Rahulolu uuring õppurite arengut ja toimetulekut toetava

tugisüsteemiga SKAs aastal 2018

1. SUGU

2. Kolledž

3. Õppetase

4. Kursus

5. Õppevorm

6. Vanus

7. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Kolledži juhtkond

(direktor, õppetoolide juhid)]

8. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Õppejõud]

9. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Rühmakuraatorid (PPK)]

10. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Rühmavanemad]

11. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Kursusekaaslased]

12. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Õppekorralduse

spetsialistid]

13. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Õppedistsipliini

spetsialistid]

14. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Praktikate kuraator

kolledžis]

15. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Praktikate juhendajad]

16. Olen rahul kolledži poolt pakutava toetuse ja nõustamisega [Lõputööde juhendajad]

Kommentaarid (26)

• Akadeemias võiks õpetada rohkem seda, et rääkimine pole tabu ning kasvõi öelda, et

kui ei julge SKA-sse pöörduda siis pöörduge mujale, et rõhk oleks ikkagi sellel, et tuleks

muredest rääkida. Paljud ei pruugi võimalustest teadlikud olla ning arvavad, et ainus

"abi" ongi vaid SKA's.

• Mõningate kursusekaaslastega tekivad probleemid: pidev jutuajamine, mis segab teisi

ja märkustest nad aru ei saa, ja õppejõud ei ütle selle peale midagi, vaid räägivad sellest

õppekorraaldusspetsialistile.

• Õppejõud on toetavad kui nende juurde pöörduda, alati abivalmid. Akadeemias on ka

õppureid, kes ei julge küsimustega õppejõudude poole pöörduda.

• Õppedidtsipliinide ülesanne ei tundu kuidagi kadette toetav. Raske on mõista "karmi

distsipliini" (eriti Paikusel) - mis selle mõte on.

• Õppekorraldusspetsialistide abi on tuntav. Isegi kui mure puudub, siis saab minna tema

juurde, aga pole kindel, kas edasi räägitakse.

• Isiklike/koolialaste muredega pole kadetil kuhugi pöörduda, selleks pole ette nähtud

isikut. Hetkel tundub, et kõik kadetid pöörduvad õppekorraldusspetsialisti poole, sest

sealt saab nõustamist ja tuge ja lihtsalt sooja vestlust.

• Kõik oleneb praktika või lõputöö juhendajast, mõni juhendaja on suurepärane ja teine

mitte.

• Tutvumispraktikal oli halb kureerimine kolledžis, meiega ei tegeletud ja ei jagatud

piisavat infot, seega praktikal tekkisid arusaamatused. Info praktika kohta oli vähene

(õpiväljundid, praktikaaruande koostamine jne). Praktika ajal oli palju segadust vajalike

paberite täitmise kohta, ei liikunud informatsioon praktika kohta kolledžis sees. Ei

teadnud praktikat puudutavatest asjadest (sh kursus Moodles), kuni ise ei küsinud.

• Rühmakuraator pole meiega kunagi enda initsiatiivil ühendust võtnud. Olen

rühmakuraatoriga vaid korra kohtunud. Rühmakuraator käis õppeaasta algul

tutvumisnädalal end rühmale tutvustamas, aga peale seda pole teda üldse näinud

• Kolledži juhtkonna, õppekorraldusspetsialistidega ja mõndade teistega puudub eriline

kokkupuude.

• Üks parima ülesehitusega koole siiamaani.

• Oleme rahul, aga arenemisruumi on veel.

17. Olen rahul Üliõpilasesinduse toetusega/tegevusega

Kommentaarid (40)

• Info liigub, meeldib, et peaaegu iga probleem saab lahenduse.

• Nende poole saab alati pöörduda oma murega ning on kindel, et kui nad ise ei oska

seda lahendada siis nad otsivad probleemile lahenduse, tegelevad sellega.

• Pole ette tulnud olukordi, kus üliõpilasesinduse tegevuse või tegevusetuse tõttu

oleks probleeme tekkinud.

• Ei tea väga palju nende tegevusest, aga tean seda, et nad rohkesti edendavad

akadeemia üliõpilaste elu, aitavad, suunavad ning korraldavad kõike, mida saavad,

ja kaasavad ka kadette.

• 2017/2018 õppeaastal ei kaasanud ÜE kadette isegi rebaste ristimisse, jõulupidu ei

toimunud ja ühtegi tegevust või toetust nende puhul ei täheldanud.

• Hetkel oleme nende töövilju näinud vaid ürituste korraldamisel - lahedad üritused!

EV100 pidu oli väga tore. Rohkem ÜE mõjutusi kooli igapäevaelule ei tunne.

• Üliõpilasesindus on sel aastal korraldanud ainult paar pidu. Tutvumispidu sügisel

oli täielik läbikukkumine.

• Üliõpilasesindus pakub, korraldab palju häid üritusi/võistlusi, mis teevad tavalise

koolipäeva värvilisemaks. Üritused on olnud ägedad.

• Üliõpilasesindus on minu jaoks praktiliselt tundmatu, pole kuulda ega näha, et

nad midagi teeksid/ oleksid teinud. Sel aastal polnud väga palju kokkupuuteid ÜE-

ga ja ei kuulnud neist väga midagi. Ei ole kokkupuutunud nendega. Pole midagi

kuulnud sellest, mida nad teevad. Ei ole tavaliselt midagi kuulda nende tööst.

Ainult siis on pildids kui on valimised või mingi suurem akadeemia pidu.

• Ei saa päris täpselt aru ÜE rakenduslikust funktsioonist ning sellest, mida peale

pidude korraldamise tehakse, et koolielu edendada. Ei ole tundnud mingit erilist

toetust. Aeg ajalt on nad mingeid üritusi korraldada aidanud.

• Liiga vähe reklaami ja inimeste kaasamist,ei leita tegevusi või üritusi, mis hõlmaks

või kaasaks enamuse õpilastest.

• Kuna mingi segastel põhjustel magistrante sinna esindusse ei ole võetud siis ausalt

öeldes ei tea üldse mida see esindus teeb. Meieni see info ei jõua ning millessegi

kaasatud ei ole. SKA ÜE mõttes on magistrandid kuidagi täiesti ripakil.

• Tahaks midagi LAHEDAT neilt kuulda.

• Üliõpilasesindus areneb iga aastaga ning nende tegevus on silmapaistev.

18. Olen rahul õppeosakonna poolt pakutava toetuse ja nõustamisega (esmakursuslaste

tutvumispäevad, rühmavanemate akadeemia, õppurite tagasisideseminarid, koostöö

Rajaleidjaga, lõputööde kirjutamist toetavad seminarid juhendajatele ja lõputöö

kirjutajatele, proovikaitsmised, koolitused praktikate juhendajatele jne)

Kommentaarid (16)

• Tutvumispäevad toetasid väga hästi õppetöösse sisse elamist, kõik on väga heal

tasemel, väga vajalik ja head infot edastav.

• Esmakursuslaste tutvumispäevad - vajalik, sai palju selgemaks, kus ma olen ning

millised võimalused on Meie SKA-s. Saime esimesed juhtnöörid, millega peame

kooliaastal kokku puutuma.

• Rajaleidja abil saime oma rühmakaaslastega paremini tuttavaks ja saime teada,

millised on meie rühmakaaslaste tugevad ja nõrgad küljed.

• Tutvumispäevadega jäin rahule, sest tutvustati kooli, kooli territooriumi. Samuti

saime õppejõududega tuttavaks.

• Esmakursuslaste vastuvõtt Paikusel 2017a alguses jättis soovida. Paikusel polnud

kedagi, kes neid vastu võtaks või omavahelist tutvustamist soodustaks/aitaks sisse

elada.

• Tutvumispäevad oleksid võinud olla sisukamad. Tutvumispäevadel oli tore

orienteerumismäng ja kursuse tutvumisring Rajaleidja töötajaga.

• Lõputöö seminarid ei arvesta magistrantidega.

• Proovikaitsmised ja seminarid lõputööde kirjutajatele langevad kokku loengutega

• Võin kommenteerida ainult lõputöödega seonduvaid seminare: väga asjakohased,

abistavad ja vajalikud. Info seminaride kohta kohati lünklik. Proovikaitsmised väga

vajalikud.

• Ei ole kolme aasta jooksul kordagi nimetatud üritustega seotud olnud.

19. Olen rahul raamatukogu poolt pakutava toetuse ja nõustamisega (erialane kirjandus,

infootsingu koolitused, individuaalne nõustamine, õppetehnika laenutamine jne)

Kommentaarid (14) • Olen alati saanud abi, kui olen seda vajanud. Raamatukogu töötajad on alati

positiivsed.

• Liiga vähe litsentsandmebaase, nt „tulin õppima TLÜst, siis kasutatavate

andmebaaside hulk (2!!!) on väga väike. Kõrgkoolile peaks olema jõukohane litsentside

ostmine enimkasutatavates andmebaasides“.

• Alati aidatakse, kõik mida olen otsinud , on olemas olnud - väga tublid! Raamatukogu

töötajad aitavad alati, kui midagi vaja on.

• Kõiki teenuseid pole vajanud, kuid neid, mida vaja on läinud, on hästi.

• Ei oska öelda, sest siiani olen ise kõik vajaliku leidnud ja pole otseselt abi vajanud.

• Hetkel piirduvad kogemused vaid raamatute laenutamisega.

• Raamatukogust saab abi, aga seda abi otseselt ei pakuta.

• Raamatukogu töötajad on alati rõõmsameelsed ja abivalmid

20. Kas oled teadlik Rajaleidja keskuste teenustest?

21. Olen rahul Rajaleidja keskuste poolt pakutud toe ja teenustega (isikuomaduste test,

individuaalne nõustamine, vajadusel karjäärinõustamine ja psühholoogiline nõustamine

jne)

Kommentaarid (5)

• Olen täitnud isikuomaduse testi ja saanud ka personaalset tagasisidet. Midagi

endale üllatavat polnud, vaid kinnitas valikut.

• Olen läbinud isikuomaduse testi, ning sain teada, missugune inimene ma olen.

Tänu sellele, valisin endale sobiva eriala.

• Olin antud teste juba varem teinud, ei tulnud midagi väga uut, pigem sain kinnitust

mõnele asjale.

• Pole nendesse testidesse palju usku. Rohkem pole kokku puutunud.

• Ei olnud teadlik sellest, et on võimalik saada psühholoogilist nõustamist...

22. Arvan, et SKAs kohapeal on vaja luua võimalus psühholoogiliseks nõustamiseks

Kommentaarid (26)

• Teenuse olemasolu on vajalik, et igaüks saaks lihtsalt ja kiirelt vajaduse korral abi

ja nõustamist.

• Inimene peaks olema väljaspoolt akadeemiat, keda saaks ka usaldada, mitte et

need probleemid jõuavad juhtkonnani või mujale nö " suure kella külge".

• Psühholoogilist abi oleks vaja küll inimestele. Kasutaks ka ise, kui on raskeid hetki.

Viimane semester oli väga kurnav ja tundsin, kuidas enam ei jaksa. Liiga paljudele

õppeainetele oli vaja korraga keskenduda ning siis ei suutnud olukorda kontrolli

all hoida. Sellises olukorras oleks hea, kui saad psühholoogilist abi, et tagasi järje

peale saada.

• Oleks vaja, AGA see peaks olema kuidagi sõltumatu, pigem võiks ehk olla koostöö

mingisuguse erafirmaga ning andmeid ei ole võimalik ei SKA-le ega politseile ega

kellelegi edastada. Kui see SKA alla jääb kuuluma ehk on üks kabinet koolis, siis ei

usu, et paljud seda kasutada julgeksid.

• Kindlasti on vaja. Päevaõppe kadetid veedavad enamuse oma nädalast SKA-s ning

lisaks eraelule ja tööle on kindlasti ka õpingutest tulenevaid pingeid ja stressi. Kuna

vaba aega ja võimalust kodus olla on vähe, võiks olla SKA-s psühholoog olemas

olla. Usun, et nii mõnigi satuks aeg-ajalt sinna kabinetti.

• Võiks olla olemas sellised inimesed. Esmakursuslastel tihti tekib kahtlusi oma

erialavalikus, oleks hea, kui oleks võimalus rääkida spetsialistiga, kes tooks maa

peale tagasi.

• See peab olema väga pühendunud töötaja, kes ei kanna üksnes "psühholoogi"

nimetust rinnas, vaid saab kadettidega igapäevaselt hästi läbi, on nähtav ning loob

soojad ja usalduslikud suhted juba enne kui kadetil mingi suur mure tekib.

• Psühholoogilised probleemid ei hüüa tulles. Kui nõustamine ei ole kohe

kättesaadav, võib abivajaja loobuda abi otsimisest.

• Vahepeal juhtuvad konfliktid/moraalsed väsimised ning inimene ei suuda endaga

toime tulla.

• Psühholoogiline nõustamine on väga hea idee, arvan, et selline teenus tuleb

kasuks.

• Võib-olla oleks mõistlik pakkuda individuaalset eelnõustamist ennetamaks nõrku

kohti, aga vabatahtlikus vormis.

• Paljudel tudengitel tekib mingil hetkel kooliga seoses nö madalseis, oleks hea kui

koolis oleks vastav inimene, kelle poole pöörduda.

• Ma arvan, et see oleks hea võimalus kiiremalt ja paremini aidata kadetti kui tal

tekivad mingid probleemid. Isegi kord aastas võiks olla see kohustuslik.

• Psühholoogiline nõustamine on väga oluline, juhul kui tekivad vaimse tervisega

seotud küsimused, mure või kahtlus. Kui ei tea, kuidas edasi minna, mida enda

aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda. SKAs

võiks kindlasti kohapeal olla anonüümne psühholoogilise nõustamise võimalus.

• Palju on neid olnud, kes ei tea täpselt, mida õppima tulevad ning 2. kursusel aru

saades, et valitud eriala ei meeldi/ei sobi, tekivad raskused.

• Oleks hea võimalus, mida kasutada. Ehk isegi kasutaksin. Sageli mõjutavad

isiklikud probleemid ja mõtted koolitööd. Olen mõelnud psühholoogi juurde

minemisele.

