Embed Size (px)
Citation preview
Tartu Ülikool Rakvere Linnavalitsus
RAKVERE LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS 2009–2030
Tiit Tammaru, vanemteadur Geograafia osakond, inimgeograafia õppetool
Vanemuise 46 Tartu 51014
Tartu 2009
2
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I OSA RAKVERE RAHVASTIKUARENG 1782–2008 5 II OSA ANDMED JA METOODIKA 13 III OSA RAHVASTIKUPROGNOOSI EELDUSED 16 3.1. Baasstsenaarium 16 3.2. Optimistlik stsenaarium 17 3.3. Pessimistlik stsenaarium 18 3.4. Tõenäoseim stsenaarium 19 3.5. Valglinnastumise stsenaarium 23 IV OSA RAHVASTIKUPROGNOOS 2009–2030 25 4.1. Rahvaarv 25 4.2. Lapsed 27 4.3. Tööealised 28 4.4. Pensioniealised 31 4.5. Vanusjaotus 32 KOKKUVÕTE 36 KIRJANDUS 37 LISA 39
3
SISSEJUHATUS
Rakvere linn asetub Eestis asustussüsteemis nn vanade maakonnakeskuste hulka (Marksoo 1999). Rakvere sai linnaõigused 1302. aastal ehk ligikaudu samal ajal kui Haapsalu, Paide ja Viljandi (Tammaru 2001). 1881. aasta rahvaloenduse järgi elas Rakveres 3509 inimest ning Rakvere paiknes siis rahvaarvult siis koos Kuresaarega Eesti linnade seas seitsmendal-kaheksandal kohal. Sellisel kohal on Rakvere oma rahvaarvult püsinud kuni tänaseni ehk enam kui sajandi, kuigi teised linnad oma samal ajal kohti vahetanud: nii jagas Rakvere 2000. aasta rahvaloendusel ajal 17 097 elanikuga seitsmendat-kaheksandat kohta koos Sillamäega (ESA 2009). 2008. aasta lõpus elas Rakveres rahvastikuregistri andmetel 16 910 elanikku. Rakvere linna rahvastikuprognoos valmib Rakvere Linnavalitsuse tellimusel ja selle eesmärk on analüüsida Rakvere rahvastikuarengut aastani 2030. Kokku prognoositakse viite rahvastiku arengu teed: baasstsenaarium, kõrge (optimistlik), madal (pessimistlik), tõenäoseim ja valglinnastumise stsenaarium. Rändeta baasstsenaarium (suletud rahvastik) näitab, milliseks kujuneb Rakvere rahvastik juhul kui praeguses sündimus- ja suremusarengus ei toimu kogu prognoosiperioodi jooksul muutusi. Baasstsenaarium näitab seega linna rahvastikuarengu jätkusuutlikkust ehk sisemist taastevõimet. Optimistlik ja pessimistlik stsenaarium selgitavad rahvastikuarengu piirid, millele järgneb tõenäoseima stsenaariumi koostamine. Lisaks sündimusele ja suremusele arvestavad need stsenaariumid ka rändega. Lõpuks analüüsitakse võimaliku ulatusliku valglinnastumise mõju Rakvere linna rahvastikuarengule. Rahvastikuprognoosi stsenaariumid haakuvad osaliselt kolme linna arengu stsenaariumiga (Ahas jt 2009). Kompaktlinna stsenaariumile linna arengus vastab tõenäoseim rahvastikustsenaarium, Rakvere kui regioonikeskuse stsenaariumile linna arengus vastab optimistlik rahvastikustsenaarium ning valglinnastumise stsenaariumid kannavad sarnast nime. Aruandes esitatakse 2009–2030 rahvastikuprognoosi tulemused 5-aastaste perioodide kaupa. Aruanne koosneb neljast osast. Esimeses osa moodustab taustapeatükk, mis annab ülevaate Rakvere linna rahvasiku kujunemisest ajaloolises perspektiivis. Teine osa tutvustab prognoosi koostamise aluseks olevaid andmeid ja selgitab metoodikat. Kolmandas osas sõnastatakse prognoosi eeldused. Neljandas ja keskses osas analüüsitakse Rakvere rahvaarvu ja soo-vanuskoostise kujunemist baasstsenaariumi, optimistliku, pessimistliku, tõenäoseima ja valglinnastumise stsenaariumide korral. Aruanne lõppeb põhitulemuste väljatoomisega. Aruande lisas on prognoosi tulemused 5-aastaste vanuserühmade kaupa.
4
I OSA
RAKVERE RAHVASTIKUARENG 1782–2008
5
RAKVERE RAHVASTIKUARENG 1782–2008
Muinasaja lõpus olid suurimad linnused Põhja-Eestis Tallinnas, Lõuna-Eestis keset viljakaid põllumajanduspiirkondi paiknenud Tartu, Viljandi ja Otepää (Moora 1955, 82–84). Suurlinnused paiknesid 13. sajandil lisaks nimetatutele veel Lihulas, Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares (Aluve 1993, 10–22) ning mõnevõrra väiksemate seas olid ka Paide, Rakvere ja Narva linnused (Aluve 1993, 23–38). Suuremate linnuste nimekirjast näeme, et nende hulka kuulusid praktiliselt kõik ka tänased olulisemad Eesti linnad. 13. sajandil said esimesed linnuste ümber koondunud asulad Eestis linnaõigused, 14. sajandi alguses ka Rakvere (tabel 1). Tabel 1. Eesti asulatele linnaõiguse andmine kuni aastani 1918.
