Rannarootslased ehk eestirootslased

Kai Aus

Sisukord• Asualad (3)

• Rootsikeelseid kohanimesid (4)

• Noarootsi kohanimed (5)

• Aja- ja kultuuriloost (6-7)

• Külamaastik (8)

• Küla, elamu (9-10)

• Tuba (11-12)

• Elatusalad (13)

• Hülgepüük (14)

• Jaala (15)

• Lambakasvatus Pakril (16)

• Kiri Rootsi kuningale (17)

• Toidutavad (18-19)

• Lambajuustu valmistamine (20)

• Pulmatoidud ja -tantsud (21-22)

• Rahvamuusika (23)

• Rahvarõivad (24-30)

• Mardikombed (31-32)

• Kogudused ja kultuurielu (33-38)

• Tööleht (39)

• Kasutatud allikad (40)

Kai Aus 3

Asualad• Rootslaste asualad olid vanemal ajal palju laialdasemad • 1920.-1930.aastatel:

+ Naissaar, Pakri saared;+ Risti kihelkonna rannikul Kloostri valla Kurksi küla;+ osa Vihterpalu valda;+ kogu Noarootsi kihelkond Osmussaarega;+ Vormsi saar;+ Hiiumaal Reigi Rootsiküla;+ Ruhnu saar.

• Idapoolseim rannarootslaste küla oli Rootsi-Kallavere küla Maardu linna territooriumil.

Kai Aus

Kai Aus 4

Rootsikeelseid kohanimesid

• Noarootsi - Nuckö• Osmussaar - Odensholm• Ruhnu - Runö• Vormsi - Ormsö• Naissaar - Nargö• Riguldi - Rickul• Pakri - Ragöarna• Rootsikeelsed külanimed

on rööpnimedena kasutusel Noarootsi vallas ja rootsikeelsel kujul Vormsilhttp://www.rnhf.se/

Kai Aus

Kai Aus 5

Noarootsi kohanimed

http://www.rnhf.se/Kai Aus

Kai Aus 6

Aja- ja kultuuriloost• Rannarootslased (omanimetus Aibofolket - "saarerahvas").• Rootslased saabusid peamiselt Soome rootsikeelsetelt

aladelt.• X - XIV sajandil, eri asulatesse eri aegadel.• Keskajal oli rootslasi umbes 10 000 (ca 2 - 3% rahvastikust).• Eestirootslaste keel moodustab omaette murderühma,

Rootsi kirjakeelest on siinsed murded nii häälikuliselt kui sõnavaraliselt lahkuminevad (võrreldav erinevusega eesti keele ja setu murde vahel).

• Eestirootslased säilitasid palju vana skandinaavia kultuuri omapärasusi.

Kai Aus

Kai Aus 7

• Eesti Vabariigi aeg - kiire kultuuriline ja majanduslik areng.• Läbikäimine eri asualade vahel ning Rootsiga tihenes ning

1930. aastatel oli senine isoleeritus murtud.• Välja arvatud Reigi, oli igal pool rootslastel omakeelseid

algkoole, Haapsalus rootsikeelne gümnaasium.• Rahvuslikuks häälekandjaks ajaleht "Kustbon" ("Randlane").• Baaside lepinguga sunniti rootslased lahkuma Osmussaarelt,

Pakri saartelt, Paldiskist ning Naissaarelt ja paigutati ümber Eesti mandriossa ja Vormsi saarele.

• Teise maailmasõja ajal 1943.-1944.a. lahkus valdav osa (7920) Rootsi, jäi u. 1500.

• Nõukogude perioodil enamik eestirootsi alasid suleti piiritsooni, rootsikeelsed koolid suleti, kontaktid Rootsiga katkesid.

