Puuetega laste hooldajate tervisekäitumine ja selle parendamise

TALLINNA ÜLIKOOL

Haapsalu Kolledž

Tervisejuhi õppekava

Nijole Straukaite

PUUETEGA LASTE HOOLDAJATE TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID

Diplomitöö

Juhendaja: MA Heli Kaldas

Haapsalu 2016

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Õppekava: Tervisejuht

Töö pealkiri: Puuetega laste hooldajate tervis ja seda mõjutavad tegurid

Teadusvaldkond: Sotsiaalteenused

Uurimuse tasand: Diplomitöö Kuu ja aasta: Mai, 2106 Lehekülgede arv: 38

Referaat: Uurimistöö probleem tuleneb asjaolust, et puuetega laste vanematel on tõenäosus

kahjustada oma tervist, olles vastuvõtlikud depressiooni ja stressi tekkele, samuti

halvemale üldisele emotsionaalsele toimetulekule, millele lisanduvad kognitiivsed

probleemid (nt mälu halvenemine, probleemide lahendamise võimekuse langus jne)

(Brehaut, Kohen, Raina, Walter, Russell, Swinton, O’Donnell, Rosenbaum, 2004).

Suurema tõenäosusega tekivad probleemid just raskete ja sügavate puuetega laste

hooldajatel, sest nende laste rehabiliteerimine ühiskonda iseseisvaks toimetulekuks on

peaaegu võimatu.

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate

tervis ja tervisekäitumine ning selle muutmise võimalused enda tervise hoidmiseks.

Eesmärgist lähtuvalt viidi läbi teoreetiline analüüs tervist ja tervisekäitumist mõjutavatest

teguritest ning ankeetküsitlus kahe kuu jooksul (veebruar-märts 2016) Haapsalu

Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ravil viibinud raskete ja sügavate puuetega laste

hooldajate seas (hooldajad on raviperioodil lastega koos haiglas). Uuringu raames sooviti

teada saada võimaluste kohta, mis aitavad raskete puuetega laste hooldajatel oma tervist

paremini hoida. Selleks küsiti neilt küsimusi ka nende enda tervisekäitumise kohta.

Analüüsides uurimistulemuste andmeid, selgus, et kõige enam tunnevad hooldajad puudust

suuremast materiaalsest toetusest. Arvestades et uuringust selgus seos kõrgema sissetuleku

ja parema tervise vahel, on see kindlasti üks võimalustest tervise ja tervisekäitumise

parandamiseks. Lisaks tugiisiku või lapsehoiu teenuse parem kättesaadavus annaks ka

võimaluse puhkuseks ning oma tervise eest hoolitsemiseks. Samuti selgus uuringust, et

tuntakse puudust juba olemasolevate teenuste mahtude suurenemisest ja uutest

võimalustest pakutavate teenuste osas. Mitmel korral märgiti ära koolitused hooldamiseks

vajalike oskuste ja võtete harjutamiseks ning uute abivahendite kasutamiseks.

Võtmesõnad: tervis, tervisekäitumine, puuetega laste hooldajad

Säilitamise koht: TLÜ Haapsalu Kolledži raamatukogu

Töö autor: Nijole Starukaite allkiri:

Kaitsmisele lubatud:

Juhendaja: MA Heli Kaldas allkiri:

TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Curriculum: Health Promotion Specialist

Title: Health and the factors affecting health of caregivers of disabled children

Science area: Social Services

Level: Diploma Thesis Year and month: May, 2106 Number of pages: 38

Summary: The problem of the current study stems from the fact that the parents of

disabled children are likely to damage their health, since they are susceptible to depression

and stress, poorer emotional coping as well as cognitive problems (e.g. memory

impairment, decreased problem-solving capabilities etc.) (Brehaut, Kohen, Raina, Walter,

Russell, Swinton, O’Donnell, Rosenbaum, 2004). It is more likely for the carers of severely

disabled children to develop problems, as it is nearly impossible to rehabilitate these

children into our society for independent coping.

The aim of the study was to determine the health and health behaviour of the carers of

severely disabled children and the possibilities for changing that behaviour to preserve

their health. The author conducted a theoretical analysis of the factors affecting health and

health behaviour as well as a questionnaire survey among the carers of severely disabled

children staying at Haapsalu Neurological Rehabilitation Centre during two months

(February-March 2016). The survey attempted to learn about the ways that would help the

carers of severely disabled children take better care of their health. To do that, they were

also asked questions about their own health behaviour.

An analysis of the study results showed that carers miss bigger material support the most.

Considering the fact that the survey shows a link between a higher income and better

health, it is undoubtedly one possibility of improving health and health behaviour. In

addition, better availability of support people and childcare would provide an opportunity

for resting and looking after one’s health. Also, the survey indicated a need for increasing

the volume of existing services and new options in offered services. On several occasions,

training courses for practising skills and methods and using aids necessary in caretaking

were mentioned.

Key words: health, health behaviour, carers of disabled children

Deposition: The Library of Haapsalu College of Tallinn University

Author of the thesis: Nijole Straukaite signature:

Approved for dissertation:

Academic advisor: MA Heli Kaldas signature:

Puuetega laste hooldajate tervis ja seda mõjutavad tegurid

Diplomitöö 2016

TLÜ Haapsalu Kolledž

Nijole Straukaite 2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

1 PUUETEGA LASTE HOOLDAJATE TERVISEKÄITUMINE ...................................... 6

1.1 Tervist mõjutavad tegurid ............................................................................................ 6

1.2 Tervisekäitumist mõjutavad tegurid ............................................................................ 8

1.2.1 Toitumine ............................................................................................................. 8

1.2.2 Füüsiline aktiivsus ................................................................................................ 9

1.2.3 Sõltuvusainete tarbimine .................................................................................... 10

1.2.4 Seksuaal- ja turvakäitumine................................................................................ 11

1.3 Puuetega laste hooldajate tervisekäitumine ............................................................... 11

1.4 Puuetega laste hooldajatega seonduv seadusandlus ................................................... 14

2 UURINGU METOODIKA, VALIMI KIRJELDUS JA ANALÜÜS .............................. 17

2.1 Uuringu metoodika .................................................................................................... 17

2.2 Valimi kirjeldus ......................................................................................................... 17

2.3 Uurimistöö tulemused ................................................................................................ 18

ARUTELU ............................................................................................................................... 30

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 32

ALLIKAD ................................................................................................................................ 34

LISA ANKEETKÜSIMUSTIK .................................................................................................. 1


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 3

SISSEJUHATUS

Lapse eest hoolitsemine nõuab igalt vanemalt ja perekonnalt pingutust ja lisaressurssi. Kui

tegemist on puudega lapsega, siis üldjuhul pingutused mitmekordistuvad ja muutuvad iga

aastaga raskemaks. Raskused kasvavad, sest kasvava lapsega suureneb ka hooldusvajadus

ning hooldava vanema või perekonna ressursid sageli ammenduvad. Puuetega laste hooldajate

hulk suureneb aasta-aastalt. Näiteks Ameerika Ühendriikides on võrreldes 1960 - ndate

aastatega puuetega laste arv kahekordistunud (Reichman, Corman, Noonan, 2008). Samuti on

suurenenud puuetega laste arv ka Eestis. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2009. aastal

puuetega laste toetuse saajaid umbes 6400 ja aastal 2013 oli neid ligikaudu 9100 (Leppik,

2014).

Puuetega laste hooldajaid käsitletavad uuringud keskenduvad enamasti materiaalse toetuse

võimalustele ja vajadustele. Eestis on puuetega lastega peresid uurinud 2009. aastal

Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel valmis „Puudega lastega perede toimetuleku ja

vajaduste uuring.“ Välisriikides läbiviidud uuringutest on selgunud, et enamus

uuringutulemusi kajastuvad artiklid on keskendunud puuetega laste hooldajate vaimsele

tervisele. Näiteks 2007. aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi uuring, mis võrdles erinevate

krooniliste haigustega (HIV, astma) ja puudega laste (aktiivsus-, tähelepanuhäire ning

arenguhäiretega) vanemate laste kasvatusega seotud stressitaset tervete laste vanemate stressi

tasemega. Uuringu tulemustest selgus, et laste kasvatusega seotud stressitase oli kõrgem just

puuetega laste vanematel. (Gupta, 2007). Ühtlasi selgub, et enamus uuringutest on läbi viidud

täiskasvanud lähedaste hooldajate tervisekäitumise ja elustiili kohta ja vähem puuetega laste

hooldajate kohta. Kuna puuetega laste hooldamisel on tegemist olukorraga, mis kestab aastaid,

ja on üldjuhul progresseeruv, siis on oluline uurida nimetatud sihtgruppi, tagamaks

võimalikult varases hooldamise faasis vajaliku hooldaja nõustamisprotsessi oma tervise

säästmiseks ja hoidmiseks. Suurema tõenäosusega tekivad probleemid just raskete ja sügavate

puuetega laste hooldajatel, sest nende laste rehabiliteerimine ühiskonda iseseisvaks

toimetulekuks on peaaegu võimatu. Seetõttu keskendut töös just raskete ja sügavate puuetega

laste hooldajatele.


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 4

Töötades Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuse laste osakonnas ja omades

igapäevast suhet puuetega laste hooldajatega, märkan hooldajate stressi ja pikaajalise

hooldusega kaasnevaid terviseprobleemide tekkimisi, mis enamasti on põhjustatud omaenda

vajaduste tahaplaanile jätmisest. Sellest tulenevalt on vajalik uurida kuidas on võimalik

suunata raske ja sügav puuetega laste hooldajate tervisekäitumist ja toetada selle kujunemist

nii, et hooldaja ei kahjustaks oma tervist.

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervis

ja tervisekäitumine ning selle muutmise võimalused enda tervise hoidmiseks.

Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik läbi viia alljärgnevad uurimisülesanded

1. Anda teoreetiline ülevaade üldiselt tervist mõjutavatest teguritest

2. Saada ülevaade raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervist mõjutavatest

teguritest ja tervisekäitumisest.

3. Viies läbi küsitlused, selgitada välja raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate

tervisekäitumine.

4. Analüüsida andmeid ja kirjeldada võimalusi raskete ja sügavate puuetega laste

hooldajate tervise hoidmiseks.

Töös on püstitatud uurimisküsimused:

1) Missugused on raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervist mõjutavad

tegurid?

2) Missugune on raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervisekäitumine?

3) Kuidas on võimalik raskete puuetega laste hooldajatel hoida oma tervist?

Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks, mille kaudu

avatakse üldisi inimese tervise ja tervisekäitumise teoreetilisi käsitusi ning puuetega laste

hooldajate tervisekäitumist. Mõistmaks puuetega laste hooldajate võimalusi ja sotsiaalseid

garantiisid Eestis, on oluline saada ülevaade valdkonda reguleerivast seadusandlusest.


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 5

Uurimistöö teises peatükis kirjeldatakse uurimismetoodikat, valimit ja uurimistulemusi ning

analüüsitakse neid teoreetilistet käsitustest lähtuvalt.

Uurimistöö metoodikaks valiti kvantitatiivne lähenemisviis, viies läbi ankeetküsitluse kahe

kuu jooksul. Uuringu valim oli 41 raskete ja sügavate puuetega laste hooldajat, kelle

hooldatavad viibisid ravil perioodil veebruar kuni märts 2016.


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 6

1 PUUETEGA LASTE HOOLDAJATE TERVISEKÄITUMINE

Uurimistöös käsitletakse raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervisekäitumist ja seda,

kuidas hooldajal on võimalik hoida oma tervist. Selleks, et hinnata inimese tervisekäitumist on

vaja teada tegureid, mis seda mõjutavad ning nende suunamise võimalikkust. Sellest

tulenevalt on esimeses peatükis käsitletud inimese terviste ja tema tervisekäitumise tegureid.

