16
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT Uusasumitele ja tänavatele nimede panekust Mida on võitnud piirialad koostööst? Kagu-Eesti uued sihid Väikekirikute roll muutuvas ajas SUVI 2015 teenuste kättesaadavust Kuidas mõõta

Regi suvi 2015

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infolehe Regi suve number.

Citation preview

Page 1: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Uusasumitele ja tänavatele nimede panekust

Mida on võitnud piirialad koostööst?

Kagu-Eesti uued sihid

Väikekirikute roll muutuvas ajas

SUVI 2015

teenustekättesaadavust

Kuidas mõõta

Page 2: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Esimest korda on koalitsioonil ühi-ne nägemus kohaliku omavalitsu-se reformist ja seatud on ka konkreetsed tähtajad. Selle refor-miga ei saa enam oodata ega ot-

sustamist tulevikku lükata. Pika ja lohi- seva sissejuhatuse asemel oleme võtnud sihiks teha reformi eelnõu juba järgneva-te kuude jooksul valmis ja soodustada omaalgatuslikke ühinemisi, et 2017. aasta kohalike valimistega moodustuksid uued ja tugevamad omavalitsused.

Need on omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestel on hea elada. Need on omava-litsused, mis pakuvad heal tasemel avalik-ke teenuseid ning on juhitud asjatundlikult ja arvestavalt. Need on omavalitsused, kes saavad ja suudavad mõelda kaugele ning tegutseda jätkusuutlikult.

Omaalgatuslike ühinemiste hoogusta-miseks on peatselt kavas käiku anda eelnõu praeguste ühinemistoetuste märki-misväärseks suurendamiseks. Mis sama tähtis – ühinemise võimalikult ladusaks teostamiseks saavad omavalitsused vaja-duse korral küsida nõu ekspertidelt. Ko-genematus või oskamatus ühinemist ette valmistada ei peaks saama ühegi omava-litsuse komistuskiviks.

Ühinemise otsus ei pruugi olla kerge, kuid otsustamatus on tihtipeale halvem valik. Loodavas kohaliku omavalitsuse reformi seaduses seatakse kriteeriumid, millele omavalitsus peab vastama. Kui omavalitsus neile ei vasta ning omaalga-tuslikult ei ühine, tuleb jääda ootama rii-

gi suunavat kätt. Praegu on hea aeg teha kaugelevaatav mõtteharjutus: millist ko-duvalda või -linna meie kohalikud elani-kud vajavad? Kuidas näeme sedasama valda või linna 10 aasta pärast? Aga 25 aasta pärast? Kes siin elavad ja miks nei-le siin meeldib?

Samu küsimusi võib esitada ka riigi kohta. Mis on need tegevused, mis viivad meid lähemale visioonile saada uueks Põhjamaaks – hästi kaitstud, perekonda ja võrdseid võimalusi väärtustavaks, kon-kurentsivõimeliseks ja dünaamiliseks rii-giks? Riigihalduse ministrina tõden, et tulevikku vaadates peame siin ja praegu astuma olulisi samme, et riigivalitsemine oleks jõukohane, paindlik ja koostööl põ-hinev. Valitsussektori töötajate arv peab olema korrelatsioonis tööealiste elanike arvuga ning olukorras, kus tööealine ela-nikkond kahaneb, tuleb kokku tõmmata ka riigipalgaliste hulka.

Kavas on jätkata riigi tugiteenuste kon-solideerimist, mis juba nüüdseks on and-nud häid tulemusi, näiteks võib tuua Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse. Eesti peab e-riigina olema eestkõneleja ja see tähendab jätkuvat innovatsiooni igas valdkonnas, avaliku sektoriga eesotsas. Alustame plaanidest juurutada senisest mugavam ja kiirem e-riigihangete prot-sess ning muuta e-arved avalikus sektoris kohustuslikuks. Nimetatud näidete ja teis-tegi riigihalduse ministri vastutusalasse kuuluvate tegevuste eesmärk on sama – parendada Eesti konkurentsivõimet ja kii-rendada majanduskasvu.

Sisukord 3 Lühiuudised

4 Avalike ja erateenuste kättesaadavuse uuring

6 Kuidas saavad uusasumid nimed?

8 Planeerimine elanikkonna kahanemise tingimustes

10 Kagu-Eesti uued sihid

11 Kodanikuühiskonna käekäik

12 Väikekirikute roll tänapäeval

14 Kokkuvõtteid suurest piiri- ülesest koostööst

16 Narva promenaad meelitab turiste

ARTO AAS, riigihalduse minister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

Sissejuhatuse asemel

Koostatud siseministeeriumis kontakt: Merje Klopets, 612 5227, [email protected]: Kristiina Kruuse kujundus: Profimeediakaanefoto: Maarja Otsafotol: Alasniidu lasteaed

2 I SUVI 2015

Page 3: Regi suvi 2015

Eesti regionaalarengusse panustati läinud aastal üle 57 miljoni euro, millest ligi 47,6 miljonit moodustasid välistoetused.

Siseministeeriumi haldusalas on ligi vee-randsada toetusmeedet ja -programmi, alates hajaasustuse või väikesaarte prog-rammidest ning lõpetades gümnaasiu-mivõrgustiku korrastamise või linnalise

piirkonna arendamise meetmetega. Nende kõigi eesmärk on sama: Eesti inimeste heaolu erineva-tes piirkondades ning kestlik ja ühtlane areng.

Riigisisestest programmidest anti toetust 2083 projektile summas 9,6 miljonit eurot. Välistoetusi said 79 projekti suurusjärgus 47,6 miljonit eurot.

Enamiku eelmisel aastal toetust saanud projek-tide elluviimist alustatakse tänavu. Muu hulgas on antud toetusi kergliiklusteede ehituseks, koolima-jade ja lasteaedade renoveerimiseks, Jõhvi logis-tika- ja äripargi rajamise esimese etapi alusta- miseks, ürituste, näiteks Setomaa päevade korral-damiseks, Kihnu sadamahoone ehitamiseks ja veel paljudeks teisteks piirkondade arengut toeta-vateks tegevusteks.

Siseministeeriumi regionaalvaldkonda ootavad ees muutused

Siseministeeriumist lähevad rahandus- ministeeriumi valitsemisalasse ka 15 maavalitsust. „Meie struktuurimuudatu-sed on osa laiemast riigireformi pake-tist, mis sai paika valitsuse läbi-

rääkimistel,” ütles siseministeeriumi kantsler Leif Kalev. Valitsemisalade ümberkorraldusega soovitakse kantsleri selgitusel tagada riigi- ja haldusreformi elluviimiseks kogu valdkonna ter-viklikum juhtimine ja selgem vastutuse jaotus.

