Regionaalministri valitsemisala infoleht REGI, sügis 2013

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHTSÜGIS 2013

Jõgevalelasteaedregionaaltoetusega

Tõmbe- keskuste nimekiri selgunud

Väikesed KOVid on vähem võimekadViisa-koordinaator aitab Kagu-Eesti rahvast

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Hea kohaliku volikogu vastne liige! Kõige-pealt tahan ma Teid õnnitleda – valituks osutumine on juba saavutus omaette. See on saavutus ja teisalt ka väga suur vastutus inimeste ees, kes on oma hääle

Teile andnud.Mul on Teile kaks soovitust. Esiteks, et Teie peami-

ne aur omavalitsuse järgmise nelja aasta arengu ka-vandamisel ei läheks järeleaitamisele. Just järele- aitamisega oleme me viimased kümme aastat Eesti riigis suures osas tegelenud. Sajad korda tehtud koo-limajad ja lasteaiad, ehitatud sillad ja teed, uued rah-vamajad ja linnasüdamed on need, kuhu on läinud väga palju aega, energiat ja raha. Suures osas on see olnud 90ndate väga keerulistel aegadel tekkinud in-vesteeringuaugu täitmine tagantjärele.

Kui sõita mööda Eestimaad ringi, on näha, et areng on olnud väga kiire. Jah, raha on alati puudu ja soovid on alati suu-remad kui võimalused, aga nii peabki olema, see viib elu edasi ja sunnib pingutama. Kõigil omava-litsustel on raha vähe. Ka ei tea ma ühtegi riigiasutust, kes vastu-pidist väidaks. Suures plaanis peavad aga isegi kõige tulisemad kriitikud ja pessimistid nõustuma, et kümne aastaga on meil elu kõ-vasti edasi läinud.

Koolimajad on korda tehtud, lasteaiad ka, vallamajadele on uued katused ja värske värvikiht peale saanud. Head volinikud – kuidas nüüd edasi? Kindlasti leiab veel üht-teist, kus tuleks tegeleda järeleaitamisega. Ja tulebki, sest kultuurimaja põranda vahetus on väikses kohas oluline. Aga Te ole-te ilmselt nõus, et sellest ei sõltu Teie kodupaiga tulevik. Hea põ-randa pärast ei tule ükski inimene sinna elama, ja vaevalt, et keegi pisut kehvema tantsupõranda pä-rast lahkub.

Võib muidugi öelda, et kohaliku võimu peamine ülesanne ongi ot-sustada, milline tee järgmisena korda teha, aga ma loodan, et Te tahate mõelda lennukamalt. Järe-leaitamine peab asenduma eest-vedamisega. Kui piirkonna peamine probleem on vähenev rahvastik, siis tuleb Teil väga sel-

Sisukord3 Lühiuudised4 Väiksel raskem olla võimekas6 Omavalitsustel võtmeroll

Rail Balticus7 Üldplaneeringud tuleb üle

vaadata8 Omavalitsusreformi seadus

kinnitab tõmbekeskused10 Kirikujuhtide koolitus saab lisa11 Täielik rahvastikuregister

lihtsustab asjaajamist12 Viisakoordinaator võib sattuda

ka laulu sisse14 Üürileping annab õiguse

elukohta registreerida15 Teata probleemist nutitelefoniga16 Jõgeval uus lasteaed

gelt mõelda, kas sellisel kujul jätkamine on või-malik ja mida teha, et muuta oma kodupaik elamissõbralikumaks. Eelkõige taandub see küsi-mus töökohtadele, mille abil suurendada meie perede rikkust. Mis on piirkonnas see majandus-haru, millel on potentsiaali ja konkurentsieelis võrreldes naabritega? Kuidas saab linna- või val-lavõim selle arendamisele kaasa aidata?

Sama oluline on omavalitsuse struktuuri ja tee-nuste pakkumise ratsionaalne ülevaatamine. Teil ja Teie kaaslastel volikogus peab olema julgust ja tahet teha ka raskeid otsuseid. Millise struktuuri-

ga koolivõrku piirkonnas vaja on? Kas Teil jätkub raha selle ülalpidamiseks? Neid ja sarnaseid küsi-musi tuleb esitada kõigi peamiste omavalitsuse tegevusvaldkondade kohta.

Minu teine soov Teile on, et Te mõtleks omava-litsuse tulevikule. Üsna pea saadame omavalit-susreformi seaduse eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning selle plaani järgi tuleb just Teil teha järgmisel aastal valik, mil-liste naabritega oma jõud ühendada.

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed liiguvad, millised on nende soovid, mis on tõelised valu-punktid. Kui pere tahab last panna naabervalla muusikakooli, kas siis on ainus lahendus paluda neil ka elukoht sinna registreerida, et ei peaks oma eelarvest kulusid hüvitama? Või on hoopis targem mõelda jõudude ühendamisele?

Neile küsimustele vastuseid otsides proovige lähtuda mitte ainult oma unistustest, vaid ka te-gelikest oludest ja sellest, milliseid valikuid on ko-halikud inimesed oma elu korraldades teinud.

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed

liiguvad, millised on nende soovid, mis on tõelised valupunktid.

Koostatud regionaalministri valitsemisalas, kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, [email protected]: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia

2 I SÜGIS 2013

SIIM KIISLER, regionaalminister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!

Järeleaitamise asemele

eestvedamine

SÜGIS 2013 I 3

„Kohalikel oli seda tanklat tõesti väga vaja – varem tõid nad oma elu- ja majandustegevuseks vajalikku kü-tust praamiga mandrilt autopaaki-des ja kanistrites. Nõnda on kütust

transportida ohtlik ning iga praamireis saarele oli kõrgendatud riskiastmega,“ sõnas regionaal-ministri valitsemisala nõunik Riina Nurmsaar. Ta lisas, et riik toetas tankla ehitamist, sest saare ela-nikele oli seda väga vaja, samas aga kütusefirma-dele oli Vormsi tanklasse investeerimine liiga kallis. „Ma usun, et Vormsi rahvas on uue tankla-ga väga rahul. Nad ei pea enam ju mandrilt too-dud kütust kuuri alla tsisternidesse koguma, vaid võivad normaalse inimese moel sõita tank-lasse ning osta kütust turvalisel moel,“ lausus Nurmsaar.

Vormsi on viimase nelja aasta jooksul saanud erinevatest regionaalprogrammidest toetust üle 600 000 euro. Tankla rajamiseks saadi väikesaar-te programmist 130 000 eurot toetust, koos valla omafinantseeringuga maksis projekt veerand miljonit eurot. Lepingu alusel tegutseb tanklas AS Alexela Oil, tankla käigushoidmisega seotud palga- ja tegevuskulud kaetakse müügituludest.

