Regi talv 2012

REGIRegionaalministRi valitsemisala infolehttalv 2012

Haldus- reform:Inga Nyholm ja Holger Pyndt räägivad Soome ja Taani kogemusest

Veealune maailm saab

nähtavaks

Isiklikud päringud

toovad karistuse

euroopa vabatahtlike

aasta

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

on olemas kahte liiki vabadust – positiivne ja negatiivne. Wikipedia andmetel omistatakse selline käsit-lus tavaliselt Inglise politoloogile ja filosoofile Isaiah Berlinile.

Negatiivne vabadus tähendab kõige lihtsa-malt öeldes seda, et inimesele ei tehta takistusi ja tema tegevusvabadust ei piirata. Vabadus MILLESTKI, nagu Berlin ütles. Aga on ka teist-moodi vabadus – positiivne vabadus. See on vabadus MILLEKSKI. Vabadus avaldada oma arvamust, vabadus uskuda oma veendumusse, vabadus loometegevuseks. Aga ka vabadus valida endale elukohta. Minu arvates saab just selle vabaduse definitsiooniga väga hästi kirjel-dada meie regionaalpoliitika ühte kõige olulise-mat väljakutset.

Ma usun, et selle negatiivse vabadusega on meil tegelikult kõik korras. Kellelegi ei tehta takistusi või ei piirata kuidagi nende valikuid, kui nad valivad endale näiteks elukohta. Aga kas meil on olemas ka piisavalt seda positiivset

vabadust? Kas inimesele on praegu loodud kõik eeldused ja võimalused valida endale meelepärane elukoht? Teha valikud lähtuvalt sellest, kus ta tahab elada. Mitte sellest, kas talvel on ikka tee töökohta lahti lükatud. Või kas üldse seal läheduses töökohti on.

Kui me vaatame statistikat, siis praegu käib ligi kolm nel-jandikku maapiirkonna ini-mestest tööl mõnes teises omavalitsuses. Reeglina on selleks lähim suurem asula, enamasti maakonnakeskus. Just maakond ongi üldjuhul see suurus, mille piirides praegu inimesed toimetavad – elavad, käivad tööl ja koolis, aga ka poes, kohvikus ja kont-serdil. See on inimese toime-piirkond.

Toimepiirkondadest lähtub ka hiljuti Soomes avalikusta-tud uus haldusreformi plaan. Ja eesmärgiks on võetud, et inimene peab demokraatlike mehhanismide kaudu saama kaasa rääkida selle piirkonna elu kujundamises. Inimene peab saama valida oma esin-dajad volikokku, kes saavad mõjutada kogu tema toime-piirkonnas tehtavaid otsuseid ja valikuid. Sisulises plaanis

Sisukord3 Uudised4 haldusreform taanis

ja soomes6 maanteed turvalisemaks7 mida õppisin euroopa

vabatahtlike aastast?8 Kompetentsikeskused

ulatavad abikäe ettevõtjale10 aluseta päring rahvastikure-

gistrist võib maksta töökoha12 veealune ajalugu saab

kõigile nähtavaks14 vanast tõllakuurist loome-

majanduskeskuseks15 maavalitsustel internetis

ühtne kuju 16 Paide vallitorni uus nägu

on see lähenemine väga sarnane sellele lahen-dusele, mille pakkusin välja juba 2009. aastal.

Aga Soome reformiplaani sisu kõrval tooks ma välja veel ühe olulise aspekti – n-ö päästiku, mis Soomes asjad liikuma pani. Nad ei kesken-dunud mitte niivõrd sellele, kuidas praegused omavalitsused hakkama saavad, vaid vaatasid tulevikku. Nad nägid, et kui praegu on neil 100 tööealise inimese kohta keskmiselt 51 ülalpeeta-vat, siis aastal 2030 on neid 73.

See number ei pannud soomlasi mitte ainult mõtlema, vaid ka tegutsema. See number näi-tab selgelt, et sealsed väikesed omavalitsused, kes praegu veel saavad hakkama, on lähiaasta-tel tõsiste raskuste ees. Raha lihtsalt ei jätku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Soomlased ja ka Taani kolleegid, kus jõuline reform viidi läbi 2007. aastal, käisid veebruari alguses ka Eestis oma kogemusi jagamas ning selles REGI numbris on ära toodud ka interv-juud sealsete ekspertidega. Nende läbikäidud tee on meie jaoks väärtuslik õppematerjal. Öel-dakse ju, et tark on see, kes teiste kogemustest õppida oskab.

Hea lugeja!

Raha lihtsalt ei jätku ning

hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Koostatud regionaalministri valitsemisalas, [email protected]: liis Kängsepp kujundus: Profimeedia

2 I talv 2012

SIIm KIISler, regionaalminister

täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

talv 2012 I 3


viisataotlejad saavad kompensatsiooniVenemaa piiriäärsetel aladel oma lähedasi või nende matmispaiku külastavatel inimestel on ka tänavu võimalik taotleda Venemaa Föderatsiooni viisataotluse menetlemise tasu kompenseerimist.

tänavu on selleks kavandanud 40 000 eu-rot. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõi-vu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks, ning aasta jooksul saab taotleda kuni kahe

viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab vaid sellise viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2012. aastasse.

Taotlus esitatakse kahes etapis: hiljemalt 31. ok-toobriks tuleb esitada taotlus viisakompensat-siooni saajate nimekirja kandmiseks, kompensatsiooni väljamaksmiseks saab taotlusi esitada 30. novembrini. Viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmise otsuse teeb maava-nem vastava korraldusega kord kuus.

Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõi-gis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abi-kaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmis-paiku külastada. Taotlemise kohta saab täpsemat teavet kas siseministeeriumi kodulehelt või Ida-Viru ja Võru maavalitsusest.

Möödunud aastal taotleti viisataotluse menetle-mise tasu kompenseerimist 732 korda.

Regionaalminister algatas teenusekeskuste programmi

regionaalministri ettepanekul võtab ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (eAS) 20. märtsini vastu teenusekeskuste toetusskeemi taotlusi. Toetuse eesmärk on parandada teenuste kättesaadavus Põlva, Valga ja Võru maakonnas.

teenusekeskus peab osutama vähemalt toidu- ja esmatarbekaupade müügi ning avaliku internetipunkti või WiFi le-viala teenust, vajadusel ka muud piir-konna elanike jaoks olulist, nagu

postkontor, juuksur, keemiline puhastus, king-sepp, printimis- ja paljunduskeskus vms.