Regionaalteemadest jäävad siseministeeriumi pädevusse kodanikuühiskonna arendamise, rah-

vastikutoimingute ja usuasjade valdkond ning sellega seoses SA Kodanikuühiskonna Sihtkapi-tal ja AS Andmevara.

Plaanide järgi viiakse muudatused ellu 1. sep-tembriks ja üleminevaid valdkondi jääb endiselt juhtima riigihalduse minister Arto Aas.

Niisiis mõjutab muudatus ennekõike sise- ja ra-handusministeeriumi ning maavalitsusi. Kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartnerite jaoks ei muutu ümberkorraldustega kuigi palju: kontakt- isikud ja senised tegevused jäävad samaks, kuid muutub osa asukohti ja kontaktandmeid.

Muudatus seisab ees ka järgmisel aastal, kui seni siseministeeriumi hallatavaid Setomaa aren-guprogrammi, Peipsiveere programmi ning Võro- ja Mulgimaa arendustoetusi hakkab koor-dineerima maaeluministeerium.

Regionaalarengusse panustati üle 57 miljoni euro

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

SUVI 2015 I 3

Uue valitsuse läbirääkimistel kokkulepitu tulemusel muutub osaliselt siseministeeriumi vastutusala. Nii viiakse rahandus-ministeeriumisse üle regionaalarengu, planeeringute ja regionaalhalduse osakond. Viimasest jääb siseministeeriumisse kodanikuühiskonna valdkond.

Page 4: Regi suvi 2015

Lasteaed, apteek, toidupood – need on vaid mõned näited teenustest, mille lähedus ja kättesaadavus mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Igaüks soovib vajalikke

teenuseid saada võimalikult kodu lähedal. Ent mis on ka majanduslikult otstarbekas?

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus (RAKE) uuris siseministeeriumi tellimu-sel avalike ja erateenuste ruumilist kät-tesaadavust. Uuringu eesmärk oli pakkuda välja kriteeriumid, mis aitaksid

suunata teenustevõrgu kujundamist kogu Eestis ühtsetel alustel. Täpsemalt öeldes – kuhu kavan-dada koolid, raamatukogud ning muud era- ja avalikud teenused selliselt, et tarbijad oleksid ra-hul ja teenusepakkuja tuleks majanduslikult välja.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõu-niku Tiit Oidjärve sõnul on tegemist olulise uurin-guga maakonnaplaneeringute uuendamise kon- tekstis. „Perspektiivset asustusmustrit pole või-malik demokraatlikult kokku leppida ilma teenu-seid analüüsimata. Uuring on teadaolevalt Eestis esmakordne kompleksne metoodiline ülevaade era- ja avalike teenuste kavandamise alustest, mis annab põhjendatud aluse asustuse suunamiseks maakonnaplaneeringutes,” selgitas ta.

Teenuste liigitusUuringu ühe autori, RAKE analüütiku Veiko Sepa selgitusel vaatlesid nad 45 era- ja avaliku teenuse kasutamise sagedust ja majanduslikku tasuvust seotult elanike arvuga.

TEKST: KRISTIINA KRUUSE

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Uuringu tulemusel liigitati teenused viide rüh-ma. „Vältimatud ja sageli kasutatavad teenused, nagu näiteks lasteaed või põhikool, peavad asu-ma võimalikult elukoha lähedal,” kõneles ta. „Elu-kohast kaugemal võivad asuda harvemini kasutatavad teenused, sest nendeni jõudmiseks vajaminev aeg on summaarsena väiksem ning ka mõju elukvaliteedile nõrgem.” Samuti võib har-

4 I SUVI 2015

kättesaadavuse mõõdupuu?Milline on teenuste

Page 5: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

SUVI 2015 I 5

vemini kasutatavate teenuste valiku aluseks saa-da ennekõike kvaliteet, mitte asukoht.

Teenuste tasuvust on Veiko Sepa selgitusel või-malik määratleda mitmeti. „Kommertsteenuste puhul kujundab nõudlus üsna üheselt selle, kas teenust on võimalik mõnes asukohas jätkusuutli-kult ja kvaliteetselt osutada või mitte,” rääkis ta. Avalike teenuste või kogukonnateenuste pakku-misel on Veiko Sepa sõnul seevastu küsimus ühis-kondlikes ja kogukondlikes väärtustes: kui palju ollakse valmis teenuse eest maksma ning milline on kulude mõistlik jaotus piirkonniti.

Tiit Oidjärve hinnangul on uuringu üks olulisi praktilisi väärtusi määratlus, millisest elanike ar-vust alates on mõistlik piirkonniti teenuseid kavan-dada. Näiteks ühistranspordi terminali või kultuurimaja rajamisest on uuringu järgi otstarbe-kas rääkida, kui keskuse ning selle tagamaa elanike arv on vähemalt 4500. Kohalike põhiteenuste – na-gu raamatukogu, lasteaed või rahvamaja – loomi-seks on vaja vähemalt 1500 elanikku ning kohalike lihtteenuste, nagu algkool, postipunkt või toidu-kauplus, pakkumise peale tasub mõtlema hakata piirkondades, kus elanike arv on minimaalselt 500.

Uuringus on teenuste hea kättesaadavuse mõõ-dupuuna määratletud ka aeg, kui kaua võiks ini-mestel maksimaalselt kuluda teenuse pakkumise kohta jõudmiseks. Näiteks kohalike lihtteenuste (nt postipunkt, algkool, spordiväljak) puhul on sel- leks kuni 25 minutit, mis teeb umbes 2 km jalgsi. Põhiteenuste (nt piirkonnapolitseiniku vastuvõtu- punkt, haruapteek) puhul 30 minutit ehk 2,5 km jalgsi ning kõrgema tasandi keskuses pakutavate teenuste (nt apteek, hambaravi, eakate hooldeko-du, maagümnaasium) puhul 45 minutit ehk ligi 27 km ühissõidukiga või 53 km autoga.

KAIDO PADAROmniva postiteenuste divisjoni juht

TIIA KALLASViljandi maavalitsuse planeeringu- talituse juhataja

Maakonnaplaneeringu koostamisel oleme Viljandi-maal teenuskeskuste küsimuse lahendamise algus-järgus ning kõnealuse uuringu tulemusi saab edukalt kasutada maakonnaplaneeringu koostamisel.

Täiendavalt tuleb arvestada maakonna piirkondlik-ke eripärasid, kuulata erinevate huvirühmade seisu-kohti ja arutada teemat kohalike omavalitsustega, mille järel saab välja töötada lõpliku planeeringula-henduse.