Tervis ei ole üheselt mõistetav kontseptsioon. 1948. a defineeris WHO tervist kui täielikku

füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit, mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist.

Kuigi on kümneid erinevaid definitsioone, ollakse siiski kokku lepitud, et tervis on

multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis

põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. (Kasmel & Lipand,

2007, 517.)

Tervisekäitumine on igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või

eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata

sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

Terviskäitumine ja riskikäitumine on tihti üksteisega seotud märksa keerulisemas

käitumismudelis, mida nimetatakse eluviisiks. (Kasmel & Lipand, 2007, 520.)

1.1 Tervist mõjutavad tegurid

Inimeste tervist mõjutavad igapäevaselt ja kogu elukaare vältel erinevad tegurid: personaalsed,

sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnategurid, mis mõjutavad üksikisikute või elanikkonna

tervist. Nende tegurite süstematiseerimiseks ja analüüsimiseks on loodud erinevaid mudeleid.

Neist tuntumad ja enam kasutust leidnud on alljärgnevad:

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel.

Ryan ja Travis – Jäämäe mudel.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel.

Barclay ja Fleming – Terviseratta mudel. (Kasmel & Lipand, 2007, 35.)


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 7

Kuigi lähenemised tervist mõjutavatele teguritele on mudeliti veidi erinevad, käsitletakse

kõikides mudelites tervist mõjutavate teguritena bioloogilisi tegureid, individuaalset käitumist

ja elustiili, sotsiaalpsühholoogilisi tegureid, elamis-ja töökeskkonda ning majandust. Erinevus

antud mudelitel on tervisemõjurite vaheliste seoste grupeerimisel ja rõhuasetustel.

(Kasmel & Lipand, 2007, 34-40.)

Bioloogiliste teguritena tuuakse peamiselt välja vanus, sugu ja pärilikkus. Pärilikkuse

osakaalu võrreldes teiste mõjuritega peetakse suhteliselt väikeseks. Tarlov (1996) toob välja,

et pärilikkuse osakaal inimese terviseseisundil on umbes 15% . (Tarlov, 1996, viidanud

Kasmel & Lipand, 2007, 38). Tunduvalt suuremat rolli kui pärilikkus, määrab vanus ja sugu

(Terviseinfo, 2011). Euroopa Liidu liikmesriikides 2013.a läbiviidud sotsiaaluuringus EU-

SILC võrreldi Eesti meeste ja naiste tervena elatud aastaid ja leiti, et krooniliste haigusteta ja

tegevuspiiranguteta elatud aastate arv naistel ja meestel on olulise erisuseta. Euroopa tervise ja

eeldatava eluea alase teabesüsteemi andmetel kannatavad naised suurema aja krooniliste

haiguste, tegevuspiirangute või halva terviseseisundiga kui mehed (EHLEIS, 2015).

Sotsiaalpsühholoogilised tegurite all mõistetakse nii personaalseid suhteid kui ka kogukonna

toetust üldisemalt ning lisaks rahu ja turvalisustunnet. Üldjuhul tuuakse välja, et head

lähedussuhted tagavad ka parema tervise. (Kasmel & Lipand, 2007, 34-40.) Lisaks headele

lähedussuhetele on inimestel ka oluline kuuluvustunne, mida saab saavutada kas töötades ja

kollektiivi kuuludes või osaledes erinevate organisatsioonide ja ühenduste töös. Uurides

lastega naiste töötamise põhjuseid tuuakse välja, et lisaks tähtsusele omada isiklikku või

suurendada perekonna sissetulekut, on naistele töötamine oluline sotsiaalsest isolatsioonist

pääsemise vahend (Pajumets, 2007, 49). Eelpool väljatoodule tuginedes selgub kurb tõsiasi, et

2005. aastal oli Eestis 79 900 kõige paremas tööeas (25-54 aastast) naist, kes ei töötanud ega

otsinudki tööd ning 62% nendest oli mittetöötamise põhjuseks toonud hoolitsemise laste ja

teiste pereliikmete eest (Karu, 2007, 9).

Elamis- ja töökeskkonna all täheldatakse füüsilist keskkonda, mis mõjutab meie tervist.

Ohutegurid, mis võivad mõjuda negatiivselt tervisele ning millega elu-ja töökeskkonnas


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 8

kokku puututakse on keemilised, füüsikalised või bioloogilised. Samuti on need tegurid, mille

negatiivne mõju võib avalduda alles aastate pärast. (Terviseinfo, 2012.)

Majanduse tegurid mõjutavad tuntavalt inimese tervist. Ühelt poolt mõjutab halb tervis

töövõimeliste inimeste arvu ja teisalt mõjutab sissetulek tervislikke valikuid ja võimalusi

(Kasmel & Lipand 2007, 39). Mida tervem on tööealine elanikkond, seda parem on ka riigi

võim reageerida muutustele majanduskeskkonnas (Terviseinfo, 2011).

1.2 Tervisekäitumist mõjutavad tegurid

Individuaalne käitumine ja eluviis mõjutavad suurel määral meie tervist, mistõttu on oluline

anda ülevaade tervisekäitumist mõjutavatest teguritest, milleks on toitumine, füüsiline

aktiivsus, sõltuvusainete tarbimine, seksuaal- ja turvakäitumine.

1.2.1 Toitumine

Selleks, et aidata inimestel kujundada tervislikke toitumisharjumusi ja vajadusel neid muuta

(kas vanuse või ka tervisliku seisundi muutumisega), koostatakse erinevates riikides

toitumissoovitusi, mis omakorda arvestavad kohalikke olusid ja võimalusi. Eestis 2006. aastal

Põhjamaade näidete alusel koostatud toitumissoovitused on esitletud toidupüramiidina

(Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts, 2006). Eesti toitumissoovitustes on

märgitud näiteks köögiviljade optimaalseks päevaseks koguseks 4-5 portsjonit, puuvilju 2-4

portsjonit. Liha ja lihatoitude soovitav päevane kogus jääb 2-4 portsjoni piiresse. Kala

soovitatakse tarbida päevas 2-4 portsjonit. Vajalik piimasaaduste hulk päevas on 2-4

portsjonit. Soovitav soola tarbimise hulk naistel on kuni 5 grammi ja meestel kuni 6 grammi

päevas. Alkoholi tarbimise piiriks naistel on alla 10 grammi absoluutse alkoholi, mis teeb

ligikaudu 1 alkoholiühik. Meestel on see alla 20 grammi absoluutse alkoholi ehk siis kuni

kaks alkoholiühikut. Märkimisväärne on kindlasti ka see, et alkoholi kahjulik mõju naiste

organismile on suurem kui meestel. Näiteks on naistel võrreldes meestega suurem oht


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 9

ajuverejooksule ja maksakahjustusele. Eesti toitumis- ja toidusoovitustes on muuhulgas välja

toodud asjaolu, et tervise säilitamiseks on vajalik lisaks õigele toitumisele ka liikuda, ja

soovitus on, et täiskasvanu liikuks reipa kõnni tempos vähemalt 30 minutit päevas ehk siis 3-4

tundi nädalas (samas, 37-59).

2015. aastal loodi töögrupp, kes hakkas uuendama toitumissoovitusi (Toitumissoovituste

uuendamise töörühma koosolekute otsused seisuga jaanuar 2015). Töörühma tulemus on

ilmuv trükis „Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015“, mille tööversioonis kirjeldatud

toitumissoovitused on üldjoontes sarnased. Tööversioonis on toidugruppide soovituslike

portsjonite arvud toodud eraldi välja vastavalt päevasele soovituslikule energiahulgale. Kui

vaadata energiavahemikku 2000-2200 kcal, siis näiteks köögiviljade optimaalseks tarbimise

hulgaks soovitatakse 3-6 portsjonit, puuvilju vastavalt 2-3 portsjonit, liha- ja lihatooteid 1-2

portsjonit, kala samuti 1-2 portsjonit (samas, 330). Täiskasvanute maksimaalne soolatarbimine

on soovituslikult 6 grammi soola ööpäevas ning seda nii meestel kui naistel. (samas, 219.)

1.2.2 Füüsiline aktiivsus

Sotsiaalministeeriumi poolt 2005. aastal välja töötatud „Südame- ja veresoonkonnahaiguste

ennetamise riiklik strateegia 2005-2020“ defineerib füüsilist aktiivsust kui kehalist liikumist,

millega kaasneb energiakulu. Lisaks tõdetakse, et täiskasvanud elanikkonna füüsiline aktiivsus

ei ole tervise seisukohast hetkel piisav. Vastavalt 2014. aastal Eestis läbiviidud täiskasvanute

tervisekäitumise uuringule ei harrasta vähemalt poole tunni vältel regulaarset tervisesporti

35% mehi ja 29% naisi. (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014, 114).

Samas rõhutavad erinevad allikad just liikumist kui olulist ja tõhusat tervise edendamise

meetodit (Oja, 1998, Vuori, 1998, 2007).

Liikumine aitab ennetada või leevendada erinevaid haigusseisundeid. Loetelust on asjakohane

tõsta esile erinevad tugi- ja liikumiselundite haigused (sh alaselja- ja kaelavaevused),

hingamis- ja vereringeelundkonna haigused (sh perifeerse vereringe haigused, südame


Diplomitöö 2016


Nijole Straukaite 10

isheemiatõbi), närvisüsteemihaigused (sh depressioon ja ärevus), kroonilise valu , unehäired ja

kroonilise väsimuse sündroomi (Vuori 1998, 2007).

1.2.3 Sõltuvusainete tarbimine

Sõltuvusainete tarbimise all peame silmas alkoholi, tubakatoodete ja psühhotroopsete ainete

tarvitamist. Alkoholi tarvitamise soovituslike normide ja mõjule naiste tervisele käsitleti

toidusoovituste raames. Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele tarbis Eesti

täiskasvanud elanik 2014. aastal inimese kohta 11,7 liitrit absoluutalkoholi. Kuigi see kogus

on ikkagi väga suur on, positiivne, et tarbimine on võrreldes 2013. aastaga veidi langenud.

Samuti on positiivne tendents, et alkoholi mittetarvitavate inimeste osakaal järjest suureneb.

Näiteks kui 2007. aastal ei tarvitanud alkoholi 13% mehi ja 19% naisi, siis 2014. aastal olid

arvud vastavalt 17% mehi ja 26% naisi. Alkoholi negatiivne mõju ei piirdu mitte ainult

kasutaja tervise halvenemisega, vaid seda seostatakse ka vaesuse, perevägivalla, enesetappude

ja erinevate õnnetustega. (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2014.)

Tähelepanu vääriv on see, et alkoholi tarvitamist võetakse normaalse vahendina

lõõgastumiseks ja pingete maandamiseks (Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002,

7). Tuginedes 2014. aastal läbiviidud tervisekäitumise uuringule, on täiskasvanud

elanikkonnast tubakatoodete tarvitajate seas igapäevasuitsetajaid 22%. Positiivne on kindlasti

see, et Eestis on suitsetavaid naisi kaks korda vähem kui mehi. Samas on meeste hulgas

suitsetamise langus tendents suurem kui naiste hulgas (meestel 2012-2014 aasta võrdluses

4,8% ja naistel sama ajavahemikul 2,5%). (Terviseinfo, 2016). Maailma Tervishoiu

Organisatsioon peab ligi 25 haiguse põhjustajaks tubaka tarvitamist. Kõige suurem osa, ligi

80% kõigist obstruktiivsetest kopsuhaigustest ja 40% südame veresoonkonna haigustest ning

30% kõikidest erinevatest vähki haigestumustest on põhjustatud tubakatoodete tarvitamisest.

