Autor: Christina LäänToimetaja: Aime Kons, Silvi-Aire VilloKujundaja: Kaie LilleorgIllustratsioonid: Christina LäänKaane kujundaja: Kalev TomingasKaanefoto: Kalev TomingasProjektijuht: Silvi-Aire Villo

Rahvakalendri tähtpäeviEesti rahvakombed väikestele ja suurtele3., täiendatud trükkTallinn, 2012

Esmatrükk „Rahvakalendri pühi”, 2003

TEA® KirjastusLiivalaia 2810118 Tallinnwww.tea.ee

Tekst ja illustratsioonid © Christina Lään© TEA® Kirjastus 2012Kõik õigused kaitstud.

ISBN 978-9949-17-292-4

OÜ Greif Trükikoda

Saateks

Eesti rahvakultuuri, sealhulgas rahvakalendri tähtpäevade ja pühade vastu tuntakse aina laiemat huvi. Omaaegse eluviisi tundmine aitab paremini mõista ka tänapäeva.

Mis oli vanasti taluperes tähtis? Mida tegi pererahvas pühade eel? Milli-seid endeid usuti? Mida söödi ja joodi? Kuidas lõbutseti ja mängiti pühade ajal?

Raamatus „Rahvakalendri tähtpäevi” käsitleb autor aastaringi 16 olulise-mat tähtpäeva. Neist mõni on praegu riigipüha, kuid ka teisi rahvakalendri tähtpäevi peetakse meeles igas peres, firmas, koolis, lasteaias.

Igale tähtpäevale on pühendatud eraldi peatükk, mis algab tähtpäeva tutvustava tekstiga ja visandab pildi eesti rahvaelust ja eestlaste elulaadist. Sellele järgnevad laulud, salmid ja mängud; tähtpäevaga seotud põnevad meisterdamise ideed; legendid, jutud, mõtlemist ergutavad küsimused ja mõistatused, milles avaldub kõige otsesemalt rahva traditsiooniline elu tarkus. Lähedasemaks saavad esivanemate endisaegsed tööd ja talitu-sed, mõttemaailm ja uskumused.

Autor on materjali kogunud ja koostanud, tuginedes väljapaistvate inimeste kirjatöödele ja enda töökogemustele Eesti Vabaõhumuuseumis. Muuseumipedagoogina tutvustas ta eesti rahvatraditsioone ja on ise prak-tikas kasutanud neid salme, laule, mänge ja tegevusi, mida nüüd võib leida raamatu lehekülgedelt.

Raamat peab silmas laia huviliste ringi, pakkudes alusteadmisi ja haara-vaid ideid tegutsemiseks kõigile suurtele ja väikestele – kultuurimälu edasi-kandjatele.

Toimetus

26

Hingedepäeval süüdatakse küünlad. Siis hingekesed rõõmus-tavad, et neid valgusega meeles peetakse. Kui hingedepäeval on lumi maas, saab terve talve kelgutada!

N ovembrikuud nimetatakse talvekuuks ja hingede-kuuks, mil hinged maa peal viibivad ja pererahvas kostitab neid toiduga. Hingedeaeg kestab mitu

nädalat. 2. novembril on hingedepäev. Tegemist on ilmselt eel kristliku esivanematekultuse jäljega, mis on läbi põimunud kristlike tähtpäevade mõjuga. Kõikide hingede päeva kehtes-tas (sätestas) Cluny kloostri (Prantsusmaa) abt 998. aastal. Sellel ajal kehtib vaikusenõue. Ei tohi teha tööd. Eriti õhtu-seid tubaseid töid, kuna usuti, et hinged saabuvad õhtusel ajal. Hingedele pandi lauale või lae alla partele süüa, köeti sauna ja seati voodid üles, et hingekesed saaksid süüa, pesta ja puhata. Peremees kutsus hingekesed ükshaaval nimepidi sööma. Keelatud oli herneste ja ubade söömine, kuna siis võis kopsuhaigus kallale tulla. Neid ei pakutud ka hingedele. Hingede aja lõpus käisid inimesed ise talust talusse ja tegid hingesanti. Nad hirmutasid pererahvast, ulgusid ukse taga, nõudsid süüa. Neil olid valged linad ümber ja nad said pere-rahvalt ande: karaskit, õunu, leiba vm.