Võimalikult ulatusliku postivõrgu ja suure teenuste valiku üleval pidamine ühelt poolt ning äriettevõtte kasumiootuste täitmine teiselt poolt on keeruline ülesanne.

Meie lahenduseks on senisest suurem koostöö partneritega ja uued lahendused. Postiteenuste pak-kumiseks ei pea enam igas külas olema postkontor, vaid neid teenuseid saab osutada ka külapoes asuv postipunkt, iseteeninduslik pakiautomaat või vaja-duse korral kaugeimasse metsatallu jõudev kirja-kandja. See, et postiteenused liiguvad parema kättesaadavuse huvides postkontoritest välja kohta-desse, kus inimesed oma igapäevaseid talitusi tee-vad, on ülemaailmne trend.

Kuid ükskõik kui iseteeninduslikuks ja digitaalseks meie elu muutub, jäävad inimeste kodud ja kontorid asuma ikka Eestimaa eri paikades ning tuleb leida mitmesuguseid viise, kuidas neile saadetisi kätte toi-metada.

Teenuskeskuste määratlemisel ei tohiks Veiko Se-pa hinnangul seada eesmärgiks teenuste säilita-mist ilmtingimata seal, kus need on juba olemas, vaid vaadata tuleb suuremat pilti. Seejuures peab arvestama nii elanikkonna vähenemise ja vana-nemisega kui ka uute, näiteks e-teenuste lisandu-misega.

Suurem piltKui teenuste planeerimisel jääda passiivsesse rol-li ja kokkuleppeid ei saavutata, on Veiko Sepa sõ-nul mustemaks stsenaariumiks teenuste ja ühes nendega ka elanikkonna koondumine järjest enam suurtesse keskustesse.

„Selle asemel, et oodata, kuni kahe teenuseosu-taja konkurentsis üks teise alistab, on vähemalt avalike teenuste planeerimisel mõistlik jõuda piirkondlikule kokkuleppele, kus ressursid koon-datakse teenuste kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ta-gamiseks teenuskeskustesse,” lisas ta.

Uuringu tulemused saavad siseministeeriumi nõuniku Tiit Oidjärve sõnul kohe praktilise väl-jundi maakonnaplaneeringute kaudu. Kõikides Eesti maakondades on planeeringud koostamisel ja neis määratletakse ka maakonna keskuste võr-gustik. Samuti on uuring aluseks kohaliku haldu-se reformi aruteludele. Uuringut rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium ning selle leiab siseministeeriumi veebilehelt.

kättesaadavuse mõõdupuu?

Page 6: Regi suvi 2015

Siseministeeriumi regionaalhalduse osa-konna nõunik Tõnis Rüütel selgitas, et kohanimed on väga olulised: neil on tä-napäeval kanda oma roll nii infotehno-loogilises, juriidilises kui ka reaalses

maailmas. Riikliku kohanimekorralduse eesmärk on korraldada kohanimede kasutust nii, et erine-vate maailmade vahel ei tekiks konflikte.

Rüütel tõi näitena Läänemaal asuva Rohuküla bussipeatuse sildi, millele oli kunagi kirjutatud Rohuküla küla. „Kuigi inimesele on selge, et nii kokku kui ka lahku kirjutades tähendab küla ikka-gi küla, tuleb masinale seda eraldi „öelda”,” nen-tis ta. Sestap tuleb ette, et infotehnoloogilise maailma tehtud vead satuvad siltidele ja hakka-vad mõjutama keelekasutust.

Tõnis Rüütli sõnul on kohanimekorraldusega tegelevate ametnike üks ülesandeid selliste olu-kordade lahendamine ja vältimine. See kõik toob kaasa seaduste täpsustamise ja määrused, et ees-timaised kohanimed oleksid jätkuvalt inimlikud ega leviks masinlik keelekasutus. Ametnike teine suur tegevusvaldkond on nimede muutmise ja uute nimede määramisega kaasnevate problee-mide lahendamine.

Eestis leiduvad Sputniku, Traktori, Tapamaja, Briketi, Hallivanamehe, 26. Juuli ja Puuvilla tänav. Põnevaid nimesid kannavad ka paljud

külad, talud ja uusasumid. Mõni nimi on inspireeritud ümbritsevast loodusest, mõni aga on kohaga täiesti seostamatu.

TEKST: SIGNE IVASK

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

6 I SUVI 2015

Heal kohal

mitu nime

Puuvilla26. Juuli

Aga kust need nimed ikkagi tulevad? Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja ja nimeteaduse ehk onomastika teadlase Peeter Pälli sõnul ei ole Ees-tis kohta, millel pole nime juba varasemast ajast. „Meil on nimed põldudel, heinamaadel, kividel, metsadel, soodel ja jõgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia,” rääkis ta. Just nimelt vanad koha-nimed on esimene võimalus, kust uus nimi võiks välja kasvada. Nõndaviisi hakkab koht lihtsalt kandma oma kunagist vana nime.

Rikkalik varamuTeiseks on kirjeldavad nimed, nende puhul pee-takse silmas, millise objekti juures koht on või mille juurde tee viib. Peeter Pälli koostatud täna-vanimede nõuandes on kirjas, et need nimed või-vad tekkida kas koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide või muu põhjal. Näiteks maanteed on nimetatud selle järgi, kuhu need viivad, Tallinnas on Narva, Paldiski, Pärnu ja Tartu maantee.

Peeter Päll tõi kolmandaks välja, et tänavanime-sid võib panna ka temaatika alusel. Sel juhul ar-vestatakse koha sümbolite, eripärade, ajaloo ja rahvapärimusega. Näiteks Tartu Supilinna linna-

Page 7: Regi suvi 2015

dest ja aadressidest. Veel tuleb ette, et nime panemisel kasutatakse arendusalal või selle lähe-duses asuvate tänavate nimesid, näiteks Karukel-lakodu, Mäepealse, Karsti, Kodukolde, Padriku- Puki, Vana-Kuuli, Merirahu või Sipelga.

Liisi Sokk ütles, et endiste tööstus- või tootmis- ettevõtete nimede kasutus domineerib peamiselt ärikvartalite, aga ka mõnede elamukvartalite pu-hul – Noblessneri, Baltika, Rotermanni, Lutheri, Ilmarise, Dvigateli (Ülemiste City). Ala endisele või praegusele kasutusele viitab näiteks Tivoli või Paepargi elamurajooni nimi.

