine temperatuur - 110 C, vähe lehetäisid, viiruseid vähe.

- Lehemädanik - 2x nädalas pritsitakse, kokku ca 15 x pritsitakse suve jooksul lehemädaniku

vastu, tavaliselt 1x nädalas.

Hoiustamine:

12 tuhat tonni seemnekartulit hoiustatakse GERMICOPA oma hoidlates, 30 tuh. t – renditud

külmhoonetes farmerite juures, kus tehakse tehinguid GERMICOPA nimel. Farmerid teevad kogu töö

ise mahapanekust kuni väljasaatmiseni. Kott = 1250 kg (GERMICOPA logoga kott).

Sordid: DOLWEN – Pr sort. Müüvad sorte – Rootsi, Venemaale, Tsehhimaale, Valgevenesse, jm.

CHARLOTTE, AMADINE – A-tüüp, ATLAS – punase koorega, SPUNTA – Lääne-Euroopas populaarseim.

Prantsusmaal „kartulimudel“ – CHARLOTTE – piklik, kollane, teised helekollased, AB-kartul ;

AMADINE – piklik-ovaalne. Ümmargune kuju neile ei meeldi. STERMSTER – DESIREE moodi (B-tüüpi)

friikartul. DAISY – tööstuskartul tehastele.

Tarbimine:

Prantslane armastab kartulit - tarbimine ca 70 kg/inimese kohta, ca ½ - värske, langeb iga aastaga,

½ - töödeldud – krõpsud jm.

Eksport:

Novembris – puistes laeva (sert seeme), Euroopas liigub veoautodega. Kogu auto – 25 tonni –

sertifitseeritakse, panevad etiketi veoauto koormale peale ja läheb.


Mugulaanalüüs:

kogu protsess alates proovi pesemisest toimub hoidlas, selleks eraldi ruum. Kartuli sissetulekul

võetakse sorteeri pealt 1 kott prooviks ja määratakse kohe kvaliteet.

Foto (Ly Rand): GERMICOPA laboris mugulaanalüüsil

veealuse kaalumise seade.

Külmutusega hoidla:

valmistoodangu hoidla maht - 3 tuhat tonni.

Hoidla – alustega riiulid 4 korrust, big-bag alused, üks ladu - 1000 t maht, 2,50 C temp, ca 85% niiskus,

kartuli väljaviimisel toovad temp 8-100 C peale.

Foto (Ly Rand): hoidlas

metallkarkassidele paigutatakse alustega big-bagid.


Laborid:

Minimugulate kontroll. 2-a – paljundatakse spets-tootjate poolt minimugulaid, GERMICOPA müüb

edasi tootjatele SE– supereliit seemnekartulit. Kogu tootmistsükkel toimub 8-9 a vastavalt

alljärgnevale skeemile:

Logistika, müük:

Ainuke Prantsusmaa turule orienteeritud seemnekartulifirma Prantsusmaal, teised on ka

tarbekartulile orienteeritud. Septembris-detsembris toimub esimene maksmine, viimane juunis, suur

osa läheb otse kasvatajalt kliendile, ei tooda kõike siia kokku. Agrico, HZPC – ka nende sortidega

tegeletakse. Vanad sordid 2 tk: DENNIEL, VITTELOTTE – sinised.

Germicopa süsteem:

GERMICOPA tiim töötab igal seemnetootmise tasemel nii, et garanteerida seemnekartuli kvaliteet kuni lõpptarbimiseni. Sert-seemnekartuli kvaliteedi kindlustamiseks on Germicopa Service officiel de contrôle kontrolliobjektiks, see kindlustab, et miinimumstandard kvaliteedi osas on alati täidetud. Germicopa monitoorib ka ise, et fütosanitaaria nõuded oleksid jõus igas importivas riigis, on loonud andmesüsteemi järgimaks iga riigi standardeid.

- Täpne ja professionaalne kvaliteedikontroll on osa Germicopa

kvaliteedijuhtimisest. See on kvaliteedi garantii, mis kindlustab Germicopa kliendile

kõrge ja kvaliteetse saagi. - Germicopa enda põllumanagerid pakuvad tuge oma seemnekasvatajatele,

lepingupartneritele - 180 kasvatajale antakse nõu, külastatakse igat kasvatajat ja töö mõju on väga positiivne.

Põllumanageri roll:

- Nõuandev, monitooriv ja hea toodanguni viiv juhtimine, arvestatakse iga kliendi

vajadusi. See kindlustab, et iga kasvataja töö ja seeläbi Germicopa sert-seeme on hea

kvaliteediga.

- Tehniline: annab nõu uute sortide ja riskide kohta kasvatamisel. Monitoorivad seemne

kvaliteeti kasvataja juures, koos analüüsitakse läbi iga juhtum, selle põhjused.

- Logistiline: peale koristust korraldab põllumanager kartuli koguste arvelevõtmise ja

pakendamise. Selleks töötatakse põllul koos kasvatajaga, jälgitakse igat protseduuri

mahapanekust koristuseni.

- Administratiivne: novembrist alates töötab manager kasvatajale välja tootmisplaani

järgmiseks aastaks vastavalt sertifitseerimise tulemustele (SE, E ja A) ja kartuli

sortimendile, arvestatakse samuti E ja SE tellimustega.

Ennetamine on edu võti: et täita SE ja E kõrgemaid kvaliteedinõudeid, töötab Germicopa ka

Britannia ja Põhja-Prantsusmaa 20 spetsialiseerunud SE ja E-seemnekartuli kasvatajaga,

lähedane koostöö nende spetsialistidega kindlustab kvaliteetse toodangu.

Ülevaade hooajast tehakse kõigi tootjatega koos. Igal aastal hooaja lõpus analüüsib

Germicopa tehnilisi, ökonoomilisi ja kvaliteediaspekte – iga sordi ja kasvataja tootlikkust,

töö- ja kartuli kvaliteeti. Seemnekartuli kvaliteedi eest maksmise mehhanism on Prantsusmaal

unikaalne: määratakse haigused (kärn, rhizoctonia, jm) kahes laboris. See annab

reitingu igale kasvatajale ja tema kasvatatavale sordile – saagikus, kvaliteet, võrreldes teiste

sama grupi kasvatajatega.


Kasumlikkus - makstakse kvaliteedi eest, see innustab kasvatajaid tootma kõrget kvaliteeti:

boonussüsteem annab erinevust ca 20% hektari kohta, see Germicopa unikaalne

hindamissüsteem pole üksnes kartuliklientide usalduse võitmiseks, vaid ka parimatele

kasvatajatele autasuks.

Kuidas antakse tehnilisi soovitusi - aluseks on Germicopa kogemused ja uuringud kuidas

seemet toota: taimekasvatuskogemused, hoiustamine ja riskide analüüs.

Kvaliteedikontroll: Germicopa on sertifitseeritud ISO standardi 9001 kohaselt alates 1999.

Kvaliteedikontroll on planeeritud ja organiseeritud ISO nõuete kohaselt.

Järelkontroll toimub igal tasandil:

- Pakendamise kontroll: seeme on kontrollitud, analüüsitud ja pakendamisel etiketitud.

- Hoiustamise kontroll: seemet kontrollitakse uuesti peale pikka hoiustamisperioodi, et

olla kindel et kvaliteet on säilunud ja puudub igasugune haiguste risk.

- Kontrollimine transportimisel: enne pikka teekonda lastimist kontrollitakse seemet

veel kord sihtkoha riigi fütosanitaaria-nõuete osas.

4-tootja ühistu 26. 06 ennelõuna

Külastasime 4 farmeri seemnekartuli firmade poolt moodustatud ühistu hoidlat:

- ühistu on GERMICOPA lepingupartner, toodavad 80 ha-l seemnekartulit, kokku 4000 tonni

- omavad 2500 t külmikuga hoidlat

- 35 ha – suurim kasvataja, praegu hoidla tühi, kartul müüdud.

Hoidla:

- Sissetulek, sorteerimine, hoiustamine. Võimsus – 50 t/päevas (50 kg/kott).

- Sügisel töötlevad kartulit: TECTO+imazalin, enne mahapanekut – Monzereniga.

- MONZEREN G, mida meil kasutatakse, pole Pr-l lubatud (G – koos insektitsiidiga).

Sorteerimine:

Foto (Ly Rand): Sorteer 4-tootja ühistus


Uus meetod - kartuli kuivatamine:

Hoone on külmutusseadmetega, kasutatakse uudset meetodit hoiustamisele toodud kartuli

kuivatamiseks:

- hoone tagaosas asub ventilaatorite ruum, piludest (foto 1) liigub õhk

- külm õhk hakkab liikuma mööda konteinereid

- ventilaator imeb õhu konteinerite vahelt välja, ülevalt liigub õhk sisse, alt välja, konteinerite

rivi ees on tent kahe konteineririvi vahel

- kuivatus toimub 120 C juures, kuivatamise aeg on ca 8 tundi.

