Psüühika areng

Eve Tammaru2011

Psüühika arengut vaadeldakse kahest aspektist:

1. Fülogeneetiline areng (fülogenees)

2. Ontogeneetiline areng (ontogenees)

Fülogenees

Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-3-1.jpg Sebastien Valkenberg http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.beenes.net/taveri/images/filosoof.jpg&imgrefurl=http://www.beenes.net/taveri/index.php%3Foption%3Dcom_content%26task%3Darchivecategory%26year%3D2008%26month%3D07%26module%3D1&usg=__7XnUlY6OlNLeuITfGigAYu-WPyU=&h=295&w=367&sz=15&hl=et&start=6&tbnid=0Jgf0nhgm98t9M:&tbnh=98&tbnw=122&prev=/images%3Fq%3Dfilosossf%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG

Ontogenees

Indiviidi areng sünnist surmani.

http://www.naistemaailm.ee/img/art/cadeb732528fbb0.jpg

Psüühika areng looduses allub bioloogilistele seaduspärasustele. Areng toimub liikide:

1. Muutlikkuse2. Pärilikkuse3. Loomuliku valiku kaudu

Peegeldused- anorgaaniline loodus orgaaniline loodus (sisemine sundus) Ärritatavus – omadus reageerida

välisärritusele oma asendi muutusega või liigutusega (valgus, temperatuur, niiskus)

2 reageerimisvormi: lähenemine eemaldumine

Isereguleerimisvõime, reaktsioonide valivus

Hüdra

närvirakudüle kogu keha

hydra‑01.jpg

Kiiretaolise sümmeetriaga närvisüsteem

meritäht

Närvisüsteemi teke

üksikud närvitängud- kehakülgedelsümmeetrilinenärvisüsteem-Kahekülgne NS(köisredel NS) EarthwormAnatomy1.jpg

Seejärel närvitorust selja- ja peaaju

J.uljas,T. Rumberg

Instinktid ja vilumused

Instinktid – kaasasündinud kopeeritavad käitumisaktid

Võtmeärritaja – kutsub esile instinktiivse käitumise

Teadvuse teke

primaadid hominiididKõne

Mõtlemine

Aju ja käte koostöö

Teadvus

5 milj.aastat

Kõne liigendatus

Sotsiaalne tegevus

Teised käitumismehhanismid

Hormoonid-sisenõrenäärmetes toodetavad ained, mille kontrolli all toimub (psühhol.):

sigimis-paljunemis, järglaste kasvatamise protsess

arenguprotsessid stressipuhuse käitumise regulatsioon

Bioloogilised rütmid – põhinevad ümbritsevas keskkonnas toimuvatel

rütmilistel muutustel ja organismidel on sisemised ajaarvestamise mehhanismid nende muutustega arvestamiseks.

Kasvamine ja areng – nende käigus saadud kogemused on tihti määravad harjumuste, eelistuste, suhtlemise, oskuste, jne kujunemisel

Õppimine – uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel:

harjumine (habituatsioon)- mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ja ei väärierilist tähelepanu

(helid)

tundlikkuse teravnemine (sensitisatsioon)- tähelepanu ja tundlikkuse teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes, tavaliselt toimivad hoiatavalt

klassikaline tingimine- seos stiimuli ja sündmuse vahel (Pavlovi koer)

operantne tingimine- tegevuse tagajärgedest õppimine (koer logistab ukselinki)

Kommunikatsioon

Suhtluskanalid erinevad nii sisult kui vormilt – haistmine, kuulmine, võnketundlikkus, kompimine, nägemine.

Liigutused, poosid – tervete sõnumite kandjad

Kasutatud materjalid

Autorite koondis; Psühholoogia gümnaasiumile; TÜ kirjastus, 2001

D. Coon; Essentiales of Psychology; Walddsworth, 2000

J. Uljas, T. Rumberg; Psühholoogia; Koolibri, 2002