Regionaalvaldkonna infoleht REGI, sügis 2014

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHTSÜGIS 2014

Lääne-Nigula valla kogemus liitumisel

Kagu-Eesti tegevuskava tulekul

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi

tulemused

Kaks aastat üleriigilist planeeringut

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Sügisese puude lehevärvi muutu-mise ajal on Eestis suurimaks ju-tuteemaks julgeolek. Pingelised ajad Ukrainas ja juhtum Eston Kohvriga Eesti–Venemaa piiril

seab tähelepanu keskpunkti piirivalve ja siseturvalisuse. Mõlema teema puhul on meil kõigil võimalus olukorda parandada. Siseturvalisus algab meist endast ja koos-töös suudame meie perede turvatunnet märgatavalt tõsta.

Arvestades Ukrainas toimuvat, oleme sel aastal suunanud piiriturvalisuse suu-rendamiseks erakorraliselt üle 2 miljoni euro. Selle eest on soetatud või soetami-sel täiendavad tehnilise valve seadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed ja kor-ralik isikukaitsevarustus. Siseministee-rium eraldas juba 2014. aasta kevad-suvel 200 000 eurot laudteede rajamiseks sois-tele piirialadele ja muudeks sellega seo-tud töödeks. Samuti vahetatakse idapiiri valvavate piirivalvurite teenistusrelvad välja uute vastu. Laudteede rajamisega tegime algust piiri kontrolljoone puhasta-miseks. Septembris sai Riigimetsa Ma-jandamise Keskusega kokku lepitud piirijoone puhastamine võsast ning vaja-dusel ka raietööde tegemine. Oleme kõ-vasti pingutanud ja näeme vaeva ka lähitulevikus, et Eesti riigipiir oleks või-malikult hästi valvatud.

Kogukonna turvalisuse tagamisel on igal Eestis elaval inimesel väga oluline roll. Kõige lihtsam viis õnnetusi ära hoida on neid ennetada. Ja kõige lihtsam viis õnnetusi ennetada on olla tähelepanelik iseenda, oma pere ja sõprade, aga ka naabrite ja möödakäijate suhtes – turvali-sus algab igaühest meist. Järgmise aasta riigieelarve kohaselt saavad oma tegevu-

seks rohkem raha abipolitseinikud, vaba-tahtlikud päästjad ja merepäästjad. Parema koordineerituse vabatahtlike arengus ja populariseerimisel tagavad nüüd maavanemad. Riigi kohalikul esin-dajal maakonnas on kõige otsesem kon-takt vabatahtlikevahelise koostöö paran- damisel. Vabatahtlike arvu kasv ja meie kõigi turvatunde suurenemine on meie kõigi teha. Edu meile selleks!

Sisukord 3 Lühiuudised

4 Kaks aastat üleriigilist planeeringut

6 Kesk-Läänemere programmi uued võimalused

8 Kagu-Eesti saab tegevuskavaga hoogu juurde

9 Koostöö on kõige olulisem!

10 Koostööprogramm parandab teenuste kvaliteeti

12 Keila korterist Pirgusse maa soolaks

14 Isaduse tuvastamisel on olulised tähtajad

15 Maa järelmaksunõuded nüüd veebis

16 Välgudemo vastavatud energiakeskuses

Vabatahtlike arvu kasv ja meie kõigi

turvatunde suurene-mine on meie kõigi teha. Edu meile selleks!

Koostatud Siseministeeriumis kontakt: Merje Pors, 612 5227, [email protected]: Liis Kängsepp kujundus: Profimeediakaaneillustratsioon: Veiko Veski

2 I SÜGIS 2014

HANNO PEVKUR, siseminister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!

Siseturvalisus on meie kõigi teha

SÜGIS 2014 I 3

Kohtumine oli Läänemere riikide ruumili-se planeerimise ja arengu eest vastuta-vaid ministreid ja eksperte ühendava koostööorganisatsiooni VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) 8.

konverents. Viimane sarnane üritus toimus viis aastat tagasi Vilniuses.

Kohtumisel kiideti heaks riikide ühisdeklarat-sioon, milles rõhutatakse tihedama koostöö vaja-dust merealade, energiamajanduse ja transpordi- võrkude planeerimisel – koostööd nii riikide vahel kui ka koostööd teiste rahvusvaheliste organisat-sioonidega. Samuti kiideti heaks merealade planeerimise teekaart, kus kirjas sammud selleks, et kogu Läänemeri saaks hiljemalt aastaks 2021 planeeritud. Mereala planeerimiseks kohustab Euroopa Liidu liikmesriike ka hiljuti jõustunud ELi merealade planeerimise direktiiv.

Kergliiklusteedele 4,6 miljonit

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalarengu keskuse elukeskkonna arendamise valdkonna juhi Jaak Puista-ma sõnul saavad kergliiklusteede ehita-miseks toetust taotleda kohalikud oma-

valitsused väljaspool viit suuremat linnapiirkon-da. Programmist ei saa toetust Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linna-piirkondade omavalitsused.

Suurematel linna- ja asulapiirkondadel, kes praegusest toetusskeemist välja jäävad, on või-malik taotleda uue perioodi Euroopa Liidu struk-tuuritoetust.

Iga kohalik omavalitsus saab esitada ühe taot-luse maksimaalselt 400 000 euro ulatuses. Esita-tud eeltaotluste põhjal koostab siseministeerium loetelu nendest, kes saavad õiguse esitada põhi-taotluse rahastuse saamiseks.

Taotlusvooru avanemisest teavitas siseminis-teerium omavalitsusliite kirja teel, lisaks on taot-lusinfo avalikustatud EASi veebilehel.

Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor toimus 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikku-sega ligi 90 kilomeetrit. Lisaks rajati struktuuri-toetuse abil viimasel seitsmel aastal viide suuremasse linnapiirkonda üle 90 kilomeetri kergliiklusteid.