Hingedeajal oli udu ja tuulevaikus. „Kui hingedeajal udused ilmad on, siis sajab taevast tonte.” Hingedeajal vaadati hoolega jää tulekut. Selle järgi ennustati ilma ja põllusaaki. „Kui hinged reega lähevad, tuleb külm talv, aga kui vankriga, siis tuleb soe tali.”

HIN

GE

DE

PÄ

EV

27

Hingesandikeste laul Laul on tuntud Paistu kandis.

Laske sisse hengekeise, Refr: Uu-uu-uu!Hengel aega natukeine!Täna õhtul kell kakstõiskupeame olema kabeli juures,Kella-Ritsu käsu pääle. Andke hingel käkikesta, ärge viitke hinge aega, hing ei taha tallekesta!

HIN

GE

DE

PÄ

EV

Loeme numbreid ja laulame tähti

Üks mul ütles üh-üh-üü!Teine tegi eh-eh-ee!Kolmas kostis oh-oh-oo!Neljas naeris ah-ah-aa!Viies vigises ih-ih-ih-ih-ii!

Võib lugeda ringis. Iga osaleja lausub ühe rea ja lõpu laulavad kõik koos (nt oh-oh-oo).

Võib istuda ringis ja lugeda oma sõrmi, mille otsas on rõõmsad vildist näpunukukesed (vt näpunukkude meisterdamist lk 32).

MÄ

NG

UD

28

Mängime hingesandikesi

See on vaba lastepärane lavastus, võib improviseerida.Mänguks läheb vaja kolm valget lina, paar õuna või leivaviilud

alusel.Kolm mängijat tõmbavad endale valged linad ümber ja astu-

vad ukse taha. Ülejäänud jäävad tuppa – nemad on talupere. Hetke pärast kostab ukse taga ulgumist ja koputamist. Mängu-juht avab ukse ja laseb hingesandikesed sisse. Toasolijad jook-sevad peitu. Sandikesed käivad ruumi läbi ja otsivad mängijad üles. Mängu lõpus antakse sandikestele külakosti: õunu või leiba. Seejärel jäetakse hüvasti.

Sandikeste lauluke

Sel vaiksel, kenal õhtulüks selts on liikumas,kes hingeaja õhtulkäib ümber hulkumas.

Sügislehed

Asetame varem kogutud ja kuivatatud sügislehed kasti. Jagame mängijad rühmadesse ning iga rühm peab leidma teatud puu lehed: tamme, vahtra, kase vm. Sama võib teha võistkondade vahelise võistlusena – kes kogub rohkem nt vahtralehti.

Ülesannet saab täita ka papist või värvilisest paberist valmis-tatud puulehtedega: lõigake punasest paberist vahtralehe-kujulised, kollasest kase, rohelisest tamme jne lehed.

HIN

GE

DE

PÄ

EV

MÄ

NG

UD

Tee tuld!Mäng on tuntud Palamuse kandis.

Mängijad jagunevad kaheks ja rivistuvad vastamisi. Ühed saadavad teised tuld tegema ja mis sellest kõik saab... Sõnade-mäng võib kesta seni, kuni üks rühmast eksib. Võitja on see, kes salmikest paremini meeles peab.

Pime on! Võta tuli üles! Millega? Tikuga! Kus tikud on? Kapis! Kapi uks on lukus! Keera lahti! Millega? Võtmega! Kus võtmed on? Otsi üles! Ei näe! Võta tuli üles! Millega? Tikuga!

Tunne ära!Materjalitaju mäng

Mängijad istuvad laua ümber seotud silmadega. Mängujuht seisab laua otsas, võtab karbist kordamööda mitmesuguseid esemeid ning annab need ükshaaval mängijatele (liikumine võiks olla päripäeva). Iga mängija kombib eset ja annab selle edasi. Nii teeb ese ringi ümber laua; ilma et keegi seda näeks, ja jõuab tagasi mängujuhi kätte. Nüüd peavad mängijad panema kirja eseme, mida nad just katsusid. Seejärel seotakse silmad jälle kinni ja teele saadetakse järgmine ese. Võidab see, kes esitab kõige täielikuma nimekirja. Seda mängu võib mängida ka keeru-lisemalt. Nimelt võiks anda kordamööda kõiki esemeid katsuda, seejärel paluda nad kõik kirja panna sellises järje korras, nagu need ringi liikusid.

