Regijovnaale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese … · 2018. 9. 19. · dajvesne, Daerpies Dierie /Åarjelsaemien åålmegepla-erie jïh Sverresborg museum. Ellen

Regijovnaale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese

2013-2017

2

Illustrasjovne: Ellen Sara Reiten Bientie

3

SISVEGE

ÅENIEDIMMIE RÅAJVARIMMIELÆSTOE

1.0 AALKOE 1.1 Våarome 1.2 Stilleme/dongkeme 1.3 Åejvieulmie jïh bielieulmieh 1.4 Soejkesjen sisvegen, hammoen jïh struktuvren bïjre 1.5 Ekonomije

2.0 VÅAROME 2.1 Gaskenasjovnaale latjkoeh, nasjovnaale laakh jïh politihkeles våarome 2.2 Fylhkentjïelten soejkesjh jïh latjkoeh 2.3 Dïedte jïh råållah saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne 2.3.1 Fylhkentjïelten dïedte goh regijovnaale evtiedimmieaktööre 2.3.2 Fylhkentjïelten dïedte reeremedajvesne saemien gïelide 2.3.3 Fylhkentjïelten dïedte saemien kultuvredaajroen åvteste 2.3.4 Fylhkentjïelten dïedte goh skuvleaajhtere

3.0 REGIJOVNAALE REEREME SAEMIEN AAMHTESIJSTIE 3.1 Haestemh regijovnaale reeremasse saemiem aamhtesijstie 3.2 Haestemh saemien kultuvredaajrose 3.3 Haestemh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geerveööhpehtæmman

4.0 RÅAJVARIMMIEBIELIE 1: RÅAJVARIMMIEH JÏJTSE GÏEHTELIMMESNE 4.1 Bijjemes råajvarimmieh 4.2 Gïelereeremeråajvarimmieh 4.3 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien kultuvredaajrose 4.4 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geerveööhpehtæmman

5.0 REGIJOVNAALE IKTEDIMMIE SAEMIEN GÏELELÏEREHTIMMESTE 5.1 Sïejhme saemien gïelen jïh gïelelïerehtimmien bïjre 5.2 Daatavåarome 5.3 Buerkiestimmie tsiehkeste jïh haestemh 5.4 Daan beajjetje lïerehtimmiefaalenasse Noerhte-Trööndelagesne 5.5 Man åvteste saemien gïelelïerehtimmiem iktedidh?

6.0 RÅAJVARIMMIEBIELIE 2: REGIJOVNAALE IKTEDIMMIERÅAJVARIMMIEH LÏERE-HTÆMMAN SAEMIEN GÏELESNE DENNIE 13-JAEPIEN SKUVLEBAELESNE JÏH JOLLEBE ÖÖHPEHTIMMESNE 6.1 Iktedimmiemaalle 1: Regijovnaale raeriestimmiedïenesje lïerehtæmman saemien gïelesne 6.2 Iktedimmiemaalle 2: Lissiehtamme bïevnesgalkeme 6.3 Iktedimmiemaalle 3: Åarjelsaemien lohkehtæjjaviermie 6.4 Jeatjah laavenjostoeråajvarimmieh: Viehkiehtidh mentovreprogrammem tseegkedh

7.0 ÅENIEDIMMIE

Regijovnale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese

4


Illustratööri bïjre: Meerke Krihke Leine Bientie, Måehvesne/Snåasesne byjjenamme, daelie Praahkesne orre. Åarjelsemien gïeleskreejrijinie barka maangïertine Röörosen tjïelte-sne. Aarebi illustrasjovnebarkoeh dorjeme jïlleskuvlide Noerhte-jïh Åarjel-Trööndelagesne (HiNT jïh HiST), Fyl-hkenålma Nordlaantesne, Fylhkenålma Åarjel-Tröönde-lagesne, Åarjelsaemien maanagïerteviermie Röörosen dajvesne, Daerpies Dierie /Åarjelsaemien åålmegepla-erie jïh Sverresborg museum.

Ellen Sara Reiten Bientie, Jærenisnie orre Stavange-ren lïhke. Faagelohkehtæjja kåansten jïh vytnesjimmien sisnjeli. Illustratöörine barkeminie. Aarebi illustreradam-me åarjelsaemien maanagærjam «Vadtese», åvteguv-vie saalmeheeftide ”Jupmele mov ryöjnesjæjja lea”, jïh ”Fïerhten jïjjen”, jïh åarjelsaemien kristemeheefte.

Interregprosjekte Saemien noerh – Samisk ungdom (2010/2011), gusnie saemien noerh dokumentasjovnem darjoejin guvviej, filmen jïh tjaalaldahki tjïrrh daan te-eman bïjre «Noere daan biejjien årrodh».

Saemien Sijte Snåasesne lij prosjektetjåadtjoehtæjja dan åarjelsaemien bielien åvteste, jïh prosjekteboelhken dah noerh lin learohkh Kråangken jåarhkeskuvlesne.

Guvvieh dokumentasjovnebarkoste mah leah soejkesjis-nie åtnasovveme leah Saemien Sijten Guvvievåarhkoen, jïh Kleamma Jåma, Mats Ailo Jåma jïh Piere Anta Joma leah guvvide vaalteme.

5

Åeniedimmie

Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aktem orre jïh vijrie-damme dïedteråållam åadtjoeji goh regijovnaale reereme-åårgane saemien gïelereeremedajvesne, mænngan goh Snåase guektiengïelen åarjelsaemien reeremetjïeltine sjïdti 2008 raejeste, jïh Raavrevijhken tjïelte guektiengïelen sjïdti 2013 raejeste. Daan sjïekenisie dle aktem åarjelsaemien ev-tiedimmieprosjektem tjïrrehtamme gusnie åejvieulmie lea orreme aktem soejkesjem evtiedidh guktie fylhkentjïelte jïh fylhkentjïelte jeatjah aktöörigujmie ektine, edtja viehkieh-tidh saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.

Soejkesje edtja viehkiehtidh:1. Fylhkentjïelten råållam, veanhtadimmieh jïh

maahtoedaltesem tjïelkestidh goh regijovnaale reeremeåårgane saemien gïelereeremedajvesne.

2. Skuvleaajhtereråållam evtiedidh, mij åejviedïedtem åtna saemien jåarhkeööhpehtimmien jïh geervehööhpehtimmien åvteste fylhkesne.

3. Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten regijovnaale dïedtem vaarjelidh jïh nænnoestehtedh, goh maallh evtiedidh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne.

Regijovnaale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese våaromem vaalta gaskenasjovnaale latjkojne, nasjovnaale laakine, sïejhme nasjovnaale saemiepolitihkes-ne jïh fylhkentjïelten jïjtsh soejkesjinie jïh latjkojne. Soejke-sje aktem sïejhme bijjiguvviem vadta dej ovmessie aktööri dïedteste jïh råållijste saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne. Vijriesåbpoe dle akte veelebe buerkiestimmie dïedteste, guktie tsiehkie lea daan biejjien, jïh mah haestemh fylhken-tjïelte åtna gosse saemien aamhtesigujmie barka.

Fylhkentjïelten ovmessie barkoesuerkine dle daerpies barkoem lissiehtidh juktie laakeviedteldihkie reaktah jïh dam sïejhme nasjovnaale saemiepolitihkem tjïrrehtidh.

Dïhte barkoe saemien aamhtesigujmie, ovmessie dal-tesinie dovne politihkeles jïh byögkeles reeremisnie, mujvies dïedteråållah åtna jïh faeties ektiebarkoe.

Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta dan åvteste, dennie råållesne goh faamoeaktööre jïh laanten aajnehke fylhkentjïelte mij regijovnaale dïedtem åarjelsaemien gïele-reeremen åvteste åtna, skraejriem vaeltedh jïh eadtjohkela-akan viehkiehtidh guktie iktedimmie jïh ektiebarkoe buerebe sjidtieh dennie åarjelsaemien gïele- jïh kultuvrebarkosne vo-enges, regijovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie.

Daan sjïekenisnie dle daejtie råajvarimmide raereste:

1. Råajvarimmieh jïjtse gïehtelimmesne2. Regijovnaale råajvarimmieh juktie lïerehtimmiem saemien

gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne

Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte dïedtem åtna råajvarim-miej åvteste laavenjostosne sjyöhtehke guejmiejgujmie.

Daate dïejvese dïedte daennie soejkesjetjaatsegisnie joekehts sisvegem åtna, jearohke dehtie tsiehkeste gusnie åtnasåvva.

Dejtie Råajvarimmide jïjtse gïehtelimmesne, dle fylhkentjïelte dam ellies reereles jïh ekonomeles dïedtem åtna juktie råa-jvarimmide aelkedh jïh dejtie tjïrrehtidh.

Dejtie Regijovnaale råajvarimmide juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh, dle fylhkentjïelte dïedtem åtna skraejriem vaeltedh jïh ektiebarkojne jïh iktedimmine vieh-kiehtidh, dennie råållesne goh regijovnaale evtiedimmieak-tööre laavenjostosne jeatjah aktöörigujmie.

Doh jeatjah laavenjostoeguejmieh jïjtsh byjjes bïhkedassh dïedten jïh faamoen bïjre utnieh, mah leah vihtiestamme laa-kine jïh stilleminie, mejtie hævvi tjuerieh krööhkedh. Daesnie vihkeles tjïertestidh tseegkeme jïh evtiedimmie iktedimmie-maallijste sijhtieh goh prosessh juhtedh, gusnie dej ovmessie guejmiej siebriedahkebarkoe våaromem beaja laavenjostose.

Båetije aejkie åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese?Vihkeles tjïertestidh ihkie tsiehkie annje gïerve saemien gïe-lese jïh kultuvrese sïejhmelaakan, jïh joekoen åarjelsaemien gïelese, dle aaj sjollehke evtiedimmievæhtah jïh vyjjegeaj-noeh.

Dïhte mij tjïelkemes vuesehte evtiedimmie reaktoe hae-resne jåhta, lea learohkelåhkoe åarjelsaemien learoehkijstie læssene mij saemien voestesgïeline utnieh, jïh jienebh noere åarjelsaemien eejhtegh goh evtebe boelve, jïjtsinie maanaj-gujmie saemiestieh hïejmesne jïh voengesne.

Gïelem jealajehtedh akte gaajh guhkies barkoe. Dïhte våajnoes illedahke barkoste jïh råajvarimmijste mah daan biejjien dorjesuvvieh sæjhta kanne vuejnedh gosse 20 – 30 jaepieh vaaseme. Dïhte byögkeles barkoe jïh mah råajvarim-mieh mah veeljesuvvieh tjuerieh dejtie dååjrehtimmide nuhtjedh mejtie daan mearan dorjeme – jïh mah iktemearan dorjesuvvieh.

Akte vaajtele jïh håhkoe Noerhte-Trööndelagen fylhken-tjïelten åarjelsaemien dahkoesoejkesjasse lea dïhte edtja viehkiehtidh laavenjostoem lissiehtidh jïh annje åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan barkedh.

6

RÅAJVARIMMIELÆSTOE

RÅAJVARIMMIELÆSTOE 1 RÅAJVARIMMIE JÏJTSE GÏEHTELIMMESNENR. RÅAJVARIMMIE AAJKOE

1. Saemien raeriestæjjabarkoem tseegkedh fylhkentjïelten reeremisnie

Nænnoestehtedh jïh iktedidh regijovnaale reeremem saemien aamhtesijstie

2. Gïelekonsulentem bïhkedimmiedïenesjisnie nuhtjedh

Viehkiehtidh daajroem geerjehtidh, jïh gorredidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illesuvvieh

3. Sjïere råajvarimmieh tseegkedh Baeniehealsoen jïh almetjehealsoen goevtesisnie

Sjïere krïevenassh saemielaaken gïelenjoelkedassine illedh

4. Kuvsjigujmie nïerhkedh åarjelsaemien teemajgujmie fylhkentjïelten aamhtesegïetedæjjide

Daajroem lissiehtidh saemien aamhtesi bïjre fylhkentjïelten barkijidie

5. Åarjelsaemien teemah sjïehtesjidh aalmeltjeveeljemelïerehtimmesne Fylhkendægkan

Daajroem lissiehtidh saemien aamhtesi bïjre fylhkenpolitihkeri luvnie

6. Vuarjasjidh mejtie daerpies åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtojne muvhtide barkojde fylhkentjïelten reeremisnie

Daerpiesvoeth tjïrrehtidh og viehkiehtidh staatusem bijjiedidh åarjelsaemien maadtoste jïh maahtoste

7. Barkoem aelkedh saemien sijjienommigujmie geajnoesjiltine

Saemien gïelem jïh saemien årromedajvh våajnoes darjodh

8. Vijriesåbpoe barkedh sjïere råajvarimmiejgujmie Fylhkengærjagåetien saemien kultuvreprosjekteste

Daajroesertiestimmiem åarjelsaemien gïeleste jïh kultuvreste nænnoestehtedh, jïh kultuvrelåtnose sjïehteladtedh gærjagåetine jïh skuvline

9. Kråangken jåarhkeskuvlem åarjelsaemien vierhtieskuvline vihtiestidh

Dïedtebarkoeh jïh jearsoes maadthfinansieradimmiem tjïelkestidh

10. Sïejhme evtiedimmiebarkoem saemien faagide jåarhkeööhpehtimmesne nænnoestehtedh

1) Saemien gïelem, båatsoem jïh duedtiem faaagine gorredidh jåarhkeööhpehtimmesne, jïh kvaliteetem gorredidh maajhööhpehtimmesne2) Viehkiehtidh guktie gaajhkh learohkh jåarhkeskuvlesne Noerhte-Trööndelagesne dam vihkielommes kultuvredaajroem åadtjoeh

11. Prosjekth tseegkedh juktie learoevierhtieh evtiedidh jåarhkedaltesasse

Aktem ållesth digitaale learoevierhtiem evtiedidh åarjelsaemien gïelese goh faage jåarhkeskuvlesne

7

RÅAJVARIMMIEBIELIE 2 REGIJOVNAALE IKTEDIMMIERÅAJVARIMMIEH LÏEREHTÆMMAN SAEMIEN GÏELESNE

12 Regijovnaale raeriestimmiedïenesje åarjelsaemien lïerehtæmman

Nænnoesåbpoe bïhkedimmie saemien lïerehtimmiefaalenassi bïjre gaajhkine daltesinie

13 Nænnoesåbpoe bïevnesegalkeme åarjelsaemien lïerehtimmien bïjre

Gaajhkesidie seammavyörtegs faalenassh åarjelsaemien gïelelïerehtimmesne nænnoestehtedh

14 Åarjelsaemien lohkehtæjjaviermie Viehkiehtidh learoesoejkesjevierhkiem jïh laakeviedteldihkie reaktah dåarjedidh saemien gïelelïerehtæmman

15 Mentovreprogramme learoehkidie / studentide

Gïelehaarjanimmie / åtnoe saemien gïeleste aarkebiejjien soptsestimmesne

Illustrasjon: Ellen Sara Reiten Bientie

8

1.0 Aalkoe1.1 VåaromeGïjren 2009 Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemeente / BED reerenassen Dahkoesoejkesem saemien gïelese böökti.