Kergliiklusteede toetusskeemi viivad ellu sise-ministeerium ja EAS.

Septembri lõpus kohtusid Tallinnas kümne Läänemere-äärse riigi esindajad, et arutada Läänemere piirkonna planeerimist ning energia- ja transpordikoostööd.

Tallinnas arutati ruumilise planeerimise küsimusi

Uue siseriikliku programmiga annab riik kohalikele omavalitsustele kergliiklusteede ehitamiseks 4,6 miljonit eurot.

Toetus aitab kaotada lüngad praeguses kergliiklusteede võrgustikus just maapiirkondades ja suurendab liiklusohutust.


20 tegevusaasta jooksul on VASAB käivitanud koostööprojekte ja -tegevusi ning toetanud neid nii rahaliselt kui ka teadmistega. Organisatsiooni töös osaleb 11 riiki: Poola, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Norra, Rootsi ja Taani ning Venemaa ja Saksamaa Läänemere-äärsed piir-konnad.

Kaks aastatüleriigilist planeeringut

Kui valitsus kaks aastat tagasi uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kehtestas, ohkasid selle koostajad kergendatult – ligi kolm aastat kestnud töö, millesse

panustasid sajad inimesed, oli lõpuks valmis saanud. Nüüd, kaks aastat hiljem, on käes aeg esimest korda tibusid lugeda ning hinnata planeeringu reaalseid mõjusid,

mida siseminister oktoobris ka valitsuskabinetile tutvustas.

Ülevaate kokku pannud siseministee-riumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas oli tegevuskava täitmist hinnates optimistlik: „Praktiliselt kõik tegevused, mis said nendeks kaheks

aastaks tegevuskavasse kirjutatud, on praegu-seks ka edukalt käivitunud. Samas on selge, et te-gemist on raamdokumendiga, mille mõjust saame rääkida täna, kuid samuti aastate pärast.“

Ta peabki kõige olulisemaks, et kui planeeringu koostamise ajal tuli väga palju selgitada, mis on sellise suure üldistusastmega planeeringu roll, siis praeguseks on sellest kujunenud raamistik, millega asutused oma pikkade plaanide tegemi-sel arvestavad. Näiteks võib siin tuua uue trans-pordi arengukava, mis lähtub Eesti 2030+ koostamise käigus kokkulepitust, või regionaalarengu strateegia.

TEKST: TAAVI LINNAMÄE

4 I SÜGIS 2014


Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on Eesti pikaajaline strateegia ja tulevikuplaan, mille peamiseks eesmärgiks on riigi ruumilise arengu suunamine. Planeering keskendub asustuse, transpordi ja energeetika arengule.

Eesti 2030+ on horisontaalne strateegia, mille ellurakendamise juures on väga suur osa transpordi-, energia-, keskkonna-, merendus-, kalandus- ja põllumajanduspoliitikal. Uus regio-naalarengu strateegia aastateks 2014–2020 lähtub otseselt üleriigilise planeeringu põhimõte-test.

Planeeringus on seatud eesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas ning sõnastatud ka ruumilise arengu visioon: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühenda-tud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrd-selt. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.

Töörühmades ja avalike arutelude käigus said planeeringu koostamisel oma sõna kaasa öelda eri valdkondade eksperdid ja kõik Eesti elanikud. Planeeringu on kooskõlastanud maavalitsused, ministeeriumid ja omavalitsusliidud ning see an-nab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Vaata lisa: www.eesti2030.ee

Millega tegu?

SÜGIS 2014 I 5


Mis juhtuks, kui planeeringut ei oleks? Täna või homme midagi hirmsat ei juhtukski. Aga ma arvan, et riigi otsustes oleks rohkem juhuslik-kust. Suur osa valdkondlikke arengukavasid tehakse Eestis viie, seitsme või kümne aasta peale. Eesti 2030+ aitab nende juures aga silmas pidada ka kaugemat eesmärki ja ühtset joont.

Teiselt poolt annab üleriigilise planeeringu olemasolu ka võimaluse siseministeeriumil Eesti ruumilise arengu suunamisel rohkem ja sisulisemalt kaasa rääkida.

TAVO KIKASsiseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

Niisamuti on algatatud mitmeid teemaplanee-ringuid – merealade planeerimine kahes maa-konnas, tuuleenergeetika teemaplaneeringud, kergliiklusteede planeeringud, aga ka Rail Balticu trassi planeerimine ja Tallinnas Ülemiste trans-porditerminali kavandamine.

Juba planeeringut koostades kohtuti korduvalt kõikide vastutavate ministeeriumidega, et sõelu-da välja see, milles lõpuks kokku lepiti. Nii võibki öelda, et olulisi tagasilööke pole kahe aasta jook-sul planeeringu rakendamisel ette tulnud. „Seda planeeringut võib nimetada omamoodi konsen-susdokumendiks,” ütles Kikas ning lisas, et see ei tähenda, et eesmärgid oleks kuidagi väheambit-sioonikad.

Praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt tuleb planeering üle vaadata pärast riigikogu va-limisi ja uue valitsuse ametisse asumist. Kikase hinnangul siiski järgmisel aastal olulisi suuna-muutusi ei plaanita, sest väliskeskkond pole võr-reldes planeeringu koostamise ajaga nii palju muutunud. Praegu ettevalmistatav uus planeeri-misseadus näeb ette üleriigilise planeeringu üle-vaatamist kord kümne aasta tagant.

Üks küsimus

Kui rääkida konkreetsetest tegevustest, mida Eesti 2030+ ette näeb ja mis kahe aastaga on juba ka käivitatud, võib olulisematena välja tuua uute maakonnaplaneeringute algatamise kõigis Eesti maakondades. Kuna üleriigiline planeering ise on maakonna- ja kohaliku tasandi seisukohalt lii-ga üldine, rakenduvad selle põhimõtted suuresti maakonnaplaneeringute kaudu.