(Tervise Arengu Instituut, 2015.)


Diplomitöö 2016



Psühhotroopseteks ravimiteks peetakse ravimeid, mis avaldavad kindlat mõju inimese

psüühikale. Selliseid ravimeid kasutatakse erinevate psüühikahäirete ravis. Vastavalt oma

põhitoimele jaotatakse nad viide rühma: 1) antipsühhootikumid, 2) rahustid,

3) antidepressandid, 4) psühhostimulaatorid, 5) psühhotoksilised. (Allikmets, s.a.) ja nad

tekitavad sõltuvust. Psühhotroopsete ravimite tarvitamine on Eestis pidevalt suurenenud.

Näiteks aastatel 1999-2008 suurenes uinutite kasutamine 4,7 ja antidepressantide kasutamine

2,8 korda. Ravimiameti andmetel kasutatakse Eestis, võrreldes Põhjamaadega, antud

ravimigruppi oluliselt vähem. Aastal 2008 tarvitati Eestis näiteks antidepressante 4,4 korda

vähem kui Soomes ja 5 korda vähem kui Rootsis. Antidepressantide kasutamise sageduse

tõusu ei seleta ravimiamet depressiooni haigestumise sagenemisega samas mahus, vaid hoopis

sellega, et haiguse diagnoosimine on läinud täpsemaks ning ravis rakendatakse

medikamentoosset ravi laialdasemalt. (Vasar, 2009.)

1.2.4 Seksuaal- ja turvakäitumine

Turvakäitumise all vaadeldakse tavapäraselt inimeste käitumist liikluses näiteks helkuri

kandmist, turvavöö kasutamist, joobes auto juhtimist, jalgratta kiivri kandmist ning

tuleohutusalaseid hoiakuid ja käitumisi (Rapla maakonna vigastuste profiil, 2010, 35-39).

2006. aastal on Hedi Liivlaid uurinud oma magistritöös Eesti täiskasvanud rahvastiku

seksuaalkäitumist ning tõi välja, et võrreldes kümne aastaga on seksuaalvahekorras olnud

naiste osakaal tõusnud, samuti on seksuaalelu alustamine nihkunud nooremasse ikka.

Positiivne on see, et esimesel seksuaalvahekorral on tõusnud rasestumisvastaste vahendite

kasutamine. Samuti on langenud juhusuhete hulk, kuid on samaaegselt on tõusnud kondoomi

kasutajate arv. (Liivlaid, 2006, 34.)

1.3 Puuetega laste hooldajate tervisekäitumine

Kirjandusest selgub, et peamiseks terviseprobleemiks ning järgnevate terviseprobleemide

põhjuseks võib puuetega laste hooldajate puhul pidada stressi ning üle väsimust. Puuetega


Diplomitöö 2016



laste vanematel on suurem tõenäosus depressiooni ja stressi tekkele, samuti halvemale üldisele

emotsionaalsele toimetulekule (õnnetuna tundmine, vähene huvi oma elu ja tervise vastu).

Lisanduvad ka kognitiivsed probleemid (nt mälu halvenemine, probleemide lahendamise

võimekuse langus jne). (Brehaut, Kohen, Raina, Walter, Russell, Swinton, O’Donnell,

Rosenbaum, 2004, 183.) Kuna krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet ja

kognitiivseid funktsioone, siis just mälu halvenemine, sagenenud valede otsuste tegemine ja

ebaadekvaatne käitumine ongi kroonilise stressi sümptomiteks. Selline protsess käivitub, kui

inimene on võimetu kontrollima stressi põhjust. (Järvelaid, 2004, 237.)

Sotsiaalpsühholoogilised tegurid nagu näiteks pidev stress, on oht tõsistele psühhiaatrilistele

seisundite tekkimisele, millega kaasneb sageli antidepressantide kasutamise vajadus.

Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringust selgus, et 29% puuetega laste emadest kogesid

kliinilist depressiooni. (Miodrag, Burke, Tanner-Smith, Hodapp, 2015.)

Stressi leevendavaks tegevuseks võib olla ka suhtlusvõrgustiku olemasolu ja osalemine

kogukonna tegevustes. Puuetega lastega pered Eestis on seotud erinevate ühenduste ja

organisatsioonidega, kus erinevates ühendustes ja organisatsioonides osaleb 24% peredest.

Puuetega lastega perede organisatsioonis osaleb 11% kõikidest puuetega laste peredest.

Tähelepanuväärne on ka tõsiasi, et sagedamini kuuluvad ühendustesse sügava puudega laste

pered. Osa võetakse ka erinevatest kultuuri ja huviringidest (22% peredest, kes on tegevad

kasvõi mingis organsatsioonis ja 5% kõikidest puudega laste peredest). Osalemine muudes

ühendustes, mis on seotud kas keskkonna, kohaliku elukorraldusega või erakondliku

tegevusega on seotud 5% kõikidest puuetega laste peredest. (Puudega lastega perede

toimetuleku ja vajaduste uuring 2009, 2009.) Sotsiaalselt aktiivsemad on pered, kus

täiskasvanud pereliige on vanuses 35-44 aastat, töötav ja kõrgharidusega või siis pered, kus

kasvavad 16-17 aastased lapsed ning kus on vähemalt kolm täiskasvanut, kellest vähemalt

kaks töötavad (samas, 98 ).

Hetkel on Eesti naiste keskmine eluiga meeste omast üheksa aasta võrra pikem. 2013. aastal

oli Eestis naiste keskmine eeldatav eluiga sünnil 81,3 aastat ja meestel 72,7 aastat (Sotsiaalse

turvalisuse, kaasatusse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023, 2015, 7).


Diplomitöö 2016



Seetõttu on positiivne, et enamik puuetega laste hooldajaid kasvatavad last koos teise

vanemaga. Vastavalt 2009. aastal Eestis läbiviidud uuringule elasid kahe vanemaga peres 72%

puuetega lastest, üksikvanemana hooldas last 28% vanematest (Puudega lastega…, 2009).

Kuigi suurenenud stressitaset ja depressiooni on puuetega laste vanematel palju uuritud, siis

palju vähem teame me nende füüsilisest tervisest. Samas on teada, et kõrge ja pikka aega

püsiv stressitase mõjutab füüsilist tervist ja südameveresoonkonna, seedetrakti,

immuunsüsteemi ja neuroloogiliste probleemide süvenemist. (Miodrag jt, 2015, 258.) Miodrag

jt (2015) on oma uuringus välja toonud, et lisaks stressiga seonduvatele probleemidele on

puuetega laste vanematel ka pea-, selja- ja lihasvalud ning krooniline väsimus ja unehäired

(samas, 267). Valusid võib seostada nii lapse hooldamisega kaasneva füüsilise koormusega

kui kroonilise stressi tagajärjega kuna nii seedetrakti vaevuseid, luu- ja liigesvalusid, millega

kaasnevad meeleolumuutused, võib pidada kroonilise stressi hilistagajärgedeks. Lisaks sellele,

et psüühiline stress võib mõjutada tervist otseselt, muutes kesknärvi-, immuun- ja

sisesekretsioonisüsteemi toimimist, mõjutab krooniline stress ka muutusi üldises

tervisekäitumises (suitsetamine, alkoholi tarbimine, kehalise aktiivsuse vähenemine jne.).

(Tekkel, 2004, 765.) Kui veel arvestada, et lisaks murele lapse tervisliku seisundi pärast

suurendab vanemate stressi ka mure nii materiaalse toimetulekuga kui lapse tuleviku pärast

siis kõik eeltoodud ning muud hooldusvajadused ongi põhjuseks, miks puuetega laste

vanematel on vähem aega tegeleda oma enda tervisega (Miodrag jt, 2015, 257-258).

Vastavalt 2009. aastal läbiviidud uuringule on Eestis peamiseks puuetega lapse hooldajaks

ema (97%), kes enamuses on ka hooldatava lapse ema (95%). Pooled (48%) puuetega laste

hooldajatest/vanematest on vanuses 35-44 aastat, pea kolmandik on vanuses kuni 35 aastat

ning viiendik on vanemad kui 44 aastat. (Puudega lastega..., 2009, 28.)

Puuetega laste hooldamisega kaasnevaid majanduslikke tegureid on palju uuritud, sh

elamistingimusi. Perede eluase on sõltuvuses laste üldisest arvust peres ja pere majanduslikust

toimetulekust. Mis puudutab eluruumi suurust, siis suuremates eluruumides elavad puuetega

lastega pered Põhja-, Lääne-, ja Lõuna-Eestis. Suuremad on ka eluruumid peredel, kus

kasvavad 0-6 aastased lapsed ning peredes kus on ainult üks täiskasvanu või kaks töötavat


Diplomitöö 2016



täiskasvanut. Konkreetselt elutingimuste kirjelduse juures kurtsid 21% vanematest seda, et

eluruumis on vähe ruumi ja see on takistuseks tulemaks toime puudega lapse igapäevase

hooldusega. Suhteliselt suur osa tõi probleemina välja allergeenide olemasolu keskkonnas

(16%) ja eluruumide niiskust (14%). Probleemiks puudega lapsega toimetulekul on 12%

hooldajate arvates trepid, uksed ja lävepakud ning vähemal juhtudes (4-5%) sobimatu mööbel,

töötasapinnad ning halb valgustus. (Puudega lastega...2009.)

Tuginedes „Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringule“ (2009) on 51%

peredest tulnud puudega lapse hooldamise tõttu oma töötamist piirata. Brehaut jt (2004) on

oma uuringus, mis puudutas kesk närvisüsteemi kahjustusega laste hooldajate tervist, välja

toonud, et võrreldes tervete laste vanematega on puudega laste vanematel tõenäoliselt

madalam sissetulek ja seda vaatamata haridustasemele. Selle põhjusena tuuakse välja

võimaluse puudumist palgatöö tegemiseks. (Brehaut jt, 2004, 183.) Eestis läbiviidud puudega

lastega perede uuringust selgub, et sissetulekud olid suuremad peredes, kus peamine puudega

lapse vanem oli kõrgharidusega ja töötav. Samuti oli sissetulek kõrgem peredes, kus üks või

mõlemad vanemad töötasid. Nende perede sissetulekud olid suuremad, kes elasid Põhja

Eestis. Kõrgem perekonnaliikmete sissetulek mõjutab ka puudega laste perede sotsiaalset

aktiivsust. (Puudega lastega..., 2009.)

1.4 Puuetega laste hooldajatega seonduv seadusandlus

Antud alapeatükis käsitletakse raskete puuetega laste hooldajatele rakenduvat seadusandlust.

Seadusandluse kirjeldusest on välja jäetud need punktid, mis on suunatud otseselt lapse

heaolule ja tervisele. Uurimistöös anatakse ülevaade materiaalsetest ja mittemateriaalsetest

toetustest, mis puudutavad puuetega laste hooldajate heaolu ja tervist. Seadusandluses, mis

antud teemat puudutab, jagunevad kohustused nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vahel.

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus,


Diplomitöö 2016



1999). Lapsel (kuni 16-aastasel lapsel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi,

juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist

või järelevalvet igal ööpäeval;

keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi

või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. (Puuetega

inimeste sotsiaaltoetuse seadus, 1999.)

Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 järgi on võimalik taotleda kohaliku omavalitsuse

poolt osutatavat tugiisikuteenust. Tugiisikuteenuse eesmärk antud teemakontekstis on

vastavalt § 23 (lg2-3) lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine,

sealhulgas puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine (Sotsiaalhoolekandeseadus,

2015). Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on puudega lapse hooldajal õigus riigi poolt

rahastatavale lapsehoiuteenusele, mille eesmärk on § 108 järgi otseselt toetada hooldaja

toimetulekut ja/või töötamist. Õigus kasutada riigi poolt rahastatavat lapsehoiuteenust on

hooldajal vastavalt § 109 järgi järgmistel juhtudel:

1) laps on raske või sügava puudega;

2) rehabilitatsiooniplaani kohaselt on lapsel hooldusteenuste vajadus;

3) lapse hooldusteenuste vajadust ei rahuldata muude sotsiaalteenustega;

4) lapsehoiuteenuse osutamine toimub hiljemalt sellel kalendriaastal, millal laps saab

18-aastaseks.

Lapsehoiuteenus võib olla finantseeritud kas täielikult või siis osaliselt riigieelarvest. Samuti

võib see olla finantseeritud kohaliku omavalitsuse eelarvest. (Sotsiaalhoolekandeseadus §

108-110.) Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 järgi makstakse nii


Diplomitöö 2016



keskmise, raske ja sügava puudega lapse vanemale ehk siis hooldajale kuni lapse 16-aastaseks

saamiseni igakuiselt toetust, mille eesmärk on hüvitada puudega lapse puudest tingitud

lisakulude hüvitamist ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste ellu viimist. (Puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadus, 1999.)

Toetuse määrad on alljärgnevad:

1) keskmise puudega lapsele – 270 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;

2) raske ja sügava puudega lapsele – 315 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. (Puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadus, 1999.)

2016. aastal on sotsiaaltoetuste määraks kehtestatud 25,57 eurot. Seega on makstava toetuse

igakuine summa keskmise puudega lapse vanemale 69,04 eurot ja raske ning sügava puudega

lapse vanemale 80,55 eurot (Sotsiaalkindlustusamet, 2016a).

Lisaks eelpool väljatoodud puudega lapse toetusele, on hooldajal õigus kõigile Eesti

Vabariigis kehtivatele peredele suunatud riiklikele peretoetustele. 2016. aastal makstavad

peretoetused on Sotsiaalkindlustusameti andmetel järgmised:

sünnitoetus (ühekordne toetus summas 320 eurot ühele lapsele, alates kolmikutest on

see summa 1000 eurot lapse kohta);

lapsetoetus (igakuiselt 50 eurot pere esimesele ja teisele lapsele, alates kolmandast

lapsest igakuiselt 100 eurot);

lapsehooldustasu (kuni 1-aastase lapse vanemale igakuiselt 6,40, kuni lapse 3-

aastaseks saamiseni igakuiselt 38,35 eurot, iga 3-8 aastase lapse kohta, kui peres

kasvab lisaks kuni 3-aastane laps või kui peres kasvab 3ja enam 3-8 aastast last

igakuiselt 19,18 eurot);

7-ja enamlapselise pere toetus (igakuiselt 168,74 eurot);

üksikvanema lapse toetus (igakuiselt 19,18 eurot);

ajateenija lapse toetus (igakuiselt 47,95 eurot). (Sotsiaalkindlustusamet, 2016b.)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et puuetega laste vanemate hooldamiseks on olemas riigipoolsed

rahalised toetused ja tugisüsteemid, mis võimaldavad hooldjatel paremini toime tulla oma

igapäevaeluga.


Diplomitöö 2016



2 UURINGU METOODIKA, VALIMI KIRJELDUS JA ANALÜÜS

Uuringu, puuetega laste hooldajate tervis ja seda mõjutavad tegurid, raames sooviti selgitada

välja raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervis ja tervisekäitumine ning selle

muutmise võimalused enda tervise hoidmiseks. Uurimustöö empiirilises osas koguti andmeid

raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervise ja tervisekäitumise kohta. Valimiks oli

Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses kahe kuu jooksul (veebruar-märts 2016)

ravil viibinud rasketete või sügavate puuetega laste (peamised täisealised, 20-64a) hooldajad.

1.5 Uuringu metoodika

Uurimus viidi läbi ankeetküsitluse teel, mis koosnes kolmekümne kaheksast (38) küsimusest.

Uuringus tugineti 2014. aastal läbiviidud uuringule ”Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise

uuring 2014”. Uuringu läbiviijatelt (kirjalik luba Mare Tekkel) saadi luba kasutada 2014.

aasta uuringu küsimustikku ja kohandada seda sobivaks antud uuringu jaoks. Samuti taotleti ja

saadi luba Tallinn meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt (4.01.2016, otsus nr 1278). Andmed

sisestati ja töödeldi ajavahemikus 15.04-25.04.2016 programmis MS Excel.

Kontakt ja uurimuse tutvustamine toimus puudega lapse hooldaja lapse ravil olemise esimese

kolme päeva jooksul nende palatis, ilma kõrvaliste juuresviibijateta. Ankeedi üleandmiseks

paluti uuritaval viia täidetud ankeet samal korrusel asunud spetsiaalsesse märgistatud ja

lukustatud postkasti. Kasti tühjendamine toimus kord nädalas uuringu läbiviija poolt ja selle

avamine oli võimalik ainult uuringu läbiviijal. Tegemist oli märgistamata ankeetidega ja seega

on tagatud konfidentsiaalsus.

1.6 Valimi kirjeldus

Uurimise valim moodustus Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses kahe kuu

(veebruar – märts 2016) jooksul ravil viibinud raskete puuetega laste hooldajatest (hooldajad


Diplomitöö 2016



on raviperioodil lastega koos haiglas). Kokku saadi küsitlusele vastused neljakümne ühelt (41)

puudega lapse hooldajalt. Uuringu perioodil viibis haiglas rohkem puuetega laste hooldajaid,

aga kõik ei olenud nõus ankeedile vastama. Põhjuseks toodi aja- ja huvipuudust uuringus

osalemiseks ning puudulikku eesti keele oskust. Kõik, kes andsid nõusoleku uuringus

osalemiseks (41 hooldajat) tagastasid ka täidetud ankeedi.

1.7 Uurimistöö tulemused

Uuringus osales 41 inimest, kellest kolm (7,3%) olid mehed ja 38 (92.7%) naised, kellest

omakorda 35 (85,4%) olid peamised hooldajad ja kuus (14,6%) olid nn üks mitmest hooldajast

nt vanaema või lapse isa. Võrreldes Eestis 2009. aastal läbiviidud uuringuga, on tulemus

sarnane – ka selles uuringus oli 97% puudega lapse hooldajaks naissoost isik, kes enamasti oli

hooldatava lapse ema (95%). (Puudega lastega... 2009, 28). Enamus 25 (60,9%) vastanutest

olid hooldanud last 5-10 aastat, 10 (24,4.%) 0-5 aastat ja ajavahemikku 11-15 jäi kuus

(14,6%) vastanutest.

Kõige suurem vastajate hulk 26 (63,4%) elas leibkonnas, mille suurus oli 3-4 inimest ja

kaheksa (19,5%) leibkonnas, mille suurus oli viis või kuus liiget. Kahekesi oma puudega

lapsega elasid seitse (17,1%) hooldajat. Neljakümne ühest hooldajast olid abielus või elasid

elukaaslasega 26 (63%) vastanutest, üksikvanemaid oli vastanute hulgas 14 (34%) ja üks

vastas variandi „muu“ (3%), täpsustades, et lapse elus osalevad mõlemad vanemad, aga ei

elata koos.

Haridustasemelt olid kõrgharidusega 15 (37,5%) hooldajat, kesk- või keskeriharidusega 22

(55%) vastanut, põhiharidusega kolm (7,5 %) vastanut. Üks inimene oma haridustaset ei

märkinud. Hooldajate tööhõivest selgus, et palgatöötajaid oli vastanute seas 28 (68%), töötuid

oli viis (12%) ja pensionil üks (3%) vastanud. Kaks (5%) vastanut töötasid ettevõtjana ja üks

(3%) töötas pereettevõttes ilma tasu saamata. Küsimusele ei vastanud neli (10%) hooldajat.

Täistöö koormusega töötasid 27 (87%) ja osalise koormusega neli (13%) puuetega laste

hooldajat.


Diplomitöö 2016



Uuringus osalenutelt küsiti ka perede sissetulekut 12 kuu jooksul ühe pereliikme kohta.

Selgus, et keskmine sissetulek ühe pereliikme kohta kuus oli 372,5 eurot. Kõige enam ehk

kaheksa (19,5%) vastanutest nimetasid, et nende peres teenitakse ühe liikme kohta 300-399

eurot kuus. Suhteliselt ühtlane olukord oli nii vahemikus 200-299 eurot, mida märkisid kuus

(14,6%), 400-499 eurot, samuti kuus (14,6%) ning 500-599 eurot märkisid seitse (17,1%)

vastajat. Sissetulek alates 600 eurost kuni 699 euroni oli kolmel vastanutest (7,3%) ja 700-799

eurot kahel (4,9%) vastanul. Siiski oli üks (2,4%) vastaja, kes ütles, et nende sissetulek ühe

liikme kohta on kuni 50 eurot, üks (2,4%) kuni 100 eurot ning viis (12,5%) vastajad, kelle

sissetulek jäi 100 ja 199 euro vahele. Teise äärmusena oli kaks (4.9%) vastajat, kelle

sissetulek ühe pereliikme kohta ulatus 1100 euroni kuus.

Kõrvutades hariduse ja sissetuleku kohta saadud andmed, siis otsest seost kõrgema hariduse ja

suurema sissetuleku vahel ei saa välja tuua. Kõige kõrgema sissetuleku saajad olid küll kõik

kõrgharidusega, kuid teistes vahemikes oli nii kõrg- kui keskharidusega vastanuid peaaegu

võrdselt. Puuetega laste hooldajad hindasid oma hetkelist tervist suhteliselt heaks. Heaks ja

üsna heaks hindasid oma tervist 20 (48.8%), keskmiseks hindas oma tervist 18 (45%) vastajat,

üsna halvaks kolm (7%) ning halvaks ei pidanud oma tervist mitte ükski vastanutest.

Võrreldes andmeid, mis puudutavad hinnangut oma tervisele ja leibkonna sissetulekut, siis

võib näha seost kõrgema sissetuleku ja parema tervise vahel. (Joonis1)

Joonis 1.Tervise hinnang leibkonna sissetuleku järgi

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1100 700 600 500 400 300 200 100 50

2 üsna halb

3 keskmine

4 üsna hea

5 hea


Diplomitöö 2016



Kroonilise haiguse olemasolu küsimusele vastas 40 puuetega laste hooldajat, kellest pooled

tunnistasid kroonilise haiguse olemasolu. Lisaks küsiti terviseprobleemide kohta, mis on neid

vaevanud viimase 6 kuu jooksul, piirates sealjuures tavapäraseid igapäevategevusi. Olulisi

vaevusi märkis kuus vastanut (14,6%), piiratud, aga mitte oluliselt 21 (51,2%) vastanut ning

üldse ei olnud terviseprobleemid mõjutanud 14 vastanut (34,1%). Seljavalu tunnistasid 41-st

vastanust 32 (80%). Nendele järgnesid unehäired, mis esinesid 31 (78%) vastanul. Peavalu

tundsid 28 (71%) ning kaela- õlapiirkonna valu samuti 28 (71%) vastanut. (Joonis 2)

Joonis 2. Viimase 6 kuu jooksul esinenud tervisehäired.

Viimase 6 kuu jooksul on 41 vastajatest 26 (61%) kasutanud vitamiine ja toidulisandeid.

Ravimitest on kasutatud enim valuvaigisteid peavalu vastu 20 (49%) ja muude valude tõttu 14

(34%) vastajat. Psühhotroopsete ravimite, rahustite tarvitamist tunnistasid 11 (27%) ja nii

antidepressante kui uinuteid vajasid 14 (24%) vastanut. (Joonis 3)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Hambavalu

Kõhukinnnisus

Köha

Pohmel

Allergia

Valu südame piirkonnas

Kõhuvalu, kõrvetised, puhitus

Liigestevalu

Kaela-õlappirkonna valu

Peavalu

Unetus, unehäired

Seljavalu


Diplomitöö 2016



Joonis 3. Enam kasutatud ravimid viimase 6 kuu jooksul.