• Arvan, et igas koolis peab olema psühholoogilise nõustamise võimalus õppurile,

samuti SKA-s.

• Ma tunnen, et ma vajaksin väga nõustamist, sest ma kahtlen oma eriala valikus ja

selles, kas peaks õpinguid jätkama, aga ma ei tea, kelle juurde pöörduda või kust

tuge saaks.

• On olnud arutelusid kursusel, kas mõni õpilane ikkagi on sobilik tulevaseks

ametiks, need arutelud on ka kõrgemale edastatud. Nõustaja võiks olla spetsialist,

kes oskab selliseid olukordi märgata ja anda hinnangu.

• Kuna tegemist on selliste tähtsate erialadega ja inimesed tulevad siia kooli nii

erinevate taustadega, siis mõnes mõttes võiks olla ka kohapeal võimalus

psühholoogiliseks nõustamiseks. Kui keegi tunneb vajadust, siis saab kiirelt

pöörduda oma probleemiga (nt sotsiaalsete probleemidega jne.) siin kohapeal

psühholoogi poole, et abi leida ja nõu küsida ning siis vajadusel saab see

psühholoog edasi suunata, kui on tõsisemad probleemid.

• Õppurid eipea siis koheselt oma probleemidega tasulise psühholoogi juurde

minema, kus on pikad järjekorrad ja üleüldse on raske aeg saada.

• Kui nõustamise võimalus on kohapeal olemas ja see on tasuta (või väikse summa

eest), siis julgeb rohkem inimesi oma probleemidega pöörduda koheselt

psühholoogi poole, mitte siis, kui probleem on juba tõsine.

• Olen ise vajanud sellist abi ja tunnen, et oleks võinud olla abi, kui see teenus oleks

siin kohapeal kättesaadav olnud.

• Samas võib tekkida teine probleem, et inimesed ei julge kohapeal pöörduda

psühholoogi poole, kuna mõeldakse, mida teised inimesed arvavad, näiteks

kurskaaslased jne.

• Psühholoogiline nõustamine peaks jääma tööandja hooleks. Kool ei saa olla nii

raske, kus psühholoogilist nõustamist vaja on.

• Ei leia, et see oleks oluliselt vajalik.

• Ei oska öelda, sest endal vajadust ei ole olnud. Kuid võib-olla oleks siiski mõistlik,

et oleks olemas.

• Psühholoogiline nõustamine on hea asi. Kas seda siia kooli vaja on, seda ma ei

oska öelda.

23. Arvan, et SKAs kohapeal on vaja luua võimalusi karjäärinõustamiseks (nt vabaained,

kohtumised vilistlastega - karjääripäevad, karjäärikohvikud jne)

’

Kommentaarid (21)

• Hea idee, nt tahaksin rohkem teada, milline võiks töötamine Maksu- ja

Tolliametis tulevikus välja näha.

• Võiks olla rohkem võimalusi töövarjuks olla erinevates valdkondades. Politseis on

ju nii palju huvitavaid töid..

• Tundub vahva mõte. Kindlasti oleks tore, kui vahepeal tuleksid vilistlased

rääkima või siis annaksid meile tundi. Nähes kuhu meie kaaslased on jõudnud,

annab ka endale kindlama sihi ning suurema tahte pingutada.

• Võiksid olla rohkem välja toodud võimalused PPA sisestest erinevatest

võimalustest. "Karjäärikohvik" kõlab alati väga hästi ning vilistlasi ja töötavaid

ametnikke on samuti väga põnev kuulata.

• Selle põhjal, mis ma kuulnud olen, oleks karjäärinõustamine eriti vajalik

finantskolledži kadettidele.

• Justiitskolledžis karjäärivalikuga erilisi probleeme ei ole, sest töökoht on pärast

lõpetamist garanteeritud.

• Arvan, et igaüks vaatab enda tuleviku karjäälile, või otsustab, kumba teed valib.

Karjääripäevad aitava luua uusi tutvusi, võib olla, tulevaste kolleegidega.

• Näiteks vilistlastega kokku saamisel võivad vilistlased anda nõu/soovitusi, kuidas

toime tulla tulevases karjääris.

• Kui magistriõppesse tulevad õppima "tsivilistid", siis nende värbamine peaks

olema sisejulgeoleku jaoks prioriteet.

• Kui arutatakse kaarjäärivõimalustest Akadeemias ja PPA's on selline teenus

teretulnud.

• Saaks parema ülevaate päris elust.

• Võib-olla võiks erinevate ametikohtade ametnikud käia ka oma tööd tutvustamas.

Näiteks Maksu- ja Tolliametis on väga palju erinevaid ameteid ja see, et praktikal

saan ühe osakonna tööga tutvuda, ei ole piisav.

• Ei tohi ära unustada, et meie vilistlasi on ka erasektoris.

• Rohkem ja huvitavamaid vabaaineid võib alati olla, kuid nendest osavõtt võib

kadetile olla keeruline, kui ta näiteks Paikusel on.

• Finantskolledži puhul mitte vabaained, kohtumised vilistlastega, karjääripäevad,

karjäärikohvikud, vaid vestlusringid vilistlasega reaalsetest karjäärivõimalustest

MTAs.

• Need oleks huvitavad tegevused, kuid usun ühtlasi, et vajaliku info saab juba niigi

koolis pakutavate tegevuste ja loengute kaudu kätte.

• Kohtumised vilistlastega on alati toredad ja motiveerivad, annavad arusaama

reaalsusest.

• Hetkel ei tea, kui väärtuslik on diplom, kus ei ole tööle suunamist. Ehk politsei ja

pääste saavad küll oma diplomiga tööle, sest tööjõupuudus on suur, kuid

sisejulgeoleku magistrant ei tea, kuhu tema diplomiga inimesi vaja oleks. Keegi ei

räägi karjäärivõimalustest. Tundub nagu diplomil ei olekski kaalu, vaid see on

lihtsalt formaalsus, peale mida on vaikus.

• Arvan, et seda oleks vaja, kuna see avardaks silmaringi ja näitaks, mis võimalusi on

sellel erialal ja saaks teada, mida teevad peale lõpetamist vilistlased ja kus

töötavad.

• Olen oma karjäärivaliku juba teinud, seega puudub vajadus seda valikut

nõustada.

• Pole vaja - karjäär põhimõtteliselt ju paika pandud.

24. Olen rahul õpikeskkonnaga SKAs (klassiruumid, tehnilised vahendid jne)

Kommentaarid (54)

• Klassiruumides (Kase tn) läheb tihti umbseks (klassiruumides liigub õhk väga

halvasti), kui teha aken lahti, eriti külmal ajal, siis on võimatu klassiruumis viibida.

Klassiruumid on umbsed, aga küllap see probleem laheneb uue hoone valmimisega.

• Klassides on liiga palav, see väsitab ning mõtlemine kaob üldse ära. Aga uus maja on

tulekul ning siis on tinginused ka õppimiseks paremad. Hetkel oli probleemiks umbsed

klassiruumid.

• Tihti on õpperühm liiga suur klassi jaoks ning ei jätku istekohti ja viimasena saabuja

peab istuma kolmandaks mõne kahese laua taha või hoopis leidma tooli ja ilma lauata

hakkama saama. Lisaks leian, et klassides ei liigu õhk hästi ringi ja hakkab ruttu umbne.

• Klassiruumides puudub ventilatsioon. Osa tudengeid ütleb, et klassis on liiga palav ja

umbne. Kui aknad lahti teha, hakkab osadel jälle külm.

• Ventilatsioon võiks parem olla. Hetkel pole mõningates finantskolledži klassides õhku

piisavalt ning akna lahti tegemisega jäävad kaasõpilased haigeks.

• Klassiruumides puudub korralik ventilatsioon, õhk saab kiiresti otsa. WI-FI ei tööta tihti,

kui vaja oleks.

• Klassides on väga umbne, mis raskendab õppetööd. Tehnika tihti ei tööta.

• Finantskolledži klassiruumid on väga, väga umbsed ja väga raske on sellises keskkonnas

õppida, kuna värske õhk puudub ja see on väga väsitav ning segab ka

keskendumisvõimet ning selle tulemusel tähelepanu hajub

• Umbsed klassiruumid, kui külmal aastaajal tuulutada, siis tekkib haigestumise oht.

Amortiseerunud toolid. Ämblikute ligipääs matisaali ja jala desinfitseerimise võimaluse

puudus seal.

• Õpetööks vajaliku interneti katkestused ja ebastabiilsused töös, pistikute puudus.

• Avutiklass on natuke ajast ja arust ning klassiruumid on umbsed ja väikesed. FBI klass

on väga hea ülesehituselt. Klassides ei ole ka piisavalt pistikuid sülearvutite jaoks.

• On tõrge projektoriega ja interneti ühendusega.

• Interneti kvaliteet on halb, internetiühendusega on pidevalt probleeme. Paljud ained

nõuavad pidevat interneti kasutamist, kuid väga tihti ei ole internetiühendust. Tihti on

internet liiga aeglane.

• Nett kaob ära pidevalt, ventilatsioon on nõrk, alati avatud akende tõttu olin peaagu

alati haige.

• Pistikuid arvuti laadimiseks väga vähe. Klassiruumide paigutus pole praktiline.

• Ebamugavad ruumid (arvuti ei mahu nt lauale normaalselt. wifi vahepeal olematu.

Üldiselt on kõik hästi, kuid remonti vajav. Valmivas uues hoones kõik kindlasti paraneb.

• Klassiruumide korrasolek, õppekeskkeskond ei vasta vormidele. NT: väike klassiruum

peab mahutama 40 inimest, selle tulemusena ei ole klassis õhku,aknad on lahti,

tõmbetuul ning inimesed, kes istuvad akna all, jäävad haigeks.

• Tehnilised vahendid peegeldavad vastu liiga palju ja valgete ilmadega ei ole eriti hästi

slaide näha.

• Hetke seisuga annavad klassiruumid soovida, kuid see probleem saab varsti

lahendatud. Ei tasu nuriseda, uus õppehoone kerkib.

• Tehnilised vahendid veavad aeg-ajalt alt, arvutite ja kõlaritega on kogu aeg mingi jama.

• Rohkem võiks peaks olema tähelepanu pööratud puhkealadele, istumiskohtadele.

• Pistikupesasid on liiga vähe, Raska auditooriumis paljud pistikupesad ei tööta.

• Pidevad tehnilised viperused esitluste kuvamisel, ebamugavad toolid, vahelduva

eduga toimiv wifi.

• Raskas pole elektrit pistikutes. Wifi on nõrk ja kaotab pidevalt ühendust.

• Wifi toimimine puudulik, pidevalt puudub juurdepääs. Õppetöös oli probleeme

wifiga.

• SMIT - Kase 61 - Ühiselamu nr 2 - ilma etteteatamiseta/selgituseta CAT5 kaabli pesa

ehk interneti ühendus kaabli kujul kaotamine tubadest lõplikult.

• Tolmune.

• Kuid kindlasti uus asutus pakub paremat õhuvõimalust klassiruumides ning

kaasaegsemat tehinikat ning õppijate sõbralikku õppekeskkonda (lauad, toolid jne).

Toolid klassides vanad ja äravajunud....pehmed arvutitoolid.

• Tulevik on õnneks helge... :) Vähemalt järgmistele põlvedele

• Interjöör on vana aga loodame, et uue õppehoonega tuleb ka vastavalt ruumi

eesmärgile vastav sisustus. Lisaks loodan, et siis ei vedele kaablid ja muud juhtmed

kuskilt laest alla vaid kõik on peidetud või kaetud ja pistikud asuvad iga laua juures,

mitte ei ole veetud pikendus kuskilt nurgast.

• Tulevik tundub helge... aga paraku ilmselt lõpetan enne, kui see aeg kätte jõuab.

Projektorite ja arvutitega on pidevalt mingi jura ja seda uue maja valmimine ilmselt ei

mõjuta.

• Aga loodan, et uues koolimajas sellist probleemi ei teki! :)

25. Olen rahul õppetööks vajaliku info liikumisega SKAs (infokanalid, infoliikumise kiirus

jne)

Kommentaarid (30)

• Kohati liigub info tudengite ja õppejõudude vahel aeglaselt.

• Vajalik info liigub väga aeglaselt ja vahel saab teada ainult kaaskadettilt üldist

infot, mis on tulnud läbi teise kolledži kadeti.

• Üldiselt on infoliikumine kiire, vahepeal tekib infosulg.

• Info ei jõua alati kõigini, sest inimesed ei loe meile. Vahest tekib uudiste ja

uuringute kirju postkasti liiga palju ja kadetid ei pööra nendele enam tähelepanu.

• Suhteliselt palju infot tuleb viimasel hetkel.

• Kadetimeili sage paroolivahetus jätab vahel infosulgu. Näiteks tuli kohustuslik

paroolivahetus siis, kui viibisin Tartus praktikal ja parooli saab vahetada ainult

akadeemia arvutitel. Minu meelest on see läbimõtlemata. Turvalisus

turvalisuseks, aga õppeaasta jooksul kaks korda parooli vahetamine on juba

paranoiline.

• Tunniplaani muutused on tihti liiga ootamatud. Tunniplaani muudatuste info

antakse vahepeal väga hilja teada.

• Tunniplaanid on pidevas muutumises. Osalt on see arusaadav, kuna on palju

välislektoreid, kuid ei ole aktsepteeritav, et on võetud õppepuhkus ja siis selgub,

et loenguid ei toimu. eriti problemaatiline on see väljaspool Tallinat tudengitele.

• Info liikumine tunniplaani muutuste osas - see info, mis tuleb muutuse osas, tuleb

üsna kiiresti. Kuid kõigist muutustest ei teavitada ja need teavitused jäävadki

tulemata. Üldiselt segab õppimist ja koolis käimist kõige enam pidevad tunniplaani

muutused magistriõppes.

• Kohati tekib ikka infosulg ja seda kõrgemalt tasandilt, aga märkuseid või noomimisi

saavad ikka kadetid.

• Vahel tuleb info liiga hilja ja akadeemia võiks avatum olla.

• Meeldib, et kadetil on olemas isiklik e-mail.

• Õpetööks vajaliku interneti katkestused ja ebastabiilsused töös, pistikute puudus.