Seda planeeringut võib

nimetada omamoodi konsensusdokumendiks.”

Tavo Kikas

ILLU

STR

ATSI

OO

N: V

EIKO

VES

KI

“Sel korral on programmi eesmärgid väga fokuseeritud, programm kes-kendub väga konkreetsetele valdkon-dadele,” tutvustas programmi siseministeeriumi Euroopa territo-

riaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar. Valdkonnad valmistasid ühiselt ette programmis osalevad riigid, sõeludes paljudest teemavaldkon-dadest ühisosa, kus nähakse vajadust ja potentsiaa-

6 I SÜGIS 2014

Euroopa territoriaalse koostöö programm jätkab ka uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Tuleb silmas pidada, et uuel, 2020. aastani kestval rahastamis-

perioodil on programmis mõned mängureeglid muutunud.

TEKST: GETTER ORUSALU

programmiuued võimalused

Kesk-Läänemere

Kesk-Läänemere programmil on oma sekretariaat, kuhu on tööle võetud iga nelja põhivaldkonna spetsialistid, kelle ülesandeks on igapäevaselt programmist toetuse taotlejaid ja hilisemaid projektide kasusaajaid nõustada.Iga taotleja peab läbima sisulise nõustamise, sest enne, kui asutakse paberimajanduse ja dokumentide täitmise juurde, peavad kõik osapooled veenduma, et planeeritava projekti idee ja tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

“Idee klappivust, eesmärkidele ja nõuetele vastavust saabki arutada ning analüüsida sekretariaadis nõustamisel. Ergutan kõiki taotlejaid julgelt sekretariaadiga ühendust võtma,” ütles siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar.

Kus ja kuidas raha taotleda?


FOTO: SHUTTERSTOCK

li koostööd teha, et aidata kaasa piirkonna arengule. Valdkondade väljasõelumisse andsid oma tubli pa-nuse ka tulevased programmist toetuse taotlejad, kel oli võimalus oma sõna sekka öelda.

Nurmsaar selgitas, et Kesk-Läänemere prog-rammis saavad osaleda Eesti, Läti, Soome ja Rootsi taotlejad, ning rõhutas, et programmist rahastatakse vaid neid projekte, mis toetavad ja aitavad ellu viia programmi eesmärke.

“Oluline on ka see, et valitud projektipartnerlus oleks projekti elluviimiseks asjakohane. See ei oma suurt tähtsust, kas tegemist on MTÜ, rii-giasutuse, ülikooli või erasektoriga,“ ütles Nurm-saar. „Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud just need õiged projektipartnerid, kes projekti ellu viima hakka-vad."

Nurmsaar tutvustas, et uuel rahastamisperioo-dil hakkab programm toetama kahte tüüpi pro-jekte – projekte, mille toetussumma ületab 200 000 eurot, ning väikeprojekte, mida toetatakse kuni 200 000 euroga.

“Eelmisel perioodil ütles juhtkomitee, kes pro-jekte rahastamiseks välja valib, umbes pooltele projektidele ära. Samas oli aga näha, kui palju

SÜGIS 2014 I 7

● Kesk-Läänemere programm 2014–2020 toetab nelja valdkonna arendamist:● Kesk-Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline majandus● Kesk-Läänemere piirkonna ühiste ressursside säästlik

kasutamine● Heade ühendustega Kesk-Läänemere piirkond● Heade oskustega ja sotsiaalselt sidus Kesk-Läänemere piirkond

● Programm koosneb kolmest programmist: Kesk-Läänemere prog-ramm (osaleda saavad Eesti, Läti, Soome (sh Ahvenamaa) ja Rootsi organisatsioonid), Lõuna-Soome ja Eesti programm (osaleda saa-vad Eesti ja Soome (v.a Ahvenamaa) organisatsioonid) ning saarte ja saarestike programm (osaleda saavad Eesti, Soome ja Rootsi saarte ja saarestike organisatsioonid).

● Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 122 miljoni euroga. Toetuse määr Eesti ja Läti partneritele on 85%, Rootsi ja Soome partneritele 75%.

● Kes on Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi võimalustest roh-kem huvitatud, on oodatud 12. novembril 2014 Tallinna programmi avaüritusele. Programmi avaüritusele saab registreerida program-mi veebilehel www.centralbaltic.eu kuni 21. oktoobrini.

● Veebilehelt saab ka rohkem infot programmi eesmärkide, valdkondade ja rahastamisvõimaluste kohta. Samuti leiab sealt sekretariaadi kontaktid.

Millega tegu?


FOTO: SHUTTERSTOCK

tööd, vaeva ja raha olid inimesed projekti kirjuta-misse pannud. See kõik läks tühja, kui projekt ra-hastust ei saanud,” sõnas ta.

Selleks, et vältida samalaadseid olukordi, muu-deti sel korral n-ö suurtele projektidele toetuse taotlemine kahe-etapiliseks. Nüüd tuleb projekti-de esimeses etapis esitada lihtsustatud taotlus-vorm ning põhjalikkuse ja täisprojekti asemel hinnatakse esimeses taotlemise etapis projekti ideed, sisu ja selle vastavust programmi eesmär-kidele. Samuti vaadatakse esimeses etapis üle, kas projektipartnerlus on projekti elluviimiseks asjakohane.

“Selles faasis annab juhtkomitee tagasisidet, kas ideel on üldse jumet ning kas see toetab prog-rammi püstitatud eesmärkide saavutamist,” tut-vustas Nurmsaar. Lisaks annab juhtkomitee taotlejale ka muid soovitusi, et taotlejad saaksid viia oma projekti kooskõlla programmi eesmärki-de ja muude nõuetega.

Kui esimesest etapist on antud roheline tuli, saavad taotlejad hakata koostama mahukamat põhiprojekti. Kui projekt esimesest etapist rohe-list tuld ei saa, siis ei pea taotleja enam oma res-sursse täistaotluse koostamise peale kulutama.