Väikesaarte programmi eesmärk on aidata kaasa sellele, et väikesaarte kogukondadele olek-sid kättesaadavad esmatähtsad teenused ja et

Muudatused KATAs

„KOIT-kava reservnimekirjas on mit-meid asjalikke projekte, mis vääri-vad toetust. Samas on senised toetusvahendid arvestatud maakon-napõhiselt,“ selgitas Andres Held-

ring regionaalministri valitsemisala regionaal- poliitika büroost. „Igas maakonnas on meil kasu-tamata mitmeid väiksemaid jääke, mis eraldi võt-tes ei võimalda samas maakonnas uut projekti

toetada. Samas kui need summad kokku liita, saaks toetust jagada ehk päris mitmele vajalikule objektile.“

Igast maakonnast saab KATA vahendite jäägile kandideerida kuni üks reservprojekt. Regionaal-ministri valitsemisala analüüsib reservprojektide tegevused uuesti läbi ning küsib ka teiste minis-teeriumide arvamust. Hindamise tulemusel tekib reservprojektide pingerida, mille alusel selguvad need taotlejad, kes saavad Euroopa Regionaala-rengu Fond vahenditest raha.

Reservprojekti taotlejate ettepanekud kogutak-se kokku aasta lõpuks, projektide läbivaatamine ja hindamine võib võtta kuni kaks kuud. Jagami-sele läheb umbes 1,6 miljonit eurot.

nende teenuste kvaliteet tõuseks. Väikesaarte programm on kestnud kolm aastat ja selle aja jooksul on kogukondi toetatud enam kui 2 miljo-ni euroga.

Oktoobris avati Vormsil saare esimene kütusetankla pärast Eesti taasiseseisvumist.

0,2 miljonit eurot maksnud tankla tähendab, et Vormsi elanikud ei pea enam kütust mandrilt

toomas käima ja kuuri all varusid hoidma.

Koostöös Alexelaga avati oktoobris Vorm-sil esimene ise-seisvusaegne kütusetankla.

Vormsi kütusetankla kergendab saarerahva elu

Selleks, et meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” (KATA) struktuurivahendid täielikult ära kasutada, täiendas

regionaalministri valitsemisala meetmest toetuse saamise tingimusi. Muudatused võimaldavad toetada mitmeid

KOIT-kava reservprojekte.



võimekasVäiksel raskem olla

Väga väikestel kohalikel omavalitsustel on aina raskem olla võimekas, selgus regionaalministri valitsemisala tellitud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksist.

„Paljudes väikestes omavalitsustes on praegu olukord, kus olulised inves-teeringud infrastruktuuri on enam-vähem tehtud – koolimaja kor-ras, lasteaed korras, raamatukogu

fantastiline, kultuurimaja samuti,“ ütles KOVi in-deksi uuringu teinud konsultatsiooni- ja koolitus-keskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv. „Nüüd tekib küsimus, kas inimesed elavad seal infrastruktuuri pärast? Vastus on, et ei ela. Inimesed tahavad elada oma elu ja investeeringute paigu- tamine keskkonda loob teatud võimalused, et nad saaksid oma elu rahulikult elada.“

Noorkõiv lisas, et oleme Eestis jõudnud tase-mele, kus ei pea enam rääkima elementaarsete in-vesteeringute tegemisest hoonetesse, ja see

TEKST: LIIS KÄNGSEPP

„Kogu aeg oleme ehitanud ja pingutanud, aga midagi ei muutu,“ seletab Õru valla-

vanem väikevalla olukorda.

Geomedia juht Rivo Noorkõiv tutvustamas kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi analüüsi.

4 I SÜGIS 2013

FOTOD: SCANPIX

0

5000

10000

15000

20000

2009 2010 2011 2012 2013

tähendab, et tuleb hakata rohkem mõtlema inves-teerimisele teenustesse. „Lasteaed võib meil olla ilus maja, aga pole enam lapsi, keda sinna panna. Peame hakkama mõtlema, milliseid muid funkt-sioone sellele majale veel anda,“ ütles Noorkõiv.

Ta tõi välja, et omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal eristub praegu kaks peamist aren-gusuunda – võimekamad vallad koonduvad Tal-linna linnastusse ja Lõuna-Eesti jääb teistest maha. „Võimekuse taseme poolest eristuvad mit-te ainult üksikud omavalitsusüksused, vaid terved piirkonnad,“ tõdes Noorkõiv.

Noorkõivu sõnu illustreerib hästi nii KOVi- võimekuse indeksi ülemine ots, kus esiviisikus on ainult Harju maakonnas asuvad vallad ja linnad, tagumises otsas aga kaks Valga- ja kaks Tartumaa valda. Kui esimeses kümnes vallas elas 2013. aas-ta alguses igaühes vähemalt 5000 inimest, siis tagumise kümne omavalitsuse elanike arv jääb al-la tuhande.

Õru valla pikaaegse vallavanema Andres Pallo-soni hääles on tunda lootusetust, kui temaga indeksist rääkida. „Kogu aeg oleme ehitanud ja pingutanud, aga midagi ei muutu,“ sõnas Pallo-son. „Esimesel aastal olime üllatunud, teisel aas-tal läks hing täis... kolmandal aastal oli natuke parem tunne, aga midagi ei muutunud. See mõ-jub halvasti endale ja ametnikele.“

„Äkki on viga minus,“ ohkas ta ja lisas, et ei suuda enam optimistlikku meelt üleval hoida, nii et pühib tolmu jalgelt ja annab nüüd võimaluse uuele vallavanemale olukorda parandada.

„Arengut näed ju oma silmaga,“ ütles Palloson, loetledes, et viimastel aastatel on Õrus välja ehi-tatud korralik puhkeala, kus vanade paekivist lau-damüüride vahel asuval universaalväljakul saab mängida tennist, võrk- ja korvpalli, olemas on disc-golfi väljak. Järgmisel suvel saab kasutada uut rannavõrkpalliplatsi, rekonstrueeritud on pumbajaam, vahetatud vee- ja kanalisatsioonito-rud, olemas on kool ja lasteaed.

Õru vald on püüdnud ühineda Valga linnaga,

Sügisel avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi vahemikus 2009–2012. Omavalitsusüksusi analüüsiti 29 näitaja lõikes. Muu hulgas võeti arvesse elanike arvu, inimeste sissetulekut, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOVi-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.Uuringu tellis regionaalministri valitsemisala ning korraldas konsul-tatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga ja ettevõtluskeskkonna analüüsiga saab lähemalt tutvuda regionaalministri valitsemisala kodulehelwww.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus.

Millega tegu?

kuid paraku ei saanud plaanist asja – 2011. aastal tehti uuring Valga ja ümbritsevate valdade liitu-miseks, kuid plaan jäi soiku.