• Liiga palju erinevaid kanaleid, võiks olla kõik ühes kohas.

• Moodle ja ÕIS – õppeinfo võiks olla ühes keskkonnas.

• ÕIS'is võiks olla funktsioon, mis automaatselt saadab teavituse tunniplaani

muudatuste kohta ning kui üles on laetud õppematerjale. Tõesti ei käi kogu aeg

vaatamas, kas midagi uut on tulnud või mitte. Muidu tiptop, see hiljuti ellu

kutsutud sündmuste infokiri on väga hea.

• Tunniplaane muudetakse enne järgmist päeva, info selle kohta puudulik, kuigi

ÕISis on teavitused aktiivsed.

• Vahel tekib infosulg, nt üks rühm saab info, kuid teine mitte.

• Tihti info ei liigu ega jõua õppuriteni.

• Tööpraktikast oli algusest vähe infot, õpingu alguses meile öeldi et meil ei ole

kohustusi peale õpingut, nüüd tuli välja et peame avaliku sektorisse kandideerima,

või maksame akadeemiale raha tagasi.

• Info liikumine on pidevalt häiritud. Vajalik info jõuadb kadettideni tihti väga hilja.

• Info liigub aeglaselt, vähemalt justiitskolledžis.

• Kursusevanem ja üliõpilasesinduse liikmed meie kursuselt informeerivad meid

väga hästi.

• Oleneb kursusevanemast, kas ta edastab infot või mitte.

• Mulle isiklikult meeldib SKA meilikeskkonna kiire infoliikumine, kuid nii palju jääb

märkamata spämm meili taga. See on mõttekoht.

• Alati peab jääma ruumi arenemiseks.

26. Olen rahul juurdepääsuga vajalikele õppematerjalidele (ÕIS, Moodle jne)

Kommentaarid (21)

• Juurdepääs ÕIS-i ja Moodlesse on mugav aga magistriõppe puhul jõuavad materjalid

sinna viimasel hetkel või üldse mitte.

• Segadust tekitab see, et osad õppematerjalid on ÕIS-is ja osad Moodles. Kõik materjalid

võiks olla samas kohas.

• Moodle'iga on sageli mingi jama. Näiteks viimati ei saanud me kursusele registreerida

õppejõust mitteolenevatel asjaoludel.

• Halb, et on kaks erinevat kohta. Võiks olla üks süsteem, mitte ÕIS ja Moodle, tekitab

vaid segadust.

• ÕIS on mitte kõige loogilisem keskkond.

• Valige kogu õpetööks vajalike materjalide jagamiseks üks süsteem - kas Moodle või

ÕIS.

• Ei saa aru, miks kasutatakse kahte erinevat süsteemi (ÕIS, Moodle). loengumaterjalid

võiksid olla enne loengu algust kättesaadavad, et vajadusel saaks märkmeid teha.

kalenderplaani pole aine lõpuni näinud (kriisireguleerimine)

• Moodle üldse ei meeldi, kui oleks ainult ÕIS, oleks okei.

• ÕIS'is võiks olla funktsioon, mis automaatselt saadab teavituse tunniplaani muudatuste

kohta ning kui üles on laetud õppematerjale. Tõesti ei käi kogu aeg vaatamas, kas midagi

uut on tulnud või mitte.

• Mind ajab kohati segadusse kahe keskkonna - ÕIS ja Moodle korraga kasutamine.

Leian, et palju selgem oleks panna materjalid ühte kohta, sest nii ei pea pidevalt

täpsustama üle, kust mida leida.

• Moodle ülesehitus on minu arvates segane, idee iseenesest hea.

• Oleks lihtsam kui kõik asjad oleksid ühes kohas, nt Moodles.

• ÕIS ja Moodle on kättesaadavad kõigile, kuid politsei e-mail ning siseveebist edasi

suunduvate linkide avamine blokeeritud. Miks?

• Uuendatud SKA kodulehel on raskusi orienteerumisega, Sisekaitseakadeemia koduleht

on alatasa maas ning digiriiulile ei pääse ligi (ka 36h enne kaitsmistähtaega - ei saa

kasutada eelnevalt tehtud magistritöid, et enda lõputööd teha)

27. Olen rahul majutustingimustega SKAs [Kase tänaval]

28. Olen rahul majutustingimustega SKAs [Paikusel]

29. Olen rahul majutustingimustega SKAs (hinnake majutust erinevates kohtades, kus oled

ööbinud) [Väike-Maarjas]

Kommentaarid (54)

• On olemas kõik eluks vajalik, kuid pidev elektri ja vee kadumine on muutunud väga

häirivaks, ning arvan, et kui ühiselamu üüri on otsustatud tõsta, võiksid ka teenuste

tasemed sellele vastata. (Kaasaarvatud wifi kvaliteet).

• Kase tänaval läheb tihti ootamatult vesi/soe vesi ja elekter ära. Ette on hoiatatud

üksikutel kordadel

• Kase ühiselamu toad on väga väikesed. Kappe pole ja siis peab elama sellistes tubades

kolmekesi.

• Pooled toad renoveerimata, tasu sama. Ehituse tagajärjel tihti pole vett ja elektrit, aga

tasu tõsteti. Ühiselamute tehnika vajaks asendamist (pesu- ja kuivatusmasinad vajavad

asendamist, pliidid)

• Tunnen, nagu elaks veel 90ndates. 1. ühiselamu toad on väga halvas seisus, lagunevad

ja WIFI ei ulatu igale poole ühiselamus. Kolmandal korrusel tehti paaris boksis remont,

aga öeldi, et ülejäänute tubade jaoks ei jätku raha, aga siiski uue sauna ehituse jaoks on

raha. Lisaks mingitel hetkedel on sooja vee puudus.

• Ühiselamus on pidevalt vesi ja elekter ära. Veel on tekkinud selline küsimus, et miks

peavad maksma 64€ kuus need isikud, kelle tuba renoveeritud pole.

• Etteteatamata on väga mitmeid kordi ära olnud nii vesi kui ka elekter. Väga raske on nii

oma asju planeerida ja normaalselt elada. Ühiselamus võiksid olemas olla ka

koristusvahendid või vähemalt iga korruse peale tolmuimeja - maja peale on üks

tolmuimeja, mis on tihti kasutusel. Tänulikud saame olla WC paberi ja prügikottide üle.

Samuti on voodipesu võimalik saada ühiselamu poolt. Positiivne on ka see, et tubades

tehakse remonti ja elamistingimused paranevad.

• Kasel jäin majutustingimustega rahule. Paikusel oli eelmine kord niiske ja rõskene tuba,

nüüd saime parema toa.

• Paikusel on paljud toad väga külmad ja neis ei kannata elada ilma enda toodud

vahenditeta. Kase tänava majutus vajaks lihtsalt renoveerimist.

• Paikusel on väga hea toit, kuid liiga suured portsjonid. Toad on meeletlult külmad, kuid

saun on hea. Kase noored ei taha köögis koristada.

• Paikusel poisid-tüdrukud eraldi ei soodusta rühma ühtsustunde tekkimist. Korralikku

kööki pole. Kases on tubades vähe riiete mahutamise võimalusi (pole kappe piisavalt

igas toas!)

• Paikusel on pesemisvõimalused kesised.

• Paikusel paraadi harjutamise ajal ööbides oli toas külm. Õnneks oli olemas paks

lisatekk, aga pikemat aega nii elada küll ei tahaks.

Kase tänaval on olukord paranenud: küte on normaalne ja aknad lõpuks uued. Aasta

alguses oli tuba väga must: sein oli pritsmeid täis ja pidin seinu lausa pesema.

Ühiselamu võiks pakkuda koristusvahendeid. Ei ole rahul üldkasutatavaid ruume

koristava koristaja tööga. Toanaabrit häirib, et madrats on ära vajunud ja vedrusid on

külje all tunda. Ühiselamus on krooniline sügavkülmapuudus. Vahel on ette teatamata

sooja vee katkestused.

• Ühiselamus on tore elada, kuid toad ei ole heas seisundis. Seintelt läheb värv maha,

põrandad on halvad, seinad on külmad.

• Ruumid võiksid olla kaasaegsemad, aga kõik vajalik öö veetmiseks on olemas.

• Kohvik oma toidukoguste ja järjekordadega annab veits soovida.

• Paikuse on nagu internetivaba maa. Puudub kaabli võimalus ning Wifi on halb. Ei

raatsinud arvutit Kaselt isegi kaasa võtta. Pigem olen ilma.

Samuti on tubadega probleeme - kopitanud, tolmune ja arvatavasti ka hallitus seintes,

põrandas, ventilatsioonis. Mitmes toas terviseprobleemid seoses hingamisega esile

kerkinud.

• Paikuse olmetingimused võiksid kaasaegsemad, kütte- ja soojaprobleemid. Ei mõista,

miks Paikusel naised ja mehed eraldi ühiselamutes rangelt peavad elama, tekitab vaid

rohkem pingeid ja probleeme.

• Remont, remont remont!

• Üldse pole rahul, et teatud hulk inimesi on saanud praktiliselt algusest peale üksi toas

olla, aga kui ise küsisin üksikut tuba, siis väidetavalt kunagi tuba ei olnud. Samas keset

õppeaastat ühiselamusse elama asunud kadetid said ka veel üksiku toa.

• Talvel toad natuke jahedad, Kase tn pole ruumi, et riideid kuivama panna.

• Olen tänulik, et saan tasuta siin ööbida.

• Wifi kunagi ei tööta ega levi, koolitöid ei saa teha nurgapealsetes tubades. Ostetud oma

internet. Riiete pesemiseks vähe masinaid, üks masin ühe korruse peale on vähe ja see

on pidevalt kinni, ehk alles öösel või vara hommikul saab seda kasutada. Kuivati ei tööta

jne. Ka tolmuimejat ei saa kätte, et tuba koristada. Sellised olmelised probleemid pigem.

Saab hakkama, aga häirivad.

• Kasel on oma WC, Paikusel mitte. Paikusel üldine majutus halvem.

• Toad liiga täis inimesi. 6 inimest ja 1WC

• Kase tänaval võiksid olla väiksemad toad. Paikusel kostavad seinad väga läbi.

• Olen ööbinud ainult amortiseerunud majutuskohtades, kindlasti vajab kaasajastamist.

• Olen rahul majutustingimustega

• Majutus Kase tänaval on muutumas paremaks. Siis kui vannituba veel enda ühika boksis

ei olnud, siis oli ikka päris kohutav pesta ennast ühises suures pesuruumis. Pidi kõik

asjad kaasa vedama jne.

• Pesumasinaid oleks kindlasti rohkem vaja.

• Ainult mõned toad on remonditud. Oleks tore, kui kõik Kase tänava ühiselamutes

elaksid võrdsetes tingimustes.

• Väike-Maarja ühiselamu on väga korralik võrreldes teistega.

• Kase ühiselamutes alati kas juhuslikud häired, vee või elektri katkestus, mõnedes

tubades ei ole wifit.

• Paikusel olevas tüdrukute ühiselamu köögis on kohati probleem sipelgate ja närilistega.

• Kase - olukord on üsna vanamoeline, kuigi uued aknad on suur pluss. Iseenesest kõik

vajalik on olemas. Muidugi tahaks, et kõik oleks uuem ning igas boksis oleks enda köök,

nagu on paljudes ühiselamutes. Unistada ikka võib :) Paikuse - suur miinus on väikesed

ja kõledad toad, duširuum ja WC on koridori peale.

• Ühiselamu hooned Kase tänaval on vanad ja ajale jalgu jäämas. Positiivne on see, et

tehti ära WC ja duširuumide remont ning nüüd asuvad duširuumid boksides.

• Ühikad on vanad, ja seinad õhukesed.

• Õnneks alustati tubades remondiga, mis muudab majutustingimused kohe paremaks.

Kolmanda korruse pesumasin teeb vahel pesud mustemaks kui need enne pesu olid.

Usun, et ei ole ka suur väljaminek, kui kuivatusruumis oleks ka terve pesurest, mitte

teibi ja toigastega kinni lapitud rest. Ehk oleks ka võimalik, et ühiselamus on tolmuimeja

igal korrusel, mitte üks terve ühiselamu peale, sest väga raske on seda õigel hetkel

tabada. (ei jõua ise kõiki kodumasinaid ühiselamusse osta.) Hea on see, et WC- paber

on ühiselamu poolt

• Ei ole väga rahul majutustingimustega Kase tänaval. WIFI levik toas on üsna kehva,

pidevalt kaktkeb ühendus ning see häirib internetikasutust. Teiseks on probleeme

pesumasinaga, see jätab mõnikord riietele kehva lõhna ning kuivati pole kolmandal

korrusel juba 2 aastat töötanud.

• Paikusel ühiselamus puudub korralik internetiühendus, mis on arusaadav kuna maja on

vana ja sinna on raske internetti saada.

• Väga amortiseerunud ning halbade tingimustega ühiselamud. Lukkude võtmed on

olemas jumal teab mitmel inimesel. Sooja vett peab 5 minutit ootama. Köögis on alatasa

kõrbenud põhjaga nõud ning keegi ei korista enda järelt. Kardinaid ei ole toas ees jne.

Lisaks elavad ühiselamus SISEKAITSEAKADEEMIAGA MITTE SEOTUD ISIKUD.

• Peale remonti ühikatubades majutustingumused paranesid (ühisboksides duširuum),

kuid on veel kõvasti arenguruumi. Ühiselamute seinad pragunevad, ühisköök (söögi

tegemise tingimused kehvad).

• Kõik vajalik enamasti olemas, kuid ühiselamud vajavad hädasti remonti.

• Ühiselamu koridor väga must.

• Finantskolledži ehk esimene ühiselamu on ajale jalgu jäänud, nüüd küll tube remonditi,

aga seda ka väga halvasti ja lohakalt (paljudest kohtadest tuleb juba värv maha ning

põradal on palju värviplekke, samuti on mõnedes tubades jäetud põrandaliistud lahti ja

esineb veel palju pisivigu, lakke on ka jäetud nõukogude aegsed lambid), samuti võiks

seest teha kõik korda! Ja ma saan aru, et raha on küll vähe, aga kui juba remonti teha,

võiks seda teha korralikult ning ennem remodi lõpetamist võiks keegi ikka toad üle

vaadata ja kontrollida!