On aga hulk selliseid nimesid, mis on lihtsalt ol-nud arendajale meelepärased, kuid konkreetse kohaga seostamatud, näiteks Pärnaõue ja Hõbe-metsa. Siiski tuleb silmas pidada, et uusasumite nimed pole ametlikult kinnitatud kohanimed ega vasta paljuski kohanimedele kehtestatud nõuete-le, lisas Liisi Sokk. Pigem on tegemist kinnisvara- arendajate kaubamärkidega, mille kaudu oma toodet reklaamida.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Meil on nimed põldudel, heinamaadel, kividel,

metsadel, soodel ja jõgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia, ütleb Peeter Päll.

SUVI 2015 I 7

osas, kus praegu asuvad Oa, Herne, Selleri, Me-loni ja Marja tänav, järgitakse ühte temaatikat. Päll lisas, et ajalooliselt oli Supilinna ala kunagi suures osas linnakodanike aiamaa, sellest kasvas omakorda välja nimede temaatika.

On ka neljas nimepaneku võimalus, mida täna-päeval tuleb ette suhteliselt vähe. „Pühendusni-med on ka üks nimepanemise allikaid, aga see ei ole Eestis viimasel ajal eriti levinud,” sõnas Päll. Tema hinnangul kasutati inimeste nimesid täna-vanimedena rohkem nõukogude ajal, kuid prae-gu sellest enamasti hoidutakse.

UusasumidAsumitest ja nende nimedest rääkides ütles Tal-linna linnaplaneerimise ameti kohanimekorral-daja Liisi Sokk, et Tallinna 84 asumi piirid ja nimed pandi paika 1990. aastate alguses. Tema sõnul püüti säilitada ajalooliste linnajagude nimesid, sealjuures valiti asumitele nimed veel ka vanade kohanimede, ajalooliste objektide ja ise-loomuliku looduse alusel.

Sokk leidis, et asumi mõiste on küll uus, kuid kogukondlikult oluline. „Kui Tallinna asumid oma nime, piiride ja isikupäraga peegeldavad varem väljakujunenud kooslusi, siis taasiseseisvumisele järgnenud hoogne arendustegevus on toonud kaasa palju omanäolisi uusasumeid,” nentis ta. Seni kasutuseta olnud või uue eesmärgi saanud aladele on rajatud nii elurajoone kui ka ärikvarta-leid, sealjuures on arendaja nimevalikuid teinud erinevatel alustel.

Sokk tõi välja, et mitmed arendajad on pidanud sobivaks uute elurajoonide nimetamist ajalooliste asumite järgi. Näiteks Tondi kvartal, Loopealse, Laiaküla ja Pikaliiva elurajoon. „Omapärane ni-melahendus on Merivälja2 elurajoonil, mis asub Merivälja ja Mähe piiril,” sõnas ta.

Pilk minevikkuKohanimede puhul on lähtutud ka maa-alale jää-vatest vanadest kohanimedest, kinnistute nime-

Tivoli

Sipelga

Selleri

Nimed võivad tekkida näiteks koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide, ajaloo, rahvapärimuse, sümbolite, pühenduse või muu põhjal.

Nimede allikad

Page 8: Regi suvi 2015

8 I SUVI 2015

Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik,

mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub.

TEKST: ANDRES LEVALD siseministee- riumi planeeringute osakonna nõunik

Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võr-ra. Vähenemine ei toimu aga ühtlaselt ko-gu Eestis. Üksnes Harju- ja Tartumaal on linnadesse koondumise tõttu ette näha

nappi elanike arvu kasvu. Seevastu Järva- ja Hiiu-maal võib kahanemine olla isegi üle 30 protsendi. Ülejäänud maakondades jääb see valdavalt 20–30 protsendi vahele.

Samal ajal kasvab üle 65-aastaste inimeste osa-kaal tänapäevaga võrreldes osas maakondades (Hiiu-, Valga-, Ida-Virumaa) kahekordseks ja lähe-neb 40 protsendile elanikkonnast. Noored lähevad linnadesse, nii mõnedki lahkuvad Eestist. Rahvas-tikupüramiidi teravik suundub tasapisi allapoole.

Kuid inimesed on kõige väärtuslikum vara, mida hoida. Inimeste põhivajaduste rahuldamist mõju-tab elukoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmi-se võimalusi pakkuv asustussüsteem. Samuti

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Elanikkonna

kahanemine ja vananemine

esitab väljakutseid

Mänguväljak ümber ehitatud paneelelamute piirkonnas Grimmas.

FOTO: HEIKI KALBERG

Eesti planeerijad koos linnapeaga Meisseni raekoja ees. FO

TO: M

EISS

ENI L

INN

AVA

LITS

US

Page 9: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

SUVI 2015 I 9

töökohtade olemasolu ja teenuste kättesaadavus kas kodukohas või selle lähiümbruses.

Suurem plaanPlaneeringute hierarhias kõige kõrgemal asuv üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on seadnud peamiseks arengueesmärgiks tagada elamisvõi-malused Eesti igas asulas. Meie hõredalt asusta-tud maal, kus elab keskmiselt vaid 29 elanikku ruutkilomeetril, ei ole kuigi lihtne seda teha.

Mõistlik on õppida ka teiste riikide kogemustest. Häid võrdlusmomente pakub näiteks Soome või siis Saksamaa idaosa Saksi liidumaa, asustustihe-dus on neis vastavalt 18 ja 220 elanikku ruutkilo-meetri kohta.

Siseministeeriumi planeeringute osakond ja Eesti Planeerijate Ühing sõlmisid koostööleppe, et õppida tundma kahaneva rahvastiku tingimustes toimuva planeerimise parimaid praktikaid ja tut-vustada neid Eestis.

Alustuseks tehti 14.–17. aprillini kahekümne osalejaga õppereis Saksi liidumaale. Leipzigi maa-teadusinstituudis (Leibnitz-Institut für Länderkun-de) anti ülevaade Saksamaa rahvastiku prog- noositud arengust ja sellega arvestamisest asus-tussüsteemi planeerimisel.

Leipzigist jätkas rühm reisi regionaalrongiga Grimmasse. Seal saime näha, kuidas linn, mida Saksamaa taasühinemise järel iseloomustas pank-rotistunud tööstus ja kahanenud elanikkond, on võitnud ühinemisest ümbritsevate küladega. Pla-neerijaid võtsid vastu ka Meisseni ja Lommatzschi linnapea, kellega arutati erineva suurusega koha-like omavalitsuste koostöö eeliseid ja probleeme.

Esinduslikul arutelul Saksimaa siseministeeriu-mis Dresdenis vahetasid Eesti planeerijad mõtteid regionaalplaneerimise, demograafilise arengu ning maapiirkondade ruumilise arengu teemadel. Järgnes jutuajamine Bautzeni linnavalitsuses ning tutvumine Ülem-Lausitzi planeerimisega.