Foto (Ly Rand): 1- õhupilud, taga ventilaatorid. 2-tagumine piludega sein, ees konteinerite rivid, kahe

konteineririvi vahelt (meestestparemal näha vahe) puhutakse õhk läbi, ees on tent.

Foto (Ly Rand): Konteinerite paigutuse skeem – tahvlil on see alati kirjas.

Hinnad:

- Seemnekartuli hind seemnetootjale: 25 senti/kg

- Müügiks on põhiline väike fraktsioon – 28-35 mm.

- Seemnekartuli müügihind ostjale: 45 senti/kg, litsentsitasu: 35 eur/t

- Toidukartuli hind: 2012 aastal 5-6 senti/kg, 15-20 senti/kg tavaline toidukartuli hind

- Kui ei lähe klassi: kasutatakse söödaks 100%.


INRA Ploudaniel – 26.06 pärastlõuna

INRA Ploudaniel in Finistère

Hr Jean-Eric Chauvin – peadirektori asetäitja, meie vastuvõtja

INRA: Asutati 1949 aastal. INRA eelarve = 1,5 milj eur/aastas. INRA – riiklik uurimisasutus, teeb

uuringuid. Aretajad – ühinenud assotsiatsiooni, INRA registreerib nende sordid. Aretajatasu – 1

miljon eek/aastas, so 60 000 EUR/aastas – see on ühe aretaja maks INRA-le. Võimalik on registreerida

ka Eesti sorte. Põhiline on aretusmaterjali vahetus, garantii – fütosanitaarnõuete täitmine! Väga

kontrollivad sissetulevat materjali – teevad kontrollkatseid.

Algusest peale on põhiline uurimisobjekt olnud KARTUL, kliima on sobiv siin regiooonis, garanteerib

viirusvaba keskkonna, siin piirkonnas on sademeid kuni 1200-1500 mm/aastas.

Täna: tööl kokku 250 inimest, siin toimub uurimine ja teadus – sellega tegeleb 38 töötajat (9 inseneri,

29 tehnilist töötajat), omavad 80 ha põlde erinevate kultuuridega – katsepõllud.

2 osakonda: geneetika ja keskkonna ja taimekaitse uurimise instituut.

Seen- ja bakterhaiguste uurimine – palju vihma, tuult, madal temperatuur, mereline kliima – see on

hea geneetilsteks uuringuteks, soodus seen- ja bakterhaiguste , lehemädaniku ja viirusuuringuteks.

Ookeanituul puhub suunal põhi-lääs-lõuna, tuul on alati niiske, kuiv tuul puhub üksnes mandrilt

(idast).

Uurimissuunad:

- Mitte patogeensed, vaid välisteguritest tingitud stressid

- Biootilised stressid – haigused, kahjurid

- Resistentsus: viirused, lehemädanik, nematoodid

- Innovaatilised materjalid

-

INRA:

- Katsekultuurid on kartul, lillkapsas, raps, sibul, salat, artišok.

- Haiguste uuringud-katsed: kartul, salat, šalottsibul, nisu, kõrrelised, mais.

- Teostavad ka uute sortide registreerimiskatseid.

- Katsepõllud – 82 ha, 20 ha viljavahelduskatsed, 1 ha kasvuhoonepinda isoleeritud tingimustes

töötamiseks.

- Bioloogilise ressursi keskus – kartul – 10000 ühikut, lillkapsas – 1200, šalottsibul 430, artišok -

50 jne.

- Materjal: hoiustatakse laos, madalal temp-l, kasvatatakse põllul ja kasvuhoones.

- Viirused: X, Y, M, PLV, S – peamised viirused, Pr- l sõltub viiruste levik lehetäidest.

Lehemädanikukindlaid sorte on ka Pr-l (Aide Tsahkna küsimus).

- Enam ise ei tegele sordiaretusega, selleks on lepingud 4 aretusfirmaga, üks neist

GERMICOPA.

- Muu teave: hein + mais – sellega köetakse. SPOTLIGHT PLUS– pritsitakse Regloni asemel.

Toimeaine: CARFENTAZOLE- ERYLE.


NEMATOODILABOR:

Foto (Ly Rand): meie vastuvõtja, labori juhataja

Määravad milline on nematood – Globodera pallida v muu, pallida – garantiinne. Markerite

kataloogis 300 erinevat molekulmarkerit. Nematoodi tõrje seemnekartulil: karantiin 5a, kui leitakse,

siis veel 2 a, kokku 7-8 a. Tarbekartul: ise leiad viisi, et ei levita kiduussi, on kemikaal, mis aitab, aga

EL ei luba kasutada, ei pane sinna põllule pikka aega kartulit, mulla fumigeerimine –

eksperimentaalstaadiumis fumigeerimine, ei kasutata bioloogilist fumigeerimist – ei ole mõistlik. Kui

kasutad, tuleb hoida vahet 4 aastat enne, kui saad sinna panna, sellepärast otsivad nematoodikindlat

geeni – istutavad selle uuele sordile.

MERISTEEMLABOR:

Foto (Ly Rand): 1 - meristeemilabor ja selle juhataja.

Laboris toimub In vitro – pungadest taimede kasvatamine. Tetraploid tehakse diploidiks – metsikute

liikidega saab vaid sel juhul ristata. Kasvatavad taimed purgis, need lõigatakse osadeks, pannakse

katseklaasidesse söötmele, nii paljundatakse.

Labor on sordiaretajate jaoks teadusuuringute tegemiseks. Koostöös tootjatega tehakse hiljem

kindlaks, kas uus sort on ikka uus.


Meristeemide hoiustamine:

Foto (Ly Rand): meristeemide külmik

- külmik 80 C, katseklaasid meristeemtaimedega, konteinerid suletakse parafiiniga, et ei läheks

sisse viirused ja O2 – et taim ei kasvaks, 1 x aastas lõigatakse lühemaks.

- on nii Pr sordid + välisriikide firmade sordid, mis on registreeritud Pr –l.

- Lõ-Ameerikast saadakse metsikud Solanum liigid.

- GMO-sordid on ka – seetõttu rakendatakse rangeid turvanõudeid, ei satuks tootmisesse,

vaid üksnes uuringuteks, katseteks, et mõista taime vastupanuvõimet näiteks keemiale, N-le,

jm.

- hoiuruumis eri värvi lambid – annab spektrisegu, mis on lähedasem päevavalgusele.

- olemas hoiukamber ka vedelas lämmastikus – hoiustatakse 6000 proovi (ca 10 meristeemi),

ei saa asendada in vitro meetodit, ei anna tagasi sama sorti.

- Teine hoiuruum: 180 C temp, iga 3 nädala tagant lõigatakse – see on juba mugulate

saamiseks. II ruum: Uus geneetiline materjal, meetod - kromatoloogia.

Kartuli kasvuhoone:

Foto (Ly Rand): Meristeemtaimed on istutatud

kasvuhoonesse

Taimed on esimene aasta väljas, on ristatud metsikute liikidega. Kartul on tetraploid, ristatakse

diploidiks, siis ristatakse metsiku liigiga ja siis tagasi tetraploidiks, sest 4n on parim saagitase.

I kasvuhoone: 2n ja 4n. Kogu materjal kontrollitakse, kas on ikka 2n. 2n tagasi 4n, võib saada ka

üksnes ebardid – kimäärid. Kontrollitakse 2-3 a järjest, kas on ikka 2n või 4n. Alternaria vs

lehemädanikukindlus on korrelatsioonis. Katseteks on oluline - vähem mugulaid, rohkem pealseid,

õisi, marju kaitstakse võrgust kotiga. Kartul: ei sobi biokütteks, on pigem bioplasti tooraine.


Fotod (Ly Rand): Kartul kasvuhoones ja pottides väljas.

Lillkapsa kasvuhoone:

- Lillkapsas on ristatud.

- Lillkapsa seemet on hoitud miinus 200 C juures – mis halvasti idanevad, need praagitakse.

- 100 taime on isoleeritud kasvuhoonesse + mesilased on tolmeldamiseks sisse viidud.

- Aasta pärast saadakse seemned, siis jälle võrreldakse algmaterjaliga, kui tulemused on

samad, visatakse vanad seemned ära, uued jäävad. Jälle -20 kr juures ja siis saab hoida

seemnevaru jälle 10 a, 100 ühikut saavad hoiustamiseks aastas.

- Iga aasta uuendatakse osa seemnekollektsioonist, nii regenereeritakse seemet.

