ORGANISATSIOON

ORGANISATION

RAAMATUKOGU

LIBRARY

KOGUD JA E-KOGUD

COLLECTIONS AND E-COLLECTIONS

ERIALANE KOOSTÖÖ

PROFESSIONAL COOPERATION

KULTUURIELU

CULTURAL CENTRE

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU AASTARAAMAT • Yearbook of the National Library of Estonia

2014

Janne AndresooPeadirektor / Director General

HEA LUGEJA!

Teie ees on aastaraamat, mis heidab pilgu Eesti Rahvus-raamatukogu 2014. aastasse.

Arvestades meie visiooni olla uue põlvkonna raamatu-kogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul ning asjaolu,et esimene aasta uuest 5-aastasest strateegiaperioodist möödas, vaatame, kuidas meil on läinud.

Minu hinnangul oleme palju teinud ja jõudnud. Rahvus-raamatukogu püsilugejad on tõestanud lojaalsust ning raamatukogu kasutamine kasvanud. Olulise teetähise, veerandsajanda aastapäevani jõudis parlamendiraamatu-kogu, mida tähistasime infopoliitika foorumiga „Kodanikuroll seadusloomes – kas minu sõna maksab?”.

Digitaalarhiivi jõudis tavapärasest märkimisväärselt rohkem materjale ning aasta tähtsündmuseks võib pidada DIGARi Eesti ajalehtede portaali avamist.

Töid ja kordaminekuid on saatnud koostegemise rõõmja meeskonnavaim nii raamatukogus kui ka partneritegaEestist ja välismaalt. Hea meel on tõdeda, et Eesti, Lätija Leedu rahvusraamatukogu juhid kirjutasid alla memo-randumile, et tihendada omavahelist koostööd. Samuti oli meil au ja rõõm tutvustada Rahvusraamatukogu ja teisiEesti raamatukogusid IFLA presidendile Sinikka Sipiläle.

Tänan teid, head kolleegid, koostööpartnerid ja lugejad,möödunud aasta eest ning jään põnevusega ootama meieuue aasta plaanide õnnestumist!

DEAR READER!

This yearbook offers an insight into the work and achieve-ments of the National Library of Estonia in 2014.

Considering our vision to be the new generation library in the educational and cultural fi eld of Europe, and having passed the fi rst year of our new 5-year strategy, it is time for an annual round-up.

I think that we can be proud of our achievements in 2014.Our library’s loyal users have stayed with us and newusers have joined our readership. We reached an impor-tant milestone as a parliamentary library – the 25th anni-versary of restoring this status, which was celebrated by the Information Policy Forum “The role of citizens in lawmaking – does my opinion carry weight?”.

The digital archive took pride in an increased infl ow ofnew material, the highlight of the year was the launchingof a new newspapers portal DIGAR Estonian News-papers.

Our everyday work and achievements as well as cooperation with Estonian and foreign partners have enjoyed good team spirit. The long collaboration ties between the national libraries of Estonia, Latvia and Lithuania were tightened by signing a cooperation memorandum. We had the honour and pleasure of introducing the National Library and other Estonian libraries to Sinikka Sipilä, President of IFLA.

Dear colleagues, cooperation partners and readers, thank you for the year 2014! I am looking forward to the exciting plans of 2015!

Sisukord / Contents

4 RAAMATUKOGU LIBRARY

8 KOGUD JA E-KOGUD COLLECTIONS AND E-COLLECTIONS

14 ERIALANE KOOSTÖÖ PROFESSIONAL COOPERATION

18 KULTUURIELU CULTURAL CENTRE

24 ORGANISATSIOON ORGANISATION

4 5

Rahvusraamatukokku võivad tulla kõik, registreerumine on tasuta ning lugejaid abistavad asjatundlikud teenindajad. Meil on kojulaenutus, pakume infokoolitusi ja mitmesuguseid e-teenuseid.

Kristel Veimann, teenindusjuht

Everyone is welcome at the National Library! Registration to become user is free and competent librariansassist whenever needed. We offer home lending, informationsearch training and a wide range of e-services.

Kristel Veimann, Director of Library Services

Raamatukogu külastused / Library visits Raamatukogu külastusi 514 241 Library visits

sh füüsilisi külastusi 144 587 incl on-site visits sh e-külastusi 369 654 incl website visits

Registreeritud kasutajaid 47 378 Registered users

Raamatukogu oli avatud 279 päeva Library was open days

LUGEJASÕBRALIK RAAMATUKOGU

Rahvusraamatukogule on tähtsad avatus, teeninduse kvaliteet, pikaajalised kliendisuhted ja lugejate rahulolu. 2014. aastal töötati selle nimel, et Rahvusraamatukogu teenindus oleks sõbralik, kiire ja usaldusväärne. Teenuste kujundamisse kaasati rohkem kasutajaid ning arendati välja süsteemne lugejate tagasiside kogumise kord. Raamatukogu kodulehele kujundati rubriik „Küsi meilt!”, mis pakub lugejale võimaluse interneti vahenduselreaalajas raamatukogu infokonsultandiga vestelda. Samuti suurenes kasutajatele suunatud koolituste maht.

Lugemisalas toimusid üritused, mille eesmärk oli raamatu-kogu teenuste laiem tutvustamine. Külastuste arvu kasvuleaitasid kaasa ka teised majas toimunud ettevõtmised. Lahtiste uste päevadel veebruaris küündis külastatavus koguni 700ni päevas. Aprillis toimus raamatukogus Tallinna raamatumess, kus osales üle 30 kirjastuse ja toimusid kohtumised autoritega, seminarid, raamatu-esitlused, õpitoad. Traditsiooniline geograafi a ja geo-infosüsteemide teabepäev suurendas külastuste arvu novembris.

PAKUME LUGEJATELE KOOLITUSI, MIS ARENDAVADTEADMISI INFOOTSINGUST NII INTERNETIS, TRADITSIOONILISES KUI KA E-RAAMATUKOGUS.

Osalejate seas on õpilasi, üliõpilasi ja teadureid, õpetajaidja õppejõude, riigiametnikke, raamatukoguhoidjaid ningspetsialiste eri valdkondadest. Aasta jooksul tehti koos-tööd haridusasutustega, et toetada õpinguid ja arendadainfopädevust. Koos aineõpetajatega korraldasime põhi-kooliõpilastele temaatilisi infootsingu õppusi, valdkon-dadeks ajalugu, eesti keel ja kirjandus, väliskirjandus,

USER-FRIENDLY AND OPEN LIBRARY

The National Library of Estonia values openness, high-quality service, long-term customer relations and user satisfaction. The Library has been striving to provide friendly, fast and reliable services. In 2014 we increased user involvement in service designing and developed a system for regularly collecting user feedback. A new section “Ask us!” was added to the library’s website, offering for users real-time chat opportunity with the reference librarian on duty. We also provided an extended selection of training courses for our users.

A number of events was organised to better introduce our services, other activities held in the library also increased the number of visitors. The Doors Open Days in February brought as many as 700 visits a day. In April the Library hosted the Tallinn Book Fair which involved over 30 publishers and offered meetings with authors, seminars, book presentations, workshops. The traditional GIS Day on geographic information systems attracted new visitors in November.

THE USERS CAN TAKE ADVANTAGE OF THE NATIONAL LIBRARY’S TRAINING COURSES WHICH TEACH TO IMPROVE THE SKILLS OF INFORMATION SEARCH BOTH IN THE E-LIBRARY AND ON SITE, ALSO ON THE INTERNET.

The courses have attracted school and university students, teachers and academic staff, civil servants, librarians and specialists in different subject fi elds. The Library also cooperated with school teachers

Raamatukogu infospetsialistid nõustamas Riigikogu liikmeid.NLE information specialists advising the MPs.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid kätt harjutamas: tulevased arhitektid joonistavad Rahvusraamatukogu fuajeed.

Students of architecture from the University of Applied Sciences in practice: drawing the National Library’s foyer.

6 7

Kasutajakoolitused / User training courses

majandusõpetus jt. Gümnasistide abistamiseks uurimis-tööde ettevalmistamisel ja koostamisel toimusid kooli-tused teemal „Uurimistöö allikad”.

Projekti „Bussiga maale” raames tutvustasime e-rahvus-raamatukogu teenuseid Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal.

RAHVUSRAAMATUKOGU ON KA PARLAMENDIRAAMATUKOGU

Parlamendiraamatukoguna tagame Riigikogu ning teiste põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste infotee-ninduse. Parlamendi lugemissaal asub Toompea lossis.

101 PARLAMENDILIIKMEST KÜLASTAS VÕI KASUTASRAAMATUKOGU TEENUSEID 75 RAHVASAADIKUT,RIIGIKOGU KANTSELEI AMETNIKEST LIGI KOLM-VEERAND.

Päringuid esitasid ka teised asutused, nt. Julgestuspolitsei,Eesti Pank, Riigikontroll jt. Enim küsiti õiguse ja poliitikavaldkonna kohta, kasvas ka majandusalaste päringute hulk. Peamiselt sooviti võrdlevaid uuringuid ja andmeid teiste riikide seadusandluse kohta, näiteks: valitsuse ja parlamendi tööjaotus, juriidilise isiku vastutusele võtmine,pere ja lähisuhte vägivalda käsitlevad õigusaktid Euroopariikides. Poliitikaalastes päringutes pakkusid huvi päeva-kajalised teemad.

Õigust, majandust, sotsioloogiat jt. parlamendiinfo keskuse hallatavaid teemasid asuti laiemale avalikku-sele tutvustama parlamendiraamatukogu Facebooki lehe abil.