Asula esmakordne
mainimine
Asulale linnaõiguse
andmine
Tartu 1030 1230 Tallinn 1154 1248 Narva 1256 Pärnu 1251 1265 Viljandi 1211 1283 Paide 1256 1291 Haapsalu 1279 1294 Rakvere 1226 1302 Kuressaare 1384 1563 Valga 13.saj. 1594 Paldiski 18.saj. 1783 Võru 1784
Allikas: Tammaru 2001 Linnadeks võis tolleaegseid Eesti asulaid nimetada siiski pigem juriidiliselt: kui võtta linna kriteeriumiks mõnesaja alalise elaniku olemasolu, kes tegelesid mitte ainult põllumajandusega, siis nendele tingimustele vastasid sellel ajal kindlasti vaid Tallinn, Tartu ja Viljandi (Volkov 1980, 15). 16. sajandil said vormiliselt linnadeks Valga ja Kuressaare ning selle tulemusena oli välja kujunenud ka tänane Eesti asustussüsteem ja suuremate linnade võrk, kui Ida-Virumaa välja jätta (Nõmmik jt. 1969, 169; Rea 1960, 23). Rakvere kuulub nii koos Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga ja Võruga nn. vanade maakonnakeskuste rühma (Marksoo 1999, 81). Linnade rahvaarvu kasvu kiirust mõjutas kõige enam kaubandus, eriti rahvusvaheline kaubandus. Eesti ala vallutamisega sai Eesti osaks Lääne-Euroopast ning lüliks Hansa
6
kaubateel Lääne-Euroopast Venemaale ning linnadevahelist diferentseerumist mõjutas see, kuivõrd suudeti lülituda rahvusvahelisse kaubavahetusse (Rea 1960, 23). Edukamalt rahvusvahelisse kaubandusse lülitunud linnad kasvasid kiiremini. Kõige tormilisemalt arenesid Hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Teiste linnade, sh Rakvere, kasv jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Vaatamata suuremate linnade ja linnadevõrgu põhiosa varasele väljakujunemisele oli linnastumine kuni 19. sajandi alguseni aeglane ja valdavaks jäi maaelanikkond. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses mõjutasid linnade arengut järjestikused nälg, Põhjasõda ja katk. Kokku vähenes nende kolme teguri mõjul Eesti rahvaarv umbes 350 000–400 000 inimeselt ligikaudu 150 000–170 000 inimeseni ning linnarahvastik 5 000 inimeseni (Ainsaar 1997, 15; 28; Katus 1989, 4; Palli 1998, 17). Rahvaarv oli langenud tasemele, kus ta oli olnud viis sajandit tagasi, muinasaja lõpul. Kolmest tegurist oli seejuures kõige hukatuslikum katku mõju, eriti linnarahvastikule (Palli 1996, 78). Linnaelanikke sisuliselt Eestis enam ei olnud. Rakvere oli sarnaselt teistele Eesti linnadele varemeis ning kaotas mõneks ajaks koos Viljandi, Paide ja Haapsaluga koguni linnaõigused (Volkov 1980, 25). 18. sajandi lõpus elas linnades endiselt alla 25 000 elaniku, Rakvere elanikkonna suuruseks hinnati 1782. aastal 375 inimest (joonis 1). 19. sajandil keskmise eluea kasvust alguse saanud demograafiline üleminek ja tööstuse kiire areng tõid kaasa linnarahvastiku plahvatusliku kasvu Eestis: 1897. aasta rahvaloenduse ajal elas linnades juba 195 000 inimest ehk iga viies Eesti elanik. Rakveres rahvaarv ulatus 1897. aastal 5 900 elanikuni. Alanud tööstuse ajastul oli areng kõige kiirem Tallinnas, Narvas ja Pärnus, Rakvere arenes sarnaselt Viljandile, Paidele ja Võrule kohaliku administratiiv- ja kaubanduskeskusena (Tammaru 2001, 98). See kajastus ka nende linnade rahvuslikus koostises ehk eestlaste osakaal oli suurem kui linnarahvastikul tervikuna. Nii moodustasid eestlased 1897. aastal 80% Rakvere elanikest ja 67% Eesti linnarahvastikust (Tammaru 2001, 89). Eesti iseseisvumine tõi kaasa olulisi muutusi linnade arengus: vähenes suurtööstuse ja suurenes teeninduse osakaal. Et põllumajandus jäi endiselt tähtsaks, siis seondus töökohtade kasv lisaks ka põllumajandusega seotud väiketööstusega. Suurtööstuse kasvu aeglustumine aeglustas ka linnarahvastiku kasvu ning linnades elas Teise maailmasõja eelõhtul vaid kolmandik Eesti elanikest. Rakveret mõjutas suurtööstuse langus vähem kui suuremaid linnu, samas kui väiketööstus ja teenindus kasvasid kiiresti ning ka rahvaarvu kasv oli kiirem kui enamikus teistes Eesti linnades. 1934. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et peamiselt saabusid Rakverre küll maalt pärit inimesed, moodustades 57% linna saabunutest, kuid palju oli ka teistest Eesti linnadest saabujaid: nende osakaal oli suurem kui enamikus teistes vanades maakonnakeskustes (Reiman 1939, 422). See tähendab, et Rakvere positsioon tugevnes Eesti linnadevõrgus kahe maailmasõja vahel. Rakveres kasvas ka eestlaste osakaal sarnaselt teistele Eesti linnadele ning 1934. aastal moodustasid eestlased 91% linna elanikest.
7
0
2500
5000
7500
10000
12500
15000
17500
20000
Ela
nik
e a
rv
Rahvaarv 375 574 1564 3509 5890 7660 10027 10847 14296 17658 19011 19822 17097 16956
1782 1820 1862 1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2008
Joonis 1. Rakvere rahvaarvu muutus, 1782–2008. Allikad: Tammaru 2001, Statistikaamet 2009, Rahvastikuregister 2008 Nõukogude aastatel taastus Eesti iseseisvusajal mõnevõrra aeglustunud linnarahvastiku kiire kasv. Esimene sõjajärgne rahvaloendus 1959. aastal näitas, et linnades elas juba enam kui pool (56%) Eesti rahvastikust, 1989. aastaks jõudis linnaelanike osakaal 71%-ni (Tammaru 2001, 129–130). Peamine linnade kasvu mõjutanud tegur oli taas suurtööstus, mistõttu jäi Rakvere rahvaarvu kasv keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Siiski kasvas linna elanikkond jõudsalt, jõudes viimase nõukogudeaja rahvaloenduse hetkeks 1989. aastal 19 822 elanikuni ehk sisuliselt kahekordistudes võrreldes Eesti iseseisvusaja lõpuga. Eestlaste osakaal moodustas 1989. aastal Rakveres 75%, mis oli enam kui linnarahvastikus keskmiselt (51%), kuid vähem kui mitmes teises vanas maakonnakeskuses, näiteks Paides, Viljandis, Võrus ja Kuressaares (Tammaru 2001, 162). Eesti iseseisvuse taastamine tõi taas kaasa olulisi muutusi Eesti linnade arengus. Juba nõukogudeaja lõpus oli toimunud maa-linn rändepööre: 1983. aastal ületas linnadest maale siirdunud inimeste arv esmakordselt vastassuunalist rändevoogu Eestis tervikuna (Marksoo 1992, 132). Suurematest linnadest, eelkõige Tallinnast kui varasemast siserände peamisest sihtpunktist, alguse saanud protsess levis üha enam ka teistesse linnadesse (Marksoo 1995, 187). Kuid linnade, sh. Rakvere, rändesaldo jäi positiivseks seoses sisserändega mujalt endisest Nõukogude Liidust. Eesti iseseisvudes jätkus väljaränne linnadest maale (peamiselt linnade tagamaale ehk ees- või valglinnastumine) ning mitte-eestlaste sisseränne asendus tagasirändega, mille tulemuseks oli linnade, sh Rakvere, rahvaarvu suur vähenemine 1990. aastatel. 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Rakveres 17 097 inimest. Pärast viimast rahvaloendust on linna rahvaarv püsinud üsna
8
stabiilne, vähenedes siiski mõnevõrra. Nii elas 2008. aasta lõpus Rakveres rahvastikuregistri andmetel 16 956 inimest. Kui võrrelda Rakvere elanikkonna ajaloolist muutust Eesti linnarahvastikuga näeme, et üldine suundumus on sarnane (joonis 2). Välja võib tuua vaid Rakvere rahvaarvu keskmisest kiirema kasvu kahe maailasõja vahel ning keskmisest aeglasema kahanemise nõukogudeaja lõpus. Mõnede sarnase rahvaarvuga Eesti vanade maakonnakeskuste võrdluspeeglis ilmneb samasugune tulemus: Rakvere rahvaarvu kasv oli Eestis iseseisvusaastatel kiirem kui näiteks Haapsalus, Paides ja Viljandis, nõukogudeaja lõpus aga Haapsalust ja Paidest aeglasem (joonis 3). Lisaks võib veel märkida, et sarnaselt Viljandile on Rakvere rahvaarvu muutus läbi ajaloo olnud mõnevõrra stabiilsem kui paljudes teistes Eesti maakonnakeskustes. Nii on ka nende rahvaarv kujunenud teistest mõnevõrra suuremaks (joonis 4). Rahvaarvu muutus sõltub nii sündide ja surmade vahekorrast ehk loomulikust iibest kui saabujate ja lahkujate vahest ehk rändesaldost. Järgnevas analüüsis kasutatavad loomuliku iibe üldkordaja ja rändesaldo üldkordaja iseloomustavad loomuliku iibe ja rändesaldo suurust 1 000 elaniku kohta. Kõige täpsemad andmed Rakvere rahvaarvu muutuskomponentidele on 1989 ja 2000 aasta rahvaloenduste vahelise perioodi kohta ehk ajal kui toimusid kõige suuremad muutused linna rahvastiku arengus. Nende andmete analüüsist andmetest selgub, et Rakvere elanikkond vähenes nii negatiivse loomuliku iibe, sise- ja välisrände saldo tõttu (tabel 2). Andmed kinnitavad ühtlasi seda, et suur negatiivne välisrände saldo (mitte-eestlaste lahkumine), mis jäi samasse suurusjärku kui Eesti rahvastikul tervikuna, põhjustas Rakvere 1990. aastate suure rahvastikukao. Eesti siseses rändes oli Rakvere rändesaldo negatiivne Tallinna, Harjumaa ja Tartuga, muu Eesti ja oma maakonnaga aga positiivne (tabel 3). Sarnane pilt Eesti sisese rände suundumusest ilmneb ka rahvaloenduse järgsel perioodil (tabel 4). Kokku ei ole siserände mõju Rakvere rahvaarvule olnud viimase paarikümne aasta jooksul suur ning pärast mitte-eestlaste väljarände lõppu on Rakvere elanikkond püsinud seetõttu stabiilne. Mõningase rahvaarvu vähenemise põhjuseks on asjaolu, et sündide arv ei ole Rakveres olnud väga suur. See kajastub ka linna rahvasikupüramiidil (joonis 5). Lisaks näeme rahvatikupüramiidilt seda, et Rakveres on väga suur 15–24-aastaste põlvkond ehk kõige intensiivseimas rändeas (õppima asumine, pereloome, tööle asumine) noored. Seetõttu võib arvata, et lähiaastatel toimub Rakverest suhteliselt suur väljaränne, hääbudes aga väikeste 1990. aastate põlvkondade jõudmisega rändeikka.
