KORDAMISKÜSIMUSED 2007. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS

ÜLDOSA

1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused.

Riigiõiguse normide tuumik on konstitutsioonilised normid. Kogu ülejäänud õiguskord peab olema konstitutsioonilist iseloomu omavate normidega kooskõlas. Vastasel korral sõltuvalt õiguskorrast tunnitatakse need kas põhiseadusevastaseks või suisa kehtetuks.

Konstitutsiooniliste normide kehtestamise eesmärgid:1) Konstitutsiooniliste normide eesmärgiks on stabiilsuse ja korrapärasuse loomine. 2) Riigiõigusliku regulatsiooni eesmärgiks on tagada avaliku võimu ja inimeste vabaduste vaheline tasakaalustatud

kooseksisteerimine. See lähenemine lähtub eeludsest, et igal konkreetsel juhtumil, kui tekib vaidlus, tuleb kaaluda, kumb on suurem väärtus: kas isiku õigused õigused kaaluvad üle avaliku huvi või kaalub avalik huvi üle isikuõigused.

On ka äärmuslik teine lähenemine ja selle järgi on regulatsiooni eesmärk isikuvabaduste kaitse ja isikuvabadused prevaleerivad avalike huvide ees.

Kolmas lähenemine seisneb selles, et riigiõiguse põhieesmärk on avaliku võimu toimimise reguleerimine.

2. Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu? Riigiõigus ja konstitutsiooniõigus.

Õigusharuna kuulub riigiõigus ta avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted riigiõigus (nagu Eestis) ja konstitutsiooniõigus. Algselt oli mõiste konstitutsiooniõigus leivinud peaasjalikult Anglo-Ameerika maades. Euroopas kõneldi kuni II maailmasõija lõpuni valdavalt riigiõigusest. Pärast II maailmasõda hakkas mõiste konstitutsiooniõigus levima ka Euroopas ja praegu tundub olevat see mõiste riigiõigusest levinum. Seda peetakse ka mõnevõrra täpsemaks. Saksa endise konstitutsioonikohtu liikme Konrad Hesse käsitluse järgi on konstitutsiooniõigus riigiõigusest laiem. Nimelt riigiõigus peaks tegelema riigi kui sellise organisatsiooni ja korraldusega. Konstitutsiooniõigus oleks aga laiem hõlmates ka põhiõigusi ja vabadusi nende kaitsemehhanisme ja põhikohustusi.

Eestis on traditsiooniliselt kasutatud mõistet riigiõigus. Viimasel ajal kasutatakse väga sageli ka mõistet konstitutsiooniõigus. Meie traditsiooni arvestatdes võib reeglina kasutatada neid mõisteid sünonüümidena.

3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis?

Konstitutsiooniõigus või riigiõigus tekkis 18.saj. lõpul 19.saj alguses seoses Suure Prantsuse Revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni vastuvõtmisega. Konstitutsioonide ja sellest tulenevalt riigiõiguse tekke üheks põhjuseks oli vajadus piirata praktiliselt absolutistliku täittevvõimu. Riigõiguse tekke dateerimine 18.saj lõpu 19. saj algusega ei tähenda aga seda, et varem poleks vastavaid elemente ühe või teise riigi õiguskorras üldse olnud. Siin võib näiteks tuua Inglismaa, kus 1215.a.-l võeti vastu suur vabaduste harta ja 1679.a.-l Habeas Corpus Act.

Eesti riigiõiguse tekke algusest rääkides võib öelda, et see hakkas tekkima 1917/18.a-l ja kujunes välja 1920.a. põhiseadusega (sealt arenes edasi). Riigiõiguse taastekkest võib rääkida alates 1988.a. suveräänsusdeklaratsioonist ja Ülemnõukogu 1990.a. otsustest, millega alagas eemaldumine NSVL õigussüsteemist. Tänane Eesti riigiõigus kujunes välja 28.juunil 1992 vastuvõetud põhiseaduse baasil.

4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi.

Kõige praktilisem on riigiõigus defineerida tema reguleerimisobjekti järgi.Riigiõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusnormide süsteem, millega määratakse kindlaks:1) printsiibid, millest võimu teostamisel tuleb juhinduda 2) isiku õigusliku sesundi põhialused riigis, see on tema põhiõigused, - vabadused ja – kohustused ning õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid3) riigi valitsemised vormid (kas tegemist on monarhia või vabariigiga näiteks)4) riigi territoriaalse korralduse vorm (kas tegu on unitaarrigi või föderaalriigiga)5) põhilised riigiorganid (parlament, valitsus, riigipea, kohtusüsteem, moodustamise kord ja nende omavahelised suhted)

Riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest ja normid on omakorda jaotatavad institutsioonidesse. Printsiibid on normide pinnalt väljatöötatud üldised põhimõtted. Instituudid on sarnast suhete kompleksi reguleerivad normide süsteemid. Institutsioonide loend kattub peatükkide institustsioonilise struktuuriga. On ka veel praktilisemaid liigituste süsteeme:

1) Normide jaotus Dworkini järgi: reeglid ja printsiibid. Reegel on selline norm, mida saab täita ainult ühel õiguspärasel viisil igasugune kõrvalekalle õigsuvastane. Printsiip on norm, mida on võimalik täita rohkem kui ühel õiguspärasel viisil.