Akten aarebi govlehtimmielaahtestimmien sjïekenis-nie soejkesjeraeriestæmman Noerhte-Trööndelagen fylh-kentjïelteste, dle åssjaldahke akten fylhkentjïelten åarjelsae-mien evtiedimmieprosjekten bïjre bööti voestes aejkien. Dan åvteste Snåasen tjïelte seamma tïjjen meatan sjïdti saemien gïelereeremedajvesne (2008 raejeste), jïh fylhkentjïelte dan åvteste regijovnaale gïelereeremeåårganine sjïdti, dle pros-jekte-åssjaldahke jåarhki. Akte buerkiestimmie dorjesovvi akten golmenjaepien prosjektese «Styrking av sørsamisk språk og kultur» (Nænnoestehteme åarjelsaemien gïeleste jïh kultuvreste», jïh Noerhte-Trööndelagen Fylhkenraerien bieleste akte ohtseme saadtesovvi Barkoe- jïh ektiedim-miedepartemeentese / BED bieliefinansieradimmien bïjre prosjekteste.

Dååjvehtasse voestes aejkien vaadtasovvi prievesne Or-restehteme-, Reereme- jïh Gærhkoedepartemeenteste /ORD, 1.07.2009.

Prosjekte finansieradamme sjïdti 50 % dåarjojne Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelteste, seammaligke joekedamme Regijovnaale evtiedimmiegoevtesen jïh Jåarhkeööhpehtim-mien goevtesen gaskem, jïh 50 % staateles dåarjoe Orrest-ehteme-, Reereme- jïh Gærhkoedepartemeenteste /ORD.

Tïjjemierie lij aalkoevisnie 2010, 2011 jïh 2012. Men pros-jekte idtji aelkieh åvtelen mietsken 2010 gaskoeh. Dan åvteste dle prosjektegalhkuvem aaj guhkiedin 2013 minnge-mossesne.

1.2 Stilleme/dongkemeProsjekten aajkoe lij dan åvteste fylhkentjïelten ovmessie gïehtelimmiesuerkine dle daerpies aktine nænnoesåbpoe barkojne juktie laakeviedteldihkie reaktah jïh sïejhme nasjov-naale saemiepolitihkem tjïrrehtidh.

Prosjektebuerkiestimmesne daah barkoeh lin tjïertestamme: Prosjekte edtja dej ovmessie laavenjostoeaktööri dïedtem tjïelkestidh, juktie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem næn-noestehtedh, soejkesjedïrregh hammoedidh jïh viehkiehtidh aktine stuerebe ektiebarkojne, råajvarimmiejgujmie nïer-hkedh, maallh evtiedidh juktie lïerehtimmiem saemien gïe-lesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtimmesne, fylhkentjïelten råållam tjïelkestidh goh ev-tiedimmieaktööre suerkesne, jïh råajvarimmieh evtiedidh gus-nie maahta gïelem jïh kultuvremaahtoem ektesne vuejnedh.

Dåajvoehtimmieprievesne Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste dle joekoen leavloem biejeme prosjekten foksusasse juktie lïerehtimmiem saemien gïeline iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhp-ehtimmesne. Prosjekte lea meatan goh råajvarimmie nr. 33 reerenassen Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide, lahtesen nuelesne « Evtiedimmieprosjekte Noerhte-Trööndelagen fyl-hkentjïeltesne».

1.3 Åejvieulmie jïh bielieulmieDaam åejvieulmiem prosjektese bïeji:Edtja aktem soejkesjem darjodh guktie fylhkentjïelte jïh fylh-kentjïelte laavenjostosne jeatjah aktöörigujmie, edtja viehk-iehtidh saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.

Bielieulmie:1. Fylhkentjïelten råållam, veanhtadimmieh jïh maah-

toedaltesem tjïelkestidh goh regijovnaale reeremeåår-gane saemien gïelereeremedajvesne.

2. Skuvleaajhtereråållam evtiedidh man åejviedïedte leah saemien jåarhkeskuvle jïh geerveööhpehtimmie fyl-hkesne.

3. Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten regijovnaale dïed-tem gorredidh jïh nænnoestehtedh, maalleevtiedimmien tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne iktedidh dennie 13-jaepien skuvlebaelesne jïh jollebe ööhpehtim-mesne.

1.4 Soejkesjen sisvegen, hammoen jïh struktuvren bïjreStilleme jïh ulmie dan soejkesjebarkose leah vijries, juktie dïhte fylhkentjïelten joekehts råållah jïh dïedtebarkoeh saemien aamhtesidie feerhmie. Dan åvteste dle daerpies orreme såemies dïejvesh jïh raasth tjïelkestidh:

«Åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh» maahta aalkovistie gaajh jïjnje årrodh. Kultuvrebielie daennie dahkoesoejkesjisnie leah ektiedamme dan kultuvrese mij lea gïelen bïjre, jïh Evtiedimmieråajvarimmieh saemien kultuvredaajrose leah gaertjiedamme dejtie råajvarimmide gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vuajnalgieh.

Vijriesåbpoe vihkeles tjïertestidh fylhkentjïelten råålla jïh dïedte goh regijovnaale evtiedimmieaktööre ij leah akte sjïere dïedte Regijovnaale evtiedimmiegoevtesasse /REG. Gaajhkh goevtesh/etaath fylhkentjïelten gïehtelimmesne aktem dïedtem utnieh regijovnaale evtiedimmiem hoksedh jïjtsh dïedtesuerkine. Daennie soejkesjetjaatsegisnie dle dan åvteste fylhkentjïelten dïedte regijovnaale evtiedimmien åvteste

9

åtnasovveme goh akte sïejhme våarome jïh aalkove saemien evtiedimmiebarkose dej ovmessie dïedtesuerkiej sisnjeli.

Pryöveme dahkoesoejkesjem tjyölkehke jih eensi darjodh, jïh seamma tïjjen vuesiehtidh man vijries jïh gellielaaketje daate aamhtesesuerkie lea. Dan åvteste meatan vaalt-eme mij gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale latjkojne, laakine jïh soejkesjinie tjåådtje, jïh sïejhme nasjovnaale saemiepolitihkesne.

Vijriebasse dle tjoevkesem bïejeme dejtie haestie-midie mah leah barkosne saemien aamhtesinie jïjtse gïehtelimmesne, jïh råållesne goh regijovnaale dïedteaktööre saemien lïerehtæmman.

Dahkoesoejkesjem dorjeme naemhtie guktie dïhte joekehtse daej göökte råållaj gaskem våajnoes sjædta, maam aaj vuajna RÅAJVARIMMIEBIELESNE 1; råajvarimmieh jïjtse gïehtelimmesne, jïh RÅAJVARIMMIEBIELIE 2; regijovnaale iktedimmieråajvarimmieh saemien gïelelïerehtæmman abpe ööhpehtimmesne.

Ulmie lea orreme aktem dan tjïelke dahkoesoejkesjem buektiehtidh goh gåarede, guktie dïhte maahta akte eensi, tjïrrehtihks jïh gïehtjedihks dïrrege sjïdtedh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten regijovnaale reeremasse åarjelsaemien gïeleste jïh kultuvreste.

Vijriebasse akte ulmie soejkesje maahta akte våarome år-rodh gosse edtja Noerhte-Trööndelagen laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkine jårrelidh.

1.5 EkonomijeDahkoesoejkesjen ulmien mietie, mij lea juakeme gelline bieline, dle dah ovmessie råajvarimmieh sijhtieh eknomeles konsekvensh vedtedh, uvtemes dejtie sjïere dïedtesuerkide sisnjeles jïjtse gïehtelimmesne. Dïhte stööremes maaksoepåaste sæjhta hævvi årrodh aktem

saemien raeriestæjjabarkoem tseegkedh fylhkentjïelten reeremisnie. Seamma tïjjen dle dååjrehtamme akte dagkeres barkoe sæjhta vierhtieåtnoem iktedidh jïh dam aaj radtjoestidh. Raeriestæjjabarkoe sæjhta hævvi vienth orre prosjektevierhtieh buektedh jïh lissiehtamme darjomh.

Gïelevierhtieh Saemiedigkeste maaksa mahte ållesth dejtie råajvarimmide mah leah ektiedamme Saem-ielaaken gïelenjoelkedasside jïh fylhkentjïelten guektiengïe-levoetebarkose.

Dah raeriestamme råajvarimmieh juktie saemien faagh jåarhkeööhpehtimmesne jïh geervelïerehtimmesne nænnostehtedh, leah uvtemes vihties dïedteråållah sjïehtesjidh, jïh daan tjïrrh aktem jearsoesåbpoe jïh vielie daajroes staateles maadthfinansieradimmiem åvtese.

Fylhkentjïelten bieleste dle annje vihkeles sjïehteladtedh fleksijbele öörnegidie, guktie saemien lohkehtæjjah maehtieh bielieh sijjen ööhpehtimmiebarkojste evtiedimmiebarkose nåhtadidh, goh learoevierhtieevtiedimmie, viermiebarkoe, maahtoelutnjeme jïh plearoeh. Joekoen åarjelsaemien dajvesne, gusnie learohkelåhkoe naa jïjnjem joekehte jaepeste jaapan, dle gaajh vihkeles dovne kvaliteeten jïh sisvegen gaavhtan lïerehtimmiefaalenassesne saemien learoehkidie, lohkehtæjjah åadtjoeh dovne evtiedimmiebarkojne jïh ööhpehtimmine giehtelidh, jïh akte våarome sjædta jieniebidie lohkehtæjjide jïh jearsoesåbpoe seehtemetsiehkieh saemien lohkehtæjjide.

Gosse lea fylhkentjïelten råållan bïjre goh regijovnaale tjåadtjoehtæjja saemien lïerehtimmien åvteste, dle dah ekonomeles konsekvensh sijhtieh viedteldihkie årrodh iktedimmieråajvarimmide mejtie jeatjah aktöörigujmie åtna. Man stoerre fylhkentjïelten finansieradimmie sæjhta årrodh, sæjhta jearohke årrodh gie dam byjjes diedtem åtna jih åeliedimmieh aktööri gaskemsh mej bïjre seamadieh mænngan.

Guvvie: Meerke Krihke Leine Bientie

10

2.0 VåaromeDaennie kapihtelisnie akte åenehks buerkiestimmie barkoevåaroemistie saemien aamhtesidie, naemhtie gaskenasjovnaale latjkojne, nasjovnaale laakine jïh sijehme saemiepolitihkesne tjåådtje. Akte sjïere ållermaehteme fylhkentjïelten latjkoe- jïh soejkesjevierhkeste.

Virjiesåbpoe dle vuesiehtibie guktie dïedte jïh råållah leah joekedamme joekehts reeremedaltesi gaskem; Staate, Saemiedigkie, fylhkenålma, fylhkentjïelth jïh tjïelth.

Minngemes mearhketje kapihtelisnie vuesiehtibie dejtie dïedtelaavenjasside mah leah fylhkentjïelten ovmessie råållide ektiedamme; goh regijovnaale evtiedimmieaktööre, regijovnaale saemien gïelereeremeåårgane, regijovnaale kultuvreaktööre jïh goh skuvleaajhtere mij dïedtem åtna saem-ien jåarhkeööhpehtimmien jïh geervelïerehtimmen åvteste. 2.1 Gaskenasjovnaale latjkoeh, nasjovnaale laakh jïh politihkeles våaromeNöörje åeliedimmieh åtna gaskenasjovnaale latjkoej tjïrrh, goh ILO-konvensjovne nr. 169, Aalkoealmetji jïh tjierte-almetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jïh Dïhte europejen sjïehtedimmie regijovne- jïh unnebelåhkoegïelide (Unne-belåhkoegïelesjïehtedimmie).

Europarådets minoritetsspråkpakt forplikter statene til samarbeid blant anna på opplæringsområdet. I denne pakten heter det om sørsamisk språk:

”…….daate gïele lea gaajh håvhtadihks jïh dan åvteste da-erpies faahketji råajvarimmiejgujmie ihke gïele edtja guhkie-basse jieledh Nöörjesne. Daerpies ulmiestuvreldh dåarjojne jïh orrestimmeles vuekiejgujmie mah leah dan åarjelsaemien sjïere tseahkan sjïehtedamme. Moenehtse aaj tjïerteste ihke vihkeles sveerjen åejvieladtjigujmie laavenjostedh, juktie åar-jelsaemiej tsiehkiem nænnoestehtedh”.

Maadthlaaken § 110 A jïh Saemielaake lea dïhte nasjovnaale reaktavåarome reerenassen saemiepolitihkese. Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem utnieh gaajhkine byögkeles reere-meåårganinie, voenges jïh regijovnaale, mah dïenesjh vedtieh almetjidie reeremedajvesne saemien gïelese.