9
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
1782 1820 1862 1881 1897 1922 1934 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2008
Mu
utu
s, 1
78
2 =
10
0%
Rakvere Eesti linnarahvastik
Joonis 2. Rakvere ja Eesti linnarahvastiku muutus 1782–2008, 1782=100%. Allikad: Tammaru 2001, Statistikaamet 2009, Rahvastikuregister 2008
-20
-10
0
10
20
30
40
1897-
1922
1922-
1934
1934-
1959
1959-
1970
1970-
1979
1979-
1989
1989-
2000
2000-
2008
Aa
sta
ke
skm
ine
mu
utu
s, ‰
Haapsalu Paide Viljandi Rakvere
Joonis 3. Valitud vanade maakonnakeskuste aastakeskmine rahvaarvu muutus (%), 1897–2008. Allikad: Tammaru 2001, Statistikaamet 2009, Rahvastikuregister 2008
10
0
2500
5000
7500
10000
12500
15000
17500
20000
22500
Viljandi Rakvere Kuressaare Võru Valga Haapsalu Paide
Ela
nik
e a
rv
Joonis 4. Vanade maakonnakeskuste rahvaarv, 2008. Allikas: Statistikaamet 2009
Mehed
700 600 500 400 300 200 100 0 100 200 300 400 500 600 700
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80+Naised
Joonis 5. Rakvere linna elanike soo-vanusjaotus, 2008.
Allikas: Rahvastikuregister 2008
11
Tabel 2. Rahvaarvu muutuskomponendid, 1989–2000.
Rakvere linn Eesti Arv Üldkordaja Arv Üldkordaja
Rahvaarv 1989 19 822 1 565 662 Rahvaarv 2000 17 097 1 370 052 Perioodikeskmine rahvaarv 18 460 1 467 857 Rahvaarvu muutus -2 725 -14,7 -195 610 -13,3 Sünnid 2 318 12,5 180 751 12,3 Surmad 2 959 16,0 221 827 15,1 Loomulik iive -634 -3,4 -41 076 -2,8 Siserände saldo -306 -1,6 0 0 Välisrände saldo -1 785 -9,6 -154 354 10,5 Allikad: Rahvaloendus 2000, Statistikaamet 2009 Tabel 3. Rakvere rändesaldo teiste Eesti piirkondadega, 1989–2000 ja 2001–2008. 1989–2000 2001–2008 Tallinn -35 -79 Harjumaa -11 -21 Tartu -6 -10 Muu Eesti 11 13 Lääne-Virumaa 14 32 Kokku -28 -34
Allikad: Rahvaloendus 2000, Rahvastikuregister 2008 Tabel 4. Rakvere rändesaldo teiste Eesti piirkondadega, 2001–2008. 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku Tallinn -44 -105 -132 -132 -35 -55 -77 -50 -630 Harjumaa -24 -19 -27 -31 -20 -16 -28 -6 -171 Tartu -49 -38 24 -10 5 0 -14 0 -82 Muu Eesti 48 17 -5 -24 -10 35 19 20 100 Lääne-Virumaa 76 25 64 76 26 2 1 -13 257 Kokku 83 -95 -12 -45 -8 -32 -98 -62 -269
Allikas: Rahvastikuregister 2008
12
II OSA ANDMED JA METOODIKA
13
ANDMED JA METOODIKA Prognoosiperioodi lähteaasta on 2009, lõppaasta 2030 ja prognoosiperioodi pikkus seega 21 aastat. 20–25 aasta ehk ühe põlvkonna pikkune rahvastikuprognoos on tavapärane, sest erinevalt teistest ühiskonnanähtustest on rahvastikumuutused oluliselt pikemaajalised ja paremini prognoositavad (Katus 1989). Prognoosi aluseks on vanusnihke meetod ning selle koostamisel on kasutatud tarkvarapaketti Spectrum. Vanusnihke meetodil rahvaarvu prognoosimiseks on vaja kõigepealt andmeid uuritava rahvastiku soolise ja vanuselise jaotuse kohta ning prognoositakse nii sündimust, suremust kui rännet. Rahvastikuprognoosi tulemusi mõjutavatest teguritest on olulisim algandmete kvaliteet. Eesti-sisese rände andmekvaliteet on alates 1990. aastatest oluliselt langenud, sest tegeliku elukoha registreerimine ei olnud pikki aastaid kohustuslik (Katus jt 1997; Sjöberg ja Tammaru 1999; 2000). See on paratamatult vähendanud ka rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. Kui kuna 2000. aasta rahvaloendusest on möödunud juba palju aega, tuleb prognoosi koostamisel tugineda siiski rahvastikuregistri andmetele. Prognoosi baas- ehk lähteaastaks on 2009. aasta. Täpsemalt on rahvastikuregistri väljavõtt tehtud 2008 detsembri seisuga, kuid arvestades seda, et tavapraktika kohaselt esitatakse rahvaaru andmed 1. jaanuari seisuga, võib prognoosiperioodi alguseks pidada 2009. aastat. Sündimust ja suremust puudutavad andmed aastate 2000–2008 kohta pärinevad samuti rahvastikuregistrist. Lisaks on taustandmetena kasutatud nii varasema kui viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmeid, samuti võrdlusena ÜRO (United Nations 2007) ja USA rahvaloendusteenindusbüroo (US Census Bureau 2009) andmeid teiste riikide sündimuse ja suremuse kohta. Teiseks prognoosi tulemusi mõjutavaks teguriks on rahvastiku soo-vanusjaotus ehk erinevas vanuses meeste ja naiste arv prognoosiperioodi alguses. Rahvastiku vanusjaotus sisaldab endas varasemate rahvastikuprotsesside tulemit ja selle mõju on tuleviku rahvastikuarengutele väga suur. Vanus on kõige olulisem rahvastikutunnus, sest nii sündimus, suremus kui ränne on koondunud kindlatesse vanuserühmadesse. Suremus hakkab kiiresti kasvama pärast 50 eluaastat. Elukohta vahetatakse kõige sagedamini vanuses 15–34. Seega mõjutab näiteks sündimust kõige enam 20–34 aasta vanuste naiste arvu muutus. Sündimus on suurim 20–34 aasta vanuste naiste seas. Seega mõjutab prognoosi alguse rahvastiku vanusjaotus ka kõigi tuleviku rahvastikusündmuste toimumise tõenäosust. Arvestades sündimuse kasvu 1980. aastatel ja suurt langust 1990. aastatel on sünnitusealiste naiste arvu muutuse mõju prognoosiperioodil sündivate laste arvule olulisem kui naiste sünnituskäitumine (kui suureks kujuneb keskmine laste arv naise kohta). Vanuskoostise suurt mõju aitab mõista järgnev näide. Oletame, et me soovime, et sündide arv püsiks Rakveres kogu prognoosiperioodi vältel stabiilne. Sellisel juhul peaks täna 0–4 aastased tüdrukud sünnitusikka jõudes sünnitama keskmiselt 3,4 last, sest neid on poole vähem kui täna 20–24 vanuses olevaid naisi (keskmine sündide arv naise kohta on praegu
