53
PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé Tribunál sira halo 1

PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

  • Upload
    others

  • View
    30

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI

Errus ne'ebé Tribunál sira halo

1

Page 2: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus

2

• Errus ba prosesu sira-ne’e la'ós de’it hosi MP, maibé mós hosiTribunál .

• Tribunál hatudu tiha ona ninia falta de komprensaun ba rejimefiskál ne'ebé aplikável ba kontratante sira iha Bayu-Undan.

• Tribunál hatudu momoos katak la komprende diferensa entreAutoridade Nasionál Petróleu (ANP) bainhira nia hala’o knaar hodireprezenta Komisaun Konjunta (iha kualidade AutoridadeNomeada (AN)) no DJR ne’ebé reprezenta Estadu Timor-Leste.

• Ikus liu, Tribunál hatudu mós falta koñesimentu kona-ba diferensane’ebé iha entre obrigasaun ANP nian atu kumpre no halo kumprePSC, tuir akordu ho Kontratante sira bainhira hala’o kobransa bareseitas hosi petróleu, no Administrasaun Fiskál ninia obrigasaunatu kumpre no halo kumpre Lei Tributária bainhira halo kobransaba reseitas hosi impostu sira.

Page 3: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Area Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu – Jestaun

3

• Area Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu (JPDA) hetan jestaun konjunta hosi

Timor-Leste no Australia tuir Tratadu Tasi Timor (TST)

• Mekanizmu ne'ebé estabelesidu iha TST atu regula no jere prospesaun no

esplorasaun ba mina-rai iha JPDA, konsiste hosi entidade 3:

o Konsellu Ministerial ida kompostu ho reprezentante Timor-Leste nian na’in rua

no reprezentante Australia nian ida atu konsidera asuntu sira kona-ba

operasaun TST.

o Komisaun Konjunta ida kompostu ho Komisariu Timoroan na’in 2 no Komisariu

Australianu na’in 1 ne'ebé estabelese politikas no regulamentu sira relasiona

ho atividade sira kona-ba mina-rai iha JPDA, no hala’o supervizaun ba

Autoridade Nomeada ninia servisu.

o No Autoridade Nomeada Tasi Timor, ne'ebé jere servisu loroloron JPDA nian

no relata ba Komisariu Konjuntu. Autoridade Nomeada ninia funsaun ida-ne’e

Autoridade Nasional petróleu Timor-Leste (ANP) maka hala’o.

Page 4: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Source: Ex. CL-25 0 50 100 mi

Darwin

Bayu-Undan Project

LNG Plant

Pipeline

Source: Ex. CL-25

Page 5: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Area Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu – Reseitas

• Timor-Leste hetan reseitas husi produsaun mina-rai no gasiha JPDA liuhosi fontes rua:

1. Royalty sira hosi venda mina-rai nian. Ne’e determinadu hobaze ba akordu entre Autoridade Nomeada ho kontratantemina-rai no gas sira, ne'ebé hanaran Kontratu PartillaProdusaun. Autoridade Nomeada responsavel atu kobrarendimentu ida-ne’e.

2. Impostus ne'ebé kobra hosi kontratante sira iha JPDA.Impostu sira bazeia ba Timor-Leste ninia Lei Tributáriane'ebé Parlamentu aprova tuir Artigu 144 KonstituisaunRDTL nian. Timor-Leste ninia Diresaun Jerál Reseitas makahalo kobransa ba impostu no aplikasaun ba Lei Tributária.

5

Page 6: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

$Reseitas hosi

Mina-rai

$Reseitas hosi

impostus

Lei TributariaPSC

KontratantesJPDA

Timor Leste

ParlamentuTimor Leste

PovuTimor-Leste

KomisaunKonjunta

Area Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu -Reseitas

Page 7: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

AN no DJR – Relatóriu no Responsabilidade

7

• Nune’e, ANP bainhira hala’o servisu nu’udar AutoridadeNomeada, relata ba Komisaun Konjunta no iharesponsabilidade atu kumpre no halo kumpre KontratuPartilla Produsaun ne'ebé konkorda tiha ona hoKontratante sira.

• Maibé Diresaun Jerál Reseitas (DJR) fali, relata bapopulasaun Timor-Leste no iha devér atu kumpre nohalo kumpre lejislasaun fiskál Timor-Leste nian, ne'ebémaka Parlamentu Nasional aprova.

Page 8: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Kontratantes Bayu-Undan – Rejime Fiskál

8

• Autór sira barakliu iha prosesu fiskál sira-ne’e makaKontratante kampu Bayu-Undan sira iha JPDA, ne’edunisira-nia tratamentu fiskál hosi Timor-Leste sujeita ba AkorduEstabilidade Tributaria entre Governu Timor-Leste hoKontratantes Bayu-Undan sira.