Toetusskeemi raames toetatakse nii uute tee-

nusekeskuste rajamist kui ka olemasolevate tee-nusepakkujate tegevuse ümberkujundamist teenusekeskusteks. Eelduseks on, et vastavaid teenuseid piirkonnas veel ei osutata. Toetusest kompenseeritakse uute teenuste pakkumisega li-sanduvat personalikulu, ehitus- ja remonditöö-de, mööbli, sisseseade ja seadmete ostu kulu ning muid lisanduvaid kulusid.

Toetust saavad taotleda äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja siht-asutused, mida ei juhi avalik sektor. Vooru eelar-ve on 300 000 eurot ning taotletava toetuse suurus projekti kohta võib olla kuni 20 000 eurot. Programmi rahastatakse regionaalministri valit-semisala eelarvest.


4 I talv 2012

just see, et riik andis omavalitsusjuhtidele vaba-duse.

„Kohati muutus reform isegi omamoodi võist-luseks, milline linnapea suudab luua suurima omavalitsuse,“ meenutas Pyndt. „Reformi ka-vandades lootsime, et omavahel liituvad 2-3 val-da, kuid hõredama asustustega paikades liitusid mitmel juhul isegi üle kümne valla üheks omava-litsuseks.”

Reformi vajalikkusest said aru ka tavalised ini-mesed. Pyndti sõnul mõtlevad taanlased väga praktiliselt ja kainelt – maksukoormus on suur ja seega oodatakse riigilt vastu kvaliteetseid teenu-seid.

„Väiksed vallad neid pakkuda ei suuda,“ sõnas Pyndt, soovitades ka eestlastel mitte klammer-duda vana struktuuri külge. Pigem tuleks vaada-ta globaalset pilti ja mõelda sellele, mis hoiab inimesi Eestis, kuidas luua uusi töökohti ja mee-litada siia investoreid, kuidas pakkuda kohalike-le inimestele parimaid teenuseid.

Soome näIde: vabatahtlik koostöö ei töötaSoomes on haldusreformiga tegeletud isegi aasta- kümneid, kuid ükski reformidest ei ole olnud edu-kas ega täitnud oma eesmärke. Tänavu veebruaris tutvustati uut radikaalset haldusreformi visiooni.

Eelmine haldusreform lükati Soomes käima 2005. aastal, kui kohalikele omavalitsustele anti võimalus kas liituda teiste omavalitsustega või ha-kata mõne teise omavalitsusega tihedamalt koos-tööd tegema. Reformi tulemusel pidid tekkima kohalikud haldusüksused, kus elab vähemalt 20 000 inimest. Eelmise aasta alguseks olid lihtsamad ühtesulamised toimunud, kuid isegi kuni kolman-dik omavalitsustest polnud ikka veel otsustanud, kuidas oma struktuuri ümber korraldada.

Lisaks on paljudes valdades loodud erinevaid koostööorganisatsioone ja ühendusi, mis otsus-tavad, kuidas kasutada valdade raha hoolekande- ja sotsiaalteenuste korraldamisel. See oli kasva- tanud bürokraatiat ja vähendanud demokraatiat – kui 60% valla eelarvest läheb erinevate koostöö-organisatsioonide ülalpidamiseks, on vald ära

haldusreformtaanis ja Soomes

mArIlIIS PInn

TeKST:

Sellest, et Eesti vajab haldusreformi, on räägitud juba aastaid. vajadus haldusreformi järele pole unikaalne, ainult Eestit puudutav probleem – mõned aastad tagasi viidi reform läbi taanis, sama on taas käsile võtnud ka Soome.

veebruari algul korraldati regionaalmi-nistri valitsemisalas lühiseminar “Hal-dusreform – mida õppida Soomest ja Taanist?”. Esinema tulid Taani Kohali-ku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger

Pyndt ja Soome rahandusministeeriumi nõunik Inga Nyholm.

TAAnI KogemuS: inimesed tahavad häid teenuseidTaani viis eduka haldusreformi läbi umbes viis aastat tagasi ning edu tõid neile mõned üsna liht-sad asjad – näiteks said omavalitsused ise otsus-tada, kellega liituda. Tingimus oli vaid, et uute üksuste territooriumil pidi elama rohkem kui 20 000 inimest. Ja selle otsuse pidi ära tegema kii-resti – liitumisläbirääkimisteks jäeti pool aastat.

“Nii lühike aeg sai jäetud selleks, et reform ei jääks lõputute läbirääkimiste ja diskussioonide taha toppama,” kommenteeris Taani Kohaliku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger Pyndt veeb-ruaris Tallinnas viibides. “Inimesed ei hooli tege-likult, kust lähevad valla piirid. Neid huvitab, kus on head lasteaiad, koolid ning muud teenused. Kui valitsus oleks hakanud ise piire ümber joo-nistama, oleks muidugi tekkinud vastasseis.”

Enne reformi oli Taanis peaaegu 300 kohalikku omavalitsust, nüüd on neid alla saja. Pyndti sõ-nul oli üheks omavalitsusi motiveerinud teguriks

� Reformi läbiviimise otsus tehti 2005� Reform rakendus 2007� Kovide arv vähenes peaaegu kolm korda.

Kui varem oli 271 Kovi, siis nüüd on neid 98.� Regioonide arv kahanes 14-lt viiele� Peamine kriteerium reformi läbiviimisel oli,

et elanikke peab üksuses olema vähemalt 20 000 (va erandid, nt väikesaared)

� Keskmine Kovi suurus enne reformi 19 900 elanikku, pärast reformi 55 200

taani reformist

talv 2012 I 5


andnud olulise osa oma võimekusest ise asju ot-sustada.

„Ülejäänud eelarve piires on ka otsustamis-ruum väiksem, kuna vähema raha eest saab vä-hem. Suuremad vallad suudavad koostööta ise teenuseid pakkuda ja suuremaid projekte ette võtta,” selgitas regionaalministri valitsemisalas korraldatud seminaril Soome rahandusministri nõunik Inga Nyholm.