Kai Aus

Kai Aus 8

Külamaastik

Korsi talu Ruhnus

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Korsi%20talu%20peretytrega.html

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Kylamaastik.html

Kai Aus

Kai Aus 9

Küla, elamu• Eestirootslased elasid kobarkülades.• Talud suurte lehtpuude varjus, eemalt jäi mulje

pigem metsatukast kui külast.• Loode-Eesti rootslastel kolmeruumiline elamu

rehest lahus, rehielamu oli tarvitusel ainult Ruhnu saarel.

• Elamu koosnes lahtise koldega esikust, suurest toast ja kambrist.

• Tubade sisustus dekoratiivsem ja mitmekesisem kui eestlastel.

Kai Aus

Kai Aus 10

• Eeskoda ühtlasi köök, millest tulenes elamutüübi nimetus – kodaköökelamu.

• Eeskojal puudus lagi, koldesuits ja keeduaurud tõusid vabalt katuseharja alla ning sealt unkaaugust välja.

• Õlgkatuse kaitseks tulesädemete eest oli kolde kohale üles seatud suitsukumm, mille alla riputati kettide või kookude otsa keedupajad.

• Korstna ehitamine väljapoole maja oli rannarootsi eripära.

• Kütteta kambrit kasutati suvel elu- ning talvel hoiuruumina.

Kai Aus

Kai Aus 11

Tuba

Ahju ees müüripingil istusid naised ja tegid käsitööd

http://pilt.delfi.ee/picture/4808945/

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Kristiina%20Jons.htmlhttp://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1426/rannarootslased.zip/eesti_vabariigi_aeg.html

Kai Aus

Kai Aus 12

• Tuba on rootsipäraselt mõtteliselt kaheks jagatud -ahjupoolne naiste ja söögilauapoolne meeste osa.

• Lapsed magasid laial pingil, mis asetses lõunaseinas.• Mõlemal pool söögilauda olid pingid: ees lahtine

naiste pink ja taga seina külge kinnitatud meeste pink.

• Peremees istus auväärsel kohal laua tagumises nurgas, külaline pandi istuma peremehe kõrvale.

• Perenaine istus kas naistepoolsel küljel peremehe kõrval või laua teises otsas, kust sai vabamalt liikuma.

• Võõras tööjõud talus sõi alati pererahvaga samas lauas.

• Lapsed istusid ühes laua otsas ja neil oli seal oma kauss.

Kai Aus

Kai Aus 13

Elatusalad

• Põllunduses kaheväljasüsteem, skandinaavia päritolu konksader.

• Hülgepüük sügisel või talvel.• Jahile mindi väikeste püügiseltsidena kaasas

suur paat elamiseks, lisaks väikesed jalastega paadid ja kelgud.

• Küttimisel kasutati hülgepüssi, hülgerauda, hülgevõrku, hülgeõnge.

Kai Aus

Kai Aus 14

Hülgepüük

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Hylgekytt.html

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Laevaehitus%20Limo%20rannas.htm

Laevaehitus Limo rannas

Kai Aus

Kai Aus 15

Jaala - hülgepüügipurjekas

• Pikkus umbes 10 m ja laius 3m.

• Ahtripoolne mast tahapoole kaldu, vöörimast lühem ja otse.

• Osa vöörist tekiga kaetud, samuti ruhvialune.

• Jaalasid ehitati 1860. -1920.aastatel. http://www.aiboland.ee/

Kai Aus

Kai Aus 16

Lambakasvatus Pakri saarel• Lambalüps. Lambale asuti

kaksiratsi selga, nii et looma pea lüpsja tagant jalgade vahelt välja vahtis.Lüpsti kahe käega väikese piimakibu sisse.

• Lihast suitsetasid pakrilased oma vanaaegseis köögikorstnais suurepärast sinki.

• Nahast õmmeldi kasukaid.

http://www.erm.ee/pakrirootslased/pisirahvakurbm%E4nag.htm

Kai Aus

Kai Aus 17

Kiri Rootsi kuningale

• Rannarootslastel oli tava kuningalt abi paluda.