Valik esemeid: küünal, kinnas, lõngakera, viljakõrs, lambavill, suur nael.

HIN

GE

DE

PÄ

EV

MÄ

NG

UD

40

Ära minnes kogusid sandikesed ande: Aitäh pereisale,

aitäh pereemale, aitäh, mardid tänavad!

Pererahvas andis martidele lamba- või sealiha, pool seapead, seajalgu, herneid ja ube, õunu ja juurvilju, verikäkki ja vorsti. Juhul kui mardisandid ukse taha jäeti, soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu. Panid ukse taha puu ette või tõmbasid vankri katusele.

Mardipäev ise oli vaikne püha. Usuti, et hingekesed käivad veel maa peal. Neile viidi lauta keedetud kana ja leiba. Kanaluud pisteti lauda seinaprao vahele, et head vaimud nendega halbu eemale tõrjuksid. Pererahvas istus soojas toas, lahendas mõis-tatusi, kuulas lugusid, muinasjutte ja ennustas tulevaks aastaks ilma.

Vaadake hoolega mardipäeva kuud, kui kuu selgest taevast maha vaatab, tuleb soe talv ja kuiv suvi. Kui mardipäeval on udu, siis jõuludeks hanged. Mardipäeva lumi pidi tooma hea vilja-aasta ja palju õunu.

MA

RD

IPÄ

EV

M ardipäeva nimetust seostati vanasti Martin Lutheri nimega (kristliku kiriku reformaator, sündinud 10. novembril 1483. a), aga ka Tours´i piiskopi Marti-

nuse surma mälestuspäevaga. Ajaarvamise seisukohast tähis-tati mardipäeval talve algust ja sügistööde lõppu. Lõppesid meeste sügisvälitööd. Edaspidi jäid naistele tubased tööd ning meestele metsatööd. Kui kõik peosöögid söödud-joodud ja mardisandid käinud, toodi vokk tuppa, algas ketrus.

Mardipäeval aga ei tohtinud kedrata, muidu jäävad lambad pimedaks. Mardipäevaks pidi naistel juba olema esimene

41

lõng mardile kaela visata ja kadrile kaks. Meestel usuti mihkli-päeva ja mardipäeva vahel olevat kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks.

Mardipäeval oli keelatud ketramine, aga ka kudumine ja nõelumine. Kõik võis lammastele õnnetust tuua. Puid ei tohtinud mardipäeval raiuda, sest siis murrab hunt loomi maha. M

AR

DIP

ÄE

V

Mardilaul

Mart on tulnud kaugelt maalt.Ega Mart ei tulnud asjata.Marti on ammu siia oodatud,Mart on täna siia saanud.

Tere, tere, pereisa,Tere, tere, pereema!Avage need aidauksed,käändke lahti keldriuksed,tooge meile aidast aniliha, kellerist kanaliha.

Mart toob viljaõnne

Sisse mina viskan seemneõnne,õuele hoosteõnne,kaduksele kaeraõnne,tänavalle täkuõnne,väravasse varsaõnne.

Viskan sisse viljaõnne,katusele karjaõnne!

Koostame ristsõna

Mardipäeva-sõnad ristsõnasse: Mart, mardisant, mardipäev, talv, sügistööd, põllutööd, vili, kapsas, vokk, ketramine, kudu-mine, kelluke, vits, sealiha, lambaliha, lammas, siga, hernes, uba, viljatera, õun, tuba, laut, uks.

MA

RD

IPÄ

EV

TE

EM

E I

SE

Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg?

Heinamaa, kaks korda niidetakse?

Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?

Tont nurgas, tüdruk kõrval?

Kümme kitse söövad ühe heinakuhja alt?

Kuus jalga, kaks jälge?

LumiLammas

TuulVokk

KetramineRegi

MÕ

IST

AT

US

ED

49

LAULUD, SALMID, MÄNGUD

Kadrinooriku laul

Küll ketran, küll korrutansiidi ja niidi,oma laste riidi (riideid),hundile kuube,karule kasukat, rebasele reitevarju (sukad).

Liisutamine

Ussa pussa, ussa maru,sina oled mängus karu.