Möödunud aastal täitus parlamendiraamatukogu volituste taastamise 25. aastapäev, millele pühendasime VIII infopoliitika foorumi „Kodaniku roll seadusloomes. Kas minu sõna maksab?”.

Kirjastamiskoostöös Riigikogu Kantseleiga ilmus kogumik„Parlamendi parem käsi. Arhiivinoppeid ja mälestuskildeRiigikogu Kantselei ajaloost”, mis pälvis Riigikogu Kantselei aasta teo tiitli.

Koostöös Vabariigi Valimiskomisjoniga toimetati, kirjastati ja tehti digitaalarhiivist DIGAR kättesaadavaks „Euroopa Parlamendi valimiste käsiraamat 2014” ja „Riigikogu valimiste käsiraamat 2015”.

to support the learning process by offering information literacy training courses on history, Estonian language and literature, foreign literature, economics and othersubject fi elds for elementary school students; gymnasiumstudents could learn about different sources for research.

The project “National Library comes to visit” travelled in Western Estonia and the two largest islands to introduce the services of the electronic national library.

NATIONAL LIBRARY ALSO ACTS AS A PARLIAMENTARY LIBRARY

As a parliamentary library, we provide information services for the Riigikogu and other constitutional institutions and state authorities. The Parliamentary Reading Room operates in the Toompea Castle.

Of the total 101 members of the Riigikogu, 75 membersvisited the Library or used its services; the correspond-ing proportion of the Chancellery of the Riigikogu staff was nearly 75%. Most of the enquiries are related to law, politics and economics.

A page of the Parliamentary Library was opened in Face-book aiming to introduce law, economics, sociology and other subject fi elds under the responsibility of the Parliamentary Information Centre.

The 8th Information Policy Forum celebrated the 25th anniversary of restoring the library’s function as a parliamentary library.

In collaboration with the Chancellery of the Riigikogu the Library published a book assembling archival materialand fl ashbacks on the history of the Chancellery. This publication was acknowledged as the Chancellery’s“Achievement of the Year”.

In cooperation with the National Electoral Committeethe Library edited and published the “Handbook forElections to the European Parliament 2014” and “Handbook for Elections to the Riigikogu 2015”.

Kodanikualgatus on päevakohane teema ajal, mil mõttekojad tegutsevad aktiivselt, korraldatakse arvamusüritusi ja on näha, et inimesed tunnevad jätkuvalt huvi neid puudutavate seaduste vastu.

Rahvusraamatukogu kutsel kogunes 2014. aasta novembris esinduslik vestlejate-ring teadlastest, poliitikutest ja vabakonna esindajatest 8. infopoliitika foorumile, mis oli pühendatud parlamendiraamatu-koguna taastegutsemise 25. aastapäevale. Teiste seas astusid üles Eiki Nestor, Rait Maruste, Alari Rammo, Hille Hinsberg ja Andrei Korobeinik.

Arutleti rahvaalgatuse, rääkimise ja kuula-mise ning avatud valitsemise partnerluse üle: kuidas toimub kodanike kaasamine, kas inimesed on piisavalt kaasatud, kas kodaniku arvamust arvestatakse, kui lihtne on kodanikul esitada omaalgatusi?

Foorumil leiti, et kuigi rahvaalgatus on seadus-tatud, siis seda võimalust kuigi palju ei kasutatavõi eksitakse protseduurireeglites. Kõlas ka seisukoht, et kuulamine, mõistmine ja mõtestatud argumenteerimine säästavad konfl iktidest ja aitavad koostööle kaasa.

Does the opinion of citizens carry weight?Citizens’ initiative is a popular topic these days when think tanks are frequent, and public discussion events and the wide public continues to take interest in the laws infl uencing their lives.

In November 2014 the National Library of Estonia invited a representativediscussion group to the 8th Information Policy Forum dedicated to the 25th anniversary of restoring the Library’s status as a parliamentary library.The list of speakers included politicians and MPs Eiki Nestor and Rait Maruste, third sector representatives Hille Hinsberg and Alari Rammo, entrepreneur and MP Andrei Korobeinik, and many others.

The discussion covered issues like citizens’ initiative, talking and listening,partnership in open governing: how are citizens involved, are they involvedsuffi ciently, is the opinion of citizens considered, how easy it is for citizens to propose their own initiative.

Those gathered at the forum asserted that although legislation provides for citizens’ initiative, this opportunity is seldom used or rules of procedurefail to be followed. One opinion stated that listening, understanding and reasonable argumentation can avoid confl icts and enhance cooperation.

Kas kodaniku sõna maksab?

Parlamendi lugemissaal Toompea lossis.Parliamentary Reading Room in Toompea Castle.

Avariiulitel raamatuid ja jätkväljaandeid

7825 Books and serials on the open shelves

Päringuid 1495 Enquiries sh incl õigus- ja poliitikaalaseid 942 on law, politics ajaloo- ja kultuurialaseid 254 on history, culture majandusalaseid 194 on economics EL 75 on the EU muid 30 other

PARLAMENDI LUGEMISSAALIS / IN THE PARLIAMENTARY READING ROOM

Kogumik „Parlamendi parem käsi” valiti 2014. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka.

A book on the history of the Chancellery of the Riigikogu was among the 25 best designed Estonian books of 2014.

Raamatukogu 51 477 m2 Net fl oor space pindala

Lugemissaale 16 Reading rooms

Lugejakohti 605 Seats for users sh arvutitöökohti 90 incl computer workstations

8 9Meie kogude ja e-kogude tuumiku moodustavad Eesti väljaanded ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste alased väljaanded.

RAHVUSTEAVIKU KOGU TÄIENEMINE

Rahvustrükise kogusse kuuluvad eesti, väliseesti ja Estonicateavikud 17. sajandist tänapäevani. Aasta jooksul täienesrahvusteaviku arhiiv 11 644 väljaandega.

Haruldaste raamatute kogu märkimisväärne täiendus oli konvoluut e. koondköide, mis koosneb lõunaeesti-keelsest lühendatud Vanast Testamendist Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat (Tarto, 1796) ja katekismuse seletusest Kristlik Oppetusse-Ramat, ehk Önsa Lutterusse Katekismus (Tarto, 1793).

Samuti hangime digitaalkoopiaid nendest eestikeelsetestharuldastest raamatutest, millest ei ole Eestis säilinud ühtegi eksemplari. Näiteks Lundi Ülikooli raamatukogustsaime digitaalkoopiad leeriõpikust Önsa Lutri Laste Oppus(Riga, 1694) ning koondköitest nn. Forseliuse aabitsatega,mis sisaldab kaht vanimat säilinud põhja- ja lõunaeesti-keelset aabitsat (Riga, 1694; 1698).

Raamatukoguhoidjate detektiivilaadne töö hõlmab ka uurimist, millised väljaanded on ilmunud Eestis kõigis keeltes ning teistes riikides eesti keeles, Eesti autoritelt ja nende tõlked. See info talletatakse Eesti rahvusbiblio-graafi a andmebaasis (erb.nlib.ee). Andmebaas on kättesaa-dav olnud pea kolm aastat ning ees ootab uuenduskuur,mis loob paremad võimalused koostööks kirjastajatega.

Seoses väljaspool Eestit ilmunud eestikeelse kirjandusekahanemisega lisandub meie kogudesse vähem ka välis-eesti teavikuid. Jätkuvalt ilmub välismaal aga eesti autoritetõlkeid, näiteks aastatel 2013–2014 väljaantust jõudisRahvusraamatukogusse üle 20 keeles 90 teost. Suuremaosa neist moodustasid Eesti Kultuurkapitalilt tasuta saadud Traducta tõlkestipendiumiprogrammi raames ilmunud raamatud.

OLEME VÕTNUD EESMÄRGIKS LUUA EESTI VÄLJAANNETEST TÄIELIK DIGITAALNE KOGU

Eelisjärjekorras digiteerime hävimisohus, sh rabedal paberil ja tuhmuvate tekstidega väljaandeid ning trükiseid,millest on tellitud digitaalkoopia. Meie digiteerimis-jõudlus on kasvanud. 2014. aastal digiteerisime 130 000 lehekülge rohkem kui eelmisel aastal.

Kuna e-väljaandeid kasutatakse üha rohkem, oleme võtnud eesmärgiks teha digitaalselt kättesaadavaks võimalikult suure osa meie kogudest. Digitaalarhiivis DIGAR (digar.ee) leitavate teoste maht on kasvanud hüppeliselt.

Kaire Lass, peavarahoidja

As the use of e-publications keeps increasing, we focus on making our collections digitally accessible. The amount of publications available in the digital archive DIGAR (digar.ee) has grown considerably.

Kaire Lass, Keeper of Collections

Füüsilisel kandjal teavikuid 3 417 458 Items on hard copy

Riiulipinda (laudimeetreid) 83 000 Shelf space (linear metres) sh teavikutega täidetud 67 % incl fi lled with items kasvuruumi 33 % collection growing capacity

Hoidlate maht (teavikuid) 5 000 000 Stacks capacity (items)

E-teavikuid 164 775 Electronic items võrgu vahendusel online sh e-raamatuid 77 310 incl e-books Eesti e-raamatuid 10 164 Estonian e-books

Rahvusraamatukogu 12 Databases compiled andmebaase by the Library

Litsentsiandmebaase 35 Licensed databases

The bulk of our physical and digital collections consists of Estonian publications and items in the humanities and social sciences.