Nyholmi hinnangul näeb Soome valitsus nüüd, et senine vabatahtlik koostöömudel ikkagi ei töö-ta, ja on otsustanud uue reformi kasuks. Tema sõ-nul on Soome haldusreformid siiani põhinenud vabatahtlikul koostööl ja liitumisel, samuti pole reformidel olnud kindlat ajakava, nii on need lõ-puks kas soiku vajunud või asendatud uute refor-midega. Just pehmus ongi Nyholmi hinnangul olnud eelmiste reformide suur viga.

“Vabatahtlikus korras head tulemus ei saa. Ot-sused peavad kindlad olema,” tõdes Nyholm. “Valitsuse praegune eesmärk on vähendada oma-valitsuste koostööd ja motiveerida valdu liituma.”

„Ettepanekud on radikaalsed. Loodame, et tule-vikus on alla saja kohaliku omavalitsuse,” kom-menteeris uue kava kokkupanemisel osalenud Nyholm veebruaris välja tulnud plaani. Kui prae-gu on Soomes 336 valda, siis tulevikus võiks val-du alles jääda 66 või äärmisel juhul sada. Ta loodab, et valitsusel jätkub piisavalt kindlameel-sust, et uus reform läbi viia. See tugevdaks oma-

valitsusi ja muudaks need elujõulisteks ka aasta- kümnete pärast.

“Ees ootavad väljakutsed. Loodan, et otsusta-jad vaatavad numbreid ja teevad oma järeldused. Olukord on hetkel vilets,” sõnas Nyholm.

Nyholmi sõnul on Soome plaan panna kõige-pealt paika, millised hakkavad olema tulevased omavalitsused, siis luuakse neile sobilikud struk-tuurid, mille koostamisel võetakse aluseks erine-vaid kriteeriume.

� Reformi läbiviimise otsus tehti 2005� Reform rakendus 2009� Kovide arv vähenes 432-lt 336-le� Keskmine Kovi suurus enne reformi 12 000 elanikku,

pärast ca 16 000� Reformi tulemustega ei oldud rahul ja 2011 hakati tegema

uut reformikava� veebruaris avalikustatud reformiplaani kohaselt jääks

soome edaspidi alles ca 70 omavalitsust

Soome reformist

See tugevdaks omavalitsusi ja muudaks nad elujõuliseks ka

aastakümnete pärast.IngA nyHolm Soome uueST HAlduSreFormI KAVAST


6 I talv 2012

KaaRDi Koostas: as teeDe tehnoKesKus

TeKST: AnnI KonSAPRegionaalminist-ri valitsemisala planeeringute osakonna nõunik

maan-turvalisemaksMida rohkem on meie teedel sõitmas autosid, seda suuremaks kasvab vajadus muuta maanteed liiklejatele ohutumaks ning liiklus sujuvamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ja Maanteeamet on maanteede teemaplaneeringutega selles suunas tõsiseid samme astumas.

Koostöös seitsme maavalitsusega on Ma-jandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium ja Maanteeamet algatanud maakonnaplaneeringute teemaplaneerin-gud, millega määratakse Tallinn-Pärnu-

Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn- Narva maanteede trassikoridoride asukoht um-bes 300 km ulatuses ning lepitakse kokku, milli-sed on neis koridorides maakasutustingimused. Kuigi osaliselt hakatakse planeeringuid ellu vii-ma juba 2014. aastal, tuleb paljudes kohtades va-jalik maa reserveerida ette aastani 2040.

Niivõrd pikaajaline planeerimine ja maa reser-veerimine maakonnaplaneeringuga on riig-maanteede puhul sellisel kujul esmakordne. Maanteede teemaplaneeringud tehakse riigi kui terviku arengu huvides ning nende õnnestumi-seks ja parimate lahenduste tekkeks on suhtluses riigi ja kohalike elanike vahel oluline roll mängi-da kohalikel omavalitsustel.

Maavalitsused peavad kohalikud omavalitsu-sed kaasama planeeringulahenduse väljatööta-

misse ning planeering tuleb nendega kooskõlastada. Pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist on kohalikel omavalitsustel kohus-tus kanda trassi asukoht oma üldplaneeringutes-se. Alles seejärel saab Maanteeamet asuda koostama tee-ehitusprojekti.

Planeeringulahendused puudutavad lisaks ko-halikele omavalitsustele ka inimesi, kelle kodu jääb maanteede mõjualasse. Teemaplaneeringud ning tehtud alusuuringud pole sel tasandil piisa-vad ütlemaks, kust täpselt uute maanteede tras-sid hakkavad paiknema. Maantee, sellega seotud rajatiste ning kogujateede asukoht, samuti mü-ratõkkerajatiste täpne paigutus ning konstrukt-sioon selgub tee-ehitusprojektide koostamise käigus.

Kuna maakonnaplaneeringute täpsusaste ei võimalda praegu määrata võõrandatava maa-ala ulatust ja maksumust, on osa kohalikke ela-nikke olnud vastu maanteede trassikoridoride tarbeks maa pikaajalisele reserveerimisele ja maakasutuse piiramisele. Osalt on see mõistetav. Teisalt tuleb arvestada, et teemaplaneeringute realiseerimisel muutub tulevikus enamiku riigi-maanteede trassikoridori või selle lähialale jää-vate elanike olukord ka paremaks – maanteede arendamine ei muuda teid turvalisemaks ainult põhimaanteel liiklejatele, vaid loob turvalise ja kvaliteetsema elukeskkonna ka lähipiirkonna elanikele, mis tagatakse ennekõike kohalikele mõeldud kergliiklus- ja kogujateede ning müra-tõkete rajamisega.

� Kiirete, soodsate ja ohutute ühenduste tagamine eesti eri-nevate keskuste vahel on üks planeeringu „eesti 2030+“ ees-märke (www.eesti2030.ee).

� teemaplaneeringutega määratakse uute trassikori-

doride asukoht umbes 300 km ulatuses.

� osaliselt hakatakse planee-ringuid ellu viima juba 2014. aastal, kuid paljudes kohta-des tuleb vajalik maa reser-veerida kuni aastani 2040.

teed

Juunis, kui vabatahtliku tege-vuse aasta projektijuhiks sain, ei osanud ma eriti ar-vata, mis mind ees ootab. Minu vabatahtliku tegevuse

mõttemaailmas oli esikohal Tee-me Ära talgupäev, millele järg-nes tükk tühja maad.

