Upload
siseministeerium
View
234
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
REGI annab kolm korda aastas ülevaate regionaalministri valitsemisalas toimuvast kajastades rahvastiku ja regionaalvaldkonna tegemisi. Regionaalvaldkond hõlmab mitut riigile olulist valdkonda: maavalitsused ja kohaliku omavalitsused, kohanimekorraldus, kodanikeühendused, usuasjade korraldamine, rahvastikutoimingud ja rahvastikuregister, ruumiline planeerimine, kohalike avalike e-teenuste arendamine, koha- ja isikunime korraldus, EL struktuuritoetuste- riigisiseste ja regionaalsete abiprogrammide loomine ja vahendite jagamine. REGI on suunatud kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikele aga ka valla- ja linnavolikogude liikmetele ning kõigile, keda regionaalteemad huvitavad ja kes soovivad saada ajakohast ülevaadet valdkonna arengutest.
Citation preview
KOVide ühinemine lihtsustub
Mentorlus aitab MTÜsid
REGIRegionaalMinisTRi valiTseMisala infolehTkevad 2013
Haldus- reform:oluliseks muutuvad
tõmbekeskused
Paraneb rahulolu maapiirkonna teenustega
RegionaalministRi valitsemisala infoleht
Peeter elab maal. Tallinnast üsna kaugel, tege-likult väga palju kaugemal enam ei saagi ela-da. Väikses vallas, kus elanike arv on praegu pisut üle tuhande. Praegu, sest tegelikult on see arv viimased 15 aastat järjest kahanenud
ning ilmselt kahaneb edaspidigi. Peetrile maal meeldib. Värske õhk, hommikune
käo kukkumine ning metsa tagant kostvad kirikukel-lad, kui toast välja astud, et koerale süüa viia. Turva-line ümbrus, kus lapsed saavad rahulikult rattaga ringi kimada.
Tööpäeva hommikul pakib Peeter pere autosse ja teeb tavapärase ringi. Väiksem laps 7 km kaugusele
oma valla algkooli. Vanem poiss pi-sut kaugemale, naabervalda, sest tema käib juba keskkoolis. Sealt veel 20 kilomeetrit edasi maakon-nakeskusesse, sest nad mõlemad naisega töötavad seal. Tegelikult asub see töökoht paar kilomeetrit linnast väljas, rõngasvallas.
Õhtul kõik tagurpidi. Ainult selle vahega, et vanem poiss on linna tulnud, sest ta käib seal jalkatren-nis. Linnas olles poest läbi, väiksem laps pikapäevarühmast peale ja ko-ju tagasi. Õhtul veel pisut toimetusi aias, kuni naine sööma kutsub. Elu on ilus.
Stopp! Lugesite kokku, mitmes omavalitsuses Peeter oma igapäe-vast elu korraldab? Elukoht, lapse koolikoht, töökoht, poed ja trennid – kokku neli. Oma hääle saab ta va-limistel anda aga vaid ühes. Selles, kus ta kodu asub. Ülejäänud kol-mes toimuvat ei saa ta paraku mõ-jutada.
Ta ei saa kaasa rääkida selles, mil-list haridust naabervalla keskkoolis pakutakse; milline on keskkond te-ma töökoha ümbruses; kuidas are-neb ja kujuneb maakonnakeskus, kus nad iga päev oma asju ajavad. Rääkimata sellest, et kogu tee tööle ja kooli oleks hooldatud või et seal sõidaks bussid.
Ta saab kaasa rääkida selles, kui-das juhitakse koduvalda. Kuid mis sellest sõltub? Ametnikke on selles vallavalitsuses alla kümne ja kõik
Sisukord3 Uudised4 Haldusreform toob
tõmbekeskuste Eesti6 Uudised7 Mentorlus: toeks MTÜdele8 Kui jah-sõna ei pea ütlema
kaks korda10 Uuemad ja selgemad
leppemärgid11 Juhend kutsub KOVe kaasama12 KOVide ühinemine muutub
lihtsamaks14 Nimepanek: keeldumist
tuleb põhjendada15 "Kodanike Euroopa" toob
Euroopa lähemale16 Tuhamäe seikluskeskus
rahvale avatud
nad tegelevad väga erinevate ülesannetega. Valla eelarve on miljoni euro ringis, millest lõviosa on jooksvate kuludega juba ette kaetud ning otsus-tusruumi sisuliselt ei ole. Investeeringutest, mis kodukoha elukvaliteeti märgatavalt parandaks, ei maksa unistadagi.
Seda Peetrit ei ole olemas, mõtlesin ta välja. Aga on väga palju neid, kelle igapäevane elu kul-geb just nii nagu Peetril. Suure osa omavalitsuste käed jäävad nende inimeste elu korraldamisel lihtsalt lühikeseks ning ramm väikeseks nagu sel-lel omavalitsusel, kus Peetri kodu asub.
Seepärast olengi asunud ette valmistama tõm-bekeskustel põhinevat omavalitsusreformi. See mudel pälvis ka suure osa omavalitsuste, eksper-tide ja asutuste poolehoiu, kelle poole sügisel pöördusime. Sellest mudelist on pikemalt juttu selles REGIs.
Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis ühtiksid seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonna-ga – ala, kus inimene elab, töötab, koolitab lapsi, käib poes ja veedab oma vaba aega. Selliseid, mil-lel on tugev süda ja mille kaugemad piirkonnad on keskusega hästi ühendatud; mis suudavad kaasa aidata töökohtade loomisele ning teha ot-suseid, mis inimeste elu ka tegelikult mõjutada suudavad.
Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis
ühtiksid seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonnaga.
Koostatud regionaalministri valitsemisalas, kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, [email protected]: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia
2 I KEVad 2013
SIIM KIISler, regionaalminister
Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!
Tõmbekeskuste mudel toob
tugevad omavalitsused
KEVad 2013 I 3
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahas-tati mullu kuut meedet, mis on suunatud kohalike avalike teenuste arendamisele, linnaliste piirkondade arendamisele ning piirkondade konkurentsivõime tugevda-
misele külastus- ja ettevõtluskeskkonna infra- struktuuri, piirkonnale omaste kompetentside arendamise ning internetiühenduste kättesaada-vuse parandamise kaudu.Lisaks avati 2012. aastal uus meede gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Nimetatud meetmete kogumaht aastatel 2007-2013 on veidi alla 390 miljoni euro.
Maakondlikke arenduskeskuste tegevust MTÜ-de ja KOV-de nõustamisel ja koolitamisel toetati ESFst ja riigieelarvest enam kui 0,9 mln euroga. Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames tehti Eesti taotlejatele toetusotsuseid ERFst ligi 11 mln euro ulatuses.