NATIONAL IMPRINT COLLECTION

The national imprint collection assembles publications issued in Estonia, Estonian exile publications and Esto-nica from the 17th century to our days. 11,644 items were added to the national documents archive during the year. A noteworthy supplement was obtained for the rare book collection – a bundle consisting of the shortened Old Testament in South-Estonian language Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat (Tarto, 1796) and comments to the Catechism Kristlik Oppetusse-Ramat, ehk Önsa Lutterusse Katekismus (Tarto, 1793).

The library also seeks to acquire digital copies of those Estonian-language rare books which have not been preserved in Estonia. The Lund University Library prepared for us digital copies of a confi rmation text-book Önsa Lutri Laste Oppus (Riga, 1694) and a collec-tive volume of the “Forselius ABC-books” containing the two oldest surviving ABC-books in North-Estonian and South-Estonian language (printed in Riga in 1694 and 1698 respectively).

Our librarians sometimes work like detectives, trying to fi nd out all titles published in Estonia in any language, and items issued in other countries in the Estonian language, by Estonian authors and their translations. These records are stored in the database of the Estonian National Bibliography (erb.nlib.ee). This database has been publicly accessible for nearly three years and is currently awaiting for updates which would create a better environment for cooperating with publishers.

The decreasing amount of Estonian-language publi-cations issued in other countries brings to the Library less and less Estonian exile literature, while transla-tions of Estonian authors continue to supplement our collections. In 2013–2014 we received 90 trans-lations in more than 20 languages, most of them published under the Traducta translation programme and donated by the Cultural Endowment free of charge.Eesti Rahvusraamatukogus on 16 lugemissaali, avariiulitel

ja avatud hoidlates on kättesaadavad ligi 350 000 väljaannet.

The NLE has 16 reading rooms. Nearly 350 000 publications are available on open shelves and in open stackrooms.

10 11

DIGITAALARHIIVIST DIGAR (DIGAR.EE) KÄTTESAADAVATE VÄLJAANNETE MAHT ON KASVANUD HÜPPELISELT.

Lisandus mitu aastakümmet vanemat perioodikat, näiteks Eesti Spordileht, Maret, Nõukogude Kool / Haridus,lasteajakirjad Hea Laps ja Täheke (eesti, vene, kihnu ja võru keeles) jpm. SA Kultuurileht tellimusel viidi lõpule ajakirjade Teater. Muusika. Kino, Muusika, Muusikaleht ning Keel ja Kirjandus digiteerimine.

E-raamatutest lisandus 760 EPUB- ja 706 PDF-vormin-gus teost, mille hulgas on ka väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid väljaandeid. Eesti Standardikeskuselt laekusmärkimisväärselt 1654 standardit. Pildilistest laadidest lisandus enim plakateid, üle 300.

Digitaalarhiivi jõuab järjest rohkem helisalvestisi, enamasti muusikat, ning 8,4% ulatuses audioraamatuid. 283 Eesti heliplaadist (78 p/´) digiteeriti esimesed 25 plaati. VHS videokassettide digiteerimisel teeme koostööd Rahvusringhäälinguga.

ARHIVEERIME SAMUTI VEEBISAITE, sest eesti rahvus-kultuuri ning ühiskonna seisukohalt on oluline talletadaka veebiinfo. Veebiarhiivist (veebiarhiiv.nlib.ee) saidkättesaadavaks Sotši taliolümpiamängude ning Euro-parlamendi 2014. aasta valimiste erikogu. Arhiveeriti Eesti Vabariik 95 veebileht, hulk veebist peatselt kaduvaid saite, nagu ühinevate omavalitsuste ja koolide veebilehed jm. Eesti Veebiarhiivi maht kokku on nüüd 2,7 TB.

OLULISEMAID ARENDUSI, MIS KASUTAMISEKS AVATI, OLI DIGARI EESTI AJALEHTEDE PORTAAL (DEA.DIGAR.EE).

Nüüd leiab nii vanad kui ka uued ajalehed ühest kohast, üha enam saab otsida artikleid ning sõna-otsingut teha ka vanemate ajalehtede täistekstides. Oktoobris toimunud portaali esitlusel, DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!” kõnelenud teadlased hindasid ajalehe rolli uurimisallikana kõrgelt.

HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSTE KOGU

Seadsime oma strateegias eesmärgiks eelisarendada õiguse ja kunstikirjanduse kogu ning seeläbi jõudis meie kogudesse sel aastal rohkem kunstialast teadus-kirjandust ning moekunsti ja -ajalugu. Teatri- ja fi lmi-kirjanduse komplekteerimisel lähtuti selle ala teadlaste uurimisteemadest ja soovitustest, nõutud teemaks oli teater ja fi lm seonduvalt religiooniga.

Noodikogu kogutud teoste sarjadesse lisandus 1 Bruckneri ja 2 Sibeliuse köidet. Olulist täiendust sai eri maade muusikat käsitlevate uurimuste kogu. Helisalvestiste kogu täienes lisaks klassikalisele muusikale jazz- ja fi lmimuusikaga.

Austria, Saksa ja Šveitsi saali kogude täiendamisel arvestati tähtsündmuste ja juubelitega: 100 aastat Esimese maailmasõja puhkemisest, 200 aastat Viini Kongressi algusest, muusika-aasta 2015 jt.

Õigusalase kirjanduse tellimisel eelistatakse inglis- ja saksakeelset tsiviil-, riigi- ja haldusõigust. Annetustena ja vahetuse teel jõudis raamatukokku ka soomekeelseid õigusraamatuid.

Rahvusraamatukogu on hoiuraamatukoguks Eestis 16 rahvusvahelisele organisatsioonile, kelle väljaanded koos Välisministeeriumi annetatud OECD raamatutega moodustavadki valdava osa meie rahvusvaheliste orga-nisatsioonide kirjandusest.

Välisraamatute ja -jätkväljaannete hankimine kasvas võrreldes 2013. aastaga 7 protsenti, seda tänu pakkujatesoodustustele ning annetustele, kuid välisajakirjade 15- ja venekeelsete ajalehtede 19-protsendiline hinna-tõus põhjustas väiksema arvu perioodikaväljaannete soetamist.

DIGITEERITI (lk) 384 811 DIGITISED (pages)

Perioodika (lk) 210 000 Periodicals (pages)

Hävimisohus teavikuid (nimetust) 59 Endangered items (titles)

Rahvustrükise ainueksemplare 290 Single copies of national imprint (nimetust) (titles)

Riigikogu istungite protokolle 10 000 Verbatim records of Riigikogu (umbes lk) sessions (pages)

Plakateid, illustratsioone, 800 Posters, illustrations, photos (pcs) fotosid (tk)

RAHVUSBIBLIOGRAAFIA ANDMEBAASIS erb.nlib.ee KOKKU

TOTAL IN THE ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY DATABASE erb.nlib.ee

Teaviku andmeid 310 015 Items

Lisatud 2014 (teavikuid) 10 999 Added in 2014 (items) sh raamatuid 8 387 incl books perioodilisi väljaandeid 355 periodicals auviseid 569 audiovisual documents noote 427 printed music documents kaarditeavikuid 508 cartographic items ja muid 753 other

Digiteeritud lehekülgede arv Number of digitised pages

WE HAVE SET AN OBJECTIVE TO CREATE A COMPRE-HENSIVE DIGITAL COLLECTION OF ESTONIAN PUB-LICATIONS IN ORDER TO PROTECT THE FRAGILE RARE BOOKS AND ENHANCE THE ACCESSIBILITY OF ESTONIAN PUBLICATIONS WORLDWIDE.

Our priority in digitisation activities belongs to endang-ered publications on brittle paper and with fading text, also to items of which a digital copy has been ordered. Our digitisation capacity is growing. In 2014 we digitised130 000 pages more than in the previous year.

Recent years have also seen a boost in the amount of publications available in the digital archive DIGAR (digar.ee). The material added to the archive includes several annual sets of older periodicals, e.g Eesti Spordi-leht, Maret, Nõukogude Kool / Haridus, children’s maga-zines Hea Laps and Täheke and many others. At the order of SA Kultuurileht the Library completed the digitisation of magazines Teater. Muusika. Kino, Muusika, Muusikaleht and Keel ja Kirjandus.

New e-books in DIGAR included 760 books in EPUB and 706 in PDF-format, among them also Estonian-language titles published in other countries. The EstonianCentre for Standardisation provided for DIGAR the impressive number of 1654 standards. New pictorial material was represented by over 300 digitised posters.

The amount of sound recordings in DIGAR is constantlyincreasing – 8,4% of them are audio books, the rest is mostly music. The Library began to digitise its col-lection of 283 Estonian gramophone records (78 p/´), in 2014 the fi rst 25 were digitised. The digitisation of VHS video cassettes is done in cooperation with the Estonian Public Broadcasting Company.

IN TERMS OF PRESERVING ESTONIAN NATIONAL CULTURE AND DEVELOPMENTS IN THE SOCIETY IT IS IMPORTANT TO STORE ALSO WEB MATERIAL,thus the Library archives websites. The Estonian Web Archive (veebiarhiiv.nlib.ee) made available the special collections of the Sochi Winter Olympics and 2014 European Parliament elections. Other signifi cant addi-tions included the website of the 95th Anniversary of the Republic of Estonia, a number of websites soon to disappear from the web (e.g those of merging local governments and schools). The total capacity of the web archive is currently 2,7 TB.

A MAJOR NEW TOOL MADE AVAILABLE TO USERS WAS THE PORTAL DIGAR ESTONIAN NEWSPAPERS (DEA.DIGAR.EE).