- Aretusliine saadakse 15-20 tk/aastas. 8 registreeritud kohta - kogu registri vajadus (seeme)

toodetakse siin nendele 8-le.

Katsepõld:

Foto (Ly Rand): kartuli lehtedest tehakse

kohapeal katsepõllul analüüse.

Lehemädaniku uuringud + mõju mugulatele. Kutsuvad esile lehemädanikku – kastavad, et läheks

nakkus ka alla mugulatesse, kui on piisavalt lehemädanikku nakatunud, siis kastavad veel ja uuritakse

kui vastupidav on mugul lehemädanikule. 140 kg N/ha – piir N kasutamisel, muidu läheb jõkke,

antakse 1x. Mullavall põllu ääres – erosiooni kaitseks.


Hoidlad:

Foto (Ly Rand): ventileerimisruum

Foto (Ly Rand): vana sorteer

Biokütte uuringud:

- kartul ei sobi biokütteks, on sobilik toore bioplastiks, köetakse maisi ja heinaga.

Foto (Ly Rand): biokütteseadmed.


BRETAGNE PLANTS – 27.06 hommik

Bretagne Plants in Hanvec : Breeding center and seed testing center

Britannia Seemnekartulitootjate Liit – La Production de Plants de Pomme

Brittannia on looduslikult sobiv kõrge kvaliteediga seemnekartuli tootmiseks:

- Geograafiline isolatsioon kindlustab kvaliteedi - eemal suurtest maanteedest ja haigusriskidest on Brittannia Rhizomania-kaitseala ning seal pole pruunmädanikku ega Clavibacterit jm.

- Seemnepõldude looduslik isolatsioon - Brittannia on loomakasvatuse ja köögivilja regioon, on metsavööndeid ja heinamaid, samuti madal kartulikasvatuse tihedus võimaldavad efektiivselt isoleerida kartuli seemnepõldude tarbekartulipõldudest. Selline looduslik foon on kombineeritud täpsete kasvatusreeglitega.

- Brittannia ookeanikliima pakub mitmeid eeliseid Golfi hoovuse soojendav mõju – pehme kliima, mis on sobiv seemnekasvatuseks ja ei tekita selliseid haigusi nagu kärna, varrepõletikku jm. Kuna õhuniiskus on kõrge, ei ole vaja alati täiendavalt kasta põlde, tehakse vaid vajadusel. Meretuul limiteerib lehetäide arvukust, seega viirushaigusi.

- Uuringud ja professionaalsus garanteerib seemnekartuli kindla ja kõrge kvaliteedi. - Britannia sordid – vastavad spetsiifilistele ja mitmekesistele nõudmistele. Brittannia

seemnekasvatajad suudavad erilise vilumusega toota sadu sorte Prantsuse ja eksportturgude erineva vajaduse katmiseks. Saadaval on põhilised Euroopa sordid ja ka uued aretised.

- Euroopa regioon, kes kasutab vaid oma algmaterjali - in-vitro meetodil toodetakse supereliiti (99,9% - 1999) üle 20 aasta – ühes kohas, Britannia kasvatajad saavad olla kindlad,

et nad kasutavad kontrollitud seemnekartulit: Hüüdlause: Garantii «laborist kotti»!

- Usaldusväärne, hästi säilitatud ja transporditud seemnekartul - kasvatajad ja nende ühistud omavad seemnekartuli säilitamiseks külmutusseadmetega ja ventileeritavaid hoidlaid, kus toimub seemnekartuli säilitamine enne nende müümist ja transportimist. Transpordivahendid on samasuguste tingimustega.

Britannias on 3 osakonda, mis tegelevad üksnes seemnekartuli kasvatamisega 5151 hektaril,

tegelevad ca 300 tootjat (293), 5 sündikaati, kartulikasvatajad tegelevad ka muude harudega –

teravili, loomad, piim jm. Kultuuri kasvatamise reegel on: külvikord, 4 a vahe kartuli kasvatamisel.

Osakonnad: Finistere 3505 ha; Morbithan – 1198 ha; Cotes D’ARMOR 448 ha.

Finantseerimine:

- Kogu süsteem on nn „eralõbu“

- 300 eur/ha – Britannia Plants ülalpidamistasu, seda maksab farmer.

- 10 eur/tonni kohta – see katab sertifitseerimise kulu.

- Viroloogia labor – on PM alluvuses, tehakse ainult I põlvkonna seemnekartulile.

Müük:

- 56% müügikartulist on GERMICOPA-lt.

- Tootjal on leping ettevõttega, kes müüb tema toodangut.

- Ca 150 erinevat sorti: 1 – SPUNTA, 2 – CHARLOTTE, 3 – SAFRANE, 4- ATLAS, 5 – ALASKA. 4

sorti – ekspordivad lõunapoole peamiselt. CHARLOTTE – Euroopa ja Prantsusmaa turg.


- Sertifitseeritud seemnekartuli müük 2010 – 2011: 136,2 tuhat tonni, sellest 81 tuhat tonni –

eksporditakse: Tuneesia, Egiptus, Alzeeria, Hispaania, Saudi-Araabia, Iraak, Jordaania, jne. Ida

turg ja Venemaa, 200 tonni Poola, sama Venemaale – 2011 aastal. Ukrainasse tarniti

tarbekartulit, et näha, kuidas käituvad Prantsusmaa sordid Ukraina turul.

BRETAGNE Plants:

on Britannia seemnekartuli tootjate ühendus – ei ole kommertsühing vaid toetav üksus.

Töötajaid on siin 39.

FNPPPT: French National Federation of Seed Potato Growers

BRETAGNE Plants 5 ülesannet:

I – kontroll, sertifitseerimine, allub ministeeriumile, inspektorid saavad käsud PM-st

II – abi, nõustamine, katsetamine, uurimine, infolevi, seminarid, kommunikatsioon

III – I põlvkonna mugulate tootmine – in vitro, meristeem

IV – promo – kogu põllumajanduse promo, tehnilised küsimused, statistilised andmed –

nende kogumine ja levitamine

V – teises osakonnas Ploudaniel-is toimub uute sortide aretamine, jaamal on ca 25 sorti.

Litsentsitasu: Aretajale maksab litsentsitasu see, kes müüb sorti. SPUNTA – vana sort, ei ole

kaitse all, on üldiseks kasutamiseks. Sort omab aretajaõigusi 30 aasta vältel.

KONTROLLIFUNKTSIOON:

- Kogemused, uuringud, inspekteerimine kindlustavad, et Britannia sertifitseeritud seeme on

usaldusväärne ja hea kvaliteediga.

- Pole asendust kogemustele!

- Ekspertide võrk: INRA Riiklik Uurimisinstituut, karantiinijaam, 2 aretusjaama ja

laboratooriumit in vitro paljundamiseks ja tervendamiseks.

- Brittannias teostatakse järjepidevalt, sõltumatult ja usaldusväärselt seemnekartuli inspekteerimisi Täielikult iseseisev, ametlik Prantsuse kontrolliasutus SOC (the Ministry of Agriculture


department controlling seed certification) annab standardid, mis erinevad Euroopa Liidu standarditest (viirused, varrepõletik, kuivmädanik, jm). Seemnekartuli põldtunnustajate võrk ja akrediteeritud laborite kontrollisüsteem kindlustab kõrge usaldusväärsuse. SPV (Plant Protection Service) annab välja fütosertifikaati kinnitamaks, et eksporditava materjali kvaliteet vastab ostja riigi standarditele. Visiitide arv: min 3x – SE, E; min 2x – A.

- Seemnekartuli partii kontroll: Kontrollitakse hoidlast võetud proovi, proov pestakse, tehakse

mugulaanalüüs, määratakse haiguste %, Prantsusmaal on nõuded rangemad kui EL.

Britannias ei esine neid haiguseid, on kontrollitud: Clavibacter, Ralstonia. Pärast ELISA testi ja

mugulaanalüüsi antakse partiile nõuetele vastavuse korral välja taimepass.

Viiruslabor:

Mugulad võetakse põllult augustis igalt sammult 1 mugul, kokku 220 mugulat. Hooajatöö 15. august

– 25. detsember, sel ajal tööl 40 inimest. Võetakse mugulalt silm, pannakse kasvama Giberelliini

lahusesse. Mugula alumisest osast tehakse bakteranalüüs. Silmadest kasvatatud taimedest

pigistatakse välja mahl – see läheb laborisse, pannakse pipetiga KIT-le, määratakse viirused: X, Y,

keerdlehisus. I põlvkonna jaoks ka A, S, M viirused. Britannias on levinud ja ohtlik Y viirus (niiske

kliima). Kui mahlas on viirus, siis toimub KIT-is reaktsioon ja värvimuutus. Kui reaktsiooni pole, jääb

kollaseks. Võimaldab leida viiruste esinemist. Spektroskoop – määrab, kas on värvuse muutus

(kollane või valge). Igal öösel lähevad tulemused kohalikust arvutist riigi inspektori arvutisse, kes

näeb, kus on viirusnakkus, nende tulemuste põhjaljääb viimane otsus inspektorile – kas saab sertida

või mitte. Iga proov on identifitseeritud – triipkood, ainult inspektor teab, kelle oma see on. 14

inspektorit, a 300-400 ha seemnekartulipõlde.