Riigieelarvest rahastati 2012. aastal kümme-konda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetami-
kohaliku omaalgatuse programmi kord ja tingimused muutusid
ettevõtluse Arendamise SA (eAS) asemel hakkab kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) eest tänavu vastutama SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Samuti muutuvad toetuste taotlemise tingimused.
selleks, et paremini toetada kohalikke ja kogukondlikke algatusi, on regionaalmi-nistri valitsemisala tänavu otsustanud KOPi ühe taotlusvooru jagada neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks, kus
sarnased taotlused võistlevad nüüd omavahel. Koos kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maa-kondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks programmi korda ja taotlusvorme.
KOPi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukon-
dade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Programmi eelarve on tänavu 1,2 miljonit eurot, seda rahastatakse riigieelarvest.
Taotlusi toetuse saamiseks võivad esitada avali-kes huvides tegutsevad MTÜd, milles ei osale liik-mena kohalik omavalitsus või riik; avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mis pole asuta-tud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel ning seltsingud kuni 2500 elanikuga asulates.
Toetust saab taotleda kogukonna liikmete koo-litamiseks, kohaliku arengu kavandamiseks, aja-loopärandi ja traditsioonide väärtustamiseks ning elukeskkonna parandamiseks.
Programmiga seotud dokumendid, sh taotlus- ja aruandevormid, leiab KÜSKi kodulehelt www.kysk.ee. Taotluste esitamise tähtajad jää-vad samaks, järgmine tähtaeg on 1. oktoober.
Regionaalprojektid said mullu 75 mln eurot
seks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. 2012. aastal avati toetuskeem teenuskeskuste toetamiseks, mille eesmärk oli parandada tee-nuste kättesaadavust maapiirkondades ja ini-meste elukvaliteeti ning tagada äärealade jätkusuutlik areng. Toetusskeem käivitus piloot-programmina Põlva, Valga ja Võru maakonnas.
Lisainfot saab regionaalministri valitsemisala kodulehelt www.siseministeerium.ee.
2012. aastal eraldati regionaalprojektide toetusteks kokku üle 75 mln euro. Neist siseriiklikest programmidest sai toetust 1395 projekti peaaegu 9 miljoni euro ulatuses. Välis-toetusi sai 101 projekti, ligi 67 miljoni euro eest.
4 I KEVad 2013
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
Haldus-reform
toob tõmbekeskuste eesti
Tõmbekeskuste mudel valiti, toetudes ta-gasisidele kuue võimaliku reformimu-deli kohta, mis minister eelmisel sügisel avalikuks aruteluks esitas. Ülekaalukalt suurim osa vastajatest, kelle seas olid
nii omavalitsused, maavalitsused kui ka eksper-did, eelistas just tõmbekeskuste mudelit, mis peaks Eesti omavalitsuste praegusi liiga suuri eri-nevusi vähendama. Samuti kasvaks teenuste kva-liteet ja valik nii keskustes kui ka tagamaal.
„Tundub, et inimeste valmisolek selliseks muutu-seks on varasemate aegadega võrreldes nüüd juba oluliselt suurem, kuna aina rohkem saavad terased kodanikud aru, et päris samamoodi, üliväikeste valdadega, enam edasi ei saa. Loodame, et leiame pakutud kavale avalikul arutelul rohket kaasamõt-lemist ja toetust,“ sõnas Sulev Valner, omavalit-susreformi projektijuht. Just tema on regionaal- ministri valitsemisalas inimene, kes hakkab igas
maakonnas omavalitsusjuhtide ja ekspertidega aru pidama ning kokku leppima, millised on tulevi-kus iga maakonna tõmbekeskused.
„See on mõistlik alternatiiv senisele isevoolu teed minekule, mille puhul on kaua loodetud, et ehk väikesed omavalitsused suudavad kohapeal paremini hoida üht või teist asja elus,“ põhjendas Valner omavalitsusreformi vajalikkust. „Tegeli-kult näitavad aina rohkemad märgid, et kahjuks ikkagi ei suuda, selle peegeldust näeme muu hul-gas näiteks rahvaloenduse kohati kurbades tule-mustes.“
Valner avaldas lootust, et ka seni haldusreformi suhtes skeptilised inimesed ei eita, et diskussioon on oluline ja mingi muutus praegusega võrreldes vajalik. „Igal juhul on väga mõistlik lähiajal – enne 2017. aasta kohalikke valimisi – võimalikult heale kokkuleppele jõuda, sest lõputu määramatus sel-les asjas on ühiskonnale väsitav.“
TEKsT: lIIS KäNgSePP
Järgmise nelja aasta jooksul peaks ümber kujunema eesti kohalike omavalitsuste kaart – väiksemad vallad ühinevad suuremateks ja koonduvad tõmbekeskuste ümber. Nii läheb, kui saab teoks omavalitsusreformi ettepanek, mille üle nüüd
hakkavad toimuma põhjalikud arutelud maakondades.
Haldus- reformi ajakava
Märts 2013regionaalminister esitab reformi seaduse välja- töötamis- kavatsuse
August 2013projektijuhi eestvedamisel ning omavalitsuste, omavalitsusliitu-de, maavalitsuste ja ekspertide osalusel on valminud maakon-dade ettepanekud sealsete tõmbekeskuste kohta
September 2013regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorral-duse reformi elluviimise seaduseelnõu, mis sisaldab ka maakondadega läbi arutatud tõmbekeskuste nimekirja
Detsember 2013Riigikogu võtab vastu omavalitsus- reformi elluviimise seaduse
KEVad 2013 I 5
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
September 2014omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühineda, ehk on kokku leppinud uutes loodavates KOVi-üksustes
November 2014regionaalminister on lahen-danud tekkinud eriarvamu-sed, kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse ühineda lahus-tükkidena vms
Detsember 2014Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haldusterrito-riaalse korralduse muutmi-se KOVide poolt kokkulepitud piires
2015–2017ühinemiste sisuline etteval-mistamine omavalitsustes
Oktoober 2017 volikogude valimine toimub juba ühinenud omavalitsuste piirides
regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja oma- valitsusreformi projektijuht Sulev Valner esitlesid
6. märtsil uut haldusreformi kava.
Mida reform muudab?● Eesmärk on peatada maapiirkondade
tühjaksjooksmine.● Omavalitsuse pakutavaid teenuseid korraldatakse
ühtse loogika alusel ja ka kaugemal elavatel inimes-tel tekib parem ligipääs lähima tõmbekeskuse tee-nustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub, teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikud keskuse ja seda ümbritseva tagamaaga omavalitsu-sed, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omava-litsustele pandud ülesandeid. Peatub mitmete seni kohalike ülesannete tasapisi riigistamise tendents.
● Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Kohalikus voliko-gus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste reaalset elukvaliteeti mõju-tavad. Juhtimiskulude osakaal eelarves väheneb.
● Maavalitsused jätkavad riikliku järelevalve teostajana ja maakondade tasakaalustatud arengu tagajana. selliste ülesannete täitmisega, mis nõuavad ka uutest omavalitsustest suurema piirkonna ühishuvi tagamist, tegelevad omavalitsuste loodud ühisorga-nisatsioonid või omavalitsusliidud. Võib kaaluda liitude moodustamist suuremal territooriumil kui praegused maakonnad.
● Ühinemiste tulemusel tekib Eestisse praeguse 226 asemel tõenäoliselt umbes 30–50 uut omavalitsust. Omavalitsus ühtib suure osa seal elavate inimeste toimepiirkonnaga ning suudab luua lahendusi ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks.
Mis on tõmbekeskus?● Tõmbekeskus on tiheasustusega asula, kuhu sõidavad
iga päev tööle, kooli, lasteaeda, arsti juurde või kaup-lusse keskust ümbritseva tagamaa elanikud. Iga maa-konna keskus on kindlasti tõmbekeskus, kuid lisaks on maakondades üldjuhul veel mõni tõmbekeskus.
● Tõmbekeskuseks võib valida ka asula, millel on suurim potentsiaal selles piirkonnas toimida või saada tõmbe-keskuseks.
● Reformi eesmärk on luua tugevate omavalitsustega Eesti, kus igas omavalitsuses oleks vähemalt üks tu-gev tõmbekeskus ja sellega loogiliselt seotud ja hästi ühendatud tagamaa, mis toimivad tervikuna.
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
6 I KEVad 2013
rahvakalendri nutilahendus aitab moodsal eestlasel lihtsa vaevaga end kursis hoida, mida erinevad kuupäevad meie esivanematele tähendasid. rahvakalendri nutilahendust on alla laetud juba vaat et 15 000 korda ja rakendus on nii google Play kui ka App Store'i eesti tasuta rakenduste TOP 5 hulgas.
Rahvakalendri nutirakendu-ses on kirjas iga tähtpäeva kohta, mida see päev vana-dele eestlastele tähendas, ja sealt saab kasulikke näpu-
näiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda. Näiteks 14. aprill on rahvakalendri järgi künni-päev, mis tähistab suvise tööpoolaasta ja künniaja algust. Kes sel hommikul en-ne päikesetõusu üles saab, on suvi läbi
Rahulolu maapiirkonna avalike teenustega on kasvanudeesti inimesed on enamiku avalike teenustega rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks või paremaks kui mõned aastad tagasi, selgus uuringust „elanike rahuolu kohalike avalike teenustega“.
„Kui vaadata hinnanguid kõigile koha-likul tasandil olulistele teenustele, siis paranemist märgati eeskätt in-terneti, kergliiklusteede, sportimis-võimaluste ja lasteaedade olukorra
puhul,“ sõnas regionaalministri valitsemisala re-gionaalpoliitika büroo peaspetsialist Liis Palu-mets.
Viimase viie aasta jooksul aset leidnud muu-tustele ja arengule hinnanguid andes kujunes keskseks valdkonnaks sõiduteede olukord – seda mainiti nii paranenud kui ka halvenenud olukor-raga teenuste seas. Vastajate hinnangul on kõige rohkem halvenenud sõiduteed, ühistransport ja eriarstiabi.
Uuring käsitles kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori kohalikul tasan-dil pakutavaid teenuseid.
Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahas-tatud rahulolu-uuringu tegi uuringufirma Saar Poll. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti ela-nikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega neis piirkondades, kus on ol-nud võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arenda-
mise meetmest. Uuringu tulemused ei hõlma ka-heksat suuremat omavalitsusüksust – Tallinna linna, Tartut, Pärnut, Kohtla-Järvet, Narvat, Sauet, Maardut ja Viimsi valda. Kokku osales kü-sitluses üle 1500 inimese.
Täispikk uuring ja ettekanded on kätte- saadavad siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/50346/.
Rahvakalendri tagasitulekvirk ja tubli. Rahvakalender soovitab künnipäeval õues töötada; arvuti ekraanilt rasvaplekid maha hõõruda ja vähemalt korra hiirt liigutada; alusta-da töölaua koristamist; ametnikele sobib hästi soovitus liigutada pabereid või arvutifaile ja kee-
ta endale hommikusöögiks muna.„Rahvakalendri rakendus tuletab meel-
de, et pööripäevade vahele jagub piisa-valt palju põhjusi tähistamiseks, ning paneb võrdse elevusega ootama nii tuh-ka- kui ka luuvalupäeva,“ sõnas rahva-kalendri nutilahenduse idee autor, riigikantselei nõunik Jaanus Rohu-maa. Lisaks rahvakalendri tähtpäeva-dele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad.
Rahvakalendri saab alla laadida aadressilt: www.eesti.ee/ev95/ rahvakalender.
Paranenud ja halvenenud olukorraga teenused ja valdkonnad(% kõikidesT leibkonnadadesT)
sõiduteed
Ühistransport
Eriarstiabi
Pangateenus
Postiteenus Tuletõrje/pääste
Perearstiabi
Kultuur/meelelahutus
Toidukauplus
Korrakaitse
Haridus
Noorte huviringid
Apteek
Kergliiklusteed
Täiskasv. huviringid Erivajadustega HK Eakate HK
Lasteaiad
spordivõimalused
Täiskasvanuharidus
Internet
0
5
10
15
20
25
30
35
0 5 10 15 20 25
Olu
kord
par
anen
ud
Olukord halvenenud
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
KEVad 2013 I 7
TEKsT: KeTlIN rAuK
MTÜ Teeme esindaja epp Johani hin-nangul aitas mentorprogramm tal paljuski viia MTÜ Teeme juhtimine uuele tasandile, saada tunnustust ja enesekindlust ning võrrelda end teistega.
„Tohutult oluline kogemus ja parim viis arendada MTÜd,“ oli Johani veendunud. „see programm innustas suuremalt mõt-
lema ja sellega kaasnes ka suur ja oluline isiksuse areng. suured tänud selle võima-luse eest, soovitan kõigile, kes veel kaht-levad. Ise tuleb julgem olla ja rohkem küsida, siis on ka tulemus parem.“
Johani sattus mentorprogrammi het-kel, kui kirjutas äriplaani avaliku teenuse osutamise kohta – paberimajandus teki-tas palju küsimusi.