Küsimusele, mis puudutas viimase 6 kuu jooksul stressis ja pinge all olemist, vastasid 23

(57%), et nad on tundnud rohkem stressi ja pinget kui tavaliselt, peaaegu talumatuks pidas

pinget ja stressi üks (2%) vastanutest. Stressi ja pinget ei tunnetanud üldse kaks (5%)

vastanutest ning oma pinget ei pidanud tavalisest suuremaks 15 (36%) vastanut. (Joonis 4).

Joonis 4. Viimase 6 kuu vältel olnud stressis, pinge all.

Impotentsus

Kõrgenenud kolesteroolitase

Suhkruhaigus

Hormoonasendusravi

Kehakaalu alandamine

Kõrge vererühk

Uinutid

Antidepressandid

Rahustid

Valuvaigistid

Peavalu

Vitamiinid ja mineraalid

0 5 10 15 20 25 30

2% 5%

36% 57%

jah, minu elu on peaaegutalumatu

ei, üldse mitte

jah, kui mitte rohkem kuiinimesed tavaliselt on

jah, rohkem kui inimesedtavaliselt on


Diplomitöö 2016



Viimase 6 kuu jooksul oli tundnud palju rohkem kui varem end õnnetu ja masendununa neli

(10%) vastanutest, üheksa (22%) mõnevõrra rohkem kui varem, 21 (51%) vastanutest tundsid

end õnnetu ja masendununa, kuid mitte rohkem kui varem, ja seitse (17%) vastanutest ei

olnud tundnud masendust ning masendunud olekut. Küsimusele, kui tihti olete viimase 12 kuu

jooksul tundud üleväsimust, vastas üsna tihti 26 (62%) ja peaaegu alati 4 (9%) vastanut. Harva

tundsid ennast üleväsinuna 11 (29%) vastanut. (Joonis 5)

Joonis 5. Viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust.

Varem enesetapule oli mõelnud 41 vastanust seitse ja nendest üks vastaja kirjutas, et ei ole

mõelnud enesetapule, „aga olen mõelnud, et autoavariis surma saada poleks väga kole“.

Küsimusele, kas olete kunagi püüdnud endalt elu võtta vastasid kõik eitavalt.

Sõltuvusainete tarbimise suhtes küsiti uuringus nii alkoholi, tubaka kui ka narkootiliste ainete

tarbimise kohta. Küsimusile, kas te olete tarvitanud narkootilised ained vastas 36 (88%)

eitavalt ja kaks (5 %) tunnistasid elu jooksul 1-3 korda tarbimist. Küsimusele ei vastanud

kolm (7%) inimest. Suitsetajaid oli puuetega laste hooldajate hulgas 10 (24%) ja

suitsetamisest oli loobunud 11 (27%) vastanut. Mitte kunagi elus ei olnud suitsetanud 20

(49%) vastanut. Suitsetavate tubakatoodete arv päevas keskmiselt oli 10-15 sigaretti (47,6%).

29%

9% 62% harva

peaaegu alati

üsna tikti


Diplomitöö 2016



Kuni 10 sigaretti päevas suitsetas 43,2% puuetega laste hooldajatest. Üks vastanutest suitsetas

päevas keskmiselt 20 sigaretti. (Joonis 6).

Joonis 6. Suitsetamine ja alkoholi tarbimine

36 (88%) puuetega laste hooldajat tarvitasid alkoholi ja ainut 5 (12%) hooldajat eitas seda.

(Joonis 6). Keskmiselt alkohoolseid jooke tarbisid 2-3 korda kuus 20 (49%) vastanutest ja neli

(9%) vastajatest kasutas 2-3 korda nädalas. Kaks (5%) puuetega laste hooldajat tarbis alkoholi

peaaegu iga päev ja üheksa (22%) vastanutest on alkoholi tarvitanud ainult mõnel korral aasta

jooksul. Viimase 12 kuu mitte kordagi ei tarvitanud alkohoolseid jooke kaks (5%) vastanut.

Küsimusele ei vastanud neli (10%) inimest.

Pikkuse ja kaalu järgi võetud kehamassiindeksist selgub, et enamus vastanutest olid

normaalkaalus, 25 (61%), ja ülekaalus oli 16 (39%) vastanut. Hooldajate toitumisharjumusi

analüüsides on positiivne see, et toitutakse suhteliselt tervislikult ja teadlikult. Regulaarset

hommikusööki sööb üle poolte 28 (68,3%) vastanutest, harva sõi hommikust seitse (17,1%)

vastanut ning regulaarselt hommikusööki ei söönud kuus (14,6%) vastanut.

Toitumisharjumuste muutmisest oli vastajatel võimalik valida mitu varainti ja esikohal oli

köögivilja tarbimise suurendamine: 23 vastajat oli seda teinud juba varem ja kolmandik

muutsid oma harjumusi aasta jooksul.12 hooldajat kasutasid vähem suhkrut viimase

kaheteistkümne kuu vältel ja 19 oli seda teinud varem. Aasta jooksul vähendasid alkoholi

49% 24%

27%

Kas te olete kunagi elus suitsetanud?

ei

jah

jätsin maha

12%

88%

Kas tarvitate alkoholi?

ei

jah


Diplomitöö 2016



tarbimist üle kolmandiku vastajatest ja 14 vastajat olid alkoholi tarbimist piiranud varem. Üle

poole vastajatest (22) ei olnud suurendanud kehalist aktiivsust või vähendanut loomse rasva

tarbimist (25). Suhteliselt suur osa vastajatest (23) ei vähendanud soola tarbimist. (Joonis 7).

Joonis 7. Puuetega laste hooldajate toitumisharjumuste ja muude harjumuste muutmine.

Nõustamise kohta küsides, pidasid üle poole vastajatest vajalikuks toitumisspetsialisti

nõustamist. Märkimisväärne osa, 22 (54%), vastanut, pidasid vajalikuks nõustamist oma

eluviisi tervislikumaks muutmiseks ja kaalu alandamiseks 15 (37%) vastajat.

Seoses oma terviseprobleemiga, soovis toitumisspetsialisti nõustamist 13 (32%) vastajat ning

lähedaste eluviisi tervislikumaks muutmiseks või seoses lähedaste terviseprobleemiga 13

(32%) vastanut. Neli (10%) vastajat nägid spetsialisti vajadust oma lähedaste kaalu

alandamiseks ja viis (12%) hooldajat arvasid, et enda ja lähedaste eluviis on tervislik ja ei vaja

nõustamisteenust. (Joonis 8)

16

25

9

10

15

25

38

22

23

13

7

23

19

14

6

2

10

14

12

8

10

12

11

9

1

9

5

K a s u t a n v ä h e m r a s v a

K a s u t a n v ä h e m l o o m s e t r a s v a j a r o h k e m …

S ö ö n r o h k e m k ö ö g i v i l j u

K a s u t a n v ä h e m s u h k r u t

T a r v i t a n v ä h e m a l k o h o l i

O l e n p i d a n u d d i e e t i k a a l u l a n g e t a m i s e k s

O l e n j ä r g i n u d d i e e t i k a a l u t õ s t m i s e k s

O l e n s u u r e n d a n u d k e h a l i s t a k t i i v s u s t

K a s u t a n v ä h e m s o o l a

Kas Te olete muutnud oma toitumis - või teis i harjumusi?

ei varem aasta jooksul


Diplomitöö 2016



Joonis 8. Vajadus spetsialisti nõustamisteenuse järgi.

Küsimustega, mis puudutasid füüsilist aktiivsust, uuriti kui palju aega kulub jalgsi käimisele

või jalgrattaga sõitmisele ning kui suurt kehalist pingutust nõuab vastanute igapäevane töö

ning lisaks seda, milliseks nad ise hindavad oma kehalist võimekust. Oma füüsilist vormi ja

kehalist võimekust väga heaks ega väga halvaks ei hinnanud mitte keegi. Üsna heaks hindasid

oma füüsilist vormi 13 (31,7%) vastanut, rahuldavaks pidas seda 18 (43,9%) ja üsna halvaks

hindasid kehalist võimekust 10 (24,4%) vastanutest.

Väga vähest pingutust nõudvat ehk siis peamiselt istuvat tööd tegid vastanutest 14 (34%),

kerget tööd seitse (17%), keskmist ehk siis tõstmist ja kergete raskuste kandmist tegi 12 (29%)

ning rasket tööd viis (12%) vastanutest.Kolm (8%) ei vastanud küsimusele. Nii vabal ajal kui

ka tööle ja töölt koju liikumisele (jalgsi või jalgrattaga) kulutasid 30-60 minutit päevas

vastavalt 12 (38%) ja 10 (36%) vastanutest. Vabal ajal liikus 12 (31%) vastanut rohkem kui

60 minutit. Seega vabal ajal soovitusliku 30 minutit või enam liikumisega oli hõivatud kokku

32 (69%) vastanutest. (Joonis 9).

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Ei soovi saada nõu toitumise kihta

Lähedas(t)e kaalu alandamiseks

Ei vaja, minu ja minu lähedaste eluviis on tervislik

Seoses lähedas(t)e terviseprobleemiga

Ei oska öelda

Lähedas(t)e eluviisi tervislikumaks muutmiseks

Seoses oma terviseprobleemiga

Oma kaalu alandamiseks

Oma elu tervislikumaks muutmiseks


Diplomitöö 2016



Joonis 9. Liikumine jalgsi või jalgrattaga

Hooldamiseks vajalikke abivahendeid kasutas 24 (58,5%) ja ei kasutanud 17 (41,5%)

vastanut. Põhiliselt kasutati nahahoolduse ja inkontinentsi vahendeid (mähkmed) ja

liikumisabivahendeid (ratastoolid, lapsevankrid) ning üks vastajatest kasutas seisulauda.

Paljud jätsid täpsustamata, millist abivahendit nad kasutavad. Hoolduskoormuse

vähendamiseks kasutas isiklikku autot 31 (76%), invatranspordi teenust kasutas viis (12%)

raskete puuetega lapse hooldajat. Viiel ei olnud isiklikku (12%) autot ja neli puuetega laste

hooldajat kasutasid lisaks nii ühistransporti kui pere autot.

Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt võimaldavatest teenustest ei olnud kasutanud, kuid pidas

vajalikuks, üle poolte vastanutest (23) (57%) isikliku abistaja teenust, 15 (37%) pidas

vajalikuks päevakeskuse teenust ja 15 (37%) tugiisiku teenust lapsele ning 11 (27%) pidas

oluliseks lapsehoiuteenust. Teenustest, mida oli kasutatud, kuid vähem kui oleks vajatud,

mainiti lapsehoiuteenust 16 (40%) vastaja poolt, tugiisiku teenust lapsele 12 (29%),

päevakeskuse teenust 6 (15%) ja isikliku abistaja teenust 4 (10%) vastajat.

Küsimusele, kas tahaksite midagi muuta oma tervisekäitumises vastasid 24 (59%), et soov

muutumiseks on olemas ja 14 (34%) ei pidanud muutusi vajalikuks. Kolm (7%) ei vastanud

küsimusele. Uuringus osalejatel oli võimalus vastata vabalt ja kommenteerida oma

13%

21% 18%

7%

38% 36% 31%

18%

0%

18%

v a b a l a j a l k o k k u t ö ö l e j a t ö ö l t k o j u

vähem kui 15 min. 15-30 min. päevas 30-60 min. päevas

rohkem kui 60 min. päevas ma ei käi tööl või töötan kodus


Diplomitöö 2016



tervisekäitumise muutmissoove. Üks kommenteeris, et ei soovi midagi muuta, ülejäänud 21

täpsustasid millises valdkonnas nad näevad muutumisvajadust. Mitmel juhul oli tegemist

sooviga muuta nii füüsilist aktiivsust kui ka toitumisharjumusi.