2) Õiguse üldtunnustatud põhimõtted: dem. Riikides omaks võetud üldised põhimõtted, mida tuleb järgida ka siis, kui need põhiseaduses selgelt kirjas polegi. Praktiline tähendus avaldub kahes: esiteks peab seadusandja kindlustama vastuvõtmisel, et seadused oleksid üldpõhimõtetega kooskõlas, kohtumõistmisel kontrollitakse, kas rakendatav seadus on kooskõlas ühe või teise üldpõhimõttega. Eestis on üldpõhimõteteks: võrdse kohtlemise põhimõte (võrdseid isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt. Nende erinevaks kohtlemiseks peab olema õiguspärane eesmärk ja kaalukad põhjused. Proportsionaaluse põhimõte: eesmärgi saavutamiseka vajalik vahend ei tohi kaasa tuua üleliia ränka põhiõigustesse sekkumist. Õiguskindlus: jagatakse sageli mitmeks erinevaks alapõhimõtteks: õigusselgus: seadus peab olema arusaadav keskmisele inimesele; seaduse avaldatus: kättesaadavus ja mõistlikult pikk vacatio legis: ajavahemik avaldamisest jõustumiseni; seaduse tagasiulatuva jõu keeld; õiguspärane ootus: isikul on õigus käituda mõistlikus ootuses, et talle mingiks tähtajaks lubatud soodustus jääb kehtima tähtaja lõpuni; õigus oma asja menetlusele mõistliku aja jooksul.

5. Printsiibid ja reeglid Dworkini järgi. Mida selline liigitus annab?

I Dworkini järgi jagunevad normid printsiipideks ja reegliteks.

Reeglid on sellised käitumisjuhised, mida õiguspäraselt saab täitsa ainult ühel viisil. Igasugune reeglist hälbiv käitumisviis on reegli rikkumine. Riigikohtu senises praktikas on reeglitena käsitletud norme, mis reguleerivad riigiorganite pädevust ja protseduure. Väga ehedaks reegliks on põhiseaduse muutmise korda sätestavad normid. Kui põhiseadust on muudetud neid norme rikkudes on tehtud muudatus igaljuhul põhiseaduse vastane, ilma igasuguse kaalumiseta.

Printsiip on selline norm, mida on võimalik täitsa mitmel seaduslikul viisil. N: põhiõigusi sätestavaid norme on riigikohus senises praktikas järjekindlalt käsitlenud printsiipidena.

Praktikas on aga olukord selline, et printsiibi ja normi eristamine sõltub eeskätt inimestest, kes need õigusemõistmise käigus kohaldavad.

II Selle liigituse järgi vastanduvad Dworkini järgi põhiseaduse põhiprintsiibid ning printsiibid ja normid. Põhiprintsiibid omavad järgmisi tähendusi/rolli:1) nende alusel saab ja tuleb tõlgendada PS printsiipe ja norme 2) põhiprintsiipidest tuleb lähtuda PS-st allpool seisvate normide väljatöötmisel/kehtestamisel3) põhiprintsiipide kaudu hinnatakse põhiseadusest allpoolseisvate normide kooskõla põhiseadusega.

6. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja nende tähendus riigiõiguses. Nimetage neid põhimõtteid.

Õiguse üldtunnustatud põhimõtted on Dworkini reeglitele vastanduv õiguse osa, mille abil soovitakse saavutada põhiõiguste piiramisel õiglane tulemus. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid tuleb rakendada:1. õigusloomes seadusandja poolt põhiõigusi piiravate seaduste kehtestamisel2. põhiõigusi piiravate seaduste eneste rakendamisel praktikas:

Eeskätt tulevad õiguse üldtunnustatud põhimõtetena kõne alla:1) õigusselgus –seadus peab olema mõistetav keskmisele inimesele, kes vajaduse korral peab seaduse mõistmiseks kasutama

asjakohast õigusabi2) võrdne kohtlemine –võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid erinevalt. Igasugune erinev kohtlemine ei tähenda aga

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus e. mõistlik põhjendus. N. keeleeksami sooritamine puudega isiku poolt

3) proportsionaalsus – kõige üldisemalt tähendab, et põhiõigusesse sekkumine ei tohi ära võtta põhiõiguse olemuslikku tuuma ja valitud meede peab olema hädavajalik aktsepteeritava avlikes huvides eesmärgi saavutamiseks. N. relvaseadus

4) nõue, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul

7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja millega seoses toodi Eesti õiguskorda põhiseaduse aluspõhimõtete mõiste.

Esmakordselt Eesti kohtupraktikasse ja tänapäevasesse õigusesse üldse toodi õiguse üldtunnustatud põhimõtted põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 30.dets1994 a otsusega (talumeeste maksuverk). Selles kaasuses põhjendati õiguse üldtunnustatud põhimtõete sissetoomist sellega, et neid rakendatakse demokraatlikes riikides ja need üldtunnustatud põhimõtte tuleb tuletada Europpa Nõukogu, Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud üldpõhimõtetest, need omakorda on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest. Õiguse üldpõhimõtted kehtivad riigis, mis on rajatud vabadusele õigusele ja õiglusele. Seadus, mis on nendega vastuolus, on ka põhiseaduse vastane.

8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus?

Preambul - selline sissejuhatav osa, mis paikneb enamasti enne konstitutsiooni peatükilist jaotust. Preambula õiguslikule tähendusele on lähenetud 3. erineval viisil:1) ühed ütlevad, et preambul ei sisalda mingeid õigusnorme vaid seal on üksnes konstanteeringud või pidulikud deklaratsioonid2) teised ütlevad, et kõik see, mis on preambulas, kujutab endast õigusnorme

3) sõltuvalt konkreetse preambula sisust võib seal olla nii konstateeringuid, deklaratsioone kui ka õigusnorme, mida tuleb täita

9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi?