Minu esimene õppetund – ko-halikul tasandil peitub ülisuur vägi. Aasta jooksul kirjutati va-batahtliku tegevuse aastast maakonnalehtedes vähemalt sada korda. Lisaks lahati vabatahtlikku tegevust laiemalt või tõsteti esile maa-konnas tegutsevaid vabatahtlikke. Seega, maa-konna elanikke kahtlemata paelub kohalike

vabatahtlike tegevus.Kevadel ministeeriumi tellitud ja

Vabatahtliku Tegevuse Arendus-keskuse korraldatud maakondli-kud koolituspäevad tõid igas maakonnas kokku vabatahtliku te-gevuse huvilised. 10–15% osaleja-test olid n-ö uued näod ehk inimesed, kes polnud varem vaba-tahtliku tegevusega kokku puutu-nud. Kui üks uus ja särav kodanikualgatus ei sünni kohalikul tasandil, siis kus veel?

Teine õppetund – äri- ja avalikus sektoris töötab palju vabatahtli-kust tegevusest huvitatuid. Sain selle selgeks, kui regionaalminister Siim Kiisler aasta raames oktoob-ris ettevõtetele ja ministeeriumi-dele katseprogrammi käivitas. Programmiga said viie ministee-riumi ja viie ettevõtte töötajad või-maluse pakkuda enda erialaseid

talv 2012 I 7

TeKST:

mArTen lAurIEuroopa vaba-tahtliku tegevue aasta 2011 projektijuht


Juba oma esimestel töönädalatel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta projektijuhina sain teada,

et aktiivseid inimesi on selles valdkonnas palju rohkem ja

põld oluliselt laiem, kui keegi arvata oskaks!

õppisin?

oskusi (õigusabi, kommunikatsiooniteadmisi jne) vabatahtlikuna kümnele kodanikuühendusele.

Pilootprogrammi panustas kahe ja poole kuu jooksul 29 vabatahtlikku, kes tegid kokku enam kui 200 vabatahtlikku töötundi. Üks vabaühen-dus sai endale täiendatud põhikirja, teine uue arengukava.

Kolmas õppetund – meedial ja ühiskonnal on teema vastu huvi. Vabatahtliku tegevuse aastast räägiti ja kirjutati ligi 300 korda. Lisaks erineva-te vabatahtlike tegemiste kajastused – kokku teeb see muljetavaldava numbri.

Kokkuvõtteks, tegime partnerite seas küsitlu-se, kust selgus, et 85% vastajatest peab elanik-konda tänu eelmisele aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikumaks või pigem teadliku-maks ning 95% arvab, et tänu mullusele räägiti meedias vabatahtlikust tegevusest rohkem või pigem rohkem.

Viis õppetundi euroopa vaba-tahtliku tegevuse aastast:

➊ maakondlikul ja kohali-kul tasandil peitub suur potentsiaal

➋ vabaühenduste tutvus-tamine messiformaadis toimib

➌ Äri- ja avalik sektor huvi-tub vabatahtlikust tege-vusest

➍ Raamat – parim viis heade näidete edasta-miseks

➎ meedial ja ühiskonnal on teema vastu huvi

loe aasta jooksul tehtu kohta lisa:

Raamat vabatahtlikest www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud vabatahtlikkuse pilootprogrammwww.vabatahtlik.blog.comÜldine info aasta kohta www.siseministeerium.ee/evta2011

Mida ma


tartu–Põlva maantee ääres seisab endine Väimela mõisa suur maakividest laut. Sügisel ehitatakse see ümber puidu- ja mööbliviimistlustsehhiks. Võrumaa Kutsehariduskeskuse allasutusena loo-

dud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompe-tentsikeskus sai selleks Euroopa Regionaalarengu Fondilt üle kolme miljoni euro toetust.

„Eestis oli tänaseni puudu koht, kuhu puidu- või mööblitootmise ettevõte oleks saanud oma prob-leemidega pöörduda,“ rõõmustas kompetentsi-keskuse juhataja Pille Meier. „Ettevõte saab meie

mida kompetentsikeskused endast kujutavad?Kõik kuus eesti eri piirkondadesse loodud kompetentsikeskust töö-tavad selle nimel, et koondada piiritletud valdkonna oskusteave ühte kohta ning aidata ettevõtjatel omavahel koostööd teha. Kompe-tentsikeskused asuvad võru-, saare-, lääne- ja viljandimaal, samuti lääne- ja ida-virumaal.

iga üksus keskendub erinevale valdkonnale ning nende tegevuse tulemusena peaks paari aasta jooksul kasvama eesti ettevõtete konkurentsivõime ning paranema maapiirkondade elanike olukord tööturul. Kompetentsikeskuste tööpõhimõtteid varem eestis raken-datud ei ole ning siia jõudis selliste iseseisvate asutuste loomise idee Põhjamaadest. sarnaseid asutusi on loodud edukalt näiteks soo-mes, kus aastatel 1999–2006 aitasid kompetentsikeskused luua peaaegu 13 000 kõrgkvalifitseeritud töökohta, koolitati välja 90 000 spetsialisti ning asutati 1300 uut teadmistemahukat ettevõtet.

eVe TISler

TeKST:

ulatavad abikäe ettevõtjale

Kompetentsi-keskused

8 I talv 2012

väljaspool Harju- ja tartumaad loodud piirkondlikud kompetentsikeskused saavad Eesti ettevõtetele justkui suurteks vendadeks, kelle juurde saab iga murega minna, kes alati ära kuulavad ja nõu pakuvad.

juurde nüüd julgelt pöörduda ja tema mured la-hendatakse kas kohapeal, koostööpartnerite abil või vajadusel leiame lahenduse väljastpoolt Eestit.“

Kompetentsikeskuse tänapäevase sisustusega tööstustsehhis hakatakse pakkuma puidu viimist-lusteenust väikeettevõtjatele, kel endal tehnika viimase sõna soetamise jaoks raha ei jätku. Lisaks sellele saab puidutööstur kompetentsikeskuses kasutada valdkonnaspetsiifilisi andmebaase ning küsida nõu probleemide kohta, mis töös ette või-vad tulla.

Ida-Virumaal asuv põlevkivi kompetentsikes-kus on hea näide sellest, kui tähtis võib selline al-gatus olla just peamistest tõmbekeskustest eemal elavatele inimestele.

„Oleme saanud oma tegevusele väga positiivset tagasisidet nii kohalikult omavalistuselt kui ka maavalitsuselt,“ rõõmustas põlevkivi kompetent-sikeskuse juhataja kohusetäitja Hella Riisalu.