• Tuir Akordu Estabilidade Tributaria, Kontratante Bayu-Undan sira, inklui mós Autór sira, sujeitu ba Lei Tributáriane'ebé diferente hosi Kontratante seluseluk iha Timor-Leste.

Page 9: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Kontratantes Bayu-Undan – Rejime Fiskál

9

• Lei sira ne'ebé aplikável ba Kontratantes Bayu-Undan siramak: Lei Tributasaun ba Kontratantes Bayu-Undan (Lei3/2003, hosi ne’e bá oin hanaran TBUCA), Indonézia niniaLei Impostu kona-ba Rendimentu (Lei 10/1994), no mósprosedimentu fiskál no penalidade sira iha RegulamentuUNTAET No. 2000/18. Autór ho Estadu konkorda kataksira-ne’e maka rejime fiskál ne'ebé aplikável.

• Sira-nia dezakordu iha prosesu fiskál sira-ne’e kona de’it bainterpretasaun ba lei fiskál sira-ne’e.

• Maske Autór ho Estadu konkorda katak sira-ne’e mak leifiskál loos atu aplika ba Kontratantes Bayu-Undan sira,Tribunál sala aplika lei seluk iha okaziaun lubuk ida .

Page 10: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika Rejime Fiskál sala (Prosesuskona-ba Kustus Sede nian) [1]

10

Notavel liutan, iha prosesu sira kona-ba Kustus Sede nian, Tribunál

hatete sala iha ninia desizaun katak Lei Impostu kona-ba Rendimentu

Indonézia nian la aplikável iha Timor-Leste.

Page 11: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika Rejime Fiskál sala (Prosesuskona-ba Kustus Sede nian) [2]

11

• Konsekuentemente, envezde analiza loloos hodi haree sededusaun sira-ne’e bele halo ka lae tuir Indonézia nia LeiImpostu kona-ba Rendimentu, hanesan parte rua hatete,Tribunál haree sala lei rua ne’ebé labele aplika hodi determinarekizitu legál ba dedusaun ne’ebé Autór sira halo:

o Lei No. 8/2005 (Lei Tributasaun ba petróleu) ne'ebé la aplika baAutór tanba espesifikamente la aplika ba Kontratantes Bayu-Undansira.

o Aritgu 15 TBUCA, ne'ebé refere ba dedusaun sira ne'ebé aplikávelba impostu kona-ba Lukru Adisional. Artigu ne’e labele aplika baImpostu kona-ba Rendimentu, buat ne'ebé maka sai nu’udarkestaun iha-ne’e

Page 12: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus– Aplika Rejime Fiskál sala (Prosesuskona-ba Kustus Sede nian) [3]

12

Page 13: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika Rejime Fiskál sala (Prosesuskona-ba Dezativasaun) [1]

• Nune’e mós Tribunál hatudu ninia falta komprensaun kona-ba rejime fiskál ida-ne'ebé maka aplikável ba KontratantesBayu-Undan sira iha prosesus kona-ba KustusDezativasaun.

• Autór sira iha prosesus Kustus Dezativasaun nian mósKontrante Bayu-Undan nian. Likidasaun fiskál ba prosesusira-ne’e aplika penalidade administrativa tuir RegulamentuUNTAET No. 2000/18.

• Tribunál hatete sala katak penalidade administrativa sira-ne’e revoga tiha ona iha Lei Tributária 2008 (Lei 8/2008)(2008 TDA) hodi nune’e labele aplika ona iha likidasaunfiskál ida-ne’e.

Page 14: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

14

Page 15: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia sala – Rejime Fiskál sala (Prosesus kona-baDezativasaun) [2]

• Dala ida tan, hanesan mós iha prosesu kona-ba KustusSede nian, Autór nunka halo argumentu ne’e, maibeTribunál hasai konkluzun ida-ne’e tuir ninia inisiativa rasik.

• Maibé TDA 2008, la revoga penalidade administrativa siraiha UNTAET 2000/18 ba Kontratantes Bayu-Undan tanbaArtigu 94.1 2008 TDA mantein nafatin penalidade sira-ne’eba Kontratantes Bayu-Undan sira tuir Akordu EstabilidadeTributaria.

Page 16: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Falla atu aplika lei fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJRA (prosesus kona-ba Dezativasaun) [1]

16

• Xokante liutan maka iha prosesus sira kona-baDezativasaun, Tribunál la aplika lei fiskál ida ihaninia desizaun kona-ba validade likidasaun fiskálnian (defaktu, nein halo kualkér referénsia ida balejislasaun tributária), maibé sala konklui katakdedusaun impostu ne'ebé sai kestaun iha ne’eAutór izadu tuir Kontratu Partilla Produsaun(PSC).