Kivinõid

Mängijad jooksevad vabalt ringi. Liisu teel määratakse üks mängijatest „kivinõiaks”. Ta hakkab jooksjaid jälitama. See, keda ta puudutab, on n-ö ära nõiutud ja jääb kivina seisma. Teda võib käega puudutades veel vaba olev kaasmängija „nõidusest” vabastada. Nii käib võitlus nõia ja mängijate vahel. Mäng lõpeb siis, kui kõik mängijad on kiviks muudetud.

Kas sina või mina

Kaks mängijat seisavad ühel jalal, haaravad teineteise käest ja püüavad vastast tasakaalust välja viia. Mängija, kes tõstetud jala maha asetab, on kaotaja.

Kes kaugemale?

Sellist mängu mängiti vanasti ka Venemaal, nimetati korbetiks.Kõik mängijad istuvad ühes reas maas üksteisest umbes pooleteise

meetri kaugusel. Igaühel on käes jämedast oksast lõigatud ja kaunistatud kepp (vt maalitud pulgakesed lk ...), mis visatakse märguande peale võima-likult kaugele. Kelle oma kõige ligemale kukub, peab kõigi kepid tagasi tooma. See, kelle kepp neli korda järjest kõige lähemale kukub, langeb mängust välja. Võitja on see, kes jääb viimasena mängu.

Kadripäev

5858

suur ime. Pärast pea maharaiumist voolas Katariina ihust vere asemel valget piima. Aja jooksul sai Katariinast käsitööliste, kirurgide ja fi losoofi de kaitsja. Piima tõttu peetakse teda ka sünnitavate naiste kaitsepühakuks. Vanadel maalidel tunnete ta ära ratta järgi, mis on selle pühaku sümboliks. 10. sajandil nimetati Katariina päevaks 25. november.

Kadripäeva legend

J utustamise ajal võib kuulajaile pakkuda lambavilla nagu vanasti. Igaüks võib vastavalt soovile veeretada pallikesi või näpistada villa.

Ennemuiste elanud Mart ja Kadri. Nad olid väga lahked ja helded inimesed. Mart ja Kadri aitasid hädasolijaid. Kuuldes, et külas on palju haigeid, läksid Mart ja Kadri kohe sinna nende eest hoolitsema. Sügisel, kui taludes oli vili pekstud, käisid nad vaestele ande korjamas. Mart käis enne ja paar nädalat hiljem käis Kadri. Mõned inimesed pilkasid neid kerjamise eest. Teised kiitsid ja andsid osa oma saagist. Pärast Mardi-Kadri surma jätkasid head inimesed andide kogumist ning vaeste ja haigete eest hoolitsemist. Nad tegid seda ikka Mardi ja Kadri surma-päeval. Nii tekkisidki mardipäev ja kadripäev.

Mida vanasti kadripäeval söödi?

Valige 7 õiget toitu. Seljanka, tangupuder, makaronid, kama, jogurt, hapupiim, õlu, herned, friikartulid, oad, lambaliha.

KA

DR

IPÄ

EV

JUT

UD

· L

EG

EN

DID

KAS TEATE ...

59

Mida tähendab, kui vanasti öeldi, et kadri pissib?

Vanarahvas rääkis, et „kui mardipäeval külmetab, siis kadri-päeval sulatab”. Kuna loodeti, et kadripäeva paiku lumi sulab, siis öeldi ka, et kadri pissib. (Alles andresepäevaks tuleb tava-liselt uus külm.) Kadrisandid tegid sellega seoses kõiksuguseid tempe. Kord läinud kadrisant pererahva ämbri juurde, tõstnud seelikusaba üles ja hakanud joogiveeämbrisse pissima. Tege-likult oli tal seljataga seeliku all peidus veepudel. Teinekord juhtus, et kadrisant läks kellegi kodus lihtsalt nurka pissile ja valaski salaja pudelist vett. Mõnikord jooksis kadri mööda tuba ja pritsis rahvast veega, karjudes: „Kadri pissib!”

Mis kuulub kadripäeva juurde?

Vokk ja vokiratas, ratas, kadrisandid, kadriema, kadrititt, kadri-hani, lammas, kana, laut, laudas söömine, tangupuder, oad, herned, õunad, lambaliha, villased asjad, villane lõng, sula ilm.

Kadripäevast viskas talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. Ja jüripäeval vahetas jälle ringi. Mida see tähendab?