14
1,7, vt ka joonis 5). Seda on aga väga raske uskuda, sest ka suures arvus Aafrika riikides on sündimus langenud alla 3 lapse naise kohta (US Census Bureau 2009). Kolmandaks oluliseks prognoosi tulemust mõjutavaks teguriks on sündimus-, suremus- ja rände-eeldused prognoosiperioodil. Sündimuse osas on keskseks prognoositavaks näitajaks sündimuse summaarne kordaja ehk sündide arv ühe naise kohta. Suremuse osas on keskseks prognoositavaks näitajaks oodatav eluiga sünnimomendil ehk see, kui kaua elavad keskmiselt täna sündivad poisid ja tüdrukud. Rände osas on keskseteks prognoositavateks näitajaks rändesaldo ehk saabujate ja lahkujate vahe ning rändesaldo vanusjaotus. Neljanda põhitegurina mõjutab prognoosi tulemusi ajaperiood. Hästi on prognoositav lähiaastate rahvaarv ja rahvastiku koostis. Mida kaugemale tulevikku vaadata, seda ebatäpsemaks muutub prognoos ja seda erinevamaks muutuvad ka erinevate prognoosivariantide tulemused. Seega kui näiteks aastal 2015 on erinevate stsenaariumide tulemused sarnased, siis aastal 2030 juba oluliselt erinevad. Viienda olulisema tegurina mõjutab prognoosi tulemusi uuritava rahvastiku suurus. Mida arvukam on prognoositav rahvastik, seda vähem mõjutavad seda juhuslikud (rahvastiku)sündmused ja vastupidi. Enamiku Eesti linnade, sh. Rakvere, rahvastik on rahvastikuanalüüsi vaatenurgast suhteliselt väike ning seetõttu on ka juhuslike sündmuste (näiteks mõne aasta suur sisse- või väljaränne) mõju suur. Ning lõpuks tuleb arvestada seda, et rahvastikuprognoose nagu ükskõik milliseid prognoose (nt ilmaprognoos) tuleb regulaarselt üle vaadata ja täpsustada vastavalt olude muutumisele. Kõige mõistlikum on Rakvere rahvastikuprognoos üle vaadata siis, kui Eestis on toimunud järjekordne rahvaloendus.
15
III OSA RAHVASTIKUPROGNOOSI EELDUSED
16
3.1. BAASSTSENAARIUM Rahvastikuprognoosi baasstsenaariumis eeldatakse tavapäraselt, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis tähendab et selle koostamisel rännet ei arvestata. Seega iseloomustab baasstsenaarium Rakvere linna rahvastiku sisemist taastevõimet ehk elujõudu. Prognoosi lähtealuseks on 2008. aasta lõpu (edaspidi 2009, sest tavapraktika kohaselt esitatakse rahvaaru andmed 1. jaanuari seisuga) rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus rahvastikuregistri andmetel. Baasstsenaariumis tuleb prognoosida sündimust ja suremust. Sündimuse puhul on keskseks prognoositavaks näitaks sündivate laste arv ühe naise kohta (sündimuse summaarne kordaja). Rakveres on selleks näitajaks 1,7 ehk ühel kalendriaastal sünnib 1,7 last keskmiselt ühe naise kohta. Suremuse puhul on keskseks prognoositavaks näitajaks sündivate poiste ja tüdrukute oodatav eluiga. Prognoosis koostamisel on arvestatud poiste oodatavaks elueaks 67 ja tüdrukutel 78 aastat. Et baasstsenaariumis lähtutakse eeldusest, et tulevikus jätkub praegune sündimus ja suremus, on kõik need näitajad hoitud kogu prognoosiperioodi vältel ehk aastatel 2009–2030 muutumatuna.
17
3.2. OPTIMISTLIK STSENAARIUM Optimistlik rahvastikustsenaarium haakub Rakvere kui regioonikeskuse stsenaariumiga linna arengus (vrdl Ahas jt 2009).
Sündimus Optimistliku (kõrge) prognoosivariandi sündimuseelduseks on, et sündimus tõuseb praeguselt 1,7 lapselt aastaks 2015 tagasi rahvastikutaasteks vajalikule tasemele ehk ühe naise kohta sünnib keskmiselt 2,0 last, stabiliseerudes seejärel. Sellise arengu aluseks on asjaolu, et keskmine soovitud laste arv ühe naise kohta on kõikjal Euroopas sellisel tasemel. Tegelik laste arv on seni jäänud küll väiksemaks (US Census Bureau 2009), kuid sündimust toetavate rahvastikupoliitikate toel on siiski võimalik, et sündimus tõuseb uuesti rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Eesti vanemahüvitise poliitika on üks olulisemaid sündimust toetavaid poliitikaid arenenud riikides ning avaldab kindlasti toetavat mõju noortele peredele ja sündimusele (Oras ja Unt 2008)
Suremus Optimistliku prognoosivariandi suremuseelduseks on eluea jätkuv kasv. Naiste eluiga kasvab optimistliku prognoosivariandi kohaselt ühtlaselt neli aastat kümne aasta kohta jõudes praeguselt 67 eluaastalt meestel ja 78 eluaastal naistel aastaks 2030 tasemeni 75,4 meestel 86,4 naistel. Selliseid arenguid toetab eelkõige asjaolu, et eluiga on Eestis sarnaselt teistele Ida-Euroopa riikidele väga madal ning optimistliku stsenaariumi korral eeldame eluea kiiret lähenemine Lääne- ja Põhja-Euroopa tasemele. See tähendab eelkõige surmade lükkamist järjest vanematesse vanusrühmadesse, mis toob kaasa rahvastiku kiire vananemise.
Ränne Rände mõju Rakvere rahvaarvule on viimase kahekümne aasta jooksul olnud suhteliselt tagasihoidlik, v.a. 1990. aastate algus kui lahkus märkimisväärne osa mitte-eestlastest. Rakvere kaotab küll elanikke Tallinnale ja Tartule, ka oma lähivaldadele, kuid saab uusi elanikke juurde ülejäänud maakonna ja teiste Eesti piirkondade arvelt. Optimistliku prognoosistsenaariumi korral eeldame, et Rakvere rahvaarv kasvab igal aastal rände teel 50 elaniku võrra. Selline stsenaarium realiseerub, kui noorte lahkumine Rakverest jääb tagasihoidlikuks, ei toimu märkimisväärset perede valglinnastumist ning Rakvere suudab jätkuvalt meelitada nii oma maakonna kaugematest piirkondadest kui mujalt Eestist inimesi nii töökohtade kui meeldiva elukeskkonnaga, st võtta endale regioonikeskuse rolli.