Page 17: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika rejime fiskál sala – Pareser hosi PerituIndependente sira

17

• Estadu kontrata peritus independentes ba impostu petróleu nogas ne'ebé naran-boot iha sira-nia área, ProfesórJose CasaltaNabias ho Profesora Suzana Tavares da Silva atu fó pareserida kona-ba desizaun Tribunál nian iha kazu sira-ne’e no sira lakonkorda ho Tribunál ninia análize no desizaun finál.

• Partikularmente, kona fali ba Tribunál ninia konklusaun ne'ebéhatete katak Indonézia nia Lei Impostu sobre Rendimentu laaplikável, no katak dispozisaun sira hosi RegulamentuUNTAET 2000/18 UNTAET revoga tiha ona, Profesores sira-ne’e hatete katak: “Rejime tributariu ne'ebé aplikável baKontratantes Bayu-Undan sira iha Area KonjuntaDezenvolvimentu Petroliferu inklui: i) Lei No. 3/2003,Regulamentu 2000/18 UNTAET no Diretiva 2001/2 UNTAET, nolejislasaun Indonézia kona-ba tributasaun ba rendimentune'ebé vigora iha momentu ne’e.”

Page 18: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika Rejime Legál sala – Pareserhosi Peritu Independente sira

18

• Maske Diploma sira-ne’e [Regulamentu 2000/18 noDiretiva 2001/2 UNTAET no mós lei Indonézia kona-batributasaun ba rendimentu] revogadu tiha ona hopublikasaun ba Lei Tributária (Lei n.º 8/2008 hosi dia 30Junu), maibe Artigu 94 hosi lei ida-ne’e mantein hela,ho maneira espesifiku, aplikasaun Lei Tributária Timor-Leste nian ne'ebé vigora hela molok revogasaun ne’emosu ba Kontratante Bayu-Undan sira iha AreaKonjunta ba Dezenvolvimentu.”

Page 19: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Aplika Rejime Fiskál sala – Pareser hosiPeritu Independente sira

19

Profesores sira-ne’e haktuir tan katak: “Trata-se, em bom rigor, kona-banorma baibain ida iha kontestu lex petrolea, ne'ebé iha efeituestabilizador ba kuadru normativu ne'ebé vigora iha momentu bainhirahalo selebrasaun ba kontratu, “hodi impede” katak kontratu ne’e hetanimpaktu husi kualkér modifikasaun ne'ebé lei fiskál bele hetan ihafuturu. Tanba ne’e duni maka Lei no. 3/2003 hatete iha ninia artigu 2.º,katak “Lei Impostu sobre Rendimentu” maka Lei Impostu sobreRendimentu ne'ebé aplikável iha Timor-Leste tuir Regulamentu n.º1999/1 UNTAET, ne’e katak, lei ne'ebé vigora hela iha Timor-Leste ihaloron independénsia nian, ka, lei Indonézia kona-ba Impostu sobreRendimentu – Lei n.º 10/1994.

. Ne’e signifika katak, likidasaun ba Impostu sobre Rendimentu aplikávelba […] sei tuir nafatin (no sei nune’e to’o kontratu remata, anaunserkekestaun foun mosu kona-ba lei aplikavel ba kontratu, ne’ebé semprerezolve tuir rekursu ba arbitrajen) norma legál sira ne’ebé foin temidaudaun, nomos, lejislasaun Indonézia ne’ebé vigora hela ihamomentu independénsia nian.

.

Page 20: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [2]

20

• Autór sira iha prosesus kona-ba Dezativasaun makaKontratantes Bayu-Undan.

• Bainhira produsaun komersial mina-rai iha Bayu-Undanremata, Kontratu Partilla Produsaun hatete katakKontratantes Bayu-Undan sira tenke ‘dezativa’ ka sobu tihano hamoos posu petroliferu nia fatin ne’e.

• Kustus hodi halo dezativasaun ne’e boot los.

Page 21: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [3]

21

• Tuir Kontratu Partilla Produsaun, kustus ba prospesaun noesplorasaun mina-rai nian hasai hosi mina-rai ne'ebé hetanhosi posu. Kustus sira-ne’e hasai tiha uluk molok atu faherestu mina-rai entre Timor-Leste, Australia no Kontratantesira.

• Maibe, tanba kustus Dezativasaun nian mosu iha prosesunia rohan, laiha tan ona reseitas mina-rai nian hodi belerekupera kustus sira-ne’e.