Alatised normid – kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni (valdav enamus norme) nn. Igavesed normid – need on konstitutsioonides suhteliselt harva ja nad on sõnastatud nn igavikulistena selles

mõttes, et konstitutsioon ise keelab neid üldse muuta Ajutised normid

nn. murranguaja või revolutsiooniaja normid (konstitutsiooni ei ole)- need on määratud looma ühiskonnas mingitki korda olukorras, kus vana põhikord on oma mõju kaotanud

üleminekuaja normid – eesmärgiks reguleerida rahumeelset üleminekut vanalt põhikorralt (põhiseaduselt) uuele põhikorrale.

erandlikud e. erakorralised normid – kohaldatakse ettetulevate kriisiolukordade ajal (n. sõja ajal, erakorralise seisukorra ajal (tekib siis kui on seesmine oht riigi põhiseaduslikule korrale) ning eriolukorra ajal (loodusõnnetus,-katastroof, nakkushaiguse leviku oht)). Eestis sisalduvad sellised erakorralised normid n. erakorralise seisukorra seaduses ja eriolukorra seaduses.

10. Konstitutsiooni mõiste. Mida mõista konstitutsiooni all materiaalses ja mida formaalses tähenduses?

Konstitutsioon- see on kõige kõrgema juriidilise jõuga aktide või normide süsteem.

1. Konstitutsioon formaalses mõttes kujutab endast ühte või mitut seadusandlikku akti. Harilikult on riikide kõrgema jõuga akt vastuvõetud ühe dokumendina, mis kannab pealkirja põhiseadus või konstitutsioon.Mitmes dokumendis sisaldub konstitutsioon näiteks RootsisEestis on tavapäraselt konst koosenenud ühest seadusest

2. Konstitutsioon materiaalses mõttes kujutab endast olemuselt konstitutsioonilisi (põhikorralisi) norme, sõltumata sellest millisesse seadusesse nad on kirja pandud ja kas nad on üleüldse seadustesse kirja pandud. Seda liigitust arvestades võib öelda, et kõkidel riikidal on konstitutsioon materiaalses mõttes, kuid ei pruugi olla konstitutsiooni formaalses mõttes. Üheks näiteks tuuakse siin Suurbritannia.

11. Mida kujutab endast kirjutatud konstitutsioon, mida kirjutamata konstitutsioon?

Kirjutamata konstitutsioon - pole konkreetset konstitutsiooni ühes kohas koos.Briti oma loetakse kirjutamata konstitutsiooniks ja selle elementideks on: mõned keskajast pärit aktid, paar kolmkümmend parlamendis vastu võetud konstitutsioonilist akti, mida nim. statuutideks + arvukalt kohtupretsedente ja tavad riigiõiguses.Kirjutatud konstitutsioon - ühes või mitmes seaduses olevat konstitutsiooni.

12. Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon?

Muutmisviisi poolest jagunevad konstitutsioonid paindlikeks ja jäikadeks. Paindlikke konstitutsioone muudetakse täpselt samasuguses korras ja samasuguse hääleteenamusega nagu kõiki teisi

seadusi. Paindlikuks peetakse Briti nn kirjutamata konstitutsiooni, sest selle elementideks olevaid statuute võetakse vastu nagu kõiki teisi Briti seadusi.

Jäigad konstitutsioonid on tavapärasemad, mille muutmiseks on kehtestatud eri kord ja nende muutmine on võrreldes tavaliste seadustega palju keerulisem. Muutmise jäikust põhjendatakse vajadusega tagada põhikorra stabiilsus ja et kompromissiga võetud konstitutsiooni muudetaks ka sama laiaulatusliku kompromissi alusel.

13. Millised on põhiseaduse vastuvõtmise viisid? Millist neist võiks tänapäeval eelistada? Kuidas nimetatakse organit, mis moodustatakse uue konstitutsiooni väljatöötamiseks?

Arvestades seda, et konstitutsioon peab tagama pikemaajalise stabiilse arengu ja ta peab endast kujutama poliitiliste jõudude vaherahu, siis peetakse kõige demokraatlikumaks konstitutsiooni vastuvõtmise viiskis referendumit e. rahvahääletust. Sel puhul saab konstitutsioon legitimatsiooni rahva, mitte aga parlamendi võimalike juhuslikult enamuselt ja ükski pol jõud ei saa ennast vähemalt formaalselt lugeda konstitutsiooni isaks. Selleks, et mingi eelnõu rahvahääletusele jõuaks, peab keegi selle välja töötama. Rahvahääletusele pandava eelnõu väljatöötamine ja rahvahääletuse otsustamine antakse demokraatlikes riikides enamasti rahva poolt valitud rahvaesindajate kätte. Selleks võib olla tavalises korras moodustatud parlament, mis tegeleb konstitutsiooni eelnõuga nn muu töö kõrvalt. Moodustada aga võidakse ka spetsiaalne esindusorgan, kelle ainsaks või põhiliseks ülesnadeks on konstitutsiooni projekti väljatöötamine.Sellise spetsiaalse organi üldnimetuseks teoorias on asutav kogu.Pädevuse poolest jagunevad Asutavad kogud suveräänseteks ja mittesuveräänseteks. Suveräänne Asutav kogu töötab PS välja ja võtab selle ise ka vastu. Mittesuveräänne Asutav kogu saab eelnõu üksnes välja töötada, aga mitte vastu võtta.