„Eriti juhina tundsin puudust ise kellegi kõrvaltvaatajaga vestelda, et aru saada, kuidas meie tegevus väljapoole paistab,“ ütles Johani. Mentorprogrammis osale-mine aitas tema sõnul MTÜs valmis saa-da päris mitmed olulised dokumendid. „Palju asju sai ümber tehtud ja juhtimine muutus laiapõhjalisemaks. Ma ei ole enam juht ühes isikus.“
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) maakondlike arenduskeskuste koordinaa-tori Liina Keerbergi sõnul on mentorlus mõlemaid osapooli arendav partnerlussu-he, kus kogenum osapool ehk mentor täi-
dab nõuandja ja usaldusaluse rolli ning vähemkogenud osapool ehk mentii saab vajalikku toetust isiklikul ja professionaalsel arenguteel. „Tänapäeval kasutatakse mentorlust nii töökohal sisseelamiseks kui ka näiteks ettevõtlusega alusta-miseks, kus kogenud nõuandja kaasabil on turva-lisem esimesi samme uues valdkonnas seada,“ selgitas Keerberg, lisades, et mentorlus on järjest enam levimas ka mittetulundusühenduste seas.
Mentorlus võib olla mitteformaalne ja isekuju-nenud, aga võib tekkida ka koordineeritud prog-
toeks MTÜdeleMentorlus:
Mentorprogrammides osalemine pakub mittetulundusühendustele nõu, abi ja toetust - teisisõnu võimalust saada juurde enesekind-
lust, teadmisi ja usku iseendasse.
rammide käigus, nagu seda on EASi mitte- tulundusühendustele suunatud mentorprog-ramm, kus viimase nelja aastaga on nõu saanud 45 mittetulundusühendust.
Keerbergi sõnul on programmis osalenud mit-tetulundusühenduste esindajad mentorsuhtest saanud juurde enesekindlust ja julgust uskuda iseendasse, algatatud on arengukavasid, täpsus-tatud organisatsiooni fookust, sise- ja väliskom-munikatsiooni põhimõtteid, korrastatud liikme- lisuse põhimõtteid, juhtimisskeeme jms.
Mentorprogrammis osalenud on andnud taga-sisidet, et mentorit motiveerib panustama võima-lus oma kogemust mõtestada, end juhendaja ja tagasiside andjana proovile panna.
„Nähes kasu, mida mõlemad osapooled men-torluse meetodit kasutades saavad, on tulevikuvi-sioon jõuda sinna, kus mentori omamine ei ole mitte erand, vaid tavapärane ja levinud praktika,“ lootis Keerberg.
Mittetulundusühenduste mentorprogrammi kaasrahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Regio-naalministri valitsemisala.
Mentorprogramm – parim viis arendada MTÜd
2
RegionaalministRi valitsemisala infoleht
8 I KEVad 2013
Kui jah-sõnaei pea ütlema kaks korda
Neile, kes soovivad abielluda kirikus ja saada samal ajal ka riigi silmis seaduslikeks abikaasadeks, on heaks uudiseks, et eestis on praegu juba 131 sellist vaimulikku,
kes on teinud eksami ja saanud regionaalministrilt õiguse abielusid sõlmida.
„see eksam on päris raske, sest seadusi ja muid õigusakte, mida abielu sõlmi-ja peab tundma, on palju. Mittejuris-tina suhteliselt lühikese ajaga kõik vajalikud põhimõtted ja regulatsioo-
nid selgeks saada näitab vaimulike lugupidamist väärivat õppimisvõimet,“ tunnistas regionaalmi-nistri valitsemisala rahvastiku toimingute osa-konna nõunik Kristi Joamets, kes aitab igal sügisel korraldada koolitusi neile vaimulikele, kes soovivad saada õigust abielusid sõlmida.
Vaimulike koolitusmaterjalid on olemas sisemi-nisteeriumi kodulehel ja nende nimekiri on päris
pikk. Näiteks peab vaimulik täpselt teadma, milli-sed nõuded on riigil abiellujatele, millised doku-mendid peavad neil kaasas olema ja kui pikk peab olema nende kehtivusaeg, samuti tuleb kursis olla nime-, rahvastikuregistri ja perekonnaseadusega ning tunda varaõigust. Need on vaid mõned nüansid, mida abielusid sõlmiv vaimulik peab valdama.
„Mõni vaimulik on nii tubli, et tuleb lihtsalt kord aastas koolitusele kuulama ja mälu värskenda-ma,“ lausus Joamets.
Üks neist tublidest vaimulikest, kes eksami soo-ritanud ja omab õigust abielusid sõlmida, on Tal-
TEKsT: PIreT TAlI
RegionaalministRi valitsemisala infoleht
KEVad 2013 I 9
Kui jah-sõna
Tasub teada● abielu sõlmiv vaimulik ei ole lihtsalt jumalasulane, vaid täidab pere-
konnaseisuasutuse ülesandeid. sellisteks vaimulikeks loetakse vaid neid vaimulikke, kes on käinud regionaalministri valitsemisala kor-raldatud koolitusel ja teinud ära eksami, pärast mida on regionaal-minister andnud vaimulikule õiguse abielu sõlmida.
● Õigus abielusid sõlmida antakse vaimulikule viieks aastaks. Kui vai-mulik on selle aja jooksul sõlminud vähem kui 25 abielu, peab ta uuesti koolitusel käima ja eksami tegema. Kui sõlmitud abielusid on rohkem kui 25, siis korduseksamit tegema ei pea, küll aga tuleb uues-ti läbida koolitus.
● Vaimulikele suunatud koolitused ja eksamid toimuvad regionaalmi-nistri valitsemisalas enamasti sügiseti. Rohkem infot saab nende kohta usuasjade osakonna juhilt Ilmo ault.
● Vaimulik, kes soovib õigust abielusid sõlmida, peab vastama teatud nõuetele. Näiteks peab ta olema vähemalt keskharidusega, 21aasta-ne ja valdama eesti keelt; abielu sõlmimise õigust ei saa anda vaimu-likule, kes on süüdi mõistetud korruptsioonis või kandnud karistust vanglas.
● Vaimulikult võib abielu sõlmimise õiguse ka ära võtta. Nimekirja vai-mulikest, kellel on õigus ilmalikke abielusid sõlmida, leiab siseminis-teeriumi kodulehelt.
linna Kaarli koguduse vaimulik Jaak Aus. Kui 2001. aastal muutus võimalikuks ka vaimulike juures ametlikku abielu sõlmida, ei tekkinud Ausil kahtlustki, kas endale vastav õigus taotleda.