Page 22: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [3]

22

• Hodi habele Kontratantes sira atu rekupera kustus sira-n’ee, KontratuPartilla Produsaun nian Autór iza Kontratantes sira atu dezenvolveplanu ida ba Dezativasaun tinan barak molok produsaun remata hoestimativa ida ba kustus dezativasaun nian. Bainhira planudezativasaun no kustus estimativu ne’e hetan ona aprovasaun hosi AN,foin Kontratante sira bele fahe kustus estimativu sira-ne’e tuirestimativa kona-ba tinan hira maka sei iha atu halo produsaun no sirabele hahu rekupera ona kustus sira-ne’e hosi produsaun mina-raihamutuk ho Kustus Operasaun seluseluk.

• Porezemplu, se Kontratante ida halo estimativa katak presiza millaun$100 atu dezativa posu ida, no sei iha hela tinan 10 to’o produsaunmina-rai remata, Kontratante ne’e bele rekupera millaun $10 hosiprodusaun mina-rai tinan-tinan atu kobre kustus Dezativasaun ne'ebései mosu iha loron ikus. Ne’e hanaran Rezerva ba KustusDezativasaun (DCR).

Page 23: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [4]

23

• Nune’e mos, tuir TBUCA no Lei Indonézia kona-ba Impostusobre Rendimentu, lejislasaun fiskál aplikável ba KontratantesBayu-Undan sira, Kontratantes sira bele deduz sira-nia KustusOperasionais hosi sira-nia rendimentu hosi produsaun iha Bayu-Undan atu determina sira-nia rendimentu tributável. Nune’e,bainhira Kustus Operasaun boot liutan, rendimentu tributávelmós sei kiik liu, no impostu ne'ebé atu selu ba Timor-Leste móssei menus liutan.

• Hanesan mós ho PSC, tanba kustus Dezativasaun nian seidaukiha to’o momentu produsaun remata, laiha ona rendimentu hodideduz kustus Dezativasaun nian.

• ne’eduni, Artigu 4 husi TBUCA, dehan katak Kontratantes Bayu-Undan sira bele deduz DCR hafoin sira-nia planu dezativasaunno kustu estimativu hetan ona aprovasaun hosi AutoridadeNomeada.

Page 24: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [5]

24

• Tuir Kontratu Partilla Produsaun no mós TBUCA, KontratantesBayu-Undan sira tenke submete planu dezativasaun nian ihatinan 2007 nia rohan, no hetan aprovasaun karik, sira bele hahuhalo ona dedusaun ba DCR iha tinan 2008 ho 2009.

• Kontratantes Bayu-Undan submete planu dezativasaun iha tinan2007 nia rohan. Maibé, tanba montante estimativu ne'ebé siraaprezenta iha 2007 aumenta makaas los kompara ho estimativane'ebé sira aprezenta hamutuk ho sira-nia PlanuDezenvolvimentu iha tinan 2003, Autoridade Nomeada ihaperguntas barak tebes kona-ba sira-nia planu no estimativa sira-ne’e. Aleinde ne’e, Kontratantes sira hatama Planu Adisional idatan iha tinan 2010 ne'ebé aumenta makaas liutan. Tanbaperguntas sira-ne’e no diskusaun sira ne'ebé la’o hela, plnudezativasaun la hetan aprovasaun iha tinan 2008 ka 2009.

Page 25: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [6]

$0

$50,000,000

$100,000,000

$150,000,000

$200,000,000

$250,000,000

$300,000,000

$350,000,000

$400,000,000

$450,000,000

$500,000,000

$550,000,000

$600,000,000

$650,000,000

$700,000,000

$750,000,000

May 2003 Estimate Oct. 2007 Estimate Nov. 2007 Estimate

Decommissioning Costs

Tax-deductible DCR Escalation

$133.8M

$491.5M

$729.6M

$238.1M

Page 26: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Likidasaun Fiskál [7]

26

• Maske nune’e Autór sira iha kazu sira-ne’e, halo dedusaunDCR husi kedas 2007 nia Planu dezativasaun iha sira-niadeklarasaun fiskál kona-ba rendimentu ba tinan 2008 ho 2009nian..

• DJR rejeita dedusaun hirak ne’e tanba laiha aprovasaun baplanu dezativasaun no estimativa DCR ba tinan 2008 ou 2009ne'ebé presiza tuir Artigu 4 TBUCA, no tuirfali emite likidasaunfiskál ba Autór sira.

• Nune’e, Autór sira hatama prosesu 12 iha Tribunál Distrital Diliiha tinan 2011 klaran hodi kontesta likidasaun fiskál sira-ne’e.