It provides one access point for both old and current newspapers and possibilities to search by word in the full text of older newspapers; the amount of search-able articles is constantly increasing. The portal launch was celebrated in October by an information day of DIGAR and Europeana newspapers under the motto “Newspapers as treasuries of history”. This event featured presentations from researchers who highly valued newspapers as a source for research.

HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES COLLECTION

One priority set in our strategic aims is to develop the collections of law and art literature, thus a large proportion of new acquisitions comprised items on fashion and its history as well as research material in the fi eld of art. Theatre and fi lm literature collection was supplemented with the advice of experts in the respective subject fi elds, particular focus was on the links between theatre/fi lm and religion.

New acquisitions for the collection of sheet music featured one volume with the works by Bruckner and 2 volumes by Sibelius, as well as studies on the music of different countries.

New material acquired for the Austrian, German and Swiss reading rooms marked several momentous anniversaries – 100 years from the beginning of World War I, 200 years of the Congress of Vienna, the EstonianYear of Music 2015, etc.

E-raamatutele viitavad vahekaardid lugemissaalide riiulitel.Tags in the reading room shelves draw attention to e-books.

Eestis ilmunud raamatu keskmine hind (sama 2013) 13.67 EUR Average price per book published in Estonia (same in 2013)

Välisraamatu keskmine hind 47.13 EUR (50.42 EUR in 2013)Average price per foreign book

12 13

E-KOGU EELISARENDAMINE

Rahvusraamatukogus on kasutusel 31 välis- ja 4 Eesti litsentsiandmebaasi. Justiitsministeeriumi kaasrahastamiselhangiti saksakeelne õigusalane andmebaas BeckOnline, mis sisaldab seaduste tekste, kommentaare, kohtulahen-deid, ajakirju. Uue andmekoguna lisandus teatmekirjan-duse andmebaas Oxford Reference Online, mis hõlmab enam kui 300 tunnustatud teatmeteose andmestut.

Välisraamatute komplekteerimiseelarvest kasutati 4,5% e-raamatutele. Käivitati kasutajakeskne e-raamatuteostuskeem PDA, mis võimaldab Ebrary e-raamatuid enne ostmist laenata.

Eesti perioodika puhul oli tähelepanu võrguperioodika arhiveerimisel ja trükifailide hankimisel.

DIGITAALSE SISU KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE KÄIB KOOS AUTORIÕIGUSTEST KINNIPIDAMISEGA.

Koostasime autoriõiguste ja privaatsuspoliitika põhi-dokumendid. Justiitsministeeriumiga tegime koostööd „hoolika otsingu” allikate määruse eelnõu osas ning vastasime Euroopa Komisjoni autoriõiguste teemalisele mahukale küsimustikule. Toetasime ka üle-euroopalist EBLIDA e-lugemise kampaaniat.

1. jaanuari vabakasutuspäeva ja vabakasutuses olevaid teoseid asusime tutvustama selleks loodud veebilehel (nlib.ee/vabakasutus).

Nimetuste arv DIGARis Number of titles in DIGAR

DIGARi maht (TB)Capacity (TB) of DIGAR

MEIE KOGUD SAID NÄHTAVAMAKS TÄNU 15 TALLINNA JA TARTU RAAMATUKOGU E-KATALOOGI ÜHENDAMISELE.

Senise kahe asemel on nüüd üks e-kataloog ESTER (ester.ee), kust lugeja leiab väljaandeid ja saab kasutadanendega seotud teenuseid. Uue teenusena võib Rahvus-raamatukogu lugeja panna end ise trükiste järjekorda ja pikendada laenutusi ka pärast laenutähtaja möödumist,mida varem sai teha vaid raamatukoguhoidja. Uus raamatu-kogusüsteem Sierra tegi ester.ee kasutamise lugejale märksa mugavamaks.

E-ressursside kasutamine / Use of E-resources

When supplementing the law literature collection, the Library focuses on civil law, constitutional law and administrative law in English and German. Law books in Finnish were also received both via book exchange and as donations.

The National Library of Estonia acts as the Estonian depository library for 16 international organisations whose publications, along with the OECD books donated by the Ministry of Foreign Affairs, form the bulk of our collection on international organisations.

Discounts and donations by publishers and sellers grew the amount of new foreign books and serials, while the increase in prices of foreign journals and magazines (15%) and Russian-language newspapers (19%) reduced the corresponding new purchases.

PRIORITY DEVELOPMENT OF E-COLLECTION

The National Library offers 31 foreign and 4 Estonian licensed databases. Co-fi nancing from the Ministry of Justice allowed to subscribe to a German-language law database BeckOnline which contains legal acts, comments, court decisions, journals. A new addition was the reference database Oxford Reference Online which includes entries from over 300 renowned academic dictionaries.

The purchase of e-books formed 4,5% of the budgetfor foreign books. The Library launched a user-oriented purchase scheme PDA for buying e-books, the scheme enables to borrow Ebrary books before purchase.

In terms of Estonian periodicals the focus was on archiving online periodicals and obtaining print fi les.

PROVIDING ACCESS TO DIGITAL CONTENT IS INSEPARABLE FROM THE RULES OF COPYRIGHT.

The Library prepared its core documents on copyright and privacy policy, together with the Ministry of Justice we worked on the draft regulation on the sources of “diligent search”, provided answers for an extensive EC questionnaire on copyright, and supported EBLIDAs“The Right to E-read” campaign.

A special website was designed to celebrate the PublicDomain Day on 1 January and raise awareness of worksin public domain (nlib.ee/vabakasutus).

OUR COLLECTIONS BECAME MORE VISIBLE THANKSTO THE MERGING OF THE ONLINE CATALOGUE OF 15 LIBRARIES IN TALLINN AND TARTU.

The previous two catalogues have been replaced by oneonline catalogue ESTER (ester.ee), enabling to simulta-neously browse the collections of member libraries and use the related services. A new service allows the users of the National Library to put hold on items and renew the due dates after they have expired. The new library system Sierra made the use of ester.ee much more convenient.

Forseliuse aabitsad jõudsid Eestimaale tagasiMe õieti ei teagi, millal tuli trükist esimene eestikeelne aabits. Arhiiviallikad ütlevad, et 1642. aasta algul oli too aabits olemas, aga see ei ole tänapäevani säilinud. Vanim Eesti raamatukogus säilinud eesti aabits pärineb aastast 1777, kuid kaks kõige vanemat säilinud eestikeelset, nn Forseliuse aabitsat 17. sajandi lõpust asuvad hoopis Rootsis. Eesti- ja Liivimaa kuulusid sellal Rootsi riigi koosseisu. Vastavalt kuningakorraldusele 17. juulist 1698 olid trükikojad kohustatud saatma Lundi ülikooli raamatu-kogule sundeksemplare.

Rootsis leiduvad Riias trükitud põhjaeestikeelne aabits aastast 1694 ja lõunaeesti-keelne aastast 1698. Eesti Rahvusraamatukogu soovil aabitsad digiteeriti ja failid jõudsid DIGARisse (www.digar.ee).

Forseliuse aabitsates on lugemise hõlbustamiseks sõnad silbitatud, kadunud on saksa ortograafi ast ülevõetud h kui vokaali pikendusmärk ja eesti hääldusele võõrad tähed.

Bengt Gottfried Forselius (u 1660 –1688) oli eesti talurahva kooli rajaja, Tartus tegut-senud õpetajate seminari loojaid ja eesti lugemisõpetuse uuendajaid. Ta hukkus laeva-õnnetuses enne 30. eluaastat.

We actually do not know when the fi rst Estonian-language ABC-book was published. Archival sources indicate that it was available already at the beginning of 1642 but this book has not survived till our day.

The oldest Estonian ABC-book preserved in Estonia dates back to 1777 while the two oldest Estonian-languageABC-books – or the so-called Forselius ABC-books – that have survived from the end of the 17th century are stored in Sweden. At that time Estonia and Livonia belonged to the Swedish Empire. The king’s order from 17 July 1698 obliged printing houses to send legal deposit copies to the Lund University Library which thus obtained one ABC-book in North-Estonian language published in 1694

and one in South-Estonian language published in 1698, both printed in Riga. The National Library of Estonia asked for those ABC-books to be digitised and the fi les are now available in DIGAR (www.diagar.ee).

In his ABC-books Forselius has syllabifi ed words in order to facilitate reading, and has also omitted the letter ’h’ adopted from German spelling as a macron and letters unfamiliar to the pronunciation of Estonian.

Bengt Gottfried Forselius (1660? –1688) was the founder of the Estonian peasant school, one of the founders of the Tartu teachers’ training seminar and the reformer of the Estonian reading methodology. He perished in a ship-wreck in his late 20ies.

The oldest Estonian ABC-books by Forselius returned to Estonia

Illustratsioon Forseliuse aabitsast.Page from a Forselius ABC-book.

Õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saal.The Law and International Organisations Reading Room.

14 15

Meil on Eestis täita tähtis roll trükiste säilitamises, digitaalses arhiveerimises, taaskasutuses ja digiteerimises ning teadmiste arendamisel nendes valdkondades.

Raivo Ruusalepp, arendusjuht

Our library has an important role in the fi eld of preseving, digital archiving, re-use and digitisation of print material as well as the development of the corresponding know-how.

Raivo Ruusalepp, Director of Development

RAHVUSVAHELINE PARTNERLUS

Rahvusvahelisel tasandil on olulised nii pikaajalised koos-töösuhted kui ka osalus innovatiivsetes projektides. Rõõm oli võõrustada üleilmse raamatukogude ühenduseIFLA presidenti Sinikka Sipilät ning uuendada koostöö-lepet Läti ja Leedu rahvusraamatukoguga ühistegevuse tihendamiseks.