Meie küsimus: Kui ühest partiist on võetud 2 proovi ja need erinevad?

Vastus: matemaatiliselt võivadki erineda, sellepärast tehakse vaid 1x, et ei tekiks probleemi. 1-2x

aastas juhtub, et keegi pole tulemusega rahul, arvavad, et nende kartul on parem, võivad teha

apellatsioonikontrolli taotluse PM-le. siis inspektor võib võtta veel 1 proovi – 2x suurema, kui

tavaliselt. Juhtub väga harva, kuid tööd teevad inimesed, kes võivad ka eksida.

Mikrobioloogia labor:

Seenhaiguste määramiseks. Inspektor – võtab proove ka hoidlast haiguste määramiseks.

Elektroforeesmeetodil saab iga sordi DNA identifitseerida, kontrollitakse, kas I pk peale in vitrot

taimed vastavad sordile, siin on olemas umbes 500 profiili, võimaldab identifitseerida, kas ikka on uus

sort.

Nematoodilabor:

Mõned liigid on täielikult keelatud: Globodera pallida ja Globodera rostochensis. Mullaproovid

võetakse inspektori poolt oktoobrist veebruarini sealt põllult, kuhu kartul maha läheb. 100 võtet

igalt põllult, umbes 4 pakikest/ha. Uuringud tehakse talvel. Vähemalt 1 kuu enne mahapanekut

teatatakse farmerile tulemused. Laboris pannakse proov aparaati, vesi peale, mikser segab, kui on

nematooditerad, need on kerged, tõusevad pinnale, filtritega kogutakse kokku. Et kõrvaldada

juureosakesed ja muu praht, pestakse uuesti – need jäävad filterpaberile. Uuritakse mikroskoobi all.

Saadetakse laborisse selgitamaks kiduussi tüüpi. Kui leitakse, ei tohi 5a kartulit kasvatada põllul, siis

võetakse jälle proovid, kui leitakse veel – siis veel 3a ja peale 8a uuesti proovid.

Meristeemilabor:

Asutati 1979 aastal I põlvkonna mugulate tootmiseks Britanniale: algab tervest mugulast,

desinfitseeritakse, võetakse tükid, asetatakse katseklaasi steriilsele söötmele, nädala pärast väikesed


taimed – lähevad paljundamiseks individuaalse tellimuse alusel – farmerid teatavad palju on vaja I

põlvkonna mugulaid.

Tsükkel: I – jaanuaris; II – veebr-märts purkides; III – aprill – Petri tassil juured. Aprilli lõpp – juured

mulda, mai – spetsiaalsele mullale. Kasvuhoones paljundavad 11 selleks spetsialiseerunud

paljundajat. Mai – august kasvab, pritsitakse fungitsiididega, herbitsiididega; septembris – saak;

veebr – märtsis antakse sertifikaat neile partiidele, mida edasi paljundatakse. 2012 aastal on 110

sorti. I paljundamise käigus ja kassetti istutamisel mais toimub sordi identifitseerimine.

Foto (Ly Rand): meristeemtaimed on kasvuhoones, mille õhutusaknad on kaetud lõõts-võrguga –

meile tähelepanuväärne tehnoloogiline uuendus!

GERMICOPA – erafirma 27.06 pärastlõuna

Germicopa Finistère : Prantsusmaa ainus kartuli sordiaretuse erafirma

Foto (Ly Rand): GERMICOPA fuajees on väljapanek kartuli ajaloost ja purgis mulaaz erinevatest

kartulimugulatest.

GERMICOPA:

- Asutatud 1947, on vanim sordiaretusfirma Prantsusmaal, siin jaamas on tööl 8 inimest, sh

Catherine Chatot, meie vastuvõtja – taimepatoloog ja aretaja, omavad selleks 10 ha maad.

- Uurimisobjektid: nematoodid, viirused, seened. Nematoodid ja lehemädanik on põhilised

tegevussuunad. Nematooditestid tehakse Taanis, vastused 3 kuu pärast. Siin on

karantiinitsoon. Hariliku kärna teste tehakse ka ja Ervinia – märgmädaniku teste.

- CHARLOTTE – nende sort, friikartul, 30 a vana, kaitset pole, vaba kasutamiseks.

- Kümnest turule tulevast sordist on 15 aasta pärast alles vaid 1

- Sellepärast tuleb olla turule lähedal, tunda turgu, areng vaid juhul, kui suudetakse kohastuda

paljudele turgudele.


- Geenide segamise teel saadakse kartulisort, aretus ühesugune. Minimaalselt 10 a pärast saab

väikesest seemnest uus sort, siis veel 10-15 aastat, kui klient avastab selle sordi. Aretus on

pikaajaline protsess. Kümne aasta jooksul uuritakse erinevaid haigusi, kulinaaria- ning

majandusomadusi.

Laborid: Geenipank - 50 C temp, valgusega. Hoiavad 18 kuud, 900 koopiat + veel 1 koopia neist igaks

juhuks. Need on resistentsed kogud, mida on vaja säilitada bioloogiliseks mitmekesisuseks. Haiguste

kollektsioon – teine külmik.

Köök: tehakse katseid kulinaariaomaduste, krõpsude ja frii osas.

Foto (Ly Rand): meie vastuvõtja energiline pr Catherine Chatot.

Kasvuhoone:

320 taime, kui õied moodustuvad, võetakse ära emataimelt tolmukad ja soovitava isasõite tolm

kantakse emakatele. Ristamise tulemus – mari, paigutatakse võrkkotti, juurde silt: ema/isa nimi,

ristamise kpv. Seeme pestakse välja, külvatakse maha järgmisel aastal.

Foto (Ly Rand): Taim kasvuhoones, marjad on oranžis võrkkotis

koos etiketiga. Teine kasvuhoone: seeme on potti külvatud, saagiks on juba mugulad.


SARL ETS DUCHEMIN – 28.06 hommik

Duchemin Company (kartulikasvataja ja pakendaja) Tourville Odon Caeni lähedal.

SARL ETS DUCHEMIN

Omanik – hr ETS DUCHEMIN:

Fotod (Ly Rand): 1 - Firma omanik hr Ets Duchemin(vasakul) koos Michel Martiniga (ARVALIS). 2 - hr

Ets Duchemin (paremal), kõrval hr Michel Martin ja meie tõlk Alar Leppik.

Firma on asutatud 20 aastat tagasi.

Kartuli kasvatamine firmas DUCHEMIN:

Saak umbes 30 t/ha – oluline mitte kvantiteet, vaid kvaliteet , siin niisutamist pole. Praegu

kasvatatakse 300 ha kartulit, alguses vaid värske kartul, praegu ainult pakendatud toodang otse

poodidesse. 300-st hektarist 60 hektaril separeerib kivid välja. Vana 2-realine mahapaneku masin –

võtab kaua aega. Kui separeerib, siis tootlikkus 6 ha/päevas, kui ei, siis 15 ha/päevas. Praegu alles


lõpetavad panekut – 2 kuud on sadanud vihma. N-väetamine: tavaline kartul – 120 N; salatikartul –

100 N. MARYLYN – kasvatab seda salatikartuli sorti. Endal 200 ha maad, ülejäänu rendib. Rendihind

500 – 1000 eur/ha olenevalt põllu suurusest ja mulla viljakusest, tavaline rotatsioon 5a kartuli

külvikorras. Niisutus praktiliselt puudub – mereline kliima, sademeid piisavalt, siiski niisutab ca 15 ha

– kartulit.

Koristus, hoiustamine, turustamine:

Kartul tuleb põllult, pannakse konteinerisse ja külmhoidlasse. Salatikartul – 50% turust, ülejäänud

lauakartul, 9000 tonni toodab ise, 12000 tonni – ostab kokku. Seemnekartulit ei kasvata, seeme tuleb

siia, tema manageerib, jaotab oma lepingupartneritele, lepingupartnerid on 50 km raadiuses. Lisaks

nisu + loomad, oma külvid – ca 100 ha teravilja.

Tehnika:

Kõik on enda masinad, vajadusel rendib välja, 2 kombaini – 1 omanikul, teine lepingupartneritel, alati

2 inimest kombainil peal. Kasutab GRIMME ja FENDT masinaid – see on kvaliteet.