„Pole vaja abiellujaid asjata jooksutada kiriku ja perekonnaseisuasutuse vahel,“ põhjendas Aus. Selle asemel saavad inimesed nüüd võimaluse
sõlmida nii kiriklik kui ka ilmalik abielu ühes ko-has. Aus on laulatanud sadu paare, enamasti üt-leb tema ees jah-sõna 30–40 paari aastas. Umbes 90% neist soovib lisaks kiriklikule abielutõotusele anda jah-sõna ka riigile ehk astuda ilmalikku abi-ellu.
Aus tunnistas, et tema tööd ametlik paberima-jandus küll lihtsamaks ei tee, aga kindlasti pole selles ka mingit suurt kunsti. Nii ei olnud ka ek-sam tema jaoks raske. „Kui oled teemaga tegele-nud, pole see üle jõu käiv ülesanne,“ sõnas Aus. „Võib-olla on raskem neil vaimulikel, kel sellealast kogemust pole olnud.“
Regionaalministri valitsemisala usuasjade osa-konna juhataja Ilmo Au sõnul anti 2001. aastal vaimulikele õigus abielusid sõlmida eesmärgiga, et need, kes tahaksid kiriklikult abielluda, ei peaks käima enne usulist talitust perekonnaseisuamet-niku juures.
„Seaduse mõte on selles, et abielu sõlmimise õigust omav vaimulik sõlmib vaid oma konfes-siooni kuuluvate inimeste abielud,“ selgitas Au siiski. „Sama toimub ju ka teiste usuliste talituste-ga: näiteks õigeusu preester ei jaga armulauda moslemile.“
Au sõnul on abielu sõlmimise õigust omaval vaimulikul teiste perekonnaseisuasutustega võr-reldes ka oma eelis. Nimelt võib vaimulik abielu sõlmimisest keelduda, kui abielluda soovijad ei vasta tema konfessiooni tingimustele ja nõuetele.
„Seega ainult läheduses olevast kirikuhoonest on üksi vähe, vaid abielluda soovijad peaksid ole-ma ka selles kirikus tegutseva koguduse liikmed ja selle koguduse vaimulikul peab olema regio-naalministrilt saadud abielu sõlmimise õigus,“ sõnas Au.
aasta sõlmitud abielusid neist vaimulike sõlmitud abielusid
2008 6175 617
2009 5409 456
2010 5097 451
2011 5543 432
2012 5970 480
enim sõlmiti kirikus abielusid 2008
Kaarli kogu-duse vaimuli-ku Jaak Ausi sõnul pole va-ja abiellujaid asjata jooksu-tada kiriku ja perekonnasei-suasutuse va-hel.
allikas: RegionaalMinisTRi valiTseMisala
10 I KEVad 2013
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
Juhendis on toodud detailne maakasutuse liigi-tus ja maakasutuse liikide seletused ning on jälgi-tud, et need oleksid kooskõlas seadustega. Detailne maakasutuse liigitus annab planeeringu koostajale laiaulatuslikud võimalused sobiva maakasutuse määramiseks. Kui planeeringu koostamisel (nt üldplaneeringu puhul) pole vaja-dust maakasutust detailsemalt liigitada, piirdu-takse vastava maa-ala fikseerimisega üldiselt.
Planeeringute koostamisel on soovitatav kasu-tada juhendis etteantud seletusi, kuna need on põhjalikult läbi kaalutud ja seadustega vastavu-ses, kuid vastavalt planeeringu vajadusele saab leppemärkide seletust täiendada seletuskirjas või joonise loetavuse huvides planeeringu joonisel. Kuna planeerimisseadus ei erista erinevate pla-neeringute liikide leppemärke, võib tulenevalt planeeringu täpsusastmest ja ülesande püstitu-sest kasutada teiste planeeringu tasandite leppe-märke (nt linnaosa üldplaneeringu või teema- planeeringu koostamisel kasutada detailplanee-ringu leppemärke).
Praegu on need leppemärgid küll veel soovitus-likud, kuid Riikliku Planeeringute Infosüsteemi (RPIS) kasutuselevõtmisel muutuvad ühtsed lep-pemärgid kohustuslikuks. Seni võib regionaalmi-nistri valitsemisala planeeringute osakonnale esitada ettepanekuid, kuidas neid veel paremaks muuta.
Planeerimine on avalik protsess, kuhu on kaasatud suur hulk inimesi, seega peak-sid planeeringute joonised olema võima-likult hästi loetavad ja üheselt mõisteta- vad. Siin tulebki appi uus leppemärkide
juhend, mille eesmärk on ühtlustada erinevate ta-sandite planeeringutes kasutatavaid leppemärke. See teeks planeeringute lugemise lihtsamaks, sel-gemaks ja kõigile üheselt arusaadavamaks.
Tinglikult võib leppemärgid rühmitada nelja gruppi: pinnad (nt maakasutus, kaitsealad jne), jooned (piirid, teed), märgid (sümbolid) ja tekstid (nt ehitusõiguse tabel). Leppemärke koostades lähtuti üldisest põhimõttest, et maakonna- ja üld-planeeringu kaardid vormistatakse värviliselt. De-tailplaneeringu joonised peavad olema loetavad ka must-valgelt, seega võib joonise parema loeta-vuse tagamiseks leppemärkide värve timmida.
JelIzAVeTA SIbulRegionaal- ministri valitsemisala planeeringute osakonna nõunik
TEKsT:
Millega tegu?Ruumilise planeerimise leppemärkide juhend on soovituslik juhend-materjal, kuidas vormistada planeeringute jooniseid. selle aluseks on 2002. aastast pärinev siseministeeriumi planeeringute leppemärkide juhend, mida on täiustatud vastavalt muutunud vajadustele ning se-nisele Eesti ja rahvusvahelise planeerimise kogemusele.Juhendi loomisest võtsid osa riigiasutused, maavalitsused ja KOVide esindajad, samuti spetsialistid erialaliitudest.
leppe-märgid
Uued ja selgemad
Regionaalministri valitsemisala eestvedamisel on valmis saanud juhend, kuidas ja milliseid
leppemärke erinevaid planeeringuid koosta-des kasutada. Praegu veel soovituslikud lep-
pemärgid muutuvad tulevikus kohustuslikuks.
RegionaalministRi valitsemisala infoleht
kutsub kOve kaasamakodanikuühiskonna Sihtkapitali (kÜSk) tellimusel valminud „kaasava planeerimise juhend“
peaks innustama tihedamale koostööle kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste vahel, andes nõu, kuidas teineteisega paremini arvestada.