Üle-euroopalistes projektides töötati digitaalarhiivi ärimudeliga (projekt 4C) ning aidati kaasa digitaalse kultuuriinfo säilitamiseks vajaliku standardipõhise tarkvara arendamisele (PREFORMA). Lõpule jõudis viis aastat kestnud autoriõiguse alt vabadest raamatutestdigitaalkoopiate tegemise projekt EOD, kuid teenusjätkub. Osaletakse ka kaardiprojektis CartoMundi ning vaatlejana projektis WIKIMAPS Nordic.

Projekti Europeana Newspapers raames toimus mahukas vanade ajalehtede tekstituvastus ja artikli-teks segmenteerimise järelkontroll. Ainestu kanti üle Euroopa Raamatukogu (www.theeuropeanlibrary.org/tel4), Europeana (europeana.eu) ja DIGARi Eesti ajalehtede keskkonda (dea.digar.ee).

KOOSTÖÖ EESTI MÄLU- JA RIIGIASUTUSTEGA

Eestis on tähtsal kohal koostöö nii teiste mäluasutuste kui ka riigiasutustega. Kultuuriministeeriumi kutsel osalesime säilituseksemplari seaduse uusversiooni ettevalmistamises ja seaduse seletuskirja koostamises.Eesti mäluasutuste suveseminari pühendasime sel korralteemale „Digiteerimine lisandväärtuse loojana”, arutadesteiste raamatukogude, arhiivide ja muuseumide esindaja-tega digiteerimiskoostöö, suurandmete kasutamise võimaluste ja teiste teemade üle.

Riiklikus programmis „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017”osalemisega soovime nägemisraskustega inimestele pakkuda võimalust osa saada digitaalarhiivi DIGAR kogudest audiovormis. DIGARi kogusid lõimisime ka e-varamu projekti raames valmiva portaaliga.

Meie kogude säilitusosakond tegutseb säilitusalase kompetentsikeskusena Eestis. Tegeldakse ennetava säilitamise ja säilitustegevuse koordineerimisega, seistes hea Rahvusraamatukogu füüsiliste kogude eest ning pakkudes teenust teistele asutustele nii Eestis kui ka väljaspool.

Osaleme 22 ühenduse ja asutuse otsustuskogudes

sh 8 rahvusvahelist organisatsiooni 14 Eesti organisatsiooni

The Library participates in the deciding bodies of 22 associations and institutions

incl 8 international organisations 14 organisations in Estonia

INTERNATIONAL PARTNERSHIPS

In terms of international contacts we value long-term cooperation and engagement in innovative projects.We had the honour to host Sinikka Sipilä, President of IFLA. The long collaboration ties between the national libraries of Estonia, Latvia and Lithuania were tightened by signing a cooperation memorandum.

Partnership in pan-European projects engaged the Libraryin the elaboration of the business model for digital archives(project 4C) and the development of a standard-based software for preserving digital culture-related information(PREFORMA). The 5-year project EOD was dedicated to making digital copies of books out of copyright and came to an end in 2014, the service developed under this project continues to be provided. The Library alsoparticipates in the map project CartoMundi as a partnerand in the project WIKIMAPS Nordic as an observer.

Under the Europeana Newspapers project the Library carried out extensive OCR of old newspapers and follow-up examination of segmentation into articles. The processed material is now available in the environ-ment of The European Library, Europeana and DIGAR Estonian Newspapers (dea.digar.ee).

COLLABORATION WITH ESTONIAN MEMORY INSTITUTIONS AND STATE AUTHORITIES

The Ministry of Culture invited the Library to take part in preparing the new draft Legal Deposit Copy Act and its explanatory report. The 2014 summer school of Estonian memory institutions was held under the theme “Digitisation creates added value”, discussions with representatives from other libraries, archives and museums focused on collaboration in digitising and possibilities of using big data.

Partnership in the national programme “Estonian LanguageTechnology 2011–2017” hopefully enables us to offer to visually impared people a possibility to use the col-lections of the digital archive DIGAR in audio format.

The Library’s Preservation Department works as a pre-servation competence centre. It engages in preventive preservation and coordination of preservation activities, taking care of the Library’s physical collections and offeringthe related services to institutions in Estonia and beyond.

2014. aasta oktoobris Eestit külastanud IFLA president Sinikka Sipilä (paremal) Rahvusraamatukogu kunstisaalis koos peadirektor Janne Andresooga.

IFLA President Sinikka Sipilä (right) during her visit in October with Director General Janne Andresoo in the Fine Arts Reading Room.

16 17

ARENDAME RAAMATUKOGUNDUST JA ERIALAKEELT

Rahvusraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjatele kutse- ja avatud koolitusi.

Seoses Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus (ERÜ) sep-tembris kinnitatud uue kompetentsipõhise kutsestandar-diga töötati välja ka uus raamatukoguhoidja 6. taseme kutsekoolituse programmi õppekava. Programm on kuue-mooduliline (varasem viiemooduliline) põhirõhuga kogudekujundamisel, töötlemisel ja säilitamisel. Uue õppekava alusel alustatakse kutsekoolitust 2015. aasta jaanuaris.

Erialaväljaannete kirjastamine aitab kaasa raamatu-kogundusteabe levitamisele Eestis.

Aasta lõpus saime trükivalmis artiklikogumiku „Raamatu-kogud ja raamatukogundus Eestis 2002−2012”, mis annab ülevaate raamatukogunduse valdkonnas kümne aasta jooksul toimunust. Kogumik valmis koostöös paljude raamatukogudega ja sisaldab artikleid enam kui 25 spetsialistilt. Läbivaks teemaks on digitaalsest pöördest tulenev raamatukogude rolli muutumine ja infotehnoloogia areng.

Koos ERÜga anname kuuel korral aastas välja ajakirja „Raamatukogu”.

Koostöös ERÜ terminoloogiatoimkonna ja standardi-mise tehnilise komiteega EVS/TK 22 arendame erialast eesti keelt.

Vanade ajalehtede abil saab rekonstrueerida ajaloosündmusi kogu eheduses.DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab ka neid ajalehti ja ajakirju, mis olidnõukogude ajal keelatud.

Ühena paljudest on DIGARis kättesaadav ajaleht Waba Maa.

1920. aasta 2. veebruari leht avaldas lühikirjelduse rahulepingu ja sellele allakirjutamise kohta koos tagasivaatega Vabadussõja käigule. Kaks päeva hiljem avaldati lehes lopsakamas keeles kirjeldus delegatsioonijuhtide käitumisest:

...Joffe, Vene saatkonna esimees astub täna veidi kiiremal sammul kui harilikult sisse. Ta liigutused, mis muidu õige pehmed, ümmargused, on täna veidi järsud... Poska on selle vastu täieline fl egma; vist istus omal ajal Buddha niisugusel näol, omi õpilasi õpetades...*

*Tekst põhineb Europeana Newspapers vanu ajalehti tutvustaval artiklil „The birth of the Republic of Estonia in historic newspapers”. www.europeana-newspapers.eu

Old newspapers help to restore the genuine atmosphere of historical events. The portal DIGAR Estonian news-papers offers a wide range of material, including news-papers and magazines that were forbidden during Soviet time – for example, the newspaper Waba Maa.

The issue of 2 February 1920 published a short article about the Treaty of Tartu and its signing ceremony with a fl ashback to the Estonian War of Independence.

Meie korrektset keelekasutust igapäevatöös märkisid ära Eesti Keele Instituut ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus, valides Rahvusraamatukogu selge sõnumi konkursil kolme nominendi hulka.

Rahvusraamatukogu traditsioonilised oskuskeele ja ema-keelepäeva seminarid aitavad väärtustada eesti keelt ja kultuuri. Juba 9. korda toimunud oskuskeeleseminaril „Rääkimine hõbe, koostöö kuld” räägiti riiklikust toest erialase keele arendamisel ning rõhutati ühistegevuse vajadust terminite loomisel ja rakendamisel. Emakeele-päeva seminar ammutas ainest Valdur Mikita „Lingvis-tilisest metsast” ja kandis pealkirja „Keele vägi ja metsa vaim”. Üritus toimus juba 12. korda.

Koolitusi 28 Training courses raamatukoguhoidjatele for librarians

Osalejaid 797 Participants

Raamatukogusõnastikus 4843 Glossary of library terms (termineid) (terms)

Avaldatud 3 Published standards infostandardeid

DEVELOPMENTS IN LIBRARIANSHIP AND TERMINOLOGY

The National Library organises vocational training and open courses for librarians. In September the Estonian Librarians Association approved of the new competency-based professional standard which called for a new curriculum of the vocational training programme for the 6th level of professional qualifi ca-tion of librarians. The programme has 6 modules and focuses on collection development, processing and preservation.

Publications on LIS contribute to the dissemination of professional information in Estonia.

The collection “Estonian libraries and librarianship during 2002–2012” was ready at the end of 2014, providing an overview of the decade in Estonian library world. The dominant theme is the changing role of libraries and leap of information technology brought about by the digital turn. In cooperation with the Librarians Association the National Library publishes the journal “Raamatukogu” (Library) issued six times a year.

In cooperation with the Estonian Librarians AssociationTerminology Working Group and the Estonian Centre for Standardisation Technical Committee EVS/TK 22, the Library takes part in developing the terminology of LIS fi eld.

Our dedication to value the proper use of the Estonian language has been acknowledged by the Institute of the Estonian Language and the European Commission Representation in Estonia who nominated the National Library for the Clear Message Award along with two other nominees.