Kompetentsikeskuse töö aitab parandada Ida-Virumaa mainet tervikuna, juhtides tähelepanu sellele, et ka väljaspool Tallinna ja Tartut on või-malik hästi makstud ja intelligentsetes ametites töötada.

Eriti tähtsaks peab kohalik kogukond töökohta-de loomist võimekatele noortele. See suurendab võimalust, et venekeelsetest perekondadest pärit kõrgharitud valivad välismaale mineku asemel hoopis karjääri kodukandis.

Selleks, et oleks võimalik rohkem uusi töökohti pakkuda, käib Kohtla-Järvel asuvas põlevkivikü-tuse katselaboris töö täie hooga juba viimased

Terviseedenduse ja rehabilitat-siooni k.k.

Väikelaeva ehituse k.k.


talv 2012 I 9

eestis oli tänaseni puudu koht, kuhu puidu- või mööblitootmise

ettevõte oleks saanud probleemidega pöörduda

P. meIer

Targa maja k.k

Tervise- ja loodustoodete k.k.

Puidu töötlemise ja mööblitootmise k.k.

Põlevkivi k.k

mida erinevates kompetent-sikeskustes tehakse?Saaremaa, KuressaareVäikelaevaehituse kompetentsikeskus3,16 mln eurotKeskuse kaudu tekib eestisse väikelaevade tootearendu-se ning oma väikelaevaehituse disainerite, inseneride ja tippspetsialistide põlvkonna üleskasvatamise võimalus. Rajatakse selleks vajalikke ehitisi (näiteks mudelkatse-bassein) ning sisustatakse laboreid.

läänemaa, HaapsaluTerviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus3,19 mln eurotKogutakse ja analüüsitakse teavet ravimuda kohta ning uuritakse ravimuda uusi kasutusvõimalusi sanatoorse-tes ravipakettides. hinnatakse ravimuda ravimõju uute toodete väljaarendamisel ning töötatakse välja ravimu-da kvaliteedi hindamiskriteeriumid. töötatakse välja uusi tervisetoodete mudeleid ja prototüüpe ning juurutatak-se uusi innovatiivseid mudatooteid.

lääne-Virumaa, rakvereTarga maja kompetentsikeskus 3,19 mln eurottarga maja kompetentsikeskus aitab eesti inimestel ning rahvusvahelise konkurentsivõimega organisatsioo-nidel luua, arendada ja rakendada elukeskkonna muga-vaks, energiasäästlikuks ning ohutuks muutmise intelligentseid lahendusi.

Ida-Virumaa, Kohtla-JärvePõlevkivi kompetentsikeskus 3 mln eurotluuakse põlevkivide ning sellealaste uuringute andme-baas. Korraldatakse põlevkivi konverentse ja koolitusi. tehakse intellektuaalomandi ja spetsiifilise õigusloome seiret. Koondatakse suurettevõtete tulevikuinfo ja aren-datakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustikku.

Võrumaa, VäimelaPuidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus3,19 mln eurotUuritakse puidu töötlemise erinevaid viise, arendatakse viimistluse ja mehhatroonika kompetentsi, tehakse tootearenduse ja disiani uuringud. luuakse puidu- ja mööbliteemalised infobaasid. Kogutakse majanduslik-ku ja turustusalast infot, arendatakse välja valdkonna arendusprojektid ja ettevõtetele teenuste osutamise võimekus.

Viljandimaa, PolliTeadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 3,14 mln eurotKompetentsikeskuse eesmärk on taimsetest materjali-dest kõrge lisaväärtusega toidu ja toiduks mitte kasuta-tavate tervisetoodete arendus. Renoveeritakse kompetentsikeskuse ehitised ning sisustatakse laborid.

kolm aastat. Koostööd tehakse ka suurfirmadega, näiteks Eesti Energiaga, kelle tellimusel analüüsib labor Jordaania põlevkivi sobivust kasutamiseks energeetikas ja õlitööstuses.

Kompetentsikeskuses lähenetakse põlevkivi-valdkonnale uudsest vaatepunktist, uurides nii põlevkivi kaevandamist, töötlemist kui ka sellega seotud keskkonnaaspekte.

„Teadaolevatel andmetel pole sellist lähenemist kuskil eelnevalt viljeletud, ei Eestis ega maailmas,“ tähendas TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Kompetentsikeskused näevad ühe oma suure tugevusena usaldusväärsust, sest keskused tee-vad koostööd kõigi abivajajatega, hoolimata nende ärihuvidest, ning on erapooletuks info allikaks.

„Oleme erapooletu organisatsioon, mis on moderaatoriks erinevate huvide vahel,“ sõnas Roosileht.


10 I talv 2012

TrIIn Toome

TeKST:

võib maksta töökoha

rahvastiku-registrist

aluseta päring

Kuigi rahvastikuregistri andmete vaatamine ja kasutamine on seadusega väga rangelt reguleeritud, leidub ikkagi ametnikke, kes kasutavad registrit isiklikuks tarbeks. Selline tegevus võib neile tähendada trahvi või isegi töökaotust.

eesti kodanike ja elanike isikuandmeid si-saldav rahvastikuregister on paljude jaoks igapäevane töövahend ning sellele on ligipääs tuhandetel ametnikel. Seal tal-lel olevate andmete vaatamine ja kasuta-

mine on aga väga rangelt seadusega reguleeritud ning andmete kuritarvitamise vältimiseks peab iga päring olema põhjendatud ja ametniku tööga seotud.

Paraku ei piisa mõnikord uudishimulike amet-nike ohjeldamiseks hoiatustest, vaid ikka leidub neid, kes piiluvad registrist puhtalt uudishimust, kas naabrimees on ikka oma naise laste isa või mitte.

Rahvastiku toimingute osakonna nõuniku An-gela Ventseli töö on jälgida, et rahvastikuregistrit kasutataks sihtotstarbeliselt. Samuti püüab ta jä-lile saada, millised päringud on tehtud õigusliku aluseta.

“Praegu on menetluses juhtum, kus ametnik ot-sis rahvastikuregistrist kindla eesnimega naist ühest konkreetsest Eesti linnast. Andmete töötle-mise tulemusel vaatas ametnik läbi väga paljude sama eesnime kandvate naisterahvaste andmed,” toob Ventsel ühe näite, kuidas on registrit vääriti kasutatud.

