PPPPEEEEEEEETTTRRRRIIII 33333333,,,, … · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

Asukoht (L-Est’97) X 6475505

Y 659536

Muinsuskaitsealune objekt: TARTU PEETRI KIRIK, 1882-1884 A. (MÄLESTISE REG. NR. 7080)

Objekti aadress: TARTUMAA, TARTU LINN,

NARVA MNT 104

Tellija: EELK TARTU PEETRI KOGUDUS

NARVA MNT 104

50303 TARTU

Töö täitja: Kobras AS (E 377/2008)

Juhataja: URMAS URI

Vastutav spetsialist: TEELE NIGOLA

(VS 606/2012)

PROF JUHAN MAISTE

Kontrollija: REET LEHTLA

Juuni 2014 TARTU

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310 faks 7300 315

[email protected]

TÖÖ NR 2014 TÖÖ NR 2014 TÖÖ NR 2014 TÖÖ NR 2014 ---- 102 102 102 102

PPPPPPPPEEEEEEEEEEEEEEEETTTTTTTTRRRRRRRRIIIIIIII 3333333333333333,,,,,,,, TTTTTTTTAAAAAAAARRRRRRRRTTTTTTTTUUUUUUUU

MMuuiinnssuusskkaaiittssee eerriittiinnggiimmuusseedd

Peetri 33, Tartu – muinsuskaitse eritingimused

Kobras AS töö nr 2014-102

seisuga 19.06.2014 2

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:


OBJEKTI ASUKOHT:

Tartumaa, Tartu linn, Narva mnt 104

TÖÖ EESMÄRK:

Muinsuskaitse eritingimuste koostamise eesmärgiks on kaasajastada Artes Terrae OÜ poolt 2007. aastal koostatud Peetri 33 hoone muinsuskaitse eritingimusi, et hinnata võimalusi hoone rekonstrueerimiseks kooli ja õpilaskodu hooneks. Peetri tn 33 hoone paikneb ehitismälestise Tartu Peetri kirik (reg. nr. 7080) kaitsevööndis.

TÖÖ LIIK: Muinsuskaitse eritingimused

TELLIJA: Kontaktisik:

EELK Tartu Peetri Kogudus Narva mnt 104 50303 Tartu Tarvo Siilaberg Tel 53 487 681 [email protected]

KOHALIK OMAVALITSUS: Kontaktisik:

Tartu Linnavalitsus Raekoda 50089 Tartu Ingrid Perner Tel 736 1261 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Projekti juht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310 [email protected]

Koostajad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Juhan Maiste – kunstiajaloo professor Kadri Kattai – assistent Liisi Preedin – assistent Kristofer Soop - assistent

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd - projekteerija

Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija



seisuga 19.06.2014 3

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

• KMH0046 Urmas Uri;

• KMH0047 Anne Rooma.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:

• Ehitusjuhtimine EEJ002734;

• Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002;

• Kaevandamine KKA000152;

• Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14.



seisuga 19.06.2014 4

SISUKORD

1. ÜLDINFO ..............................................................................................................................................................................5

1.1. ASUKOHT ........................................................................................................................................................ 5

1.2. OBJEKT ........................................................................................................................................................... 5

1.3. TELLIJA ........................................................................................................................................................... 5

1.4. ERITINGIMUSTE KOOSTAMISE EESMÄRK .............................................................................................................. 5

1.5. ERITINGIMUSTE KOOSTAMISE AJEND ................................................................................................................... 6

1.6. METOODILINE PÕHISUUND JA MUINSUSKAITSELINE LÄHENEMINE ............................................................................ 6

1.7. STIIL JA ARHITEKT ............................................................................................................................................ 6

1.8. VÄÄRTUS ........................................................................................................................................................ 6

2. AJALUGU JA DESKRIPTSIOON .....................................................................................................................................8

2.1. AJALUGU ......................................................................................................................................................... 8

2.2. KIRJELDUS .................................................................................................................................................... 11

3. MUINSUSKAITSE KONTSEPTSIOON .......................................................................................................................... 12

4. ILLUSTRATSIOONID ...................................................................................................................................................... 15

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA FOTOFIKSAAZ ......................................................................................................... 28

6. SÄILITAMISELE KUULUVAD DETAILID .................................................................................................................. 38

7. JOONISED .......................................................................................................................................................................... 39

8. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU ....................................................................................................................... 42

9. LISAD .................................................................................................................................................................................. 43



seisuga 19.06.2014 5

1. Üldinfo

Muinsuskaitse eritingimuste alusena on kasutatud 2007. aastal Artes Terrae OÜ poolt loodud

„Muinsuskaitse eritingimused - Peetri 33, Tartu“ dokumenti.

1.1. Asukoht

Tartu Peetri koguduse kooli– ja leerimaja (Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehh) asub

Tartus Peetri 33 (joonis 1.1).

Joonis 1.1. Peetri 33 paikneva hoone asukohaskeem. Aluskaart: Maa-amet.

1.2. Objekt

Peetri koguduse koolimaja. Hävinud (hävis tules 71 % ulatuses) 1945. aastal. Ehitatud 1949. aastal

Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhiks.

1.3. Tellija

EELK Tartu Peetri Kogudus.

1.4. Eritingimuste koostamise eesmärk

Hoone eelseisev rekonstrueerimine ja kasutusele võtmine kooli- ja üliõpilaskodu ruumidena.



seisuga 19.06.2014 6

1.5. Eritingimuste koostamise ajend

Valdaja soovib asuda koostama hoone rekonstrueerimise projekti. Kehtivad muinsuskaitse

eritingimused on aegunud ja vajavad kaasajastamist.

