Riigi Ilmateenistus · Web viewEesti jõgede teise kvartali keskmine äravool oli aprillis 80%, mais 70% ja juunis 50% pikaajalisest keskmisest (vt alt tabeleid ja graafikuid). Kui

Hüdroloogiline bülletään II kvartal 2018 1

Hüdroloogiline bülletään II kvartal 2018

Tagasihoidlik suurvesi ja hoogne veetaimestiku kasv

Erinevalt viimasest neljast aastast algas suurvesi seekord teisel kvartalil. Kohe aprilli

alguses asusid jõgede veetasemed tõusule (vt tabel 1). Jäänähtused kadusid peamiselt juba

märtsi lõpus (Jägala, Vodja, Prandi, Tarvastu, Porijõgi, Piusa, Väike-Emajõgi) või aprilli

esimese dekaadi jooksul (jääummistused Separas ja Tudulinnas 8. aprillil). Suurvesi jäi üle Eesti

tagasihoidlikuks, sest lumesulavett ei olnud palju. Suurvee tipud jäid valdavalt aprilli esimesse dekaadi.

Kuna aasta algus oli veerohke, siis suurvesi kõikjal aasta maksimaalset veetaset ei toonudki.

Kvartali jooksul oli sademeid normist vähem. Kui veel aprillis sadas keskmisest veidi

rohkem, siis alates mai II dekaadist kuni juuni II dekaadi lõpuni oli sademeid väga vähe

(mai II dekaadil sadas Eestis keskmiselt 2 mm, norm 14 mm; mai III dekaadil 0,5 mm,

norm 16 mm). Lisaks vähestele sademetele olid ka õhutemperatuurid kõrged ning madalveeperiood kestis

kvartali lõpuni. Kvartali jooksul jäid enamikel jõgedel veetasemed pikaajalisest keskmisest madalamaks,

kõige suuremad vahed pikaajalisega olid Pärnu vesikonna jõgedel (vt tabel 1).

Eesti jõgede teise kvartali keskmine äravool oli aprillis 80%, mais 70% ja juunis 50%

pikaajalisest keskmisest (vt alt tabeleid ja graafikuid). Kui Vasknarva, Rannu-Jõesuu ja

Uue-Lõve hüdromeetriajaamades oli veel aprilli äravool veidi kõrgem kui pikaajaline

keskmine, siis juunis jäid äravoolud peaaegu kõikjal (va Rannu-Jõesuus) alla

pikaajalisele keskmisele. Üldkokkuvõttes jäi kvartali äravool 30% pikaajalisest keskmisest madalamaks.

Veetemperatuur tõusis enamus jõgedes püsivalt üle 10 °C mai esimeses dekaadis. Kogu

kvartali oli õhutemperatuur keskmisest kõrgem (mai II ja III dekaadil õhutemperatuur

keskmiselt 5 kraadi normist kõrgem) ning seetõttu soojenes ka vesi kiiresti. Taimestiku

arenguks olid soodsad tingimused ning paljudes jõgedes oli juba juuni keskpaigas tihe taimestik.

Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed püsisid peaaegu terve kvartali pikaajalisest keskmisest

kõrgemad. Veetaseme tipu saavutasid järved mai alguses. Põud hakkas mõju avaldama

alates juunist, mil veetase langes mõlemas järves allapoole pikaajalist keskmist (vt alt

tabeleid ja graafikuid). Peipsil oli käesolev aasta viimaste aastate lõikes eriline jääkatte

püsivuse poolest. Jääle sai veel minna aprilli alguses, mil selle paksuseks avajärvel mõõdeti pool meetrit.

Jääkattest vabanemine toimus aprilli esimese dekaadi jooksul. Veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee


jaamas üle 10 °C mai alguses. Maksimaalne veetemperatuur mõõdeti Võrtsjärves 28. juunil (23,9 °C) ja

Mustvees 17.-18. juunil (21,5 °C).

Tudulinna hüdromeetriajaamas Tagajõel registreeriti uus maikuu minimaalne veetase (12 cm),

mis oli senisest rekordist 3 cm madalam (jaama senine minimaalne mai veetase pärines 2002.

aastast). Lisaks oli ka juunikuu veetase 2 cm varasemast minimaalsest veetasemest madalam.

Seniste kuu minimaalsete veetasemete lähedale jõudsid ka Alajõgi (juunis kordas kehtivat juunikuu

miinimumi), Vääna jõgi (maikuus jäi senisest mai miinimumist puudu veel 5 cm) ja Lõve jõgi (maikuus jäi

senisest mai minimaalsest rekordist puudu 4 cm ja juunis 3 cm).