Toetus kartulile Prantsusmaal puudub, olemas vaid investeeringutoetus (sai kombaini ostuks veidi).

Toetust makstakse ainult enda maa peale, rendimaale toetust ei saa. Kuna kogu tehnika on praegu

olemas, ei ole vajadust investeerida niipea.

HOIDLA:

Foto (Ly Rand): Ets Duchemini firma

laohoone – toimub kartuli laadimine autodele.

Läbi käib sorteerilt 12000 tonni kartulit – konteinerisse ja minema, vajatakse salatikartulit, mis on

väike, seetõttu jäätakse teadlikult kartul väikeseks – oluline pole saaginumber vaid turunõudlus,

kvaliteet. 8000 tonni – külmikusse, ülejäänud teise hoidlasse. Konteinerites ladustatakse kartul

külmikuga hoidlasse. Säilitamistemperatuur friikartulil – 7 kraadi, teistel – 4 kraadi. Kui siit välja läheb

on kartul puhas ja sorteeritud.

Kartul:

sorteeritakse fraktsioonidesse, on hinnavahe:

- Salatikartul – väikesed – kuni 35mm;

- Lauakartul – 35 – 55mm.

- Spetsiaalne nõudlus on väikekartulile (ka nn „sõrmeotsad“) – sorteeritakse ka need. Väike

punane – läheb Portugali, väike kollane – Prantsusmaale.

- Ülejäänud lauakartul sorteeritakse: 40 mm; 40-50 mm; 50-60 mm.


Oma firma LABOR:

Enne pakkimist määratakse ära kartuli kvaliteet oma laboris. Labori maksumus oli ca 150 tuh eur. Laboris 1 inimene (+2 abilist). Igast koormast võetakse 1 kast – kvaliteedi kontrolliks, kontrollitakse eelnevalt ka põllul. Iga kuu võetakse ka laost kast – proovideks. Uued kvaliteedinormid tingisid sellise labori ehitamise vajaduse, oli ka supermarketite nõue. Laboris tehakse ka frii- ja keedutestid, see on kasvataja garantii tarbijale – et on sobilik ja kvaliteetne kartul. Ka pakitud kartuli osas on kontroll – nädal kuni 1 kuu. Säilitatakse kontrollpakend – kui on poes probleem, saab siit võtta kontrollpakendi ja teha testid.

Foto (Ly Rand): Ets Duchemini firma laboris analüüsitakse iga

sissetulev ja pakendatav kartulipartii.

Foto (Ly Rand): Ets Duchemini firma laboris on kaal kartuli tiheduse veealuseks kaalumiseks. Ets

Duchemini firma laboris toimub kartuli keedu ja küpsetusomaduste määramine, vastav

juhendmaterjal on seinal.

VÄIKEPAKENDITE PAKENDAMINE:

Kartul mikrolaineahju-kartuli pakendamiseks, 1 kg suurune mini-pakend. Spetsiaalne plastikkott,

millega koos läheb mikrolaineahju, 850 W, 12 min.

Salatikartul - kuivaine 17-20%. See fraktsioon sorteeritakse eraldi.


Foto (Ly Rand): Ets Duchemini firma mikrolaineahju

kartulipakendid.

PAKENDAMISTSEHH:

Pakendamisliinid, robot, käsitööd vähe. Pesemine, harjamine, optiline sorteer, kuivatus. Inimesi: 8

inimest/vahetus. Kahest filtrist lastakse pesuvesi läbi, selleks oma puurkaev. Iga nädal puhastatakse

kõik masinad ära – puhta veega.

Optiline sorteer võtab katkised välja. Eelmine aasta oli väga soe – kvaliteet polnud hea, seega ka

praegu kartul otsas, ülejääk läheb loomadele. 80% pakenditest – 2,5 kg/pakend. Suuremad ja

väiksemad – madalama kvaliteediga tooted.

Foto (Ly Rand): Ets Duchemini firma pakendamistsehh,

vasakul robot kollase „käpaga“.

Fotod (Ly Rand): Duchemini firma sorteerimisliinid: käsitsi ja optiline sorteer.


Foto (Ly Rand): Duchemini firma pakendatud kartul - poodi.

HIND:

- Pakendi maksumus (võrkkott sildiribaga, fotol) – 60 eur/tonn

- 12 eur/t – liini kulu (masina)

- 50 – 60 eur/t – tööjõukulu

- 250 eur/tonn – kõik kulud kokku.

TÖÖJÕUD:

Tööpäev 12 tundi 6 inimest/6h.

5 inimest – põllutöölist abiks. 2 poega põllul, 1 poeg pakendamistsehhis.

COMITE NORD – 28.06 pärastlõuna

Vastuvõtja Jean-Denis MOAL:

Foto (Ly Rand): Jean-Denis MOAL, Comite Nord vastuvõtja, katsepõllul sordikatseid näitamas. Franceline – pildil olev sort.


Comite Nord:

professionaalne erialaorganisatsioon, omab 490 kartulitootjat Pariisist põhja poole. Kõik 17 “great

Northern region” ühingut ( Nord-Pas-de-Calais, Haute Normandie, Picardie, Champagne-Ardenne and

Ile de France) moodustavad - Regional Producing Establishment of the North (E.P.R.), mis toodab

235 tuhat tonni seemnekartulit aastas, 180 sorti, 9588 ha, mis moodustab 65% kogu Prantsusmaa

toodangust.

Kokku on 4 sordiaretusjaama:

3 tk – kuulub seemnekasvatajate ühendustele, 1 – erafirma (GERMICOPA).

Regioon NORD (Põhja-Prantsusmaa): ca 460 tootjat. Tootmine on koondunud põhiliselt Põhja-

Prantsusmaale.

Comite NORD on seemnekasvatajate assotsiatsiooni eelarvel.

Koht kartuli tootmise organisatsioonis – alt üles süsteem, kuulub kartuli seemnekasvatajate

assotsiatsioonile:

KATSEPÕLLUD:

Mahapanek toimus 3. aprillil, käsitsi. 2 blokki: tärklisekartul ja friikartul.

- 10 000 taime kohta 1 potentsiaalne sort. Tegurid: saagikus, kuivaine, kuju, ühtlikkus, pestav

koor, küpsetustestid, lagunemine, mehhaanilised vigastused, jne.

- 7000 mugulat käib läbi, standardid on Europlanti, Solana, Agrico, HZPC sordid.

- Sordid: MAGNUM, FRANCELINE (200 ha seemnepõld, punase koorega, kuju üsna kehva);

POMPADOUR – restoranide lemmiksort; AGATA, LOUSIANA (Europlanti sort, varajane, Agria

1 vanem, kollane, õrn meh. vigastustele).


Foto (Ly Rand): sort Louisana. Keskus:

Üksnes aretustöö, laboritööd ei tee, tööl 10 inimest, neist 7 tegeleb aretusega, hübriidid – müüvad

edasi: Europlantile, Solanale, KWS-le ja tööstusfirmadele.

Uusehitised 4 osa:

- karantiin

- kasvuhoone

- in vitro

- fütosanitaaria.

Mugulate tootmine ilma substraadita (P.H.S.) :

on uus innovaatiline meetod SE tootmiseks ja algmaterjali tootmiseks regioonis. Comite Nord jaam

Brettevilles on tunnistatud innovatsiooni ja tehnoloogia regionaalkeskuseks (C.R.I.T.T.) ja tulevikus

CRT (Resource centre of Technologies), omavad 2.100 m ² kasvuhoonepinda ilma substraadita

tootmiseks. Nende labor on varustatud tehnikaga, millega määrata viirus- ja bakterteste

Põllumajandusministeeriumile, laboris on võimalik identifitseerida ka sorti P.C.R. meetodil.

Foto (Ly Rand): mugulate tootmine ilma substraadita toitelahusel. II kasvuhoone: kasvuhoones mullas minimugulate tootmine.

Sanitaarkontroll:

Sanitaarkontrolli teostatakse kartuli algmaterjalile igal hooajal. Need kontrollimised on ametlikud ja

Põllumajandusministeeriumi poolt on ette antud tehnilised juhendid - tootmiseks, kontrollimiseks ja

sertifitseerimiseks. Nõuded, millele kultuur peab vastama, et täita ametliku klassifikatsiooni nõudeid.

Kõik testid tehakse vastavalt SOC protseduurireeglitele ja laboratooriumid on akrediteeritud

vastavalt COFRAC bakterioloogia ja viroloogia standardile 17025.


VIIRUSED: - ELISA testid 6 kartuliviirusele- Y,RV,X,S,M,A. - E ja A, B – visuaalne ja ELISA(Y,RV ja kui leitakse X,S,M,A). - Y- viiruse määramine (YN, YNTN, YO, YN) - Seerumite väljatöötamine koos FNPPPT ja INRA-ga.