1.6. Metoodiline põhisuund ja muinsuskaitseline lähenemine

• Metoodiline põhisuund: Välisarhitektuur: Põhihoone osas säilitav ja restaureeriv,

keraamikatehase juurdeehitise puhul rekonstrueeriv lähtuvalt vajadusest hoone

kasutusotstarvet muuta. Juurdeehitise fassaadikattena lubatav tume tellis. Sisearhitektuuri

puhul põhjendatud ulatuslik rekonstrueerimine.

• Muinsuskaitse lähenemine: Tuleneb hoone kahest ajaloost, millest esimene seostub Peetri

kiriku koguduse ja Eesti arhitektuuri ajaloo suure nime Georg Hellati tegevusega, teine 1944.

a. pommitamise järgi läbi viidud ümberehitustega, mille järgi hoone omandas uue

arhitektuurilise iseloomu ja koos sellega kindla ajas määratletud kvaliteedi. Lähtuvalt lääne

muinsuskaitse printsipiaalsetest seisukohtadest (väljendatud Veneetsia Hartas 1964. a. ja

sellele järgnevates dokumentides) on ajaloo protsess pöördumatu ja restaureerimine

õigustatud vaid sõjakahjustuste vahetu likvideerimise käigus või looduskatastroofide järel.

1.7. Stiil ja arhitekt

• 1919. Peetri kiriku koolimaja (koos leerisaaliga). Projekti autor Georg Hellat. Juugend. EAA F.

298, nim. 2, s. - ü. 279.

• 1945. Elumaja, Tartus, Peetri tän. 33 taastamise projekt (jäi realiseerimata). Projekti autor

Arnold Mattheus. Funktsionalism. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.

• 1949. Tartu Metallitööstuse kombinaadi portselani tsehhi, Peetri tn. 33. Tehniline projekt.

Projekti autor Heino Välba. „Stalinism”. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.

1.8. Väärtus

Muinsuskaitseline väärtus tuleneb kolmest põhilisest kriteeriumist.

− Arhitektuuriline väärtus – Koolihoone kõrval kujutab ehitis 1940. aastate mõõduka

„stalinismi” näidet, mis pälvib tähelepanu tervikuna, seostes nii kunagise Peetri kiriku

pastoraadi kui sellele portselanitsehhi tarbeks lisatud juurdeehitusega.

−−−− Ansambliline väärtus – Seotud ühelt poolt Peetri kiriku ansambliga, moodustades sellele

olulise visuaalse fooni ja teiselt poolt Peetri tänava hoonestusega, kontakteerudes siinse

väärika tagasihoidliku arhitektuurilise miljööga.

−−−− Linnaehituslik väärtus – Peetri tänava poolselt küljelt tänavlõigu kesksemaid ehitisi, tõustes

esile nii oma mahtude kui arhitektuuriga. Hoovipoolses küljes on side linnaruumiga suhteliselt

nõrk, mis osaliselt tuleneb juba ehitusaegsetest tingimustest, valdavalt aga uue linnaehitusliku

struktuuri kujunemisest sõjajärgsetel aastatel. Lõunaküljele jäävate kortermajade



seisuga 19.06.2014 7

arhitektuuriliselt ilmetu - anonüümne taust kõneleb linnaehituslikust kontekstist, mida

kavandatav planeering on kutsutud elavdama ja väärtustama.



seisuga 19.06.2014 8

2. Ajalugu ja deskriptsioon

2.1. Ajalugu

I etapp

Kirik ja koguduse hoone

Peetri kirik on ehitatud eesti kogudusele ja seoses linna üha kasvava elanike arvu ning nende

vajadusega. 1525. a. määrati eestikeelsete teenistuste läbi viimiseks Jaani kirik. Ajalooga sammu

pidades valmis 1840. a. Maarja kirik, mis aga 1869. a. linnavalitsuse korraldusel lahknes, andes aluse

kahe erineva koguduse: maa ja linnakiriku sünniks. 4. jaanuaril 1870. a. tuli uus linnakogudus Jaani

kirikus esimest korda kokku, kus sellele anti ka nimi – „Tartu Peetri kogudus” [1]. Rahvusliku liikumise

tõusulainel (mille üheks teeviidaks oli 1869. a. esimene laulupidu) aset leidnud sündmused olid

jõudnud ühe oma olulise tähiseni – nii nagu Tallinnas Jaani ja Kaarli kiriku ehitus tähistab Peetri kiriku

püstitamine mitte üksnes kasvava kultuurilise ärkamise jõudu, vaid on tähiseks ka rahvusliku liikumise

eesmärkidest.