18
3.3. PESSIMISTLIK STSENAARIUM
Sündimus Pessimistliku (madala) prognoosivariandi sündimuseelduseks on, et sündimus langeb praeguselt 1,7 lapselt aastaks 2015 tasemele 1,3 last ühe naise kohta, stabiliseerudes seejärel. Nii negatiivset arengut toetab fakt, et sellisele tasemele langes sündimus Eestis 1990. aastate keskel ning iseloomustab ka mitmeid teisi madala sündimusega riike Lõuna- ja Ida-Euroopas (US Census Bureau 2009).
Suremus Pessimistliku prognoosivariandi suremuseelduseks on eluea stabiliseerumine praegusel madalal tasemel. Oodatav eluiga, eriti meestel, on Eestis võrreldes teiste arenenud ja ka arenguriikidega väga madal (US Census Bureau 2009), mistõttu edasine langus ei ole tõenäoline.
Ränne Rakvere rändesaldo on pessimistliku stsenaariumi korral negatiivne 50 inimese võrra aastas, seda nii noorte lahkumise tõttu Tallinnasse ja Tartusse kui seoses perede valglinnastumisega.
19
3.4. TÕENÄOSEIM STSENAARIUM Tõenäoseim rahvastikustsenaarium haakub Rakvere kui kompaktlinna stsenaariumiga linna arengus (vrdl Ahas jt 2009).
Sündimus Tõenäoseima (keskmise) prognoosivariandi sündimuseelduseks on, et sündimus kasvab mõnevõrra võrreldes tänase tasemega, kuid ei jõua siiski rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Keskmine laste arv naise kohta on enamiku riikides, ka arenguriikides langenud rahvastikutaastest madalamale (joonis 6). Siiski prognoositakse arenenud riikides laste arvu kasvu naise kohta, tasemele 1,8 last naise kohta aastaks 2050 (joonis 7). Eestis on sündimus mõnevõrra kõrgem kui arenenud riikides keskmiselt. Nii eeldatakse prognoosis keskmise laste arvu kasvu Rakveres 1,8 lapsele naise kohta aastaks 2015, stabiliseerudes seejärel sellel tasemel.
Joonis 6. Keskmine laste arv naise kohta maailma riikides, 2009. Allikas: United Nations 2007
20
1,00
1,10
1,20
1,30
1,40
1,50
1,60
1,70
1,80
1,90
2,00
20
01
20
03
20
05
20
07
20
09
20
11
20
13
20
15
20
17
20
19
20
21
20
23
20
25
20
27
20
29
20
31
20
33
20
35
20
37
20
39
20
41
20
43
20
45
20
47
20
49
Sü
nd
ide
arv
na
ise
ko
hta
Joonis 7. Keskmine laste arvu prognoos naise kohta arenenud riikides, 2001–2050. Allikas: US Census Bureau 2009
Suremus Tõenäoseima prognoosivariandi suremuseelduseks on eluea kasv, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui optimistliku prognoosivariand korral. Oodatava eluea kasvu Eestis toetab asjaolu, et eluiga, eriti meestel on väga madal võrreldes paljude teiste arenenud ja arenguriikidega (joonis 8). See peegeldab eluea kasvu peatumist endistes sotsialismimaades 1960. aastate keskpaigas (US Census Bureau 2009). Oodatava eluea kasvu prognoositakse ka juba väga kõrge elueaga riikides ning arenenud riikide meeste keskmine eluiga tõuseb prognooside kohaselt 2050. aastaks 80 eluaastani ja naistel 85 eluaastani (joonis 9). Käesolevas prognoosis eeldatakse meeste eluea mõnevõrra kiiremat kasvu kui naistel, jõudes tänaselt 67 eluaastalt 73 eluaastani aastal 2030. naiste eluiga kasvab tõenäoseima prognoosivariandi kohaselt 82 eluaastani aastal 2030.
21
Joonis 8. Oodatav eluiga maailma riikides, 2009. Allikas: United Nations 2007
50,0
55,0
60,0
65,0
70,0
75,0
80,0
85,0
90,0
20
01
20
03
20
05
20
07
20
09
20
11
20
13
20
15
20
17
20
19
20
21
20
23
20
25
20
27
20
29
20
31
20
33
20
35
20
37
20
39
20
41
20
43
20
45
20
47
20
49
Oo
da
tav e
luig
a s
ün
nih
etk
el
Mehed Naised
Joonis 9. Meeste ja naiste oodatava eluea prognoos arenenud riikides, 2001–2050 (keskmine stsenaarium). Allikas: US Census Bureau 2009
22
Ränne Tõenäoseima prognoosivariandi rändeeeldusteks on 1990. aastatel alguse saanud siserände protsesside jätkumine. Rakvere kaotab noori Tallinnale ja Tartule ning lähivaldadele, kuid võidab muu maakonna ja teiste Eesti piirkondade arvelt. Aastani 2015 on Rakvere rändesaldo 50 inimese võrra aastas negatiivne seoses suurte noorte põlvkondadega rändeeas (joonis 5), seejärel muutub linna rändesaldo nulllähedaseks.
23
3.5. VALGLINNASTUMISE STSENAARIUM Valglinnastumise rahvastikustsenaarium haakub valglinnastumise stsenaariumiga linna arengus (vrdl Ahas jt 2009).
Sündimus ja suremus Valglinnastumise stsenaariumi sündimus- ja suremuseeldused on samad, mis tõenäolisimas stsenaariumis. Seda kahel põhjusel. Esiteks puudub selge põhjendus uute eelduste sissetoomiseks. Teiseks toetab sarnaste sündimuse ja suremuse eelduste kasutamist see, et nii me näeme täpsemalt rände mõju Rakvere linna rahvastikuarengule.
Ränne Valglinnastumise stsenaariumi kohaselt on Rakvere rändesaldo 50 inimese võrra negatiivne sarnaselt pessimistliku stsenaariumiga. Kahe stsenaariumi erinevus seisneb selles, et pessimistlik stsenaarium eeldab nii noorte kui pereealiste väljarännet, valglinnastumise stsenaarium eeldab aga eelkõige ulatuslikumat perede väljaränne Rakvere lähivaldadesse.
24
IV OSA RAHVASTIKUPROGNOOS 2009–2030
25
4.1. RAHVAARV Rahvaarv kasvu näeb Rakveres ette vaid optimistlik stsenaarium ning sedagi mitte lähiaastatel (joonis 10). Ülejäänud stsenaariumide korral rahvaarv väheneb võrreldes tänasega, erineb vaid selle kiirus, mis ei ole samas väga ulatuslik: ka pessimistlik stsenaariumi korral jääb langus 20% piiresse. Seega näitavad stsenaariumid küll erinevaid tulemusi aastaks 2030, kuid jättes kõrvale optimistliku ja pessimistliku stsenaariumi ning vaadates rahvastikuarengu vaatenurgast lühemat ajahorisonti (5–10 aastat), ei ole erinevused siiski väga suured. Nende tulemuste põhjal võib seega väita, et kui prognoosiperioodil ei esine 1990. aastate alguse taolisi välistest teguritest tingitud raskelt prognoositavaid mõjusid, ootab Rakveret ees suhteliselt stabiilne väikese langustrendiga arengu tee. Sellist rahvarvu kasvu stabiliseerumist võis tegelikult täheldada juba nõukogude aja lõpus (joonis 11). Tõenäoseima stsenaariumi korral ei ületa aastaks 2015 rahvaarvu langus suure tõenäosusega 5% piiri ja 2030. aastaks 10% piiri. Kui praegu elab Rakveres 16 900 inimest, siis 2015. aastaks on tõenäoseima stsenaariumi korral elanike arv vähenenud 16 300 inimeseni ja 2030. aastaks 15 800 inimeseni.