• Rannarootslaste viimane kiri kuningale oli vormsilaste kaebekiri oma parunihärra peale 1860. aastatel.

• 2003.a. tava elustati - paluti abi rannarootslaste kaljase Hop- peti taastamiseks ja kutsuti kuningat perega külla.

http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?f=16&t=2723Kai Aus

Kai Aus 18

Toidutavad

• Nii suvel kui talvel oli kolm söögikorda: hommikul kell 8, lõuna ajal kella 1–2 paiku ja õhtul 7–8 ajal.

• Suvel võeti sellele lisaks 5–6 paiku hommikuoodet – kasteti leib kalasoolvette, uuemal ajal söödi võileiba.

• Peale lõunat magati söögiund. Pikali heites pandi üks jalg teise peale ja magati nii kaua, kui jalg maha kukkus.

• Suvel söödi rohkem hapupiima, kala ja suitsuliha; talvel rohkem liha ja lihasuppe.

• Igaks nädalapäevaks olid kindlad toidud.

Kai Aus

Kai Aus 19

Veel toidust• Katsikule võeti kaasa kapsalehel küpsetatud tangukakku.• Väikseid lapsi võõrutati rinnapiimast rinna peale tõrva

panemisega, luti asemel imesid lapsed soolvette kastetud leivakoorukest.

• Õlu saatis kõiki rannarootslaste pühi ja perekondlikke pidusid, õlut pruuliti linnastest, millele sageli lisati kadakamarju.

• Erinevalt eestlastest ei tehtud verivorsti, küll aga mitmesuguseid verekooke.

• Ei söödud kama, kilet, rokka, sülti jt. eestlaste toite ning seeni, sest väidetavalt neid saarel ei olnud.

Kai Aus

Kai Aus 20

Lambajuustu valmistamine• Piim kurnati läbi kadakate patta, kus seda kuumutati

peaaegu keemiseni.• Kalgendamiseks lisati piima hulka mõni tilk vedelikku,

mis saadi ööpäev puunõus õlles leotatud tükikesest kuivatatud vasikamaost.

• Siis tõsteti katel kohe tulelt ära, lisati soola, pressiti juustumass kätega kokku ja pandi vormi. Hoiti ööpäev, keerati ümber ja raputati soola peale.

• Seejärel võeti juust vormist välja ja pandi suitsukööki nõgese- ja lepasuitsu kätte kuivama. Kuivatamine kestis 2–3 päeva, mille jooksul juustu sagedasti ringi keerati, et see lössi ei vajuks.

• Juustusid tuli ka pesta, et need liiga mustaks ei läheks.

Kai Aus

Kai Aus 21

Pulmatoidud

• Kohe peale lapse sündi hakati talle pulmasinke korjama.• Igal aastal pandi üks suitsutatud sink kõrvale ja riputati

suitsuköögi lae alla.• Enne jaanipäeva vanal kuul kuivatati sinke päikese käes ja

pandi seejärel endisesse kohta tagasi.• Pulmade eel keedeti aastatega kogutud singid ära, leemelt

võetud rasv pandi kaussi ja kutsuti külarahvas seda maitsma.

• Rasva sisse kasteti leiba, singid söödi pulmade ajal.• Pulmatoidud olid ka sepik, kartulisupp ja siiakala.• Pulmadeks tehti soolikatessetopitud vorste, mida viidi aita

nn. mõõgameestele.• Need lõid vorstid vorstimõõgaga pooleks, sõid ära ja läksid

seejärel pruuti tuppa viima.

Kai Aus

Kai Aus 22

Rannarootslaste pulmatants

http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_uuemad/rt_paaristantsud

Tuntumad paaristantsud olid valss, polka,reinlender, papiljon, padespaan, galopp

http://www.estonica.org/et/pildid/Rannarootslased/Kai Aus

Kai Aus 23

Rahvamuusika

• Mandril oli tavalisem pill viiul.