Page 27: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Prosesus kona-ba Dezativasaun – Desizaun AprovasaunKondisional [8]

27

• Iha fulan Dezembru 2011, Autoridade Nomeada emite suratAprovasun Kondisional ida ba planu dezativasaun no estimativasira ho kondisaun ida katak kompania independente ida sei halorevizaun ida ba planu no estimativa DCR, no reviva ne’e tenkekompleta iha tinan 2014.

• Nune’e Autór sira hatama surat ne’e hamutuk ho prosesus sira ihaTribunál hodi argumenta katak surat ne’e mak aprovasaun baplanu tuir Artigu 4 TBUCA, tan ne’e, likidasaun fiskál sira ne'ebérejeita dedusaun DCR ba 2008 ho 2009 sala tiha ona.

• Ba prosesu 9 hosi total 12 kona-ba kustus dezativasaun ne'ebérelasiona ba dedusaun DCR ba tinan 2008 no 2009, Tribunálbazeia ba surat aprovasaun kondisional ne’e hodi hasaikonkluzaun katak likidasaun fiskál sira-ne’e invalidu.

Page 28: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre AutoridadeNomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun) [9]

28

• Estadu la konkorda ho desizaun Tribunál tanba razaunbarak, maibé Tribunál halo sala balun ne'ebé reflete baTribunál ninia komprensaun mukit kona-ba:

a) diferensa entre ANP – ne'ebé halao servisu nu’udarAutoridade Nomeada, no ne'ebé hatán ba KomissaunKonjunta, entre DJR ne'ebé maka hatán ba Governu Timor-Leste, no ikus liu ba povu Timor-Leste.

b) diferensa ne’ebé iha entre obrigasaun ANP nian atukumpre no halo kumpre PSC, tuir akordu ho Kontratantesira bainhira hala’o kobransa ba reseitas hosi petróleu, noAdministrasaun Fiskál ninia obrigasaun atu kumpre no halokumpre Lei Tributária bainhira halo kobransa ba reseitashosi impostu.

Page 29: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun) [10]

29

• Primeiru, hanesan hatete tiha ona, Tribunál nunka refere baArtigu 4 TBUCA, ne'ebé maka sai baze legál ba dedusaundezativasaun nian.

• Maibe, Tribunál sala hodi hatete katak dedusaun fiskál ne’eautórizadu tuir PSC.

• Hanesan hatete ona, PSC Autór iza de’it rekuperasaun bakustus hosi produsaun mina-rai, ne'ebé hamenus petróleune'ebé selu ba Australia no Timor-Leste.

• Dedusaun fiskál bele halo de’it tuir lejislasaun fiskál ne'ebéParlamentu Nasional aprova (haree Artigu 144Konstituisaun RDTL).

Page 30: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun) [11]

30

Page 31: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun) [12]

31

• Tribunál mós dehan katak tanba ANP ho DJR hotu nu’udarajensia Estadu nian , DJR tenke halo tuir ANP nia desizaunsira, ne'ebé iha kontestu PSC tanba ANP fó tiha onaAutorizasaun ba Kontratante sira atu rekupera kustus,entaun DJR mós tenke halo tuir.

• Tribunál la haree katak ANP hala’o servisu nu’udarAutoridade Nomeada no la hatán direitamente ba GovernuTimor-Leste, maibé hatán ba Komisaun Konjunta TasiTimor.

• Tribunál mós la haree katak ANP ne’e hala’o niniakompeténsia tuir PSC no DJR hala’o ninia kompeténsia tuirlejislasaun fiskál, ne'ebé bele rezulta ba rezultadu diferente.

Page 32: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun) [13]

32

Page 33: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no haree diferensa entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Dezativasaun )– Pareser husi peritu independente

33

Profesores Nabais ho Da Silva mós fó pareser kona-bafallansu Tribunál nian hodi la haree diferensa entre aktus ANPnian ne'ebé atua nu’udar Autoridade Nomeada hodiimplementa PSC no aktus DJR nian ne'ebé mak aplikalejislasaun fiskál. Partikularmente Profesores sira-ne’e hatetekatak Tribunál sala:

“bainhira konsidera katak Diretór Jerál Reseitas no Alfándegasdevia halo tuir desizaun Autoridade Nomeada nian, hodinune’e Tribunál ignora tiha faktu katak iha ne’e ita haree-hetan entidade pessoas koletivas públikas rua ne'ebé lahanesan (ANP atua nu’udar Autoridade Nomeada ba JPDAla'ós nu’udar entidade administrativa Estadu Timor-Leste)ne'ebé iha mósfunsionalidade autónoma, no Diretór JerálReseitas no Alfándegas subordina aan ba de’it ba direituTimor nian no ba prinsipiu legalidade fiskál nian.