Kiriku ehitamise lugu on leidnud põhjalikku valgustamist Mart Siilivase monograafias „Tartu arhitektuur

1830 – 1918. Historitsism ja juugend.”, Tartu 2006, tõstes ajastu romantilises vaimus kavandatud

tellishoone arhitektuuris esile pigem „romaani kui gooti eeskujusid” [2]. Laiemas mõttes kuulub kiriku

ideeline lahendus stiilikonteksti, mis juba 19. sajandi algusest alates tõstis klassika valeva lihtsuse

kõrval esile visuaalkultuuris end ilmutava tumeda poole, tehes panuse kirikuarhitektuuris end

avaldavale kontrastsele ja romantilisele käsitluslaadile, mis seostus ühelt poolt stiiliajaloo uute

suundade ja teiselt poolt rahvusluse (eelkõige saksa rahvusluse) kontekstis avalduva keskaja idee

uuestisünniga. Eesti kogudus järgis Põhja saksa telliskivigootika (Backstein Gotik) poolt kehtestatud

väärtusi, otsis kaugemaid eeskujusid 12. – 13. sajandil valminud Westfaali katedraalide arhitektuurist,

sulatas oma mõtte seejuures aga Tartu üldisesse siluetti ning tegi pärast esimeste Preisi päritolu ja

Berliini koolitusega Maximilian Roetscheri (1837 – 1886) projektide kõrvale jätmist korraldatud

konkursi tingimustes ettepaneku: „ehitada kirik telliskivist ja gooti moodi” [3].

1880. a. korraldati Peterburis akadeemik Rudolf Bernhardi eestvõtmisel avalik konkurss uue projekti

saamiseks. Võitjaks osutunud Tsiviilinseneride Instituudi professor Viktor Schröteri projekti (ei ole

säilinud) järgi valmis kiriku põhiosa 1882 – 1884, misjärel ehitus seiskus ja lõpetati alles 1903. aastal.

Püstitatud tornide metallkonstruktsioonide kavandajana oli seejuures kaasatud ka esimesi eesti soost

arhitekte – Georg Hellat (1870 - 1943) , isik, kellele nii kiriku arhitektuuris kui Eesti arhitektuuriajaloos

kuulub märkimisväärne roll. Hellati näol astub Eesti kultuur pika sammu professionaalse ehituskunsti

poole. Tema peateos – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone pälvib tähelepanu nii oma stiiliideoloogia kui

Tartu ja Lõuna - Eesti vaimu selgesõnalise manifestatsioonina. Hellati osa 19/ 20. sajandi vahetuses

puhkenud „Tartu renessansis” on leidnud vaatlemist varasemate autorite poolt (Leo Gens [4]). Mõnda

aega tagasi Ants Heina sulest ilmunud monograafia „Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone

Tartus” (1997), seab Georg Hellati loomingu nii mõneski mõttes uude valgusesse. Nii nagu Hein

väidab, oli tegemist „pigem ehitustehniku kui ehituskunstnikuga – ja seda mitte üksnes oma hariduselt,



seisuga 19.06.2014 9

vaid ka pürgimustelt.“ [5]. Selle arvamusega võib nõustuda siiski vaid osaliselt. Ühelt poolt oli tegemist

andeka loovisikuga, teiselt poolt end alles kehtestava arhitekti minaga, kes nii nagu mitmed teised

alustajad - Voldemar Lender, Karl Mauritz, Anton Uesson pidasid ehituskunstilise kreedo kõrval

oluliseks ka head läbisaamist tellijaga, kuuludes toonase publiku nõudlusele vastavalt pigem

traditsionalistide kui uuendajate hulka. „Nende meeste kapitaliks oli Riiast või Peterburist saadud

haridus ja maju ei projekteerinud nad mitte enese loominguliseks realiseerimiseks, vaid elus edasi

jõudmiseks ja seda nad oskasid”, väidab Mart Kalm [6].

Tartule lisaks on Hellat projekteerinud ka Tallinnas, Pärnus, Valgas, kus tal oli mõnda aega ka

arhitektuuribüroo. Tema loomingu tipptase seostub Eesti Üliõpilasseltsi hoonega Tartus ja „Säde

majaga” Valgas, kus soliidse fassaadikäsitluse tagab klassitsismi programmist lähtuv ratsionaalne ja

tasakaalustatud sümmeetria reegleid silmas pidav loogiline lahendus, andes juba toona võimaluse

küsida, „kus on hoog, kus on isikupära, kus on too arhitekti loov personaalsus” 1913. a. Hellati Pärnu

Endla seltsimaja kohta (Aino Kallas). [7].

Peetri kiriku kooli– ja leerimaja puhul (illustratsioon nr 1) avaldub Hellati anne talle omases ajalikus

vormis. Ei midagi üleliigset, stiil on pigem kokkuvõtteks kui millegi suurema ja ülevama äratajaks. Kui

projekt telliti, peeti selle puhul silmas 1906. a. seoses kooli rajamisega alustatu lõpule viimist. Hellati

poolt 1908. a. koostatud joonistelt [8] õhkab vastu askeetlikult ranget vaimu, mis tõenäoliselt sobis

toonaste arusaamadega didaktika eesmärkidest ja kasvatuslikust sisust. Nii fassaadid kui hoone kolm

korrust on kantud joonlaua ja pliiatsiga lakooniliselt paberile, märkides ära pigem kontuurid kui

süvenedes detailidesse. Lõpptulemusest, mis tõenäoliselt läbis kollektiivse „inspiratsiooni kuuri” (vrdl.

Üliõpilaste Seltsi hoone), erineb projektil kujutatu seejuures üsna märgatavalt, pakkudes fassaadidel

valitseva juugendstiili pürgimuste asemel kainelt läbimõeldud lähenemise siseruumides.