Joonis 1. Eesti hüdromeetriavõrk


Tabel 1. Kuu keskmine veetase ja hälve pikaajalisest

Jõgi Keskmine veetase,

cm

Vaatlusperiood Hüdromeetriajaamaprill

erinevusmai

erinevusjuuni

erinevus kvartali pikaajalisest pikaajalisest pikaajalisest erinevus kokku

1 2 3 4 5 6 7 8 9Narva (1902-2015) Vasknarva 127 29 130 8 99 8 9Purtse (1923-2015) Lüganuse 84 -7 45 -9 24 0 -5Kunda (1963-2015) Sämi 204 -15 171 -16 145 -15 -15Valgejõgi (1928-2015) Vanaküla 47 -10 33 -2 21 -3 -5Leivajõgi (1960-2015) Pajupea 91 -5 58 -5 47 -5 -5Vääna (1968-2015) Hüüru 80 -17 47 -12 37 -12 -14Keila (1962-2015) Keila 119 -10 87 -1 69 -1 -4Vihterpalu (1964-2015) Vihterpalu 131 -13 70 -13 36 -18 -14Emajõgi (1921-2015) Rannu-Jõesuu 109 21 106 0 64 -20 0Emajõgi (1941-2015) Tartu 173 14 150 4 98 -11 2Põltsamaa (1980-2015) Pajusi 131 -15 105 -13 96 -12 -13Ahja (1959-2015) Ahja 133 7 121 13 124 10 10Väike-Emajõgi (1921-2015) Tõlliste 130 -3 59 -12 32 -13 -9Kääpa (1959-2015) Kääpa 173 2 141 3 111 -7 -1Tagajõgi (1956-2015) Tudulinna 89 -20 30 -27 10 -21 -23Alajõgi (1978-2015) Alajõe 88 -3 48 -10 35 -10 -8Kasari (1924-2015) Kasari 85 -8 50 6 33 0 -1Pärnu (1931-2015) Tahkuse 74 -27 37 -12 21 -13 -17Pärnu (1922-2015) Oore 127 -19 47 -19 13 -20 -19Navesti (1928-2015) Aesoo 102 -16 33 -9 4 -15 -13Halliste (1924-2015) Riisa 138 -34 60 -27 40 -23 -28Lõve (1967-2015) Uue-Lõve 73 5 26 -10 4 -21 -8Luguse (2004-2015) Luguse 136 17 69 7 39 -4 7


Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

4

8

12

16

20

24

28

Purtse jõgi - Lüganuse hüdromeetriajaam (F=784 km2)

Igapäevased vooluhulgadPikaajalised kuukeskmisedKuu

Voo

luhu

lk, m

3/s

Vooluhulk, m3/sekKeskmine Suurim Vähim

Aprill 14,6 24,0 3,08Mai 5,62 13,9 2,35

Juuni 1,80 2,43 1,29

Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

1

2

3

4

5

6

7Lõve jõgi - Uue-Lõve hüdromeetriajaam (F=134 km2)

Igapäevased vooluhulgadPikaajalised kuukeskmised

Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 3,44 7,36 1,32Mai 1,20 2,76 0,53

Juuni 0,40 0,56 0,26


Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Pärnu jõgi - Oore hüdromeetriajaam (F=5154 km2)

Igapäevased vooluhulgadPikaajalised kuukeskmisedKuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 92,2 166 25,7Mai 31,7 87,5 9,01

Juuni 6,44 9,03 5,32

Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

20

40

60

80

100

120

140

160

Kasari jõgi - Kasari hüdromeetriajaam (F=2640 km2)


Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 46,5 106 11,1Mai 12,9 36,1 3,52

Juuni 2,34 3,61 1,63


Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20Keila jõgi - Keila hüdromeetriajaam (F=635 km2)


Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 11,0 17,9 2,48Mai 4,32 9,31 1,60

Juuni 1,19 1,62 0,93

Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120Emajõgi - Tartu hüdromeetriajaam (F=7840 km2)


Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 97,8 111 65,1Mai 75,8 97,2 58,3

Juuni 49,5 58,4 44,1


Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

5

10

15

20

25

30

Väike-Emajõgi - Tõlliste hüdromeetriajaam (F=1050 km2)


Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 16,9 24,4 5,46Mai 6,27 13,9 2,72

Juuni 2,75 4,57 1,94

Jaan

uar

Veebru

arMärt

sApri

llMai

Juun

i0

5

10

15

20

25

30

Põltsamaa jõgi - Pajusi hüdromeetriajaam (F=1030 km2)

Igapäevased vooluhulgadPikaajalised vooluhulgad

Kuu

Voo

luhu

lk, m

3/s


Aprill 16,9 24,4 5,46Mai 6,27 13,9 2,72

Juuni 2,75 4,57 1,94


IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI100

120

140

160

180

200

220

240

260

280Peipsi järve Mustvee hüdromeetriajaama veetasemete hüdrograaf

2017-2018 1921-2015Kuu

Vee

tase

, cm

Peipsi järv – Mustvee seirejaam (graafiku nulli kõrgus 28,19 m EH2000)

Kuu Veetase üle graafiku nulli, cm Hälve pikaajalisest keskmisest, cmAprill 243 +30Mai 248 +12Juuni 217 -7

IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI0

20

40

60

80

100

120

140Võrtsjärve Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama veetasemete hüdrograaf

2017-2018 1921-2015Kuu

Vee

tase

, cm

Võrtsjärv – Rannu-Jõesuu (graafiku nulli kõrgus 33,19 m EH2000)

Kuu Veetase üle graafiku nulli, cm Hälve pikaajalisest keskmisest, cmAprill 109 +21Mai 106 0Juuni 64 -20

Documents

Riigi Ilmateenistus · Web viewEesti jõgede teise kvartali keskmine äravool oli aprillis 80%, mais 70% ja juunis 50% pikaajalisest keskmisest (vt alt tabeleid ja graafikuid). Kui