„Tõmbekeskuste plaanis on paika pandud, et Valga oleks meile tõmbekeskus. See on väga õige ka, ma olen juba 1998. aastast öelnud, et Valga-maal on mõistlik ühineda kolmeks piirkonnaks,“ sõnas Palloson.

Eesti võimekaima, Viimsi vallavalitsuse liige Randar Lohu ütles sügisel KOVi-indeksit tutvus-taval üritusel, et peab Viimsi suurimateks saavu-tusteks seda, et tulumaksu laekumine maksu- maksja kohta on suurim Eestis ja maksumaksjate arv kasvab. Veel tõi ta välja, et Viimsi on tuntavalt vähendanud oma võlakoormust, investeerinud haridusse, teedesse ja joogivee kvaliteeti.

Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult

üksikud omavalitsusüksused, vaid terved piirkonnad.

Edukaimate KOVide rahvaarv kasvab või on stabiilne Võimekaimad

vallad asuvad HarjumaalKOVi-võimekuse TOP 6, 2009–2012

elanike arv KOVides aasta alguse seisuga

1. Viimsi vald2. Rae vald3. Saue linn4. Tallinna linn5. Harku vald6. Saku vald

15 566

11 126

6001 6075 6021 5962 5973

12125 1267513383 13838

16 272 16 78917 289 17 671

SÜGIS 2013 I 5

Viimsi vald Saue linnRae vald


arengu üldisi huve," selgitas Kikas. „Tegemist on ju Eesti riigi või isegi Euroopa Liidu tasandi jaoks olulise ettevõtmisega. Ainult kõigi tasandite ühi-se jõupingutusena suudab Eesti teostada seda-võrd suure unistuse ning näidata, et raudteeliiklust on võimalik parandada ka Läänemere idakaldal.“

Planeeringu koostajad on valdadelt ja linnadelt juba algfaasis küsinud nii lähteandmeid kui ka põhjuseid, mis võiksid mõne trassivariandi välis-tada. Tööd on ehk keerulisemaks teinud ajakir-jandusse ja rahvakoosolekutele imbunud pooli- kud ja toored materjalid, mis on inimestes sega-dust tekitanud.

„On raske anda vastuseid küsimustele planeerin-gu lõpplahenduse ja keskkonnamõjude hinnangu tulemuste kohta, kui vastavad protsessid on päris alguses ning lahenduste ühise otsimisega alles ha-katakse pihta,“ kutsus Kikas protsessi osapooli ra-hulikult maha istuma ja olukorda vaagima.

Samas usub Kikas, et ühiskondlik arutelu on vaid tervitatav ja kui inimesed Rail Balticu erine-vate aspektide üle niivõrd aktiivselt diskuteeri-vad, näitab see, et teema on paljudele väga oluline. Ta leidis, et kohalike omavalitsuste mõis-tev suhtumine ja abi planeeringu koostamisel ning laiema ühiskondliku kokkuleppe saavutami-sel on ääretult tähtis.

Kikas rõhutas veel, et ei tohi unistada, et Rail Baltic pole tavaline raudtee, mis pakub Eesti ela-nikele turvalist ja mugavat võimalust linnade va-hel liikuda ja tööle sõita. „Rail Baltic on nn Euroopa laiusega elektrifitseeritud raudtee, kus on väga olulised nii kiirus kui ka turvalisus,“ sel-gitas Kikas.


6 I SÜGIS 2013

Kohalikud omavalitsused saavad aktiivselt kaasa lüüa uue kiire raudteeühenduse Rail Balticu planeerimises – koostöö ja mõistev suhtumine

on planeerimise juures äärmiselt olulised.

TEKST: KETLIN RAUK Rail Balticu planeerimine on viimase aas-

ta jooksul kõva hoo sisse saanud ning 2015. aasta novembriks peab see töö valmis olema, et raudtee ehitamine võiks 2017.-2018. aastal alata. Regio-

naalministri valitsemisala nõuniku Tavo Kikase sõnul tuleb kokkulepped erinevates küsimustes saavutada seega võimalikult kiiresti ja valitud la-hendus peab rahuldama võimalikult paljusid. Sel-leks peavad kõik osapooled tihedalt koostööd tegema. Nii ongi Rail Baltic läbi aegade üks Eesti suuremaid kaasamisprojekte.

„Maavalitsusi kohustab omavalitsustega koos-tööks küll ka planeerimisseadus, kuid planeerimi-ne ei oleks muul viisil nagunii võimalik, kuna kohalikel omavalitsustel on siin võtmeroll – ühest küljest peab kohalik võim seisma oma inimeste heaolu eest, kuid teisalt peab omavalitsus kui va-litsusasutus oskama näha ka laiemat pilti ja riigi

võtmeroll Omavalitsustel

Rail Balticus

1938. aastal võttis sõit raudteel Tallinnast Berliini aega vähem kui ööpäeva. Praegu tuleb Berliinist Tallinna sõitmiseks kasutada seitset erinevat rongi. See võtab aega 65 tundi, millest 28 tundi tuleb rongi oodata! Eesti on Euroopast vaadates „saar“, kuhu ei lähe mitte ühtegi rongi otseühen-dust. Selline olukord ei ole normaalne ning on selge, et midagi tuleb ette võtta. Siin tulebki appi Rail Balticu kiire raudteeühendus.

Eesti on saar, kuhu rongid ei käi

TAVO KIKASRegionaalministri valitsemisala nõunik

KOMMENTAAR

FOTO: SCANPIX


SÜGIS 2013 I 7

Üldplaneeringud

• Kas kehtiv üldplaneering võimaldab omavalitsuse visiooni ellu viia?• Kas kehtivad planeeringud tagavad soovitud strateegilise arengu?• Kas üldplaneeringus ette-nähtu järele on vajadus või tekib see vajadus tulevikus?• Kas üldplaneeringus puudub midagi, mille järele on vajadus olemas?

• Kas kõikide kehtivate planeeringute kontekstis on tagatud tasakaalustatud areng?• Kas kehtivad planeeringud on muudetud seaduste ja praeguste teadmiste konteks-tis korrektsed. Kas need arvestavad omavalitsuse huve?• Kas kehtivad planeeringud on piisavalt motiveeritud ja

korrektselt menetletud, et kaitsta omavalitsuse huve? • Kas kehtiva planeeringu alusel on lihtne keelduda soovimatust arengust?• Kas kehtiva planeeringu põhjal on lihtne tagasi lükata selliste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise taotlusi, mis ei vasta omavalitsuse ees- märkidele?