The traditional seminars celebrating the Mother Tongue Day and Terminology Day serve to cherish the Estonian language and culture. Presentations of the Terminology Day, which was already the 9th of its kind, gave an overview of state support for the terminology of different subject fi elds and stressed the necessity for cooperation when creating and using new terms. The 12th Mother Tongue Day seminar was inspired by the bestseller “Lingvistiline mets” (Linguistic forest) by a well-known Estonian semiotician Valdur Mikita.

DIGAR – väärtuslik kaaslane Eesti ajaloo uurimisel

Two days later the newspaper gave a colourful description of the behaviour of delegation leaders:

... Adolf Joffe, Head of Russian delegation, enters the room at a more hurried pace than usual. His move-ments, which are usually soft and smooth, are rather sudden and quick today. While Jaan Poska (Minister of Foreign Affairs of Estonia) seems to be rather phlegmatic, sitting like Buddha, calm and satisfi ed...*

DIGAR – a valuable tool for researching Estonian history

*This text is based on an article “The birth of the Republic of Estonia in historic newspapers”, introducing old newspapers and published in Europeana Newspapers. www.europeana-newspapers.eu

Baltimaade rahvusraamatukogude direktorid: Janne Andresoo (Eesti), Andris Vilks (Läti) ja Renaldas Gudauskas (Leedu) koostööleppe allakirjutamisel 23. aprillil.

Directors of Baltic national libraries Janne Andresoo (Estonia),Andris Vilks (Latvia) and Renaldas Gudauskas (Lithuania) at the cooperation agreement signing ceremony on 23 April.

Emakeelepäev Rahvusraamatukogus 14. märtsil. Mother Tongue Day in the National Library on 14 March.

dea.digar.ee

18 19AKTIIVNE NÄITUSETEGEVUS

Huvi Rahvusraamatukogus näituste eksponeerimise vastuon suur. 2014. aastal avati 49 galeriinäitust, 2013. aastagavõrreldes 20 näitust rohkem. Arvu mõjutab kohviku-poolse fuajee kasutuselevõtt aktiivse näitusepinnana.

RAHVUSRAAMATUKOGU RIKKALIKE KOGUDE PÕHJAL EKSPONEERISIME GALERIIDES VIIT NÄITUST, teemadeks taliolümpia, Vive Tolli minigraafi ka ja laste-raamatuillustratsioon, parlamendiraamatukogu ning suuredseinakaardid. Teistesse Eesti raamatukogudesse ja asutustesse saatsime rändama näitused „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu”, „Parlamendiraamatukogu 25” ja „Eesti Advokatuur 95”.

Kümme näitust toimus rahvusvahelises koostöös. Näituse „Shakespeare köites” korraldas üks tuntu-maid köitekunstiühinguid maailmas, Ühendkuningriigi raamatuköitjate ühendus Designer Bookbinders koos-töös Bodleiani raamatukogu ja Paul Getty fondiga. Rekordilised 8400 külastajat tõi meile Tutanhamoni aardeid jäljendav näitus Egiptusest.

Seoses 275 aasta täitumisega esimese eestikeelse Piibliilmumisest eksponeerisime ajaloolisi piibleid Jaan Paruskija Enn Jaanisoo kogudest ning tutvustasime Eesti köite-kunsti paremikku. Heiki Ernitsa isikunäitus ja Euroopa vanima koomiksiajakirja näitus tõid kaasa õpitoad, kus osales üle 50 lapse.

Rahvusraamatukogu graafi kakogusse kinkisid teiste seas oma teoseid Jüri Mildeberg, Inga Heamägi, Maret Olvet, Evi Tihemets. Astrid Voola Bak Taanist kinkisraamatukogule 60 Eesti eksliibrist. Juubeliprojekt „Kunstnikult raamatukogule” tõi meile Maire Kolli maali ning Tiiu Lauri ja Sune Teemaa vaibad.

Väljapool Eestit aitas meie kirjasõna tutvustada jätku-projekt „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, raamatunäitusi sai vaadata Eesti majas Helsingis, Balti raamatumessil Riias ja Frankfurdi raamatumessil. Näitust saatis Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liidu koostööna kirjastatud kataloog.

Valitud näitustel tehtud statistika järgi võib öelda, et üht näitust RRis külastab kolme nädala vältel ligi tuhat inimest. 2014. aasta detsembris läksime üle laserlugeritele, mis on paigaldatud kolme galeriisse, et võimaldada edaspidi paremat statistilist ülevaadet.

Rahvusraamatukogu ja tema rikkalikke kogusid teeme nähtavaks näituste ja ürituste kaudu. Eesti kirjasõna tutvustavad sündmused on meie majas kujunenud meeldivakstraditsiooniks, mida korraldame koos heade partneritega.

Janne Andresoo, peadirektor

The National Library and its rich collections are made visible through exhibitions and presentations. Events introducing the Estonian print heritage are carried out with our good partners and have become a tradition.

Janne Andresoo, Director General

Näitused / Exhibitions

NUMEROUS EXHIBITIONS

The library is an attractive exhibitions venue. In 2014 wehosted 49 exhibitions in our galleries, exceeding the previous year by 20 – this mostly due to taking into active use the Small Foyer Gallery near the cafeteria.

THE RICH COLLECTIONS OF THE LIBRARY WERE INTRODUCED AT FIVE GALLERY EXHIBITIONS, dedicated to the winter olympics, small scale graphic art and illustrations of children’s books by Vive Tolli, parliamentary library and large maps. Three travelling exhibitions toured Estonia: “The unique Metsiku lending library”, “25 years of Parlimentary Library” and “95 years of the Estonian Bar Association”.

Ten exhibitions were prepared with cooperation partners. “Shakespeare in binding” was organised by one of the world’s leading binding associations Designer Bookbinders from the UK in collaboration with the Bodleian Library and Paul Getty Foundation. The replicas of Tutankhamun’s treasures from Egypt brought us the record-breaking 8400 visitors.

The 275th anniversary of the fi rst Estonian-language Bible was celebrated with an exhibition of historical Bibles from the private collections of Jaan Parusk and Enn Jaanisoo, and a display of the cream of Estonian book-bindings. The personal exhibition of Estonian cartoonist Heiki Ernits and display of Europe’s oldest cartoons maga-zine were both accompanied by workshops.

Eesti nahakunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kogust.Bookbindings by Estonian leatherwork artists from the private collection of Enn Jaanisoo.

Joonisfi lmide kunstniku Heiki Ernitsa õpituba lastele 13. detsembril.

Workshop for children on 13 December, guided by cartoon artist Heiki Ernits.

20 21

KORRALDAME ÜRITUSI JA KIRJASTAME RAAMATUID

Aprillis toimus koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga Tallinnaraamatumess, kus osales üle 30 kirjastuse ja toimusid kohtumised autoritega, seminarid, raamatuesitlused, õpitoad. Mess algas Põhja- ja Baltimaade kirjandus-foorumiga „Kas laps loeb?”, mille kandvaks teemaks oli laste- ja noortekirjandus. Raamatukogu tutvustamiseks korraldasime eesti- ja ingliskeelseid ekskursioone.

Traditsioonilisel geograafi a ja geoinfosüsteemide teabepäeval sai näitusesaalis vaadata meie kogudes leiduvaid suuri seinakaarte ning arvutiklassis toimusid kaardikasutajatele töötoad.

Jõulukuu raamatunädalal leidis Eesti Kirjanike Liidu korraldamisel 10. korda aset kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu”, kus arutleti tänapäeva kirjanduse või-maluste ja piiride üle. Tutvustasime ka meie kogudes olevaid eesti kirjandusklassika e-raamatuid.

Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega toimusamfi teatris kontserdisari „Puudutus”.

Toimusid ka turupäev ja disko ning Tiina Talumees Moestuudio esitles Rahvusraamatukogu hoonest inspi-reeritud uut couture kollektsiooni „Urban Melody”.

RAHVUSRAAMATUKOGU KONVERENTSIKESKUSESTOIMUS 633 ÜRITUST, MIS TÕID MAJJA ÜLE 53 000KÜLASTAJA. Enamasti korraldati koosolekuid, konve-rentse, seminare, koolitusi, kultuuriüritusi. Konverentsi-keskusel oli 330 klienti, kõige enam kolmanda sektori, kultuuri ja hariduse ning kirjastamisega seotud asutusi. Näiteks leidsid aset Euroopa töömess, Hõimupäevade konverents, Läänemere äärsete riikide Euroopa Liidu kultuuripoliitika konverents, äripsühholoogia seminarid jpm.

The Library’s graphic art collection was supplemented with donations by artists Jüri Mildeberg, Inga Heamägi, Maret Olvet, Evi Tihemets. A gift for the Library by Astrid Voola Bak from Denmark consisted of 60 Estonianexlibrises. The anniversary project “From artists to the Library” enriched our art collection with a painting by Maire Kolli and tapestries by Tiiu Laur and Sune Teemaa.

The traditional projects “25 best designed Estonian books” and “5 best designed Estonian children’s books” introduced Estonian publications beyond our country, visiting the Estonian House in Helsinki, the Baltic Book Fair in Riga and the Frankfurt Book Fair. The exhibition was accompanied by a catalogue prepared by the National Library and the Estonian Publishers’ Association.

Statistics collected at selected exhibitions show that one exhibition in the Library enjoys nearly 1000 visitors in three weeks. In 2014 we installed infrared sensors in three galleries enabling to get more accurate visitor statistics.