Lisaks:- PS võib välja töötada ja vastu võtta parlament enda tavaliste ülesannete kõrvalt.- PS võib olla leping monarhi ja rahva esindusorgani vahel- Oktruajeeritud konstitutsioon- monarh on ühepoolselt andnud (N:Nepaal, Jordaania)

Tänapäeval võiks eelistada siiski rahvahääletust.

14. Millised on konstitutsiooni muutmise tehnilised meetodid (võtted)? Milliseid on kasutatud Eestis?

Harilikult sätestatud konstitutsioonis eneses.Tuntakse ka konstitutsioonivälist ehk revolutsioonilist konstitutsiooni muutmist.PS teksti võib muuta nii, et näiteks säte asendatakse originaaltekstis. Võib aga ka lisada originaaltekstile täiendusi, ilma et originaal/põhiteksti muudetaks. Viimane Eestis, ka USA-s.Paindlikke muudetakse nii nagu teisi (nö liht)seaduseidki.Jäikade muutmiseks eripärasused:N: muudatuse saavad teha ainult 2 järjestikust parlamendi koosseisu ja koosseisude poolt vastuvõetu peab olema identne. (Eestis see 1 võimalustest)N: muutmine ühe koosseisu poolt, aga suurema häälteenamusega. 15. Millised võivad olla piirangud konstitutsiooni muutmiseks?

1) Kontitutsiooni muutmisele seatakse sageli ajalised piirangud, keelates teatud perioodil konstitutsioonis muudatusi teha.N: keelatud sõja ajal või ajal, mil parlament kokku tulla ei saaN: Kreeka konst nägi ette, et 5 a pärast vastuvõtmist muuta ei saa; Eestis, et tavalisest lihtsam kord muutmiseks 3 a pärast vastuvõtmist.2) Konstitutsiooni muutmiseks on küllalt sageli kehtestatud teatud sisulised piirangud.N: Kreekas ei või muuta riigi demokraatlikkuse põhimõtet, Prantsusmaal vabariiklust.N: Eestis I ja viimane PS ptk vaid rahvahääletusel muudetavN: Hispaanias põhiõiguste ja vabaduste muutmise kord raskendatud

16. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve (ehk konstitutsioonilisuse kontrolli) Ameerika mudelit.

Madison vs Murbury – sest USA kaasusest sai alguse konstitustsiooniline kontroll – Ülemkohus ütles, et kui vastuolus tavaline seadus ja konstitutsioon, siis viimane on ülimuslik ja teised peavad sellega kooskõlas olema.

Ühendriikide süsteem seisneb selles, et põhiseaduslikkuse järelvalvet teostab tavaline instantsikohtutesüsteem ilma, et konstitutsioonikohus üldse olemas oleks. - Selles süsteemis saab seaduse konstitutsioonilisuse küsimus tõusta ainult konkreetse kohtuvaidluse pinnalt. - Abstraktset normikontrolli see süsteem ei tunne. - Selles süsteemis saab absoluutselt iga kohus leida, et seadus on konstitutsioonivastane, jätta see seadus kohaldamata ja kohaldada selle asemel konstitutsiooni, luues sisuliselt ise seaduse vastava kaasuse lahendamiseks.- Kuni apellatsiooni ei esitata, võib vabalt konstitutsioonivastast seadust kasutada.- Föderaalne ülemkohus ütleb viimase sõna vastuolu kohta – ta ei tunnista kehtetuks, vaid lihtsalt vastuolus olevaks – kohaldada ei saa, kuid kehtib.(Lisaks USA-le näiteks Rootsis, Norras)

17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit.

Austria-Kelseni süsteemi iseloomustab see, et on moodustatud eripädevusega konstitutsioonikohus tavaliste institutsioonikohtute kõrvale. Laiema leviku said konstitutsioonikohtud pärast II maailmasõda. Nende loomist põhjendati eeskätt sellega, et instantsisüsteemi kohtunikud ei ole suutelised hoomama abstraktsemaid konstitutsioonilisi küsimusi oma sellealase ettevalmistamatuse tõttu.

Konstitutsioonikohtute pädevus on riigiti erinev, kuid üldiselt võib välja tuua järgmised sarnasused:1. Sageli kui instantsikohtul tekib vaidluse lahendamisel probleem kohaldatava seaduse konstitutsioonilisusest, siis ta peatab

kohtumenetluse ja esitab konstitutsioonikohtule eelkotsustuse taotluse. Instantsi kohus saab vaidluse lahendamist jätkata alles pärast konstitutsioonikohtult eelotsustuse taotlusele vastuse saamist.

2. Nii mõnigi kord vaatlevad konstitutsioonikohtud asja läbi isiku enda kaebuse alusel. Eristatakse nn väikest konstitutsioonilist kaebust ja suurt konstitutsioonilist kaebust.Väike kon kaebus – kaebus, millega konstitutsiooniline küsimus tõstatatakse instantsikohtu eesSuur kon kaebus – esitatakse konstitutsioonikohtule endale.Eesti õiguskord tunneb väikest konstitutsioonilist kaebust.

3. Sageli antakse konstitutsioonikohtusse pöördumise õigus teatud riigiorganitele seaduse väljakuulutamise menetluses (ehk enne seaduse jõustumist).

18. Kuidas iseloomustaksite Eestis kasutatavat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse mudelit?

1992.a. PS järgi loodud Eesti kehtiv süsteem on nn segasüsteem. Instantsikohtute iga lüli saab ilma eelotsustust küsimata ise tunnistada seaduse konkreetse vaidluse lahendamise puhul PS vastaseks ja jätta selle kohaldamata, lahendades vaidluse sisuliselt. See on siin nn ameerikaliku süsteemi element. Täiesti originaalne Eesti puhul on aga see, et pärast seaduse kohaldamata jätmist on instantsikohus kohustatud enda lahendi saatma Riigikohtule. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalvekohtumenetluses seda, kas seadus on õigesti tunnistatud PS-vastaseks.