• Kas kehtivad planeeringud on end õigustanud igapäeva-se asjaajamise alusdokumen-tidena? • Kui need ei ole end õigustanud, siis miks ja mida neis muuta tuleb? • Kas ja milline osa kehtiva-test detailplaneeringutest tuleb kehtetuks tunnistada?• Kas on vaja koostada uus üldplaneering?

TEKST: ANDRES LEVALD

Millistele küsimustele võiks planeeringute ülevaatamisel vastata?

Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste valimisi tuleb omavalitsus-tel kehtivad üldplaneeringud üle vaadata ja tulemused maavanemale esitada.

Samuti tuleb tulemustest ka ajalehe vahendusel teada anda.

tuleb üle vaadata

Planeeringute ülevaatamise kohustus on sisse kirjutatud planeerimisseadusesse. Eelkõige on seda vaja, et selgitada välja, mis seisus kohalike omavalitsuste planee-ringud on ja kas kehtivaid planeeringuid

on võimalik ka ellu viia. Samuti tuleb vaadata, kas on tarvis koostada uusi planeeringuid või mõned detailplaneeringud kehtetuks tunnistada. Lisaks tuleb analüüsida, millised on olnud senise planee-ringu elluviimise olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise võimalused.

Üldplaneeringute ülevaatamine peab olema si-suline ja lähtuda tuleb omavalitsuse visioonist. Kui visioon ja strateegia on muutunud, tuleb üle vaadata, kas mõni kehtiv detailplaneering võib takistada uute eesmärkideni jõudmist. Detailpla-neeringu kehtetuks tunnistamine on siiski erand-lik ja selleks on vaja konkreetset ning põhjendatud otsust.

Analüüsi tulemusel peaks selguma, kas omava-litsus jätkab olemasoleva üldplaneeringuga ja selles määratletud arengueesmärkide täitmisega või on tarvis koostada uus üldplaneering või ehk piisab ruumilise arengu suunamiseks mõnest muust vahendist.

Üldplaneeringute ülevaatamiseks ei ole kindlat

vormi, kuid tervikliku pildi kokkupanekuks on va-ja teavet ühtlustada. Regionaalministri valitse-misala planeeringute osakonnas pannakse praegu kokku juhendmaterjali, mis peaks abista-ma kohalikke omavalitsusi planeeringute ülevaa-tamisel. Juhendmaterjal valmib novembris ja saadetakse kõikidele omavalitsustele.

FOTO: KAAREL TIGAS/ÕHTULEHT

8 I SÜGIS 2013

Narva-Jõesuu

PõlvaRäpina

Iisaku

Avinurme

OtepääTõrva

Suure-Jaani

Karksi-Nuia

AntslaVastseliinaRõuge

Narva

Kuressaare

Kärdla

Türi

Aravete

TartuViljandi

Viru-Jaagupi

Pärnu

Kilingi-Nõmme

Häädemeeste

Vändra

Tõstamaa

Pärnu-Jaagupi

JärvakandiMärjamaa

Kohila

Elva

Alatskivi või Kallaste

Jõhvi

Mustvee

Lihula

KundaHaljalaKadrina

Väike-Maarja

Kiviõli

Sillamäe

Põltsamaa

PaideRapla

Jõgeva

Tapa

Haapsalu

Rakvere

Kohtla-Järve

Valga Võru

Koeru


Omavalitsus-

seaduskinnitab tõmbe-

keskused

Eelmise aasta lõpus sõnastas Euroopa Ko-misjon suurimad väljakutsed, mis Eestil järgmistel aastatel ees seisavad. Üks viiest teemast on seotud kohalike omavalitsus-tega – komisjon viitas, et kohalike omava-

litsuste tegevus tuleb muuta tõhusamaks ja tagada kohalikul tasandil avalike teenuste kvali-teetne pakkumine. Komisjoni soovitustest võib välja lugeda, et kui Eestis ei suudeta kohalike omavalitsuste võimekust oluliselt tõsta, võidakse osa KOVidele mõeldud Euroopa struktuurifondi-de rahast suunata mujale kui KOVide teenuste arendamiseks.

„Vajadust väikesi omavalitsusi tugevdada on lä-bi aastate rõhutanud ka paljud Eesti arvamusliid-rid,“ sõnas Sulev Valner, Eesti omavalitsusreformi projektijuht. „Oluline on saavutada omavalitsuste oluline tugevnemine, reform on vaid vahend selle saavutamiseks. Eelkõige on peaküsimus selles, kuidas hoida kogu maad ühtviisi konkurentsivõi-melise elupaigana, kust inimesed ei tahaks ära pealinna poole või välismaale rännata. Killustatus teeb vallad nõrgaks ja see ei ole üldsegi nende oma kohalike inimeste huvides.“

Valner muretseb, et väikesed ja killustatud KO-Vid ei suuda tagada kohaliku potentsiaali võima-likult head kasutamist. Mõistlik on keskenduda

neile loomulikele keskustele, mis kohapeal on ju-ba välja kujunenud ning mis suudaksid pakkuda töökohti ja muud eluks vajalikku ka keskuse ta-gamaa elanikele. Uuringud näitavad, et aeg, mis inimesed on nõus kulutama töö ja kodu vahel sõitmisele, on umbes pool tundi, seega peaksid töökohad jääma sellesse raadiusse. Selle eeldu-seks on hea teedevõrk ja ühistranspordi arenda-mine.

„Jõude ühendades võib saavutada oluliselt roh-kem kui igaüks eraldi,“ sõnas Valner. „Me ei räägi väga kiirest, vaid optimaalsest tempost lõpptäht-ajaga 2017 sügis, kui toimuvad järgmised kohali-kud valimised.“

Valner lisas, et kuigi me ei käi enam ammu vallamajas hobuvankriga, on kohalikud omavalit-sused jäänud suuresti pidama pilti, mis kujunes Eestis välja pärast 1938. aasta vallareformi.

„Eesti on oma naabruskonnas üks väheseid rii-ke, kus omavalitsuste süsteemi kaasajastamine on toppama jäänud,“ ütles Valner. „Soome, Taani, Läti – kõik on viimasel ajal seda valdkonda refor-midega oluliselt konsolideerinud, et pakkuda elanikele võimalikult head kohalikku teenindust.“

Ta loodab, et vallad hakkavad valdavalt liituma omaalgatuslikult, sest nad mõistavad, et koos ol-laksegi tugevamad ja mõistlik on liitumisotsused

TEKST: KETLIN RAUK

Omavalitsusreformi järgmise sammuna on valitsuse töölauale jõudmas reformi seaduseelnõu, kus sees tõmbekeskuste nimekiri. Kui riigikogu

seaduse vastu võtab, sünnivad väljakujunenud loomulike tõmbekeskuste ümber ühinedes 2017. aastaks oluliselt tugevamad omavalitsused.

reformi

SÜGIS 2013 I 9

Rääkides KOVidest ja nende pakutavate teenuste reformimisest, on oluline silmas pidada, et [Euroopa struktuurifondide] investeeringuid tehtaks teenus-tesse, millel on taga kriitiline mass kasutajaid. Väike-sed omavalitsused peavad analüüsima, mida nad suudavad teha ja mida mitte. Väga väikesed omavalitsused suudavad ilmselt mingeid teenuseid pakkuda, kuid paljudes valdkondades tuleb teistega koostööd teha. Kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid tuleb reformida viisil, mis on kuluefektiivne.