Kadripäeval jäätub meri, allikas ei jäätu. Jüripäeval sulab meri ning allikas jahtub – see on suvel külm.

Kui kadrid olid mustad, siis peaks ka lihavõtted mustad olema. Mida see tähendab?

Kui kadripäeval on maa must, siis on lihavõtete ajaks lumi läinud.

Kadripäeval läheb karu pesasse. Mida see tähendab?

Kadripäev on üks talvealguse tähtpäevi, karu läheb talveunele.

KA

DR

IPÄ

EV

KA

S T

EA

TE

...

72

Millised laused sobivad toomapäeva kommetega?

Majades algab suurpuhastus.Pesu ei tohi pesta.Tohib jahvatada jahu.Kehtis kõikide tööde keeld.Valmistati leiba, vorsti ja õlut.Toomapäevaga algab suvi.

TO

OM

AP

ÄE

VK

AS

TE

AT

E .

..

Õiged vastused on:

1, 4, 5.

Toomapäeval tehakse elumajale kõige lähema puu peale rist, et kurivaim majja ei tuleks.

Vanad inimesed ütlesid, et kui tooma-päeval tuiskab, siis tuiskab talv läbi.

Kui toomapäeva õhtul joosta kolm korda ümber maja ja siis vaadata katu-sele, näed seal vaimu. Kui on valge vaim, siis tähendab see head, kui must, siis tuleb raske aasta.

Kui toomapäeval sajab palju lund, siis on suvel palju putukaid.

KA

S T

EA

TE

EN

NU

ST

US

I ..

.

Karu hingab kahest otsast?

Istub kui isand, tolmab kui tont?

Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas?

Härg nurgas ja auk seljas?

Ait putru täis, puu põigiti ees?

Jookseb lund mööda, jälgi ei jää?

Alati astub, ise jalga ei kergita?

Kuus jalga, kaks jälge?

TO

OM

AP

ÄE

V

ElumajaKorsten

MajaKäsikiviVorstTuulVokkRegi

MÕ

IST

AT

US

ED

128

Urbimine ehk pajuurbadega löömine

Pajuoks on maagilise toimega nn eluvits.Hommikul äratatakse pereliikmed neid pajuoksaga lüües. Kes

kohe ärkab, on terve aasta virk ja tubli. Kolme ja enama löögiga ärkaja on eeloleval aastal laisk.Urbimise maagilised sõnad:

A

Virgaks, viksiks! Tõbi välja, tervis sisse! Tervist sulle, urvad mulle!

B

Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tarka meelt pähe, head sõnad suhu.Alustada urbimisega, st puudutada pajuoksaga mängijate

jalgu, käsi, näppe, pead ja lausuda sõnad.

LIH

AV

ÕT

TE

DM

ÄN

GU

D

S uur nädal ehk kannatustenädal on pühendatud Kristuse ristisurma sündmuste mälestamisele. Suurel nädalal paastuti. Oli mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

Suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega. Suur reede on leinapäev Jeesus Kristuse ristilöömise ja surma mälestami-seks. Kehtis samuti range vaikusenõue.

Pühapäeval saabub esimene ülestõusmispüha. „Kristus on surnuist üles tõusnud!”

JUT

UD

· L

EG

EN

DID

129

Laulumäng

Tee kakku, kasta saia, sili sealihaga, kasta kanamunaga! Pane ahju supsti, võta välja lipsti, söö ära näm-näm-näm.

Mängijad seisavad või istuvad ringis. Esimest salmirida lugedes teeme kätega kujuteldavat kakku. Teise ja kolmanda rea juures silume ja piserdame sõrmeotsaga kastet. „Pane ahju supsti” – viskame kahe käega kujuteldava saia ahju. Järgmisena võtame käe liigutusega kaku ahjust välja ja pistame suhu. Patsutame kõhtu: näm-näm-näm.

LIH

AV

ÕT

TE

DM

ÄN

GU

D

Aastaring

Jätkame varem alustatud tööd (vt peatükk „Mihklipäev” lk 12 ja peatükk „Toomapäev” lk 65)

Töö võib olla individuaalne või ühine. Teeme papist suure aastaringi. Jagame selle 4 aastaaja peale. Iga sektor on teatud värvi: kollane, punane, sinine, roheline. Seejärel jagame kevade sektori neljaks võrdseks osaks: I – lihavõtted, II – jüripäev, II – ristipäev, IV – suvisted. Tutvume tähtpäevakommetega.