“Nii väldivad kõik osapooled tühja töö tegemist ning aja- ja raharessursside raiskamist," sõnas Nurmsaar.

Väikeprojektide puhul eraldi etappe pole, liht-sustatud täistaotlus esitatakse esimesel korral. Väikeprojekte oodatakse eelkõige neljandasse teemavaldkonda, mis tegeleb kogukondade probleemide lahendamisega.

8 I SÜGIS 2014

Kagu-Eesti saab tegevuskavaga

hoogu juurde

Valitsus on otsustanud koostada spetsiaalse Kagu-Eesti tegevuskava, mis annaks hoogu juurde kolmele piirkonnas asuvale maakonnale,

aidates muuta nende eripärad arenguveduriteks.

Nii loodetakse parandada olukorda, kus Kagu-Eesti maakonnad on aastaid edetabelites negatiivselt silma paist-nud nii keskmise palga, tööhõive kui ka näiteks elanikkonna vähenemise

poolest. Alates maist Kagu-Eesti tegevuskava koostamist juhtiv siseministeeriumi nõunik Sulev Valner rääkis, et eks alguses oli idee Kagu-Eestist kui ühtsest tervikust paljudele üsna võõras.

„Siiani on peamiselt mõeldud ikkagi oma maa-konna või isegi veel väiksemate üksuste piires, nii et esimese hooga oli päris palju selgitamist ja mõ-tete ühtlustamist,” rääkis ta.

Tegevuskava tööversioonis on välja toodud need peamised arengueeldused, mida soovitakse senisest paremini piirkonna heaks tööle panna –

TEKST: TAAVI LINNAMÄE

hakkajad inimesed, piiriäärne asukoht, mitmeke-sine looduskeskkond ja omanäoline võro, seto ja mulgi kultuur. Tänaseks on välja käidud juba ka rida konkreetseid mõtteid ja ettepanekuid, kuidas piirkonna arengule uus hoog anda.

„Näiteks raudteeliikluse taastamine Valga–Koi-dula suunal looks uusi võimalusi kõigile maakon-dadele. Ka mustkattega teede osakaalu suurendamine oli tegevus, mille vajadust sisuliselt kõik esile tõstsid,” tõi Valner välja teemad, mille suhtes leiti töörühmas konsensus kõige kiiremini. Samas rõhutas ta, et kõiki teemasid analüüsitakse töö- rühmas eelkõige ettevõtluse ja töökohtade loomi-se perspektiivist, nii et ka teed pole asi iseeneses, vaid eelkõige hoob majanduse hoogustamiseks.

Tegevuskava koostamises osalenud ettevõtja ja Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis leiab, et ideena on selline tegevuskava väga õige asi. „Ol-gem ausad – omavalitsused on suuresti ju kõik üksteise konkurendid, palju on ka tegevuste dub-leerimist. Sellise laiema pildi loomine ja ühiste te-gevuste kokkuleppimine on kindlasti positiivne,” ütles Leis ning lisas, et selliseid ühiseid muresid on tegelikult rohkem, kui esmapilgul ehk paistab.

Valneri sõnul käib praegu aktiivne mõtete sõe-lumine ning novembriks saavad põhimõttelised valikud tehtud. Siseminister esitab tegevuskava valitsusele detsembris.

● Ettevõtluse areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine.

● Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuurilise eripära parem kasutamine.

● Parem ühendus. Koostöö üle piiri regioonidega.● Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus.

Millised on neli arengusuunda?


FOTO: JAREK JÕEPERA


SÜGIS 2014 I 9

TEKST: MIKK LÕHMUSLääne-Nigula vallavanem

Kolme valla areng peegeldas Eesti maa-piirkondade tendentsi: rahvastik vähe-nes ning järk-järgult kasvas eakate osakaal elanikkonnas. Samuti olid Oru ja Risti vald väga väikesed, mõlemas elas

enne liitumist alla tuhande inimese.Liitumisel tegime mitmeid õigeid otsuseid.

Näiteks otsustasime mitte moodustada kohalikel valimistel valimisringkondi, see välistas piirkond-like huvide prevaleerimise volikogus. Nüüd on heameel tõdeda, et volikogu istungil tegeletakse valla kui tervikuga.

Ühinemislepingus ei sätestanud liitunud vallad ei ühinemisjärgset struktuuri ega kohustust taga-da kõikidele senistele teenistujatele töö. Tagant- järele vaadates oli see väga mõistlik lahendus, ku-na andis võimaluse kujundada parim võimalik koosseis. Personal komplekteeriti sisemise kon-kursi korras, ainult arendusnõunik leiti avaliku konkursiga.

Uus struktuur võimaldab ametnikel spetsiali-seeruda. Kui ühinemiseelsetes valdades puudusid lastekaitse- ja ehitusala spetsialist, samuti aren-dusnõunik, siis nüüd on need kohad täidetud. ühinemine andis võimaluse halduskulusid suurendamata tõsta kvalifitseeritud töötajate palka.

Rahvastiku- ja majandusprognoosid ei anna alust optimismiks – valla elanike arv ei kasva ning ka keskmise sissetuleku kasvu pole ette näha. Seetõttu ei saa loota ka valla tulude suurenemist. Ühinemise üks põhilisi efekte on see, et on võimalik asuda investeerima

lasteaia- ja koolihoonete, aga näiteks ka tänava-valgustuse energiasäästlikumaks muutmisesse ja sellega kokku hoida märkimisväärse koguse küt-teks ja valgustuseks kuluvat raha. Vallas on hoo-neid, mis on sellises seisus, kus raha, mille peaks suunama teenuste kvaliteeti, läheb hoopis kütteks. Ühinenud vald on võimeline asuma järk-järgult energiasäästu investeerima ja sellega on võimalik kokku hoida raha, mida saab suuna-ta teistesse hädavajalikesse valdkondadesse.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ka 4000 inimest on kvaliteetsete avalike teenuste ja eriti vajaliku inves-teerimisvõime tagamiseks vähe. Seega on praegu-

ne ühinemine vaid vaheetapp, edaspidi tuleb selle teemaga kindlasti edasi tege-

leda.