Jiri Svarc on Eestile tehtud riigipõhiste soovituste täitmise jälgija Euroopa Komisjons.

Narva-Jõesuu

PõlvaRäpina

Iisaku

Avinurme

OtepääTõrva

Suure-Jaani

Karksi-Nuia

AntslaVastseliinaRõuge

Narva

Kuressaare

Kärdla

Türi

Aravete

TartuViljandi

Viru-Jaagupi

Pärnu

Kilingi-Nõmme

Häädemeeste

Vändra

Tõstamaa

Pärnu-Jaagupi

JärvakandiMärjamaa

Kohila

Elva

Alatskivi või Kallaste

Jõhvi

Mustvee

Lihula

KundaHaljalaKadrina

Väike-Maarja

Kiviõli

Sillamäe

Põltsamaa

PaideRapla

Jõgeva

Tapa

Haapsalu

Rakvere

Kohtla-Järve

Valga Võru

Koeru


teha ise ja õigel ajal, mitte jääda ootama aega, kui enam teisiti ei saagi.

Ka Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas usub, et suurematel KOVidel on rohkem jõu-du probleeme lahendada ja spetsialiste palgata, kuid toob samas välja, et pole siiski kindel, et kahe vaese KOVi liitmine annab tulemuseks rikkuse ja edu. Ta ütleb, et kui väike KOV otsustab mitte liituda, ei pruugi sellest midagi hullu juhtuda.

„Aga võimalik, et kui ei ühineta, jäetakse arene-mise võimalus kasutamata,“ sõnas Ahas. „Tõmbe-keskusi toetades on võimalik regioone positiivses suunas arendada. Tugev keskus tagab piirkonna elujõu.“

Neil valdadel, kes liitumisotsuses veel kindlad ei ole, soovitab Ahas mõelda sellele, et KOVi eesmärk tagada kohalik elu ja areng. „Astuge samme, mis loovad töökohti, kas või üks töökoht aastas. Sisen-dage inimestesse optimismi ja arenguperspektiivi. Kui liitumine aitab, on igati hea.“

• Tekkivas omavalitsuses on tõmbekeskus ja üldjuhul vähemalt 5000 elanikku.

• Elanike arvamus, mis suunas tahetakse ühine-da, selgitatakse asustusüksuse täpsusega.

• Linn elanike arvuga vähemalt 5000 võib säili-tada ka ühinenud omavalitsusena linna nime, kui moodustab üle poole KOVi elanikest.

• Ühinenud KOVi töötajad lähevad üle moodus-tuva kohaliku omavalitsuse üksuse alluvusse. Juba kehtivad töölepingu tingimused jäävad seotuks uues moodustuvas omavalitsuses.

• Kui töötaja või ametniku senine töökoht valda-de ja linnade ühinemise tulemusena kaotatak-se, pakutakse talle muud tema kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta moodustuvas KOVis vähemalt kaheks ühinemisjärgseks kalendriaastaks. Senisele vallavanemale või linnapeale pakutakse tema kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta uues KOVis vähemalt kaheks ühinemisjärgseks aastaks.

• Tasandusfondi kujunemise aluseid muudetak-se nii, et see arvestaks omavalitsuste asukoha- eeliseid.

• Suureneb KOVide motivatsioon tegeleda ette- võtluse arendamisega, sest suure osa omavalit-sustes töötavate inimeste elukoht jääb tulevi-kus samasse omavalitsusse. See tähendab, et ka osa nende inimeste tulumaksust laekub just sellesama KOVi eelarvesse.

• Volikogu algatatud ühinemise korral saavad ühinejad üsna suurt toetust vastavalt ühinemi-se soodustamise seadusele. Hiljem valitsuse algatatud ühinemisel kaetakse vaid ühinemise otsesed kulud. Pärast reformi tunnistatakse praegune ühinemise soodustamise seadus kehtetuks.

• Seadus paneb ministeeriumidele kohustuse pakkuda hiljemalt 2016. aastaks välja ettepanekud, kuidas muuta KOVide ülesandeid ja rahastust. Töörühmad on selleks juba tööd alustanud.

Allikas: omavalitsusreformi seaduse eelnõu

Mis muutub

JIRI SVARCEuroopa Komisjo-ni tööhõive ja sot-siaalse kaasatuse peadirektoraadi osakonnajuht

Jõude ühendades võib saavutada oluliselt

rohkem kui igaüks eraldi.

Teenused peavad olema kuluefektiivsed

10 I SÜGIS 2013


TEKST: LIIS KÄNGSEPP

pilootkoolitus Kirikujuhtide

saab lisaSügisel toimunud kirikujuhtide pilootkoolitus sai osalejatelt positiivset tagasisidet

ning üks korraldajatest, Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) haridustöö projektijuht Einike Pilli loodab, et koolituste korraldamiseks leitakse raha ka järgmise aasta eelarves.

„Koolitusi on vaja, et luua ruumi ja aega mõtlemiseks. Kõrvutada seda, mida juba tehakse, sellega, kuidas midagi teoorias või üldistatud prak-tikas käsitletakse,“ lausus Pilli. „Kuid

kindlasti oli sellel sügisel toimunud koolitusel ka palju selliseid nõuandeid, mille kohta sai öelda, et see on uus mõte või et seda ma ei teadnud. Tead-misi tuli juurde.“

Sellisele juhtimiskoolitusele kutsuti erinevate kirikute juhid Eestis kokku esmakordselt. Pilli pi-das suureks saavutuseks, et kuigi osalejad olid väga erilaadsetest konfessioonidest, jäid tagasisi-delehtedele vastanud osalejad koolitusega väga rahule. Samuti oli tema jaoks üllatav, kui hästi eri-nevate kirikute esindajad omavahel suhtlesid ja kogemusi vahetasid.