Jänkupesad

Otsime kolm suurt munakivi. Värvime nad guašiga punaseks, kollaseks ja siniseks. Asetame nad murule ja paneme samblatuti keskele.

TE

EM

E I

SE

Vaenelaps oligi ümberkaudse rahva hulgas kuulsaks saanud töökuse ja hea südamega. Üks noor perepoeg tuli talle kosja. Kosjad võeti rõõmuga vastu, sest see oli vaeslapsele suur õnn. Mees oli ka töökas ja hea, nad elasid õnnelikult. Oli nüüd lõikuse-aeg või mõni muu raskem töö käsil, oli Tuuleema noorele naisele abiks. Perekonna jõukus kasvas iga päevaga. Lapsi oli neil kaks prisket poega ja üks tütar.

Naabrid vaatasid aga kadedusega nende õnne ja jõukuse peale, sest noor naine tegi üksi rohkem tööd ära kui nemad terve perega. Külas räägiti, et naine on kurjade vaimudega ühenduses.

Mees hakkas külarahva pealekäimisel naise käest pärima, kes teda aitab. Küll palus naine, et ta seda ei nõuaks, sest ta ei tohti-nud ju ütelda. Mees aga ei jätnud järele. Viimaks ütles naine, et Tuuleema teda aitab. Sellest ajast peale oli aga Tuuleema abi kadunud. Küll kutsus ja palus naine teda veel, aga asjata. Nüüd hakkasid mees ja naine elama nagu teisedki ja nägid tööga sama palju vaeva. Küll kahetses mees oma tegu, kuid polnud parata, Tuuleema ei ilmunud enam kunagi.

RIS

TIP

ÄE

V

Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu majja.

Perenaised vajutasid enne küpsetamist leivasse ristimärgi kaitseks halva eest.

Leivaviil asendas pidulauas tihti taldrikut, kuhu söömise ajaks tõsteti liha, sülti, kaalikat, kapsast ja teisi toite.

Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eesti vanasõnast: „Austa leiba, leib on vanem kui meie.” Seepärast ei tohti-nud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda.

KA

S T

EA

TE

...

JUT

UD

· L

EG

EN

DID

163

Läheme ennustama

A var oli julge poiss. Ta oskas kõrgele ronida ja kaugele ujuda. Kord ristipäeval kutsus ta sõbrad jõe äärde ennustama. Poiss teadis juba tee peal rääkida, et

tema ema ei pane enne ristipäeva kurke maha, sest mai lõpus, kui pääsukesed lõunamaalt tagasi tulevad, on ilm heitlik. Kord soe ja siis jälle külm. Sellepärast panevad targad perenaised kurgid maha alles siis, kui ristipäeva külm või pääsukese külm juba möödas.

Kui lapsed jõe äärde jõudsid, paistis soe ja hellitav päike. See on hea enne, sest kui ristipäeval on vihmane ilm, on terve suvi vilu ja vihmane. Vanarahvas teadis täpsemalt, et kui linnuristipäe-vast möödub kaheksa päeva, lähevad ilmad soojemaks. Ning tuuleristipäevast kaovad suured tuuled ära ja ilmad jäävad vaik-semaks. Nüüd aga otsustas Avar sõpradele nõiakunsti õpetada. Selleks tuli kogu julgus kokku võtta ja ristipäeva laupäeva öösel ehk siis ööl enne ristipäeva kuusepuu otsa ronida ja seal terve öö vastu pidada.

Vanarahvas uskus, et siis saab inimene kogu aasta sündmu-sed ette teada, kõik, mis edaspidi juhtub.

Lapsed kuulasid Avari juttu ja sügasid kukalt. Ööseks julge-sid kuuse otsa ronida ainult kaks tugevat poissi ja Avar ise. Teised jäid puude alla valvesse, tegid lõket ja soojendasid end tulepaistel. Ei tea, kas Avar sõpradega ka puu otsas veedetud ööst targemaks sai, aga julgust ja kannatlikkust kogusid nad sel korral kuhjaga.

RIS

TIP

ÄE

VJU

TU

D ·

LE

GE

ND

ID