Koostöö

Ühinemist kavandavatel kohaliku omavalitsuse üksustel soovitan juba aegsasti ära teha neli asja:● Ühtlustage õigusaktid.● Vaadake koos üle eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja

ülesehituse põhimõtted ning viige need ühtsele alusele.● Viige ühtsele alusele palgakorraldus (normtunnid, koormused jms),

seda nii ametiasutustes kui ka hallatavates asutustes (koolid, lasteaiad jne). See hoiab väga palju aega ja vaeva kokku.

● Tehke koostööd erinevate teenuste tagamisel, korraldage ühishanked või kavandage hankelepingud nii, et need lõppeksid võimalikult ühel ajal.

Mida soovitan?

Umbes aasta tagasi pärast kohalikke valimisi moodustati Lääne-Nigula vald. Kolme valla – Risti, Oru ja Taebla – edukale ühinemisele pani põhilise aluse koostöö. Kui

volikogu tasandil ühtse valla tunnet ei teki, siis on ühinemine ebaõnnestunud.

on kõige olulisem!

10 I SÜGIS 2014

programm Koostöö-

Alates 2011. aastast on Eesti ja Šveitsi koostööprogrammi tähelepanu all olnud sotsiaalteenused ning teenused, mis hariduse, keskkonna ja noorsootöö vallas vähendavad sõltuvust sotsiaalteenustest. Programmi eesmärk on arendada ja

tugevdada vabaühenduste koostööd avaliku sektoriga.

Šveitsi Vabaühenduste Fond on kahe riigi koostööprogramm, mida koostöös ra-handus- ja siseministeeriumiga juhib ja viib ellu Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kust on nelja aasta jooksul toetust saanud

57 äriplaani koostamise ja 62 elluviimise projekti.2,35 miljoni euro suurusest fondist toetuse saa-

mine on olnud kaheetapiline, esmalt tuli äriplaan koostada ja seejärel see ellu viia. Kuigi 2013. ja 2014. aastal rahastuse saanud teenuse osutamise projektid veel käivad, on kaks taotlusvooru juba lõppenud. Fondi tegevus kestab 2015. aasta lõpu-ni. “Sihtgruppe on väga palju – näidetena võib tuua puuetega inimesed, erivajadustega inime-sed, vägivalla all kannatanud, lapsed, töötud, sõltlased,“ toob rahastusprogrammi juht Kleiri

TEKST: SIIRI LIIVA

Vest välja, kellele suunatud teenuseid on fondist rahastatud.

Vesti sõnul on koostööprogrammi tulemusel suurenenud vabaühenduste sisuline ja rahaline suutlikkus teenuste osutamisel, teenuste kvaliteet on paranenud, arendatud on uusi teenuseid. Tek-kinud on kindlus tuleviku suhtes, loodud on uusi koostöösuhteid. Programm on aidanud vaba-ühendustel avalikule sektorile arvestatavaks part-neriks kasvada.

“Pealinnas olles me ei adu täielikult kõiki muu-datusi, mis kuskil maapiirkondades või teistes lin-nades, väikestes kogukondades on ellu viidud, ja kui palju need on mõjutanud inimeste elu, lahen-danud olulisi probleeme,” rõhutab Vest fondi mõ-ju regionaalarengule.


parandab teenuste kvaliteeti

SÜGIS 2014 I 11


Rehabilitatsioonikeskus võttis kasutusele ainulaadse ravimeetodiLoksal tegutsev sotsiaalrehabilitatsioonikeskus pakub sõltlastele töövõime ja toimetuleku taasta-mise teenust ning teeb ennetustööd. Ainulaadsena katsetati uuel bioloogilise tagasiside meetodil (BTS) põhinevaid koolitusi.

"Eesmärk oli tegeleda lastega, kes veedavad palju aega arvutimänge mängides ja sotsiaalvõrgustikus," selgitab keskuses töötav Julia Kašina, milleks meetodit kasuta-takse. Nad on Eestis esimesed, kes kasutavad kehale orienteeritud seadmepõhist ravi.

Loksa ja Tallinna linnavalitsusega koostöös läbi viidud projekt kandis nime "Elavate linnad". Sõltlastele, nende lähedastele, õpetajatele ja spetsialistidele suunatud te-gevuste hulgas korraldati seminare, eluks vajalike oskus-te koolitusi, kasutati kogemusõpet ja väljasõidukoolitusi.

Tugikeskus avas uksedLääne-Virumaal tegutseb erivajadustega inimeste igapäevaelu toetav MTÜ Johanna keskus, mille teenuste vajaduse tingis elu ise. Kõik juhatuse liikmed on erivajadusega laste vanemad.

Projekti käigus hakkas keskus olema lahti igal tööpäeval, loodi puutöökoda, soetati arvutid, õmb-lusmasin ja signalisatsioonisüsteem. Keskuses on tegevusjuhendajad, pakutakse invatransporti. Kui varem oli Lääne-Virumaal vaid üks selle teenuse osutaja 15 inimesele, siis projekti jooksul lisandus Johanna keskus 20 kohaga.

„Ühing on saavutanud kohaliku võimuga hea koostöö ning loonud toimiva süsteemi, mis annab erivajadustega inimestele võimaluse elada oma ko-dus ja hoiab ära nende sattumise erihooldekodusse,“ kirjeldab ühingu juhatuse liige Ülle Allika.

Tema sõnul on teenuse pakkumine andnud lisaks erivajadustega inimeste igapäevaelu toetamisele omastehooldajatest vanematele võimaluse tööle minna, pensionäridest emadel hakata tegelema oma hobidega ja jätta mõlemal vanemal töökohad alles. Projekti lõpuks sõlmiti teenuse osutamise leping Rak-vere linna, Vinni valla ja sotsiaalkindlustusametiga.