Lïerehtimmiereaktah saemien gïelesne reaktavåaromem utnieh Ööhpehtimmielaakesne.

Reerenassen politihkeles våarome saemiepolitihkese lea våajnoes St.bievn. nr 28 (2007-2008) Saemiepolitihke, gusnie daejtie haestiemidie tjuvtjede:

”Dan åvteste maanagïertebarkijh, lohkehtæjjah, learoegær-jatjaelijh, jarkoestæjjah, toelhkh, almetjh saemiengïelen maahtojne healsoe- jïh sosijaalesuerkesne, jïh jïjnjh jeatjah siebriedahkesuerkine fååtesieh, dle vihkeles prinsihph saemi-epolitihkesne jïh laakeviedteldihkie reaktah eah illesovvh… Haesteme åvtese sæjhta årrodh dam bööremes dåårrehtim-mievåaromem årroji luvnie sjugniedidh, jïh skreejredh ihke jienebh saemiengïelen ööhpehtimmiem vaeltieh gaajhkine daltesinie”.

I Regjeringas Handlingsplan for samiske språk (2009) legges grunnlaget for en bred og langsiktig innsats på tvers av sektorer og forvaltningsnivåer.

2.2 Fylhkentjïelten soejkesjh jïh latjkoehNoerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten politihke saemien gïelese, jieliemasse jïh kultuvrese edtja gaskenasjovnaale aalkoealmetjereaktah jïh nasjovnaale laakevåaromem betnesne utnedh, jïh nasjovnaale samiepolitihken mietie årrodh.

Laavenjostoelatjkoen tjïrrh Saemiedigkine 2010-2013 dle Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte, Nordlaantine, Åarjel-Trööndelagine jïh Hedmaarhkine ektine, tjirkeme aktem ”eadtjohke meatandïedtem vaeltedh juktie gorredidh jïh evtie-didh dam saemien kultuvrem jïh siebriedahkejieledem”.

Jeatjah regijovnaale soejkesjevierhkh mah leah saemien aamhtesi bïjre Noerhte-Trööndelagesne leah: Fylhkenbielieso-ejkesje Sisnjelds Nåamesjevuaman 2009-2012, Regijovnaale evtiedimmieprogramme 2011 jïh Regijovnaale soejkesjestrate-gije 2012-2016.

Fylhkentjïelten reereme saemielaaken gïelenjolkedassijste stuvresåvva Laavenjostoelatjkoste gaskem Saemiedigkiem jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltem åtnoen bïjre guekti-engïelevoetevierhtijste 2012-2014.

2.3 Dïedte jïh råållah saemien gïelebarkosne jïh kultuvrebarkosne

STAATEStaate dam bijjemes dïedtem åtna ihke learohkh maadthööhpehtimmesne reaktam åådtje lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie, jïh ihke lïerehtimmie learoesoejkesjevierhken mietie vadtsåvva.

Staateles etaath goh reerenassen darjoje åårganh aktem sjïere dïedtem utnieh saemien utniji reaktajearsoesvoetem vaarjelidh, jïh krööhkedh byögkeles dïenesjh leah saemien årrjoji gïele- jïh kultuvremaadtose sjiehtedamme.

11

Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dam bijjemes iktedimmiedïedtem åtna staateles saemiepolitihken åvteste. ORD sæjhta biejjieöörnegasse bïejedh guktie saemien utnijh dam byögkeles reeremem jïh dïenesjidie dååjrieh. Edtja åajvahkommes saemiej jïh saemi-estæjjah utniji daerpiesvoeth sjïehtesjidh dan sïejhme byög-keles dienesjefaalenassese. Daate sæjhta jiehtedh sïejhme tråjjesöörnegh jïh reeremeåårganh byöroeh öörnegidie gor-redidh mah dovne saemiej jïh jeatjah årroji bïjre.

ORD aaj åejviedïedtem åtna reeremen åvteste gïelenjo-elkedassijste saemielaakesne, jïh reerenassem barkoem un-nebelåhkoesjïehtedimmine iktedidh

ORD fïerhten jaepien aktem staatusem åehpiedahta råa-jvarimmide Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.

Maahtoedepartemeente lea tjåadtjoehtæjja lïerehtimmi-esuerkien åvteste saemien gïelide dovne maanagiertesne, maadthskuvlesne, jåarhkeskuvlesne jïh jollebe ööhpehtim-mesne.

Jeatjah gaavhtan dah ovmessie faagedepartemeenth dïedtem utnieh skraejriem vaeltedh jïh saemiepolitihkem tjïrrehtidh sijjen sektovri sisnjeli (vuartesjh Våarometjaatseg-em, lissietjaalege nr. 4).

SAEMIEDIGKIEStaaten jïh Saemiedigkien dïedte hoksedh siebriedahke

dam daerpies maahtoem åådtje, guktie laakeviedteldihkie reaktah gïelelïerehtæmman maehtieh illesovvedh.

Saemiedigkie gaskem jeatjah dïedtem åtna daej laavenjassi åvteste:

− learoesoejkesjh saemien learoehkidie maadthskuvlesne, jïh saemien gïelese jïh sjïere saemien faagide jåarhkeööh-pehtimmesne

− mieriedimmieh darjodh saemien sisvegen bïjre dejnie ov-messie faagesuerkine

− pedagogeles bïhkedimmie jïh bïevnesh saemien lïe-rehtimmien bïjre

− hoksedh learoevierhtieh gååvnesieh mah leah hijven kva-liteeteste

− vierhtieh reerie juktie learoevierhtieh evtiedidh − beavna, jïh learoevierhtieh skuvlide jïh maanagiertide låå-

jkede − stipendeöörnegh reerie ööhpehtimmien sisnjelen − jïjtse budsjedtepåaste mij edtja reereles vierhtieh maek-

sedh, jïh maaksoeh dorjemassese jïh learoevierhtieevtie-dæmman

− vierhtieh/dåarjoeh joekede daase; gïehtelimmie, pedago-geles materijellem darjodh, gïelelïerehtimmie jïh bievne- me,- evtiedimmie- jïh bïhkedimmiebarkoe saemien maana-giertine, jïh maanagiertine saemien maanajgujmie

Guvvie: Saemien Sijten guvvievåarhkoe/guvvievaeltije: Kleamma Jåma

12

FYLHKENÅLMA

Sïejhme dïedte:• Fylhkenålma dam juhtije vaaksjomedïedtem åtna ihke

lïerehtimmie lea sïejhme laaki jïh njoelkedassi mietie (ööhpehtimmielaake §§ 6-2 jïh 6-3).

• Fylhkenålma edtja laavenjostosne Ööhpehtimmiedi-rektovraatine jaepiej 2009-2014 vaaksjodh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien learoehki reaktah tjïrrehtieh ööhpehtimmielaaken mietie.

• Fylhkenålma maanagïertepolitihkem tjïrrehte maanagïer-telaaken mietie.

• Fylhkenålma edtja bievnedh jïh bïhkedidh saemien learo-hki reaktan bïjre lïerehtimmiem åadtjodhållesth saemien gïelesne. Daate sæjhta jiehtedh Fylhkenålmah tjuerieh hoksedh skuvleaajhterh daajroem utnieh njoelkedassi bïjre dovne dan stïeresne ööhpehtimmien jïh maajhööh-pehtimmien

• bïjre (vuartesjh Maadthtjaatsegem, lissietjaalege nr. 4).

Sjïere dïedte:• Saemien gïelen reeremedajven sisnjelen dle

fylhkenålmah edtjieh gïelenjoelkedasside tjïrehtidh saemielaakesne, v. saemielaaken kap.3.

• Fylhkenålma Nordlaantesne aktem nasjovnaale iktedimmiedïedtem åådtjeme åarjelsaemien gïelelïerehtimmien åveste Nöörjesne. Daate dïedte sæjhta jiehtedh åarjelsaemien learohkh maadthskuvlesne edtjieh sijjen reaktah åadtjodh viehkine maajhööhpehtimmeste, jïh hoksedh iktedimmie jïh evtiedimmie faalenasseste åarjelsaemien lïerehtimmesne leah reaktaj mietie.

• FA Nordlaante åtna sov sjïeredïedte lea uvtemes maanagiertine jïh maadthskuvline, jïh ij dan jïjnje jåarhkeskuvline.

• Gosse lea sïejhme faalenassi/råajvarimmiej bïjre mejtie FA Nordlaantesne stuvrie, goh gïeleseminaarh,


13

• viermiebarkoe, maahtoelutnjeme, evtiedimmiebarkoe maajhööhpehtimmiefaalenassine jïh plearoeh, dle jåarhkeskuvlh jïh fylhkentjïelth meatan vaaltasuvvieh seammalaakan goh tjïelth, maadthskuvlh jïh maanagïerth.

FYLHKENTJïELTH

Sïejhme dïedte:Fylhkentjïelth dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemien gïelesne jåarhkeskuvlesne jïh geervelïerehtimmesne

Sjïere dïedte:Mænngan Snåase jïh Raavrevijhken tjïelth meatan sjïdtin reeremedajvesne saemien gïelese, dle dovne tjïelten jïh regijovnaale reeremeåårganh Noerhte-Trööndelagesne aktem vijriedamme dïedtem åådtjeme dan åarjelsaemien gïelen åvteste.

Laavenjostoelatjkoen tjïrrh Saemiedigkien jïh fylhki gaskem Nordlaante, Noerhte-Trööndelage, Åarjel-Trööndelage jïh Hedmaarhke, dle guejmieh gaskem jeatjah dïedtem vaalteme dan åvteste, sitaate:• … hoksedh ihke buerebe daajroes åvtese, jïh

lissiehtamme staateles dåarjoeh fylhkentjïeltide jïh tjïeltide juktie Daajroelutnjemem saetniedehtedh

• … staaten jïh tjïelten åejvieladtjh meatan vaeltedh daennie barkosne

14

TJïELTH

Sïejhme dïedte: Tjïelth aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.

Gaajhkh tjïelth dïedtem utnieh lïerehtimmiem faalehtidh saemien gïelesne saemien learoehkidie maadthskuvlen daltesisnie

Tjïelth edtjieh aaj sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh gorredidh jïh evtiedidh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem.

Reaktavåaroemisnie Laakesne maanagïerti bïjre dle Mieriedimmiem mieriesoejkesjen bïjre maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside nænnoestamme (faamoem åadtjoeji 1.08.2006)

Mieriedimmesne tjïerteste saemien maanah dåarjoem daarpesjieh juktie sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem vaarjelidh jïh evtiedidh, saaht gusnie laantesne årroeminie jïh birrie daate edtja nænnoestimmesne båetedh juktie saemien maanaj identiteetem nænnoestehtedh, gïelen jïh saemien kultuvren tjïrrh.

Sjïere dïedte:Tjïelth saemien gïelereeremedajven sisnjelen dïedtem ut-nieh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh saemien learoehkidie maadthskuvledaltesisnie. Tjïelte aaj dïedtem åtna hoksedh saemien maanah aktem maanagïertefaale-nassem utnieh mij saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna. Maanagïerteaajhtere dïedtem åtna ihke maanagïerte dam daerpies maahtoem åtna juktie laaki jïh mieriedimmiej mietie gïehtelidh.

Tjïelth mah leah saemien reeremedajven sisnjelen, ak-tem sjïere dïedtem utnieh bïevnesh jïh dïenesjh saemien år-roejidie faalehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.

2.3.1 Fylhkentjïelten dïedte goh regijovnaale evtiedimmieaktööreGoh aarebi neebneme dle fylhkentjïelth aktem jïjtjeraarehke dïedtem utnieh gaskenasjovnaale latjkoej jïh nasjovnaale saemiepolitihken mietie barkedh, dæjpeles politihken jïh dæjpeles råajvarimmiej tjïrrh regijovnaale daltesisnie. St.bievn, nr 28 Saemiepolitihke, kap. 6 Saemiepolitihke tjïeltine jïh fylhkentjïeltine, tjåådtje gaskem jeatjah:

… Fylhkentjïelth aktem sjïere dïedtem utnieh regijovnaale evtiedimmien åvteste, aktene gamte goerkesisnie. Akte eadtjohke barkoe regijovnijste saemien dajvine sæjhta hoksedh saemien siebriedahkejielede reerenassen politihken mietie evtiesåvva. Goh våarome, dle dovne tjïelten jïh

fylhkentjïelten åejvieladtjh dam seamma dïedtem utnieh goh staateles åejvieladtjh, dejtie gaskenasjovnaale dïedtide jïh nasjovnaale reaktam tjïrrehtidh saemide Nöörjesne… Staate dïedtem åtna mierietsiehkiej åvteste mah darjoeh guktie daate dïedte maahta gorresovvedh.… Saemien kultuvre, jieleme jïh siebriedahkejielede (…) ma-ehtieh gorresovvedh jïh evtiesovvedh akten eadtjohke jïh voer-kes soejkesjimmien tjïrrh tjïeltine jïh fylhkine.

Reerenassen Dahkoesoejkesje saemien gïelide (2009) aaj bïhkedassh vadta fylhkentjïelti råållese goh regijovnaalepoliti-hkeles aktöörh:… Sijjen laavenjostoelatjkoej tjïrrh Saemiedigkine, dle fylh-kentjïelth Finnmaarhkesne, Tromsesne, Nordlaantesne, No-erhte-Trööndelagesne, Åarjel-Trööndelagesne jïh Hedmaar-hkesne dïedtem vaalteme juktie saemien gïelem, kultuvrem, siebriedahkejieledem jïh saemien jielemh fylhkine nænno-estehtedh. Ihke daate barkoe edtja dan ållesth råajvarimmi-eh buektedh goh gåarede, dle vihkeles fylhkentjïelth eadtjo-hkelaakan Saemiedigkine, tjïeltine jïh staaten giehtelimmine berkieh soejkesjimmesne.