TEKsT: lIIS KäNgSePP
tunnistas, et tänu Viljasaare panusele ja vaatenur-gale oskab ta isegi nüüd mõningatest KOVi ja ko-danikuühenduste suhtlusel tekkivatest välja- kutsetest paremini aru saada ja probleeme lahen-dada. Tillemann tõi näiteks, kuidas tema KOVis on aastaid püütud kodanikuühendustega kokku leppida koostööplatvormis, kuid see pole eriti hästi õnnestunud.
„Tänu Regina panusele suutsin hästi diagnoosi-da, mis on meie suhetes puudu, et kokkuleppe saavutamine ei edene. Mõistsin, et kumbki osa-pool ei usaldanud hästi teist,“ selgitas Tillemann. „Näis, kas see aitab kaasa lahenduse leidmisele, aga sammukese lähemal me lahendusele kindlas-ti oleme.“
Hea teada● Juhendmaterjal on suunatud eelkõige kodanikuühendustele
ja kohalikele omavalitsustele, keskendudes eelkõige üld-ja detailplaneeringutele.
● Juhend koondab Eesti planeerimisalast teavet, seal on planee-rimisalase õigusruumi ülevaade, teave planeerimise olulistest osapooltest ja osalusplaneerimise põhimõtetest, samuti on kirjeldatud parimaid planeerimise praktikaid.
● Juhend sisaldab ka kaasamis- ja osalemissoovitusi kõigis planeerimisprotsessi etappides, juhiseid kaasamise hea tava koostamiseks ning valikut kaasamise tööriistu.
● Juhendit levitavad selle koostajad ja KÜsK.● Rohkem infot kaasava planeerimise kohta ja juhendi
materjalid on saadaval Linnalabori kodulehel www.linnalabor.ee/tegevus/69.
Juhend
Planeerimisseadus rõhutab põhimõtet, et planeerimine peaks olema avatud ja või-malikult paljude ühiskonnaliikmete huvi-sid ja vajadusi arvestav protsess, ning seab ka nõudeid, kuidas huvitatud isikuid
ja avalikkust teavitada ja kaasata. Selleks, et kaa-samine oleks lihtsam ja valutum, ongi kokku pan-dud „Kaasava planeerimise juhend“.
„Tegemist ei ole sellise juhendiga, mis aitaks erinevatel pooltel üksteisele vastu võidelda, vaid pigem innustaks, kuidas kohalikud omavalitsu-sed ja kodanikuühendused saaksid koos tegutse-da selliselt, et mõlemad oleksid õnnelikud,“ selgitas Kadri Tillemann, üks juhendi koostaja-test, kelle ettevõte OÜ Vesterra nõustab kliente ruumilise planeerimise, keskkonnakaitse ja koha-liku arengu küsimustes.
„Oma KOVis töötamise kogemusest tean, et kaasamine võib mõnikord tunduda ebamugav, aeganõudev ja segane asi,“ ütles Tillemann, kes on ka Keila vallavolikogu esimees. „Juhendis on nõkse ja õpetusi, miks võiks vahel natuke rohkem kaasata, miks see on kokkuvõttes kasulik.“
Tillemanni abistas juhendi koostamisel Regina Viljasaar MTÜst Linnalabor, kes aitas rohkem sisse tuua kodanikuühenduse vaadet. Tillemann
KEVad 2013 I 11
Juhendis on nõkse ja õpetusi, miks võiks
vahel natuke rohkem kaasata, miks see on kokkuvõttes kasulik.
Kadri Tillemann
12 I KEVad 2013
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
Ärgitamaks kohalikke omavalitsusi kiiremini liituma, muutis riik nende vabatahtliku liitumise lihtsamaks ja tulusamaks – tänavu kaotati
ühinemispiirkonnad ja kasvas ühinemistoetus.
PIreT TAlI
TEKsT: „Paljud vallad ei ole perspektiivis enam finantsiliselt jätkusuutlikud ega või-melised tagama vajalikku teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust,“ sõnas regionaalministri valitsemisala ko-
haliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakon-na nõunik Ave Viks.
See tähendab, et liiga palju raha KOVi niigi kasi-nast eelarvest kulub valla ametkonna ülalpidami-sele, aga samas napib KOVides häid spetsialiste – ametnikud peavad tegelema mitme valdkonna-ga, sest spetsialiseerumiseks pole ei aega ega ra-ha.
„Suurem vallavalitsus annab ametnikele võima-luse ühe töövaldkonna kompetentsemaks täitmi-seks, mis tagab elanikule kvaliteetsema ja professionaalsema teenuse,“ lausus Viks. Suure-mas vallas on lihtsam pakkuda paremat haridust ja kindlasti ka paremat tervishoiuteenust eakama-tele.
Eesti 193st vallast 40s elab praegu alla 1000 ini-mese. See muudab eluks vajalike teenuste kvali-teedi ja kättesaadavuse KOVi piires järjest raskemini saavutatavaks. Tulevikki paistab pigem tume – Eesti rahvaarv väheneb ja teravamalt puu-dutab see just maapiirkondi, kust väljaränne on suurem kui linnadest. Liitumine aitaks KOVe tu-gevamaks muuta.
„Valdade ühinemisläbirääkimised väiksemates valdades, mis asuvad Tartust ja Tallinnast kauge-
ühinemineKOVidemuutub lihtsamaks
2013. a oktoobri kohalike volikogude valimistel ühinevadKindlasti:viiratsi, Pärsti, Saarepeedi ja Paistu ühinevad 9700 elanikuga viljandi vallaks.Põlva linn ja Põlva vald, ühinemisel tekib üle 10 000 elanikuga Põlva vald.kose ja kõue vald, ühinemisel tekib 7300 elanikuga Kose vald.
Volikogude otsust ühinemiseks pole veel tehtud:Taebla, Risti, Oru ja Nõva vald ühinevad ilmselt Läänemaa suurvalda, kus elanikke oleks 4700. Läbirääkimistest on kõrvale astunud Ridala, Martna ja Noarootsi.Lavassaare ja audru vald ühinevad audru vallaks, uues vallas on elanikke 6000.Lüganuse, Püssi ja Maidla ühinevad Lüganuse vallaks, elanike arvuga 2100.Ühinemist plaanivad ka kõrgessaare vald ja kärdla linn.
mal, on üsna mõistetavad,“ lausus Kõue valla-vanem Ott Valdma. Kõue vald otsustas eelmise aasta novembris liituda Kose vallaga, pärast ühinemist peaks liitvallas elama üle 7000 inimese.