30. Olen rahul Wifi kättesaadavusega õppehoonetes

Kommentaarid (45)

• Tihtipeale pole internetti.

• Wifiga ei saa tihti ühendust ja see on aeglane, kaob tihti ära.

• Mitu korda proovisin ühendada oma arvutit Wi-Fi-ga ning ei saanud, seega ei kasuta

SKA internetti.

• Wifit kahjuks usaldada ei saa, tihtipeale kasutan pigem oma telefoni wifit.

• Wifi tihti kaob, isegi kui on olemas levi interneti tihti pole.

• Kasutamise ajal on juhtunud, et viskab ühenduse kinni täiesti, enam ei saa ühendada.

Õpilased on sunnitud endale ise kuumkoha tegema.

• Ei kasuta enam Wifit, sest kooli algusest ei olnud võimalik seda kasutada (kadus ära

kogu aeg).

• Kooli wifi pidevalt ei tööta ja tuleb kasutada enda internetti.

• Õppeaasta alguses olid probleemid sagedamad, et wifi levi oli nõrk ja ei ühendanud ära,

nüüd on asi paranenud.

• Wifi kõigub ja ei ole kohati üldse kätte saadav

• Mõnes ruumis on wifi puudulik (nt FBI). Digiriigi tunnet just ei teki!

• Liiga tihti tõrgub ja on ülekoormatud.

• Wifi ühendus on väga katkendlik. Kohati kaob üldse ära. Paikusel pole paljudes

klassides Wifi ühendust üldse.

• Wifi on ebastabiilne ja paljude seadmed ei ühendu siinse wifi-võrguga.

• Wifi on kiire, võib kiiresti avada loengutes materjali. Kui wifi toimib, siis on see ok.

see aga pole reegel

• On olnud probleeme interneti levimisega pärast parooli vahetust.

• Kunagi ei tea, kas toimib vajalikus õpperuumis või mitte.

• Pole kasutanud õppehoones, mobiil pidevalt 4G ühenduse peal.

• Pidevalt on probleeme Wifi ühendusega ja väga ei kannata seda kasutada.

• Leviga on probleemne. Nõrk tihti. Kaob ära ja ei lase siseneda.

• Wifi on halb. Pidevalt kas kaob ära või on levi nõrk.

• Õpetööks vajaliku interneti katkestused ja ebastabiilsused töös ja kiiruses, pistikute

puudus. Korralikult turvamata ühendus.

• Kasel on wifi igalpool, kuid Paikusel suuremalt jaolt pole wifit saadaval või on väga

nõrk

• Ise ei kasuta kooli wifit.

• Tingimused on paranenud.

• Väga tihti oli tunnis olukordi, kus ei olnud lihtsalt seda interneti, mida just parasjagu

tunnis antud ülesande lahendamiseks vaja läks. Väga tihti pidi kasutama enda telefoni

interneti.

• Wifi on kogu aeg väga aeglane ja tihti pole üldse internetti. Juba esimesel aastal sai

soetatud endale netipulk.

• Viimasel ajal maru aeglane, on olnud ka olukordi kus täitsa puudub, aga üldiselt ajab

asja ära. Parem kui ühiselamus, kuid ka üsna halb, minul küll ühendab alguses ära, aga

mingi aja möödudes ühendus kaob ja siis peab jälle ühendama.

• Ei kasuta Wifi`t.

• Tihti probleemid ja ei olegi WIFIT

• Tavaliselt kasutan enda interneti aga kui olen pidanud kasutama wifit, siis see tavaliselt

tuleb ja kaob millal ise soovib ning ka kiirus on vahest väga aeglane, lisaks ei ulatu see

igasse nurka.

• Võiks parem olla. Vahepeal pole terve päeva Wifit ja raske on siis õppematerjale kätte

saada.

• Ei ühenda ära, viskab ise välja ja halb ühendus.

• Tihti on internet liiga aeglane või puudub vahepeal täielikult.

• Wifi tuleb ja läheb, kogu aeg katkeb ühendust ära.

• Igapäevane probleem oli wifi kättesaadavus nii ühiselamus kui ka õpperuumides.

• Wifi vahel jamab. Ühendus kaob ära.

31. Olen rahul Wifi kättesaadavusega SKA ühiselamutes

Kommentaarid (51)

• Seda ei eksisteeri

• Pole tihti kättesaadav.

• Kohati on võimatu wifit leida ning koolitöödega tegeleda.

• Vaatamata uuele ruuterile, kolmandal korrusel Wifit pole. Toas ainult üks interneti pesa,

aga elatakse kahekesi.

• Tundub, et ühiselamus olev Wifi on liiga suure koormuse all ja ühendus on väga halb,

ei ulatu üle kogu ühiselamu ja aeglane. Kui õpilastel on tunnid läbi ja suunduvad

ühiselamusse, siis peaaegu kellaajaliselt Wifi on koomas ja ei taha midagi väga laadida.

Samuti mingitel hetkedel kaob Wifi üldse ära paariks tunniks, et võrk on alles, aga

ühendada ei saa mingil põhjusel. Lisaks vähemalt kord nädalas pole võrku üldse näha

ja õpilased on sunnitud oma kuumkoha tegema.

• Wifi ei levi igale poole.

• Wifi levib ühiselamus vaid teatud kohtades. Meie tuppa wifi üldse ei levi ja seega oleme

pidanud raha eest soetama oma ruuteri.

• Levi on nõrk ja katkendlik.

• Kase ühiselamutes on wifi levi puudulik. Kui teha arvutiga tööd toas, akna all, siis sinna

kohati wifi ei levi.

• Minu toas ei olnud 1,5 aasta jooksul Kasel kordagi normaalset ja stabiilselt wifi

ühendust.

• Ülekoormatud ning 2018a WiFit pole õnnestunud veel kordagi kasutada.

• Wifi on katkendlik ning kohati kaob ühendus täielikult.

• Wifi on võrreldes sügisega läinud paremaks, kuid minu arvuti ei ühendu enam selle

võrguga.

• Kohati üsna nõrk signaal.

• Levi liialt nõrk, et kasutada.

• Kasel ei ulatu Wifi hoone nurkadesse, kus just meie parasjagu viimased pool aastat

olema asunud. Sai ruuter CAT5 pesasse toas pandud ja tervele 2 toale Wifit jagatud ning

1 lauaarvuti nautis teises toas interneti otse CAT5 pesast. Kuid jah, seegi luksus kadus

Märts 2018 Kase ühiselamus ära ning olime suht ilma internetita. Mõni kasutas mobiili

hotspoti, kuid selle pidev kasutamine rikub mobiili aku ära.

• Ühikas on lihtsalt jube Wifi ühendus, õppeaasta algul paar korda ühendas vaevu ära aga

peale seda on ühendus peaaegu olematu

• Levi on probleemne. Nõrk tihti. Kaob ära ja ei lase siseneda.

• Teatud kohtades wifi ei levi

• Nurgatos seda üldse ei ole.

• Puudulik koguaeg

• Väga tihti Wifi streigib ja pole võimalik kasutada või on väga aeglane.

• Wifi väga katkendlik.

• Paikusel olid mõned probleemid, vahest Wifit üldse polnud.

• Jällegi Kase tänaval on wifi hästi olemas, kuid Paikusel on katkendlik või puudulik

(oleneb kohast)

• WiFi täiesti olematu, pole praktiliselt üldse kolme aasta jooksul kasutanud.

• Tuba, kus ma ühiselamus elasin, kuskil 2 kuud. Sinna isegi ei ulatunud internet +

seinapesa ka katki, kust netti saab. Aga sama mure, mis õppehoones selle internetiga.

Kord oli ja kord ei olnud.

• Wifi ruuter on kuskil koridori keskel ehk siis nurgapealsetesse tubadesse see ei levi. Kui

peaksin kooli wifit kasutama, et koolitöid teha siis ma jääksingi neid tegema. Ilmselt

väga vähesed kasutavad wifit, paljudel on oma netipulgad või jagatakse telefoni kaudu

interneti.

• Paljudes tubades Wifi pole kättesaadav, tuleb enda interneti kasutada.

• Ei kasuta Wifi`t.

• Ühiselamus on WIFi väga nõrk, peaaegu olematu.

• Suuresti oleneb Wifi ühendus ühikatoa asukohast. Minu praeguses ühikatoas ei ole Wifi

peaaegu üldse kättesaadav. Toas, kus varem elasin, oli aga hea Wifi ühendus.

• Tavaliselt kasutan enda interneti aga kui olen pidanud kasutama wifit, siis see tavaliselt

tuleb ja kaob millal ise soovib ning ka kiirus on vahest väga aeglane, lisaks ei ulatu see

igasse nurka.

• Kooli tulles öeldi, et ühiselamutes on olemas WI-FI leviala. Tegelikult aga olen oma

toakaaslasega juba kaks aastat ise internetti ostnud, sest meie toas ühiselamu netti ei ole.

• Wifi levi võiks olla parem.

32. Olen rahul riietusega/varustusega praktilisteks tegevusteks, praktikaks

Kommentaarid (52)

• Talvisel tutvumispraktikal oli probleem, kuna 1.kursuse kadettidel polnud tollis

töötamiseks vastavaid riideid (soojad püksid, jope). Nende saamisega tegeles lõpuks

juhendaja.

• Ei saanud tollipraktikaks riideid - vähemalt vesti võiks kool anda.Praktika ajal oleks

võinud saada välisvormi, sest kampsuni ja viigipükstega oli õues väga külm autosid läbi

otsida.

• Finantskolledžil on ainult kaks triiksärki ja sviiter ning mingisugust vormi välisriietust ei

ole, ning praktikatel viibimine, osalemine ja töötamine oli raske, ning piiras õigusi, kuna

pealt võis öelda, et oleme tavalised kodanikud erariietes.

• Üldiselt on hea, aga varuvormi pole. Kui peaks vahetuse ajal juhtuma vormiga midagi,

siis peab terve vahetuse ebameeldivalt läbi ajama

• Praktikaks MTAs olid meil ainult särk ja sviiter, selleks aga, et läbida praktikat

tolliosakonnas välisriided meil puudusid.

• Tollipraktikat on ebamugav ja külm teha praeguses vormis. Vorm on ilus ja hea, aga

pole mõeldud külmale ilmale ja tööks õues (tollitööks).

• Praktikajuhendajad olid hämmingus, miks Finantskolledži tudengitel pole välivormi,

millega praktikale saabuda. Juba praegu võiks finantskolledžil olla välivorm.

• Kui järgmisest aastast saab esimene kursus välivormi, siis peaksid kõik saama.

• Peale vormisärgi ning kampsuni pole meile midagi antud. Kui toimub mõni välitegevus

(nt Vabariigi aastapäeva rivistus), on iga kadeti enda mure, kuidas mitte ära külmuda.

• Kool ei väljasta enam vormiriietust, samuti pidulikku vormi lõpetamseks. 2,5 aastat

kandsime teenistuses aegunud kuuliveste. Taskulamipe ootasime samuti 2,5 aastat.

• Vormi elemente pole saadaval õiges suuruses, kuid vanad on kulunud katki

minemiseni.

• Naistele võiks võimaldada naisteriideid. Meeste kehad on naiste kehadest erinevad

ning kõigile ei sobi need riided. Samuti särgid on meeletult suured ning vormiriiete

ümberõmblemine on keelatud. Ometigi peab koolis välja nägema esinduslik.

• Enesekaitse tunnis peaks kandma sarnasemat riietust välitöövormile ja jalanõusid.

Paljajalu ja spordiriietes on enesekaitse tunduvalt lihtsam.

• Kõik vajalik on iseenesest olemas, kuid osade vormielementide puhul oleks vaja

väiksemat suurust (nt pikeesärk on minu jaoks 3x liiga suur ja näeb seetõttu

ebakorrektne välja).

• Saadaval olid ainult meeste lõikega vormiriided ja paljudel riietel ei ole väiksemaid

numbreid. Näiteks ei õnnestunud mul saada õige suurusega kampsunit, valget särki,

jopet, kindaid ja lipsu. Kuigi suvel võeti mõõdud, ei vastanud alguses väljastatud riided

mõõtudele ja pidi välja vahetama.

• Alguses võeti mõõdud, aga ikka anti vales mõõdus riided kooli tulles.

• Sisseastumisel võeti meilt mõõdud, et saaks õiges suuruses riided kõigile aga kooli

tulles olid riidete suurused hoopis teised. paljud asjad olid väiksed või suuremad.

• Võiks kvaliteetsemaid riideid jagada. Saapad lagunevad kiirelt. Püksid on nagu hippi

ajastu, sääred on nii laiad. Püksid näevad koledad välja, sest kõik on ühe lõikega. Ise

olen pidanud rätsepa juures sobilikumaks tegema, et saaks inimese moodi ringi käia.

• Paraaadile minekuks finantkolldžile anti vaid mütsid.

• Vormiriietus ja suuruste võimalused on probleemiks.

• Ei ole kindel, kas jutt käib vormiriietest, aga rääkides nendest, siis materjal ei ole üldse

õhku läbilaskev. Triikimine on ka omaette ooper.

• PPK-s on raskusi riiete saamise ja vahetusega, mis on hetkel seotud PPA riiete hankega,

mitte otseselt akadeemiaga seotud, kuid samas võiks elementaarsed

varustuselemendid olemas olla, mille saamisega vahest raskused (õige suurusega

püksid jne)

• Finantsil pole välivormi ja selle tõttu ei saa ka meie kursus järgmisel aastal Vabariigi

aastapäeva marsil osaleda.

• Tollipunktis väljastatud vormimüts ja -sall on halva kvaliteediga, kuna pole õige

suurusega, ei kaitse külmast, lastes külma õhku läbi, ja ajavad nahka sügelema.

Väljastagu talveajaks tõesti soojad kindad ja nutikindad teetasu kontrollimiseks

nutitelefonist. Väljastagu päikeseprillid, kuna õues autode kotrollimisel paistab ere

päike silma. Tolliinspektori ohutusvest oleks võinud olla osa vormijopest, mitte eraldi.

Jalad higistavad vormisaabastes (turul on juba CoreTex-sarnased tehnoloogiad).