Reeremereformen tjïrrh dle jïjnjh barkoeh staateste sertie-stuvvieh regijovnaale almetjeveeljeme daltesasse. Reerenas-sese akte ulmie saemien tsevtsemefaamoe jïh meatannæn-noestimmie dejtie råajvarimmide mah aarebi lin akte fåantoe man åvteste Saemiedigkie jïh staate edtjin rååresjidh, eah nåakebe sjïdth reformeste. Stoerredigkiebïevnese joekehts alternatijvh buakta juktie saemien iedtjh fylhkentjïeltine vaar-jelidh, dejnie suerkine mah staateste sertiestuvvieh. Dasesnie neebnesåvva joekoen Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïelti jïh Saemiedigkien gaskem, gusnie Saemiedigkie nuepiem åådtje prosessh tsevtsedh regijovnaale daltesisnie.

Daaletje Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylhkentjïelti gaskem (2010-2013) våaroemasse beaja… saemien kultuvre jïh siebredahkejielede leah deadtoven nuelesne dehtie nöörjen stoerresiebriedahkeste gellielaa-kan. Maahta dan vööste barkedh akten eadtjohke jïh voerkes soejkesjimmien tjïrrh fylhkendaltesisnie. …tjuara saemien kultuvrem, jielemeåtnoem jïh siebriedahkeevtiedimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dah soejkesjeprosessh eah håvhtadamme sjïdth, men evtiedimmienuepieh åadtjoeh. Vijriesåbpoe Laavenjostoelatjkosne tjåådtje fylhkentjïelten råållan bïjre goh regijovnaalepolitihkeles aktööre:

− Latjkoe edtja viehkiehtidh åarjelsaemien dajvem evtiedidh nasjovnaale saemiepolitihken jïh gaskenasjovnaale åelie-dimmiej mietie

15

− Fylhkentjïelten råålla goh regijovnepolitihkeles aktööre hi-jven nuepieh vadta laavenjostose jïh evtiedæmman åarjel-saemien dajvesne

− Guejmieh sijhtieh viehkiehtidh saemien gyhtjelassh biejji-eöörnegasse bïejedh gaajhkine darjomesuerkine, jïh bu-erebelaakan sijjen guejmieaktööride bievnedh juktie bar-koem saemien gyhtjelassigujmie nænnoestehtedh.

2.3.2 Fylhkentjïelten dïedte reeremedajvesne saemien gïelide.Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte regijovnaale reereme-åårganine sjïdti saemien gïelereeremedajvesne dellie goh Snåasen tjïelte meatan sjïdti 01.01.2008 raejeste.01.01.2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte guektiengïelen åarjelsaemien reeremetjïeltine sjïdti.Juktie Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte, seammalaakan goh Finnmaarhke, Tromse jïh Nordlaante lea regijovnaale saemien reeremeåårgane, dle daah fylhkentjïelth Saemiela-aken gïelenjoelkedassi nuelesne.Saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh:• Maehtedh saemien nåhtadidh gosse byögkeles ååganigu-

jmie govlesadta• Saemien gïelem dååjredh byögkelesvoetesne

Gïeh Saemielaaken gïelenjoelkedassijste feerhmesuvvieh?Laake gaajhkide byögkeles åårganide reeremedajvesne feerhmie, jïh daejtie tjïelkestimmide vadta (Saemielaaken kap.3 Saemien gïelh):

• Byögkeles åårganh: fïerhte åårgane staatese jïh tjïeltese • Voenges byögkeles åårgane reeremedajvesne: fïerhte

tjïelten, fylhkentjïelten jïh staateles åårgane mah edtjieh dïenesjh vedtedh akten tjïeltese jallh akten bealan aktede tjïelteste reeremedajvesne saemien gïelide

• Regijovnaale byögkeles åårgane reeremedajvesne: fïerhte fylhkentjïelten jïh staateles åårgane mij edtja dïenesjh vedtedh gaajhkide jallh naakenidie dejstie tjïeltijste reeremedajvesne saemien gïelide, men læjhkan eah abpe laantem feerhmh

Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem utnieh daejtie fylhkentjïelten institusjovnide:

− Fylhkentjïelten sentralereereme/ gaajhkh etaath − Healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnh − Jåarhkeskuvlh

Gïelenjoelkedassh:§ 3-2. Jarkoestimmie laakijste jïh mieriedimmijste saemien gïeleseEdtja laakh jïh mieriedimmieh mah stoerre iedtjem utnieh gaajhkide saemide jallh naakenidie saemijste saemiengïelese jarkoestidh. Goerh mah voengesne åtnasuvvieh jallh regijov-naale byögkeles åårganesne edtjieh dovne saemien jïh nöör-jen gïelesne årrodh. Seammalaakan bæjhkoehtimmieh byög-keles åårganijste mah joekoen leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie årroejijstie reeremedajvesne. Fïerhte åårgane tjuara jïjtje jarkoestimmiej åvteste maeksedh.§ 3-3. Reakta vaestiedassem saemiengïelesne åadtjodhGosse aktine voenges byögkeles åårganine govlesadta aktene tjïeltesne reeremedajvesne, dsj. akte tjïelten, fylhkentjïelten jallh staateles åårgane, dle edtja vaestiedassem åadtjodh sa-emien gïelesne dovne gosse njaalmeldh jïh tjaaleldh åårgani-ne govlesadta. Dastegh saemiengïelesne tjaala akten regijov-naale årrganese, dsj. akte fylhkentjïelten jallh staateles etaate mij aktem dejstie uktsie tjïeltijste dïenesjesuerkine åtna, dle edtja vaestiedassem utnedh saemien gïelesne. Gaajhkesh dam reaktam vaestiedassem åadtjodh saemien gïelesne, jal-hts ij leah årroje aktene dejstie tjïeltijste reeremedajvesne. § 3-5. Åtnoe saemien gïeleste healsoe- jïh sosijaaleinsti-tusjovnineGaajhkesh mah sijhtieh saemien nuhtjedh juktie jïjtsh iedtjh vaarjelidh aktene regijovnaale jallh voenges byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnesne reeremedajvesne, reak-tam utnieh dïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, dovne njaal-meldh jïh tjaaleldh.§ 3-7. Reakta ööhpehtimmiepermisjovneseJis akte byögkeles åårgane reeremedajvesne maahtoem sa-emien gïelesne daarpesje, dle barkijh reaktam utnieh ööh-pehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie dagkeres maahtoem vejtiestidh. Aaj åårganh, mah eah leah saemielaa-ken gïelenjoelkedassi nuelesne, byöroeh barkijidie permisjov-nem vedtedh juktie saemien lïeredh, gosse åårgane maahto-em saemiengïelesne daarpesje.

Maam laake sæjhta jiehtedh riektesisnie?Byögkeles åårganh (institusjovnh/skuvlh/etaath) edtjieh, gosse leah aamhtesi bïjre mah ryöktesth jallh joekoen stoerre iedtjem utnieh gaajhkide jallh naakenidie daejstie saemien årroejijstie:

− saemien gïelesne bæjhkoehtidh − njoelkedassh jïh goerh saemien gïelese jarkoestidh − voenges byögkeles reeremeåårgane edtja maehtedh

årroejidie dïenesjh vedtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh saemien gïelesne

16

− regijovnaale byögkeles reeremeåårgane edtja maehtedh tjaaleldh vaestiedidh saemien gïelesne

− permisjovnem baalhkine vedtedh juktie daajroem saemien gïelesne ribledh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje

Dastegh dïhte akte institusjovne ij barkijh daerpies saemien maahtojne utnieh, edtja ruvtijnh tseegkedh juktie toelhkem nuhtjedh. Dïhte akte institusjovne/skuvle/etaate jïjtje dïedtem åtna dagkari ruvtijni åvteste.

Reerenassen Dahkoesoejkesje saemien gïelide (2009-2011) daam jeahta fylhkentjïelten dïedten bïjre goh regijovnaale gïelereeremeåårgane:

… Fylhkentjïelth, fylhkensoejkesjimmien tjïrrh, nuepiem utnieh barkoem iktedidh dejnie saemiengïelen evtiedimmine jïjtse fylhken sisnjelen. … Fylhkentjïelth byöroeh hoksedh maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne gååvnese, dovne jïjtsh reeremen sisnjelen jïh dej dïenesji sisnjeli mej åvteste dïedtem utnieh.

Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylh-kentjïelti gaskem (2010-2013) tjïerteste aaj byögkeles åejvi-eladtjh dïedtem utnieh aktem eadtjohke meatandïedtem va-eltedh juktie gïelen evtiedimmienuepieh gorredidh. Guejmieh edtjieh…..viehkiehtidh reerenassen Dahkoesoejkesjinie sae-mien gïelide vijriesåbpoe barkedh, jïh sjïere haestemh bæjjese vaeltedh mah leah gïelereeremedajvese ektiedamme.


17

Tjïrrehtamme gïelereeremeråajvarimmieh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltesneJaepien 2008 dle fylhkenraerie Govlesadtemeforumem sa-emien aamhtesidie Noerhte-Trööndelagesne tseegki. Gov-lesadtemeforumisnie tjirkijh ovmessie saemien siebrijste, institusjovnijste jïh reeremeåårganijste mej dïedte saemien aamhtesi åvteste. Fylhkenraerie regijovnaale evtiedæmman jïh kultuvrese lea Govlesadtemeforumen åvtehke, jïh Regijov-naale Evtiedimmiegoevtese /REG (daaroen RUA) lea tjaelije-sijjie. Govlesadtemeforume lea goh akte ovbyjjes tjåanghko-esijjie jïh digkiedimmiesijjie gusnie maahta gaajhkh teemah, mah iedtjem utnieh dan åarjelsaemien gïele- jïh kultuvrebar-kose, åehpiedehtedh jïh digkiedidh.

Juktie aktem funksjovnelle guektiengïelevoetem sjugnie-didh, jïh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem vuesiehtidh, dle Saemiedigkie guektiengïelevoetevierhtieh dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide saemien gïelereeremedajvesne.

Dovne 2012 raajan dle Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte 1,2 mill. kråvnah guektiengïelevoete-vierhtine åådtjeme Sa-emiedigkeste, jïh Snåasen tjïelte 3 mill. kråvnah åådtjeme fïerhten jaepien.

Fylhkentjïelten guektiengïelevoetedåarjoeh leah åt-nasovveme akten golmejuekemeprinsihpen mietie; sisnjelds råajvarimmieh jïjtse fylhkentjïelten darjoemisnie, darjomh Snåasen tjïeltine ektine jïh dåarjoe byjngetje ohtsijidie. Tjïr-rehtamme råajvarimmieh sisnjeles leah orreme saemien gïe-lem jïh kultuvrem våajnoes darjodh sjiltigujmie, feegreminie jïh saemien tjåanghkoetjiehtjele Fylhken gåetesne, jarko-estimmie vihkeles soejkesjetjaatsegijstie jïh jïjtse åarjelsa-emien sæjroe fylhkentjïelten gåetiesæjrosne www.ntfk.no.

Vijriesåbpoe dle dåarjoe vadtasovveme Fylhkengærjagå-etien prosjektese «Sørsamisk i biblioteket – en styrke for iden-titet og kultur», gusnie åejvieulmie lij åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem tjerkebe vuesiehtidh, jïh sjïehteladtedh kultuv-relåtnoemasse gærjagåetesne jïh skuvlesne. Laavenjostosne jienebi suerkiejgujmie dle jïjnjh bielieprosjekth tjïrrehtin pro-sjekteboelhken 2009-2011.

Dej råajvarimmiej gaskem mej bïjre laavenjostoe Snåasen tjïeltine, maahta neebnedh tjåenghkies gïelekonsulente/to-elhkedïenesje, ovmessie råajvarimmieh juktie dam saemien våajnoes darjodh, goh sjiltadimmie, feegreme jïh kultuvreöör-nedimmieh, jïh skraejrie/meatanfinansieradimmie aktede de-sentraliseradamme åarjelsaemien gïelestudijumeste.

Akte teema mij varke bööti lij aktem åarjelsaemien gïele-jarngem tseegkedh fylhkesne. Fylhkentjïelten vuajnoen mie-tie dle akte gïelejarnge ij edtjh uvtemes akte fysiske kontovre årrodh, men akte summe gaajhkijste gïelejarngefunksjovnijste mejtie jienebh aktöörh darjoeh: fylhkentjïelte, Kråangken jå-arhkeskuvle jïh Snåasen tjïelte. Dïhte olles fer jïjnjh ektievo-

eth mah gïeline jih ööhpehtimmine giehtelieh, bæjjese big-kesovvh bielelen dah ektesne berkieh.

2012 raejeste dle åarjelsaemien gïelejarnge Gïelem nas-tedh tseegkesovvi Snåasesne. Fylhkentjïelte våaroemasse beaja evtiedimmie gïelejarngeste annje edtja aktene laaven-jostosne årrodh Fylhkentjïelten jïh Kråangken jåarhkeskuvlen gaskem, mij sov råållesne goh åarjelsaemien vierhtieskuvle lea fylhkentjïelten vihkielommes dåarjoe gïelejarngelaaven-jostosne. Kråangken jåarhkeskuvle dïedtem åtna eksamenen åvteste dan geervelïerehtæmman maam Gielem nastedh öör-nede.

Akte stoerre låhkoe dejstie byjngetje guektiengïelevoete-vierhtijste lea Raavrevijhken tjïeltese jåhteme, juktie bielieh finansieradidh prosjekteste «Utvikling av sørsamisk språk-og kulturkompetanse i Røyrvik kommune». Akte åejvieulmie prosjektine lij åvtebarkoe jïh ohtseme guektiengïeline sjïd-tedh, maam tjïelte tsïengelen 2013 raejeste sjïdti.

Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte aaj vierhtiejgujmie Regijovnaale evtiedimmieprogrammeste, aktem prosjektem dåårje juktie åarjelsaemien daajroebaanghkem Raavrevijh-ken tjïeltesne evtiedidh, gusnie ulmie lea dam voenges sa-emien smaaregem goerehtalledh, jïh aktem åarjelsaemien gïelejarngem tjïeltesne tseegkedh.