„Ma ei tea, kas mul ühinenud Kose vallavoli-kogus või vallavalitsuses kohta on, aga tööta ma jääda ei karda,“ sõnas Valdma. „Eks tuleb siis erasektoris hakata ringi vaatama, muidu ju kurdetakse, et ettevõtlusaktiivsus on väike.“
Pärnumaal plaanib alla 500 elanikuga Lavas-saare vald ühineda Audruga, kokku peaks uues omavalitsuses elama umbes 6000 ini-mest. Audru tahtis Lavassaare vallaga ühine-da juba 2009. aastal, ent siis jäid jutud katki.
„Ei saa öelda, et liitumine juba läbi läinud oleks, volikogudes tuleb see läbi hääletada,“ sõnas Audru vallavanem Siim Suursild, aga lootis, et liitumistoetusega saaks vallas palju ära teha.
„Meil oli plaanis Audru vallamajja luua mul-tifunktsionaalne teeninduskeskus, kus on hambaarst, perearst, politsei, apteek,“ rääkis Suursild. „ See oli meil niigi plaanis, aga nüüd on teostatav.“
KEVad 2013 I 13
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
Mis muutub?● Ühinemistoetus kasvab 50 euro-ni inimese kohta, ühinemistoetuse miinimumpiir tõuseb 128 000 eurolt 150 000 eurole, ülempiir kasvab 400 000 eurole (varem 256 000 eurot).● lahkuvatele juhtidele kompen-satsioon: ametist lahkuvatele valla-vanematele, linnapeadele ja volikogu esimeestele makstakse kompensat-siooni kuni kuue kuu töötasu ulatu-ses.● Ühistranspordiliine, mis muutuvad ühinemise käigus maakonnaliinist vallasiseseks liiniks (st mida peaksid hakkama rahastama maavalitsuse asemel vallad ise), rahastab kuni liini-lepingu lõppemiseni ning vähemalt järgmised neli aastat uue lepingu sõl-mimisest seni kehtinud põhimõtetel maavalitsus.● Ühinemispiirkonnad muutu-vad: Kaovad seni kehtinud ühinemis-piirkonnad, mis seadsid piirangu ühinemispartneri valikule. Nüüd on ainus piirang ühise piiri olemasolu ehk ühinemiste käigus ei saa tekkida lahusmaatükkidest koosnevaid oma-valitsusi (välja arvatud saartel, kus see on erandina lubatud).● Nõustamine: maavalitsused
peavad ühineda plaanivatele oma- valitsustele andma nõu haldus- territoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlus- aluste küsimuste lahendamisel.● Muutused protsessis: esinenud valestimõistmiste vältimiseks täpsus-tatakse seni ühinemiste protsessis tehtavate analoogse sõnastusega otsuste sisu – esmalt esitatakse ettepanek ühinemise läbirääkimiste alustamiseks, millele vastates võtab omavalitsus nõusoleku alustada läbirääkimisi. seejärel, kui ühinemis-läbirääkimiste käigus selgitatakse välja asjaolud ja soov ühineda on jätkuvalt olemas, teeb volikogu otsu-se haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk ühinemise taotlemi-seks. Esimeses otsuses nõustumine ei tähenda haldusterritoriaalse kor-ralduse muutmise algatamisega nõustumist, vaid läbirääkimiste algatamisega nõustumist.● Täpsustatakse seni mitmeti tõlgendatud olukorda, kus ühe omavalitsuse keeldumisel ühinemis- ettepanekust lõpetatakse menetlus ainult keelduja osas, mitte kogu läbirääkijate ringi osas.
Ardu koolis toimunud rahvakoosolek ja ühine-misläbirääkimised seoses Kõue ja Kose valla võimaliku ühinemisega. Pildil vasakult: Vello Jõgisoo (Kose vallavanem), Astrid Ojasoon, Juri Kovalevski ja Ott Valdma (Kõue vallavanem).
14 I KEVad 2013
MOONIKA lePP
TEKsT:
Perekonnaseisuametnik võib keelduda lapse sünni registreerimisest, kui vanemad soovivad oma vastsündinule panna nime, mis ei vasta nimeseaduse
reeglitele, kuid keeldumist tuleb alati põhjendada.
siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku Eve Mitini sõnul võib ametnik nime panemisest keelduda, kui nimi ei vasta nimeseaduse nõuetele.
“Eesti keel on kaitse all ja kuna nimed on eesti keele osa, tuleb ka nimesid kaitsta ning see põhimõte on kajastatud nimeseaduses nime-de õigekirjutuse regulatsiooniga,“ sõnas Mitin.
Nimeseaduses on kirjas, millist nime võib uuele ilmakodanikule anda. Eesti nimed peavad vasta-ma eesti nimede õigekirjutuse reeglitele, võõr-keelsed nimed aga vastava keele õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse nime puhul tuleb kontrolli-da, kas nimi on teises riigis kasutusel.
Peaaegu igal aastal korraldab ministeerium ametnikele nimeteemalisi koolitusi, igapäevatöös on neile abiks ministeeriumi juhendid ning muud abimaterjalid; samuti on neil võimalik pöörduda
nimepanek:
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
keeldumist tuleb põhjendada
eksperthinnangu saamiseks kas Eesti Keele Insti-tuuti või siseministeeriumi isikunimekomisjoni. Eesti nimesid on võimalik alati uute eestikeelsete nimedega rikastada, kui need nimed vastavad eesti nimede õigekirjareeglitele ja on kooskõlas heade kommetega.
„Vahel on uus nimi kombineeritud mõlema va-nema eesnimest, teinekord aga lihtsalt vanemate välja mõeldud või mõnest teisest nimest tuleta-tud,“ lausus Mitin.
Vanemad soovivad anda oma lapsele sünni re-gistreerimisel eesnimeks ka hellitusnimesid või nimesid, mis on kasutusel nn kahesooliste nime-dena. Seadus seda ei keela, ent ametnikud peak-sid vanematele selgitama, mida see lapse jaoks tema eluteel võib tähendada. Üsna levinud on praktika, kus täisikka jõudnud Mišad, Mašad, Mannud ja Tõnnid soovivad oma eesnime täis-kasvanulikumaks muuta.
2012 sündis kõige rohkem rasmuseid ja Sofiasid2012. aastal olid popimad poistenimed Rasmus, Robin, Nikita, Marten, Artjom, Markus, Oliver, Martin, Maksim ja Sander. Popimad tüdrukute-nimed olid Sofia, Maria, Laura, Mia, Sandra, Anna, Darja, Mirtel, Polina ja Viktoria.2000. aastal pandi kõige rohkem nimeks Laura, Sandra, Grete, Helena, Maria, Markus, Rasmus, Kevin, Kristjan, Martin. 1950. aastal olid levinuimad Sirje, Anne, Mare, Ene, Tiiu, Rein, Jüri, Peeter, Tõnu, Toomas.1900. aastal olid popimad Maria/Marie, Johanna, Alide, Anna, Rosalie, Johannes, Aleksander, Eduard, Jaan, Karl.