„EKNis on väga head koostöövaimu kõigi kiri-kute vahel ja koolitusel toimunu kõneles sellest, et koostöömeelsus oli juba enne koolitust ole-mas,“ sõnas Pilli ja selgitas, et koolituse üks ees-märke oli panna erinevate kirikute esindajad omavahel suhtlema. „Meeleolu oli selline, et püüti üksteist toetada ja leida lahendusi. Kuulati teisi, öeldi, et oi, kui huvitav, et teie kirikus on asjad nii, aga meil on hoopis teistmoodi.“

Pilli loodab väga, et nii regionaalministri valit-semisalas kui ka EKNi eelarves leitakse raha, et

Septembris toimus juhtimiskoolitus koguduse juhatuste esimeestele, eesmärgiga suurendada juhtimisalast kompetentsust ja koostööd Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikutes. Oodatud oli 30 kogu-duse juhatuse esimeest, kuni kolm igast liikmeskirikust. Osales 26 ini-mest. Räägiti juhi rollist muudatuste läbiviimisel; kuidas kaasata, koolitada ja motiveerida vabatahtlikke; millal on arukas taotleda pro-jektiraha ja kuidas kogudustes maksuseadusi rakendada.

Mis toimus?

sarnaseid koolitusi veel teha ning viia neid ka maakonna tasandile ehk erinevatesse piirkonda-desse. Nii saaksid kirikujuhid osaleda koolitustel kodule lähemal ja ehk ka rohkem suunata, milliste teemadega koolitustel tegeleda. Teemade kohta küsisid korraldajad ettepanekuid ka tagasiside-lehtedel ning ühe soovitud teemana tõusis üles „Kirik ja äri“.

„See on väga huvitav, sest kuigi ettevõtlust on väga vaja, on eesti rahvas sellele alati natuke kõõrdi vaadanud,“ sõnas Pilli. „Eriti kirikus, kus on tihti öeldud, et vaesus on eelistatavam seisus kui rikkus. Teiseks tõstatati teema, kuidas teha ki-riku häält ühiskonnas kuuldavamaks. Oodatakse abi ka suhtlemisoskustes.“


Viimased kümme aastat on regionaalministri valitsemisala ametnikud kandnud Eestis toimunud perekonnaseisusündmusi paberdokumentidelt rahvastikuregistrisse.

See töö on oluline, lihtsustades kodanike ja riigi vahelist asjaajamist.

TEKST: MOONIKA LEPP

elektrooniliselt rahvastikuregistris olemas, sest ametiasutused võtavad aluseks registriandmed,“ põhjendas regionaalministri valitsemisala rah-vastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, miks tuleb vanemad perekonnasündmuste doku-mendid rahvastikuregistrisse kanda.

Maavalitsuste arhiivides on kokku umbes 4 mil-jonit sündi, surma, abielu, lahutust jm elusünd-musi tõestavat dokumenti. Pooled neist on juba elektroonilisse andmebaasi kantud, kuid kulub veel umbes kümme aastat, enne kui kõik 1926. aastast alates toimunud elusündmused rahvasti-kuregistrisse jõuavad. 1926 on aasta, mil pere-konnasündmuste registreerimine läks kirikult riigile üle. Dokumente sisestatakse nii arhiiviriiu-litelt järjest raamatuid võttes kui ka inimeste vaja-dusi arvestades.

Mõnikord ei ole andmeid rahvastikuregistris, kuna sündmus (nt abielu) on toimunud välismaal ja inimene ei ole sellest teatanud, eeldades, et riik on sellest niigi teadlik. Paraku on maailm suur ja elusündmusi toimub väga erinevates kohtades, seetõttu saab riik välismaal toimunud perekonna-seisusündmusest teada ainult siis, kui inimene selle kohta ise dokumendi esitab.

Seega on perekonnaseisuandmed rahvastiku-registris täiuslikud siis, kui ühelt poolt on vanad perekonnaseisudokumendid registrisse kantud ja teisalt esitatakse järjepidevalt dokumente, mis tõendavad perekonnaseisusündmusi väljaspool Eestit.

rahvastikuregister

Olukorras, kus nii inimesed kui ka riik ja omavalitsused on harjunud erinevatele andmetele kiirelt ligi pääsema, eelda-takse, et vajalik info näiteks pärimis- küsimuste lahendamiseks, toetuste või

dokumentide taotlemiseks on paari hiirekliki kau-gusel, st inimene ei pea paberdokumente esitama.

Inimeste elu lihtsustamisele saavad kaasa aida-ta kohalike omavalitsuste ametnikud, kes puutu-vad kokku nendega, kes tulevad sünde ja surmi registreerima. Toiminguid tehes saavad ametni-kud infot selle kohta, millised perekonnasündmu-sed rahvastikuregistrist puuduvad, ja vajadusel tellida maavalitsuse arhiivist paberdokumentidelt andmete sisestamise.

„Igal pool, kus on vajadus tõestada suhteid oma lapse või abikaasaga, on vaja, et andmed oleksid

Täielik

lihtsustab asjaajamist

Mari abikaasa Peeter suri ning Mari pöördus kohalikku omavalitsusse, et surm registreerida. Seal selgus, et rahvastikuregistri andmetel pole Mari ja Peeter abielus ning registris puudub info nende kolme lapse kohta. KOVi ametnik tellis maavalitsuse arhiivist abielu- ja laste sünni-dokumentide kandmise registrisse ja laste sidumise vanematega. Perekonna jaoks muutus seejärel asjaajamine lihtsamaks – sugulussidemete tõendamiseks ei pidanud nad pärimisasju ajades paberdokumente esitama, sest vajalik info oli rahvastikuregistris.

Kuidas toimib?

SÜGIS 2013 I 11

12 I SÜGIS 2013

Ta selgitas, et viisa saamiseks tuleb täita Vene-maa välisministeeriumi kodulehel taotlus, see väl-ja printida, varustada foto, allkirja ja muu vajalikuga. Ideaalis peaks viisa taotleja seda mui-dugi ise tegema, aga oodata setu memmedelt surfamist Vene kodulehekülgedel oleks liig mis liig. Seega pidi Karjus ise asjaga tegelema.

„Kui ma esimest korda hakkasin neid ankeete seal täitma, siis mul läks kolme vormi täitmiseks neli tundi,“ kirjeldas Karjus. „Et kogu seda taotlu-


Eesti ainus viisakoordinaator Andy Karjus on avatud oleku ja laia naeratusega. Ehk on just see toonud talle edu ametis, kus nalja pole, sest teisel pool lauda seisavad

setu memmed, kelle käteosavus võib olla võrdvääne sõnaosavusega – paremal juhul antaksegi kotiga vastu pead, hullemal juhul pannakse aga laulu sisse.

MIRJAM NUTOV

TEKST: „Minu eelkäijale on nii käekotiga vi-rutatud kui ka lausa käsipidi kal-lale tuldud," rääkis Karjus ning lisas, et teda on üsna palju kiide-tud oskuse eest säilitada rahu.