50
60
70
80
90
100
110
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
Mu
utu
s, 2
00
9 =
10
0%
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 10. Rakvere rahvaarvu muutus 2009–2030, 2009 = 100%.
26
0
2500
5000
7500
10000
12500
15000
17500
20000
1959 1970 1979 1989 2000 2010 2020 2030
Ela
nik
e a
rv
Joonis 11. Rakvere rahvaarvu muutus, 1959–2030 (tõenäoseim stsenaarium).
27
4.2. LASPSED Kui rahvaarvu muutus tervikuna jääb Rakveres suhteliselt kitsastesse piiridesse, eriti lähiaastatel, siis vanuserühmade osas on muutused suuremad. Eriti ulatuslikud muutused ootavad ees laste (0–14) osas, kusjuures muutused on laste arvu kasvu suunas. Vaid pessimistliku stsenaariumi korral kui sündimus langeb tänaselt tasemelt 1,7 last ühe naise kohta tasemele 1,3 last ühe naise kohta, toob see kaasa laste arvu vähenemise võrreldes tänasega (joonis 12). Baasstsenaarium, optimistlik, tõenäoseim ja valglinnastumise stsenaarium näitavad laste arvu kasvu juba lähiaastatel; kasv jätkub aastani 2025 ning seejärel toimub kahenemine. See tähendab, et kõik need stsenaariumid näitavad sarnast suundumust, erineb vaid muutuste ulatus: optimistliku stsenaariumi korral on kasv suurim, baasstsenaariumi korral väikseim. Seega kui rahvaarv vähenemine jääb 2015. aastaks 5% piiresse, siis laste arv samal ajal kasvab vähemalt 5% ning 2025. aastaks 10%. Kuigi tõenäoseima (ja ka valglinnastumise) stsenaariumi korral ei eeldanud me sarnaselt teistele arenenud riikidele sündimuse kasvu rahvastiku taasteks vajalikule tasemele (ca 2 last keskmiselt ühe naise kohta), mõjutavad laste arvu kasvu aastani 2025 kaks tegurit. Esiteks on Rakveres laste arv praegu väga väike ehk võrdlusbaas on väga madal. Teiseks jõuavad praegu sünnitusikka 1980. aastate suured sünnipõlvkonnad, mistõttu võib laste arvu kasvus lähitulevikus olla kindel sõltumata muudest ühiskonnas praegu aset leidvatest arengutest (süvenev majanduskriis ning suurenev surve vanemahüvitise süsteemile). Samavõrd kindel võib olla selles, et prognoosiperioodi lõpus hakkab laste arv taas kiiresti vähenema, sest selleks ajaks on sünnitusikka jõudnud tänased laste põlvkonnad, mis on ligikaudu poole väiksemad kui 1980. aastate põlvkonnad. Teistpidi võttes tähendaks see, kui laste arv jääks prognoosiperioodi lõpus samale tasemele, et iga naine peaks sünnitama siis keskmiselt poole rohkem lapsi (3,4 last naise kohta) kui täna (1,7 last naise kohta). Seda on väga raske uskuda, sest ka suures arvus Aafrika riikides on sündimus langenud alla 3 lapse naise kohta (joonis 6).
28
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
2009 2015 2020 2025 2030
Mu
utu
s, 2
00
9 =
10
0%
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 12. Laste arvu muutus 2009–2030, 2009 = 100%.
29
4.3. TÖÖEALISED Kui laste arv prognoosiperioodil kasvab, siis tööealiste (15–64 vanused) arv väheneb kõikide stsenaariumide korral (joonis 13). Optimistliku stsenaariumi korral jääb langus 5% piiresse aastaks 2030, pessimistliku stsenaariumi korral ületab aga 20% piiri. Tööealiste arvu langus saab alguse kohe ning suurem vähenemine kestab aastani 2025 ehk on täpselt vastupidine lastele. Aasta 2025 on aeg kui tööikka jõuavad tänased väikesed laste põlvkonnad ehk vähenemine puudutab eriti teravalt nooremat tööiga. Kuna tööpuudus on nii Eestis kui enamikus arenenud riikides suur just noorte seas (Marksoo, 2009), leevendab tööturule sisenevate noorte arvu vähenemine mõnevõrra tänases ja lähiaastate raskes hõiveolukorras survet tööturule. Kui laste arvu muutus oli valglinnastumise ja tõenäoseima stsenaariumi korral üsna sarnane, sest me eeldasime mõlema stsenaariumi korral sarnast sündimuse ja suremuse taset, siis tööealiste osas näitavad kaks stsenaariumit selget erinevust. Juhul kui realiseerub valglinnastumise ehk perede Rakvere lähialadele kolimise stsenaarium (Ahas jt 2009), väheneb ka tööealiste arv Rakveres oluliselt kiiremini (joonis 13). Ehk vastupidi, kompaktlinna või regioonikeskuse stsenaariumi (Ahas jt 2009) realiseerudes linna arengus jääb paremaks ka Rakvere rahvastiku vanusjaotus (neile kahele linna arengu stsenaariumile vastavad tõenäoseim ja optimistlik rahvastiku arengu stsenaarium). Rakveres ei ole siiski nii ulatuslikku valglinnastumist kui Tallinna linnaregioonis toimunud (Tammaru jt 2004), mistõttu ei ole ulatusliku valglinnastumise stsenaarium lähitulevikus kõige tõenäosem. Samas tuleb siiski arvestada seda, et kui praegused 1980. aastate suured põlvkonnad jõuavad pereikka, edenevad tööalaselt ja unistavad oma majast, võib see valglinnastumisele siiski kaasa aidata, mida arvestab ka tõenäoseim stsenaarium. Pigem on raske prognoosida, millal täpselt sedalaadi areng toimub, sest selle realiseerumist peab toetama äritsükkel — eluasemetingimusi on massiliselt võimalik parandada vaid siis kui laenuvõimalused on kättesaadavad piisavalt suurele hulgale inimestele (Tammaru jt 2009). Samas võib olla üpris kindel, et soodsas majandusolukorras leiab prognoosiperioodil kindlasti aset ka väike Rakverest väljakolimise laine, kuid selle täpset ajastust ei ole võimalik prognoosida, sest majandusprognooside ajahorisont on oluliselt lühem rahvastikuprognooside ajahorisondist.
30
50
60
70
80
90
100
110
2009 2015 2020 2025 2030
Mu
utu
s, 2
00
9 =
10
0%
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 13. Tööealiste arvu muutus 2009–2030, 2009 = 100%.
31
4.4. PENSIONIEALISED Kui laste arv suureneb ja tööealiste arv väheneb, siis tööjätueas (65 ja vanemad) inimeste arv püsib pigem muutumatuna (joonis 14). Optimistlik stsenaarium kus eeldati eluea kiiret kasvu, eriti meestel, näitab küll pensioniealiste arvu kasvu 20% võrra 2030. aastaks, valglinnastumise stsenaarium (sisaldab inimeste lahkumist enne tööjätuikka jõudmist) näitab aga enam kui 20% suurust kahanemist. Seega valglinnastumise stsenaarium vähendab oluliselt Rakvere rahvastik vananemist. Ülejäänud stsenaariumide vahelised erinevused on väikesed ja näitavad seda, et tööjätueas inimeste arv väheneb lähiaastatel (aastani 2015), stabiliseerudes seejärel. 2030. aastal on pensioniealiste arv võrreldav tänasega. Seega kui tööealine elanikkond vananeb prognoosiperioodil peamiselt seoses väikeste põlvkondade sisenemisega tööturule, siis hüppelist vananemist pensioniealiste inimeste arvu suurenemise tõttu prognoos ette ei näe.