Et tulemust siiski ajastu stiilikonteksti sobitada, läks vaja paisutusi esiküljel, ornamentikat ja

historitsismi repertuaarist laenatud karniise katusetsoonis. Fassaad pidi mõjuma tervikliku ja

lõpetatuna, milleks nii värvis kui faktuuris kasutati telliskivi ja valgete pindade kombinatoorikat, mis

pidid kindlustama sideme nii mineviku eeskujude - kirikuga naabruses kui uue ajastu avatusega

avarama ja heledama mõttelennu poole. Peakülje arhitektoonika kujundab ühtlane akende rida,

pälvides ühe selge ja hinnatava elemendina tähelepanu tänaseni. Sissepääsud hoonesse asusid

otstes, mis juhatasid külastaja otsejoones asja sisu juurde – leeritoa (illustratsioon nr 2) ja kahe

klassiruumini alumisel korrusel, suure peasaalini (illustratsioon nr 3) teisel korrusel ning korteriteni

ülakorrusel. Lihtsad valged kahhelahjud, tahveldistega tiibuksed (millest mitmed on säilinud tänaseni),

tellispõrandad rõhutasid Pestalozzi aegsete hariduse ideede elujõudu ja kiriku kui õpetava ja

manitseva institutsiooni sisemist tarvet nende oma programmiliste ideede ellu viimisel, mille

kaugemaks taustaks on valgustusajastu ja selle raames tärganud pieteetlik ilmavaade.

II ehitusetapp

1944. aasta Tartu pommitamisel sai Peetri kiriku koguduse maja hävitavalt kannatada. Tartu Linna

Peaarhitekti Projekteerimise ja Geodeetilise Büroo poolt koostatud aruande [9] põhjal moodustas



seisuga 19.06.2014 10

„hävinud elementide väärtus 71 % hoone kogumaksumusest, taastava mahu suuruseks hinnati 8500

ruutmeetrit. Hävinud elumaja ja leerisaali tööde kogumaksumuseks hinnati 680 000 rubla, mille eest

pidi valmima 670 ruutmeetrit elamis- ja 166 ruutmeetrit kõrvalruumide pinda. Nagu aruandes mainitud,

oli hoone sokkel laotud põllukivist ja välisseinad tellistest. Siseseinte puhul oli kasutatud suhteliselt

õrnema konstruktsiooniga vahvärki. Ehitada tuli uus katuse toolvärk ja trepikojad, põrandad jne.

Projekti koostamise sai ülesandeks linnaarhitekt Arnold Matteus.

12. juunil 1945. aastal koostatud lahenduse põhiidee oli ehitise kapitaalne rekonstrueerimine.

Matteuse ideeks oli muuta arhitektuuri ja fassaade; säilitades küll ehitise gabariidid ja kapitaalseinad,

kavandas arhitekt talle iseloomulikul rahulikul ja tasakaalustatud moel hoone liitmise ennesõjaaegsele

Tartule iseloomulikku stiilikonteksti: esikülje risaliidid oleks Matteuse ettepanekute järgi tulnud

varustada funkile omaste laiade akendega; peasissepääs viia hoone keskele. Ettevõetud tööde

eesmärgiks oli säilitada hoone põhiline otstarve koolimajana – võtta keldrikorrus kasutusele

juurviljahoidla, pesuköögi ja arhiivina, I korrus kantselei ja kabinettidena, II korrus õppeklasside ja

kolmas elamisena.

Paraku dikteeris ajastu poliitiline tahe midagi muud. 1949. aastal küpses linnavalituses otsus ehitada

varemetes hoone ümber Tartu Metallitööstuse kombinaadi portselanitsehhi vajadustele vastavalt.

Projekteerimine tehti ülesandeks Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Konstrueerimiskontorile aadressiga

Tallinn Suur Karja 19 [10]. Heino Välba juhtimisel alustatud projekti esimene faas lõppes 22. novembril

1949. a. Tehniline projekt valmis 20. detsembril 1949. a. 1. jaanuaril 1950. a. alanud ehitustööd

jõudsid lõpule sama aasta 31. detsembril. Kiire ja korraliku töö tulemusena valmis varasemast täiesti

erinev maja, mis arvestades küll hoone kunagise vormi, mahtude ja seintega, tegi panuse uuele

ideoloogiale ja arhitektuurile. Millegi tõttu on hoone küll plaanidel joonistatud kahekorruselisena,

vastab aga ilmselgelt tänasele, liites õueküljele uue kõrge telliskivikorstnaga tsehhiosa.

Heino Välba poolt kavandatud hoone on mõningatele muudatustele vaatamata säilinud tänaseni.

Tegemist on üsna ainulaadse kombinatsiooniga, mille puhul nn. provintsistalinismi esinduslikkust

taotlev suund ja eeskujud, mida kasutati paljude toonaste väikelinnade ilmestamisel Jõhvist Otepääni

ja Võrust Sillamäeni, kujundavad omapärase sümbioosi toonastest utoopiatest ja elupraktikast. Tehas

ei olnud ainult tehas, vaid ajastu kõnekas monument, proletaarne fantaasia, mille puhaste ja

tasakaalustatult harmooniliste fassaadide taha peitus kogu tootmisprotsessi vaev ja keraamikaahjude

õhkuv kuumus. Fassaadid krohviti ja lubjati valgeks. Interjöörid puhastati. Ülemäära suureks paisunud

ruumide laed toetati betoonpostidele. Vahetati välja aknad. 1960. aastatel tegi ehitis läbi ühe ulatusliku

remondi, mille dokumendiks on 2007. aastal hoonest leitud lööktöölisi kujutav Lepo Mikko stiilis

„papjeemassee” tehnikas pannoo. Et raha ei olnud raisata, pisteti ruumidele ette mõned vanad,

võimalik, et juba ehitamisajast pärinevad tahveluksed. Ehitati uus toolvärk ja plekk-katus.