Page 34: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Juizes Diferente hatun Desizaunne'ebé Identiku (Prosesus kona-ba Kustus Dezativasaun)

[1]

34

• Tutan tan ba problema análize legálnian iha prosesu sira-ne’e kona-baDezativasaun maka desizaun identiku(hanesan los) sira ne'ebé Tribunálhatun ba prosesu 9, maske desisaunsira-ne’e mai hosi Juiz 3 diferente.

Page 35: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus– Juizes Diferente fo-sai desizaunidentiku (Prosesus kona-ba Kustus Dezativasaun [2]

35

Prosesu 78/2011 – Juiz Teixeira Kazu 80/2011 – Juiz Gonçalves Prosesu 81/2011 –Juiz Viana do Carmo

Page 36: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Falta Análize Klean (prosesus kona-baKustus Dezativasaun) [1]

• Tribunál mós hatutu tiha iha desizaun lubuk ida sira-niakuran atu halo análize klean no falla atu halo apresiasaunba dokumentus no kontestasaun tomak ne'ebé aprezenta.

• Porezemplu, iha prosesu sira kona-ba dezativasaun,Tribunál hatete sala iha ninia sentensa sira katak Estadununka aprezenta resposta ida ba surat ne’ebé Autór tauhamutuk iha prosesu kona-ba desizaun atu fó aprovasaunkondisionál.

• Maibé, Estadu prezenta resposta ida ba karta ne’e hodiargumenta, entre aspetu seluseluk, katak desizaun ne’enu’udar aprovasaun kondisionál ida no, tanba ne’e, mesakla to’o atu permite dedusaun ida tuir lejislasaun fiskál ne’ebéaplikável.

Page 37: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – La Aplika Lei Fiskál no La Haree Diferensia entre Autoridade Nomeada no DJR (prosesus kona-ba Kustus Dezativasaun)

[10]

37

Page 38: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Falta Análize Klean (prosesus kona-baKustus Dezativasaun) [2]

38

Page 39: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Desizaun Sala/Falta Análize Klean (prosesuskona-ba Venda Partisipasaun nian) [1]

39

• Pior liutan, iha Tribunál ninia desizaun iha kazu ida kona-baVenda Partisipasaun nian. Iha kazu […], kompania niaasoens balu fa’an tiha ba kompania ida seluk. DJR emitelikidasaun fiskál ida ho razaun katak Autór hetan lukru husiasoens ne'ebé nia fa’an.

• Argumentu ida husi Autór iha ninia PI mak likidasaun fiskálne’e asesor ida maka asina no la'ós Komisariu, tanbane’eduni la validu.

• Tribunál simu Autór ninia alegasaun no deside sala kontraEstadu ho baze ba ida-ne’e, maske Estadu prova tiha onakontrariu.

Page 40: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Desizaun Sala/Falta Análize Klean(prosesus kona-ba Venda Partisipasaun nian) [2]

Page 41: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Desizaun sala /Falta Análize Klean(prosesus kona-ba Venda Partisipasaun nian [3]• Maibe, likidasaun fiskál ne’e Sra. Brigida da Silva nu’udar

Diretora Alfándegas maka asina iha momentu ne’eba liuhosidelegasaun poder ne'ebé legal tuir Artigu 6 hosi Regulamentu2000/18 UNTAET.

Page 42: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Desizaun Sala /Falta Análize klean(prosesus kona-ba Venda Partisipasaun nian) [4]

• Bainhira hatun desizaun nune’e, Tribunál ignora tiha katak:

o Estadu halo objesaun iha ninia Kontestasaun hasoru Autórninia alegasaun ne’e;

o Estadu submete delegasaun poder ne’e iha dia 30 Abril,2013

• Nune’e, iha pelumenus kestaun faktu ida kona-ba sé maka asinalikidasaun fiskál ne'ebé devia lori ba julgamentu.

Page 43: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus– Desizaun Sala/Falta Análize Klean(prosesus kona-ba Venda Partisipasaun nian) [5]

43

Kona-ba Tribunál ninia desizaun iha prosesu Venda Partisipasaunnian, Profesór Nabais ho Da Silva dehan “Sentensa ne’e nula,tanba Tribunál konsidera provadu faktu ida ne'ebé Autór alega,buat ne'ebé kontrariu liu ba elementus prova nian ne'ebé Réu tauhamutuk ba autos sira no viola prinsípiu prosesuál sira báziku liukona-ba apresiasaun prova dokumentál nian.