50
60
70
80
90
100
110
120
130
2009 2015 2020 2025 2030
Mu
utu
s, 2
00
9 =
10
0%
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 14. Pensioniealiste arvu muutus 2009–2030, 2009 = 100%.
32
4.5. VANUSJAOTUS Lõpetuseks analüüsime Rakvere rahvastiku vanusjaotuse muutust (vt ka lisa) ja sellel põhinevate indeksite dünaamikat. Nii baasstsenaarium, optimistlik, kui tõenäoseim stsenaarium ei näita olulisi nihkeid kolme põhilise vanusrühma jaotuses (tabel 5). Laste osakaal jääb 16–18%, tööealiste osakaal 62–66% ning pensioniealiste osakaal 19–22% piiresse. Pessimistlik stsenaarium näitab teistest kiiremat ning vastupidi, valglinnastumise stsenaarium teistest aeglasemat vananemist. Olulised muutused toimivad siiski Rakvere rahvastikupüramiidi kujus. Kui seni on püramiid suhteliselt ühtlane (joonis 5), siis ajaga süvenevad 1980. aastate sündimuse kasvust ja 1990 ja 2000. aastate madalast sündimust tingitud lained, mis korduvad üle põlvkonna (joonis 15). Täpsemalt tähendab see seda, et 1980. aastatel sündinute põlvkond jõuab prognoosiperioodi lõpuks 2030. aastal 40-tesse eluaastetesse ning suur on ka nende laste põlvkond (10–19 vanused). Samas kui 1990 ja 2000. aastate põlvkonnad ise (20–40 vanused aastal 2030) ja nende laste põlvkonnad (alla 10-aastased) on väiksemad. Suur 40. aastaste arv 2030. aastal tähendab seda, et tööjätuikka jõuavad nad umbes aastal 2050 ehk et alles siis süveneb hüppeliselt linna rahvastiku vananemise probleem. Kuni selle ajani vananeb vaid tööjõud. Just lähiaastatel halveneb tööturusurve indeks: tööturult lahkumise eas inimesi on rohkem kui sisenemiseas noori (joonis 16). Seejärel olukord paraneb. Valglinnastumise stsenaariumi korral on tööturusurveindeksi muutus kõige parem. Ülalpeetavate arvus laiemalt siiski lähema 10 aasta jooksul olulisi muutusi ei toimu, halvenemine saab alguse aga 2020. aastast (joonis 17). Rakvere rahvastiku vanuspüramiidi lainelisus on juba toimunud rahvastikuprotsesside tulemus ka seda enam tagantjärele muuta ei saa. See tähendab ühtlasi, et varem toimunud arengute mõjul kujunenud vanusjaotuse võim on suur, tekitades suure rajasõltuvuse ja mitmeid probleeme linnaelu planeerimise vaatenurgast. Kui vahelduvad suured ja väikesed sünnipõlvkonnad, siis muutub pidevalt (kuigi aegase tempoga) näiteks vajadus lasteaia- ja koolikohtade järele.
33
Tabel 5. Laste, tööealiste ja pensioniealiste osakaalu muutus (%), 2009–2030.
Lapsed
Tööealised
Pensioni-
ealised Kokku
Baasstsenaarium
2009 15 67 18 100 2015 16 67 17 100 2020 16 66 18 100 2025 17 64 19 100 2030 16 65 19 100
Optimistlik 2009 15 67 18 100 2015 16 66 17 100 2020 17 65 18 100 2025 19 62 19 100 2030 18 62 20 100
Pessimistlik 2009 15 67 18 100 2015 15 67 18 100 2020 14 67 19 100 2025 14 66 20 100 2030 12 66 22 100
Tõenäoseim 2009 15 67 18 100 2015 16 67 17 100 2020 17 66 18 100 2025 18 64 18 100 2030 17 64 19 100
Valglinnastumine 2009 15 67 18 100 2015 16 67 17 100 2020 17 66 16 100 2025 19 64 16 100 2030 19 65 16 100
34
Mehed
700 600 500 400 300 200 100 0 100 200 300 400 500 600 700
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80+Naised
Joonis 15. Rakvere linna elanike soo-vanuskoostis, 2030 (tõenäoseim stsenaarium).
0,00
0,25
0,50
0,75
1,00
1,25
1,50
2009 2015 2020 2025 2030
Tö
ötu
rusu
rve
in
de
ks
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 16. Tööturule sisenejate (5–14) suhe tööturult lahkujatesse (55–64), 2009–2030.
35
0,00
0,10
0,20
0,30
0,40
0,50
0,60
0,70
2009 2015 2020 2025 2030
Sõ
ltu
vu
ssu
he
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
Joonis 17. Ülalpeetavate (lapsed, pensioniealised) suhe tööealistesse, 2009–2030.
36
KOKKUVÕTE • Rakvere kuulub n.ö vanade maakonnakeskuste rühma ning tema asend Eesti
linnadevõrgus on olnud stabiilne, paiknedes läbi sajandite rahvaarvult seitsmendal-kaheksandal kohal
• Rakvere elanikkonna kasvukiirus jäi Eesti suurematest linnadest maha nii kaubandusest mõjutatud hansaajal kui hilisemal tööstuse ajastul (19. sajandil), samuti nõukogude industrialiseerimise ajajärgul
• Rakvere kui mitmekesise majandusega administratiiv- ja teeninduskeskuse rahvastikuareng on aga olnud parem Eesti iseseisvusperioodidel kui linnade arengus puuduvad suured välismõjud
• Rakvere rahvastikuarengu üldise stabiilsuse juures eristub sarnaselt teistele Eesti linnadele vaid mitte-eestlase lahkumisest tingitud suur rahvastikukadu 1990. aastatel
• Prognoosiperioodi alguses 2009. aastal elas Rakveres 16 900 inimest
• Suurte väliste vapustuste puudumisel näitava erinevad prognoosivariandid jätkuvalt stabiilset mõningase vähenemisega rahvastikuarengut: 2015. aastaks on tõenäoseim stsenaariumi korral elanike arv vähenenud 16 300 inimeseni ja 2030. aastaks 15 800 inimeseni
• Prognoosivariantide vahelised erinevused ei ole väga suured ka aastal 2030: optimistlik stsenaarium näitab 5% suurust rahvastikukasvu, pessimistlik stsenaarium 20% suurust rahvastikukadu ning ülejäänud kolm stsenaariumit jäävad nende kahe vahele
• Laste arv prognoosiperioodil suureneb, tööealiste arv väheneb ja tööjätueas inimeste arv püsib stabiilne
• Kolme peamise vanuserühma (lapsed, tööealised, pensioniealised) vahekorras ei toimu siiski olulisi muutusi, küll aga vananeb tööealine elanikkond
• Ülalpeetavate määr püsib Rakveres järgneva 10 aasta jooksul muutumatuna, seejärel hakkab ülalpeetavate arv suurenema
• Varasemate rahvastikuarengute tulemusena tänaseks kujunenud linna rahvastiku vanusjaotusel on suurem mõju tuleviku rahvastikuarengule kui prognoosiperioodi jooksul toimuvatel rahvastikusündmustel (sündimus, suremus, ränne), tekitades suure rajasõltuvuse ja mitmeid probleeme linnaelu planeerimise vaatenurgast
37
KIRJANDUS Ahas jt 2009. Rakvere üldplaneering. Rakvere: Rakvere linnavalitsus. Ainsaar, M. 1997. Eesti rahvastik Taani Hindamisraamatust tänapäevani. Tartu: Tartu
Ülikooli trükikoda. Aluve, K. 1993. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus. Billari, F., Kohler, H.-P. 2008. Patterns of Low and Lowest-Low Fertility in Europe.