Uudsena mõjus kolme eraldi paikneva linna – Bautzeni, Hoyerswerda ja Görlitzi – koostöö, et ühiselt täita kõrgema tasandi keskuse ülesandeid. Need linnad on teadvustanud endale piirkondliku koostoimimise ja ühise turunduse vajadust.

Õppereisile järgnes 7. mail rahvusvaheline se-minar „Ruumiline planeerimine kahaneva elanik-konna tingimustes” Tallinna Ülikoolis. Lisaks planeerimisasjatundjatele Saksamaalt (maastiku-arhitekt-linnaplaneerija Ernst Panse) ja Soomest (professor Juha Kotilainen) tutvustas kahaneva rahvastikuga ümbruskonnas toimetuleku koge-musi Poola suurlinna Lodźi linnaplaneerija-arhi-tekt Lukasz Pancewicz. Eestit esindas Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra, kes rääkis piirilinna Val-ga võimalustest teel tulevikku. Seminar lõppes töötubadega ja järgmisel päeval peetud kokkuvõt-va aruteluga siseministeeriumis.

Lahenduste otsinguilTeiste kogemustest õppides tuleb leida Eestile so-bivad lahendused. Koostamisel olevate maakon-naplaneeringute põhimõtted peavad teostuma

Teadmine, et Eesti ühiskond kahaneb ja et kahanemise mõju on piirkonniti väga erinev, on meil üldiselt olemas. Puuduvad aga teadmised, mida selle keerulise ja komp-leksse probleemiga ette võtta. Selleks on välisriikide ko-gemused olulised.

Seminar „Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonna tingimustes” oli Valga linnavalitsuse silmis väga tänuväärne ettevõtmine. See oli minu teada esimene üritus, kus riik kor-raldas elanike arvu kahanemisega seotud probleemide arute-lu. Seminaril osalejatel (peamiselt Eesti planeerijatel) oli võimalus tutvuda Soome, Saksamaa ja Poola kogemustega.

Teiste kogemused aitavad meil mõista, et sarnased prot-sessid toimuvad ka mujal Euroopas ja me ei ole nendega sil-mitsi seistes üksi. Seminari eesmärk ei olnud ega saanudki olla kõnealuse teemaga seotud probleemide lahendamine. Laiema arutelu stardipauguna oli see aga väga tähtis.

JIŘÍ TINTĚRA Valga linnaarhitekt

üldplaneeringutes. Just planeeringute kaudu saab kohalikul tasandil kokku leppida selles, kui-das suunata kasutada olev raha eelkõige positiiv-setesse ettevõtmistesse, mis tagavad elanikkonna püsimise tulevikus.

Kindlasti tuleb leida lahendus, kuidas tagada asustuse kompaktsus keskustes, et toetada kogu-kondade teket ja lävimist. Üle peab vaatama ka nn põllukülade planeeringud, mis tihtipeale ei ole ellu viidud nii, nagu esialgu kavandatud.

Samuti on kahaneva ja vananeva ühiskonna ko-hustus kestma jäämiseks toetada noorte toimetu-lekuvõimalusi, et hoida ära olukorda, kus nad on töö või teenuste otsingul sunnitud oma koduko-hast lahkuma. Selle eelduseks on valmisolek ühi-selt tegutseda kõigil tasanditel.

Kuidas seda kõige mõistlikumalt teha, vajab veel ühist arutamist. Koostöös planeerijate ühinguga valmivad juuni lõpuks üldised soovitused kahane-va rahvastiku tingimustes tulevikku suunatud pla-neeringute koostamiseks.

Teiste kogemustest õppides tuleb leida Eestile sobivad

lahendused.

Arutelu Saksimaa siseminis- teeriumis.

FOTO

: JO

HA

N-A

KSE

L TA

RB

E

Page 10: Regi suvi 2015

Täpselt aasta eest välja töötama hakatud Kagu-Eesti tegevuskava on nüüdseks valmis ja kinnituse saanud, ent punkt dokumendi viimasel real ei tähenda selle lõppu,

vaid alles sisulise ja palju suurema töö algust.

Tegevuskava koostamist koordineerinud siseministeeriumi nõunik Sulev Valner pidas kõige ambitsioonikamaks ees-märgiks pidurdada piirkonna elanike arvu vähenemist hoolimata statistika-

TEKST: KRISTIINA KRUUSE

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Kagu-Eesti

10 I SUVI 2015

• Paistab väljapoole ühtse ja tugeva omanäolise piirkonnana ja on igas mõttes (majanduslikult, kultuuriliselt, julgeolekuliselt) oluline osa Eesti riigist kui tervikust.

• Ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud.• Üks eripära on piiriregiooniks, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiriks

olemine.• Tuntud ja hea mainega turismisihtkoht.• Elanike sisse- ja väljarände saldo on tasakaalus või positiivne.

Kagu-Eesti visioon aastal 2020

ameti rahvastikuprognoosidest. „Sisse- ja välja-rände saldo peaks senisest negatiivsest trendist jõudma vähemalt tasakaalu,” märkis ta.

Selle sihi saavutamisega seostub tihedalt teine-gi eesmärk: jõuda palgatasemes aastaks 2020 vä-hemalt 90 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Sulev Valner lisas, et praeguses julgeolekuolu-korras ei teki küsimust, miks on tähtis elu edene-mine piirialadel, sealhulgas pika nn rohelise piiriga Kagu-Eestis. „On oluline, et ka edaspidi elaks seal piisavalt inimesi, kes tunnevad end Ees-tile vajalikuna,” lausus ta.

Kagu-Eesti tugevusena tuuakse välja kaunist loodust ja omanäolisi kultuurilis-ajaloolisi piirkon-di, nagu Vana-Võrumaa, Setomaa ja osa Mulgi-maast. Ent Sulev Valneri sõnul kipub praegu iga maakond, ja ka väiksemad piirkonnad, liiga palju vaid oma kitsastes piirides mõtlema. Koostöö piir-kondade vahel aitaks jõudsamalt edasi areneda. „Selle elluviimisse peavad panustama mitmed mi-nisteeriumid vastavalt oma tegevusaladele, aga vähetähtis pole ka kohapealsete eestvedajate roll,” rääkis Sulev Valner.

Kas on oht, et tegevuskava jääb vaid paberile? „Uues koalitsioonileppes on Kagu-Eesti tegevus-kava elluviimine igatahes eesmärgina selgelt kir-jas, seega pole see lihtsalt üks dokument riiulis, mis kedagi ei huvita,” lisas ta.

on hoida piirkonna elanikkeeesmärk

FOTO

: ON

MEE

LIS

AD

AM

SON

Page 11: Regi suvi 2015

Kodanikuühiskonna arengule läinud neljal aastal justkui majakaks olnud arengukavas seatud sihid said paljuski saavutatud ning perioodi jäävad iseloomustama nii olulised

seadusemuudatused kui ka uute tegevussuundade või ürituste esilekerkimine.