19. Mida kujutab endast konkreetne normikontroll, mida abstraktne normikontroll? Mida kujutab endast formaalne, mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll?

1. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Eestis saab abstraktset kontrolli algatada president, õiguskantsler ja KOV volikogu.

2. Formaalse kontrolli puhul vaadatakse, kas akti on vastu võtnud selleks pädev organ ja kas ta on järginud ettenähtud protseduure (n. vajalikku häälte enamust). Materiaalse kontrolli puhul vaadatakse akti sisu vastavust PS-le. Alati on mõistlik alustada formaalsest kontrollist, sest seaduse materiaalsel põhiseaduspärasusel pole mingit tähtsust, kui akt on vastu võetud ebapädeva organi poolt.

20. Mida kujutab endast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste ex tunc toime, mida ex nunc toime?

Ex tunc – põhiseaduse vastane seadus tunnistatakse kehtetuks algusest peale (kehtima hakkamisest peale). Lõpuleviidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab järgnema täielik restitutsioon, mis tähendaks selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasi pööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, sest tagasipööramine on juba tehniliselt üsna võimatu ja sisuliselt tekitaks õiguskindluse ja suurt kahju adressaatidele.

Ex nunc – põhiseaduse vastast akti ei rakendata põhiseaduse vastaseks tunnistamise hetkest.Tulevikus teiste isikute suhtes seda akti ei rakendata (ei oma tagasiulatuvat jõudu).

Eestis ei ole puhtalt ei üks ega teine

21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust.

Seadustes kõneldes eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja nn lihtseadusi. Konstitutsioonilistest seadustest kõneldakse 2-s tähenduses. 1. Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. 2. Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Romaani õigussüsteemiga maades nim konstitutsioonilisi seadusi orgaanilisteks seadusteks. Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse, aga ka muid valdkondi. Eesti puhul tavatsetakse konstitutsioonilisteks seadusteks lugeda PS §104 teises lõikes nim seadusi. N: rahvahääletuse seadus, VR Valitsuse seadus, riigieelarve seadusNende seaduste iseärasuseks on see, et neid saab vastu võtta ja muuta üksnes riigikogu vähemalt 51 poolthäälega. President enda seadlusega neid muuta ei saa (tõenäoliselt saaks neid ka rahvahääletusel muuta).

22. Täitevvõimu aktid riigiõiguse allikatena. Kuidas nimetatakse teoorias riigipea üldakte, kuidas valitsuse üldakte?

Täitevvõimu hulka kuuluvad nii riigipea kui valitsus. - Seaduse jõuga riigipea üldakte nim teoorias dekreetideks. Dekreetidega riigiõiguslike küsimuste lahendamine on lubatav, kui dekreet põhineb demokraatikus korras vastu võetud konstitutsioonil ja on antud konsitutsiooni raames. Erinevates õiguskordades kasutatakse dekreedi asemel vahel ka teistsugust terminoloogiat.

- Eesti president saab anda teatud tingimustel seaduse jõuga seadlusi. Kuna president ei saa seadusega muuta PS §104 loetletud seadusi, siis on tema seadluste võimalus tänapäevases Eestis praktiliselt võimatu.

- Valitsuse üldakte nim teoorias määrusteks. Demokraatlikes riikides ei peaks valitsuse määrustel riigiõiguse valdkondades erilist tähendust olema.

23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses.

Rahvusvahelise avaliku õiguse üldutnnustatud põhimõtete all mõistetakse selliseid norme, mille täitmine loetakse riigile kohustuslikuks. Teatud tingimustel võib ka muidu ratifitseerimisele kuuluv konventsioon omandada kohustusliku jõu ka nende riikide suhtes, kes seda ei ole ratifitseerinud, N: Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon.

Õiguse üldtunnustatud põhimõtetena tulevad kõne alla N: võrdne kohtlemine, proportsionaalsus, õiguskindlus, õiguspärane ootus, asja menetlemine mõistliku aja jooksul. Need põhimõtted on demokraatlikes riikides täiesti rakendatavad.

24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis?

Sõltuvalt sellest,milline on välislepingute siseriikliku rakendamise e. otsekohaldatavuse võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monoistlikku kuuluvaks.

1. Dualistilikule süst.-le on omane, et välislepingut ei saa riigile otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside (N: Inimõiguste Kohtu poole pöördumist) vahetult lepingu alusel.Dualistlikku süsteemi on kasutanud ka mitmed dem riigid N: Suurbritannia ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu olemasolust on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa inimõiguste kohtusse. Nende lepingute osas kasutavad need muidu dualistlikud riigid monoistlikku süsteemi.

2. Monistliku süsteemi puhul on välisleping siseriiklikult otse kohaldatav. Isik saab siseriiklikus kohtus tugineda vahetult välislepingule. Eesti kasutab monistlikku süsteemi. PS järgi kohaldatakse juhul kui vastuolus on riigikogus ratifitseeritud välisleping ja Eesti seadus, välislepingut. See PS formuleering ei nõua lepinguga vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist PSlikkuse järelvalve kohtumenetluse korras, seadus jääb lihtsalt kohandamata.