• Uus kuulivest ja fliis ei sobi naistel kokku. Fliisid pole kõikidel ka nendele vajalikkudes

suurustes, polnud anda õigeid. Püksid võiksid olla siiski riidest, kilepüksid ei hinga ega

veni (olen lõhkunud saapaid ja kukkunud jalad katki nende pärast). Pükse võiks olla

mitu paari, samuti sokke.

• Kadettidele ei ole võimalust väljastada T-särke.

• Kui Finantsil ka välivorm oleks, siis oleks ka tore. Ei oleks need nö värvilised pingviinid

seal rivistusel, saaks ehk presidendiparaadil osalemise võimalusegi.

• Finantskolledžile ei anta paraadiks midagi - seisa ja külmeta.

• Kusjuures mina kaaluks magistrantidele vormi :) Aga see pole kindlasti populaarne

idee.

• Praktiliste tegevuste ajal kannan oma koolivormi, millega ma pole rahul. Riided ei vasta

suurustele ja pean leppima endast palju suuremate riietega. Leian, et need ei näe

vormile kohaselt korrektsed mu seljas välja, sest on niivõrd suured (eriti pikeesärk ja

püksid) ning lisaks valmistavad mulle ebamugavust sellega, et pean neid pidevalt

kohendama.

• Ka ei saa ma aru, kuidas mõned vormiriided jagati välja õpilastele ja samas teistele neid

enam ei jagunud. Jällegi põhjuseks see, et väikseid suurused said otsa (näitena toon t-

särgi). Sama probleem esines just paljudel naistel, sest meie jaoks jäid pea enamik asju

suureks.

• Finantskolledžil pole välivormi. Ometigi paar korda aastas on seda vaja.

• Riided on odavad ja lähevad katki kergesti, nööbid kukuvad eest ning lisaks võiks riide

paare rohkem olla, nt polosärke, pükse, kingi, kuna vaja praktikal käia.

• Pääste sinised dressid on siiani parimad spordi riided, mida kandnud olen. Ei mõista,

miks need mujal keelatud?

• Üldiselt harjub ära. Talvel ja suvel on väga halb. Suvel on liiga palav ja püksid kleepuvad

naha külge. Talvel on jopega külm käia, kui erivahendid peal on. Saapad on maailma

tasemel kehvad ja lagunevad ruttu. Pükse on vaja ümber õmmelda iga kord kui uued

saab. Täiesti koledad püksid laost saades. Triiksärke võiks rohkem saada, sest neid

rikub higistamine ja pesemine.

• Alati ei pruugi kõigile õiges suuruses kooli poolt antud vormiriideid jätkuda.

• Võiks saada teise komplekti vormi, sest kui juhuslikult püksid mustaks lähevad, siis

need ei kuiva naljalt teiseks päevaks ära. Mõtlen just praktikal olles.

• Finantskolledzil puudus välivorm. Kui on tegemist riikliku õppeasutusega, kes

korraldab aktuseid, kuhu on kutsutud tähtsad inimesed, meedia jt, oleks viisakas

kõikidele kolledzitele muretseda vorm..

• Praktikaks pole kaitseprille, suviseid kindaid ning pükse võiks olla rohkem kui üksainus

paar.

• Varustus antakse, kuid seda vahetada on väga raske.

33. Olen rahul sportimisvõimalustega SKAs

Kommentaarid (39)

• Trennide valik võiks olla laiem, aga üldiselt olen rahul.

• Paikuse jõusaal on hea, saal ka enam-vähem, et saab hakkama. Kase tänav on õudus.

• Hetkeline ehitus ei võimalda paremaid võimalusi, seega on praegused võimalused

täiesti okeid.

• Kase tn jõusaal on üsna pisike ja õhku nendes ruumides ka ei ole, sest aknad on kinni

naelutatud. Panen kesised sportimisvõimalused remondi arvele ja loodan, et uue

hoone valmimisega see probleem kaob.

• Paranevad kui uus õppehoone valmib, praegu on Kasel jõusaalid väga täis.

• Ehitusest tulenevalt on sportimisvõimalused kehvad. Päikeselistel päevadel on meie

ajutine jõusaal nii lämbe, et seal pole võimalik sporti teha. Samuti kadusid ära K. Väli

rühmatreeningud, millest alati osa võtsin.

• Võimalused on olemas. Saan aru, et praegune olukord on ebamugav, sest on ajutine.

• Igaüks leiab SKAs endale spordiala, sest pakutakse palju võimalusi/alasi.

• Mul on kahju, et Kasel staadioni pole, kus saaks vähemalt 500m ringe joosta.

• Jõusaalis õhku ei ole, jõusaalis võiks olla parem konditsioneer.

• Kui saab valmis Kase tänava uus maja koos jõusaaliga, siis saavad ka Tallinnas asjad

lahendatud. Paikusel on kõik hästi.

• Seda on antud hetkel raske hinnata. Rahul olin ma siin, kui sai normaalset jõusaali

külastada. Samas olen väga rahul sellega, et läbi SKA saab nt odavamalt MyFitnessis

käia.

• Ei kasuta SKA sportimisvõimalusi.

• Jõusaal võiks paremini varustatud olla...rohkem asju.

• Paikusel on selleks võimalused väga head. Kasel on veidi niru (õhu puudus, väike

ruum), aga see on ilmselt ajutine.

• Leian, et hetkel on jõusaal liiga väike, et katta kogu kooli vajadusi. Siiski pole põhjust

sellel punktil pikalt peatuda, sest uue majaga laheneb ilmselt see mure.

• Hetkel see jõusaal väga väike ja ilma ventilatsioonita, aga loodame, et uues

õppehoones on kõik parem.

• Jõusaal väga väike, aega minna ainult ajal, kui palju rahvast, ei mahu ära. Võiks olla

mõne spordiklubiga kokkulepe või vähemalt soodustused, et saaks käia seal, nii kaua

kui SKA-l korralikud sportimisvõimalused puuduvad.

• Puuduvad spordihooned, praegune jõusaal on alla igasuguse arvestuse, jõusaal on liiga

väike, õhku pole, kitsas on, üks jooksulint katki.

• Ootan uut spordisaali, et tingimused paraneks. Rohkem ruumi ja õhku.

• Paikusel suurepärane. Kase tn hetkel olude sunnil treeningsaal väga umbne ja väike.

Samuti tekitab küsimusi Kase tn jõusaali akende eest ära võetud lingid (et mitte mingil

juhul treenijad värsket õhku ei saaks?).

• See aasta oli see halb, et näiteks võrkpalli trennid toimusid kusagil Lasnamäe koolis ja

sinna minemine võttis palju aega. Palju mugavam oleks olnud, kui need oleks ikka siin

Kase tänaval toimunud, kuna mina ise elan just ühiselamus. Ja ma arvan, et siis oleks

trennides ka rohkem inimesi osalenud. Aga saan aru, et see polnud võimalik, kuna

ehitatkse uut maja jne. :)

• Kuid üleüldse arvan, et kui tulevikus oleks kooli lähedal ja paremad

sportimistingimused, siis teeks ka rohkem tudengeid trenni ning võtaks ühis-

treeningutest osa.

• Ootame uut maja! Loodan, et uue maja valmides ka sportimisvõimalused paranevad!

• Epp Jalakas teeb tubli tööd pakkudes erinevaid võistlusi jne. Tore, et on leitud mingi

alternariiv sportimiseks, kui SKA on ehitamises. Samas võiks rohkem olla soodustusi

väljaspool SKAd spordikeskustes, ühised võrkpalli trennid, enesekaitse/poksimise ring

vabatahtlikele (kes tunnevad, et ei saavuta enesekindlust üksnes kohustusliku

enesekaitse tunni raames), rühmatreeningud

34. Olen rahul SKAs toimuvate kolledžite üleste ühisüritustega (avaaktus, vabariigi

aastapäeva paraad, SKA sünnipäevapidu, teatriühiskülastus, aastapäevaretk jne)

Kommentaarid (15)

• Võiks teha rohkem koostööd teiste ülikoolidega.

• Paraadidega rahul. Aastapäevaretkele oleks võinud olla rohkem kohti, sest

huvilisi oli rohkem.

• Väga toredad üritused. Osalemise Vabariigi aastapäeva paraadil võiks kuulutada

nö avalikuks ja uurida kas saab kokku panna grupi vabatahtlikest osavõtjatest.

• Pigem on suunatud kõik üritused baka või kutseõppele. Ürituste ajakava

mgistrantidele ei sobi

• Ei tunne ühtsust teiste kolledžitega. Need üritused on lahedad, aga ei anna suurt

midagi.

• Mõned ei ole ju kohustuslikud, mõnedesse kohti ei jätk.ja sünnipäevapeole peab

pileti ostma.

• Ei ole mingit tahtmist külmetada aastapäeva paraadil.

• Väga kahju, et finantskolledži kadetid ei saa Vabariigi aastapäeva paraadist osa

võtta vormi puudumise tõttu.

• Tore et tehakse, osavõtt võiks olla muidugi suurem, sellest tulenevalt ma

muudaks mitmed asjad kohustuslikuks. Veidi diktaatorlik lähenemine aga.... :)

• Oskan vaid nii palju soovitada, et võimalusel võib ühisüritusi veelgi korraldada.

• Väiksemaid ja vahetuma suhtlusega üritusi võiks rohkem olla. Mainitud üritused

on pigem suured ja nõuavad ka vastavat ettevalmistust ja raha.

• Väga super üritused on olnud.

• Teatrietendusi ei ole olnud.

• Üritused on toredad, kuid kolledžite ülest nendes ei ole paraku peale formaalse

esindatuse midagi.

• Kadetid erinevatest kolledžitest omavahel ei suhtle ning hoitakse omaette. Oleks

tarvis üritusi, mis liidaksid kõiki.

• Enam-vähem rahul, aga osadest üritustes võiks rohkem inimesi osa võtta (nt

sünnipäevapidu jne) ja teavitustöö võiks ka parem olla.

35. Võimalus suhelda ühisüritustel kaasõppuritega teistest kolledžitest on minu jaoks

oluline

Kommentaarid (15)

• Ei ole üldse suhelnud teiste kolledžitega.

• Teised kolledžid ka väga vaeva ei näe, et suhelda kaasõppuritega teistest

kolledžitest.

• On muidugi hea vahetada muljeid teiste SKA kolledžites õppuritega, mitte ainult

ühisüritustel, vaid ka muidu kooli peal.

• Kasele õppima tulles tutvusin erinevate kolledžite inimestega ja nüüd osalise

koormusega töötades oli väga tore väljakutsetel sattuda kokku tuttavate

päästjatega jne. Teiste kolledžitega kokkupuutumist ei pruugi kõik osata hinnata

või väärtustada, kuid tegelikult seob see meid kui siseturvalisuse tagajaid

tervikuks ja ühtseks meeskonnaks.

• Selline kontakt koolis puudub praegu TÄIELIKULT. Õpime erinevates maja osades

ja ei tunne üksteist üldse. Ka ühisüritustel hoitakse seetõttu pigem ikka tuttavate

nägude lähedale.

• Tänu sellele laieneb tutvumisring.

• Pole olnud kontakti väljaspool SJI

• Nii ja naa. Tahaks rohkem teada teiste kolledžite tegevuse kohta

• On vaja koguda infot ja saada aimu ka teistest kolledžitest, see aitab edaspidises

töös.

• Arvan, et ei ole oluline

• Väga oluline on tegelikult ka erinevate õppesuundade läbikäimine ja segunemine,

sest tulevikus me kõik peame koostööd tegema. Oleks vaja rohkem tekitada võib

olla erialade vahel suhtlemist jms.

• Lahe oleks saada uusi tutvusi teistes valdkondades.

• Kõik kolledžid hoiavad ikkagi väga omaette.

36. Stipendiumisüsteem SKAs on motiveeriv (põhistipendium, aktiivsusstipendium,

spordistipendium jne)

Kommentaarid (27)

• Stipendiumid motiveerivad, aga võiksid olla kõrgemad, eriti põhistipendium

Finantskolledžis.

• Aktiivsusstipendium võiks jah olla vahest natuke personaalsem. Lisaks on

võistlused, mis toovad SKA-le tunduvalt rohkem reklaami kui mõned teised ning

sellistel üritustel medalisaajaid võiks ehk pisut rohkem premeerida, sest kui SKA

hakkab TTÜ ja TÜ kõrval võistlema, siis SKA saab kindlasti rohkem positiivset

tähelepanu ja noored, kes gümnaasiumis ja tegelevad mõne alaga ning näevad

medali kohal ka SKAd, hakkavad mõtlema, et lisaks TTÜ-le ka võimalus SKA-sse

minna. Õppeedukuse stipendiumi puhul võiks ka mingisugused muutused olla või

siis olla mingisugune stipendiumi liik veel juures üksikutele.

• Jah, see on motiveeriv, kuid kuna tunnid on hommikust-õhtuni ja tööl pole

võimalik käia, siis on väga raske selle summaga ära majandada.

• Kindlasti on meil eelis, sest paljudes koolised stipendiumi üldse ei saa, kuid

süsteem võiks olla näiteks selline, et kellel väiksem stipendium, on ka ühiselamus

elamine odavam (ka üür tõusis). Kuna kooli tiheda graafku kõrvalt eriti tööl ei jõua

käia, peab hakkama saama selle summaga kuus. Nendele, kes elavad veel

väljaspool Tallinna ja nädalavahetuselt koju sõidava, kulub ka sellele raha. Seega

tundub võibolla ehk veidi ebaaus, et kolledžites, kus stipendium on 2 korda

suurem, on ka muud hüved suuremad (nt tasuta söök, majutus). Lihtsalt väike

mõte, virisemiseks tegelikult põhjust pole.

• Muidugi on rahaline toetus hea motivaator, kuid ka õppejõudude poolt tulev

kiitus motiveerib ja paneb pingutama.

• Mõned õppejõud teevad liiga kergeks motiveerivast stipendiumist ilma jäämise.

• Magistriõppele võiks ka olla midagi motiveerivat.

• Kindlasti tekib ka ebavõrdsustunnet, nähakse ka seda, et lisastipendiumeid

saavad enamasti "kindlad näod".