Toetus andis tõuke loodusmaja teenuste väljaarendamiseksVapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus pakub alates 2012. aastast Tartumaal Vapramäe Loodusmajas keskkonnahariduslikke teenuseid.

Projekti jooksul keskenduti õppeprogrammide läbiviimisele lasteasutustes, keskkonnahariduslike ürituste pakkumisele kohalikele ja matkaradade hool-damise teenusele. Käivitati ka loodusakadeemia õpilastele ja seenioridele. Piirkonna elanike huvi loodusmajas ja looduses õppimise vastu kasvas.

"Loodusmaja ehitamisse paigutatud omaosalus ei oleks meile sel hetkel andnud võimalust teenuseid arendada ja uusi luua. Projekti rahaline tõuge tegi selle võimalikuks. Ise oleksime saanud selle arendusega tegeleda palju hiljem," selgitab sihtasutuse juhatuse esimees Gea Järvela Šveitsi-Eesti koos-tööfondi panust loodusmaja käivitamisse. Sihtasutus sõlmis projekti jooksul koostöölepingud Elva linna, Nõo, Palupera, Konguta ja Rõngu vallaga.

Kašina sõnul seisnes Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetuse väärtus selles, et nad said teha teenuste edasiarendamiseks vajalikke investeeringuid – osta BTS-meetodite jaoks varustust, tellida täiendkoolitusi meeskonnale, uuendada koolitustehnikat, kaasata rohkem spetsialiste ja osutada ka ennetustegevust senisest suuremas mahus.

Projekti tulemusena paranes keskuse klientide psüühiline ja emotsionaalne seisund ning suurenes teis-te sihtrühmade teadlikkus teemast. Teenuse pakkumist jätkatakse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ning justiitsministeeriumi toel.

12 I SÜGIS 2014

TEKST: SIIRI LIIVA

maa soolaksKeila korterist Pirgusse

Raplamaal Juuru vallas Pirgu külas elavad Kristi ja Taisto Kauponen koos tütarde Elise ja Merieliga. Peres on veel kaks labradori, kass Triinu ning 12 Kihnu maalammast.

Kuigi Mardi talu pere on maal elanud alles mõned aastad, tõi aktiivne eluhoiak ja panus kohalikku ellu neile kogukonna pärli tiitli.

Laupäeva pärastlõuna on perele olnud toi-mekas. Hommikupoolik on möödunud lambaid pügades ja juba on pererahvas asunud puid riita laduma, kolmenädalane tütreke rahulikult vankris magamas ja nel-

ja-aastane vanemate askeldustes kaasa löömas.

Enne Keilas korteris elanud perekond kolis Mardi tallu kolm aastat tagasi augustis. Pärast koduostu sattusid Kauponenid paljude avastama-ta rikkuste otsa.

“Aia ääres seisvad suured maakivid tulid välja kolm päeva pärast seda, kui olime sisse kolinud. Avastasime mustsõstrapõõsad ja nõudepesuma-sina. Saime aru, et see koht on palju vägevam, kui me arvasime,” kirjeldavad Kristi ja Taisto ühest suust.

Eriti tänulikud on Kauponenid eelmistele oma-nikele, kes vana rehielamuga talu hooneid heas korras hoidsid. Talviti saab perekond sooja rehe-majas olevast kerisahjust, mida oli enne kasuta-ma hakkamist vaja vaid natuke kõpitseda. Palju asju on pererahvas oma kätega korda teinud. “Mees ise uuris, mis tööriistu on vaja,” sõnab Kris-


Konkurss „Kogukonna pärl“ toimus liikumise Kodukant eestvedamisel ja siseministeeriumi toetusel juba kolmandat korda. Kogukonna pärli tunnustusele saab esitada maapiirkonnas elavaid peresid, keda iseloomustab vabatahtlik panustamine kogukonna arengusse ja uutele ettevõtmistele innustamine oma piirkonnas.

Millega tegu?

FOTOD SIIRI LIIVA

ti, kui avab majapidamisest leitud vana kirstu ning näitab, mismoodi abikaasa selle seestpoolt korda on teinud. Siin ja seal hakkavad silma mulgi tikan-di motiivid. Need on perenaise enda tehtud. Siin on tugev mõjutus Kristi Mulgimaa juurtel.

Vallavanem ise kutsub piirkonda elamaSama avastamata rikkus kui võsa alla mattunud maakivid ja mustsõstrapõõsad oli Kristi ja Taisto jaoks ka kogukond, kuhu nad kolisid.

“Järlepas avati just tolle aasta detsembris uues hoones lasteaed, kus on lisaks olemas ka jõu- ja spordisaal. Mees käib seal saalihokit ja mina võrkpalli mängimas,” kiidab Kristi, kuidas Juuru vald ja vallavanem Margus Jaanson teevad kõik, et vallaelanike eluolu parandada.

Ühiselt käidi kevadel ka “Maale elama” messil. “Vallavanem ise kutsub siia piirkonda elama,” tunnustab Kristi aktiivset ja nooruslikku vallajuh-ti, kes ise sporditrenne läbi viib.

Aktiivseid eeskujusid jagub kogukonnas veelgi. Kristi toob näiteks Lea ja Urmas Tammemäe, kel-le algatusel on sündinud Pirgu terviserada, mida vallaelanikud ühiselt korras hoiavad.

“Siin käiakse tihti talgukorras abis. Sina käid teistel, nemad sul. Reisil olles võttis üks meie koe-rad enda juurde, teine tegi hommikul lauda ukse lahti ja pani õhtul kinni,” lisab perenaine.

Lammastega tasub väikselt alustada“Kuigi öeldakse, et lammas elab ka taeva all, oli meil hea lambaid võtta, kohe oli laut olemas,” räägib Kristi. 1936. aastal ehitatud laut oli varem kasutusel hobusetallina.