Katuseharjale rajatud tornile (a` la toonased täitevkomitee hooned) kinnitati punalipp.



seisuga 19.06.2014 11

2.2. Kirjeldus

Kiviladu ja müürid

• Põhihoone: kolme täis- ja keldrikorrusega maja, maakivisoklil, tellisseintega. Krohvitud.

Pööningul säilinud omapärane toolvärgi konstruktsioon (1949 – 1950. aastast).

• Juurdeehitus: Kahekorruseline. Ehitatud valgetest silikaattellistest. Krohvitud.

Arhitektuur ja stiil: Valitsev stiil: 1940. aastate kohaliku funktsionalistliku pärimusega seostuv

provintsi „stalinism”, hoone rekonstrueerimisel kasutatud ära nii ehitusaegsed mahud kui Georg Hellati

aegne vormikude ja dekoor: karniisid, risaliidid, avad. Piltlikult öeldes piilub 20. sajandi alguse

juugendhistoritsism läbi hilisema arhitektuuri kontuuride, lisades hoonele ilmet ja ajaloolist väärtust.

Interjöörid: Purustatud. Osa suurte ruumide lagesid on tehase sisseseade tõttu toetatud valatud

(madala ehitusliku kvaliteediga) piilaritele. Säilinud mõned neljaosalise ja kolmeosalise jaotusega

tahveluksed.

Tehniline seisund ja kasutamine: Tehniliselt rahuldav, konstruktsioonid kapitaalsed, mis tuleneb

osaliselt hoone ehitamise aegsetest põhimõtetest, osaliselt aga tootmishoonele esitatud nõuetest. III

korruse vahelagi osaliselt katuse halva hooldamise tõttu sisse langenud. Hoone ei ole kasutusel,

põrandatel paiknev praht viitab vahepealsele juhukasutusele.

Ansambel: Territooriumil paiknev valvuriputka ja hoonest loode suunas paiknev piire on

amortiseerunud. Õue katteks olev asfalt on mõranenud, mõjudes kontrastsena hooldatud Peetri kiriku

ümbruse kõrval.



seisuga 19.06.2014 12

3. Muinsuskaitse kontseptsioon

Peetri kirik ja sellele vahetult liituv endine kooli- ja kogudusehoone on Tartu mõistes oluline ja nii

mõneski mõttes sümboolse väärtusega; kunagine rahvusliku liikumise keskus ja esimese põlve linlase

vaimse harimise kants on tänaseks nii oma ajaloo kui selle füüsiliste tunnusjoonte kaudu seotud

Nõukogude perioodi ja selle proletaarse sisuga. Hoone dualistlik loomus muudab paratamatult

ambivalentseks ka selle suhtes langetatavad otsustused; kompromiss kahe ajaloo ja kahe erineva

väärtussüsteemi vahel ulatub emotsionaalselt tasandilt pragmaatikani, millistes tingimustes mineviku

ühildamine tulevikuga on keeruline, aeganõudev, aga tahtmise korral võimalik.

Muinsuskaitse eritingimuste koostamisel on lähtutud põhiliselt kolmest kriteeriumist:

− Kiriku ja koguduse õigus kavandada oma tulevikku ja võtta selleks vastu vajalikke

praktilisi otsustusi

− Rahvusvaheline muinsuskaitse - põhimõtted ja seadusandlus, mille raames omanike

tahet on võimalik realiseerida

− Koha semiootiline tähendus; kontekst ja Tartu restaureerimise traditsioonid, mis

annavad erinevatele ideoloogiatele nende konkreetse sisu ja vormi.

Ettepanek:

Rekonstrueerida hoone arvestades selle 1908. aastal (arhitekt Georg Hellati poolt kavandatud)

põhikoe ja pärimusega. Hoone mahud säilitada ligilähedaselt 1949. a. ümberehituse järgsel

kujul, respekteerides sellega hoone ajaloolist narratiivi kui tervikut kõigis selle üksikasjades ja

dokumentaalsetes väärtustes.

Muinsuskaitse eritingimused:

I Nõuded välisarhitektuurile:

1. Hoone kui sümboli ja monumendi väärtus avaneb ennekõike Peetri tänavale, mistõttu ümberehitus

tuleb viia läbi restaureerimisprintsiipidel (võttes aluseks 1949. – 1950. aasta lahenduse).

Tänavapoolsel fassaadil on igasugune proportsioonide muutus ja uute avade avamine välistatud.

Soovitav on olemasolevate, vahepeal kinni müüritud avade taasavamine.

2. Lähtudes tellija soovist ja hoone rekonstrueerimist võimaldavatest finantseerimise allikatest, tuleb

pidada põhjendatuks võtta suurem hoone (endine kooli- ja leerimaja) kasutusele valdavalt

koolihoonena, paigutades üliõpilaskodu ruumid õuetiiba. Tegemist on kiriku kui piirkonna

vaieldamatu dominandi suhtes visuaalselt suhteliselt autonoomse keskkonnaga ja seetõttu

lubatud juurdeehituse katuseräästa tõstmist ca 1 – 1,5 meetri võrra.