Nt „ Vähem stressita, tervislikumalt toituda, rohkem liikuda, vähendada alkoholi tarbimist.“.

Kõige enam oli kommentaarides mainitud soovi tõsta oma füüsilist aktiivsust (rohkem liikuda,

osaleda treeningutes) - seda mainiti 14 korda. Tervislikumat toitumist või siis

toitumisharjumuste muutmise soov toodi välja 12 korral. Aega iseenda hobidega tegelemiseks

või lihtsalt puhkamiseks mainiti 3 korda.

Nt. „Et oleks rohkem aega oma puudega lapse kõrvalt iseendaga tegeleda: käia ujumas,

võimlemas ja muu spordiga tegeleda, samuti tegeleda oma hobidega.“

Samuti oli 2 korda soovitud vähendada vaimset pinget ( vähem muretsemist ja stressi ) .

Nt. „Tahaks, et peaks oma laste paremate võimaluste andmiseks koguaeg muretsema ja närvi

kulutama “. Alkoholi tarbimise vähendamist mainiti ühel korral.

Küsimusele, milliseid ettepanekuid teeksid hooldajad ise riigile, et toetada neid, vastas

kommentaaridega 35 puuetega laste hooldajat.

Valdav enamus nägi vajadust materiaalse toetuse suurendamisele. Seda mainiti ära 20-l korral.

Üks vastanutest tegi ettepaneku kompenseerida raviasutuse voodipäevatasu üle 15. aastastele

laste vanematele, kõik teised vastajad nägid vajadust riigipoolsete toetuste suurendamiseks.

Mitmel korral mainiti, et raske puudega lapse hooldaja peaks saama vähemalt miinimumpalka.

Vastaja tõid välja alljärgnevaid seisukohti:

„Toetus võiks olla suurem kui 80 eurot kuus, võiks olla riigi poolt vanemale miinimumpalk, et

vanem saaks pühendada rohkem aega lastele, mitte valutada südant kuidas jagada ennast töö,

pere ja laste vahel.“


Diplomitöö 2016



„Puuetega laste toetus suurem, et kataks erivajadusest tulenevad kulud. Raske puudega

vanemal peaks olema ema palk sest see töö, mis ta lapsega teeb peaks võrduma tööl käiva

vanemaga“

„…..toetused, mis aitaksid elada, mitte ellu jääda. Võimalus teenida raha kodus kui laps on

liikumatu või raskesti transporditav. Erinevad soodustused: odavam korter, abi liisingu

saamiseks (auto ostmine lapse transportimiseks), puhkuse võimalused“

Paljusid hooldajaid puudutanud vajadusena toodi välja tugiisiku- ja lapsehoiuteenus. Vajadust

nende teenuste mahu suurendamiseks või kättesaadavuse parandamiseks toodi välja 10-l

korral, millest tugiisiku teenuse paremat kättesaadavust vajaks 7 vastanut ja lapsehoiuteenust

suuremas mahus vajaksid 3 vastanut. Samas ka tunnistati, et on väga positiivne, et tugiisiku

teenust on võimlik üldse kasutada. Nii vastas üks hooldaja: “ Väga hea on sellest aastast

tugiisiku teenus. Peaks olema rohkem võimalusi erivajadustega lapse kooli lähedal.

Abivahendite parem kättesaadavus. Paremad võimalused lapsehoiule“.

Liigset või keerulist asjaajamist toodi välja kolmel korral. Vastanud leidsid, et…

“ Seaduste muutmisega peaksid tegelema need inimesed, kes täpselt teavad mismoodi elavad

Eestis raske puudega lapsed. Samuti keeruliseks on aetud kogu paberi majandus ja

abivahendite tõestamise vajadus. Kogu asjaajamine peaks olema võimalikult lihtne ja kiire“.

„ Lihtsam paberimajandus. Riigil on kogu info olemas kuid siiski peab hooldaja taotlust

esitades kõik dokumendid jälle ise kaasa panema“.

Rohkem või paremat infot soovis kaks vastajat ning ühel juhul märgiti vajadust parema info

kättesaadavuse kohta vene keeles. Ettepanekuid, mis otseselt aitaks kaasa hooldaja enda

tervise säilitamiseks ja parandamiseks tehti kuuel korral. Ühel juhul küll, mis puudutas

taastusravi paremat kättesaadavust, ei olnud täpsustatud, kas seda sooviti puudega lapsele või

hooldajale. Vajadust regulaarse taastusravi järel toodi vaälja kahe vastaja poolt. Kaks vastajat


Diplomitöö 2016



nimetasid vajadust ravikindlustuse järele ning tehti ka kaks ettepanekut luua

koolitusprogramm hooldajale, kus juhendataks enda tervist säästvalt lapse eest hoolitsemist.

Ühel korral mainiti vajadust invatranspordi järele ning samuti ühel korral tehti ettepanek, et

töötaval vanemal võiks olla õigus rohkem kui ühele vabale päevale kuus. Muret, mis saab

lapsest peale seda kui on täiskasvanu, tundsid kaks lapsevanemat ja kaks hooldjat soovisid

riigilt lihtsalt mõistvat suhtumist. Märgiti ära ka koolitussoovid, mis aitaksid õigeid

hooldusvõtteid ja abivahendeid kasutades hoida hooldajal oma tervist.


Diplomitöö 2016



ARUTELU

Võrreldes erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste tervist ja tervisekäitumist, siis võib neid

jaotada tinglikult kahte gruppi: muutmatud ja muudetavad. On tegureid, mida me lihtsalt oma

igapäevaelus ei saa muuta nagu näiteks keskkonnast tulenevad ja majanduslikud tegurid.

Lihtsam ja kättesaadavam on teha muudatusi oma toitumises, füüsilises aktiivsuses ja

sõltuvust tekitavate ainete tarbimises. Hea vaimne ja füüsiline tervis on puuetega laste

hooldajatele oluline, suutmaks toime tulla hooldamisega seonduvate igapäevategevustega.

Kroonilise haiguse olemasolu tunnistasid pooled uuringus osalenud isikud ja pooled vastajad

leidsid, et terviseprobleemid on laste igapäevast hooldamist mõjutanud, sealhulgas oluliselt on

mõjutanud terviseprobleemid kuute vastajat. Suurenenud stressitase mõjutab füüsilist tervist.

Varasemad uuringud kirjeldavad puuetega laste hooldajatel pea-, selja- ja lihasevalusid,

kroonilist väsimust ja unehäireid (Miodrag jt 2015:267). Läbiviidud uuringus selgitati välja, et

ka Eesti puuetega laste hooldajate peamised vaevused olid seotud seljavalude ja unehäiretega.

Mis puudutab hooldajate tervisekäitumist, siis on positiivne, et toitutakse suhteliselt

tervislikult ja teadlikult. Regulaarset hommikusööki sööb üle poolte vastanutest, teadlikult on

suurendatud köögivilja tarbimist ja vähendatud suhkru tarbimist toidus. Samuti oli üle poolte

vastanutest vähendanud loomsete rasvade tarbimist, kuid üldse ei ole tähelepanu pööratud

soola tarbimisele. Kuigi toitumine tundub olevat teadlik ja tasakaalustatud, pidasid vajalikuks

üle poole vastajatest toitumisspetsialisti nõustamist, mis võib olla märk sellest, et oma

toitumisharjumuste või siis füüsilise tervisega ei olda rahul.

Samuti on väga positiivne vastajate suhteliselt suur füüsiline aktiivsus vabal ajal. Soovitusliku

vabal ajal liikumise piiridesse, või lausa üle selle liikus 69% vastanutest, mis viitab inimeste

teadlikkusele liikumise vajalikkusest. Arvestades, et liikumine aitab leevendada või ennetada

erinevaid haiguseid, soodustab selline käitumine tervise säilitamist ja parandamist. 2014.

aastal Eestis läbiviidud täiskasvanute tervisekäitumise uuringust selgus, et vähemalt poole

tunni vältel regulaarset tervisesporti ei harrasta 35% mehi ja 29% naisi. (Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014, 114). Seega on uuringus osalenud raske ja sügava

puuetega lapse hooldajate aktiivsus Eesti keskmisest kõrgem.


Diplomitöö 2016



Sõltuvusainete tarbimise suhtes küsiti uuringus nii alkoholi, tubaka kui ka psühhotroopsete

ravimite kasutamise kohta. On väga positiivne suhteliselt madal tubakatoodete tarbijate

osakaal vastanute hulgas. Peaaegu pooled (49%) vastanutest ei olnud elus mitte kunagi

suitsetanud ja hetkel suitsetajaid oli vaid alla veerandi vastajatest (24%), mis on sarnane Eestis

igapäevasuitsetajate arvuga täiskasvanud elanikkonnast (22%) (Tubakatarvitamise olukord ja

trendid Eestis, 2016). Alkoholi tarbiti 2-3 korda kuus, mis samuti ei ületa soovituslikke piire,

kuid tegemist siiski sõltuvusainetega, mille regulaarne tarvitamine kahjustab tervist ning seda

on oluline hooldajatel teadvustada.

Puuetega laste hooldajate tervisekäitumist mõjutavatest teguritest on oluline osa sotsiaal-

psühholoogilistel teguritel. Pidevalt kõrgenenud stressitase ja depressioon, mis ohustavad

puuetega laste hooldajaid, võivad kergesti viia tõsiste psühhiaatriliste seisunditeni. Need on

seisundid, mille raviks sageli kasutatakse psühhotroopseid ravimeid (Miodrag jt, 2015, 259).

Psühhotroopsete ravimite tarbimine on igati õigustatud teatud haigusseisundite korral, kuid

oluline on teada, et nende näol on tegemist sõltuvust tekitavate ravimitega. Läbiviidud

uuringus tunnistas üle poolte vastanutest, et pinged ja stress nende elus on väga suured.

Samuti olid psühhotroopsed ravimid tarvitatavate ravimite seas teisel kohal.

Majanduslikud tegurid olid need, mida hooldajad ise pidasid kõige enam oluliseks enda jaoks.

Majandusliku seisundi ebastabiilsus on üks stressi tekitavatest faktoritest (Miodrag jt

2015:257-258). Hõivatus tööga on üheks põhjuseks, miks raske puudega laste hooldajatel on

vähem aega omaenda tervise ja hobidega tegelemiseks kui nad sooviksid ja vajaksid. Uuringus

osalejate seas oli tööhõive suhteliselt suur. Enamus vastanutest töötas ja tegi seda palgatööna,

kuid saadav sissetulek ei rahulda perevajadusi uuritavate arvamuse järgi. Kui kõrvutada

andmeid, mis puudutasid hinnangut oma tervisele ja pere sissetulekut, siis ilmnes seos

kõrgema sissetuleku ja parema tervise vahel.


Diplomitöö 2016



KOKKUVÕTE

Antud diplomitöö eesmärgiks oli välja selgitada raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate

tervis ja tervisekäitumine ning selle muutmise võimalused enda tervise hoidmiseks.

Uurimistöö sisaldas teoreetilist ülevaadet inimese tervist mõjutavatest teguritest, selgitades

välja, raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervist mõjutavad tegurid ja

tervisekäitumise. Et saada teada milline on raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate

tervisekäitumine ja missugused on raskete puuetega laste hooldajate tervist mõjutavad tegurid,

viidi läbi ankeetküsitlus.