TEKST: KRISTIINA KRUUSE

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Neli aastat sihte

Ühe osa tulemustest võib kokku võtta õiguskeskkonda puudutavate sam-mudena. Näiteks läinud aasta juulis vastu võetud tulumaksuseaduse muu-datustega tehti paindlikumaks heate-

gevuslikkuse mõistet ning kasumi taotlemise keeld asendati tulu taotlemise keeluga. Muutus ka tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamine: see otsustus läks vabariigi valitsuselt maksu- ja tol-liametile. Samuti määratleti selgemalt mittemak-sustatud vabatahtlike kaasamisega seotud kulude kompenseerimine.

Viimastel aastatel on järjest enam esile kerki-nud sotsiaalne ettevõtlus, mis on saanud tuult tii-badesse suuresti tänu Heateo SA tegevusele strateegilise filantroopia edendamisel. See on ris-kikapitali põhimõtetele toetuv heategevuse liik, mis pakub nii rahalist kui mitterahalist tuge laia mõjuga ühiskondlikele algatustele.

Suurt hulka inimesi on kaasanud veel mitmesu-gused algatused ja üritused, nagu näiteks arva-musfestival, „Teeme ära!” talgupäev, kodaniku- ühiskonna nädal, rahvakogu algatus või riigi-kantselei eestveetav avatud valitsemise partner-luse (AVP) initsiatiiv.

Kodanikuühiskonna ja vabaühenduste aren-gusse panustav SA Kodanikuühiskonna Sihtka-pital (KÜSK) korraldas aastate 2011–2014 jooksul 17 taotlusvooru ja mitu konkurssi. KÜSKi toetus-te jagamise põhimõtted on samuti muutunud.

Nüüd on igal aastal üks üldine ning üks temaatili-ne voor. Üldises voorus saavad taotlejad ise ni-metada, milleks nad toetust küsivad. Teise toetusvooru keskne teema pannakse aga paika koos kodanikuühenduste ja ekspertidega.

KÜSK on nelja aasta jooksul toetanud mitmesu-guseid kodanikuühiskonna uuenduslikke ideid ja ka rahvusvahelist koostööd. Toetust on saanud näiteks mess „Maale elama”, vabakonna suve-koolid, talgupäevad, riiklikud vabatahtlike tun-nustamisüritused ning hulk teisi algatusi, mis toetavad sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste arendamist.

Kodanikuühiskond on küll järjekindlalt arene-nud elujõulisemaks ja mõjukamaks, kuid on veel palju tööd teha vabaühenduste stabiilsuse, või-mekuse ja finantsilise toimetuleku nimel. Uueks majakaks sel teel on kodanikuühiskonna arengu-kava 2015–2020.

1. jaanuari 2015 seisuga oli Eestis 31 581 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 sihtasutust ja 30 758 mittetulundusühingut (umbes pooled MTÜd on korteri- jm ühistud). Palgaliste töötajatega MTÜde osa on viimastel aastatel pisut suurene-nud, ulatudes 30,3 protsendini. Samuti on kasvanud MTÜde keskmine brutopalk. Eelmise aasta lõpus oli see 446 eurot kuus. 2014. aastal annetati 16,6 mln eurot umbes tuhandele kodanikuühendusele.

kodanikuühiskonna arengus

SUVI 2015 I 11

Mida räägivad arvud?

Page 12: Regi suvi 2015

TEKST: SIGNE IVASKEesti apostlik-õigeusu kiriku preestri Toivo

Treima hooldada on seitse Lääne-Eesti väikekogudust, nende seas Saaremaal Leisi Püha Olga, Tornimäe Neitsi Maria ja Laimjala Vassilius Suure kogudus.

Treima meelest kannab külakirik tänapäeva ühiskonnas pärimuskultuuri ja traditsioonide säi-litamise ja edasikandmise ehk mälu rolli. „Liiga julge oleks rääkida otseselt harivast ja kasvata-vast rollist, kuid kõne alla võiks tulla ehk veel kuu-lav, mõistev ning kaasatundev roll,” lisas ta.

Rääkides kiriku kunagistest rollidest, tuleb tõ-deda, et nüüdisajal registreeritakse sünnid ja sur-mad Eestis teistes asutustes, ka abielu- ja pärimisküsimustega ei pöörduta enam kiriku poole. „Kuid mõned initsiatsiooniriitused on siis-ki aegumatud ning seetõttu otsib külarahvas kiri-ku üles tänapäeval jälle tihedamini kui NSVLi ajal,” märkis ta.

Noorte nappusTreima sõnul väheneb maapiirkondades kogudu-seliikmete arv umbes samas tempos väljarände-ga ja rahvastiku vähenemisega. Ta nentis, et kuna koguduste liikmete vanus on kõrge ja nooremat

rahvast regulaarselt teenistustel ei käi, pole neis kohtades aktiivset tegevust võimalik arendada. Nii polegi tema hooldatavates kogudustes eraldi laste- või noortetööd ning sotsiaalhoolekanne ja misjonitöö väljaspool kogudust on pea olematu. Siiski toimuvad usuõppijate koosistumised ning lauljate korrapärased lauluproovid kirikulaulu harjutamiseks.

Treima sõnul püüavad liikmed kindlasti kokku tulla kiriku nimepäevaks ja kalmistupühadeks ning osa võtta suuremate pühade teenistustest. Seegi on tema meelest tõsine pingutus kogudu-serahva poolt. „Konkreetselt minu teenitavate ko-guduste juures oleme ka korraldanud regulaarselt „Teeme ära!” talguid, suviseid õigeusu ja muu vaimuliku muusika kontserte, heategevuslikke kohvilaudu ja temaatilisi ettekandeid kohalikes koolides,” sõnas ta.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

12 I SUVI 2015

ühes ühiskonnagaKirik muutub

Kirik on mitmeski mõttes ühiskonna peegel. Muutused selles, näiteks rahvastiku vananemine, vähenemine ja koondumine keskustesse, mõjutavad väga

suurel määral eriti just väiksemate kohtade kogudusi.

Page 13: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

• „Teeliste kirikud” on omanäoline kultuuriturismi ettevõtmine, mis tutvustab nii sise- kui ka välisturistidele Eesti kauneid ja erilisi sakraalhooneid – kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

• Veebiküljelt www.teelistekirikud.ekn.ee leiab rohkem infot kirikute kohta, mis lahkelt avavad huvilistele oma uksed ja mis ka näiteks majutavad külastajaid.