• Pakri saartel torupill

• Hiiumaal ja Vormsil ta(gel)harpa - lihtne keelpill.

• Laialt oli levinud mitmehäälne kirikulaulude laulmine, pikka aega kasutati Punscheli saksa koraaliraamatut koos H. Spegeli 1695. aastast pärit lauluraamatuga. http://www.rattsatt.com/forelasningar.html

tagelharpa

Kai Aus

Kai Aus 24

Ruhnu pere

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Ruhnu%20pere.htmlKai Aus

Kai Aus 25

Ruhnu tüdrukud

http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Ingrid%20Vikstund.html

Kai Aus

Kai Aus 26

Rahvariided• Eestisse saabunud rootslased olid pärit erinevatest

Rootsimaa piirkondadest ja saabumine siia oli toimunud eri aegadel.

• Rahvariie oli paikkonniti küllaltki erinev.• Eesti rahvariietest on rootsi mõjudega Hiiumaa riided,

kus vahendajateks on olnud sealsed rootslased.• Vormsi ja Ruhnu naised kandsid rahvariideid kuni Eestist

lahkumiseni.• Must kurrutatud seelik, mille allääres värvilisest lõngast

pael ai.• Seeliku peal abielunaistel lillmustriline põll.

Kai Aus

Kai Aus 27

• Käised linasest riidest, püstkaeluse ja õlalappidega, mis on kaunistatud punasest lõngast

ristpistes ornamendiga.• Nipslipitsid: rannarootslaste eripära - 16-24 pulga

abil valmistati kuni 10 cm laiuseid pitse tanudele ja pluusidele.

• Õlarätik villane, punase lillmustri ja narmastega, rinnal preesiga kinnitatud, rätiotsad vöö vahel.

• Ülerõivas pikk-kuub, mis naistel on kroogetega.• Peas lõngast palmitsetud peavõru.• Jalas kanti pastlaid.

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vanausulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/rannarootslaste-kultuuripaumlrand.html

Kai Aus

Kai Aus 28

TUPPANA on soeng:juuste hulka põimitud

villane lõng

Pruudi pidulik tanu

http://www.erm.ee/pakrirootslased/Rahvariided.htmKai Aus

Kai Aus 29

http://www.estlandssvenskarna.org/folkdrakter/8-Nuckoe-bild-VIII.jpg

http://www.estlandssvenskarna.org/folkdrakter/5-Ormsoe-bild-V.jpg

http://www.erm.ee/pakrirootslased/Rahvariided.htmKai Aus

Kai Aus 30

Meeste rõivad• Põlvini ulatuv õlaõmblusteta särk linane, varrukate ja

kroogitud kaelaauguga.• Pikk-kuub erinevalt naiste omast krookimata, krae,

taskute ja kuue nööbiga.• Värvimata villasest põlvpükste värvliga sääreotstes olid

augud säärepaelte jaoks.• Kahe tasku ja kuue nööbiga vesti eestükk villane,

tagaosa puuvillane, püstkrae otsad ei ulatanud kokku.• Suvel kandsid mehed musta kaapkübarat, mille külge

pulmade ajal seoti punased ja valged lindid.• Kaelarätik oli poest ostetud ja punasekirju.• Varrastel kootud ja vanutatud sukad ulatusid

põlvedeni.• Jalas parkimata nahast pastlad.

Kai Aus

Kai Aus 31

Mardikombed

• Mardid ja kadrid pidasid pidu vaheldumisi – ühed ühel, teised teisel aastal.

• Mardid kogunesid ühte tallu, kus seati üles laevamudel.

• Kaasa võeti toidupoolist ja mardimaskid.

• Mardid moodustasid laeva meeskonna ja neil oli kaks peameest (galfara) kipparit.

KIPPAR/KIPPER –väikese laeva kapteni vana nimetus

http://www.estonica.org/et/pildid/Mardimaskid/?maxKai Aus

Kai Aus 32

• Peamehed panid ette puumaskid ja selga pööratud kasukad, muud mardid ehtisid end nagu keegi oskas.