Ba dala uluk, Tribunál konsidera provadu faktu ida ne'ebékontrovertidu, tanba reu kontesta faktu ne'ebé Autór alega hodihatete katak likidasaun fiskál ne’e Komisariu nia asesor makaasina, no ne’e de’it to’o ona atu halo kestaun ne’e sai kestaunkontrovertida no la'ós faktu provadu ida.

Aleinde ne’e, Tribunál la respeita regras bazikas kona-ba ónusprova nian ho relasaun ba dokumentu ofisiál sira, ne'ebé iha valórba julgamentu, bainhira fundamenta ho kritériu objetivu sira.

Page 44: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Provas Inapropriadu no Irrelevante(prosesus kona-ba Kustus Sede nian) [1]

• Aleinde problema sira-ne’e hotu, Tribunálmóshatudu parsialidade kontra Estadu bainhiradiskute fali saláriu asesores Governu nian ihaprosesus kona-ba Kustus Sede nian (ne'ebé larelevante) atu tane ninia konklusaun katakmezmu kontribuinte sira ne'ebé sofistikadu ihadireitu atu hatene katak DJR atu aplikaregulamentu ida ne'ebé disputadu.

Page 45: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Provas Inapropriadu no Irrelevante(prosesus kona-ba Kustus Sede nian) [2]

45

Page 46: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Provas Inapropriadu no Irrelevante(prosesus kona-ba Kustus Sede nian) [3]

• Tribunál ninia afirmasaun ne’e inapropriadu,inadmisivel, no irrelevante nu’udar prova kaargumentu legál.

• Laiha prova kona-ba salariu asesor sira-nian atusuporta Tribunál ninia afirmasaun. Mezmu iha mos,faktu ne’e irrelevante.

• Kontribuinte sira iha responsabilidade atu hatene leino mós kumpre lei.

Page 47: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia errus – Falta Análize Klean (prosesus kona-ba Kustus Sede nian) [1]

47

• Nomos, Tribunál ninia afirmasaun ne’e ignora surat ne’ebéAutór haruka ba DJR hodi rekoñese katak nia aplika duniregulamentu hanesan bainhira nia halo dedusaun fiskál batinan 2007.

• Hodi indika katak Autór ne’e nu’udar kontribuinte sofistikaduida hatene hela Regulamentu ida-ne’e no nia konsideraregulamentu ne’e hanesan lei ne'ebé aplikável.

• Dala ida tan iha-ne’e, fallansu Tribunál nian atu konsiderarekonese dokumentu ida-ne’e hatudu falta análize kleannian hosi Tribunál nia parte.

Page 48: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Problemas ho Tribunál – Parsialidade Kontra Estadu

48

• Iha mós problema seluseluk ne'ebé hatudu parsialidade kontra Estadu. Porezemplu, JuízD…husu eskuza hosi Prosesu n.o 16/2013 iha dia 16 Juñu 2014, no Autór hetan koñesimentukalan ne’e kedas kona-ba eskuza ida-ne’e tanba sira temi faktu ne’e iha loron tuirfali iha sedeaudiénsia nian iha ámbitu prosesu arbitrajen nian. Maibé, Estadu hetan notifikasaun barekerimentu ne’e iha de’it dia 3 Jullu, 2014.

• Nune’e mós, iha ona atrazu boot tebes ho notifikasaun ba Estadu kona-ba Sentensa sira.Porezemplu, Tribunál hatún Sentensa ba prosesu sira kona-ba kustus dezativasaun nian noKustus Sede nian iha inísiu fulan Dezembru, 2013, no Estadu hetan de’it notifikasaun basentensa sira-ne’e iha fulan Janeiru rohan 2013, no balun iha de’it fulan Marsu, 2014.

• Nune’e, maske Estadu hatama rekerimentu atu husu rekursu ba Setensa hotu-hotu sira-ne’ehotu loron hirak de’it hafoin simu notifikasaun, fulan barak liutiha molok Tribunál admiterekursu sira-ne’e, no orasdaudan Estadu hein hela atu simu notifikasaun ruma hosi Tribunálkona-ba admisibilidade rekursu nian ba prosesu

• Aleinde ne’e, ema seluk hetan konesimentu kona-ba desizaun sira hosi Tribunál molokEstadu hetan notifikasaun ruma kona-ba desizaun sira-ne’e.

• Ikus liu, Tribunál fó MP dalan atu husu rekursu ba desisaun sira, buat ida ne'ebé labele halotuir Artigu 5 (2) Lei 14/2005, hanesan revizaun hanesan mós iha alterasaun iha Lei 11/2001bainhira Estadu reprezentadu hosi advogadu privadu.