• Algatuse eestvedaja on Eesti Kirikute Nõukogu koostöös mitmete era- ja avalike organisatsioonidega.

„Teeliste kirikud” kutsub külla

SUVI 2015 I 13

Külakirik kannab tänapäeva ühiskonnas pärimuskultuuri

ja traditsioonide säilitamise ja edasikandmise ehk mälu rolli.

Toivo Treima

Eesti evangeelse luterliku kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats leiab, et nende tegevus läh-tub inimeste vajadustest. „Kus viga näed laita, seal mine ja aita. Kui maakohas on näha, et lastel on vä-he tegevust ja noortel on vähe võimalusi koos käia, siis me võime neile oma uksed avada ja midagi korraldada,” rääkis ta. Kogudus panustabki neisse valdkondadesse, kus on midagi puudu. Hiljuti tä-histati seal suurt lastepäeva, samuti muuseumiööd, mida külastasid inimesed lähedalt ja kaugelt.

Lisaks tegelevad nad diakoonia ehk kristliku ar-mastus- ja halastustööga. „Minu jaoks on müstili-ne, kuivõrd kehv on puuetega laste ja vanemate olukord maal. Püüame neid tuua keskustesse ja integreerida ellu,” rääkis ta. Risti koguduses on ka vaikuse laste rahupaik, mis on mõeldud leina-paigaks nendele peredele, kelle laps on surnult sündinud või surnud vastsündinueas.

„Me oleme külarahva jaoks siin olemas, kirik ongi külakeskus, meie puhul ka ümberkaudsete alade keskus,” nentis ta. Ligi tuhat inimest ütleb Risti kiriku kohta „meie kirik” ja Laatsi sõnul on väga oluline, et nad tunneksidki, et kirik ja kogu-dus on just nende oma. „Meie vallas on elanikke alla tuhande, koguduse liikmeid oli möödunud aastal 287, sinna juurde tuleb arvata kõik lapsed, niisiis see arv küündib viiesaja kanti,” rääkis ta.

Laats nentis, et 20–25-aastaseid on koguduses vähe, samuti ei jaksa vanemad liikmed enam eriti abis käia, kuid seevastu käib kirikus palju huvilisi väljastpoolt küla või kihelkonda. „Olen olnud lin-nakirikus, alguses oli selline tunne, et mis ma sinna maale lähen, seal pole inimesi. Tahtsin ise selle ära proovida ja nüüd võin küll julgelt öelda, et maal elu ei hingitse, vaid täitsa kihiseb,” rõõmustas ta.

Teistmoodi lähenemineKui Laatsi ja Treima kogudustes on noorte vähe-suse mure, siis Lõuna-Eesti väikelinnas Elvas te-gutseb baptistikogudus, kus pööratakse suurt tähelepanu just noortele. Noortejuht Lauri Mik-

velt selgitas, et nad korraldavad noortele igaree-deseid üritusi nimega EXIT, kuhu saab sõpradega tulla ja koosolemist nautida.

„See on mõeldud noortele vanuses 14–21, kuid osaleda võivad ka vanemad. Me koguneme noor-tega ning saame osa muusikast, suupistetest ja õhtu teemast,” rääkis ta. Iga õhtu sisaldab oma ju-tuteemat, muu hulgas on nad rääkinud sellest, milleks on kogudust tarvis ning miks seal käiakse.

Mikvelt nentis, et tema meelest on EXIT El-va-suuruse linna kohta üpris populaarne üritus, igal reedel koguneb sinna umbes 25 noort. „Üldi-selt oleneb osavõtt sellest, kui palju oleme ise rek-laami teinud ning noori kutsunud. Arvan, et oleme Elva mastaabis pigem tuntud, sest püüdle-me selles suunas, et me ei jääks märkamatuks,” ütles ta. Praeguseks on noorteõhtutele joon alla tõmmatud, et keskenduda suurele suvisele inglise keele laagrile.

FOTO

D: T

IINA

LA

INES

TE

Väikelinnas Elvas toimub baptistikoguduses igal reedel noortele üritusi nimega EXIT, kuhu saab tulla koos sõpradega.

Page 14: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Hanseatica turundamise, samuti kolme riigi digi-taalse ajalooarhiivi loomise.

Toetust said mitmesugused ettevõtmised, kuid nende eesmärk oli üks: parandada piirialade kon-kurentsivõimet ja elukeskkonda ning kasutada ära nende soodsat asukohta Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisel ristteel.

Kõige üldisemal tasandil oli programmil kolm peamist sihti. Esiteks, sotsiaalmajanduslik areng, sealhulgas ka ettevõtluse, turismi, transpordi, lo-gistika ja kommunikatsioonide arendamine. Tei-seks kõik, mis puudutab ühiseid kogemusi ja väljakutseid piiririikides. Siinkohal võib näiteks tuua ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise või siis energiakasutuse parendamise.

Kolmas prioriteet oli inimestevahelise koostöö edendamine ühisürituste ja -algatuste kaudu, ol-gu nendeks siis näiteks spordivõistlused või logo-peedide ühiskoolitus.

„Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule mär-kimisväärselt juurde andnud programmiga,” üt-les siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Julia Koger. „Selle abil edendati koostöösuhteid kultuuri, tervishoiu,

KRISTIINA KRUUSE

TEKST: Programmi edu võib mõõta esmalt arvu-des: ligi 59 miljonit eurot ja 50 projekti. Arvudest tähtsamgi on aga tegelik sisu, mis nende toetuste abil loodi. Eesti osalu-sega projektidest võib näiteks tuua Narva

ja Ivangorodi piiriületuspunktide täieliku reno-veerimise, mitmete väikeasulate vee- ja kanalisat-sioonirajatiste ehituse, turismiteekonna Via

ja loob naabritele võimalusi

14 I SUVI 2015

Piir ühendabKoostöö, mis ületab piire – nii võiks kokku võtta viimaste aastate suurima

Eesti, Läti ja Venemaa piirialade elu edendanud toetusprogrammi, mille lõpuüritus toimus mais Tartus.

FOTOD: ARDO KALJUVEE, INTERNET

Page 15: Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Via Hanseatica Via Hanseatica on Eestit, Lätit ja Venemaad ühendav turismimars-ruut, mis tõstab esile iga riigi kultuurilised ja looduslikud vaatamis-väärsused, sündmused ja eripärad.Tegevused: turismimarsruutide väljatöötamine ja reklaamimine, Via Hanseatica kodulehekülje loomine, infovoldikud, pressiteated, osalemine turismimessidel.Eelarve: 1,8 mln eurot, millest 1,6 mln eurot programmist.