3. 1950. aasta ümberehituse järgi kujunenud arhitektuurikeel eeldab arvestamist kolme dominandi –

kiriku, koolihoone ja sellele juurdeehitisena lisanduva tehasekorpuse kokku viimist projekti

tasandil, tõstes esile neile iseloomuliku idee, arhitektuurikõne ja võimalikud detailid. Eesmärgiks

praegu mõnevõrra kaootilise ja vastuolulise situatsiooni rahustamine, tasakaalustamine ja



seisuga 19.06.2014 13

väärtustamine, mis traditsiooni raames eeldab head maitset, keskkonna- ja värvitunnetust.

Valkjatele krohvitud seintele lisanduvate karniiside ja dekoorielementide esteetika eesmärgiks on

tõsta esile ansambli terviklikkus ja selle tähendus punase telliskivikiriku kõrval. Juurdeehitise

fassaadimaterjali alternatiivina on lubatud kasutada tumedat tellist.

4. Projektifaasis tuleb läbi viia dekoratiivsete elementide inventariseerimine ning selle tulemustega

soojustuse projekteerimisel arvestada. Dekoratiivsed detailid peavad säilima. Soojustamise

tulemusena peab säilima avatäidete kaugus hoone välisküljest.

5. Säilitada praeguseni säilinud kapitaalseinad kui ehitise oluline strukturaalne ja konstruktiivne osa

(joonised 1 ja 2).

6. Nõutav on jätta alles ka trepikojad (vastavad hoone esialgsele kavatisele), aga treppi võib

koolihoone tarbeks laiendada ja trepi piirete säilitamine pole kohustuslik.

7. Hoone aknad ja välisuksed valmistada ajalooliste akende ja välisuste eeskujul.

II. Soovitused sisearhitektuurile:

1. Võimalusel säilitada, koguda kokku, puhastada ja restaureerida olemasolevad tahveluksed, mille

eeskujul valmistada kogu hoones vajaminev komplekt. Osa säilitatavaid tahveluksi on laiali hoone

põrandal. Kui ajaloolise ukse paksus ei vasta kaasaegsetele tuleohutusnõuetele ning jääb

tuletõkkesektsiooni, on lubatud ukse asukohta muuta. Restaureeritud ja ümberpaigutatud

tahveluksi võib kasutada sisekujunduses. Uksepiidad on soovitatav valmistada 1950. aastast

pärineva klassitsismi ilmelise piida eeskujul (Lisa 6, fotod 16a ja 16b).

2. Olemasoleva, 1950. aastast pärineva toolvärgi säilitamine pole kohustuslik. Võimalusel tuleb

rekonstrueerida Matteuse poolt 1945. aastal hoone katusekorrusele projekteeritud toolvärk

(illustratsioon nr 13). Paremate eksponeerimistingimuste saavutamiseks on katuse tsoonis

lubatavad ka väikesed päikesevalgust võimaldavad aknad. Välistatud ei ole pööningule näiteks

atraktiivse muuseumikeskkonna või omanäolise saali kavandamine (järgides tuletõrje eeskirju ja

turvalisuse meetmeid).

3. Hoones paiknevad piilarid on soovitatav säilitada juhul, kui need funktsionaalselt ruumi kasutusega

sobivad.

III. Nõuded planeeringule:

Kavandatava planeeringu põhieesmärgiks on tänase kiriku kahe erineva pooluse – vaimse teejuhi ja

sellele paratamatult vajaliku meditatiivse keskkonna ja kiriku kui institutsionaalse struktuuri käskluseks

oleva pragmaatilise poole ühildamine. Arvestada tuleb nelja põhilise faktoriga:

a) Kiriku kui kogu ala vaieldamatu dominandi, suurima pilgupüüdja ja väärtusega.

b) Koolihoone kui tervikliku arhitektuuriteosega.

c) Kavandatava majutusasutuse ja selle nõuetega.



seisuga 19.06.2014 14

d) Kortermajad kvartali läänepoolsel küljel fooni loova faktina.

1. Säilitada Peetri kooli (Peetri 33) ja Narva mnt. 104 krundi terviklikkus. Kunagise keraamikatsehhi

rekonstrueerimisel on lubatud hoone pikendamine kuni 7 meetri ulatuses täna kasutamata

õueala arvelt.

2. Planeeringu käigus lahendada juurdepääsud krundile ja selle eri osade funktsionaalne

toimimine. Sõidukite juurdepääs avada Peetri tänava poolt, kavandades selleks arhitektuuriliselt

ansambli põhiväärtustega haakuv värav ja piire, mille puhul on soovitav võtta eeskuju Peetri

kiriku telliskivipostidega aiast.

3. Kavandada koolihoone juurde kuuluv rekreatsiooniala tingimusel, et selle mitmefunktsionaalne

kasutamine looks võimaluse nii huvitegevuste (pallimäng jne.) kui ajutise parkla vajadustele.

4. Arvestada olemasoleva haljastusega – kõrghaljastuse, hekkide ja elupuude reaga.

Väheväärtuslike ja tihedalt kasvanud ning haigestunud puude osas on võimalikud raied.

5. Soovitatav on säilitada ja osaliselt eksponeerida planeeringualal asuvad ajaloolised

vundamendid, võimaldades neid kasutada mängu- ja õppetegevuse eesmärgil.

6. Hoone lähiümbrus korrastada ja organiseerida vastavalt ansambli esteetilistele väärtustele ja

kavandatavale logistilisele skeemile.

7. Elavdada ja rikastada paika uute arhitektuuri – ja kunstivormide ning väärtusliku haljastusega.

Õue pind katta valdavalt kivisillutisega (soovitav munakivi), jättes seejuures piisavalt õhuruumi

ka madalhaljastusele. Planeeritud rekreatsioonialal on lubatud alternatiivsete pinnakatete

kasutamine.