Page 49: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Tribunál nia Falta Koñesimentu Kontabilístiku no Fiskál

49

• Tuirfalimai ezemplu espesifiku balun kona-ba errus ne'ebé hatudukatak Tribunál kuran komprensaun kona-ba lejislasaun fiskál, kona-bafunsaun ANP no DJR, no falta análize klean ba kestaun molok atuhatún desizaun.

• Nune’e mós tuir buat ne’ebé haree-hetan ona, Tribunál hatudu faltakonesimentu fiskál no kontabilístiku:

o Diferensa entre kontabilidade fiskál no finanseira (no saida makdiferensa entre kontabilidade PSC nian efeitu reembolsu nia noba efeitu deklarasaun fiskál nian);

o Maneira oinsá Administrasaun fiskál hala’o inspesaun fiskálversus maneira oinsá revizór ofisiál kontas nian sira hala’oauditoria kontabilístika no finanseira versus maneira oinsá hala’oauditoria ba efeitu PSC nian; no

o Diferensa ne’ebé iha entre informasaun ne’ebé empreza ida fó-sai iha ninia deklarasaun fiskál iha Austrália no iha deklarasaunfiskál iha Timor-Leste..

Page 50: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Problema seluseluk Prosesuál no Kapasidade Tribunálnian [1]

50

Ikus liu, iha kontestu prosesus sira-ne’e, konsege mósidentifika ona problema prosesual balu no kona-ba kapasidadeTribunál nian:

• Tribunál ninia kapasidade kona-ba interpretasaun notradusaun tenke hadi’ak no reforsa. Durante julgamentu baprosesu kona-ba Kustus Sede […], intérprete lia-tetun balia-Portugés halo errus signifikativus bainhira nia halotradusaun ba depoimentu hosi sasin Estadu nian, buatne’ebé provoka ema dada iis boot hosi audiénsia no halokatak Juiz Timoroan sira tenke sai fali intérprete ba JuizPortugés no ba Advogadu sira. Problema hanesan ne’e móskonsege deteta ho tradutór sira ne’ebé halo tradusaundokumentus hosi lia-Inglés ba lia-Portugés.

Page 51: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Problema seluseluk Prosesuál no Kapasidade Tribunálnian [2]

51

• Tribunál notifika Estadu seidauk fó sai rezultadu ba partes hotu-hotu. Notavel liu, hosi prosesu 28 ne’ebé Advugadu Estadu nianaprezenta Kontestasaun hodi Estadu nia naran, sira simu de’itnotifikasaun kona-ba resposta hosi Autór sira ba prosesu 3maske prazu resposta ba prosesu 28 hotu liu tiha kleur ona.Nune’e, Estadu la hetan oportunidade atu hatá kontra respostasira ne’ebé temi, iha momentu adekuadu prosesu nian, karikpresiza duni atu hatán.

• Dala barak Tribunál demora semana ka fulan balun atu notifikaEstadu kona-ba ninia sentensa sira ka kona-ba rekerimentune’ebé Autór sira aprezenta.

• Iha jerál, Tribunál ninia despaxu ka instrusaun sira ladún klaru.

Page 52: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Problema seluseluk Prosesuál no Kapasidade Tribunálnian [3]

52

• Despaxu saneadór sira ne'ebé fo-sai husi Tribunál hatudufalta koñesimentu kona-ba kestaun faktu nian no kestaundireitu nian. Notavel liu, despaxu Saneadór ne’ebé Tribunál fósai ba prosesu n.o 65/2012 kontein kestaun sira kona-badireitu envezde kestaun sira kona-ba faktu, hodi nune’e haloTribunál tenke revoga filafali Despaxu ida-ne’e ho baze bareklamasaun ne’ebé parte rua hotu aprezenta (Estaduseidauk hetan notifikasaun kona-ba Despaxu Saneadórfoun). Distinsaun entre kestaun sira kona-ba faktu no direitusai mós problema uitoan ba Despazu Saneadór seluselukne’ebé notifika tiha ona maibé ladún boot hanesan hoproblema ne’ebé akontese ho prosesu n.o 65/2012.

Page 53: PROSESUS KONA-BA IMPOSTU IHA TRIBUNÁL DILI Errus ne'ebé ...timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2014/11/TRIBUNAL-ERRUS.pdf · kona-ba Kustus Sede nian) [2] 11 • Konsekuentemente,

Konklusaun:

53

• Iha kazu ida-ida, sala no failansu sirane’e hatudu momos falta dekomprensaun no kunesimentu konabaleis no faktus iha TL ninia áreakomersiu, ne'ebé importante tebes, norezultadu iha julgamentu sira ne'ebé labazei ba faktus no leis.