“On ette tulnud, et inimene on kaotanud tööko-ha, kuna on korduvalt rikkunud rahvastikure-gistri kasutamistingimusi,” sõnab ta teistele hoiatuseks.

Ventsel täpsustab, et juhul kui ametnik jääb rik-kumisega vahele, teavitatakse sellest ametniku tööandjat, kes nõuab ametnikult selgitusi ning vajadusel viib läbi distsiplinaarmenetluse. Sise-ministeerium teeb reegleid rikkunud ametnikule ettekirjutuse ja saadab ta täiendkoolitusele, sa-muti võib ära võtta juurdepääsu rahvastikure-gistrile. See aga tähendab, et ametnik ei saa enam täita oma põhitööülesandeid.

rahvastikuregistri andmete kasutamise ABC:� Päringuid tohib rahvastikuregistrisse teha vaid

ametiülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks.

� ametiülesannete käigus teatavaks saanud and-meid tuleb hoida saladuses ning seda ka pärast teenistussuhte lõppemist.

�ametiülesannete käigus kasutatavad andmed ei tohi sattuda kõrvaliste isikute kätte.


talv 2012 I 11

karistuseks ka häbitunne, mis tekib, kui ülemu-sed ja kolleegid rikkumisest teada saavad.

“Inimestele lihtsalt ei jõua kohale, et niisama ei tohi vaadata isegi oma lapse andmeid,” toob Pun-gas välja, et kindlasti ei ole rahvastikuregister va-hend, mille abil sõprade-sugulaste elukäigul silm peal hoida.

Menetletud järelevalveaktid edastab Siseminis-teerium Andmekaitse Inspektsioonile, kes viib vajadusel läbi väärteomenetluse ning kui vaja, määrab eksinud ametnikule rahatrahvi.

Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rõhutab, et riik on kogunud inimeste andmed enda kätte ja peab nendega usaldus-väärselt ümber käima. “Ametnikud peavad mõist-ma, et neid andmeid ei tohi isiklikest huvidest vaadata,” rõhutab ta. Pungase sõnul on suureks

Kes on tuntud laulja lapse isa?Rahvastikuregistri andmete vääriti kasutamist tuli ette näiteks siis, kui meediast käis läbi uudis ühe tuntud laulja isaks saamisest. eksimine avastati, kuna ametnik oli lauljat registrist otsinud nime järgi, kuigi tavaliselt kasutas ta päringute tegemiseks isikukoodi. selline käitumine tõmbas järelevalve tähelepanu. ametnik sai rahvastikuregistri- ja isikuandmete kaitse alase täiendõppe läbimise kohustusele lisaks ka rahatrahvi.

milliseid vabandusi on rahvastiku-registrit isiklikul otstarbel kasutanud ametnikud oma käitumisele toonud?

Vaatasin andmeid, sest:➊ mul on psühholoogiliselt pingeli-

ne ja suur töökoormus➋ lapselikust uudishimust➌ valmistusin suguvõsa kokkutule-

kuks ➍ tahtsin saada teavet koolikaaslas-

te/tuttavate/sugulaste kohta➎ tekkis vaidlus, kui vana isik

tegelikult on➏ soovisin teada saada oma arsti

elukohta➐ soovisin kontrollida rahvastikure-

gistrisse kantud andmete uuene-mise kiirust, programmi funktsioneerimist ja andmete korrektsust

Tagajärjed➊ täiendkoolitusele saatmine➋ rahatrahv➌ rahvastikuregistrile juurdepääsu

keelamine➍ distsiplinaarkaristused, äärmisel

juhul töökoha kaotamine

Paraku ei piisa mõnikord uudis-

himulike ametnike ohjeldamiseks hoiatustest.

12 I talv 2012

uus Läänemere laevahukke kajastav andmebaas. Andmebaasi koondatakse nii mitme arhiivi kui ka välitöödel kogutud andmed laevahukkude kohta.

Vrakiregistrisse on juba kogutud peaaegu 750 objekti ning tänavu hakatakse andmeid järk-jär-gult avalikuks tegema. Lisaks eesti keelele kuva-takse laevahukkude andmed ka inglise keeles.

Iga laevavraki andmetele lisatakse mälestiseks olemise korral Kultuurimälestiste Riikliku Regist-ri, kirjete kokkulangemisel Rootsi Kultuurimäles-tiste Registri ning Rahvusarhiivi SAAGA viited. Nii saavad huvilised ise tutvuda konkreetse laeva-huku kohta käivate digitaliseeritud arhiividoku-mendite originaalidega. Projektimeeskond usub, et 2013. aasta lõpuks on vrakiregistrisse sisesta-tud ligikaudu tuhat sissekannet.

„Kõik nendest ei ole laevavrakid, suure osa moodustavad arhiivimaterjalidest leitud laevade hukkude lood, millele ei ole veel merepõhjast vastet leitud,“ lisas projektijuht Marii Asmer.

foto: KaiDo PeRemees

eVe TISler

TeKST:

saab kõigile nähtavakstänu SHIPwHerI projektile võib peagi iga huviline paari arvutihiire kliki abil heita pilgu läänemere põhjas kurva lõpu leidnud laevadele.

läänemere laevavrakke on teiste kultuuri-mälestiste liikidega võrreldes Eestis seni vähe kaitse alla võetud, peamiselt info vä-hesuse tõttu. Samal ajal on veealuseid objekte kerge rüüstata, sest meres on

keeruline nende puutumatust kontrollida.„Kahjuks oleme tuvastanud mitmeid juhuseid,

kus laevavrakkidelt on eemaldatud esemeid või detaile, mistõttu on kahjustatud laevavrakki kui tervikut,“ kurvastas Muinsuskaitseameti regist-riosakonna juhataja Urve Russow.

Rahvusvaheline Shipwheri projekt sündiski va-jadusest ühelt poolt koguda ja täiendada and-meid Läänemeres lebavate ajalooliste laevavrakkide kohta ning teiselt poolt tõsta avalikkuse teadlikkust allveepärandi väärtuslikkusest.

Muinsuskaitseameti, Rahvusarhiivi, Eesti Me-remuuseumi ja Rootsi Riikliku Meremuuseumi ühisprojekti Shipwheri üks eesmärkidest on luua Eesti Kultuurimälestiste Riikliku Registri juurde

veealuneajalugu


talv 2012 I 13

Uute andmete kõrvutamine olemasoleva infoga laevavrakkide kohta võib anda ka ootamatuid tu-lemusi. Näiteks avastati andmed, mis lükkavad ümber riikliku kaitse all oleva Rootsi päritolu lae-vavraki Maria identiteedi. Laev, mida peeti Ma-riaks, uppus 1867. aastal.