Eesti PS jätab lahtiseks paraku selle, mida kohaldada siis kui vastuolus on Eesti seadus ja nn lihtsustatud korras sõlmitud välisleping, see on leping, mis ei kuulu parlamendis ratifitseerimisele. Siin tuleks juhinduda põhimõttest, et siseriiklikult tuleks anda prioriteet Eesti seadusele. Lahtiseks jätab PS ka selle kuidas toimida siis kui vastuolus on ükskõik milline välisleping ja Eesti PS. PS üksnes keelab PS-ga vastuolus olevaid välislepinguid sõlmida. Riikide praktikas antakse sellisel juhtumil kohaldamise prioriteet PS-le, seda tuleks teha ka Eestis.

25. Millises õiguslikus vahekorras on Eestis põhiseadus, välisleping ja Eesti seadused?

PS järgi kohaldatakse juhul kui vastuolus on Riigikogus ratifitseeritud välisleping ja Eesti seadus, välislepingut. See PS formuleering ei nõua lepinguga vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist PSlikkuse järelvalve kohtumenetluse korras, seadus jääb lihtsalt kohandamata.

Eesti PS jätab lahtiseks paraku selle, mida kohaldada siis kui vastuolus on Eesti seadus ja nn lihtsustatud korras sõlmitud välisleping, see on leping, mis ei kuulu parlamendis ratifitseerimisele. Siin tuleks juhinduda põhimõttest, et siseriiklikult tuleks anda prioriteet Eesti seadusele.

Lahtiseks jätab PS ka selle kuidas toimida siis kui vastuolus on ükskõik milline välisleping ja Eesti PS. PS üksnes keelab PS-ga vastuolus olevaid välislepinguid sõlmida. Riikide praktikas antakse sellisel juhtumil kohaldamise prioriteet PS-le, seda tuleks teha ka Eestis.

26. Kirjeldage Eesti põhiseaduse, seaduste ja Euroopa liidu õiguse vahekorda. Kas Euroopa õiguse ja liikmesriikide õiguse vahekorra kirjeldamiseks sobib paremini mõiste "dualism" või mõiste "monism"?

EL õiguse olemusest tuleneb, et selle õiguse toimevaldkonnas kuulub kohaldamise prioriteet Euroopa õigusele. Selles valdkonnas ei tohi liikmesriik regulatsiooni vastolu korral Euroopa õiguse kohaldamise jätmist põhjendada isegi enda PS-ga. Kui siin tohiks kasut kategooriaid dualism ja monism, siis oleks siseriikliku õiguse ja Euroopa õiguse omavahelise vahekorra puhul tegemist aubsoluutse lõpule viidud monismiga.

Euroopa õigus jaguneb esmaseks õiguseks (lepingud) ja teiseseks (lepingute raames antud Euroopa institutsioonide ühepoolsed aktid, N: direktiivid ja määrused). Nii esmane kui ka teisene õigus on täitmiseks kohustuslik. Direktiivide puhul on aga mõned erisused. Nimelt peab liikmesriik direktiivi põhimõtted kodifitseerima siseriiklikus õiguses teatud tähtaja jooksul ja kohaldatakse siseriiklikku õigust võrreldes seda direktiiviga. Kui aga direktiiv on tähtajaks harmoniseerimata jäetud siis kuulub direktiiv pärast seda tähtaega otse kohaldamisele.

27. Mida kujutab endast poliitiline režiim?

Poliitiline reziim on 1 riigi tunnustest. Poliitilised reziimid jagunevad demokraatlikuks, liberaalseks, autoritaarseks ja totalitaarseks poliitiliseks reziimiks. Poliitiline reziim tähendab:1) neid tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse2) milline on isiku tegelik seisund ühiskonnas3) milline on isiku vahekord riigivõimuga

Poliitilist reziimi määratletakse eelkõige valitseva tegelikkuse kaudu, mitte kehtivate õigusnormide kaudu.

27.1. Millised on demokraatliku poliitilise režiimi tunnused?

1) Isik saab kasutada nii inimõigusi kui poliitilisi õigusi ja on olemas nende kasutamiseks ka reaalsed tagatised.Isik peab saama kasutada oma põhiõigusi ka siis, kui riik on jätnud andmata mingi põhiseadusest allapoole jääva seaduse. Selline põhiõiguste kasutamise võimalus pole aga absoluutne (N: ei saa valimisõigust teostada valimisseaduseta).2) Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine.Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism.Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu.3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine.

Liberaalse poliitilise režiimi tunnuseks on, et poliitilisi õigusi ja vabadusi tunnustatakse, aga tegelikkuses saab neid hüvesid kasutada ühiskonna vähemus. Enamusel pole nende õiguste kasutamine võimalik eeskätt vaesuse ja harimatuse tõttu, vahel ka valimistel rakendatava haridusliku ja varandusliku tsensuse tõttu. See režiim on omane eeskätt 19. sajandile. Tänapäeval tundub, et selline poliitiline režiim on Indias.

27.2. Millised on autoritaarse poliitilise režiimi tunnused?

1 Poliitilisi õigusi saab tegelikkuses kasutada ainult riigivõimu kontrolli all ja võimule meelepärases suunas (sõnavabaduse kasutamine teatud eesmärkidel)

2 Legaalse poliitilise opositsiooni tegevus on muudetud raskeks või lausa võimatuks. Vahel on lubatud ainult üks partei, vahel on tegeliku üheparteisüsteemi varjamiseks lubatud mõned vähetähtsad poliitilised parteid, mille tegevus peab olema kooskõlas valitseva partei kursiga (viimatinimetatud olukord oli omaaegses Saksa DV-s)

3 Parlamendivalimised võivad küll perioodiliselt toimuda, kuid kandidaatide ülesseadmine toimub riigivõimu kontrolli all. 4 Täitevvõim domineerib seadusandliku ja kohtuvõimu üle, kes täidavad täitevvõimu soove. Täitevvõim ise pole kontrollitav

teiste võimuharude poolt ja tegelikkuses pole mingit võimude lahusust isegi siis, kui seda ka teoorias tunnustatakse.