Elektroonselt kättesaadav aadressil http://www.ssc.upenn.edu/~hpkohler/working-papers/wp-2002-040.pdf.
Katus, K. 1989. Eesti demograafiline areng läbi sajandite. EKDK Rahvastiku-uuringud
seeria B:9. Katus, K., A.Puur ja L.Sakkeus 1997. Population data and reorganisation of statistical
system: case of Estonia. Trames 3:1, 171–189. Marksoo, A. 1992. Dynamics of rural population in Estonia in 1980s. Estonia: Man and
Nature, 129–153. Marksoo, A. 1995. Estonian urban system in transition. Acta Wasaensia, Urban
Development and Urban Life (toimet. M.Palomäki ja J.Karunaratne). Vaasa: Universitas Wasaensis, 179–192.
Marksoo, A. 1999. Restructuring of urban and rural settlement in Estonia. Shock-Shift in
Enlarged Europe (toim. F. Carter ja W. Maik). Aldershot: Ashgate, 81–102. Marksoo, Ü. 2009. Regional Unemployment Disparities in Estonia. Käsikiri Tartu
Ülikooli geograafia osakonnas. Moora, H. 1955. Muistsete linnuste uurimise tulemustest ENSVs. Muistsed asulad ja
linnused (toimet. H.Moora ja L.Jaanits). Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 46–87. Nõmmik, S., O.Kurs ja V.Koorits 1969. Eesti NSV administratiivsest rajoneerimisest.
Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 166–180. Palli, H. 1996. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia
kirjastus. Palli, H. 1998. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Tallinn: Teaduste Akadeemia
kirjastus. Rahvastikuregister 2008. Rakvere linna rahvastik. Andmebaas Rakvere Linnavalitsuses
(andmetellimus käesoleva rahvastikuprognoosi koostamiseks). Rea, T. 1960. Eesti NSV linnaliste asulate geneetilisest klassifikatsioonist
(sotsialismieelsel perioodil). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 18–39. Reiman, H. 1936. Asustustihedus ja rahvaarvu muutumine Eestis. Eesti Statistika 173:4,
169–176. Sjöberg, Ö. ja T.Tammaru 1999. Transitional statistics: Internal migration patterns and
urban growth in post-Soviet Estonia. Europe-Asia Studies 51:5, 421–842. Sjöberg, Ö. ja T.Tammaru 2000. Rahvastiku ruumiline ümberpaiknemine
üleminekuperioodi Eestis. Akadeemia 12:8, 1730–1751. Statistikaamet 2009. Rahvaloendused Eestis. Elektroonselt kättesaadav aadressil
http://www.stat.ee.
38
Tammaru, T. 2001. Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel.
Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 13. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tammaru, T., Kulu, H.; Kask, I. (2004). Urbanization, suburbanization, and counterurbanization in Estonia. Eurasian Geography and Economics 45:3, 212–229.
Tammaru, T., Leetmaa, K., Silm, S., Ahas, R. 2009. Temporal and spatial dynamics of the new residential areas around Tallinn. European Planning Studies 17:3, 423–439.
United Nations 2007. World Population Prospects. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division. Working Paper No. ESA/P/WP.202.
Oras, S., Unt, M. S. 2008. Sündimust mõjutavad tegurid Eestis. Tallinn: Rahvastiku´-ministri büroo http://www.rahvastikuminister.ee/public/Raport_19jaan.pdf
US Census Bureau 2009. International Population Database. Elektroonselt kättesaadav aadressil http://www.census.gov.
Volkov, L. 1980. Eestimaa asustus. Tallinn: Eesti raamat.
39
LISA Rakvere rahvaarvu vanusjaotus, 2009–2030.
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine 2009
0-4 695 695 695 695 695 5-9 944 944 944 944 944
10-14 879 879 879 879 879 15-19 1146 1146 1146 1146 1146 20-24 1319 1319 1319 1319 1319 25-29 1117 1117 1117 1117 1117 30-34 1038 1038 1038 1038 1038 35-39 1260 1260 1260 1260 1260 40-44 1127 1127 1127 1127 1127 45-49 1185 1185 1185 1185 1185 50-54 1164 1164 1164 1164 1164 55-59 1076 1076 1076 1076 1076 60-64 919 919 919 919 919 65-69 795 795 795 795 795 70-74 752 752 752 752 752 75-79 626 626 626 626 626
80+ 868 868 868 868 868 Kokku 16910 16910 16910 16910 16910
2015
0-4 962 1106 817 995 1014 5-9 720 744 698 706 725
10-14 923 939 908 909 894 15-19 872 880 827 902 872 20-24 1079 1080 1004 1117 1095 25-29 1306 1315 1261 1307 1337 30-34 1153 1171 1138 1154 1214 35-39 1015 1041 1000 1001 1016 40-44 1218 1251 1203 1183 1145 45-49 1126 1159 1111 1084 1039 50-54 1133 1168 1119 1092 1048 55-59 1114 1157 1106 1075 1031 60-64 1014 1065 1011 968 918 65-69 833 864 831 804 755 70-74 657 669 654 648 608 75-79 551 563 548 544 519
80+ 847 865 844 839 823 Kokku 16524 17036 16081 16328 16055
40
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
2020 0-4 910 1116 647 984 981 5-9 958 1116 802 990 1007
10-14 718 755 684 702 699 15-19 920 942 863 907 897 20-24 868 877 761 909 879 25-29 1073 1084 967 1113 1121 30-34 1298 1324 1241 1301 1381 35-39 1144 1187 1117 1147 1197 40-44 1003 1057 976 987 943 45-49 1195 1259 1168 1158 1054 50-54 1094 1160 1068 1052 942 55-59 1083 1159 1062 1044 935 60-64 1037 1129 1027 1002 882 65-69 904 986 900 868 765 70-74 693 744 688 678 593 75-79 491 522 487 494 436
80+ 796 842 791 802 754 Kokku 16187 17260 15247 16138 15465
2025
0-4 832 1033 558 909 910 5-9 907 1127 633 982 975
10-14 956 1127 788 989 980 15-19 716 759 639 701 703 20-24 916 940 796 905 904 25-29 863 883 724 906 907 30-34 1066 1095 948 1109 1167 35-39 1287 1340 1218 1295 1364 40-44 1131 1204 1091 1138 1124 45-49 984 1071 945 974 856 50-54 1161 1261 1122 1134 958 55-59 1046 1158 1015 1016 837 60-64 1007 1139 986 985 796 65-69 924 1057 913 912 737 70-74 752 867 746 742 609 75-79 519 596 513 525 430
80+ 732 814 724 758 669 Kokku 15799 17468 14360 15981 14925
41
Baas Optimistlik Pessimistlik Tõenäoseim Valglinnastumine
2030 0-4 751 954 476 819 829 5-9 829 1045 545 908 903
10-14 905 1138 619 981 949 15-19 953 1131 743 987 984 20-24 712 758 574 699 711 25-29 911 945 760 902 932 30-34 858 895 707 904 954 35-39 1057 1112 927 1105 1152 40-44 1271 1357 1190 1286 1290 45-49 1110 1218 1059 1126 1037 50-54 955 1079 905 956 766 55-59 1108 1260 1065 1097 854 60-64 975 1147 943 965 708 65-69 897 1077 876 902 663 70-74 768 945 756 788 592 75-79 564 712 557 584 450
80+ 716 862 705 761 625 Kokku 15339 17638 13407 15771 14399