Eelmisel sügisel leiti Tallinna linnaarhiivist lugu Hollandi alusest, mis hukkus samal ajal ja samas kohas, kus läks põhja Maria. Siis ilmus aga oota-matult välja toimik, kust selgus, et Maria ei uppu-nudki, vaid jõudis sadamasse.

„Üllatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria,“ rääkis projekti-juht Marii Asmer. „Tuli välja, et Mariaks peetud vrakk oli tõenäoliselt hoopis Hollandist pärit alus Barteld Herman.“

Arhiividest avastatud Läänemere laevahukku-de materjali on Asmeri sõnul nii palju, et jätku-projekti käivitamine ei ole mingi küsimus. Praegu ei ole projekti kaasatud näiteks Soome ja Läti ar-hiive, kuid neis sisalduv info annaks vrakiregistri-le kindlasti tublisti täiendust.

muinsuskaitseamet taotles laevahuku ajaloo teemalise projekti Shipwheri jaoks edukalt raha Kesk-läänemere InTerreg IV A programmist. euroopa Territoriaalse Koostöö fond (erdF) toetas 1, 2 miljoni euro suurust projekti 0,98 miljoni euroga.

muinsuskaitseametile oli see esimene kord rahvusva-heliste osalejatega projekti juhtpartneriks olla.

„seda sammu ette võttes ei kujutanud me ise ka ette, mida me tegema peame ja mis meid ees ootab,“ sõnas muinsuskaitseameti registriosakonna juhtaja Urve Rus-sow. esimesest korrast hoolimata hindavad nii Russow kui ka shipwheri projektijuht marii asmer rahataotluse protsessi sujuvaks.

Projektis osalevate partnerite leidmine läks lihtsalt, sest muinsuskaitseamet osaleb mitmes rahvusvahelises töörühmas, mille kaudu olid head kontaktid välismaa kolleegidega loodud. Rootsi meremuuseum, kelle poole koostöösooviga pöörduti, oli kohe asjast huvitatud. see-kord jäid aeglase bürokraatia tõttu välja soome kollee-gid, kuid neid plaanitakse kaasata shipwher jätku- projekti, mida muinsuskaitseamet kindlasti soovib korraldada.

Üks rahataotluse protsessi osa, mida projektijuht as-meri sõnul ei osatud alguses ette näha, oli toetuslepingu sõlmimiseks kuluv aeg ja lisatöö. Kesk-läänemere prog-rammi juhtkomitee kiitis shipwheri rahataotluse heaks 2010. aasta aprillis, kuid alles oktoobris jõuti toetuslepin-gu allkirjastamiseni.

„Kuigi põhimõtteline heakskiit oli olemas, oli tarvis pal-jusid eelarvega seotud küsimusi täpsustada ja põhjenda-da,“ selgitas asmer. Kuigi ametlikult pidi projekt algama 2010. aasta mais, sai sisulist tööd tegema hakata alles sügisel pärast toetuslepingu sõlmimist. eelkõige oli aja-kulukas erinevate eelarveküsimuste läbirääkimine ja kooskõlastamine kõigi projektipartnerite vahel.

„Kui ühe partnerasutuse eelarvega seotud küsimuse olime suutnud programmi ühisele tehnilisele sekreta-riaadile ära põhjendada, tuli kohe otsa teise partneri eel-arvega seotud küsimus, mis vajas täpsustamist,“ kirjeldas asmer protsessi keerukust. oma kogemuse põhjal arvab asmer, et neli-viis projektipartnerit on opti-maalne, suuremat arvu koostööpartnereid oleks juba raske hallata. shipwheri projekt toimib tervikuna tänu sellele, et projektis osaleb neli partnerit.

Eduka euro- raha taotluse koostamine ei ole keeruline

I N V E S T I N G I N Y O U R F U T U R E

EUROPEAN UNIONEUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND


uute vrakkide leidmiseks käidi välitöödellisaks arhiivides tuhnimisele käidi mullu uusi laevavrakke otsimas läänemere sügavustest. nii ulatuslikud veealused arheoloogilised ekspeditsioonid olid muinsuskaitseametile ajaloo esimesed.

varem pole muinsuskaitseamet nii mahukaid arheoloogilisi veealu-seid ekspeditsioone korraldanud, sest merepõhjast laevavrakkide ot-simine on äärmiselt aja- ja rahakulukas, sõltudes palju ilmastikust ja loodusest. näiteks ei edasta laevalt alla lastav merepinda sondeeriv aparaat selget pilti, kui merel on tuul suurem kui 6 meetrit sekundis.

„Kui tuult ei olnud, olime kohe merel,“ kirjeldas marii asmer. „son-deerisime merepõhja vahel terve nädala, enne kui nägime ekraanil vrakipilti.“

Üllatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria. m. ASmer


14 I talv 2012

Räpina Äriabikeskusega on piirkonnas tegutse-vatele loovatele ja ettevõtlikele inimestele võimalik pakkuda väga erinevaid tugiteenuseid – konsultatsioone, abi kontaktide ja koostööpart-nerite leidmisel, täiendkoolitusi, kontaktüritusi, ruume ja füüsilist tegevuskeskkonda.“

Projekti rahastatakse ENPI (Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument) raames rakendatava Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprog-rammi vahenditest kokku peaaegu 2 miljoni euro eest. Uue loomemajanduskeskuse ehitus peaks algama märtsis, valmis loodetakse maja saada novembriks.

lIIS KängSePP

TeKST:

loomemajanduskeskuseksPraegu on Sillapää tall-tõllakuur veel lääpas ja mahajäetud, aga juba õige pea avatakse seal piiriülese koostöö ühe projektina Räpina loomemajanduskeskus.

tõllakuurist

„tahame selle projektiga alal hoida ja edendada kohalikke traditsioonilisi oskusi, nende laiemat kasutamist nii igapäevaelus kui ka äris,“ rääkis Räpina vallavalitsuse arendusspet-

sialist Helen Pärnaste, kes igapäevaselt loodava loomemajanduskeskusega tegeleb. „Projekti esialgne idee on Räpina loomemaja sisustada kangastelgede ruumi, savi- ja klaasikoja, puidu- ja pillirootoa, paberi valmistamise töötoa, pruulikoja, köögi, kunstiateljee ja laste mängu-nurgaga, aga plaanis on ka mitmesuguste seltside koosviibimisruumid.“