Nõnda on tal siiani oma töös õnneks läinud ja otse-selt käekotiga kallale pole keegi tulnud. Ja miks peakski, kui Karjus meisterdas valmis programmi, mis teeb elu lihtsamaks viisade taotlejatel, aga eel-kõige tal endal.

koordinaatorvõib sattuda ka laulu sisse

Viisa-

SÜGIS 2013 I 13


se täitmise protseduuri hõlbustada, pidin ma te-gema natuke ümberkorraldusi, et saaksin väheste hiireklõpsudega andmed lisatud,“ selgitas Kar-jus, kuidas ta lõi töö jaoks vajaliku programmi. Uhkusega hääles võib ta nüüd kinnitada, et nelja tunni asemel kulub ühe taotluse täitmiseks umbes kaks minutit.

Bürokraatia pool on aga üksnes osa tema tööst – viisakoordinaator on Karjuse sõnul lihtsalt öeldes inimene, kes reguleerib tasuta saadavate Vene viisade eraldamist Eesti piiriäärsetele inimestele.

„Mina pean võtma endale selle otsustusõiguse, kes on bensiinivedaja, kes on tegeliku vajaduse-ga, kes on kultuuriinimene, kes käib seal esine-mas, kontsertreisil, spordivõistlusel või kes teeb koolidevahelist koostööd, kes läheb haudadele,“ sõnas Karjus.

Mingi meelakkumine see töö pole, sest maade jagamist jagub – miks ei sobi neli aastat vana pilt, miks tuleb pass ära anda, miks peavad vanad passid alles olema, miks peab üleüldse kõike te-gema, mis see viisa siis nii väga ära ei ole... Need on igapäevased küsimused Karjuse töös.

Aga Karjus ei vingu – ütleb, et ise ta ju seda tööd tahtis ning pealegi oli ta varem juba sama teemaga kokku puutunud, kui töötas 90ndate lõ-pul piirialade koostöönõukogu tegevjuhina. Ka toona oli üks tema töökohustusi Vene viisade taotlemine.

Kuid ega paberi- ja selgitustöö pole ainus, mil-lega Võrumaal elav Karjus tegeleb. Tema suured kired on puutöö ja ehitus. Tema signatuuri võib leida nii mõneltki RMK puhkerajatiselt ning kes on käinud Võrumaal Kubja hotellis nautimas hü-

va leili spaa ristpalksaunades, on olnud tunnista-jaks Karjuse disainimeele meisterlikkusele.

Vabal ajal võib teda leida aga metsaradadel ja linnaasfaldil jooksmas. Viimati kohtusingi Karju-sega õigupoolest siis, kui ta oli higist läbimärg ega saanud lõõtsutamise vahele sõnagi suust. Ta oli just läbinud Kütioru jooksu, mille pikkus on

Regionaalministri valitsemisala toetab Kagu-Eesti viisakoordinaatori tegevust, kes aitab soodusnimekirja kantud Põlva ja Võru maakonna elanikel taotleda viisasid kultuuri- ja teadusvahetuseks. Samuti kom-penseeritakse regionaalministri valitsemisala toetusskeemist viisade menetlustasu Eesti kodanikele, kes külastavad Venemaa piirilähedas-tel aladel sugulasi või lähedaste matmispaiku.

Täpsemat infot leiab regionaalministri valitsemisala kodulehelt: www.siseministeerium.ee/31227//

voru.maavalitsus.ee/venemaa-foderatsiooni- viisataotluste-menetlemine-2012-aastal

Mida teeb viisakoordinaator?

küll vaid kümme kilomeetrit, kuid mis maastiku tõttu on üks raskeimatest Eestis. Kütioru jooks oli osa Võrumaa pikamaajooksu sarjast, mille etap-pidel püüab Karjus alati osaleda. Sel suvel otsus-tas ta lisaks läbi teha linnajooksude sarja, samuti tegeleb Karjus aktiivselt orienteerumisega.

„Pärast jooksu mõtlen küll, et mida ma siin teen, vana mees, võiksin rahulikult võtta, jalad seinale visata või metsas fotoaparaadiga ringi käia, eel-dused on kõik olemas! Aga läheb kaks nädalat mööda ja juba planeerin, et ka sel talvel peaks ik-ka hakkama trenni tegema,“ rääkis Karjus reipal toonil.

Taolises reipas ja rõõmsas olekus näen ma Karjust ka igal orienteerumispäevakul metsast välja tulemas. Isegi siis, kui polnud just kõige pa-rem päev või kui mõne punkti võtmisel sai tehtud strateegiline viga.

„Õpin vigadest ja proovin järgmisel korral paremini,“ oleks justkui Karjuse deviis ükskõik milles, mida ta ka ette ei võtaks.

Õpin vigadest ja proovin järgmisel korral paremini.

Andy Karjus (47)Õppinud Tallinna 47. KeskkoolisKõrghariduse omandas Eesti Põllumajandus- ülikoolis, õppinud ka Helsingi ÜlikoolisTöötas Helsingi Ülikoolis uurija ja projektijuhina, Antsla Keskkoolis õpetajana, OÜs Majorett tootmisjuhina ja Võru maavalitsuses viisakoordinaatorinaJuba üle kümne aasta ettevõtjaLahutatud, elab koos elukaaslasega Kokku on tal neli last

CV

14 I SÜGIS 2013

LIIS KÄNGSEPP

TEKST:

Inimene, kel on ruumi kasutamiseks kehtiv üürileping, saab oma elukoha rahvastiku-

registris registreerida, ilma et peaks veel omaniku käest eraldi nõusolekut küsima.

„Rahvastikuregistri seaduses on kir-jas, et kui üürileping on olemas, annab see õiguse elukoha regist-reerimiseks ja eraldi omaniku nõusolekut ei ole tarvis küsida,“

kinnitas regionaalministri valitsemisala rahvasti-ku toimingute osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla, tunnistades, et aeg-ajalt tuleb ikka ette probleeme, kus omanik ei taha lasta üürnikel oma elukohta rahvastikuregistris registreerida.

„Omanikud kardavad, et ei saa pärast üürnikest lahti,“ sõnas Kungla. „Aga need on kaks täiesti eri asja – üks on ruumi kasutamise õigus, teine on elukoha registreerimine.“

Ta selgitas, et elukoha registreerimine ei ole võrreldav nõukogude ajal kasutusel olnud sisse-kirjutusega – elukoha registreerimine ei anna


Üürileping

Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma ala-list elukohta, ennast 30 päeva jooksul uuele aadressile registreerima. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja ühte kahest – kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut.