SEENHAIGUSED ja PECTOBACTERIUM - Fusarium, Phoma ja bakterid nagu Pectobacterium.

KARANTIINSED PARASIIDID: - Bakteri- testid I.F. ja PCR meetodil - Ralstonia solanacearum and Clavibacter michiganensis subsp sepedonicus. - Seerumite väljatöötamine koostöös FNPPPT ja INRA-ga.

NEMATOODID: - Mullaproovide testid – Globodera määramiseks, saadetakse täpsemaks määramiseks

National Laboratory of Plants Protection at Rheu (L.N.P.V.). In vitro taimed testitakse täielikult, SE ja E tehakse järelkontroll.

In vitro taimed ja neile järgnevad paljundused: - tehakse 3-s erinevas kohas: BEAURAINS RESEARCH CENTER; BRETTEVILLE DU GRD CAUX

LABORATORY ja spetsialiseerunud tootjate poolt.

SCEA DELEFORTRIE – talu 29.06 hommik

3 rue de Manicourt , 80190 MESNIL ST NICAISE , Contact : Philippe et Marie DELEFORTRIE

Foto (Ly Rand): Taluperenaine Marie ja peremees Philippe, kõrval Peeter Leppik.

Külas elab ca 500 inimest, asub Põhja-Prantsusmaal, 20 km Lillest ja 120 km Pariisist, koos Amenisega

moodustab kolmnurga, nemad seal vahel. Suhkur toodetakse suhkrupeedist. Suhkrupeet märts –

okt/nov, 100 t/ha, hind 25 eur/t, suhkrut ümberarvestatult 15-16 t/ha. Tärklis – teraviljast, nisust.

Nisu saak – 9 – 10 t/ha. Talivilja vegetatsioon - okt-aug. Loomakasvatus selles regioonis puudub –

maad on liiga head, et heina alla panna.

Prantsusmaal on 2 erinevat tootmissuunda: Tööstuskartul, tšips, püree või supermarketile Pariisi-

kartul. Turule – nemad teevad seda. Toodavad, turustavad, müüb sellele, kes peseb ja pakendab.

Hinnaga on rahul, müüb sorteeritult (müüb sellisele, keda eile külastasime).


Talu üldandmed:

Talu põllud 3 km raadiuses, maad 230 ha. ½ maast – nisu, oder, söödahernes. Lisaks roheline hernes,

suhkrupeet ja kartul 42 ha. Söödis maa – 5ha, heinamaa 4ha. Kõik põllud ca 20 ha, suured maa-alad

tehakse väiksemaks – vahele puuderida jne. Saavad niisutada, sel aastal ei niisuta, sademeid palju,

maa märg.

Foto (Ly Rand): niisutussüsteem

Saak – 30 tonni/ha. Ostja soovib väga ilusat kartulit, 20% moodustab ebakvaliteetne kartul.Vahe – 5-

6 aastat kartuli kasvatamisel samal põllul. 60 ha oma maa, ülejäänud renditud. Maa müügihind:

25 000 EUR/ha. Rent – 300 EUR/ha aastas. Rendileping: 18 aastaks, kui renditakse vaid 1 aastaks 1

põld, siis 1000 eur/ha rent. 30 aastat tagasi ostsid kogu seemne Hollandist, praegu ainult

Prantsusmaalt – see on areng! Hollandis muld saastunud, ei taha sealt pärit seemnekartulit enam.

Omavad ISO 14000 setifikaati, sertifitseeritud keskkonnasõbralik talu, vähe väetist, pestitsiide. 20 –

30 a tagasi polnud puid, nemad teevad kõrghaljastust – istutavad puid. Keskkonnanõuded, ISO –

tingivad seda. Müümisel on ISO sert oluline – inimene teab, et see toodang on kvaliteetne.

Supermarketid kasutavad seda serti, kui turul tahad müüa, peab see sert olema. Piir – 180 kg/ha N

(meie jaoks väga suur number, kuid vahe orgaanilise aine sisalduses mullas: Pr-l 1,5 – 2, Eestis 3 – 4).

Tehnoloogia:

Kartulile antakse 120 kg N/ha, suurtele 200 kg N/ha mahapanekul, Yara väetis, N – vedelik.

Tihedus: 50 000 taime/ha, kartuli suurus ei tohi olla üle 55 mm. Vaid 1 sort - Amandine, reavahe 80

cm. Kastavad 5-6 x aastas, 20 mm/kord. Kastmisvee maksumus – 400 eur/aastas. Lehemädaniku tõrje

– 10 – 15 x. Mahapanek – aprillis, koristus – septembris. Kive pole, parimad põllud Prantsusmaal,

mullakiht 5-10 meetrit. Talu tehnikapark: masinate pesemise koht –võrkplats, all vee ärajooks, prits –

maksumus 150 000 eur, traktor – 200 hj – 100 tuh eur.

Seemne- ja tarbekartuli hind:

- Seemnekartul – 700 eur/t

- Väga hea kvaliteediga tarbekartul – 200 eur/tonn

Inimtööjõud:

Hooajal 12 inimest /kuus, muidu 2 töölist.


Hoidlad:

varem ei kuulunud neile kõrvalhooned, ostsid naabritelt ja ehitasid veel 1 hoidla juurde. Mahutavus

2200 tonni, 40 C hoidla temperatuur, tööstuskartulil – 6-7 kraadi.

Kasutavad IPC – idanemisvastast preparaati.

Sorteer – 20 a vana, ajab asja ära. Uus maksab 120 tuh eur. Nüüd hakkavad ostma uusi masinaid – 1

poeg võtab asja üle, ostab ära talu. Poeg - 20 aastane, õppinud juurat, nüüd hakkab farmeriks.

Fotod (Ly Rand):

Kartulihoidla ja nende kasvatatav sort – Amandine, nägime eelmise aasta saagi mugulaid – nägid välja kui

värsked.

ARVALIS – 29.06 pärastlõuna

ARVALIS - INSTITUT DU VEGETAL

Rue de Foreste, 02590 VILLERS SAINT CHRISTOPHE

Vastuvõtja: Hr Michel MARTIN, meie õppereisi kava kokkupanija, reisi korraldaja:

ARVALIS:

on tehnoloogia instituut – juhitud ja finantseeritud farmerite poolt. ERA mitte riiklik.

Töötajaid – 400, insenerid, tehnikud, mõõtjad 80%.

Eksperimentaaljaamad paiknevad üle Prantsusmaa – 13 jaama + 2 laborit – Boigevilles (teravili,

kartul, kaunvili, farmiseadmed, hoiustamine jm) ja La Minieres (seeme ja sordid).

Koostöös INRA-ga teevad seda, mida farmerid tellivad: teravili, mais, lina, hernes, kartul, heintaimed.

Uurimisobjekt: kogu tsükkel alates tootmisest kuni laomajanduseni ja toidutöötlemiseni (esimene –

pesemine jne).

ARVALIS eelarve: 50 MEur/aastas.

- 50% - subsideerimine teraviljasektori poolt (tootjad, kooperatiivid, töötlejad);

- 30% omafinantseering;

- 20% - CASDAR (Agricultural and Rural Development) – manageerib PM. So eelarveraha, mis

on makstud põllumeeste poolt:

o fix summa+

o käibest tulenev summa.


ARVALIS missioon: kasulik, kasutatav ja kasutatud informatsioon.

Kartuli tehnoloogia ja teenindus farmerile, teevad tööd ka organisatsioonidele, ka

põllumajandusministeeriumile ja kõrvalsektoritele, mis on seotud kartuliga.

On innovaatilised – reageerivad vastavalt keskkonna muutustele, turule. Keskkonnasõbralike

kasvatussüsteemide väljatöötamine, tegeletakse ka ebakvaliteetse toodanguga – mida sellega teha?

ARVALIS struktuur:

kogu Prantsusmaa pm-uuringud on:

- riiklikud uuringud (INRA, Gemagref, Grandes Ecoles, ülikoolid) ja

- erauuringud (sordiaretajad, väetisetehased, agrokeemiafirmad, tehnikafirmad, toidu ja mitte-

toidu kompaniid).

Mõlemat poolt teenindavad tehnilised instituudid – ACTA:

- taimekasvatus – ARVALIS, CETIOM; ITB ja teised;

- loomakasvatus – mitmed instituudid

Nõuanne:

eeltoodud uuringuid viivad farmerini kohalikud nõuandjad - chambres d’Agriculture, Co-ops,

kaubandus.

Kett: farmer – kohalik nõuandja – tehnoloogiainstituut, suheldakse ka tihti otse farmeriga.

Koostöö – sordiaretajaga, keemiafirmaga, masinaettevõtetega ja teistega.