Lambaid hakkasid Kauponenid pidama aasta pärast tallu kolimist. Peamine põhjus, miks seda tehti, oli, et saaks maja ümber asuv rohumaa hooldatud ja aidata kaasa vana tõu säilitamisele.

Kuigi igapäevaselt ei võta lammastega seotud asjatoimetused kuigi palju aega, nõuavad seda ühekordsed tööd, nagu lambaaia ehitus ja karju-se panemine. Mida lambavillaga peale hakata, se-da Mardi talu pere alles katsetab. “Viltimist olen teinud. Praegu on pooleli Haapsalu räti motiivi-del Mardi talu lambavillast räti tegemine,” räägib perenaine. Tulevikus näeb ta ka võimalust hakata lastepatju ja -tekke tegema.

Ei tee ühtegi asja, millel on ainult üks eesmärkKristi ja Taisto pere jagab heameelega teistega oma teadmisi. Nii on korraldatud talus permakul-tuuri koolitust, viidud läbi vabastava hingamise õhtuid, osaletud kogukonnaprojektides ja võetud vallaüritustest aktiivselt osa.

“Mulle meeldib põhimõte, et ei tee ühtegi asja, millel on ainult üks eesmärk,” räägib Kristi. Lam-bad hooldavad rohualasid, annavad taimekasva-tuseks sõnnikut ning käsitööks villa. Perma- kultuuri põhimõtteid järgides saab aiapidamist teha maapinda säästes ning korduvkasutades majapidamises tekkivat (vana laastukatus, lam-mastele alla pandud põhk).

Säästlikule eluviisile suunavaid algatusi on pe-rekonnal olnud teisigi. “Peetri küla jõulukuused kogusime kokku, et lambaaeda teha. Kuuskedel võiks olla pikem elu, kui nad lihtsalt peale jõule ära visata,” ütleb perenaine ja näitab varju alla varutud ehitusmaterjali.

Mardi talu värskelt püga-tud lambad on julged. Vaevu jõuab perenaine neid kutsuda, kui nad juba kohal on.

SÜGIS 2014 I 13


Hästi hoitud rehielamu on juba kolm aastat Kaupone-nidele koduks olnud

Kauponenid toovad vestluse käigus korduvalt välja, et tööl käimine ei tohi elamist segama hakata. Küsimuse peale, kuidas Kristi ja Taisto oma tulevikku näevad, on mõlemal selge vastus olemas.

“Mina näen selliselt, et ma ei pea enam tööl käima ja lambakasva-tusest areneb nii endale kui mõnele kohalikule sissetulekuallikas,” kirjeldab pereema.“Teine variant on midagi tootma hakata. Samas üleminek sellele peab olema läbimõeldud. Praegu on kõik, mis me teeme, pigem hobi,” nendib pereisa.

Hobist võiks saada sissetulek

14 I SÜGIS 2014

väitel ei lubatud tal aga lapsega sünnitushaiglast lahkuda enne, kui keegi on isaduse omaks võt-nud. Nüüd soovib ema, et rahvastikuregistris puuduks kanne isa kohta.

Paraku on lapse ema selle juhtumi puhul möö-da lasknud perekonnaseadusest tuleneva tähtaja isaduse vaidlustamiseks. Seadus võimaldab aasta jooksul vaidlustada isaduse kõigil asjassepuutu-vatel osapooltel – lapsel oma seadusliku esindaja kaudu, lapse emal, isana rahvastikuregistris-

se kantud mehel või siis mehel, kes arvab ennast olevat lapse isa.

Kui aga isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest tu-lenevalt ühe aasta jooksul isadust ei vaidlustata, on võimalus isa-dust vaidlustada kas valdkonna

eest vastutaval ministril või täiseali-seks saanud lapsel. Minister võib isa-

duse kohtus vaidlustada, järgides lapse kaalukaid huve, kui on põhjenda-

tud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.

Teine lugu. Laps on sündinud kunstliku viljastamise teel, bioloogiliseks isaks on

lapse ema tuttav. Enne lapse sündi tutvus ema aga mehega, kes oli valmis isadust

omaks võtma. Bioloogilise isa asemel võt-tis isaduse omaks teine mees, kes kanti lapse isana rahvastikuregistrisse. Nüüd soovib isaduse omaks võtnud mees

isadusest aga loobuda ning lapse bioloogiline isa on nõus isaduse

omaks võtma. Ka selle loo puhul on lapse

vanemad tähtajad mööda lasknud ning lõpuks pöördu-

nud valdkonna eest vastutava ministri poole.

Traditsiooniliselt on lapse sünd iga pere suursündmus, kus armastavad vanemad saavad lõpuks oodatud järglase ja asuvad teda üheskoos kasvatama. Paraku on

elu teinekord palju keerulisem ning tuleb ette ka juhtumeid, kus suursündmusest võib tekkida parajalt suur segadus.

TAAVI LINNAMÄE

TEKST: Lapse huvides on, et juba sünni registreeri-misel kantakse isana rahvastikuregistrisse lapse bioloogiline isa, tagades selliselt lap-sele võimalikult stabiilse keskkonna kasva-miseks. "Mitte nii, et mingi aeg hiljem

otsustatakse, et aitab, nüüd ma enam ei taha või ei saa,” ütles Mikler ja rõhutas, et kõik sellised ot-sused tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda, et hili-semaid probleeme vältida.

Et tagada laste huvide parem kaitse ja vältida hilisemaid isaduse vaidlustamisega kaasnevaid probleeme, peavad perekonnasei-suametnikud juba sünni registree-rimisel kohale tulnud lapsevane- matele selgitama isaduse omaks-võtu õiguslikke tagajärgi ning miks on oluline, et rahvastikure-gistrisse oleks kantud lapse isa-na tema bioloogiline isa.

