Puuetega inimeste tööhõivest

Helmi TampereSotsiaalministeerium

26.10.2010

Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009

Puuetega inimeste arv Eestis:2006.a u 113 000 inimest (8,4% rahvastikust),2009.a u 118 000 (8,8% rahvastikust)

60% vanuses 65. a + 26% vanuses 30-64. a 5% vanuses < 30. a

Töötab või soovib töötada ca viiendik (so 23 600) puuetega inimestest, kellest

• 36% töötab• 64% ei tööta, kuid sooviks seda teha. ~ 90% hõivatutest on nii oma töö kui ka töökoormusega rahul. ~85% töötab nädalas kuni 40 tundi (valdav on normajaga töötamine).Keskmine tööstaaž põhitöökohal - 4 aastat.

Puuetega inimeste töötamisest (*) Vaimupuude ja

psüühikahäiretega inimeste suurem valmisolek teha tööd.

Mida raskem puue, seda vähem töötatakse või soovitakse tööd teha

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

töötab

ei tööta, agatahab

ei tööta, egataha

0102030405060708090

100

keskminepuue

raske puue sügav puue

töötab

ei tööta, agatahabei tööta, egataha

Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009

Töötavatest puuetega inimestest on 84% töö- ning 16% pensioniealised. Ametid: Ligi kolmandik (31%) töötavatest puuetega inimestest on leidnud

rakendust lihtsamate tööde tegemisel, • 20% on hõivatud oskus- ja käsitöölistena ning • 21% on teenindus- ja müügitöötajad. • 9% töötab keskastme spetsialistidena • 10% ametnike ja juhtidena • 3% tippspetsialistidena

• oskus- ja käsitööliste hulgas töötab meestest 29% ja naistest 15%;• teenindus- ja müügitöötajate hulgas töötab naistest 28% ja meestest

10%.

Enamikule puuetega inimestest on vajadus raha teenida peamiseks töötamise motivaatoriks. Umbes sama tähtsaks töötamise põhjuseks peetakse võimalust suhelda teiste inimestega ja tunda end osana töökollektiivist.

Haridusest

Täiskasvanud puuetega inimestest onI haridustase 40%II haridustase 44% III haridustase 17% Õppimisest on huvitatud eelkõige nooremaealised. Kõigist puuetega täiskasvanutest osaleb õpingutes 3% ning ei õpi, kuid

sooviks õppida 8%. 16-29-aastastest õpib 29%, sama paljud (29%) sooviksid seda teha. 30-40-aastaste õpib (7%), neid, kes ei õpi, kuid sooviksid seda teha on

(26%).

Nii õppimise kui töötamise suurimate takistustena tuuakse välja enda puude või haigusega seonduvaid probleeme, transpordi ebapiisavat korraldust ja kallidust ning infopuudust võimalike õppimis- ja töökohtade osas.

Töötute haridustase tervikuna

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010I-IIq

tho

usa

nd

I tase II tase III tase

Tööturuteenustest

Töövahendus ja tööotsingute toetamine sh karjääriinfotoad, tööotsingute töötoad, tööklubid koondamistele reageerimine ja MOBI

Töökohtade loomise ja töölerakendamise toetamine Tööpraktika (juhendamistasu), palgatoetus (tööandjale), (just-in-

time) koolitus, ettevõtlustoetus toetused teenustel osalemiseks

Töövalmidust hoidvad tegevused talgud koostöö töötute aktiivsust toetavate projektidega

Täiendav abi töötutele, kellel on keeruline tööle saada puuetega inimeste töölesaamise ja töötamise toetamine tööharjutus ja individuaalne tugi töölerakendumisel erinevad nõustamisteenused

Tööturuteenused 01-08.2010

Puuetega inimesed Kokku

Palgatoetus 212 7 177

Ettevõtluse alustamise toetus* 13 493

Töökoha kohanda- mine* 0 0

Tehnilise abivahendi andmine* 4 4

Tugiisikuga töötamine* 6 6

Koolitus

Tööalane koolitus 254 5 803

Tööotsingukoolitus*191 3 549

Karjäärinõustamine* 501 11 033

Tööpraktika 122 2 521

Tööharjutus 50 416

Tööintervjuul abistamise teenus* 0 0

Psühholoogiline nõustamine 21 110

Sotsiaalne rehabilitatsioon 0 7

Tööklubi 24 442

Muu teenus 7 91

Erihoolekandeteenused

Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva

toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi.

Töötamise toetamise teenus (TTT)

Töötamise toetamise teenuse eesmärgiks on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal.

2009.a. – 405 klienti

2010.a. juuni 368

*368x1139x12 = 5 029 824

Teenusepakkujad

Teenusepakkujaid 43 (kokku osutab erihoolekandeteenuseid 2009.a. 94 asutust), neist suurimad

MTÜ Iseseisev elu (Tartu)

Keila Sotsiaalkeskus

Tallinna Vaimse Tervise Keskus

MTÜ Merimetsa Tugikeskus

Mitmed hooldekodud, kus osutatakse nii toetatud elamise kui ka töötamise toetamise teenust

Töötamise toetamise teenus (SHS § 11.39)

Teenuseosutaja peab:

1) motiveerima isikut tööle asuma;

2) leidma isiku huvidest lähtuvalt tema võimetele sobiva töö;

3) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal;

4) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel;

5) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates nendevahelistes suhetes

6) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks.

Töötamise toetamise teenus saama õigustatud isikud (SHS § 11.40)

1) töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti, va vanaduspensioniikka jõudnud isikud

2) raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud

keskmine või raske puude raskusaste;4) Teenuse soovitus kirjas isiku rehabilitatsiooniplaanis või

rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalikus põhjendatud ettepanekus teenusele suunamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks;

5) vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist ja6) talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, mille käigus on

isikule tagatud teenuse osutaja territooriumil töö tegemise võimalus, ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

TTT-le esitatavad nõuded (SHS § 11.41)

(1) Teenuse osutaja peab leidma teenuse saajale töö tegemise võimaluse:1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50 %;2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70 %;3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90 % ja4) vastavalt isiku võimetele ja oskustele, kui isiku töövõime kaotus on 100 %.

(2) Teenuse osutaja peab leidma teenuse saajale sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist.

(3) Kui teenusele suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast töötamise

toetamise teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine.

AITÄH!Tänan kuulamast!

Helmi.Tampere@sm.ee