ARVALIS – instituut:

on assotsiatsioon Farmerite Liidu (AGPM-mais; AGPB-nisu) ja kooperatiivide (IN VIVO, FFCAT) ja

teiste organisatsioonide (seemnetootjate, sordiaretajate, kartuli, veiste, sigade, union of Farmers,

Chambres d’Agriculture) vahel.

Juhatus: 34 liiget – seemnetootjad, farmerid; sordiaretajad – erialaorganisatsioonid,

Põllumajandusministeerium. Juhatus es on alati farmer esitatud – kas otse juhatuses, kaudselt ka

läbi organisatsioonide.

ARVALIS programm:

Teaduskomitee – 38 liiget, president on INRA-st. 18 regionaalset komiteed (400 farmerit), 5

rahvuskomiteed: teravili, mais, kaunvili, kartul, loomasööt.

Teaduskomitee ja regionaalkomiteed koonduvad ARVALIS juhatusse.

ARVALIS töö:

kogu sektor ütleb, mida tehakse, millele pannakse rõhk jne.

ARVALIS - õpetavad, uurivad, katsetavad ja kogu töö on suunatud farmerile – info, õppetöö,

seminarid, ekspertiisid, protsesside vahendid jne. Näiteks: mis ajal mis preparaadiga pritsida

lehemädaniku vastu. Michel Martin, meie vastuvõtja, on selle projekti juht.

ARVALIS info:

1400 artiklit/aastas, ajakiri Perspectives Agricoles, 150 dokumenti, internet , ARVALIS tööd – valitud

materjal – saadetakse postiga farmerile koju.

ARVALIS informatsioon:


rahvusvahelised näitused, messid, ca 3000 kokkusaamist/aastas 70 000 farmeriga ja tehnilise

töötajaga, rahvusvahelised kokkusaamised - kokku 10000 inimest, neist 3000 välisriikidest,

õppepäevad. « Les Culturales »ajakiri.

ARVALIS õppepäevad:

sh õppematerjalid, individuaalsed vastused – taimekasvatus, niisutamine, tehnoloogia, N-väetamine,

uued regulatsioonid, teravilja kuivatimajandus, jne.

Kõik on avalik, farmerite poolt kinni makstud, info on avalik. Kui keegi tellib konkreetse tellimuse, siis

tuleb maksta ja info läheb ainult tellijale. On nõus osalema ka Euroopa projektides.

Teemad: sordid, maheviljelus, ökofüsioloogia, haigused, pestitsiidid, väetamine, niisutamine, tehnika

ja tehnoloogia, uus pm-poliitika, tootmiskulud, jne.

ARVALIS eesmärgid:

- Kõrgesaagilise keskkonnasõbraliku innovaatilise süsteemi ülesehitamine : sordid,

ökofüsioloogia, haigused, umbrohud, kahjurid, niisutamine, väetamine, inseneriteadus,

tootmissüsteem, keskkonnanõuded.

- Kvaliteedi tootmine: inimtoit, hoiustamine, kvaliteedikontroll. Kvaliteet, so vähem kuluraha.

Toota kvaliteeti – töödeldud ja värske inimtoit, hoiustamine, mugulate sanitaarkvaliteet.

- Suurendada kasvatajate ja töötlejate konkurentsivõimet. Kriteeriumid - konkurentsivõime ja

ökonoomiline hindamine. Pestud kartuli turg reguleerib: kes kasvatab aasta, siis vahe – need

lõpetavad tootmist. Puistes säilitamine – kvaliteet ei olnud hea. Kvaliteetne kartul saadakse

niisutamisega ja kvaliteetse hoidlaga. 15 a tagasi ei hoiustatud, nüüd hoiustatakse

konteinerites 1,5 miljonit tonni kartulit.

ARVALIS põldkatsed:

Külastasime Euroopa kartulipäeva toimumiskohta – 18 ha kartulikatsete põldu.

Foto (Kalle Hamburg): katsepõld, kus toimub

septembris rahvusvaheline kartulipäev.

ARVALIS (katse)hoidla:

Ehitatud 2 a tagasi, kartuli kõrval ka teravili. IPC – idanemisvastane preparaat. Puistes hoidla:

salvelauad – 45 kr nurga all, 2-3x säilitusperioodil pritsitakse kemikaali 36 ppm g/tonni kohta IPC-

preparaati. Ruum, kus hoiustatakse õunu, pirne: O2 – 1%; CO2 – 2%


Foto (Ly Rand): ARVALIS katsehoidla puistes kartulile.

Foto (Ly Rand): ARVALIS katsehoidla puistes kartulile – nn salvelauad on paigutatud diagonaalselt,

mitte vertikaalselt, nagu meil.

Foto (Ly Rand):

ARVALIS katsehoidla puistes kartulile – salvelaudade paigutamise kronšteinid.

PRANTSUSMAA SEEMNEMAJANDUSE KORRALDUS

Organisatsioonid:

UNPT – tootjate ühing - www.producteursdepommesdeterre.org

CNIPT – värske kartuli organisatsioon - www.cnipt.fr

GIPT – töötlev turg - www.gipt.net

FN3PT – seemnekasvatajate organisatsioon - www.plantdepommedeterre.org

GNIS on moodustatud 8 sektsiooni esindajatest, mis hõlmab kõiki spetsialiste: sordiaretajad, seemnetootjad, seemnekasvatajad, seemnemüüjad, farmerid ja teised huvipooled.

http://www.cnipt.fr/


Selline spetsialiseerumine omab mitmeid eeliseid:

- GNIS liikmed omavad ekspert-teadmisi oma eriala osas, nad teevad põhjendatud ettepanekuid reeglite kohandamiseks tegelikele seemnetootmise tingimustele. Sellised GNIS ettepanekud kinnitatakse ametlikult Põllumajandusministeeriumi poolt.

- GNIS - üldine koordineerimine ja tihe seostatus sektsioonide vahel on tagatud administratsiooni poolt, kuhu kuuluvad iga sektsiooni juht ja Põllumajandusministeeriumi esindaja.

- GNIS edendab informatsiooni kättesaadavust, sh diskussioonide raames, iseäranis seemnekasvatajate ja tootjate vahel.

- GNIS – sektsioonid on GNIS i süda, spetsialiseerunud on toodangu järgi. Sektsiooni nõukogud, mis administreerivad teda, esitatakse erinevate sektsioonide liikmete poolt 3 aastaks.

- GNIS nõukogu: esindab kõiki erialasektoreid: aretajaid, seemnetootjaid, müüjaid ja lõpp-

kasutus farmereid ja mõningal juhul ka tööstuse esindajaid, iga sektsioon omab

sekretariaati.

- GNIS sektsioon on:

o Dialoogiplatvorm erinevate GNISi osade vahel. Dialoog sektorite juhtimiseks, läbirääkimised seemnetootmise ökonoomiliste ja tehniliste tingimuste osas, kasvatamislepingute raames. Dialoog seemnetootjate sektori ja ostjate (lõppkasutus farmer)vahel toodete kvaliteedi, pakendamise, tarneaegade, jm osas. Kõik need diskussioonid on eesmärgiga, et lõpeksid lepingute sõlmimisega.

o Dialoogiplatvorm erialasektori ja avaliku sektori vahel. Eriti oluline on dialoog regioonide arengu küsimustes.

o Tagasiside platvorm, ühistupoliitika sektori areng kogu põllumajanduse arendamisel. Tootmistehnoloogiate parandamise poliitika. Kommunikatsioon julgustamaks tootearendust, selgitamaks organisatsiooni tööd ja tema reguleerimisvaldkonda. Selle töö järjepidevuseks on oluline spetsialistide kaasamine, mis on efektiivne läbi arvukate komiteede ja töögruppide.

SOC – ametlik seemnete kontrolli ja sertifitseerimise teenistus. Seemnete sertifitseerimine Prantsusmaal: range kontroll, mida teostab SOC.

Prantsusmaa on juhtiv tootjamaa Euroopa Liidus ja teine seemneeksportija riik maailmas, samuti üks esimesi riike, kes organiseeris kohustusliku kvaliteedikontrolli ja ametliku seemnete ja pm-taimede sertifitseerimise.

- ajal, mil elanikud, tarbijad, töösturid ja farmerid on hõivatud keskkonna, toiduohutuse ja eetiliste probleemidega , on tähtis aru saada kuidas seemnekontrolli ja sertifitseerimist läbi viiakse. Prantsuse süsteem on selles kindlasti üks enam kasutatavam ja tõhusam.

- Põllukultuuride seemnete kvaliteedikontrolli printsiibid Prantsusmaal pandi paika 1950 aastal erialaorganisatsiooni poolt, 10 aastat hiljem muudeti see ametlikuks, algul toimis see rahvuslikuna, hiljem Euroopa seadusandluse alusel.