• Muidu olen päris rahul, kuid kui asetada kaalukausile toetus hallollusele ja toetus

musklitele, siis paraku jääb mõtlemisorgan tagaplaanile, mis on kurb.

• Põhistipendiumist piisab.

• Kui tööl ei käi, siis mõni kuu peab suutma kooli toidu pealt ainuüksi hakkama

saama.

• Ei oska kommenteerida, lihtsalt ei ole motiveeriv (liiga väike?)

• Eristipendiumite määramine võiks olla veidi läbipaistvam.

• Põhistipendium on natukene ajale jalgu jäänud, ühiselamu üür tõuseb, toit on

meeletult kallis, bussipiletid söövad raha.. Kui kolm aastat tagasi alustasin

õpinguid, siis oli stipendiumi suurus väga hea, ei pidanud isegi vanematelt juurde

küsima, kuna hinnad olid tunduvalt soodsamad sel ajal.

• Põhistipendium võiks tõusta miinimumpalgale lähemale. Spordistipendium on

asjalik, kuid pole nii läbipaistev.

• Stipendium võiks alati suurem olla.

• Magistrantide stipendiumi süsteem on selgelt täiesti puudulik, ei arvesta

vajaduspõhisust, eriti nende osas, kes ei ela Tallinnas näiteks.

• See ei ole mitte ainult motiveeriv, vaid ka minu jaoks on oluline, et õppimise

kõrvalt hinnatakse ka meie vaba aja tegevusi, eriti sportimist. Tänu

stipendiumidele on olnud mul võimalus ennast arendada oma sportlaskarjääris

rohkem.

• Nõustun, et stipendiumisüsteem on motiveeriv, kuid sooviks siiski täpsemalt

selgeks saada, mida kujutab endast aktiivsusstipendium ja mille alusel seda

jagatakse. Millised on üritused, mida arvestatakse sinna alla jne. Hetkel suudan

ma aimata, kuid täpselt ei tea.

• Raha tõesti motiveerib, kui paratamatult hakkan finantskolledži õpilasena

mõtlema, et miks politseil ja vanglaametnikel on kõrgem stipendium. Lisaks

260eurost, maksan 64 eurot ühielamu eest, siis alla 200 euroga kuus ma välja ei

tuleks ning kool on E-N, see ei anna võimalust ka väga tööl käia, kui tahaks, et

õppimine korras on.

• Eelkõige on motiveeriv kooli lõpetamine ja asuda tööle oma erialal.

• Magistriõppes jagatakse stipendiume keskmise hinde alusel. Kuupäevi

nihutatakse pidevalt ning STIPENDIUMI SAAVAD ISEGI NEED ÜLIÕPILASED, KES

NOMINAALAJAGA EI LÕPETA. See on absurd. Inimesed, kes pingutavad, raiskavad

uuringu läbiviimiseks oma isiklikku raha, et nominaalajaga lõpetada, ei saa

stipendiumi, kuna nad on õppetulemustelt 3. või 4. (2 parimat saavad) ning samas

jagatakse peaaegu 1000 euro suurune stipendium mitte nominaalajaga

lõpetajatele. See on ebavõrdne. Sellisel juhul ei keskendukski ma magistritöö

kirjutamisele, vaid ajaks keskmisi kõrgeid hindeid taga esimesel kahel semestril,

valiks võimalikult vähe raskeid valikaineid, et saaks raha kätte ning siis võtaksin

akadeemilise puhkuse ja hakkaksin alles siis magistritööle keskenduma ning muid

aineid minimaalses koguses võtma. Nii on paremini ajastatud stipendiumi

saamiseks tehtav õppetöö hulk.

• Magistriõppes puudub elementaarne vajaduspõhine stipendium. Taaskord on

näha, et riik ei soosi tegelikult selles valdkonnas magistiõpinguid.

• Stipendium on väga hea! Kuid on tunne, et elu on kiires tempos kallinemas ja

stipendiumi summa hakkab kergelt maha jääma.

37. Õppuritele pakutavad hüved (toitlustus, majutus, riietus jne) motiveerivad noori

tulema SKAsse õppima

Kommentaarid (38)

• Toitlustusega on praegu tõsine probleem. Kord oli kana niivõrd toores, et seda ei

saanud süüa ning see võeti lõpuks ma müügist ära. Tihtipeale lõpuks sööma

jõudes toitu lihtsalt ei jätku ja peab ootama selle järgi. Ettevalmistus lõpunaks on

väga puudulik ning näha on, et sööklas töötavad inimesed pole motiveeritud tööd

tegema ning kipuvad nähvama.

• Pigem mitte. Toitlustus Kases on alla arvestuse. Elamine pole ka just kõige parem.

Pigem usun, et tullakse õppima, sest soovitakse hingega seda tööd teha.

• Majutus - jah, riietus - meie kolledži puhul ei (puuduv välivorm), toitlustus – ei,

toit on odav, kuid tihtipeale mittemaitsev.

• Toitlustus puudub, majutus tasuline, vormiriietus on küll positiivne, aga see

kindlasti pole motiveeriv faktor, et õppima tulla.

• Majutus Kase tänaval ilmselt väga ei kutsu sinna elama. Kuna finantskolledž peab

maksma toitlustuse eest, siis mina ei käi sööklas söömas.

• Paljudele võib just vastumeelt olla fakt, et iga päev peab käima samade riietega.

Majutus on küll koolile lähedal, kuid hooned on vanaaegsed ja sama hinnaga, mis

mujal ühiselamutes. Toitlustusega tundub samuti probleeme olevat - pikad

järjekorrad ja mitte maitsev toit.

• Tudengil on palju lihtsam hakkama saada, ei pea otsima lisatööd, et kooli kõrvalt

ellu jääda. Majutusvõimalus ja võimalus koolis süüa on samuti pluss.

• Pigem mitte, õppima tullakse siiski eriala pärast.

• Toitlustus ei kannata kriitikat, ning järjekorrad on lõuna ajal kohati lootusetult

pikad. Sellega tuleks tõsiselt midagi ette võtta.

• Toitlustus ei motiveeri, sest süüa saab vähestes kogustes. Hommikusöök- iga päev

sama võileib ja sama moos. Lõuna on enam vähem ja õhtul ei saa isegi pisikesed

naised kõhtu täis.

• Mind motiveerisid need hüved (minu erialal on nendeks ainult stipendium ja

riietus), kuid ma ei näe, et need motiveeriks teisi siia õppima tulema. Minu

tutvusringkonnast ja gümnaasiumist ei ole siin kedagi.

• Korrektsiooni erialal tuleb ise maksta nii majutuse kui toitlustuse eest.

• Kui arendada toitlustust Kasel ja Internetti (Kaabel+ Wifi) ühiselamutes,siis oleks

kõik SUPER!

• Kui ei tea reaalseid tingimusi, siis on kindlasti ahvatlev. Näiteks: Kasel jääb

toidukvaliteet vajaka. Internetis on ühikatest parimad pildid väljas, kuid

tegelikkus ei vasta sellele.

• Finantskolledž ja hüved ei klapi. Finantskolledžil nii suuri privileege pole, kuid

teistele kolledžitele pakutav on kindlasti motiveeriv.

• Toit ei ole väga maitsev, pigem aru saada, et kiirelt aurutatud ja kasutatud vähe

maitseid. Eelistan sööklas mitte süüa.

• Transpordikulud on ka tähtsad, nt mõned on pereinimesed, kes ei saa nt

ühielamus ööbida.

• Söökla ei paku laktoosi- ja gluteenivaba toitu. Pidin mõne lõuna ajal nälga

tundma. Söökla ei suuda järjekorraga hakkama saada - pole õige oodata

järjekorras pool tundi (laiendagu ala ja võtku tööle rohkem sööklatöötajaid). Kase

tn ühikate koridorides on tolmune.

• Kui nad vaid teaks summasid, mis nad peavad hiljem tagasi maksma kui kooli ei

lõpeta, siis kaoks see huvi SKA vastu

• Finantsi puhul ei ole tasuta sööki ja ühiselamus elamist. Aga arvan, et see ei

mõjuta palju mitte õppima asumist antud erialale. Kuna teistes koolides nt ei

saagi stipendiumi ega muud taolist. Samas võiks olla ikkagi kõikidel võrdsed

võimalused.

• Tuleks kindlasti ära mainida, et finantskolledžis ei ole TASUTA majutust ega

toitlustust. Kõik see läheb meie stipendiumist maha ja kuu lõpuks sööd nuudleid.

Oleksin ka mina seda teadnud, oleksin politseikolledži valinud. Kas kõigile

kolledžitele tasuta majutus ja toitlustus või kõik maksavad! Selline ebavõrdsus on

täiesti vastuvõetamatu.

• Toitlustus on minu hinnangul parimaid motivaatoreid, kuna korvab ajast maha

jäävat põhistipendiumit.

• Tulevik on helgem aga üldiselt ei kurda... läbi raskuste tähtede poole.

• Riietus on kindlasti pluss. Toitlustus ja majutus otseselt mitte. Kõrghariduses ei

ole kumbki tasuta ning ka kvaliteet pole teiste ülikoolidega võrreldes hea.

• Koolis pakutava toidu kvaliteet võiks olla parem.

• Ma arvan, et paljud ei tea nendest hüvedest enne kui kooli tulevad.

• Just nende hüvedega tuleks rohkem vaeva näha, kuna kõik need vajaksid

uuendust ja parandusi.

• Finantskolledžis võiks ka olla majutus ja toitlustus tasuta. Hetkel on ainult riiete

ülemised osad (sviiter ja kaks triiksärki) tasuta. Võiks olla täis varustus vorm, nagu

politseil ja vanglaametnikel.

• Arvan, et pigem valitakse siiski eriala järgi, sest nt finantskolledži 260 eurot ei

motiveeriks mind seda õppima, kui see eriala mind ei huvitaks.

• Toit on Väike - Maarjas ilmselgelt parim, teised koolid võiks õppust võtta.

• Kindlasti on üks suurimaid motivaatoreid asjaolu, et kutseõppes on toitlustus,

majutus, riietus tasuta.

• Paljud ei tule õppima, kuna enamus õppest toimub Väike-Maarjas.

• Magistrantidele ei pakuta midagi loetletutest :)

• Väga motiveeriv, kuid erinev, näiteks Kase/Paikuse näitel.

• Kuna olen finantskolledžist, siis olen natuke pettunud, et oleme kõige viletsamas

seisundis. Siia tulles mõtlesin, et meil on vähemalt söök tasuta, aga ei. Saan aru,

et teistel, nt politseil on 3aastane töötamiskohustus riigiteenistuses, kuid meil

võiks siiski ka, kasvõi lõunasöök olla tasuta. Samuti olen ka selles pettunud, et kui

teised kolledžid saavad täisvormid ja ka välivormi, siis meile andakse kooli poolt

ainult pluusid ja kampsun. Nüüd küll esimene kursus saab välivormid, aga meie

jaoks on see siiski ebaõiglane, kuna sooviksime ka ja sellest tulenevalt meie ei

tunne end nii ühtsena kooli ja teiste kolledžitega.

• Ja eelkõige ma arven, et tullakse siiski eriala pärast siia õppima, kuid kõige rohkem

pakutavatest hüvedest motiveerib õpilasi makstav stipendium.

38. Olen teadlik, et õpinguid katkestades pean õppekulud tagasi maksma

39. Õpinguid katkestades peaksid SKA õppurid õppekulud tagasi maksma

Kommentaarid (43)

• Olen nõus, et see distsiplineerib, kuid ise ei sooviks seda tagasi maksta, kui peaksin.

• Oleneb sellest, milline on olukord. Kui õppur otsustab ise seda teha, omal valikul, siis

küll.

• Midagi võiks kindlasti maksta, aga PPK õppekulu on jube suur. See tekitab inimestes

pigem hirmu ja nad ei soovi siia tulla. Samuti sain ise alles siis sellest lõppsummast

teada, kui öeldi peale paari koolinädalat " nüüd allkirjastage leping".

• Kui on mõjuv põhjus, miks ei saa jätkata, siis ei näe põhjust, et peaks tagasi maksma.

• Võiks oleneda põhjendusest, kõik oleneb asjaoludest.

• Mina arvan, et siin kohal on oluline, miks katkestatakse õpingud, kas tervise pärast või

mõni muu oluline põhjus. Sellest tulenevalt peaks otsustama, kas õppur peab õppekulud

tagasi maksma.

• See kohustus seab pigem asjatu kohustuse iga hinna eest ennast koolist läbi suruda, isegi

kui õppur tunneb, et see eriala ei ole ikkagi tema jaoks.

• Olenevalt sellest, millal katkestada õpingud, kas esimene aasta või hiljem.

Tagasimaksmise summa ei tohiks olla nii suur, sest tegemist on üldiselt noorte

inimestega, kellel ei ole seda raha kuskilt võtta.

• Sellega kaasneb probleem, nimelt õppurid, kes tunnevad, et eriala pole nende jaoks ei

"julge" koolist lahkuda, kuna teavad, et peavad õppekulud katma. Võibolla oleks

lahendus lihtsalt mingis summas "trahv."

• Tänu sellele ei tule kooli inimesed, keda antud ala teglikult väga ei huvita. Samas võiks

see info olla avalikum - mina kooli kandideerides seda näiteks ei teadnud.

• Õppurid võivad katkestada täiesti nendest mitteolenevatel põhjustel või siis tuleb välja,

et eriala ei sobigi. Sellisel juhul on tagasi maksmine ebaõiglane. Mõndasid võibolla

hirmutab see tagasimaksmise nõue, et ei julgegi siia õppima tulla. Samas on see nõue

mõistetav, sest riik panustab nii õpilastesse nii palju. Kuid minul, kes ma tulen

kehvemast perekonnast, oleks kooli pooleli jäämine katastroof...

• Osaliselt, sest nii tunneks noor vastutust. SKA õppuritel on palju hüvesid võrreldes

tavaülikoolidega ja seda ei tohiks kurjasti ära kasutada.

• Oleneb kui palju oled käinud ja oleneb olukorrast jasellest, kas ole lõpus või keskel .