Raavrevijhken prosjekte juktie voenges smaaregh goe-rehtalledh lea akte vihkeles barkoe jïjtsisnie, jïh veanhtede daate positijve illedahkh vadta akten vijriesåbpoe evtiedim-miebarkose åarjelsaemien gïeline, jielieminie jïh kultuvrine Sisnjelds Nåamesjevuemesne.

Akte daajroebaanghke åarjelsaemien gïelese, goh akte bielie aktede gïelejarngeste Raavrevijhkesne, sæjhta Snåa-sen tjïelten gïelejarngem nænnoestehtedh, jïh sæjhta akte nuhteligs dåarjoe årrodh dennie laavenjostosne gaskem Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltem, Snåasen tjïeltem jïh Raavrevijhken tjïeltem fylhkendaltesisnie.

Ihke daerpies aktine daajroebaanghkine, akte vihtiestim-mieprosjekte, lea aaj neebnesovveme HiNT’en daerpiesvo-etine, dovne goh våarome ööhpehtæmman jïh dotkemasse. Daesnie vihkeles jïjnjh suerkieh maehtieh hijvenlaakan laa-venjostedh, jïh ulmie tjuara årrodh vierhtide gaavnedh.

Orre aerviedimmievåarome juktie joekedidh jïh nuhtjedh guektiengïelevoetevierhtide.Dah damtsvæhtah juktie guektiengïelevoetevierhtide joeke-didh staeriesovvin 2011, jïh daelie Laavenjostoelatjkoste stuv-resuvvieh Saemiedigkien jïh Noerhte-Trööndelagen gaskem, åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste 2012-2014.

Dah orre joekedimmievæhtah guektiengïelevoetedåarjoste sæjhta jiehtedh dåarjoe jorkese aktede maaksoestuvreme

18

maalleste akten ulmiestuvremem maallese, jïh juakasåvva akten betnie- jïh gagkestimmiebielien gaskem (75 %) jïh akte evtiedimmiebielie (25 %). Betnie-jïh gagkestimmiebielie edtja ryöktesth juhtedh fylhkentjïelten tjïrrehtæmman Sae-mielaaken gïelenjoelkedassijste, mearan evtiedimmiebielie edtja evtiedimmieråajvarimmide åtnasovvedh, jïh strategijh vuesiehtidh guktie fylhkentjïelte edtja Saemielaaken gïelen-joelkedassh illedh.

Man stoerre guektiengïelevoetedåarjoe Saemiedigkeste sjædta fylhkentjïeltese sæjhta daerpiesvoeten mietie år-rodh, jïh våarome lea reekteme darjomh jih illedahkh.

Latjkosne jaepiej 2012-2014 dle Noerhte-Trööndelage daam åejviestrategijem åtna, juktie gïelenjoelkedasside illedh:

Iktedimmieråålla:Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta sov råållam vij-riesåbpoe evtiedidh goh iktedæjja dejtie ovmessie aktööride guektiengïelevoetebarkoen sisnjelen fylhkesne. Lissine de-

jtie daerpies gïeledïenesjidie evtiedidh, ektiedamme betnie/gagkestimmiebealan guektiengïelevoetedåarjojste, dle fylh-kentjïelte sæjhta dejtie jeatjah guejmide viehkiehtidh Saemi-elaaken gïelenjoelkedasside illedh, jïh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh våajnoes darjodh.

Evtiedimmie gïelejarngefunksjovnijste:Akte vihkeles evtiedimmiebarkoe Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese lea gïelejarngefunksjovnh evtiedidh jïh tse-egkedh Snåasen tjïeltine/Gïelem nastedh’ine jïh Kråangken jåarhkeskuvline ektine. Kråangken jåarhkeskuvle lea, goh åarjelsaemien vierhtieskuvle jåarhkeööhpehtæmman jïh ge-ervelïerehtæmman fylhkesne, fylhkentjïelten vihkielommes meatanaktööre gïelejarngelaavenjostosne. Gosse Raavrevij-hken tjïelte guektiengïelen reeremetjïeltine sjædta, dle ie-mie fylhkentjïelte viehkehte dam regijovnaale perspektijvem vaarjelidh gïelejarngebarkosne. Jeatjah gaavhtan dle fylhken-tjïelte akte regijovnaale dïedtem åtna saemiej åvteste gaaj-hkine fylhken tjïeltine, jïh evtiedimmie gïelejarngefunkjov-nijste sæjhta nåhtojne aaj daesnie båetedh.

Guvvie: Samien Sijten guvvievåarhkoe/guvvievaeltije: Piere Joma

19

2.3.3 Fylhkentjïelten dïedte saemien kultuvredaajroen åvtesteLaavenjostoelatjkosne Saemiedigkien jïh dej njieljie åarjelsa-emien fylhkentjïelti gaskem (2010-2013) tjåådtje gaskem je-atjah saemien kultuvren jïh jielemeåtnoen bïjre ektiedamme saemien gïelese:

… Båatsoe lea dïhte vihkielommes saemien jieleme åarjel-saemien dajvesne, men seamma tïjjen aaj dïhte vihkielom-mes biehkie mij kultuvrem guadta.… Duedtie åarjelsaemien dajvesne lea vihkeles goh kultuv-reguedtjije, goh akte biehkie mij identiteetem sjugnede jïh goh saemien jieleme. (…) … aaj akte vihkeles biehkie juktie saemien gïelem nænnoestehtedh.… Guejmieh sijhtieh dan aktivyøki barkoem kultuvren jïh ji-elemen gaskem vuesiehtidh, men aaj sijjiem daajbaaletje kultuvrese sjugniedidh, goh daanhtsoe, teatere, musihke, lidteratuvre j.v.… Guejmieh edtjieh nænnoestehtedh jïh evtiedidh dejtie åar-jelsaemien gærjabusside Aarbortesne jïh Åarjel-Trööndela-gesne. Vihkeles abpe åarjelsaemien dajve aktem gærjabus-sefaalenassem åtna.

Govlehtimmieraeriestimmesne «Regional planstrategi 2012-2016» Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïeltese tjåådtje:Dah haestemh gïeleevtiedimmesne jïh guektiengïelevoetebar-kosne leah joekoen ektiedamme göökte biehkide: lissiehtam-me staatuse jïh lissiehtamme nuhtemevoete. Dam maahta buektiehtidh jis saemien våajnoes dorje byögkeles ektiedim-mine jïh jis jienebh åarjelsaemien byögkelesvoetesne nuhtjieh.

Aaj reerenassen Dahkoesoejkesjisnie dle fokuse saemien gïelide våajnoes darjodh:

… Saemien gïelh våajnoes darjodh lea akte vihkeles fakt-ovre juktie saemide skreejredh saemien nuhtjedh jïh saemien lïeredh. Dejtie saemien gïelide byögkeles tjiehtjielisnie go-vledh lea vihkeles ihke saemien maanah, noerh jïh geerve almetjh maehtieh jïjtjemse gïeligujmie identifiseradidh, jïh iedtjem åadtjodh sov saemien gïelem nåhtadidh….

Learoesoejkesjevierhkie Maahtoelutnjeme saemien (LM06S) bïhkedassh vadta ihke gaajhkh learohkh nöörjen skuv-lesne edtjieh hijven daajroeh saemien kultuvren jïh siebrieda-hketsiehkiej bïjre evtiedidh aktene voenges, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeperspektijvesne.Krïevenasse sjïehtesjimmien bïjre saemien aamhtesijstie jïh saemien kultuvredaajroste ööhpehtimmesne, lissiehtamme

20

daajroem tsihkestahta lohkehtæjjaj jïh jeatjah barkiji luvnie skuvlesne. Saemien aerpievuekien daajroe lea akte daajro-esuerkie mij gellide faagesuerkide gïetede, gusnie aaj jïjnjh sjïehteles learoevierhtieh fååtesieh.

2.3.4 Fylhkentjïelten råålla goh skuvleaajhtere mij dïedtem åtna saemien jåarhkeööhpehtimmien jïh geerveööhpehtimmien åvteste

Vihkeles soejkesjh, laakh jïh latjkoeh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geerveööhpehtæmman:

• LearoesoejkesjhGosse learoesoejkesjevierhkiem Maahtoelutnjeme 2006 (ML06) jïh Maahtoelutnjeme 2006 - Saemien (ML06-S) sjïehtesji, dah voestes learoesoejkesjh Nöörjesne böötin mah leah abpe maadthlïerehtæmman, amma dovne maadt-hskuvlese jïh jåarhkeööhpehtæmman.

Mubpie bielie ML06’ste jïh ML06S’ste gohtjesåvva Prin-sihpebielie, mij gaskem jeatjah Lïerehtimmieplakaatem feerhmie 11 vihties mearhketjigujmie mejtie tjuara joekoen krööhkedh skuvlen barkosne. Lïerehtimmieplakaate betnes-ne åtna seamma gïetedimmie jokehtsem sjugnede. Bijjemes ulmie akten seammavyörtegs skuvlen bïjre, sæjhta daan goerkesen mietie aktem sjïehtedamme jïh joekehtamme lïe-rehtimmiem krïevedh. Dan åvteste aaj akte jïjtse saemien learoesoejkesje sjïdti, dle prinsihpem tjïerteste ihke joekehts learohkedåehkieh, mah jeatjah gïelem utnieh jïh jeatjah maadtoste båetieh, aktem jïjtse sjïehteladtemem daarpe-sjieh ihke skuvle edtja seammavyörtegs årrodh.

Minngemes bielie learoesoejkesjevierhkeste lea lea-roesoejkesjh abpe skuvletïjjen tjïrrh, voestes klaasseste jïh goske jåarhkeskuvlem orrijamme. Daate bielie fokusem åtna illedahkese, neebneme goh jakseme mööleldihkie maeh-telesvoetijste, ektiedamme dan maahtose learohkh edtjieh jaksedh fïerhtene daltesisnie.

ML06-S lij akte reforme mij edtji hijven ållesth lïerehtim-miem gorredidh saemiengïelesne. Seamma tïjjen dïhte in-divijduelle reakta lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh nænnoestahteme sjïdti Ööhpehtimmielaakesne.

Ööhpehtimmielaaken kap. 6 – Reaktan bïjre ållesth lïe-rehtæmman saemien gïelesne: 1. Nöörjesne saemieh maadthskuvleaalterisnie sjïere

reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie. Gaajhkh skuvleaajhterh edtjieh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh, goh sïejhme ööhpehtimmie jallh alternatijve lïerehtimmievuekieh (maajhööhpehtimmie, vïesehtimmie, gïelebiesie).

2. Learohkh mah saemien dajvine årroeminie (saemien

reeremedajvesne) reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.

3. Saemien dajvi ålkoli: Gaajhkh saemien learohkh maadthskuvleaalterisnie reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, jïh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh gosse unnemes 10 learohkh aktene tjïeltesne ållesth lïerehtimmiem saemien gïelesne sijhtieh, dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne.

4. Learohkh mah ållesth lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne eah daarpesjh dam mubpiem nöörjen gïelem utnedh 9. jïh 10. klaassesne.

5. Saemieh jåarhkeskuvlesne reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.

6. Lïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie saemielaaken § 3-8 voestes lïhtse (- Fiereguhte reaktam åtna lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne), edtja dej daaletje njoelkedassi mietie årrodh laakesne geervelïerehtimmien bïjre, jïh laakesne prievieskuvli bïjre dej baalte mieriedimmiegujmie.

Lïerehtimmie edtja öörnedamme årrodh aktede siebreste mij maahta dåarjoem dåastodh / studijesiebrie jïh/jallh maaj-hööhpehtimmieinstitusjovne mij maahta dåarjoem dåastodh. Dejtie tjïrrehtamme kuvsjide maadthskuvlen suerkine, staate 100 % dåarjoem vadta.

Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fyl-hkentjïelti gaskem (2010-2013) tjïerteste fylhkentjïelti lea åe-jviedïedte jåarhkeööhpehtimmien åvteste, jïh dïedtem utnieh aktem eadtjohke meatandïedtem vaeltedh juktie saemien gïelem jåarhkedaltesisnie gorredidh jïh evtiedidh.

Guejmieh edtjieh: − staaten jïh tjïelten åejvieladtjh meatan vaeltedh barkosne,

jïh viermieh tseegkedh Saemiedigkien jïh sjyöhtehke jåarhkeskuvli gaskem

− geervelïerehtimmiem saemien gïeline nænnostehtedh − gïelejarngh tseegkedh Aarbortesne jïh Snåasesne, jïh

Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngem vijriesåbpoe evtiedidh Röörosesne

− edtja åvtelhbodti daejredh mij åvtese heannede, jïh lissiehtamme staateles dåarjoeh fylhkentjïeltide jïh tjïeltide juktie Maahtoelutnjemem saetniedehtedh

− studijeprogrammh darjodh jåarhkeskuvlese mah edtjieh hoksedh gaajhkh learohkh dam

− vihkielommes daajroem åadtjoeh saemien histovrijen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre

− aktem fleksijbele faagelïerehtimmiem gorredidh saemien båatsosne jïh duedtesne, jïh jienebh lïerehtæjjasijjieh, jïh hoksedh ihke jåarhkeskuvlh nuekies vierhtieh åadtjoeh daan barkose.

21


22

3.0 Regijovnaale reereme saemien aamhtesijstieDaennie kapihtelisnie akte veelebe buerkiestimmie daejstie haestiemijstie saemien aamhtesigujmie fylhkentjïelten ovmessie dïedtesuerkine.

3.1 Haestemh regijovnaale reeremasse saemien aamhte-sijstie:Åarjelsaemien dajve stoerre jïh gelline politihkeles jïh reereles dajvine. Dah guhkies gåhkoeh jïh ihke almetjh dan bårrode årroeh leah mannasinie daerpies funksjovnide jïh institusjovnide geerjehtidh, mij vihth aktem tjåenghkies jïh ållesth barkoem fylhkenraasti rastah tsihkestahta, juktie åarjelsaemiej daerpiesvoeth jïh iedtjh gorredidh.