Küsimusele, missugused on raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervist mõjutavad

tegurid, selgus, et raske puuetega laste hooldajate tervist mõjutavatest teguritest on oluline osa

sotsiaal-psühholoogilistel teguritel, mis avalduvad pidevalt kõrgenenud stressitaseme,

depressiooni, pinge ja üsna tihti üleväsimusena. Enamus vastajatel esines kroonilisi haigusi ja

esinenud tervisehäiretest olid kõige enam nimetatud seljavalu, unehäireid, peavalu, kaela-

õlapiirkonna valusid.

Samuti sooviti teada, milline on raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate

tervisekäitumine, mis omakorda mõjutab nende tervist. Selgus, et puuetega laste hooldajate

toitumisharjumused on suhteliselt tervislikud ja õige toitumise vajadusest ollakse teadlikult.

Samuti ollakse füüsiliselt aktiivsed vaba aja veetmisel. Ohuallikateks võib pidada

psühhotroopsete ravimite tarvitamist, mille järgselt võib kergesti välja kujuneda sõltuvus.

Suhteliselt suur on nende hooldajate hulk, kes tarvitavad sageli alkoholi. Üldiselt võib öelda,

et hooldajad on teadlikud tervist mõjutavatest teguritest ning on teinud teadlikke muudatusi

oma tervsiekäitumises ja õiges toitumises.

Uuringu raames sooviti teada saada võimaluste kohta, mis aitavad raskete puuetega laste

hooldajatel oma tervist paremini hoida. Kõige enam tunnevad hooldajad puudust suuremast

materiaalsest toetusest. Kui me arvestame, et uuringust selgus seos kõrgema sissetuleku ja

parema tervise vahel, on see kindlasti üks võimalustest tervise ja tervisekäitumise


Diplomitöö 2016



parandamiseks. Lisaks tugiisiku või lapsehoiu teenuse parem kättesaadavus annaks ka

võimaluse puhkuseks ning oma tervise eest hoolitsemiseks. Samuti selgus uuringust, et

tuntakse puudust juba olemasolevate teenuste mahtude suurenemisest ja uutest võimalustest

pakutavate teenuste osas. Mitmel korral märgiti ära koolitused hooldamiseks vajalike oskuste

ja võtete harjutamiseks ning uute abivahendite kasutamiseks.

Arvestades uuringu läbiviimise keskkonda, oli mõistetav, et hooldajad soovisid paremaid

võimalusi oma taastusraviks. Vaadeldes uuringus välja selgitatud tervisehäireid, siis saab

väita, et oht haiguste tekkeks, mis vajaksid varem või hiljem taastusravi, on reaalselt olemas.

Seega aitaks kaasa kui lapse taastusravis arvestataks ka hooldaja vajadustega ja kui ravil on

laps, siis oleks võimalik ka vanemal saada professionaalset abi.

Lähtudes uurimistulemustest, teen alljärgnevad ettepanekud:

Planeerida raskete ja sügavate puuetega laste hooldajate tervise hoidmiseks

hooldajatele vaba aja võimaldamist lapse taastusravil viibimise ajal.

Algatada diskussioon riiklikul tasandil materiaalsete vahendite leidmiseks, toetamaks

hooldajate, kes vajavad taastusravi (võimlemine, masaaž jm), lapse ravil viibimise ajal.

Sellisel juhul saab hooldaja hoida oma tervist ja ühtlasi kasutada aega, mil ta nagunii

viibib haiglas.

Rakendada Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse personali kompetentsi,

nõustamaks hooldustegevuste läbiviimist, õpetamaks ennastsäästvaid võtteid lapse

hooldamiseks ja oma tervise hoidmiseks.

Oma tervise paremaks tundmaõppimiseks ja hoidmiseks, pakkuda lapse ravil viibimise

ajal võimalusi tervisemõõtmisteks ja nõustamiseks. Sellist meedet võib muuhulgas

rakendada koostöös TLÜ Haapsalu Kolledžiga.

Uurimistöö raames tõstatatud probleemküsimusele leiti vastused ja uurimiseesmärk sai

täidetud, selgitades välja puuetega laste hooldajate tervisekäitumine ja võimalused

ettepanekute näol oma tervise hoidmiseks puuetega laste hooldamisel.


Diplomitöö 2016



ALLIKAD

Allikmets, L. (s.a). Psühhotroopsed ained. [2016, märts 12].

https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/psuhhotroopsed-ained/id-1413

Brehaut, J, C., Kohen, D.E., Raina, P., Walter, S.D., Russell D, J., Swinton M.,

O’Donnell, M., Rosenbaum P. (2004). The Health of Primary Caregivers of Children

With Cerebral Palsy: How does it compare with that of other Canadian caregivers?

Pediatrics: 2004, Volume 114, Issue 2. Pages 182-191. [2016, veebruar 5].

http://pediatrics.aappublications.org/content/114/2/e182

Eesti haigekassa. (2010). Rapla maakonna vigastuste profiil 2010. [2016, aprill 21].

https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/rapla_vigastusteprofiil.pdf

Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 (tööversioon). [05.05.2016].

http://www.tai.ee/images/ETLS_avalikuks_aruteluks.pdf

Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument. (2002). Tallinn: Poliitikauuringute Keskus

PRAXIS. [2016, märts 12].

http://praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2002-Eesti-vaimse-tervise-poliitika.pdf

Eesti Konjunktuuriinstituut. (2014). Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. (Aaastaraamat).

[2016, märts 10].

http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2014.pdf

EHLEIS. (2015). Tervena elatud aastad Eestis.

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/140170177040_Tervena%20elatud%20aa

stad%20Eestis.pdf

http://www.eurohex.eu/pdf/CountryReports_Issue9_translated/Eesti.pdf 13.05.2016

https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/psuhhotroopsed-ained/id-1413

http://pediatrics.aappublications.org/content/114/2/e182

https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/rapla_vigastusteprofiil.pdf

http://www.tai.ee/images/ETLS_avalikuks_aruteluks.pdf

http://praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2002-Eesti-vaimse-tervise-poliitika.pdf

http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2014.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/140170177040_Tervena%20elatud%20aastad%20Eestis.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/140170177040_Tervena%20elatud%20aastad%20Eestis.pdf

http://www.eurohex.eu/pdf/CountryReports_Issue9_translated/Eesti.pdf


Diplomitöö 2016



Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009. (2009).

Tallinn: Siseministeerium. [2016, märts 14].

http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4023/1/Gfk%2c%202009.pdf

Gupta,V.B. (2007). Comparison of Parenting Stress in Different Developmentq

Disabilities. Journal of Developmental & Physical Disabilities. 19 (4), 417-425.

http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=a8224747-e10b-49f2-

86fd-f597c89b4a1f%40sessionmgr104&vid=2&hid=118

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. (1999). Riigi Teataja RT I. 1999, 16, 273. [2016,

aprill 29].

https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771?leiaKehtiv

Järvelaid, M. (2004). Stress tervisehäirete põhjustajana. Eesti Arst 4. [2016, veebruar 4].

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9717/4904

Karu, M. (2007). Paindlikud töövormid töö-ja pereelu ühitamisel. Rmt: Vaher, B., Seeder K.

(toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lapsevanemate tööhõive. Eesti

Tööandjate Keskliit, 9

www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/too_sisu_low0.pdf

Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika I: Sissejuhatus

salutoloogiasse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda

http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4023/1/Gfk%2c%202009.pdf

http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=a8224747-e10b-49f2-86fd-f597c89b4a1f%40sessionmgr104&vid=2&hid=118

http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=a8224747-e10b-49f2-86fd-f597c89b4a1f%40sessionmgr104&vid=2&hid=118



http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/too_sisu_low0.pdf


Diplomitöö 2016



Leppik, M. (2014). Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne. Rmt. Põder, K. (toim.). Puudega

inimeste sotsiaalne lõimumine. Social integration of disabled persons. Tallinn:

Statistikaamet 2014, 81. [2016, mai 13].

http://www.epikoda.ee/wp-

content/uploads/2012/04/Puudega_inimeste_sotsiaalne_loimumine-2.pdf

Liivlaid, E. (2006). Eesti täiskasvanud rahvastiku seksuaalkäitumine: Eesti terviseuuring

1996, 2006. [Magistritöö]. Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut. [2016, aprill 21].

http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4142/1/Hedi_Liivlaid.pdf

Miodrag, N., Burke M, Tanner-Smith E., Hodapp, R.M. ( 2015). Adverse health in

parents of children with disabilities and chronic health conditions: a meta analysis

using the Parenting Stress. Journal of Intellectual Disability Research. Volume 59,

Issue 3, pages 257-271. [2016, jaanuar 5].

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jir.2015.59.issue-3/issuetoc

Oja, P. (1998). Liikumise edendamine ühiskonnas. Rmt: Ootsing, S. (toim.). Liikumine ja

meditsiin. Tallinn: Medicina, 414.

Pajumets, M. (2007). Miks emme läheb tööle? Naiste subjektiivsed ootused ja tööle antavad

tähendused. Rmt: Vaher, B., Seeder K. (toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja

lapsevanemate tööhõive. Eesti Tööandjate Keskliit, 49.

www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/too_sisu_low0.pdf

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. (1999). Riigi Teataja I. 16, 273. [2016, aprill 21].


Reichman, N.E, Corman H., Noonan K. (2008). Impact of child Disability on the Family.

Maternal and Child Health Journal, 12, 679–683

http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=81e86637-e5e2-4fa7-

9688-5e68a583c6e1%40sessionmgr105&vid=0&hid=109



http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4142/1/Hedi_Liivlaid.pdf

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jir.2015.59.issue-3/issuetoc

http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/too_sisu_low0.pdf


http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=81e86637-e5e2-4fa7-9688-5e68a583c6e1%40sessionmgr105&vid=0&hid=109

http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=81e86637-e5e2-4fa7-9688-5e68a583c6e1%40sessionmgr105&vid=0&hid=109


Diplomitöö 2016



Sotsiaalministeerium. (2015). Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste

arengukava 2016-2023. [2016, märts 10].

http://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalisuse_kaasatuse_ja_vordsete_voimal

uste_arengukava_2016_2023/heaolu_arengukava_hetkeolukorra_ulevaade_2015.pdf

Sotsiaalministeerium. (2005). Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik

strateegia 2005-2020. [2016, märts 05].

http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/144/1/Sotsiaalministeerium2005_3.pdf

Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I. . [2016, aprill 20].


Sotsiaalkindlustusamet. (2016a). Sotsiaaltoetused puuetega inimestele. [2016, aprill 21].

http://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele

Sotsiaalkindlustusamet. (2016b). Lastega peredele. [2016, aprill 21].

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-peredele

Tekkel, M. (2004). Vaimse stressi meditsiinilised hilistagajärjed. Eesti Arst 83 (11), 765-769.

[2016, aprill 14].


Tervise Arengu Instituut. Eesti Toitumisteaduse Selts. (2006). Eesti toitumis- ja

toidusoovitused. [2015, detsember 13].

file:///C:/Users/heli/Desktop/upload__242f3958_1283975dad4__7ff5_00000010.tmpEesti%2

0toitumis-%20ja%20toidusoovitused.pdf

Tervise Arengu Instituut. (2015). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring

2014. [2015, detsember 8].

http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalisuse_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_arengukava_2016_2023/heaolu_arengukava_hetkeolukorra_ulevaade_2015.pdf



http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/144/1/Sotsiaalministeerium2005_3.pdf


http://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-peredele



Diplomitöö 2016



https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_t

ervisek2itumise_uuring_2014.pdf

Tervise Arengu Instituut. (2015). Tubakatarvitamise vähendamine. [2016, märts 12].

http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/tubakatarvitamise-vahendamine

Terviseinfo. (2016). Tubakatarvitamise olukord ja trendid Eestis. [2016, aprill 12].

http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-

eestis

Terviseinfo. (2012). Elamis-ja töökeskkond. [2016, aprill 24].