• Riigieelarvelistel kohtadel kindlasti

• Kuna töökogemus enne kooli on vahest napilt 1 kuu, siis võib juhtuda, et avastad mingil

hetkel, et see ala pole siiski see õige.

Samuti on ka õppija oma aega kulutanud õppimiseks.

• Kui niigi tööl väga ei lasta käia ja stipendiumiga vaevu veab välja, siis kus kohast peaks

see vaene tühja rahakotiga kadett raha saama, et seda kõike tagasi maksta nii, et ta ennast

hulluks ei tööta ega pea laenu enda kaela võtma.

• See võiks oleneda katkestuse ajast - näiteks esimese kursuse jooksul selekteeritakse

tudengeid välja rahalist tagastust nõudmata. Siiski peaks esimene aasta andma

elukutsest põhjaliku ülevaate, sest noored astuvad maailma, mis ei pruugi neile sobida .

• Tagasimaksmise otsust tuleks kaaluda sõltuvalt olukorrast.

• Keegi peaks midagi tagasi maksma väga, varsti pole õppureid kuskilt võtta, kui neid

ülearu represseerida. Pigem võtta 5% rohkem vastu, arvestusega er 5% katkestab,

mastaabiefekti juures on see kulu suht köömes.

• Võiks olla väiksem summa.

• Kahe otsaga asi. Muidugi on kaheldav, kas nö. tühja maksta õpilastele. Samas on

loomulik, et valitud ala ei pruugigi sinu jaoks olla. Töölt ära tulles ei pea ju ka palka

tagasi maksma..

• Võiks olla mingi periood, mille jooksul katkestades ei pea kulusid tagasi maksma, kui

õppur avastab, et on näiteks vale eriala valinud ning tahab seetõttu õpingud katkestada.

• Kui õpilane ise paberid välja võtab, siis peaks tagasi maksma.

Aga kui koolis on raske ja eksamitel põrud ning kool heidab välja, siis ei peaks tagasi

maksma.

• Kui omal soovil õpilane lahkub, siis jah, muidu ei.

• Kõik tundub loogiline, aga pole reaalselt seadusandlusest leidnud vastavaid punkte, mis

seda käsitleks. Siiamaani on jäänud arusaam, et tagasimaksmise tagasi nõudmine on

ebaseaduslik. Lisaks kuidas toimida olukorras, kus pole tööd ja on laen. Kust see raha

peaks tulema?

• Arvan, et kui on tõeliselt mõjuv põhjus õpingute poolelijätmiseks, siis ei peaks seda

nõudma,

• Kui peaks olema olukord, et õppur peab, kas ootamatul olukorral või huvi puudumise

tõttu õpingud katkestama, siis igaljuhul arvan, et see on nii meile kõigile, kui riigile

pigem kasulik, et õpilane on vähemalt tutvunud selle erialaga ja fuleviku perspektiivis

võib ta ju alti tagasi pöörduda oma õpingute juurde. Seda kõike vaid juhul, kui õpilasele

jääb ka pooleli jäetud koolist positiivne tagasivaade, mitte halb ning mõru tänu sellele,

et ta pidi oma õpingutele kulutatud raha tagasi maksma.

• Õppurid, kes on tarbinud Sisekaitseakadeemia ressursse (toit, transport, väljaõppe

kulud) peaksid selle tagastama. Magistriõpe võiks olla siiski akadeemiline ning

katkestamise korral peaks see olema magistrandi enda kaotus. Uuesti õppimaasumise

aeg peaks olema 3-5 aastat minimaalselt.

• Õpinguid katkestades kindlasti, kuid minu jaoks on see nonsens, kui inimene, kes

lõpetab kooli ning ei soovi kohe tööle minna (mõni kaalub ka magistrit), peab õppekulud

tasuma.

• Finantskolledzile mainida (vestlusel), et õppekulud tuleb tagasi maksta. 3 aasta jooksul

kuulsin vaid '' finantskolledžei pea''. Kolmanda aasta lõpul tuli see "toreda" üllatusena.

• Minu arvates ei ole see õige. Sisekaitseakadeemias õpitavad erialad on vägagi

spetsiifilised. Tudengitel puudub teadmine, mida konkreetne eriala endast kujutab.

Ühel hetkel saab noor inimene aru, et see eriala ei ole ikka talle ning ta sooviks koolist

ära minna, on ta suure dilemma ees. Õppekulude tagasi maksmine oleks justkui õppurite

hirmutamiseks ja nende kinni hoidmiseks. Aga tegelikult ei ole sellest kasu, kui õppur

hambad ristis kannatab.

Ma ei ole küll teadlik erinevatest nüanssidest, kas ja kui palju peab õppur tagasi

maksma, kuid selline hirmutamine võib noortest süsteemi vastu hoopis viha tekitada.

Ma usun, et nii mõnigi on jätnud Sisekaitseakadeemiasse kandideerimata, kartes

tagajärgi, kui ta mõistab, et see eriala ei ole ikka talle. Meie jäime aga ilma suurepärasest

teenistujast. Igal juhul on see keeruline ning lai teema.

• Üldiselt nõus, kuid võiks olla teatav aeg selleks, et kui inimene tunneb, et ta esimese

semestri/aasta jooksul ei soovi ametit omandada, vägisi seda ei teeks, kuna kardab

rahalist koormist. Need inimesed on tulevikus sunnitud olema meie kolleegid ja see on

ohtlik nii temale endale kui teistele.

• Tagasi maksmine ei peaks olema täies mahus. Võiks olla nt 50% sellest, mis on saadud.

40. Olen õppimise ajal saanud piisavalt tuge

Kommentaarid (16)

• Tugi on peamiselt tulnud sõprade/kadettide poolt, võiks tulla rohkem ka kooli poolt.

• Pigem õppinud, et ise peab tugev olema. Olen pidanud kõike ise otsima ja välja uurima...

ei tunne, et oleks saanud kooli poolt erilist tuge. Pigem kõik koolipoolne tekitab

ebakindlust. Sageli tuleb info tunniplaani ja muude asjade kohta viimasel hetkel.

• Hetkel seis selline - kes otsib, see leiab.

• Meie Külli ja Diana aitavad meid alati nii kuidas saavad.

• Oleneb ka õppejõust - õppejõud on see inimene, kellelt võib küsida. Samas mõni

õpetaja on nagu "tema ja maailm"

• Tuleb osata, julgeda ja teada kellelt abi küsida

• Mis mõttes? Millist tuge te mõtlete?

• Õppejõud ei juhenda piisavalt koduste tööde tegemist.

• Teatud ained vajavad rohkem läbivõtmist.

• SKA-s leidub väga abivalmis töötajaid!

41. Kui oleksite kolledži direktor või SKA rektor, siis mida soovitaksite teha selleks, et

toetada õppurite arengut ja toimetulekut õpiajal, sh ettevalmistust toimetulekuks

tulevasel töökohal?

Kommentaarid (67)

• Kuulata rohkem oma õppureid! Arvan, et kõige oluline on omavaheline suhtlemine.

Aga kõige olulisem on rääkida sisseastumiskatsetel õppekavast, et tulevikus ei tekiks

probleeme, nagu praegu, juhilubade omandamisel. Et tulevased õppurid saaksid oma

aega planeerida.

• Kindlasti on oluline, et õppejõud oleks pädevad ning motiveeritud õpetama

õppureid. Paremate õppejõudude palkamine, kellel ei oleks nii suur koormus ja, kes

oleks piisavalt pädevad. Õppejõudusid uuendada.

• Kahjuks olen kokku puutunud õppejõuga, kes ilmselgelt ei ole motiveeritud õpetama

vaid püüab oma materjali võimalikult kiiresti läbi võtta, pööramata tähelepanu sellele,

et õpilased ei saa aru.

• Vaadata üle õppekava. Esimesel aastal võiksid olla püshholoogiad jms. ning mida aeg

edasi seda rohkem tööga rohkem kokkupuutuvaid aineid võiks käsitlema hakata. Ehk

kui kadett kolmanda kursuse lõpetab ja tööle asub siis on tal kõik värskelt meeles.

• Kadetid võiksid ise saada endale tunniplaane koostada teatud EAPde raames.

Viimane semester olid nii absurd õppeained, mis olid peale sunnitud. Tunnen, et

organisatsiooni käitumine ja psühholoogia ei andnud mulle midagi kasulikku. Kõik oli

nii basic ning loogiline. Ei näinud, et neis õppeainetes midagi kasulikku tulevikuks oleks

olnud. Sellega tekkis tunne nagu käiks põhikoolis, kus sul on kindel tunniplaan. Mujal

ülikoolides saab valida pigem ise endale õppeained. Samas see ei kehti ainult eelmise

semestri kohta vaid üldse kõigi 4 semestri kohta juba. Võiks olla nii, et iga semester on

mingid kohustuslikud ained -3 tk näiteks ja ülejäänud saab ise valida. Lisaks peaks

õppeained olema universaalsemad ja neid peaks semestris vähem olema. Kadettidel on

lihtsalt raske keskenduda üheksale õppeainele korraga, kus iga õppeaine on peaaegu

täiesti erinev. Lahendus olekski, et on vähem õppeaineid, mis on suurema EAPde

mahuga,, ning kus õpetatakse mitut asja korraga praegu on olnud erisemestritel politsei

sekkumisõigus ( kus õppisime KorSi) ja väljakutsete teenindamine ( kus tegime kaasusi,

mida jäi suht väheks).. vabalt võiks need ained koos olla ning siis õpiks kahte asja

korraga. Selliseid näiteid võiks veel küll ja küll tuua

• Korraldaksin ühisõppuseid, et erinevatest kolledžitest õppivad noored saaksid

lahendada situatsioone läbi, mis arendaksid suhtlemist, koostööd ja ühendaksid meid.

Võib-olla siis tekkib rohkem ühtsustunnet.

Kolledži direktorina püüaksin teha kolimist erinevate õppehoonete vahel mugavamaks

(Tallinn->Paikuse ja Paikuse-> Tallinn). Võiks organiseerida transpordivahendi,

millega saaks transportida varustust või ka siis ka kadette.

Samuti tuleks mõelda praktikale minekut ja tulekut ning seal liikumise peale. Kõigil

kadettidel pole oma autot ning Lõuna-Eestist on suhteliselt raske Ida-Virumaale minna.

• Kolledži direktorina... kuulaksin rohkem õppurite tagasisidet ja julgustaks

rohkem tagasisidet andma. Suur osa sellest ei ole lihtsalt vingumine, vaid tõsiselt

esinevad probleemid. Reaalse (politsei)elu tutvustamine.:)

Rohkem "jää sulatamist" klassikaaslastega aitab kaasa ka ühisele õppimisele ja

arengule.

• Äkki ei peaks enam niivõrd sportlikkust taga ajama, vaid ajutööd ka motiveerima...

• Lõpetajale võiks anda võimaluse, et kas teha lõputöö või eksami.

• Mitte õppejõudusid keset semestrit lahti lasta: see tekitab mõnes mõttes teadmatust ja

hirmu.

• Soovitaksin õppejõududel olla mõistev ja vastutulelik, võtta aega õpilane ära kuulata.

• Justiitskolledzis on kuulda, et kolmas aasta on mega raske. Kas seda õppekoormust ei

anna jagada kolme aasta peale võrdselt ära? Miks esimesel aastal käiakse kolm

päeva nädalas koolis ja kolmandal aastal käiakse iga päev hommikust õhtuni +

kodutööd.

• Korrektsiooni erialal peaks kindlasti esimesele kursusele tooma rohkem sisse TÜTi

asju, sest esimesel kurusel võib jääda mulje, nagu oleks ainult valvuri töö. See on

selleks, et teine kursus üllatusena ei tuleks mõnele.

• Lõputööga peaks alustama varem. Esimene aasta sissejuhatav osa, tugevam alusõpe

ilma konkreetse teemata. Teisel aastal teema valik ja teoreetilise osa kirjutamine.

Kolmandal aastal empiiriline osa, katsed, küsitlused, jm. Paralleelselt toetavad

seminarid, proovikaitsmised.

• Direktorina kindlasti nõustaksin õppurit, kui näen, et tal on mingeid muresid ning

kui õppur ise pöördub oma murega, siis kuulaksin ta ära ning nõustaksin teda, et leida

probleemile lahendus, et toimetulek õpiajal paraneks ning õppur oleks piisavalt valmis

asuma kooli lõppedes erialasele tööle.

• Võiks olla kolledžisiseselt rohkem organiseeritud tulevaste kolleegide

tutvustamisi. Võiks teha ka nii, et erinevad kolledžid näiteks kasvõi päevaks

vahetaksid oma eriala. Finants läheks Justiitskolledži tundidesse ja teistpidi.

• Suhelda ja olla nähtav oma kadettidele. Olla olemas! Soovitaksin olla positiivne,

mitte lasta käed alla, kui tekivad raskused, siis küsida õppejõududelt/kursusekaaslastelt

abi.

• Rohkem kontakti,vahetut suhtlemist õppuritega. Võimalusel rohkem kohtumisi

juhtkonnaga, kolledžite direktoritega, akadeemia rektoriga. Praegune rivistustel

igakordne sama jutt teemal "kui olulised te olete rahvale ja kui armas on koolipere" ei

ole eriti siiras, kui kogu ülejäänud aasta kadett teab vaid direktori/rektori nime ja sellega

asi piirdub. Paralleel riigikorraldusega, kus rahvas on võimust tohutult kaugel ning ei

teata, mis tegelikult toimub.

• Päästja ja meeskonnavanema eriala võiks käsikäes käia.

• Kaotada politsei ja piirivalve koos õpe, sellest ei ole mingisugust kasu. Kui ma tulin

siia eesmärgiga, et õppida politsei eriala, siis piirivalve ei ole minu jaoks tähtis ja ma

jätan selle tahaplanile. Kui ma peaksin sattuma piirile tööle, siis ma ei saa seal hakkama,

kuna kogu õppetegevus on väga segamini ajatud ja ma unustan, kuidas midagi teha

kiiremini ja see jätab töö käigus mind hätta. Võin öelda, et kui ma peaksin kooli

lõpetama, pean palju asju ümber õppima töö käigus. Ühesõnaga mõlema eriala õpe koos

tuleks kaotada, sellest ei ole kasu ja toob rohkem kahju kui kasu.