EVENT MANAGEMENT AND PUBLISHING

CULTURAL EVENTS INTRODUCE THE LIBRARY’S BUILDING AND COLLECTIONS.

In April the Library hosted the Tallinn Book Fair, organised with the Estonian Publishers’ Association and involving over 30 publishers. Visitors could enjoy meetings with autors, seminars, book presentations and workshops. The fair was launched by a Nordic-Baltic literary forum “Who cares who reads?” focus-ing on children’s and youth literature. Visitors of the book fair could attend library tours in Estonian and English.

Rahvusraamatukogu peanäitusesaal. The National Library’s Main Exhibition Hall.

GIS teabepäeva näitus „Kaart seinal”. Exhibition of the GIS Day “Map on the wall”.

Rändnäitus „Shakespeare köites” harulduste kogu näitusesaalis. The travelling exhibition “Shakespeare in binding” in the Rare Books Exhibition Hall.

Kirjandusfoorumi Paabeli raamatukogu luule- ja muusikaõhtu.Poetry evening with music held at the forum Library of Babel.

• Taliolümpia – 90 aastat esimestest mängudest

• Vive Tolli lasteraamatu- illustratsioon

RAAMATUKOGU GALERIIDES TUTVUSTASIME KOGUSID NÄITUSTEGA

• Parlamendiraamatukogu 25

• Kaart seinal

• Vive Tolli minigraafi ka

THE LIBRARY’S COLLECTIONS WERE INTRODUCED THROUGH EXHIBITIONS IN OUR GALLERIES

• Winter Olympics – 90 years from the fi rst games

• Children`s book illustrations by Vive Tolli

• 25 years of Parliamentary Library

• Map on the wall

• Small scale graphic art by Vive Tolli from the NLE collections

KONVERENTSIKESKUSES

IN THE CONFERENCE CENTRE

Üritusi 633 Events

Külastajaid 53 000 Visitors

22 23

Heinrich Stahl – meie emakeelse kirjatraditsiooni rajajaHeinrich Stahli neljaosaline saksa- ja eestikeelsete paralleeltekstidega „Hand- und Hausbuch” (Käsi- ja koduraamat, 1632–1638) ning jutlustekogu „Leyen Spiegel” (Ilmikute peegel, 1640–1644) on meie emakeelse raamatukultuuri algustähised. 16./17. sajandi vahetusel Tallinna kaupmehe peres sündinud Heinrich Stahl omandas vaimulikukutse Põhja-Saksamaa luterlikes ülikoolides, kodumaale naastes esindas ta luterliku ortodoksia aristotellikku suunda.

1623. aastal Järvamaa kirikuõpetajana alustanud Stahli karjäär päädis Eestimaal toompraosti ametiga, 1640. aastast kuni surmani 1657. aastal täitis ta Ingerimaa superintendendi kohuseid. Tüüpilisest Eestimaa vaimulikust eristab Stahli üksnes tema erakordne töökus ja sihikindlus põliselanike katehhiseerimisel, sel eesmärgil kirjutas ta ka oma eestikeelsed raamatud.

Stahli elu ja loomingut käsitleva monograafi a* esimeses osas vaadeldakse Stahli elu- ja haridusteed Rootsi Kuningriigi kiriku- ja hariduspoliitika kontekstis, teises osas analüü-sitakse tema Eesti- ja Ingerimaal kirjutatud raamatuid, kolmandas, kokkuvõtvas peatükis püütakse hinnata luterliku ortodoksia panust toonase Eesti ühiskonna kujunemisel.

*Piret Lotman. „Heinrich Stahli elu ja looming”. Eesti Rahvusraamatukogu, 2014.

Lisaks konverentsisaalidele oli aktiivses kasutuses teatri-saal, kus toimus üle saja etenduse ja mis on kodulavaks VAT Teatrile ja teatrile Varius. VAT Teater andis eten-dusi ka esialgu alternatiivse teatripinnana kasutusele võetud katusealuses tornisaalis.

ÜKS OLULISI PÕHITEGEVUSI TOETAVAID VALDKONDI ON KIRJASTAMINE.

Kokku kirjastasime 12 väljaannet ning 43 e-väljaannet,sh Kultuuriministeeriumi programmi raames 21 EPUB-vormingus raamatut eesti kirjandusklassikast. Rahvus-raamatukogu 2015. aasta seinakalender Eesti muusika plakatitel tutvustab meie plakatikogu ning on pühendatudmuusika-aastale.

Täiendust said Rahvusraamatukogu toimetised, mille allseerias Raamat ja aeg ilmus Piret Lotmani mono-graafi a Heinrich Stahli elu ja looming, kus on asetatud põhirõhk Stahli teoste sisule ning nende rollile eestlasteväärtushinnangute kujundamisel. Kirjastusprojekti toetas Eesti Kultuurkapital ning väljaande ilmumisele pühendasime seminari Konfessioon ja kirjakultuur, kus arutleti Eesti kirjakultuuri mõjutanud tegurite üle hilis-keskajal ja varauusajal. Seminari ettekanded on aluseks Rahvusraamatukogu toimetiste järgmisele väljaandele.

The four-volume “Hand- und Hausbuch” (1632–1638) and collection of sermons “Leyen Spiegel” with parallel texts in Estonian and German (1640–1644) by Heinrich Stahl laid the foundation for Estonian-language book culture. Stahl was born in Tallinn as a merchant’s son and was educated in North-German Lutheran universities to become a clergyman. Returning to Estonia, he represented the Aristotelian line of the Lutheran Orthodoxy.

Stahl began his career as a clergyman in Järvamaa, Central Estonia in 1623 and reached the post of a dean; from 1640 till his death in 1657 he acted as the superintendent of Ingria. Among typical Estonian clergymen Stahl stands

The traditional GIS Day was celebrated with an exhibition of large maps from the Library’s collections, also offering to visitors thematic workshops.

The highlight of the traditional Christmas literary week was the 10th literary forum “Library of Babel”,organised by the Estonian Writers’ Union and dedi-cated to the possibilities and boundaries characterising literature in our days.

Other events organised or hosted by the Library includedthe market day, disco in the Library’s foyer and a fashionshow of the Estonian designer Tiina Talumees who presented her new couture collection “Urban Melody“ inspired by the National Library’s building.

THE CONFERENCE CENTRE WAS THE VENUE FOR 633 EVENTS WHICH BROUGHT OVER 53 000 GUESTS TO THE LIBRARY BUILDING.

Most of these events were meetings, conferences, seminars, training and cultural events, organised for over 330 clients from the third sector or active in the fi eld of culture, education and publishing. The largest events included a conference of Finno-Ugrian Days and a conference on EU cultural policy of the Baltic Sea countries.

The theatre hall has been in shared use of two small theatre troups – VAT Theatre and Varius. In 2014 the audience could enjoy their plays for over 100 times. VAT Theatre also used an alternative room, the tower hall at the Library’s topmost fl oor.

PUBLISHING IS AMONG IMPORTANT SUPPORTINGACTIVITIES FOR THE NATIONAL LIBRARY.

In 2014 the Library’s own publications numbered 12and e-publications amounted to 43, including 21 books in EPUB format representing Estonian literature classicsand prepared under a project supported by the Esto-nian Ministry of Culture. The Library’s calendar printed for 2015 introduces posters of Estonian music from our collections and celebrates the year of music.

A new issue of the transactions of the National Library was published under the sub-series Libri et memoria –The life and work of Heinrich Stahl by Piret Lotman analyses the works of Stahl and focuses on their role in shaping the value judgement of the Estonian people.

Euroopa vanim koomiksiajakiri „Le journal de Spirou” Rahvusraamatukogus.Europe’s oldest cartoons magazine “Le journal de Spirou” in the NLE.

◄ Tallinna raamatumess algas kirjandusfoorumiga „Kas laps loeb?” Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis.The Tallinn Book Fair was launched with a literary forum “Who cares who reads?” in the Main Conference Hall.

Monograafi a valiti 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.

The monograph was chosen the best history book of 2014.

• Eesti kohapärimus. Tekste ja uurimusi

• Eesti Advokatuur 95

• Eesti Euroopa Liidus ja NATOs – 10 aastat täis sündmusi

• Laulu ja tantsuga läbi aegade

RAAMATUKOGU LUGEMISSAALIDES TUTVUSTASIME KOGUSID NÄITUSTEGA

• Eestlaste päevikud

• Mööda maad ja merd. Reisikirjandus 1990ndatel ja nullindatel

• Lapse õigused on inimõigused. 25 aastat ÜRO lapse õiguste konventsiooni

THE LIBRARY’S COLLECTIONS WERE INTRODUCED THROUGH EXHIBITIONS IN THE READING ROOMS

• Local folklore. Texts and studies

• 95 years of the Estonian Bar Association

• Estonia in the EU and NATO – 10 eventful years

• Singing and dancing through decades

• Estonian diaries

• Journeys over land and sea. Travel books before and after the turn of the 21st century

• Child’s rights are human rights. 25 years of the Convention on the Rights of the Child

The publication of this monograph was supported by the Estonian Cultural Endowment and celebrated with a seminar Confession and culture of writing where the speakers discussed the factors that infl uenced Estonian literary culture in late Middle Ages and early modern period. The presentations of this seminar will be published in the next issue of the Library’s transactions.

out for his exceptional diligence and persistence in catechising the local people, his Estonian-language books also served this purpose. The fi rst part of the monograph* on Stahl’s life and work speaks about his life and studies in the context of the church and educational policy of the Kingdom of Sweden, the second part analyses his books written in Estonia and Ingria, the third chapter attempts to evaluate the contribution of Lutheran Orthodoxy to the evolving Estonian society of that time.