8. Lammutada risuehitised – kuurid, väravavahi putka.

9. Lubatud on kõrvaldada vaher kiriku põhjaseina äärest, avades seeläbi vaadet jumalakojale ja

paremustades hoone säilimistingimusi.



seisuga 19.06.2014 15

4. Illustratsioonid

1. Vaade koguduse leerimajale. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta

juubelipäevaks. Tartus 1934. Eesti Ajalooarhiiv f. 3150, nim. 1, s. - ü. 17.

2. Koguduse leerisaal. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta


3. Koolisaal. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta juubelipäevaks.

Tartus 1934. Eesti Ajalooarhiiv f. 3150, nim. 1, s. - ü. 17.

4. Asendiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv

f. 298, nim. 2, s. - ü. 279.

5. Esifassaad. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv f.

298, nim. 2, s. - ü. 279.

6. Lõige. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv f. 298,

nim. 2, s. - ü. 279.

7. Keldrikorruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti

Ajalooarhiiv f. 298, nim. 2, s. - ü. 279.

8. I korruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti


9. II korruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti


10. Tänavapoolne fassaad. Väljavõte elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu

Linnavalitsuse arhiiv.

11. Õuepoolne fassaad. Väljavõte elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


12. Vaade Narva mnt. poolsele otsafassaadile. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A.

Mattheus. 1945. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.

13. Lõiked. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu Linnavalitsuse

arhiiv.

14. Keldrikorruse põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


15. I korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


16. II korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu




seisuga 19.06.2014 16

17. III korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


18. Tänavapoolne fassaad. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest

projektist. Koostaja. H. Välba. 1949. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.

19. Õuepoolne fassaad. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest


20. Keldrikorruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest


21. I korruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest projektist.

Koostaja. H. Välba. 1949. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.

22. II korruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest projektist.




seisuga 19.06.2014 17

1. Vaade koguduse leerimajale. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta


2. Koguduse leerisaal. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta




seisuga 19.06.2014 18

3. Koolisaal. Tartu Peetri Koguduse album. Koguduse 65 aasta ja kiriku 50 aasta juubelipäevaks.

Tartus 1934. Eesti Ajalooarhiiv f. 3150, nim. 1, s. - ü. 17.

4. Asendiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv

f. 298, nim. 2, s. - ü. 279.



seisuga 19.06.2014 19

5. Esifassaad. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv

f. 298, nim. 2, s. - ü. 279.

6. Lõige. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti Ajalooarhiiv f. 298,

nim. 2, s. - ü. 279.



seisuga 19.06.2014 20

7. Keldrikorruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti


8. I korruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti




seisuga 19.06.2014 21

9. II korruse põhiplaan. Väljavõte Peetri koguduse koolimaja projektist, arh. G. Hellat. 1919. Eesti


10. Tänavapoolne fassaad. Väljavõte elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu




seisuga 19.06.2014 22

11. Õuepoolne fassaad. Väljavõte elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


12. Vaade Narva mnt. poolsele otsafasaadile. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A.

Mattheus. 1945. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.



seisuga 19.06.2014 23

13. Lõiked. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu Linnavalitsuse

arhiiv.

14. Keldrikorruse põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu




seisuga 19.06.2014 24

15. I korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


16. II korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu




seisuga 19.06.2014 25

17. III korruste põhiplaan. Väljavõte Elumaja taastamise projektist. Arh. A. Mattheus. 1945. Tartu


18. Tänavapoolne fassaad. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest




seisuga 19.06.2014 26

19. Õuepoolne fassaad. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest


20. Keldrikorruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest




seisuga 19.06.2014 27

21. I korruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest projektist.


22. II korruse plaan. Väljavõte Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehnilisest projektist.




seisuga 19.06.2014 28

5. Olemasoleva olukorra fotofiksaaz

Fotod: Kadri Kattai 27. mail 2014. aastal.

Foto 1. Peetri 33 tänavapoolne fassaad idast vaadatuna.

Foto 2. Peetri 33 tänavapoolne fassaad läänest vaadatuna.

Foto 3. Peetri 33 läänekülg. Portselanivabriku sissepääs ja värav.

Foto 4. Vaade hoonele sisehoovi poolt.

Foto 5. Peetri 33 idakülg.

Foto 6. Interjöör. Keldrikorrusel paiknevad piilarid.

Foto 7. Interjöör. I korruse ruum ja seal paiknevad piilarid.

Foto 8. Interjöör. II korruse ruum.

Foto 9. Interjöör. III korruse ruum.

Foto 10. Interjöör. III korruse ruum ja sissekukkunud lagi.

Foto 11. Interjöör. Trepikoda.

Foto 12. Trepikoja aken.

Foto 13. Aken I korrusel.

Foto 14. Kinni müüritud keldriaken.

Foto 15. Katusekorrusel paiknev toolvärk.

Foto 16. Lagunenud põletusahi tsehhis.

Foto 17. Portselani põletustsehhi sein.



seisuga 19.06.2014 29

Foto 1. Peetri 33 tänavapoolne fassaad idast vaadatuna.

Foto 2. Peetri 33 tänavapoolne fassaad läänest vaadatuna.



seisuga 19.06.2014 30

Foto 3. Peetri 33 läänekülg. Portselanivabriku sissepääs ja värav.