Byögkeles reeremisnie saemien aamhtesijstie dle akte åejviehaesteme raaktan unnebelåhkoedåeriesmoerese ektie-damme. Daamtaj aamhtesesuerkiem åtna jïh dam gïetede goh akte gaajh onne dïedtesuerkie, gusnie vierhtieåtnoe (barkoedåehkie/ekonomije) viertiestamme sjædta dejnie almetjelåhkojne misse edtja dïenesjh vedtedh.

Nasjovnaale saemiepolitihke akte naa «noere» politihkeles barkoesuerkie, gusnie akte iktemearan jïh varke evtiedimmie dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli. Seamma tïjjen dle annje jïjnje jarkelimmesne jïh pryövemisnie, nov sån aktene pro-sessesne vielie tjåadtjoen jïh funksjovnelle hammoej vööste.

Dïedte saemien aamhtesi åvteste lea joekedamme gelline suerkine: Staate ovmessie departemeenti tjïrrh, Saemie-digkie, fylhkenålmah, fylhkentjïelth, tjïelth, vierhtieskuvlh maadthskuvle- jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie, jolleskuvlh jïh universiteeth. Lissine åarjelsaemien kultuvre- jïh gïelejarngh båetieh, guektiengïelevoeteprosjekth jïh jeatjah gïele- jïh kultuvreprosjekth. Naemhtie guktie saemien siebriedahke lea öörnedamme, gaskem jeatjah aerpievuekien gïele- jïh kultuvreraasth, dle dïedte daamtaj dåaresth jåhta, vierti-estamme dejnie sïejhme byögkeles reereminie.

Guvvie: Samien Sijten guvvievåarhkoe/guvvievaeltije: Piere Joma

Daejnie dïedtejoekedimmine jïh geerjehtimmine dovne båa-sarimmie sjædta jïh dïedte ånnetji smöölhkesåvva: ”Gaajh-kesi dïedte lea ij naakenen dïedte”.

Tjåanghkan daate akte tsiehkie mij dorje guktie geerve sjædta fïereguhten aamhtesegietedæjjese jallh fylhkenpo-litihkerese aktem ållesth bijjieguvviem utnedh jïh jïjtsinie dïedtesuerkiejgujmie barkedh.

Jeatjah gaavhtan dle daan beajjetje saemiepolitihkesne jïh reeremisnie hijven åssjaldahkh, positijve vuajnoeh jïh naa aelhkie ekonomeles vierhtieh åadtjodh annjebodts prosjek-tide. Daate gujht hijven, men dan åvteste dle jeenjesh aaj maehtieh dejnie seamma barkedh seamma tïjjen, bielelen dam daejredh.

Gosse gyhtjelassese båata akten guhkiebasse finansi-eradimmien jïh gïehtelimmien bïjre daerpies betniefunksjov-nijste, dle ij leah rovnege daate aamhtese « gaajhki stovli gaskoeh» gahtja. Hijven prosjekte- jïh soejkesjebarkoeh or-

reme mah vierhtieh leesieh, goh barkoedåehkie, maahtoe jïh ekonomije, men orrijieh bielelen naan vijriesåbpoe dïbrehtim-miem jallh tjïrrehtimmiem.

Daate akte tsiehkie mij guhkiebasse maahta darjodh guktie eerlegevoete jïh legitimiteete nåakebe sjædta akten offensijve saemiepolitihkese åvtese. Gellieh aktöörh aamh-tesesuerkien sisnjelen, tjïelkelaakan jiehtieh ihke daerpies buerebe iktedimmine jïh vielie rasjovnelle vierhtieåtnojne.

Juktie regijovnaale reeremem gorredidh daaletje laaki, politihken jïh latjkoej mietie, dle daerpies maahtoem jïh funksjovnh nænnoestehtedh mah edtjieh dam saemien per-spektijvem vaarjelidh.

Bijjieguvvie, iktedimmie jïh elliesussjedimmie aktene guhkies perspektijvesne, leah vihkeles jis edtja guhkiebasse båetedh daennie barkosne. Noerhte-Trööndelagen fylhken-tjïelte sæjhta dan åvteste nænnoestehtedh jïh vijriesåbpoe evtiedidh sov iktedæjjaråållam dan barkose saemien aamh-tesigujmie.

23

24

3.2 Haestemh saemien kultuvredaajroseJuktie gorredidh jïh saemien gïelem jïh kultuvrem nænno-estehtedh dle daerpies aktine sïejhme goerkesinie jïh legi-timiteetine gaajhki årroji luvnie. Daan sjïekenisnie dle daer-pies aktine jienebekultuvrelle goerkesinie.

Dïhte sïejhme daajroe åarjelsaemien kultuvren bïjre lea ånnetji læssanamme dej minngemes jaepiej. Akten sïejhme vuajnoen mietie dle iedtje sjïdteminie, men annje daerpies daarjojne, dovne regijovnaale jïh voenges åejvieladtji luvnie, jïh «sïejhme almetji» luvnie.

Noerhte-Trööndelagen fylhkengærjagåetie lea pijone-erebarkojne gïehtelamme prosjekten tjïrrh «Sørsamisk i bi-blioteket – en styrke for identitet og kultur». Åejvieulmie lij daajroem åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre nænno-estehtedh, jïh kultuvrelåtnose sjïehteladtedh gærjagåetesne jïh skuvlesne.

Akte dejstie råajvarimmijste maam Fylhkengærjagåetien prosjektesne soejkesji lij «Sørsamisk bokbuss til flere kom-muner» (Åarjelsaemien gærjabusse jieniebidie tjïeltide).

Noerhte-Trööndelagesne dle jienebh tjïelth saemien årro-jigujmie, mah eah gærjabussefaalenassem utnieh. Såemies tjïelth fylhken åarjemes bielijste aktem faalenassem ut-nieh Kultuvre- jïh gærjabussen tjïrrh Åarjel-Trööndelageste, jïh såemies tjïelth dejnie noerhtemes bieline faalenassem Åarjelsaemien gærja- jïh kultuvrebusseste Nordlaantesne åadtjoeh.

Fylhkentjïelth eekieh jïh juhtieh gærjabusside. Gærjabu-ssh Nordlaanteste jïh noerhtebasse gïehtelimmievierhtieh Saemiedigkeste åadtjoeh, mearan busse Åarjel-Trööndela-geste vierhtieh fylhkentjïelteste åådtje.

Daerpies seamma mierietsiehkieh sjïehtedidh dejtie saemien gærjabussefaalenasside, saaht gusnie dah faa-lenassem vedtieh laantesne. Virjiesåbpoe daerpies aktine åvtelhbodti daajroes jïh eensi ekonomeles funksjovnejoeke-dimmine Saemiedigkien jïh fylhkentjïelti gaskem.

Aamhtese byöroe prijoriteetem åadtjodh gosse Laaven-jostoelatjkoem Saemiedigkien jïh åarjelsaemien fylhkentjïel-ti gaskem jårrele.

Fylhkengærjagåetien saemien kultuvreprosjekte ij leah jåarhkeme 2011 mænngan. Noerhte-Trööndelagen fylhken-tjïelten dåarjoe juktie dam åarjelsaemien kultuvredaajroem regijovnaale nænnoestehtedh, byöroe betnesne utnedh dam barkoem mejnie Fylhkengærjagåetie nïerhkeme.

3.3 Haestemh saemien jåarhkeööhpehtæmman jïh geervelïerehtæmmanNoerhte-Trööndelagesne dle Kråangken jåarhkeskuvle mij dïedtem åtna lïerehtimmien åvteste åarjelsaemien gïelesne jïh geervelïerehtimmesne jåarhkedaltesisnie.

Skuvle ööhpehtimmiem vadta åarjelsaemien gïelesne jïjtse learohkedåahkan skuvlesne, jïh learoehkidie jeatjah jå-arhkeskuvline fylhkesne maajhööhpehtimmien tjïrrh. Maaj-hööhpehtimmiem aaj vadta åarjelsaemien learoehkidie jeat-jah fylhkine.

Skuvle duedtiem faalehte goh jåarhkekuvsjh jïh lïerehtim-mie båatsoefaagen sisnjelen. Jienebh noerh sjïehtedamme faalenassh / alternatijve faalenassh åadtjoeh faageprievien vööste duedtesne jïh båatsoefaagesne.

Vijriesåbpoe dle skuvle dïedtem åtna ööhpehtimmie-faalenassem öörnedidh jeatjah saemien gïeline mej mietie gihtjie jåarhkeööhpehtimmesne. KJS dïedtem åtna latjkoej åvteste juktie maajhööhpehtimmiem åestedh noerhte- jïh julevsaemien gïelesne, jïh faalenassem iktede.

Dej minngemes golme skuvlejaepiej dle KJS saemien gïe-lelïerehtimmiem vadteme uktsie learoehkidie, joekedamme vijhte jåarhkeskuvline. KJS aaj eksamenedïedtem åtna geer-velïerehtimmiekuvsji åvteste åarjelsaemien gïelesne, mejtie Gïelem Nastedh Snåasesne tjïrrehte.

VierhtieskuvledïejvesePolitihkeles stuvreme Maahtoedepartemeentesne lea tjuv-tjiedamme Kråangken jåarhkeskuvlese, Noerhte-Tröönde-lagesne, jïh Röörosen jåarhkeskuvlese /Aajege gïele- jïh maahtoejarngese Röörosesne, Åarjel-Trööndelagesne, goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh lïerehtimmiefaalenassen åv-teste jåarhkedaltesisnie jïh geervelïerehtimmesne, abpe åarjelsaemien dajvese.

St.bïevnesisnie 28 – Saemiepolitihken bïjre, tjåådtje kap. 2.3.2. Åarjelsaemien regijovnh jïh institusjovnh:

… Kråangken jåarhkeskuvle dïedtem åtna ietniengïelelïe-rehtimmien åvteste åarjelsaemien gïelesne. … Desnie åarjel-saemien gïelesne ööhpehte aktene jïjtse learohkedåehkesne, jïh skuvle lïerehtimmiem learoehkidie jeatjah jåarhkeskuv-line vadta maajhööhpehtimmien tjïrrh ….. Röörosen jåarh-keskuvle dïedtem åtna saemien ööhpehtimmien åvteste jå-arhkeskuvlen daltesisnie, jïh maajhööhpehtimmiem jeatjah skuvlide vadta åarjelregijovnen sisnie jïh ålkolen.

Vierhtieskuvledïedte sæjhta jiehtedh aktem lïerehtim-miefaalenassem vedtedh åarjelsaemien gïelesne, geervelïe-rehtimmesne, båatsosne jïh duedtesne ovmessie skuvlide jieniebinie fylhkine åarjelsaemien dajvesne.

25

Dah åarjelsaemien vierhtieskuvlh aaj dïedtem utnieh maajhööhpehtimmiefaalenassem öörnedidh noerhte- jïh julevsaemien gïelesne, man mietie saemien learohkh gihtjieh fiereguhtene fylhkesne.

Dïejvesisnie vierhtieskuvle dle aaj veanhtede dah skuvlh edtjieh ovmessie evtiedimmieråajvarimmieh tjïrrehtidh dan saemien lïerehtimmiefaalenassese.

Gïelelïerehtimmie åarjelsaemien gïelesne lea dovne ryöktesth ööhpehtimmie learoehkidie skuvlesne, jïh maaj-hööhpehtimmie learoehkidie jeatjah jåarhkeskuvline. Gïe-lelïerehtimmiem vadta 4 daltesinie: saemien 1. gïeline, sa-emien 2. gïeline saemien 2, saemien 2. gïeline saemien 3, jïh saemien ammesgïeline.

Öörnedimmie jïh iktedimmie maajhööhpehtimmiefaa-lenasseste sæjhta jiehtedh maallh jïh teknihkeles vuekieh sjïehteladtedh, jïh dejtie evtiedidh juktie saemien lïerehtim-miem tjïrrehtidh jieniebidie learoehkidie seamma tïjjen.

Annje dle eah gaajhkh learohkh sijjen lïerehtimmiereak-tam åadtjoeh maadthskuvline, dejnie ovmessie tjïeltine. Na-aken lïerehtimmiem åådtjeme jïh leah ovrehte desnie gusnie edtjieh årrodh faagesoejkesji mietie, mearan mubpieh ajve ånnetji lïerehtimmiem åådtjeme, mearan mubpieh eaj naan såarhts gïelelïerehtimmiem åådtjeme gænnah. Dan åvteste dle gaajh jïjnjem jeerehte man jijnjem learohkh maehtieh sa-emiengïeleste gosse jåarhkeskuvlesne aelkieh.

Ööhpehtimmiem sjïehtedidh aktegs learoehkidie ovmes-sie gïeledaltesinie, jïh ööhpehtimmietïjjem iktedidh jeatjah faagide jïh ovmessie tæjmoesoejkesjidie joekehts skuvline, finkese jïh jïjnjh vierhtieh kreava. Akten fuehpies skuvlebiejji-en dle soejkesjimmie dehtie saemien lïerehtimmiefaalenas-seste varke sæjhta minngielisnie båetedh. Vuesiehtimmien gaavhtan dle teknologeles dalhketjh jallh tæjmoesoejkesjh eah gååvnesh gosse skuvle aalka, dejnie skuvline gusnie sa-emien learohkh edtjieh lïerehtimmiefaalenassem utnedh.

Daate lea gaajh nåake skraejrien gaavhtan dejtie saemien learoehkidie, mah edtjieh dovne veeljedh jïh tjïrrehtidh sa-emien gïelelïerehtimmiem aktene jåarhkeööhpehtimmesne.

Daan beajjetje tsiehkie dejtie åarjelsaemien jåarhkeskuv-lide mah leah vierhtieskuvlh.

Dïhte råålla goh åarjelsaemien vierhtieskuvlh Röörosen jïh Kråangken jåarhkeskuvlide ij naan byjjes dïbrehtimmiem utnieh staateles nænnoestimmine.