*Piret Lotman. “Heinrich Stahli elu ja looming”. National Library of Estonia, 2014.

Heinrich Stahl – founder of Estonian literary tradition

24 252014. aasta 31. detsembri seisuga töötas Rahvusraamatu-kogus 322 töötajat, neist 231 kõrg- ja 86 kesk- või kesk-eriharidusega. Töölt lahkus 42, tööle asus 20 töötajat. Toimus 7 avalikku konkurssi, kandideeris kokku ligi 190 inimest.

2014. aastal suurenesid eraldised riigieelarvest eelnenudaastaga võrreldes 5,5%, mis võimaldas tõsta töötajate palka ning investeerida hoone elektrisüsteemi renovee-rimisse. Kultuuriministeeriumilt saadud sihtfi nantseerin-gute abil uuendati IKT taristut ja investeeriti e-teenuste arendusse. Tuludest moodustasid 10% tegevustulud, millest suurimad on üüritulu ning konverentsiteenuste müük. Kahe viimase aasta kulude võrdluses on kõige olulisem tööjõukulude kasv.

RAHVUSRAAMATUKOGU ON ÕPPIV ORGANISATSIOON

Juhtkond ja keskastmejuhid täiendasid teadmisi tule-muslike muudatuste kavandamisest ja elluviimisest. Eesmärgiga parendada juhtimist, motiveerivat töö-keskkonda ja töötajate kaasamist ühiste eesmärkide saavutamisse korraldati töötajate seas juhtimisalane küsitlus tippjuhtide töö kohta.

Koolituses pöörati tähelepanu ka sisemistele ressurs-sidele. Käivitati rotatsiooniprogramm, mis võimaldab töötajatel põhjalikumalt teada saada kolleegide tööst ning uusi oskusi harjutada.

Käisime ka tutvumas Läti Rahvusraamatukogu uue hoonega ning toimusid kultuuriloolised väljasõidud Eesti eri paikadesse.

2014. AASTA LÕPUS TUNNUSTASIME TUBLIMAID

Aasta inimeseks valiti peabibliograaf Jane Makke, kelle kaasabil ühendati Tartu ja Tallinna e-kataloog ESTER.

Aastate inimese tiitli sai laenuosakonna infospetsialist Tiina Ritson, kes on väga hea eesti kirjanduse ja teatri tundja ning koostanud eesti kultuuris olulisi bibliograafi aid.

Parimaks nooreks töötajaks valiti terminoloog Kelly Parker.

Aasta teoks kuulutati DIGARi Eesti ajalehtede portaal. Hea meeskonnatöö esiletoomiseks tunnustati aasta teotiitliga ka Rahvusraamatukogu võimlemisrühma jõudmistkümne parima hulka Eestis ning osalemist tantsupeol.

2014. aasta olnud meile töine – oleme palju teinudja jõudnud. Aasta teoks valisime DIGARi Eesti ajalehtede portaali.

Janne Andresoo, peadirektor

2014 has been a busy year for us – we can be proud of our achievements. The newly launched portal DIGAR Estonian Newspapers was voted Achievement of the Year.

Janne Andresoo, Director General

Eelarve (eurot) 6 133 755 Budget (euros)

Töötajad 322 Employees sh raamatukoguhoidjad 256 incl librarians muud kvalifi tseeritud 31 specialists with spetsialistid other qualifi cations

As at 31 January 2014 the Library had 322 employees, 231 of them with higher education and 86 with secondary or vocational secondary education.

State allocations increased by 5,5% which enabled toraise salaries and invest in the renovation of the build-ing’s electricity system. Targeted fi nancing from the Ministry of Culture helped to update the IT infrastruc-ture and improve e-services. The total income included10% of operating income, the largest proportion of which was received from rent and conference services. The major change between the expenses of 2013 and 2014 has been the increased labour costs.

NATIONAL LIBRARY IS A LEARNING ORGANISATION

Large training events concentrated on leadership. The administration and middle-level managers attendedcourses on planning and executing change management.A questionnaire about the work of top managers was carried out among the staff in order to improve manage-

Rahvusraamatukogu naiskoor 2014. aasta üldlaulupeol.

The National Library’s women’s choir at the Song and Dance Celebration 2014.

ROTATSIOONIPROGRAMM HÕLMAS ROTATION PROGRAMME INVOLVED

spetsialisti-juhendajat 50 specialists-supervisors kolleegi-osalejat 69 colleagues-participants

Tiina Ritson

Jane Makke Tiina Kallas

26 27

Esmakordselt välja antud Ivi Eenmaa Sihtkapitali preemiasaid eesti kirjanduse referent Maire Liivamets ja parla-mendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas. Sihtkapital on loodud Rahvusraamatukogu töötajate kraadiõppeks ja enesetäiendamiseks.

Hea teeninduse kuu raames valisid lugejad parimaks teenindajaks muusikasaali infospetsialisti Nansi Leppiku.

Tulud 2013–2014 (tuhandetes eurodes)Income 2013–2014 (thousand euros)

ment, build motivating working environment and increase the involvement of employees in the achieve-ment of common objectives.

Another focal point in training activities was the inter-nal resources. An in-house rotation programme was launched enabling employees to learn more about the work of colleagues and to practice new skills.

A number of educating visits were organised, the destinations included the National Library of Latvia new building and places of cultural interest in Estonia.

ACKNOWLEDGING THE BEST

The Best Employee was Jane Makke, Coordinator of Bibliographic Activities, who contributed to the mergingof the Tallinn and Tartu catalogues of the online cata-logue ESTER.

The Best Long-Term Employee was Tiina Ritson, Information Specialist from Circulation Department, who has used her outstanding knowledge of Estonian literature and theatre in compiling bibliographies of great cultural signifi cance.

The Best Young Employee was terminologist Kelly Parker.

The Achievement of the Year was the portal DIGAR Estonian Newspapers that shared this title with the Library’s gymnastics group who reached the top 10 of its kind on the national level and was elected to participate in the nationwide festival “Song and dance celebration”, held every 4 years.

The fi rst winners of the Ivi Eenmaa Endowment Grant were Maire Liivamets for her long-term contribution inintroducing Estonian literature, and Tiina Kallas for her work at the head of the Parliamentary Reading Room. The Endowment has been established by former DirectorGeneral Ivi Eenmaa to support the post-graduate training and individual development of the Library’s staff.

March has been the Month of Good Service in Estonia –Nansi Leppik, Information Specialist of the Music ReadingRoom, was voted best service librarian by the readers.

Kelly ParkerNansi Leppik

▲ Aasta teo auhinna võttis vastu Annika Arula. Achievement of the Year award was received by Annika Arula.

◄ Maire Liivamets, Ivi Eenmaa

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu / Supervisory Board of the National Library of Estonia

Riigikogu liige / Member of the Riigikogu Igor Gräzin (esimees / Chairman), Riigikogu Kantselei direktor / Secretary General of the RiigikoguMaria Alajõe (aseesimees / Deputy Chairman), Riigikogu liikmed / Members of the Riigikogu Mart Meri, Reet Roos, Riigiarhivaar / State Archivist Priit Pirsko, Tallinna Ülikooli infoteaduste instituudi professor / Prof., Institute of Information Studies, Tallinn University Sirje Virkus,Kultuuriministeeriumi asekantsler / Undersecretary, Estonian Ministry of Culture Tarvi Sits

Koostanud / Compiled by Õnne Mets • Vahetekstid kirjutanud / Extra texts by Ilmar Kopso, Piret Lotman, Õnne Mets • Toimetanud / Edited by Holger Berg, Marika Kuldkepp • Keeleliselt toimetanud / Estonian language text edited by Inna Saaret • Tõlkinud / Translated by Mari Kannusaar • Fotod / Photos by Teet Malsroos, Erik Peinar (lk / p 5, Riigikogu fotoarhiiv / Photo archive of the Riigikogu), Kaupo Kalda (droonifotod esi- ja tagakaanel / aerial photos on the covers) • Kujundanud / Designed by Margit Plink

Tagakaanel Eesti Rahvusraamatukogu hoone välis- ja sisevaated: droonifoto hoone fassaadist, fuajee, trepigalerii ja tekstiilpilvel Riigikogu rändnäitus „Parlament 95”, teatmesaali teeninduslett, õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saal, inforuum.On the back cover the exterior and interior views of the Library building: an aerial picture, the Foyer, the Gallery on the 5th fl oor and the travelling exhibition of the Estonian Parliament “Parlament 95” on the fabric cloud, Central Circulation Desk in the Reference Reading Room, the Law and International Organisations Reading Room,Information Room in the foyer.

Eesti Rahvusraamatukogu, 2015 / National Library of Estonia, 2015

Andmed seisuga 1. juuni 2015Data at 1 June 2015

Kulud ja investeeringud (tuhandetes eurodes)Expenditure and investment (thousand euros)

WWW.RAHVUSRAAMATUKOGU.EE • FACEBOOK.COM/RAHVUSRAAMATUKOGU

Tõnismägi 2, 15189 Tallinn, Estonia

nlib@nlib.ee • www.nlib.ee

facebook.com/rahvusraamatukogu

twitter.com/nationallibrary

Info +372 630 7611 Information Juhtkond +372 630 7501 Administration Infospetsialistid +372 630 7100 Information specialists Komplekteerimine +372 630 7590 Acquisitions Kommunikatsioon ja turundus +372 630 7260 Communications and Marketing Konverentsikeskus +372 630 7262 Conference Centre Näituste osakond +372 630 7150 Exhibitions Department