Foto 4. Vaade hoonele sisehoovi poolt.



seisuga 19.06.2014 31

Foto 5. Peetri 33 idakülg.

Foto 6. Interjöör. Keldrikorrusel paiknevad piilarid.



seisuga 19.06.2014 32

Foto 7. Interjöör. I korruse ruum ja seal paiknevad piilarid.

Foto 8. Interjöör. II korruse ruum.



seisuga 19.06.2014 33

Foto 9. Interjöör. III korruse ruum.

Foto 10. Interjöör. III korruse ruum ja sissekukkunud lagi.



seisuga 19.06.2014 34

Foto 11. Interjöör. Trepikoda.

Foto 12. Trepikoja aken.



seisuga 19.06.2014 35

Foto 13. Aken I korrusel.

Foto 14. Kinni müüritud keldriaken.



seisuga 19.06.2014 36

Foto 15. Katusekorrusel paiknev toolvärk.

Foto 16. Lagunenud põletusahi tsehhis.



seisuga 19.06.2014 37

Foto 17. Portselani põletustsehhi sein.



seisuga 19.06.2014 38

6. Säilitamisele kuuluvad detailid

Detailide täpsemad asukohad ja säilitamistingimused on toodud lisades 1-5, fotod lisas 6.

1. Kahepoolne tiibuks nelja tahvliga. Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks,

Tartu kvaliteetse puusepatöö näide. Pärineb hoone ehitamise aegsest komplektist. LISA 6, fotod

nr 5 ja 11.

2. Kahepoolne tiibuks kolme tahvliga. Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks,

Tartu kvaliteetse puusepatöö näide. Pärineb hoone ehitamise aegsest komplektist. LISA 6, foto nr

13.

3. Neljaosaline tahveluks. Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks, Tartu

kvaliteetse puusepatöö näide. Pärineb hoone ehitamise aegsest komplektist. LISA 6, fotod nr 2 ja

15.

4. Neljaosaline tahveluks, kitsam. Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks,


10.

5. Neljaosaline tahveluks. Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks, Tartu

kvaliteetse puusepatöö näide. Pärineb hoone ehitamise aegsest komplektist. LISA 6, fotod nr 1 ja

16c.

6. Kolmeosaline tahveluks (kitsam). Traditsioonilistes vormides, soliidne, klassitsismi ilmeline uks,


14.

7. Sõõrpetik. Kuulub hoone esimesse ehitusperioodi. LISA 6, foto nr 21.

8. Hammaskarniis. Karniis paikneb fassaadi II korruse vööndis. Puhas ja arhitektooniliselt fassaadi

rütmistav detail. LISA 6, foto nr 22.

9. Vahekarniis. Korruste vaheline karniis, mis eksponeerib maja ehitamise aegset stiili ja

ehituskvaliteeti. LISA 6, foto nr 23.



seisuga 19.06.2014 39

7. Joonised

Joonis 1. I korruse seinad.

Joonis 2. II korruse seinad.



seisuga 19.06.2014 40

Joonis 1. I korruse seinad.



seisuga 19.06.2014 41

Joonis 2. II korruse seinad.



seisuga 19.06.2014 42

8. Kasutatud kirjanduse loetelu

1. Tartu Peetri Koguduse Album. Koguduse 65. aasta ja kiriku 50. aasta juubelipäevaks. Peetri

Üldkoguduse Kirjastus. Tartu 1934, lk. 8.

2. M. Siilivask, „Tartu arhitektuur 1830 – 1918. Historitsism ja juugend.” Arhitektuuriideed ja

stiilieeskujud kohalike arhitektide loomingus ja 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Tartu 2006, lk. 115.

3. W. Eisenschmidt, Tartu Peetri koguduse ajalugu, Tartu 1909, lk. 18.

4. Eesti Arhitektuuri Ajalugu, Tallinn 1965.

5. Ants Hein, Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe. Tallinn 2007, lk. 44.

6. Mart Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn 2001, lk. 44.

7. A. Kallas, I. Jalavale. 5. IV 1913. – Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoja

Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1884 – 1913. Helsinki 1988, lk. 485. Tsiteeritud Ants

Heina järgi, op. cit., lk. 51.

8. Kubermangu valitsuse Ehitusosakonnale esitatud venekeelsel plaanil on linna III kvartalis nr. 543

asuva Peetri kiriku pastoraadi krundi suuruseks märgitud 590 ruutsülda. Projektile on kirjutanud alla

Georg Hellat. Kinnitatud aprillis 1909. aastal. EAA, f. 298, nim. 2, s. – ü. 279, l. 1 – 2.

9. Elumaja, Tartus, Peetri tän. 33 taastamise projekt. Projekti autor Arnold Mattheus. 1945. Tartu


10. Tartu Metallitööstuse kombinaadi portselani tsehhi, Peetri tn. 33. Tehniline projekt. Projekti autor

Heino Välba. 1949. Tartu Linnavalitsuse arhiiv.



seisuga 19.06.2014 43

9. LISAD

LISA 1. Keldrikorruse detailide asukohaskeem.

LISA 2. I korruse detailide asukohaskeem.

LISA 3. II korruse detailide asukohaskeem.

LISA 4. III korruse detailide asukohaskeem.

LISA 5. Detailide loetelu tabel.

LISA 6. Detailide fotoviited.

Documents

PPPPEEEEEEEETTTRRRRIIII 33333333,,,, … · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,