• Prooviks asendada "augutäite" ained millegi vajalikuga või need üldse ära jätta.

• Tunde ja aineid hajutatumalt, rahulikumalt läbi viia, mitte nii, et Kasel on nii palju

vaba aega ja Paikusel on tunnid tunni otsa ja puhata ei saa.

• Kõk eksamid ei peaks olema samal ajal, ei jõua üldse õppida. Ka kõik teiste mahukate

koduste tööde tähtajad samal ajal, lisaks antakse ülesanne alles 1 nädal enne tähtaega. 1

nädalaga ei jõua valmis. Samuti ei saa nõuda, et Moodle test sooritatakse

nädalavahetusel (test avatakse reede õhtu ja suletakse pühapäeva keskpäeva).

• Füüsiline arendamine, laskmine, taktika ning enesekaitsetreeningud peavad olema

kadettide õppekavas läbivalt kogu õppeasutuses õppimise vältel. Ei ole normaalne,

et kadett, kes siirdub peale kooli lõppu tööle, on sooritanud viimase lasu püstolist teise

kursuse sügissemestril ning järgmisel korral teeb seda alles tööl TORK koolitusel.

• Korraldada kohustuslik osavõtmine paar korda nädalas toimuval

võitlus/maadlus/enesekaitse trennist. See võiks olla tundide väline ja rõhuga osavõtul.

Kadett saaks hoida end suurepäraselt vormis ning omandada paremad oskused end

teenistuses kaitsta.

• Kehtestaksin kohustusliku maadlus/lukumaadlus treeningu igaks koolinädalaks,

et arendada õpilaste enesekaitseoskusi ning tekitada suuremat motivatsiooni seda

iseseisvalt edasi arendada.

Arvan, et see peaks olema lisa enesekaitsetundidele ja mitte hindeline, aga rangelt

kohustuslik sellegipoolest! See on puhtalt kadettide enda heaolu huvides ning samal ajal

tõstab suuresti oskusi tööl hakkama saada.

• Kaotaks Paikusel oleva korrapidamise kohustuse ära, kuna see segab õppetööd,

viib alla õpilase moraali, kui õpilane ei saa koduste juurde nädalavahetusel minna, kuna

peab korrapidamises istuma. Korrapidamine on täielik mõttetus ja tekitab õpilastes

demotiveeritust. Selle asemel, et õpilasi sinna kaasata, võiks seal töötada eraturvafirma.

• Taastada distsipliin õppeasutuses!!! Kolmanda kursuse kadettidena näeme, kuidas iga

aasta peale tulev seltskond ei tunne elementaarseid viisakusreegleid, käituvad

ebameeldivalt nii kaaskadettide kui ka õppejõududega ning pidevalt tarvitavad alkoholi.

Tekib küsimus, et milliseid inimesi siia kooli valitakse. Tahaksin kunagi öelda

uhkusega, et olen lõpetanud Sisekaitseakadeemia, kuid see muutub minu silmis järjest

enam tabuks, mida ei soovi kuskil mainida, sest näen kuidas meie tulevased

KOLLEEGID käituvad. Juhtum, kus napilt paar kuud koolis olnud kutseõppe kadett

linnas tööl olevat kaaskadetti patrullis väljakutset teenindades läbi sõimab ja ülbitseb

,jääb samasse õppeasutusse õppima, on häbiväärne. On arusaadav, et politseil on

ressurssi vähe, kuid igal asjal on mingid piirid. Kes ei ole nõus distsiplineeritult

kooliaega läbima, selle käitumine muutub veel hullemaks hiljem töötades. Palun mõelge

sellele!

• Kui oleksin finantskolledži direktor, teeksin nii, et kõik õpilased õpiksid maksude ja

tolli osa ühepalju ning ei oleks seda kahte gruppi jagunemist, nagu see oli varem.

• Rohkem koostööd kolledžite vahel.

• Rohkem praktilisi aineid/koolitusi/õppusi, kus saab koondada KÕIK praktiliselt

omandatu.

• Tulevasel töökohal toimetulekuks oleks vaja koolis rohkem praktilisi tunde ja

rohkem erinevate kaasuste lahendamist. Oma kogemustest rääkimine, rohkem külalisi

töökohtadelt.

• Ühendada rohkem tulevase ameti tööülesanded õpingutega. Rohkem võiks kooli ajal

kokkupuudet päris ametnikega, mitte ainult nendega, kes siin juba töötavad. (näiteks:

õppe eesmärgil kutsuti meile vastutegevust mängima Lääne prefektuuri ametnikud, kes

andsid hiljem suulise tagasiside kõigile meie tegevustele)

• Meditsiinilist praktikat ;) näiteks brigaadiga üks vahetus kaasa teha.

• Teeksin muudatusi õppekavas, et oleks rohkem praktikat. Rohkem praktikat, et kadett

saaks aru mis töö ees ootab ja saaks kiiremini selgeks kuidas midagi teha.

• Töökoht peaks selguma õpingute jooksul, siis oleks võimalik rohkem toetada. Muul

juhul rohkem praktikat.

• Võimaldada praktika sooritamist erinevates riigiasutustes.

• Praegused tegevused toetavad (väljasõidud, praktika, välisõppejõud jms)

praktikaprotsessi läbiviimist. Rohkem praktilist tegevust. Politsei- ja

piirivalvekolledži puhul paneksin suuremat rõhku praktilistele tundidele. Hetkeseisuga

tundub, et peetakse olulisemaks õppida nö psühholoogiat (aine nimetus: Enese ja teiste

juhtimine ning sotsiaalne kompetentsus) sellisel kujul, mida töös otseselt vaja ei lähe

ning antud ainele panustatakse väga palju aega, kuid samas võetakse selle arvelt meil

võimalus tegeleda rohkem näiteks taktikalise liikumisega, mida saime ise enne arvestust

praktiliselt läbi teha vaid ühe tunnipaari ning seda on kindlasti vähe.

• Parim asi, mis saab abiks olla toimetulekuks tulevasel töökohal, on sellest ametist

luua õpilastel realistlik pilt. Usun, et akadeemia liigub õiges suunas juba niigi, sest

erilist tähelepanu pööratakse just uutele esmakursuslastele. Nemad ei ei pruugi veel

hästi aru saada, mis neid ees ootab ja tutvumispraktika on tegevus, mis annab neile aimu

ning ühtlasi ka võimaluse ümber mõelda. Üldiselt ütleksin, et kadettidele tuleb anda

parimad teadmised ja oskused ning sellisel juhul on kool teinud enda osa edukalt ära ja

järgnev sõltub juba tulevasest ametnikust endast.

• Väga-väga sooviks rohkem praktikat. 2 nädalat esimese kursuse alguses ja 3 kuud lõpus

on liiga vähe.

• Tuleks tihedamini viia läbi lõpulahingu taolisi harjutusi, et õppuril tekiks juba

õpingute alguses terviklik pilt sündmustest. Sündmused võiksid olla realistlikumad, st

kasutatakse realistikumaid jäsemete proteese, veresarnast värvainet, lahendatakse

levinumaid liiklusõnnetuste sündmusi jne.

• Rohkem erialast praktikat, aktiivseid /kaasavaid praktilisi tunde. Rohkem ametiala

inimesi oma tööst rääkima kutsuda.

• Võiks Eestis komandodes teha ka vahetusi nädalaseid või pikemaid. Et erinevatest

komandodest saaksid ikka vastavat tööd. Väiksematest komandodest, kus palju

sündmusi ei ole, saaksid sinna, kus jällegi neid jagub. Kui naaberriikidega head suhted

, siis võiks sinna saata paar eestlast ja näidata et saame sama hästi hakkama ja meie õpe

on samuti kõrgel tasemel .

• Praktilisi oskusi arendavate õppeainete osakaalu suurendamine. Me oleme

inimesed kes töötavad/lähevad tööle, mille keskmes on välitöö ja inimesed. Teisel

kursusel enne patrullipraktikat õppida organisatsiooni juhtimist ja -mudeleid on

naeruväärne. Kokkuvõtvalt sirguvad sellisel viisil ametnikud, kes on paberi peal küll

tugevad tegijad, kuid praktilised- ja füüsilised oskused on puudulikud

• Rohkem praktilist tegevust nt laskmist ka viimasel õppeaastal. Me lähme tänavatele

ja pole lasknud teenistusrelvast viimased 1,5 aastat.

• Võimaldada soovijatele suvepraktikat.

Esimesel kursusel olles sooviksin ka suvel tööd teha, kool võiks teha lepingud MTAga

ja võimaldada soovijatele suveks ka praktikakohta.

• Rohkem praktilisi tunde, korrektsem vorm ning kõrgem stipendium.

• Kasele laseksin teha normaalse köögi, et söögikvaliteet tõuseks, teeks ühiselamud

mugavamaks ja kodusemaks, tunniplaanid laseks teha ühtlasemad, et õpingute vältel on

enam vähem ühtlaselt tunde, mitte Kasel on kahel päeval kolm tunnipaari nädala

jooksul, kuid Paikusel on päevad iga päev väga pikad, kohati 18.00-ni välja.

• Välivormid soetada õppuritele.

• Ilmselt oleks mõistlik seda stipendiumi tagasimaksmise teemat veidikene muuta,

sest see pole ka õige, et peame riigi kulul üleval inimesi, kes lahkuks koolist, kui ei

peaks tagasi maksma. Tean, et selliseid inimesi on päris mitu, kes pole pelgalt seetõttu

koolist lahkunud. Julgustada inimesi ja võitleks selle eest, et kaotada ära

tagasimaksmise kohustus.

• Milleks vaja koolitada 40 "tulevast maksu- või tolliametnikku" ja nõuda seejärel

äraütlemisi riigitellijalt, et lõpetaja ei peaks maksma tagasi kogu stippi? Muutku

rakenduskõrgkooli seadus või tehku nii, nagu teistes kolledžites, et MTA peab

lõpetajaid tööle võtma vähemalt tähtajaliselt. Kui MTA sisekontrolli osakond ei tea

täpselt, millised asjaolud välistaks ametisse asuva ametniku tausta laitmatust, siis

tehku see taustakontroll juba kolledžisse sisseastumisel, et välistada edasist absurdset

situatsiooni, et viimase semestri alguseks avastud, et kõik kadettid ei saagi

taustakontrollist läbi ja neile ei teatata ka seda, kuidas ennast muuta, et nad oleksid

sobivad ametis töötamiseks.

• Vaadake söökla menüü üle. Kui arendada toitlustust Kasel ja Interneti (Kaabel+

Wifi) ühiselamutes oleks kõik SUPER! Ühiselamud kõik korda teha, interneti levik

finantskolledžisse paremaks ja ka ühiselamus nr 1(ühiselamus olin). Lõuna pausil

toitlustus parem, rohkem teenindajaid ja söök kõigile õppijatele tasuta. Söökla suurem

ja valikuvõimalus ka suurem toidul. Ülejäänud, mis teete, toimib.

• Mõtteid õppurite arengu toetamiseks: töövarjuks olemise võimalusi; rohkem

erialaseid võistlusi, õppeained, mis toetaks tulevast ametit - näiteks praegu on

õpetatatud palju seda, kuidas füüsiliselt olukordi lahendada (püütud õpetada, kuigi

näiteks tavaliselt oled paarilisega koos ja samas paarilisega ma ei tea kuidas kedagi

"maha murda", kuid kas politsei igapäeva töö on pigem palju suhtlemist või kellegi

väänamist ja raudu panemist? Suhtlemist õpetavaid aineid on vähe ning neid õpetavad

politseinikud või PPA-s töötavad (kes enamasti ise ei ole saanud tegelikult häid

suhtlemiskoolitusi. Seega nad õpetavad seda, mida nemad peavad õigeks suhtlemiseks,

palju on stereotüüpseid nõuandeid nt "kõik massid või suurema grupiga inimesed on

ohtlikud"; "vaimuhaiged on agressiivsed"; "ole alati hullemaks valmis" aga

elementaarset, et "tere kuidas teil läheb, mis teete siin, või mis üritus või kogunemine

siin on, mis plaanis on" lähenemist ei õpetata. Justkui see oleks elementaarne? Kui

vaadata proksiöö 2008 sündmusi kui palju oli neid politseinike kes rahva käest üldse

midagi küsisid, või sõbralikult inimeste poole pöördusid, et miks nad seal kogunevad

või mis nad seal teevad? Püüda mõista miks inimesed seal üldse on? Ega kui on mingi

situatsioon siis enamus hakkab mõtlema oma nuia, püstoli ja käeraudade peale ja

"sõbralik käitumine" ei ole meeles, sest koolis õpetatakse ju ainult väänamist ja pikali

jooksmist. Muidugi ka läänelikud filmid rõhutavad seda, et politseinik on selline kõva

mees ning paljud asuvadki teenistusse lootes mingit actionit saada. Kuid kas teenistus

on selline nagu filmides näha? Kui paljud oskavad üldse suhelda kannatanutega? Või

läheb enamasti alati rõhk "man-hunt"-ile ning vajalike tõendite kogumisele, mõtlemata

sellele kui suurt traumat võib kannatanu läbi elada? Ühesõnaga politseinik ei saa teist

politseiniku suhtlema õpetada (eriti omamata sellekohast väljaõpet).

TAGASISIDE andmine võiks olla suurem (muidugi tuleks see sisse viia ka PPA-sse)

ning see tagasiside võiks olla struktureeritud mitte "teeme kiirelt ära, oled väga tubli ja

küll tööl õpid". Üleüldse tegelt on naljakas, kuidas paljudes tundides on juttu "X seda

ei ole mõtet õpetada, see tuleb kogemusega" ja siis lähed töö juurde ning töö juures

küsitakse "koolis ka õppisite üldse midagi?"

• Pakkuda ka koolis psühholoogi võimalust, vahest on vaja rääkida selliselt ning see

aitab jälle edasi liikuda. Võiks olla koolis psühholoog või nõustaja, kelle poole võiks

pöörduda probleemide lahenduseks.

• Üleüldiselt ma ei tahaks midagi muuta. Mulle väga meeldib kõik, mida minu kolledž

pakub. Olin motiveeritud

• Tuleme toime, ärge muretsege.