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/elamis-

ja-tookeskkond

Terviseinfo. (2011). Majanduse mõju tervisele. [2016, aprill 24].

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-

edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/majanduse-moju-tervisele

Terviseinfo. (2011). Bioloogilised tegurid. [2016, märts 14].

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-

edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/bioloogilised-tervisemojurid.

Vasar, V. (2009). Psühhotroopsete ravimite kasutamine Eestis. Eesti ravimistatistika 2006-

2008. Ravimiamet, 56-64. [2016, märts 12].

https://www.ravimiamet.ee/psyhhotroopsete-ravimite-kasutaminepdf

Vuori,I. (1998). Liikumise tähtsus tervisele. Rmt: Ootsing, S. (toim.). Liikumine ja meditsiin.

Tallinn: Medicina, 428.434.

Vuori, I. (2007). Liikumise mõju. Rmt: Maaroos, J. (eritoim.). Tervislik liikumine. Tallinn: AS

Medicina,11-12.

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_tervisek2itumise_uuring_2014.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_tervisek2itumise_uuring_2014.pdf

http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/tubakatarvitamise-vahendamine

http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-eestis

http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-eestis

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/elamis-ja-tookeskkond

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/elamis-ja-tookeskkond

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/majanduse-moju-tervisele

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/majanduse-moju-tervisele

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/bioloogilised-tervisemojurid

http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/bioloogilised-tervisemojurid

https://www.ravimiamet.ee/psyhhotroopsete-ravimite-kasutaminepdf

LISA ANKEETKÜSMUSTIK

SUITSETAMINE, ALKOHOL JA MUUD

1. Teie sugu

a). Meeb) Naine

2. Teie Vanus

a) 20-29a b) 30-39 c) 40-49a d) 50-59a e) 60 ja vanem

3. Teie perekonnaseis

a) üksikvanem b) elan koos abikaasa/ elukaaslasega c) muu—

4. Teie haridus?

a) Põhiharidus b) Keskharidus c) Kõrgharidus

5. Kui suur oli viimase 12 kuu jooksul Teie pere keskmine ühe kuu sissetulek ühe

pereliikme kohta? (Kõigist allikatest saadud sissetulek ilma maksudeta.)

1 vähem kui 50 eurot

2 50–99 eurot

3 100–199 eurot

4 200–299 eurot

5 300–399 eurot

6 400–499 eurot

7 500–599 eurot

8 600–699 eurot

9 700–799 eurot

10 800–899 eurot

11 900–999 eurot

12 1000–1100 eurot

13 rohkem kui 1100 eurot

6. Kui Te käesoleval ajal töötate, siis kas Te olete

1 palgatöötaja

2.ettevõtja, vabakutseline (FIE)

3.pereettevõttes ilma otsese tasuta töötaja

4.oma/sugulase talus ilma otsese tasuta töötaja

2 ettevõtja, vabakutseline (FIE)

3 pereettevõttes ilma otsese tasuta töötaja

4 oma/sugulase talus ilma otsese tasuta töötaja

7. Kui Te töötate, siis kas töötate

2 täiskoormusega

3 osalise koormusega

4 muu (näiteks kaugtöö, kodune töö jm)

TEIE TERVIS

8. Kuidas Te hindate oma tervist käesoleval ajal?

1 Hea

2 Üsna hea

3 Keskmine

4 Üsna halb

5 halb

9. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem?

a). ja b.) ei

10. Mil määral on mõni terviseprobleem viimase 6 kuu jooksul Teie tavalisi

igapäevategevusi piiranud?

1 oluliselt piiranud

2 piiranud, aga mitte oluliselt

3 ei ole üldse piiranud

11. Kas Teil on esinenud viimase 6 kuu vältel järgmisi tervisehäireid?

jah ei pingutamisel valu südame piirkonnas 1 2

liigestevalu 1 2

seljavalu 1 2

kaela-õlapiirkonna valu 1 2

peavalu 1 2

hambavalu 1 2

kõhuvalu, kõrvetised, puhitus 1 2

kõhukinnisus 1 2

köha, eriti hommikuti, mis kestnud juba pikemat aega 1 2

allergia (va allergiline astma) - allergiline nohu, muutused nahal jm 1 2

unetus, unehäired 1 2

pohmell 1 2

12. Kas Te olete viimase 6 kuu vältel kasutanud ravimeid?

kõrge vererõhu tõttu jah ei

suhkruhaiguse tõttu. 1 2

kehakaalu alandamiseks 1 2

peavalu tõttu 1 2

muude valude tõttu (va valud südames) 1 2

kõrgenenud kolesteroolitaseme tõttu 1 2

rahusteid 1 2

uinuteid 1 2

antidepressante 1 2

hormoonasendusravi üleminekueas või hiljem 1 2

impotentsusravimeid 1 1 2

vitamiine, mineraale, mikroelemente 1 2

13. Kas Te olete viimase 6 kuu vältel olnud stressis, pinge all?

1 jah, minu elu on peaaegu talumatu

2 jah, rohkem kui inimesed tavaliselt on 3 jah, kuid mitte rohkem kui inimesed tavaliselt on

4 ei, üldse mitte

14. Kas Te olete viimase 6 kuu jooksul olnud masendunud, õnnetu (depressioonis)?

1 jah, palju rohkem kui varem

2 jah, mõnevõrra rohkem kui varem

3 jah, kuid mitte rohkem kui varem

4 ei, üldse mitte

15. Kui tihti Te olete viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust?

1 peaaegu alati

2 üsna tihti

3 harva

4 mitte kunagi

16. Kas Te olete kunagi mõelnud enesetapule?

1 ei

2 jah, viimase 12 kuu jooksul

3 Ja varem

4 jah, nii viimasel aastal kui varem

17. Kas Te olete kunagi püüdnud endalt elu võtta?

1 ei

2 jah, viimase 12 kuu jooksul

3 jah, varem

4 jah, nii viimasel aastal kui varem

TOITUMINE

18 Kas Te sööte regulaarselt hommikul?

1 jah, enamasti

2 harva

3 ei

19. Kas Te olete muutnud oma toitumis- või teisi harjumusi?

jah, viimase jah, juba ei 12 kuu vältel varem

kasutan/söön vähem rasva(st) 1 2 3

kasutan vähem loomset rasva ja rohkem taimset 1 2 3

söön rohkem köögivilju 1 2 3

kasutan vähem suhkrut 1 2 3

kasutan vähem soola 1 2 3

tarvitan vähem alkoholi 1 2 3

olen pidanud dieeti kaalu langetamiseks 1 2 3

olen järginud dieeti kaalu tõstmiseks 1 2 3

olen suurendanud kehalist aktiivsust 1 2 3 mitte ühtegi neis 4

20. Kas vajaksite enda või oma lähedaste tervise parandamiseks toitumisspetsialisti

nõustamist, kui teenus oleks riiklikult korraldatud ja tasuta kättesaadav? (Vajadusel märkige

palun mitu vastusevarianti.)

1 jah, seoses oma terviseprobleemiga

2 jah, oma eluviisi tervislikumaks muutmiseks

3 jah, oma kaalu alandamiseks

4 jah, seoses lähedas(t)e terviseprobleemiga

5 jah, lähedas(t)e eluviisi tervislikumaks muutmiseks

6 jah, lähedas(t)e kaalu alandamiseks

7 ei oska öelda

8 ei vaja, minu ja minu lähedaste eluviis on tervislik

9 ei soovi saada nõu toitumise kohta

21. Kas Te olete kunagi elus suitsetanud

1 Ei (Kui ei, siis palun minge edasi küsimuse 25 juurde)

2 jah, käesoleval ajal iga päev

3 jah, varem suitsetasin

4 jätsin maha … aastat tagas

22. Mitu sigaretti/paberossi/piibutäit/Te suitsetate tavaliselt/suitsetasite varem päevas?

(Palun vastake iga suitsuliigi kohta)

tükki päevas

1 filtriga sigarette

2 filtrita sigarette

3 käsitsi keeratud sigarette

4 paberosse

5 sigareid

6 piibutäisi

23. Kas tarvitate alkoholi? Kui “ei”, siis liigu küsimusele nr 24.

’

a) jah b) ei

24. Kui sageli Te tarvitasite alkohoolseid jooke viimase 12 kuu jooksu

1 peaaegu iga päev

2 2–3 korda nädalas

3 2–3 korda nädalas

4 2–3 korda kuus

5 mõned korrad ainul

6 mitte kordagi (Kui nii, siis palun minge edasi küsimuse 28 juurde.)

25. Kas Te olete tarvitanud narkootilisi aineid?

Mitte kordagi 1-3 korda 4-5 kkorda 6 või rohkem

elu jooksul

viimase 12 kuu jooksul

viimase 30 päeva jooksul

PIKKUS, KAAL JA LIIKUMINE

26. Kui palju Te kaalute (ilma riieteta)?

………………….kg (Kui olete rase, palun märkige raseduseelne kaal.)

27. Kui pikk Te olete?

…………………cm

28. Mitu minutit päevas käite jalgsi või sõidate jalgrattaga? (Palun vastake nii tööle/koju

kui vaba aja kohta.)

kokku tööle ja töölt koju vabal ajal

vähem kui 15 minutit päevas 1 1

15–30 minutit päevas 2 2

30–60 minutit päevas 3 3

rohkem kui 60 minutit päevas 4 4

ma ei käi tööl või töötan kodus - 5

29. Kui suurt kehalist pingutust nõuab Teie igapäevane töö?

1 väga vähest (peamiselt istuv tööl

2 kerget (peamiselt liigun)

3 keskmist (tõstmine, kergete raskuste kandmine)

4 rasket (suurte raskuste kandmine, ronimine)

30. Kuidas Te hindate oma praegust füüsilist vormi/kehalist võimekust?

1 väga hea

2 üsna hea

3 rahuldav

4 üsna halb

5 väga halb

IGAPÄEVNE HOOLDAMINE

31. Kas olete lapse hooldajana

a)Peamine hooldaja b) Üks mitmest hooldajast

Palun täpsustake…………………………………………………………………………..

32. Kui pikalt olete hooldanud last:

a) 0- 5a. b) 5-7a. c) 8-10a c) 11-13a d) 14-16a e) 16-19a. f) muu……………………

33. Mitme inimesega Te elate koos ja olete ühes leivas?

mina + veel inimest

34 Kas Te kasutate hooldamist kergendavaid abivahendeid?

a) jah b) ei

Kui jah ,siis palun täpsustage milliseid...............................................................................

………………………………………………………………………………………………....

35. Kas Teil on hooldukoormuse vähendamiseks võimalik kasutada transporti?

a) Jah, mul on isiklik auto

b) Ei, mul ei ole isiklikku transporti

c) Kasutan invatranspordi teenust

d) Muu.................................................

36. Milliseid teenuseid järgnevast loetelust olete kasutan?

Olen kasutanud, kuid Ei ole kasutanud, aga vajaks

vähem kui vaja

Lapsehoiuteenus 1 2

Isikliku abistaja teenus 1 2

Päevakeskuse teenus 1 2

Tugiisiku teenus lapsele 1 2 ‘

37. Kas tahaksite midagi muuta oma tervisekäitumises

a) jah b) ei

Kui jah siis palun täpsustage mida………………………………………

…………………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………....

38 . Milliseid ettepanekud teete riigile raske puudega laste hooldajate

toetamiseks ……………………………………………………………

…………………………………………………………………………………….

Documents

Puuetega laste hooldajate tervisekäitumine ja selle parendamise