Esimene lugu. Rahvastikure-gistris on lapse isaks märgitud isik, kes ei ole lapse bioloogiline isa, vaid võttis isaduse omaks, ku-na laps sündis välisriigis. Ema

Isadusetuvastamisel

on olulised tähtajad


SÜGIS 2014 I 15

Riigiportaalis eesti.ee avati maa järelmaksunõuete infosüsteemi kliendivaade, mis lihtsustab asjaajamist nii maareformi käigus maad erastanute kui ka riigi jaoks.

GETTER ORUSALU

TEKST:

järelmaksu-Maa

nõuded nüüd veebis


Septembris avatud maa järelmaksunõuete infosüsteemi kliendivaade koondab maa-reformi käigus erastatud maade eest ta-sumisel antud järelmaksude andmed, maa nõudeõigusest suuremas osas ta-

gastamise lepingud ning riigimaa kasutusvaldus-te ja hoonestusõiguste lepingud. Kliendivaates saab inimene tutvuda oma andmete ja lepingute-ga, vaadata üle maksegraafiku hetkeseisu, teha makseid ja suhelda riigiga läbi veebiportaali.

„Kliendivaate avamisega saavad neid lepinguid omavad inimesed info kergelt kätte ega pea iga kord maavalitsuse poole pöörduma või sinna füü-

siliselt kohale minema,“ tõi siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Kaie Küngas välja infosüsteemi kasu erastanu jaoks.

„Teiste andmeid keegi ei näe ja avalikult kõigile vaatamiseks mingeid andmeid pole. Samuti liht-sustab infosüsteemi kliendivaate avamine nõuete tasumist, sest nõudeid saab tasuda otse infosüs-teemis,“ lisas Küngas.

Ka maavalitsuste töötajate töö läheb infosüs-teemi avamisega lihtsamaks, sest see vähendab maavalitsuste halduskoormust, hõlbustades maareformi käigus tagastatud ja erastatud maa-de lepingute täitmise ning järelmaksude laekumi-se kontrollimist. Maavalitsus saab infosüsteemi abil kontrollida laekunud summade korrektset jaotust ja saata võlgnikele meeldetuletus- ning saldokinnituskirju.

Tänu järelmaksunõuete infosüsteemile muutus kogu lepingute, järelmaksude ja maksegraafikute ülevaade kiiremini kättesaadavaks ja paremini hallatavaks, sest enne infosüsteemi loomist pidas iga maavalitsus lepingute arvestust iseseisvalt või enda valitud tarkvara abil. Seetõttu puudus pidev ja terviklik ülevaade kõikide maavalitsuste nõue-test. Nüüd on kõik lepingud ühtses andmebaasis ning riigil on võimalik saada jooksvalt terviküle-vaade maksete laekumise kohta.

Uus maa järelmaksunõuete infosüsteem riigiportaalis eesti.ee võimaldab maareformi käigus maad erastanutel jälgida lepinguga võetud kohustusi ja nõudeid, maksegraafikuid ning teha lepinguga seotuid makseid. Kõik järelmaksude andmed ja lepingud on ühes kohas ja igal hetkel kättesaadavad, hõlbustades maad erastanud inimeste ja ettevõtete, aga ka riigi asjaajamist.

Maa järelmaksunõuete infosüsteemiga saab tutvuda eesti.ee e-teenuste eluaseme alamgrupis.

Millega tegu?

Juunis uksed avanud Energia avastuskeskust Tallinnas külastas kohe esimestel kuudel peaaegu 30 000 inimest, et tutvuda üle saja-aastase elektrijaama

saladustega ning uudistada avakosmost.

„Energia avastuskeskus kui unikaalses tööstusmälestises asuv kogu pere teaduskeskus on keskendunud eel-kõige loodus-, tehnika- ja reaaltea-dustele. Iga eksponaadi juures on

lahti seletatud eksponaadi seos igapäevase eluga ehk siis vastus küsimusele, miks on seda vaja tea-da,” selgitas keskuse juhataja Kertu Saks. „Suu-red ja väikesed külastajad on maja rõõmuga omaks võtnud ning kogu pere avastuskeskuse põnev keskkond sobib hästi nii seminaride ja koolituspäevade korraldamiseks kui ka sünnipäe-vade ja pidulike firmasündmuste läbiviimiseks.“

Keskuses saab teha sinasõprust põneva füüsi-kamaailmaga ja reisida kaugetele planeetidele, kokku on keskuses üle 130 interaktiivse ekspo-naadi. Eesti ja vene keeles saab iga päev vaadata planetaariumietendust, demonstreeritakse välku ja staatikat, korraldatakse harivaid töötube. Eral-di ette tellides saab vaadata teadusteatrit, mis on mõeldud gruppidele.

Välgudemovastavatud energiakeskuses

16 I SÜGIS 2014

Keskuses on läbi kahe korruse avatud „Energia näitus“, klassikalist füüsikat tutvustav näitus „He-li ja valgus“ ning hooajaline matemaatikateemali-ne näitus „Avasta matemaatikakunst“, mis vahetub oktoobris biomajanduseteemalise näitu-sega „Võimalik missioon“.

„Keskuse staareksponaadiks on Baltimaades unikaalne Tesla generaator Faraday puuris, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid väl-gunooli,“ lisas Saks.

Energia avastuskeskuse renoveerimine läks maksma 3,7 miljonit eurot. Sellest ca 3,2 miljonit saadi EASi ja siseministeeriumi välja töötatud piir-kondade konkurentsivõime tugevdamise meetme vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist, 0,5 miljoni euroga toetas projekti Eesti Energia.

Keskuse renoveeris AS Restor; arhitektuursed lahendused ning sise- ja ekspositsioonidisaini lõi KAOS Arhitektid OÜ; ekspositsiooni tegid OÜ Ten Twelve ja OÜ Produktsioonigrupp, graafilise disaini Polaar Stuudio OÜ.


Documents

Regionaalvaldkonna infoleht REGI, sügis 2014