Nimeseadus sätestab eesnimedele nõuded● Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud
nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena.
● Eesnimeks ei saa panna nime, mis sisaldab numbreid, mittesõnalisi tähiseid, mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
● Ilma mõjuva põhjuseta ei või lapsele panna tavatut eesnime, mille kirjapilt või hääldus ei ole nimena kasutamiseks sobiv; isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju.
info: Tanel PäRnaMaa, kasPaR MäRTens andMed: as andMevaRa
KEVad 2013 I 15
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
„kodanike euroopa“
„Programmi raames on võimalik raha taotleda erinevate tegevuste elluvii-miseks, mis võimaldavad arendada rahvusvahelist koostööd sarnaste organisatsioonide ning asutustega
ja seejuures mõjutada arengut kohalikul tasan-dil," rääkis programmi koordinaator Maris Pa-jula, kes töötab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juures hiljuti avatud programmi „Koda-
KeTlIN rAuK
TEKsT:
Maris Pajula sõnul on ELi programmi „Kodanike Euroopa“ eesmärk edendada kodaniku- ühiskonda nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.
„samuti tuua Euroopa kodani-kele lähemale,” selgitas Pajula, „et nad teaksid ELi olemust, selle ajalugu ning mitmekesisust; oleksid teadlikud oma õigustest ning osaleksid aktiivselt demo-kraatlikes protsessides.“
Programmist saab küsida raha, viimaks kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi. Näiteks KOVid saavad raha taotleda sõpruslinnade ko-danike kohtumiste korraldami-
seks, koolituste ning seminaride jt tegevuste kaudu võrgustike loomiseks ning tegutseda lähiajaloo valdkonnas, näiteks mälestada natsismi ning stalinismi kuritegude ohvreid.
Programm on ka avatud koda-nikuühiskonna organistasiooni-dele, muuseumidele, kogudus- tele ja teistele, kelle eesmärk on edendada kodanikuühiskonda.
sõltuvalt meetmest jäävad toetussummad vahemikku 5000-250 000 eurot. Rohkem infot programmi ja selle võima-luste kohta saab „Kodanike Euroopa” kontaktpunktist www.kysk.ee või [email protected].
Programmist „kodanike euroopa“ saavad kOvid tänavu veel kaks
korda taotleda raha rahvus- vahelise koostöö edendamiseks
sõpruslinnadega, aga ka konverentside ja seminaride
korraldamiseks.
toob euroopa lähemale
Mis on Kodanike euroopa?
nike Euroopa” kontaktpunktis. Just tema käest saab täpsemat informatsiooni ja hüva nõu, kui-das ja millistele projektidele programmist raha taotleda. Samuti abistab Pajula taotlejaid rahvus-vaheliste partnerite leidmisel.
Pajula sõnul saab toetust taotleda näiteks koda-nike kohtumiste korraldamiseks; koolitusteks; konverentside ja seminaride korraldamiseks; uuringute, küsitluste, avalike ürituste, tele- ja raa-diosaadete, erinevate materjalide tootmiseks jne. Silmas tuleb vaid pidada, et projektid peaksid looma eelduse pikaajaliseks koostööks ja arenda-ma kodanikuühiskonda.
Programm on Pajula sõnul avatud põhimõtteli-selt kõikidele osapooltele, kelle eesmärk on eden-dada Euroopa kodakondsuse ja integratsiooni temaatikat, lähtuvalt meetmest saavad lisaks KOVidele raha küsida ka maavalitsused ja erine-vad MTÜd. Programmi rakendab vastav täite-vasutus (EACEA) Brüsselis.
Eestlased pole siiani programmist eriti aktiiv-selt raha taotlenud, kuid Pajula loodab, et nüüd, mil KÜSKi juures on avatud programmi kontakt-punkt, hakkavad ka eestlased sinna rohkem pro-jekte esitama.
Projektidel veel kaks tähtaega3. juunini saab taotleda toetust meetmetest „Sõpruslinnade kodanike kohtumised“, „Kodanike projektid“, „Toetusmeetmed“ ja „Euroopa mäletab“.2. septembrini saab taotleda toetust meetmetest „Sõpruslinnade kodanike kohtumised“ ja „Sõpruslinnade võrgustikud“.
16 I KEVad 2013
12 aastat tõsist tööd ja peaaegu valmis ta ongi – nüüd saavad soovijad mäest alla kihutada kiviõli Seikluskeskuses, mis asub põlevkivi-
tööstuse jääkidest kasvanud kunstlikul poolkoksimäel.
„sarnasesse kohta rajatud teistest keskus-test meil andmed puuduvad, seega võib öelda, et oleme täiesti ainulaadsed,“ lausus Kiviõli Seikluskeskuse tegevjuht
Terje Bürkland, lisades, et keskuse esimese kolme nädala jooksul külastas tuhamäge peaaegu 5000 inimest. Neist vaid viiendik olid kohalikud, umbes pooled olid kohale sõitnud Harjumaalt.
„Ida-Virumaale tähendab seikluskeskuse käiku-minek tõelist turismiobjekti, mis toob piirkonda aastas üle 50 000 külastaja,“ sõnas Bürkland. „See jällegi omakorda peatab inimeste äravoolu piir-konnast, annab põhjuse alustada turismisektorit toetava ettevõtlusega, töökohti tuleb juurde, tulu-baas tõuseb, piirkonna vallad-linnad saavad seni-sest rohkem taristut parendada. Ida-Virumaa
REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT
rahvale avatud
Tuhamäe seikluskeskus
mõistes on tegemist VÄGA suure asjaga, mis pa-randab kohalikku elujärge.“
Päris valmis keskus veel siiski ei ole ja teha on töid veel umbes 1 miljoni euro eest. Kõige suurem väljakutse praegu on leida puuduolev omafinant-seering 0,1 miljoni euro ulatuses.
Projekti „Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaa-rendamine“ rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalministri valitsemisala ja Ettevõt-luse Arendamise Sihtasutuse poolt välja töötatud meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevda-mine“ kaudu 3 miljoni euro ulatuses. Projekti ko-gumaksumus on 3,54 miljonit eurot. Projekti kaasfinantseerijateks on kultuuriministeerium, SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus ja Kiviõli linnavalit-sus. Vana poolkoksimäe sulgemiseks ning vasta-vate uuringute tegemiseks on panustatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonna programmi kaudu.
Kiviõli Seikluskeskuse moodne hoone.
Välisvalgustus võimaldab nõlva kasutada ka pimedas.