Seadus näeb ette, et kui üürnik kolib senisest elukohast välja, on tal kohustus muuta ka oma elukohaandmeid rahvastikuregistris. Kui üürnik üürilepingu lõppemisel oma andmeid registris ei muuda, on omanikul õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha valla- või linnavalitsuses või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Korteri või maja omanikule ei kaasne mingeid täiendavaid ohte ega probleeme sellest, kui temale kuuluvas ruumis elav üürnik end üürilepingu alusel tema korterisse registreerinud on.

Kuigi üürileping annab õiguse elukoha registeerimiseks, paneb ministeerium inimestele südamele, et viisakas on omanikule sellest siiski ka teada anda.

Milles küsimus?

annab õiguse elukohta

registreerida

õigust ruumi kasutada ning kui isikul ei ole enam õigust ruumi kasutada ja ta on ära kolinud, saab omanik igal ajal esitada linna- või vallavalitsusse avalduse üürnik tema pinnalt välja registreerida. Kui üürnik pole ise selleks ajaks teatanud oma uut elukohta, märgitakse tema elukoht rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega.

„Inimesed teavad aina enam, et kui oled üürnik, peab elukoht olema registreeritud – muidu ei saa ju kasutada kohaliku omavalitsuse teenuseid,“ ütles Kungla ja tõi näite, et kui Haljala vallast kolib inimene Tallinna üürikorterisse elama, on ta ju huvitatud sellest, et olla registreeritud Tallinna, sest sellega on seotud näiteks lasteaiakohad. „Tal on vaja elukoht registreerida. Kui omanik ei anna nõusolekut elukohta registreerida ning kui on olemas kehtiv üürileping, saab inimene siiski oma elukoha andmed rahvastikuregistrile teatada.“

Lisaks sellele, et elukoha andmete alusel paku-takse inimestele avalikke teenuseid, võetakse need andmed aluseks valimiste korraldamisel ja tulumaksu jagamisel kohalikele omavalitsustele.

FOTO: SHUTTERSTOCK


Uue nutitelefoni rakenduse „Anna teada“ abil saab kohalikule omavalitsusele lihtsa vaevaga heakorraprobleemidest teada anda. Piisab vaid sellest, et murekoht

üles pildistada ja rakenduse abil omavalitsusse saata.

Margus Lehesaar regionaalministri valitsemisalast ütles, et mobiilira-kenduse tegemisel saadi inspirat-siooni mitmete valla- ja maa- kondlike arendusjuhtide ütlustest,

et info probleemidest ei jõua omavalitsusteni.„Näiteks lahtise kaevukaane puhul kiputakse liht-salt mööda kõndima ega tulda mõttele helistada infotelefonile,” ütles Lehesaar. „Samuti ei tea ini-mesed alati, kellele peaks probleemist teatama.“

Seni said inimesed omavalitsustele probleemi-dest teatada veebiplatvormi kaudu. See tähen-das, et kui nähti lahtist kaevukaant, tuli minna koju arvuti taha, enne kui oli võimalik problee-mist teatada. „Nüüd on võimalik saata teavitus kohapealt,” ütles Lehesaar.

„Anna teada” on tehtud võimalikult kasutaja-sõbralikuks. Rakendus võimaldab kirjeldada probleemi ning lisada sellest foto. Samuti suudab see määrata GPSi abil asukohta, ent ka inimesel endal on võimalik õige koht kaardil üles märkida. „Anna teada” saadab teate kohalikule omavalit-susele.

Rakenduse kaudu saab kaardilt vaadata ka teis-te kasutajate poolt viimase 20 päeva jooksul edas-tatud probleeme ning kaardil oleva märgi rohelise või punase värvi järgi saab teada, kas omavalit-sus on vihjet käsitlenud või mitte.

nutitelefoniga

Rakenduse „Anna teada“ loojad loodavad, et kasutajad ei kuritarvita rakendust, vaid kasutavad seda võimalikult sihipäraselt. Nad soovita-vad probleemi kirjeldada võimalikult konkreetselt, täpselt ja viisakalt. Kasutajad, kes ei jälgi head tava, võib süsteemi haldaja blokeerida. Rakenduse saab nutitelefoni laadida App Store'st või Google Play keskkonnast. Rakenduse leiab, kui sisestada otsingusse „Anna teada“, seejärel tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid.kov.riik.ee/annateada/

Kuidas kasutada?

SÜGIS 2013 I 15

Kuigi mobiilirakenduse süsteem otseseid kulu-sid kaasa ei too, peab iga kohalik omavalitsus siiski ise hindama, kas ja millisel määral on neil ressursse probleeme lahendada. Lehesaare sõnul on kõik kohalikud omavalitsused süsteemiga au-tomaatselt seotud.

„Kodanik ei pea täpselt valla piire teadma, see rakendus suudab ise seda teha,” ütles Lehesaar. Samuti ei pea inimene mõtlema, millise asutuse haldusalasse märgatud probleem kuulub. „Anna teada” on hea näide sellest, kuidas kohalikud omavalitsused infoühiskonna arengukava tege-vussuundi täidavad.

Teata probleemist

MOONIKA LEPP

TEKST:

FOTO: SHUTTERSTOCK

Jõgeva mudilased said sügisel toreda kingituse, kui uues energiasäästlikus majas avati lasteaed Karikakar. Lapsed on uue lasteaia kohta öelnud,

et see on nii värviline, seal on nii palju ruumi ja õues on toredad uued mänguasjad.


lasteaed

Just energiasäästlikkus teeb lasteaia eriliseks – sooja vee saamiseks kasutatakse päikese-küttesüsteemi, milleks saadi toetust Kesk-konnainvesteeringute Keskuse keskkonna- programmist. Samuti on lasteaial oma köök

(varem toodi toitu termostega teisest majast), eraldi loovustuba, põrandaküte ja riiete kuivata-mise ruumid igale rühmale.

Lasteaia direktori Mare Suviste sõnul hakkab kolimisaegne sahmerdamine vaikselt ühele poole saama ja kauaoodatud uus maja on lastele, nende vanematele ja personalile kiiresti koduseks muu-tunud.

Majas on üle 1700 m2 pinda, kuues rühmas käib üle 110 lapse. Lasteaia projekteeris OÜ Arhitek-tuuribüroo Järve & Tuulik. Lasteaia ehitus läks maksma ligi 2,6 miljonit eurot, sellest peaaegu miljon tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist ko-halike avalike teenuste arendamise meetmest, Jõ-geva linn panustas projekti umbes 1,6 miljonit eurot. Hoone ehitas AS YIT Ehitus, mööbel saadi OÜst Kraft Wood. Köögi sisustas AS Metos.

Jõgeval uus

REGITEKST:

16 I SÜGIS 2013

FOTO

D: J

AA

K N

ILSO

N

Documents

Regionaalministri valitsemisala infoleht REGI, sügis 2013