Gosse vierhtieskuvleråållam åådtjeme dan saemien lïe-rehtimmiefaalenassese dle lissiemaaksoeh åtna vierhtieåt-nose, viertiestamme jeatjah faagine. Laavenjassh laaken mietie jih laavenjassh mej åvteste diedtem åtna, fierhte skuvle daan biejjien dorje, bielelen lissiehtamme maadt-

hfinansieradimmie staateles åejvieladtjijste, juktie vierhtie-skuvlide juhtedh.

Gellien aejkien dle dam ovreaktam tjïertestamme staaten åejvieladtjide, gaskem doh laavenjassh mej åvteste dïedtem åtna/laakeviedteldihkie krïevenassh saemien lïerehtimmie-faalenasside jïh vierhtieåtnoem.

Guktie daan beajjetje tsiehkie lea åarjelsaemien vierhtie-skuvline, dle ij gåaredh learoesoejkesjem Maahtoelutnje-mem saemien dåarjedidh, jallh vihkeles jïh daerpies evtie-dimmiebarkoejgujmie gïehtelidh.

Dan åvteste dle gaajh daerpies skodtedh dïedtem for-maliseridh dejtie åarjelsaemien jåarhkeskuvlide mah leah vierhtieskuvlh, jïh dan tjirrh aktem jearsoesåbpoe maadthfi-nansieradimmiem åadtjodh juktie dejtie saemien lïerehtim-miefaalenasside juhtedh.

LearoevierhtiedåeriesmoereDan åvteste learoegærjah saemiengïelesne fååtsieh dle dïh-te akte stoerre haesteme gïelelïerehtæmman. Lohkehtæjjah bietskedieh, lijmesjieh, kopijeradieh, jïh jïjtje dalhketjh evtie-dieh ööhpehtæmman. Jïjtjedorjeme dalhketjh eah dan jïjn-jem åtnasovvh jeatjah lohkehtæjjijste.

Saemiedigkie, mij dïedtem åtna saemien learoevierhtieh evtiedidh, sov Strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtie-dæmman (2009-2012) jeahta:

Akte dejstie stööremes haestiemijstie lea tjaelijh dåårrehtidh learoevierhtieprosjektide. Joekoen prosjektide åarjel-jïh julev-saemien gïelesne.

Learoevierhtieevtiedimmie lea jearohke dejstie vierhtijste jïh prijoriteradimmijste mejtie Saemiedigkie vadta. Jis edtja buektiehtidh åarjelsaemien learoevierhtieh evtiedidh abpe skuvlebaalan, dle daerpies guhkies soejkesjigujmie mah leah guhkebe goh dah sïejhme soejkesjeboelhkh mah njieljie ja-epieh ryöhkoeh. Jarkoestimmie gærjijste aktene seerijesne aalka maaje voestes klaasseste, jïh dle tjöödtjeste mænn-gan gosse jollebe daltesidie båata. Jåarhkeskuvlesne dle lea-roegærjah eah annje åarjelsaemien gïelesne gååvnesh.Jïjnjh åarjelsaemien lohkehtæjjah sijhtieh viehkiehtidh orre learoevierhtieh evtiedidh. Men barkoe- jïh seehtemetsiehkie

2626


27

4.0 Råajvarimmiebielie 1: Råajvarimmieh jïjtse gïehtelimmesneJis edtja buektiehtidh dam saemien perspektijvem nænno-estehtedh fylhkentjïelten funksjovnesne goh regijovnaale reereme- jïh evtiedimmieaktööre, dle åejvieråajvarimmie jïjtse darjoemisnie sjædta aktem saemien raeriestæjja-barkoem tseegkedh fylhkentjïelten voernges reeremisnie. Daate edtja akte funksjovne årrodh mij lea dovne stuvreme fylhkentjïelten politihkeles jïh reereles barkose, gusnie tjo-evtenjebaakoeh leah bijjieguvvie, elliesvoete, iktemearan barkoe jïh iktedimmie barkojste saemien aamhtesigujmie.

Akte naa vijries buerkiestimmie lea dorjesovveme da-ehtie bijjemes råajvarimmeste, mij aaj gellielaakan sæj-hta akte krïevenasse årrodh juktie maehtedh nïerhkedh jïh vijriesåbpoe barkedh dej jeatjah råajvarimmiejgujmie RÅAJVARIMMIEBIELESNE 1.

Dah leah åajvahkommes sjïere råajvarimmieh, ektie-damme dïedtebarkojde sjïere darjomesuerkine: saemien gïelereereme, saemien kultuvre jïh jåarhkeööhpehtimmie. Jieniebidie daejstie råajvarimmijste dle våaromem jïh haes-tiemidie veelebe ållermaahteme evtebisnie kapihtelisnie. Dan åvteste dle ajve akte åenehks buerkiestimmie daejstie daesnie.

4.1. Bijjemes råajvarimmieh

Tiltak 1: Råajvarimmie 1: Barkoem tseegkedh goh saemien raeriestæjja Noerhte-Tröönde-lagen fylhkentjïeltesne

Våarome: Fylhkentjïelte dïedtem åtna akten tjåenghkies re-gijovnaale evtiedimmien åvteste, jïh dejtie tryjjesfaalenas-side deelledh mah leah fer stoerre dejtie aktegs tjïeltide, jïh faalenassi åvteste tjïelteraasti dåaresth. Ihke Noerhte-Trööndelagen fylhke åarjelsaemien dajven gaskoeh bieliem feerhmie, dle fylhkentjïelten akte laavenjasse dovne aktem politihkeles jïh reereles reeremeråållam saemien aamhte-sijstie gorredidh.

Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte lea dïhte aajne-hke fylhkentjïelte laantesne mij lea akte regijovnaale åar-jelsaemien gïelereeremeåårgane. Dan åvteste stuerebe krïevenassh jïh lissiehtamme fokusem åtna, gosse lea gïetedimmien bïjre saemien aamhtesijstie sïejhmelaakan. Laavenjostoelatjkosne NTFT’en jïh Saemiedigkien gas-kem, åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste 2012-2014, tjåådtje, «Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte sæjhta sov

iktedæjjaråållam vijriesåbpoe evtiedidh dejtie ovmessie ak-tööridie mah guektiengïelevoetine berkieh fylhkesne».

Daan biejjien ij guhte åejviedïedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste fylhkentjïelten reeremisnie. Akte barkije Goevtesisnie regijovnaale evtiedæmman /GRE jïh akte bar-kije Goevtesisnie lïerehtæmman / AVGO saemien aamhtesh utnieh goh bieliedïedte fiereguhtene faagesuerkesne.

Vaenie daajroe barkiji luvnie fylhken reeremisnie saemi-elaaken gïelenjoelkedassi bïjre jïh maam dah raaktan sijhtieh jiehtedh.

Saemien kultuvredaajroen bïjre dle seamma haesteme. Noerhte-Trööndelagen fylhkengærjagåetie aktem vihkeles pioneerebarkoem dorjeme prosjektine «Sørsamisk i bibliote-ket – en styrke for identitet og kultur». Prosjekten tjïrrh dle jïjnjh dååjrehtimmieh åådtjeme, jïh akte stoerre viermie tse-egkesovveme ovmessie suerkiejgujmie faagesuerkien sisn-jelen, dovne fylhkesne jïh jeatjah fylhkine. Prosjekte ij leah jåarhkeme mænngan 2011.

Dïedtebarkoeh jïh råållah gïelerjarngelaavenjostosne tjïelkestidh akte vihkeles laavenjasse sjædta dan regijov-naale reeremasse saemien aamhtesijstie. Daesnie Saemie-digkie tjïerteste Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte tjuara aktem iktedimmieråållam utnedh, guktie guektiengïerth bar-koe ij dorjesovvh. Fylhkentjïelte vuajna akte vihkeles barkoe dej ovmessie gïelejarngide iktedidh, jïh gïelejarngebarkojde tjïrrehtidh, jis edtja vierhtide eensilaakan nuhtjedh mah åar-jelsaemien gïeline jïh kultuvrine berkieh fylhkesne.

Aaj gosse lea man jïjnjh åvtelhbodti prosjekth mah dor-jesuvvieh, dle jeenjesh jeahteme ihke daerpies sinsitniem bievnedh, buerebelaakan iktedidh, dibrehtidh jïh vijriesåbpoe barkedh soejkesjamme råajvarimmiejgujmie.

Govlesadtemeforume saemien aamhtesidie Noerhte-Trööndelagesne lea akte hijven gaavnedimmiesijjie gusnie ovbyjjeslaakan digkede jïh bïevnesh juaka, men ij naan by-jjes råållam utnieh, vaallah goh nænnoestimmiefaamoe jallh govlehtimmiesuerkie gænnah, gosse voernges soejkesjevi-erhkieh soejkesje jïh aamhtesh gïetede mah leah saemien tsiehkiej bïjre fylhkesne.

Saemiedigkie jïh Gaskedajven Båatsoetjïelte govlehtim-miesuerkine åtnasuvvieh muvhtine soejkesjeaamhtesinie, men dïhte saemien perspektijve annje saaht guktemslaakan gorresåvva fylhkentjïelten reeremisnie.

Åeniedamme:Dan åvteste daate akte joekoen geerve aamhtesesuerkie, ij

28

goh unnemes dïedtejoekedimmien, bïhkedassi jïh njoelke-dassi bïjre saemien aamhtesidie, dle daerpies aktine bijje-mes raeriestæjjafunksjovnine, mij dam daerpies daajroem jïh bijjieguvviem åtna, juktie elliesvoetem jïh kontinuiteetem barkosne gorredidh.

St.bievnese nr 28 (2007-2008) Saemiepolitihke aaj tjïer-teste «….Fylhkentjïelth noerhtene leah hijven dååjrehtim-mieh åtneme jïjtsh barkijigujmie mah sjïere dïedtem åtneme evtiedimmiebarkoen åvteste, goh soejkesjimmie, evtiedim-mie jïh iktedimmie saemien gyhtjelassijste». Råajvarimmien åejvieulmie:Akte barkoevierhtie goh saemien raeriestæjja edtja dam bi-jjemes dïedtem vaarjelidh ihke nasjovnaale saemiepolitihke gïetesåvva jïh tjïrrehtamme sjædta dennie regijovnaale re-eremisnie saemien aamhtesijstie. Raeriestæjja edtja aaj ik-tedimmiem bueriedidh jïh vierhtide buerebelaakan nåhtadidh barkoesuerkesne.

Raeriestæjja edtja lihke gaskesem utnedh dejnie saemien byjresinie fylhkesne. Aaj dejtie saemien årroejidie jïh saemien institusjovnide jïh siebride dle vihkeles aktem almetjem utnedh, mejnie maahta rååresjidh, mij maahta vaestiedidh jïh /jallh vij-riebasse saehtedh dennie fylhkentjïelten reeremesystemesne. Dan åvteste fylhkentjïelte jïh fylhkenraerie leah duekesne dle barkoe autoriteetem åådtje saemien siebriedahkesne.

Bielieulmie / barkoen sisvege:• Goh aajnehke fylhkentjïelte mij lea åarjelsaemien regijov-

naale gïelereeremåårgane, dle tjuara aktem sjïere dïedtem vaeltedh regijovnaale barkoen åvteste åarjelsaemien aamh-tesigujmie – aaj jeatjah fylhkentjïeltide.

• Iktemearan gaskesem Saemiedigkine utnedh jïh dej faage-departemeentigujmie mah dïedtem utnieh, juktie dam ur-remes daajroem nasjovnaale saemiepolitihken bïjre utnedh

• Regijovnaale evtiedimmiem tjïrrehtidh jïh skreejrijinie årrodh jïh laavenjostose bööredidh jeatjah siebriedahke-aktöörigujmie mah dïedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste, goh HiNT, tjïelth, Fylhkenålma, geajnoesuerkie, skïemtjegåetie, pollise, gærhkoe, NAV jïh jienebh.

• Saemien iedtjh buektedh jïh vaarjelidh regijovnaale re-eremisnie båatsoen, arealereeremen, museumebarkoen, ööhpehtimmien/lïerehtimmien, fealadassen, jielemeevtie-dimmien jïh kultuvren sisnjeli

• Gïehtjedidh govlehtimmieh öörnesuvvieh mah dejtie saemien siebride meatan vaeltieh gaajhki bïjr mah gov-lehtimmiem krievieh. Dellie maahta dam sjïere saemien raeriestæjja moenehtsem hiejhtedh. Aamhtesegïetedim-mie saemien aamhtesijstie Fylhkenraaran Kvaliteetem gorredidh beetnehohtsemidie prosjektide/råajvarimmide rååresjimmien jïh ektiefinansieradimmien tjïrrh Saemiedig-

kine. Viehkiehtidh politihkeles viehkine Saemiedigkien jïh sjyöhtehke faagedepartemeenti vööste gosse lea ohtsemi bïjre stuerebe prosjektide

• Viehkiehtidh positijve såaltjh bæjjese bigkedh viehkine gel-lievoetem vuesiehtidh fylhken histovrijesne, kultuvresne jïh jieliemisnie, mij vihth lea vihkeles murriedimmien, årrome-lastoem jïh fealadassen gaavhtan. Vijriesåbpoe vuesiehtidh saemien prosjekth jïh råajvarimmieh aktem tjïelke dajve-profijlem utnieh, juktie dah lissiehtamme darjomh vedtieh dejnie dajvine gusnie jieleme hiejjehts.