• Nalja saatel mängiti laeva laadimist, meresõitu jms. Löödi ka tantsu, kuid ainult mardid omavahel.

• Pealtvaatajad pidid etendusele pääsemiseks kingitusi andma.

• Mardid käisid ka mööda küla kerjamas ja laulmas. Saadud kingid toodi mardimajja, kus joodi õlut ja söödi toidukraam ära.

• Pärast peo lõppu jäid maskid hoiule peresse, kus pidu peeti.

• Järgmisel korral toimus pidu uues kohas.

Kai Aus

Kai Aus 33

Eestirootslaste kogudused ja kultuurielu korraldus

• Eestirootslaste kogudused kuuluvad Eesti Evangeelse Luteri Kiriku koosseisu.

• Eestirootslaste seas levisid XVIII/XIX sajandil äratusliikumised nagu hernhuutlus, Vormsi rootslastest suur osa astus koguni vene õigeusku.

• Eestirootslased moodustasid kultuuriomavalitsuse 2007. aastal.

Kai Aus

Kai Aus 34

Rootsi- Mihkli kogudus Tallinnas,Rüütli t. 9

•Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kirik alates 1733.aastast, mis oli XX sajandil eestirootslaste vaimne keskus, kus töötas algkool ja ajakirja “Kustbo”

toimetus.• Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirik spordisaal.• Kogudus taastati 1990 ja kirik taaspühitseti 2001. aastal.

http://jaakjuske.blogspot.com/2010/12/tallinna-rootsi-mihkli-kiriku-ponev.html http://www.epl.ee/artikkel/474788

Kai Aus

Kai Aus 35

Prangli kirik ja Noarootsi kirik

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Prangli_Laurentiuse_kirik2009.jpg

http://www.noavv.ee/galerii/yldine/image_10.htmlKai Aus

Kai Aus 36

Vormsi luteri Püha Olavi kirik ja Vormsi õigeusu Ülestõusmise kirik

http://pilt.delfi.ee/picture/5528421/

http://laulukene.blogspot.com/2009/05/reisist-vormsile-koos-suure.html

Kai Aus

Kai Aus 37

Ruhnu kirikud: vana 1644 ja uus 1912

http://www.7is7.com/otto/estonia/ruhnu_church.html http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10438

Kai Aus

Kai Aus 38

Osmussaare kirik

Jeesuse kabeli varemed surnuaia väravas

http://www.kaiueko.ee/kirikud/L%C3%A4%C3%A4nemaa

http://www.eestikirik.ee/taxonomy/term/68?page=5

Kai Aus

Kai Aus 39

Eestisse asumise aeg ja põhjus

Kogukonna asustusala sisserännu ajal ja tänapäeval

Traditsiooniline küla, elamu; mil määral järgitakse praegu

Traditsioonilised elatusalad, mil määral tegeletakse nendega praegu

Usuline kuuluvus, eripärad

Traditsiooniline rõivastus, mil määral järgitakse praegu

Seosed endise kodumaaga

Integreerumine Eesti kultuuriruumi

Kai Aus

Kai Aus 40

Kasutatud allikad

• G. Hoppe. Eestirootslased. Autor ja Rootsi Instituut. Printfabriken, Karlskrona 2004

• G. Ränk. Ühe pisirahva kurbmäng.Mälestusi ja elamusi Pakri evakueerimisepäevilt 1940. aasta kevadelhttp://www.erm.ee/pakrirootslased/pisirahvakurbm%E4nag.htm

• http://www.aiboland.ee/• http://et.wikipedia.org/wiki/Rannarootslased• http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/rootsi.html• http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/rannar

ootslased• http://www.estonica.org/et/pildid/Rannarootslased/• http://www.muuseum.haapsalu.ee/• http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/112-eestirootslased• http://www.odensholm.se/

Kai Aus