- 1962 aastal delegeeris Põllumajandusministeerium sertifitseerimise GNIS-ile (French association for seeds and seedlings)

- GNIS on usaldanud selle missiooni SOC-ile ( Service officiel de Contrôle et de Certification, Official Service for Seed Control and Certification.)

- SOC eesmärk on kasutada põllumajandusministeeriumi regulatsioone tootmises, kontrollimisel ja seemnete, taimede sertifitseerimisel. SOC annab ametliku tunnistuse toote vastavuse kohta nõuetele, garanteerib sordiehtsuse ja -puhtuse, füüsilise puhtuse, idanevuse määra ja teatud liikidele nende sanitaar-kvaliteedi. SOC töö on ametliku etiketi kinnitamine seemne ja seemnekartuli pakendile, mis vastab kvaliteedi-standardile.


- Volitatud kontrollimiste printsiip, mida Prantsusmaal kasutatakse, on suurelt inspireerinud Euroopa seadusandlust ja nüüdsed tendentsid rahvusvahelistes regulatsioonides sätestab OECD.

- Seemnetootjate poolt algatatud, Prantsusmaa avaliku sektori poolt institutsioneeritud, laiendatud Euroopale ja integreeritud rahvusvahelise kaubanduse reeglitega, omab sertifitseerimine topelteesmärki: garanteerida farmerile seemnete kvaliteet ja ergutada parendatud sortide levikut.

ÕPPEREISI TULEMUSED:

Õppereisi eesmärgid olid:

- Õppereisi kogemuste alusel on võimalik parandada Eesti kartulikasvatuse teaduspõhist arendustegevust.

- Prioriteet on kartuli kvaliteet, teadlikkuse tase on eelduseks, et kasutatakse resistentseid kartulisorte, vähenevad taimekahjuritest tekkivad mõjud saagikusele.

- Võimalik on parandada ühistulist ettevõtlust kartulikasvatuses, töötlemisel, turustamisel ja erinevate sektorite vahelist koostööd.

- Võimalik on täiendada ja efektiivistada tootmissüsteeme ning töötlemistehnoloogiaid.

- Võimalik on rakendada uudseid ja parendada olemasolevaid säilitustehnoloogiad kartuli konkurentsivõime suurendamiseks kohalikus ja rahvusvahelises kaubanduses.

- Kogemustele toetudes on võimalik MTÜ Eesti Kartulil erialaorganisatsioonina kogu Eesti

põllumajanduse arendustegevuses osaleda ja protsesse arukamalt suunata – eeskätt

koostööks kõigi sektorite vahel.

Õppereis täitis täielikult püstitatud eesmärgid:

Eesti kartulikasvatuse eliit (tootjad, teadurid, tulundusühistu Talukartul liikmed, MTÜ Eesti Kartul

liikmed) on saanud rikkamaks olulise informatsiooni ja kogemuste võrra, mis võimaldab planeerida

edasist kartulikasvatuse arengut Eestis, et muuta tootmisharu konkurentsivõimelisemaks.

On loodud olulised kontaktid Prantsusmaa juhtivate kartulikasvatuse teadusasutustega, tootjate

ühendustega ning tootjatega, mida kasutada edasises kartulikasvatuse arendustegevuses.

Prantsusmaal valitsev ühistuline ettevõtlus väärib järgimist ja propageerimist Eestis, tõdeti, et see on

üks oluliseim vajakajäämine Eesti kartulikasvatuses ja kogu põllumajanduses. Eesti põllumajanduse

areng peaks olema suunatud erinevate sektorite – riiklik, äri ja erialaorganisatsioonid (MTÜ) –

koostööle. Tõdeti, et Eesti olulisemad probleemid seisnevad erinevate sektorite koostöö puudumises,

puudub teenuste väljavolitamine, riigi abi võiks seisneda pigem teenuste ostmises instituutidelt, jms.

Õppereisi olulisemad tulemused:

- Mõtteviisi murdmine ja kujundamine – arengu võti on koostöö ja ühistuline ettevõtlus. Hinnata tuleb kogemusi ja professionaalsust. Kogemustele ei ole alternatiivi.

- Kartulikasvatuses on kartuli kvaliteet olulisem saaginumbritest. See loob positiivse imago kogu valdkonnale. Kogu tootmise ja müügikett töötab selle nimel, et kartulitarbimine ei väheneks, et ei kaoks tarbija tekkinud usaldus kartuli ja selle kvaliteedi suhtes.


- Kartuli kvaliteet algab seemnekartulist, tuleb järjekindlalt tõsta tootja teadlikkuse taset, et seemnekartulit tuleb vahetada, kasutada tuleb kontrollitud SERT-seemnekartulit. Eeldab teavitustööd, koostööd, mitte sundi.

- Selleks on võimalus – tootjad ja nende ühendused on kogu süsteemi omanikud. Süsteemi kuuluvad – teadus- ja uuringutegevus, sordiaretus, nõuandeteenistus, sertifitseerimine, kasvatamine, turustamine jm.

- Farmer (kartulikasvataja) on esindatud kõigis protsessides, protsessid toimuvad tema tellimusel ja ta finantseerib neid protsesse. Riik tellib teenuseid (uuringud, sertifitseerimine) tootjate (kartulikasvatajate) ühendustelt.

- Sordiaretus ei pea olema pelgalt ärifirmade või riigi huvi ja tegevus, Prantsusmaal tegelevad sordiaretusega kartulikasvatajate ühendused (va 1 erafirma, kuid temagi kuulub ühendusse), kartulikasvataja tellib sordi või selle säilitusaretuse.

- Sordiaretaja maksab uuringute ja muude vajalike protsesside, sh meristeemi ja sertifitseerimise eest maksu kartulikasvatajate ühendusele. Litsentsitasu maksab aretajale tema sordi kasutamise eest kartuli müüja. võimalik on rakendada taolist põhimõtet vastavalt meie oludele.

- Eeskuju tuleb võtta Prantsusmaa aretaja mõtteviisist: tuleb olla turule lähedal, tunda turgu,

areng on vaid juhul, kui suudetakse kohastuda paljudele turgudele.

- Kartulikasvatuse agrotehnoloogilised kasulikud kogemused:

o Kartuli kvaliteet algab seemnekartulist

o Kartulikasvatuses on vajalik põuaperioodil niisutamine. Niisutamisega piiratakse haigustekitajate levikut ja antakse mugulale kaubanduslik välimus. Need kartulikasvatajad, kes ei läinud Prantsusmaal üle niisutamisele, on tänaseks tegevuse lõpetanud – nii oluline on see tehnoloogia kartulikasvatuses.

o Kartulimugulate veealune kaalumine – meil ei tehta, kuid see näitaja on Prantsusmaal aluseks kartuli tiheduse määramisel sordiaretuses, uuringutes ja põhiliselt äris. On oluliselt täpsem mõõtmisviis kui meil kasutatav meetod.

o Kartuli kvaliteedi määramine pakendaja, müüja poolt – veealune mass, mugulate tumenemine keetmisel, fritüüris praadimisel, jm.

o Tutvusime hoidlas kartuli kuivatamise uue meetodigal.

o Kartuli hoiustamisel saime mitmeid olulisi teadmisi, mida rakendada meie kartulihoidlates.

o Kartulihoidlas salvelaudade diogonaalne paigutus – võimaldab kergemini laudu eemaldada ja säilitab õhuvahe.

o Kartulikasvuhoonetes õhuakende avades lõõtsvõrgu kasutamine – aitab efektiivselt lehetäid eemale hoida.

- Seemnekartuli sertifitseerimine on volitatud edasi pädevatele ühingutele/asutustele – tunnustamine toimub vaid 14 inspektori poolt, kes tunnustavad ca 300-400 ha seemnekartulit, inspekteerivad SE ja E põlde 3x, A-kategooriat 2x. Meil tuleb samamoodi sertifitseerimise süsteem ümber kujundada, et vähendada riigi eelarvekoormust ning teenus oleks järelevalvest lahutatud.

- Kartulikasvatuse nõuandeteenistus on osa terviklikust süsteemist, mida kontrollib farmer. Farmer otsustab mida uurida, uuringutulemused on aluseks nõustamisel, nõustajaks on kartulikasvatajate ühenduse spetsialist. Teenuse maksab põhiosas kinni farmer.

Koostas: Ly Rand, reisist osavõtja

Documents

Õppereis Euroopa juhtivatesse kartuli- ja taimekasvatuse ... · Prantsusmaa on põhiline seemnekartuli tootja EL-s: Holland - I, Saksamaa - II, Prantsusmaa 3-4 kohal. 2011 aastal