E-arhiivEesti, Läti ja Venemaa riiklike elektrooniliste arhiivide andmeid ühendav digitaalne arhiiv. E-arhiivis saab uurida näiteks Eesti, Läti ja Vene kirikuraamatuid, ajaloolisi kaarte või üliõpilaste ja õppejõudude andmeid. Selle virtuaalse ajaloovarasalve leiab veebiaadressilt www.earchive-estlatrus.eu.Tegevused: riikidevahelise e-arhiivi digitaalse keskkonna väljatöötamine.Eelarve: 1,21 mln eurot, millest 1,09 mln eurot programmist.

Kultuuripärandi kasutamine tootearendusesProjekti eesmärk oli avardada väikeettevõtjate teadmisi kohaliku kultuuripärandi, traditsioonide ja loodusressursside kasutamisest ettevõtluses ja tootearenduses. Tegevused: tootearenduse koolitused, seminarid, majandusõppe programmi käivitamine Petseri ja Ape piirkonna koolides ning selle edasiarendus Setomaa koolides, koostöö- ja ettevõtluskeskuse avamine Petseri linnas.Eelarve: 932 389 eurot, millest 839 147 eurot programmist.

Kvaliteetse hariduse tagamine riskilastele Projekti tegevused keskendusid vähekindlustatud ja keerulise sot-siaalse taustaga noorte haridustee toetamisele, et suurendada nende kaasatust ja aidata luua neile paremaid eeldusi tulevikuks. Tegevused: koolitused õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele, kultuuriõhtud, ekskursioonid, individuaalõpe ja õpiabi rühmatunnid. Eelarve: 231 765 eurot, millest 196 765 eurot programmist.

Kultuuri- ja loomemajanduskeskused Räpinas, Viļakas ja PetserisEesmärk oli luua keskused kohaliku kultuuri ja loomemajanduse edendamiseks ning ajaloopärandi säilitamiseks. Tegevused: Räpinas renoveeriti Sillapää lossi keskuses asuv talli-hoone ning avati loomemajanduskeskus. Petseris taastati kultuuri-majana hoone, mis Eesti esimese iseseisvuse perioodil oli kaitseliidu maja. Viļakas rekonstrueeriti ajalooline kloostrile kuulunud hoone, kus asub nüüd piirkonna loomemajanduskeskus. Eelarve: 2,2 mln eurot, millest 1,98 eurot programmist.

Mis on ära tehtud?

SUVI 2015 I 15

spordi ja hariduse vallas ning arendati turismi, et-tevõtlust ja keskkonnaalaseid ettevõtmisi piiriala-del,” kõneles ta. Eesti-Läti-Vene programmi 2007–2013 koostööprojektide kogumaht oli 58,89 miljonit eurot, millest 15,04 miljonit eurot eraldati Eesti partneritele. Siseministeerium andis lisaks 9,08 miljonit eurot suuremahuliste koostööprojek-tide jaoks, mis hõlmasid osalisi Eestist ja Vene-maalt. Projektide elluviimise tähtaega on piken- datud käesoleva aasta lõpuni.

Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule

märkimisväärselt juurde andnud programmiga.

Page 16: Regi suvi 2015

Uus Narva promenaad on kiirelt saanud väga menukaks avaliku ruumi osaks: see on jalutajate, kunstnike ja fotograafide meelispaik ning linnuse kõrval

üks peamisi ürituste korraldamise kohti linnas.

Narva linnavalitsuse projektide teenis-tuse juhataja Anne Veevo sõnul on sel suvel igal nädalavahetusel Narva pro-menaadil plaanis mõni üritus. „Kul-tuurigrupid, sportlased, kunstnikud ja

paljud teised on väga huvitatud ürituste korralda-misest promenaadil,” nentis ta ja lisas, et prome-naad pakub positiivset konkurentsi linnusele.

„Tundub, et promenaadist võib välja kujuneda uus kultuuri- ja spordiürituste korraldamise koht Narva linnas. Enne seda toimusid vabaajaüritu-sed enamasti linnuses,” rääkis ta.

Kilomeetripikkune uus promenaad pakub jalu-tajatele turvalise ja kauni retke mööda kalda-joont. Omapäraste kividega sillutatud hästi valgustatud teele jäävad mitmed huviobjektid, nagu Päikeseplats, Dahlbergi vabaõhulava,

Euroopa allee, vaateplats ja Rootsi terrass. Anne Veevo sõnul on tegemist ühe menukaima vaba aja veetmise kohaga Narvas. Puhkepäeviti liigub promenaadil ilusa ilmaga väga palju rahvast.

Niisamuti ei jää enamasti ühelgi Narvat külasta-val turistil jalutusteel käimata, sest lisaks prome-

naadi kaunile ja põnevale lähiümbrusele avaneb sealt ka hea vaade Venemaale, Ivangorodi kindlu-sele ja Aleksandri kirikule. „Külalistele on prome-naadi piirkond magnetiks, sest läbi aegade on just vesi see, mis on oma rahustava ja puhastava vooluga inimesi köitnud,” lisas Anne Veevo.

Narva promenaadi ehitus läks maksma 5,16 miljonit eurot, millest 4,26 miljonit sai Narva Eu-roopa regionaalarengu fondist linnaliste piirkon-dade arendamise meetme kaudu, mille rakendus- üksuseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Narva promenaad pole aga ainuke ettevõtmine, mis on aidanud linna avalikku ruumi märgatavalt arendada. „Tänu Euroopa naabrus- ja partnerlus- instrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmile 2007–2013 on meie piirkonda kaa-satud umbes 12 miljonit eurot turismi ja ette- võtlusega seotud infrastruktuuri arendamiseks. Kui arvestada veel ka Ivangorodi ja Narva piiri-ületuspunktide kompleksse rekonstrueerimise projektiga, on kaasatud kokku ligi 20 miljonit eurot,” selgitas Anne Veevo.

Selle raha eest on korda tehtud Narva linnuse park, ehitatud linnusesse juurdepääsu teed, re-konstrueeritud purskkaev, ehitatud laste mängu-väljak. Samuti on korrastatud Pimeaed, mis on Narva jõe ääres paiknev ajaloolise ja looduskait-selise väärtusega park. Pooleli on ajaloolise Vik-toria bastioni kurtiini ja püssirohukeldri rekonst- rueerimine.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

LAURA SUVISTE

TEKST:

16 I SUVI 2015

Narva promenaad

on menukas ürituste paik

FOTOD: ANTON VÕLITOK

Kilomeetripikkune promenaad on

jõeala muutnud tundmatuseni.