27.3. Millised on totalitaarse poliitilise režiimi tunnused?

- Totalitaarne poliitiline režiim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline režiim. - Totalitaarne režiim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad.- Teisitimõtlejaid represseeritakse. - Ei austata ka elementaarseid inimõigusi.

30. Mida kujutab endast absoluutne monarhia?

- Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas + annab seadusi. - Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. - Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). - Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei).

31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia?

1) Monarh on üksnes täitevvõimu eesotsas ega anna seadusi. Seaduste andmise õigus on parlamendil. Monarhil on aga vetoõigus parlamendis vastu võetud seaduste suhtes.

2) Monarh saab valitsuse moodustada ja ametist vabastada parlamendist mööda minnes. Parlament ei saa avaldada valitsusele umbusaldust.

3) Monarh saab parlamendi ennetähtaegselt laiali saata.Dualistlikud monarhiad olid Euroopas levinud kuni I Maalimasõja lõpuni

32. Mida kujutab endast parlamentaarne monarhia?

Valitsust ei saa moodustada parlamendist mööda minnes - valitsusel peab juba moodustamise hetkel olema parlamendi usaldus + edaspidi kogu oma tegevuse vältel.Parlament saab valitsusele igal ajal umbusaldust avaldada. Kui monarhil on seaduse väljakuulutamise õigus ja riigiametnike ametissenimetamise õigus, siis teostab ta seda õigust harilikult valitsuse ettepanekul, välja arvatud harvaesinevad erandjuhud.

33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik?

- Nim ka USA-tüüpi vabariigiks- Lähemalt võib dualistlikku (presidentaalset) vabariiki iseloomustada järgmiselt:

1) Kõikide võimuharude mandaadi päritolu on erinev.

Kongress saab mandaadi otsestel valimistel rahvalt, kusjuures iga deputaat saab mandaadi ainult oma osariigist. President valitakse rahva poolt valijameeste kaudu. Sellega omandab president toetuse mitte ainult osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul.

2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve, mida saab algatada ainult administratsioon. Presidendil on aga Kongressis vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus. Harilikult saab parlament sellise veto tagasi lükata 2/3 häälteenamusega.

3) Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust. Kongress saab täitevvõimu ametnikke (ka presidenti) tagandada ainult “impeachment”i menetluse korras. (Impeachmentile võib järgneda kohtu alla andmine. Impeachmenti menetlus peab alguse saama Kongressi Esindajate Kojast (alamkojast). Menetluse algatamiseks on vaja 2/3 alamkoja liikmete häältest. Seejärel läheb menetlus Senatisse, kus menetlus toimub kriminaalmenetluse reeglite järgi. Senati istungit juhatab selles menetluses Ülemkohtu esimees).

4) President on kogu täitevvõimu ehk administratsiooni juht ning sõjaväe ülemjuhataja. Peaministri ametikoht puudub. Valitsus on presidendi juures faktiliselt ainult nõuandva organi staatuses, sest valitsuse aktid vormistatakse presidendi aktidena. Presidendi aktid omavad tähtsust üksnes täitevvõimu raames.

5) Kongressi ja presidendi tegevuse konstitutsioonilisust kontrollib sõltumatult tegutsev Föderaalne Ülemkohus. Ülemkohtu sõltumatus pole küll absoluutne, sest tema liikmete arv pole seadusega kindlaks määratud ja president saaks Senati nõusolekul uusi liikmeid nimetada, kui ta on rahulolematu ülemkohtu otsustega.

Presidentaalse riigi mudeli juures omab president suurt võimu, kuid tegelikult saab ta seda realiseerida ainult siis kui tema parteil on Kongressis enamus.

34. Mida kujutab endast poolpresidentaalne vabariik?

Poolpresidentaalset vabariiki iseloomustatakse enamasti Prantsusmaa V Vabariigi mudeli järgi, sätestatud 1958. aasta konstitutsioonis. Poolpresidentaalse vabariigi tunnusteks loetakse:1) President on kogu täitevvõimu eesotsas , ehkki on eraldi olemas ka peaministri instituut. President võib soovi korral juhatada

valitsuse istungeid2) President saab soovi korral moodustada valitsuse parlamendi usalduseta.

Juba ametis olevale valitsusele saab parlament avaldada umbusaldust. Samas võib aga president valitsuse moodustamisel kasutada ka parlamentaarset teed.

3) Presidendil on õigus omal äranägemisel parlament laiali saata ja välja kuulutada parlamendi ennetähtaegsed valimised 4) Presidendil on parlamendi aktide suhtes vetoõigus . Parlament saab aga tavalisest suurema häälteenamusega kummutada

presidendi veto. 5) Presidendil on õigus omal äranägemisel panna seadusi referendumile . Selliselt talitades vastandab ta end parlamendile ja

pöördub parlamendist mööda minnes otse rahva poole.6) Presidendil on õigus anda seaduse jõuga õigusakte (ordonantse)

Sellise poolpresidentaalse mudeli juures on presidendi võim tegelikult suurem kui USA-tüüpi presidentaalse mudeli puhul. Oma väga suurt võimu saab president tegelikult kasutada ainult siis, kui tema parteil on parlamendis enamus ja see enamus toetab presidendi poliitikat.