• Raeriestæjja edtja tjaelijinie årrodh Govlesadtemeforumese saemien aamhtesidie

• Gorredidh jïh evtiedidh fylhkentjïelten råållam goh ikte-dæjjah jïh meatanaktööre gïelejarngedarjoemisnie Snåa-sesne jïh Raavrevijhkesne

• Öörnegem reeredh guektiengïelevoetevierhtiejgujmie Sa-emiedigkeste; ohtsemegïetedimmie, prosjektebïhkedimmie jïh reekteme

• Viehkiehtidh bïevnesh juekedh, jïh iktedimmiem ovmessie prosjektijste bueriedidh åarjelsaemien dajvesne

• Viehkiehtidh soejkesjamme råajvarimmieh dibrehtidh jïh tjïrrehtidh, aktanimmien tjïrrh dejstie struktuvrijste mah joe gååvnesieh, jallh orre tseegkedh

• Raeriestæjja edtja dïenesjh vedtedh abpe fylhkentjïelten gïehtelæmman, dovne sisnjelds jïh byjngetje etaath

• Raeriestæjja edtja bïhkedimmiem vedtedh aamhtesegiete-dæjjide gaajhkine faagesuerkine fylhkentjïelten reeremisnie

• Fïerhte faagesuerkie fylhkentjïeltesne annje dïedtem vaalta dej saemien aamhtesi åvteste sov suerkesne

• Dan åvteste akte naa stoerre bielie nasjovnaale saemiepo-litihkeste finansieradamme sjædta goh prosjekth ovmessie faagesuerkiej sisnjeli, dle akte raeriestæjja sæjhta viehkine prosjektijste jïh prosjektefinansieradimmijste jienebh darjomh buektedh goh orre råajvarimmieh jïh prosjekth, mij vihth sæjhta orre vierhtieh lutniestidh mah naa gåhkese sijhtieh raeriestæjjabarkoem maeksedh.

Krïevenassh raeriestæjjese: • Åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtoe jïh ållesth daaj-

roe åarjelsamien kultuvre-, siebriedahkejïh jielemen bïjre Noerhte-Trööndelagesne

• Gamte daajroe siebriedahken bïjre juktie buektiehtidh dam gellielaaketje sisvegem gïetedidh saemien gyhtje-lassigujmie

• Siebriedahkefaageles maahtoe unnemes maasteredalte-sisnie

Dïedte/ekonomije: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte

29

4.2 Gïelereeremeråajvarimmie

Råajvarimmie 2: Åarjelsaemien gïelekonsu-lentem bïhkedimmiedïenesjisnie nuhtjedh/ «giehtjedimmielæstoem» darjodh gaajhkide fylhkentjïelten darjoemidie.

Våarome: Sïejhmelaakan dle vaenie daajroe barkiji luvnie fylhken reeremisnie saemielaaken gïelenjoelkedassi bïjre, jïh maam ulmide dah utnieh.

Fylhkentjïelte laavenjostoelatjkoem åtna Snåasen tjïelti-ne/Gïelem nastedh’ine åestemen bïjre toelhke- jïh gïelekon-sulentedïenesjijstie guektiegïelevoetelaavenjostoen tjïrrh.

Råajvarimmien bïjre: Gïelekonsulente maahta bïhkedæjjine årrodh fylhkentjïeltese vielie goh daan biejjien gosse gyhtje-lassh sjiltadimmien bïjre saemien gïelesne, bæjhkoehtim-mie, bïeljelimmie, bïevnesh jïh plearoeh.

Gïelekonsulente maahta aaj viehkiehtidh gïehtjedimmmi-elæstoem darjodh, mij aalkovisnie maahta akte hijven vi-ehkie årrodh voerkelimmien gaavhtan, seamma tïjjen goh dïhte sæjhta vierhtiedaerpiesvoetide vuesiehtidh fylhkenre-eremen ovmessie goevtesi sisnjeli.

Aajkoe: Prosessem voerkelimmine nïerhkedh, jïh• viehkiehtidh guktie åvtehkh jïh aamhtesegïetedæjja fylh-

kentjïelten goevtesinie /dïedtesuerkine åahpenieh saemi-elaaken gïelenjoelkedassigujmie

• viehkiehtidh ruvtijnh sjïehtesjidh dan vijriesåbpoe barkose• maahtoedaerpiesvoetem vueptiestidh jïh lïerehtimmiem

barkijidie iktedidh

Dïedte/laavenjostoeguejmie: Noerhte-Trööndelagen fylh-kentjïelte/guektiengïelevoetetjïelth jïh gïelejarngh.

Råajvarimmie 3: Sjïere råajvarimmieh Baeni-ehealsoen jïh almetjehealsoen goevtesisnie

Våarome: Saemielaaken gïelenjoelkedassh § 3-5 vijrie-damme bïhkedassh vedtieh åtnoen bïjre saemien gïeleste healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine. Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nuhtjedh juktie jïjtsh iedtjh gorredidh aktene regi-jovnaale jallh voenges byögkeles healsoe- jïh sosijaalein-stitusjovnesne reeremedajvesne, reaktam utnieh dïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.

Råajvarimmien bïjre: Lissine dejtie jeatjah råajvarimmide fylhkentjïelten sisnjelds jïh byjngetje dïedtesuerkine/insti-tusjovnine, dle daejtie sjïere råajvarimmide raereste Baeni-ehealsoen jïh almetjehealsoen goevtesisnie:

1. 1Vuarjasjidh mejtie daerpies åarjelsaemien gïele- jïh jallh kultuvremaahtojne gosse barkoeh bieljele/ orre barkijh seehtie baenieklinihkine Snåasesne jïh Namsskogesne, mij Raavrevijhken tjïeltine laavenjostoe baeniehealsoedïe-nesjen bïjre.

2. Maahtoelutnjemem åarjelsaemien gïele- jïh kultuvredaaj-rosne sjïehtesjidh sisnjelds soejkesjinie maahtoe- jïh bar-koedåehkieevtiedæmman.

3. Obligatovreles meatan årrodh sjïere sjïehtedamme teema-kuvsjine goevtesasse/ aalkoekuvsjh orrebarkijidie.

4. Almetjehealsoesoejkesjem åarjelsaemien gïelese jarkoestidh.5. Guektiengïelen sjiltadimmiem tjïrrehtidh sisnjielisnie

goevtesisnie Fylhken gåetesne, jïh ålkolen/sisnjeles guek-tiengïelen sjiltadimmie baenieklinihkine guektiengïelevo-etetjïeltinem fylhkesne.

6. Guektiengïelen sjiltadimmiem ålkoelisnie vuarjasjidh jeat-jah baenieklinihkine.

Dïedte/laavenjostoeguejmie: Noerhte-Trööndelagen fylh-kentjïelte/åarjelsaemien gïelejarngh.

Råajvarimmie 4: Kuvsjh faalehtidh betniedaaj-rojne åarjelsaemien teemaj bïjre fylhkentjïelten aamhtesegïetedæjjide.

Våarome: Gaajhkine faagesuerkine daerpies vielie maahto-jne, juktie maehtedh dam saemien perspektijvem gorredidh goh akte sïejhme teema fylhkentjïelten aamhtesegietedïm-mesne jïh reeremisnie.

Råajvarimmien bïjre: Kuvsjepaahke byöroe aktem sïejhme betniebieliem utnedh, jïh dam maehtedh sjïehtedidh ovmessie tsiehkide/dongkijidie. Iemie laavenjostoeaktöörh sijhtieh år-rodh åarjelsaemien gïelejarngh jïh HiNT juktie kuvsjh öörnedh.

Aajkoe: Daajroem saemien tsiehkiej bïjre evtiedidh jïh or-restehtedh jïjtse siebresne.

Dïedte/laavenjostoeguejmie: Noerhte-Trööndelagen fylh-kentjïelte /åarjelsaemien gïelejarngh Noerhte-Trööndelage-sne; HiNT jïh Kommunenes sentralforbund.

Råajvarimmie 5: Åarjelsaemien teemah sjïeh-tesjidh almetjeveeljemelïerehtimmesne Fylh-kendægkan.

Våarome: Daerpies lissiehtamme daajrojne saemien siebrie-dahketsiehkiej bïjre jis edtja maehtedh dam saemien perspek-tijven gorredidh fylhkentjïelten politihkeles darjoemisnie.


30

Råajvarimmien bïjre: Sjyöhtehke maahtoebyjresh/håalijh bööredidh juktie stuhtjem utnedh aalmetjeveeljeme-lïerehti-emmesne Fylhkendægkan.

Aajkoe: Viehkiehtidh guktie fylhkenpolitihkerh betniedaaj-roem utnieh åarjelsaemien siebriedahken bïjre, gaskenasjov-naale jïh nasjovnaale laaki bïjre, daaletje staateles politihken jïh regijovnaale soejkesjevierhki bïjre, ihke dah våaromem utnieh politihkem tjïrrehtidh aamhtesesuerkesne.

Dïedte / laavenjostoeguejmieh:Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte/Kommunenes sentral-forbund, HiNT, Saemiedigkie jïh åarjelsaemien gïelejarngh Noerhte-Trööndelagesne.

Råajvarimmie 6: Sjïere daerpiesvoeth vuarja-sjidh åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtose

Våarome: Muvhtine goevtesinie jallh naan barkojde maahta sjïere daerpiesvoeth årrodh åarjelsaemien gïele- jïh kultuvre-maahtojne.

Råajvarimmien bïjre: Maahtoen mietie gihtjesåvva åarjelsa-emien gïele- jïh kultuvren bïjre barkoebieljelimmine, jïh vuar-jasjamme sjædta goh lissiemaahtoe jis dah jeatjah krïevenassh stieresne. Åarjelsaemien gïele-jïh kultuvremaahtoen mietie gihtjesåvva barkoebieljelimmine, jïh daate maahtoe akte lissie-maahtoe jis jeatjah gaavhtan seamma maahtoem utnieh.

Aajkoe: Daerpiesvoetem gorredidh jïh åarjelsaemien maad-toem jïh maahtoem vuesiehtidh, voerkelidh jih staatusem bijjiedidh.

Dïedte: Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte

4.3 Evtiedimmieråajvarimmieh saemien kultuvre-daajrose

Råajvarimmie 7: Saemien sijjienommh geajnoesjiltine

Våarome /haestemh:Dahkoesoejkesje saemien gïelese sijjienommesjiltadæm-man tjuvtjede goh akte vihkeles råajvarimmie juktie saemien våajnoes darjodh, sitaate:

… Saemien sijjienommh sjiltine nåhtadidh (sijjienomme-sjilth jïh geajnoesjilth) leah vihkeles juktie saemien gïelem våajnoes darjodh, jïh vuesiehtidh saemieh dajvesne årroeh.

Soejkesjamme geajnoesjilth saemien sijjienommigujmie

bæjjese bïejedh mænngan goh Noerhte-Trööndelagen fylh-kentjïelte guektiengïelen reeremeåårganine sjïdti, men daan mearan dle daate barkoe ij dan jïjnjh illedahkh vadteme.

Saemien nommh åtnasuvvieh gellene lehkesne fylhkes-ne. Åajvahkommes dle ajve dah saemieh dah mah daejrieh jïh nuhtjieh daejtie nommide, maaje bielelen doh jeatjah al-metjh eah daejrieh dah gååvnesieh gænnah.

Råajvarimmien bïjre:Sijjienomme tjuara uvtemes jååhkesjamme jïh tjaalasov-veme årrodh Sentralt stedsnavnregisterisnie. Dïhte mij lea vihkeles jis edtja saemiengïelesne sjiltadidh, lea mejtie dïhte saemien nomme åtnasåvva almetjijstie mah desnie årroeh. Laake ij naan joekehtsem darjoeh dej dajvi gaskem mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen.

Jienebh saemieh jiehtieh Statens kartverk aktem hijven barkoem dorjeme gosse tjaalasovveme jïh nuhtjeme saemi-en nommh kaarhtine. Dan åvteste maahta joe dallah aelkedh jïjnjh jååhkesjamme sijjienommh nuhtjedh sjiltadimmesne. Aalkovisnie sæjhta iemie årrodh sijjie- jïh geajnoesjilta-dimmmine fylhkengeajnojne dejnie dajvine gusnie saemieh årroeh, jïh/jallh histovrijen mietie saemieh nåhtadamme.

Edtja sijjienommh sjiltadæmman sjilteåejvieladtjese ra-eriestidh, amma dïhte mij lea geajnoen aajhtere. Regijov-nekontovre lea sjielteåejvieladtje rijhkegeajnoej jïh fylhken-geajnoej åvteste (tjïelte tjïelten geajnoej åvteste, jïh dovne tjïelte jïh regijovnekontovre sjielteåejvieladtjh privaate gea-jnoej åvteste).

Sjilteåejvieladtje kvaliteetem gorrede dejtie raerie-stamme sijjienommide Statens kartverkine, åvtelen sjiltide dongkoe jïh bæjjese beaja. Geajnoesuerkie tjïeltine ektine sjæjsjele gusnie edtja sjiltide bïejedh, mij voenges daajroem sjiltenommi bïjre åtna. Sæjhta maereles årrodh dovne nöörjen jïh saemien nom-migujmie seamma sjiltesne.

Aajkoe: Gosse dovne saemien jïh nöörjen nomme seamma sjiltesne åtnasuvvieh, dle sæjhta dovne dam saemien gïelem våajnoes darjodh jïh vuesiehtidh saemieh dajvesne årroeh, jïh vuesiehtidh daelie aktene guektiengïelen jïh guektienkul-tuvrelle årromedajvesne. Akte illedahke destie maahta årrodh tjåenghkies goerkese, respekte jïh tjetskehkevoete. Seamma tijjen sæjhta sån aaj skreejredh jåarhkedh båeries nommh gorredidh jïh åtnose va-eltedh, jïh aaj dam vihkeles kultuvredaajroem mij lea ektie-damme dejtie, dovne dejtie nöörjen almetjidie jïh saemide.

Dïedte/laavenjostoeguejmieh:Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte/Regijovnekontovre, Luvlie Nåamesjen Dajve jïh åarjelsaemien gïelejarngh.

31

32

Tiltak 8: Råajvarimmie 8

Documents

Regijovnaale dahkoesoejkesje åarjelsaemien gïelese jïh kultuvrese … · 2018. 9. 19. · dajvesne, Daerpies Dierie /Åarjelsaemien åålmegepla-erie jïh Sverresborg museum. Ellen