Praegu Pärnaste sõnul sarnast kohta Räpinas ega selle ümbruses ei ole ning uus keskus loob hea võimaluse meelitada piirkonda nii turiste kui ka professionaalseid ja harrastuskäsitöölisi. Räpina Loomemajanduskeskuse rajamine on osa Eesti, Läti ja Venemaa piiriülesest koostööprog-rammist. Samal ajal kui Räpinas rajatakse loome-majanduskeskus vanasse tall-tõllakuuri, tehakse Petseris sarnane keskus kultuurimaja hoonesse, mis esimese vabariigi ajal oli Kaitseliidu maja. Vilakas aga ehitatakse loomemajanduskeskuseks ümber ajalooline kloostrile kuulunud hoone.

„Loomemajja luuakse kohalikele elanikele tänapäevased loometingimused, võimalused aktiivselt loometööga tegeleda, osaleda loome-majas korraldatavatel üritustel, programmides, tegevustes, kursustel,“ sõnas Pärnaste. „Koostöös

Projekti taustRäpina sillapää mõisa tallihoone on rajatud 1870. aasta-tel endise mõisahoone ja Räpina Paberivabriku vahe-tusse lähedusse ning on muinsuskaitsealune objekt. tallihoonel on kaks korrust rekonstrueeritava üldpin-naga 665,6 m². hoone kuulub Räpina vallale.

Projekt kestab kokku kaks aastat. Juhtpartneriks on Räpina vallavalitsus, vene partneriteks on Petseri rajooni administratsioon ja Petseri kultuurimaja ning läti part-neriks vilaka regiooni administratsioon.

loomemaja valmimisel on ette nähtud, et hoone hakkab toimima isemajandavalt, kattes hoone admi-nistratiiv- ja jooksevkulud.

vanast

talv 2012 I 15


lIIS KängSePP

TeKST:

alates jaanuarist said maavalitsuste veebilehed uue ja ühtse ilme. veebilehe uuen-

damine oli tingitud eelkõige vajadusest lihtsustada informatsiooni leidmist kodanikule.

maavalitsustel

samuti saavad maavalitsuste ametnikud nüüd infot kiiremini veebilehele üles panna, kuna enam pole selleks tarvis eriteadmisi veebi programmeerimi-sest.

„Maavalitsused on riigiasutused ja see peaks tähendama ka ühtsemat identiteeti,“ põhjendas siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja re-gionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Margus Lehesaar, miks oli vajalik uuele raken-dusele üle minna. „Kodaniku jaoks peab riigi-asutuse veebilehel pakutav info olema selge ja hõlpsasti leitav.“

Siiani oli iga maavalitsuse veebilehe arhitek-tuur erinev – sama info asus erinevates alame-nüüdes, vajaliku leidmine võis olla üsna keeruline ning lähtus eelkõige informatsiooni üles panija ehk ametniku vaatest. Üsna suured

olid ka veebilehtede halduskulud, kuna kasutati erinevaid lahendusi ja programme, mida tihti-peale ise hallata ei osatud, vaid see teenus tuli sisse osta. Sellele omakorda lisandus veel ser-veri ülalpidamise ning uuendamise kulu.

Maavalitsuste uued veebilehed kasutavad 2010. aastal kohalikele omavalitsustele välja-arendatud tehnoloogilist sisuhalduse platvormi (www.kovtp.ee). Tegemist on avatud lähtekoo-diga eestindatud sisuhaldustarkvaraga liferay.com. Sama lahendust kasutavad näiteks suur-korporatsioonid Cisco ja Lufthansa ning Prant-susmaa kaitseministeerium.

Uuel kodulehel saavad maavalitsused avali-kustada dokumendiregistri, milleks kohustab neid avaliku teabe seadus, ja lisada veebilehele sotsiaalmeedia komponente, näiteks foorumi ja blogi. Samuti saab infopäringute tegemiseks või teenusetaotluse allkirjastamiseks end ID-kaardiga autentida.

Ühtlustatud on ka domeeniaadress: esmalt tu-leb kirjutada aadressireale maakonna nimi, see-järel maavalitsus.ee (näiteks www.viljandi.maavalitsus.ee). Uued kodulehed on koondatud ühte infoväravasse www.maavalitsus.ee.

internetis ühtne kuju

16 I talv 2012

uus näguvallitorniPaide

Euroopa Regionaalfondi raha abil sai uue välimuse Paide vallitorn. Seal asub nüüd ajakeskus Witten-stein, kus antakse terviklik ülevaade Eestimaa ajaloost muinasajast tänapäevani.

vallitornis on ajaloo tutvustamiseks kasutatud mitmesuguseid valgus- ja heliefekte, ajaloolist keskonda aitavad luua erinevad esemed. Samuti toeta-vad ajaloo tutvustamist filmipro-

grammid ja paljud interaktiivsed atraktsioonid.Lisaks käivitati regulaarürituste sari, festival

„Aegade tuuled“, mille kavas on kultuuri- ja muusikaüritusi, mille teemad on seotud Ajakeskuse kontseptsiooniga ja kantud erineva-te ajastute vaimust.

Projekt kestis 2009. aasta jaanuarist eelmise aasta lõpuni. Euroopa Regionaalarengu Fond toetas projekti enama kui 2 miljoni euroga. Toe-tuse abil renoveeriti Paide Vallimägi, sealhulgas kõlakoda-laululava ja üldkasutatav WC, rajati Vallimäele valgustus, turismigruppide kogune-misplats, parkla. Lisaks osteti pingid, korrastati teid ja treppe, loodi võimalused puuetega ini-meste liikumiseks ja lapsed said Ajakeskuse kontseptsiooniga seotud mänguväljaku.


number2 miljoni euroga toetas ajakeskuse Wittenstein rajamist euroopa Regionaalarengu fond.

Külalised saavad ajakeskuses liikuda läbi erinevate ajajärkude ning

avastada erinevaid tahke eesti ajaloost.

Ajakeskuses wittenstein saavad külalised teada, mis oli muinasajal eestlaste nokia ja kuidas eesti esimest korda euroopasse arvati ning palju muudki.

Documents

Regi talv 2012