Eestis kasutati analoogilist mudelit aastatel 1938-40. Sarnane oli ka Eestis 1933. aasta põhiseaduse parandustega muudetud põhikord. Sarnast mudelit kasutab praegu Venemaa. Põhiline erinevus on selles, et Venemaa president ei saa peaministrit parlamendiväliselt nimetada.

35. Mida kujutab endast nõukogude vabariik?

1) Rahva esindusse seati kandidaate üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel. 2) Kandidaatide ülesseadmine toimus kompartei organite kontrolli all. Ülesseatud kandidaatide ja jagatavate mandaatide arv oli

sama (üles seati ühele saadikukohale vaid üks kandidaat). 3) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil ning selle

võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle4) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt.5) Seaduse jõuga üldakte andis suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva

esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti Ülemnõukogus ei toimunud

6) Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all. 7) Võimude lahusust praktikas polnud. Teoorias võimude lahususe puudumist põhjendati ja eitati.

36. Mida kujutab endast monokraatlik vabariik?

Monokraatlikku vabariigi on rakendatud Aafrika ja mõnedes Aasia riikides. Selle tunnusteks on:1) Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli2) Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke lubatud partei3) Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga4) Kogu parlamendi tegevus toimub riigipea kontrolli all, kellel on õigus parlamenti oma suva järgi laiali saata

37. Millised on unitaarriigi traditsioonilised tunnused?

Unitaarriik on 1 riikliku korralduse vorm.Unitaarriigi traditsioonilisteks tunnusteks on:1. Riigil kui tervikul on konstitutsioon. Riigi koostisosadel konstitutsioon puudub2. Riigis kui tervikus on üks ühine kodakondsus3. Riigis on üksainus valitsus, parlament, ühtne seadusandlus ja ühtne kohtusüsteem4. Riik jaguneb administratiivseteks piirkondadeks, millel pole oma kodakondsust, seadusandlikku organit, valitsust ning omaette

seadusandlust ja kohtusüsteemi - unitaarriigi koostisosade riiklust ei tunnustata.

38. Millised on föderaalriigi traditsioonilised tunnused?

1. On föderatsiooni kui terviku föderaalkonstitutsioon ja föderatsioonisubjektide ehk osariikide enda konstitutsioon . Osariikide konstitutsioon peab olema kooskõlas föderaalkonstitutsiooniga ja osariikide konstitutsioon võetakse vastu osariigi tasemel kas parlamendi või rahva poolt.

2. On üks föderaalkodakondsus. Föderatsiooni kodanikeks on kõik föderaalriigi kodanikud. Eristatakse ka osariigi kodakondsust. Sageli seda aga pole. Tihti tähendab paiksustsensust valimistel.

3. Kõrvuti föderaalseadusandluse, -parlamendi ja -valitsusega on igal osariigil oma seadusandlus , parlament ja valitsus. Küllalt sageli eksisteerivad veel paralleelselt föderaalne kohtusüsteem, mis kohaldab föderaalseadusi, ja osariikide kohtusüsteem, mis kohaldab osariikide seadusi.

4. Föderaalriikidele on omane kahekojaline parlament, mille teist koda loetakse föderatsiooni subjektide ehk osariikide esindusorganiks (näiteks Saksamaa Bundesrati - esindab osariike - kuuluvad iga liidumaa valitsuste esindajad, keda nimetab liidumaa; USA Senatisse kuulub igast osariigist 2 senaatorit sõltumata osariigi suurusest).

Föderaalriigi puhul on oluline ja praktikas vaidlusi tekitav föderatsiooni ja osariikide seadusandliku pädevuse määratlemine !!

39. Mida kujutab endast unitaarriigi autonoomne piirkond? Milline on autonoomsete piirkondadega unitaarriigi ja föderaalriigi põhiline erinevus?

Unitaarriigi autonoomne piirkond on tekkinud unitaarriikides, kus on riikliku rahvusliku autonoomiaga piirkondi. Tegelikkuses ongi ähmastunud autonoomse piirkonnaga unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus. Autonoomse piirkonnaga unitaarriigiks on Euroopas Soome (Ahvenamaa), Hispaania, Suurbritannia.Tänapäeval on autonoomiaga unitaarriigi autonoomsete piirkondade seisund hakanud muutuma väga sarnaseks föderaalriigi osariikide omaga. On ainult kaks põhierinevust föderatsiooni ja autonoomse piirkonna vahel:

1) autonoomse piirkonna riiklust ei tunnustata ka siseriiklikult2) föderatsiooni subjektil on konstitutsioon mille ta ise vastu võtab; unitaarriigi autonoomne piirkond tegutseb

autonoomiaseaduse alusel, mille on andnud keskvõim. Seda erinevust vähendab aga asjaolu, et osariigi konstitutsioon peab olema kooskõlas föderaalkonstitutsiooniga.

40. Mida kujutab endast õigusriik?

Õigusriigist on kõneldud kahes tähenduses. 1) Õigusriik kui igasugune riik, mida valitsetakse selles riigis kehtivate seaduste järgi, sõltumata seaduste sisust ja isiku õiguslikust seisundist ühiskonnas. Sellise käsitluse järgi oleks õigusriigiks ka totalitaarne või autoritaarne riik, kes järgib oma seadusi. 2) Õigusriik kui riik mida valitsetakse selles riigis kehtivate seaduse ja õiguse järgi, pöörates tähelepanu ka seaduste sisule ja isiku õiguslikule seisundile ühiskonnas. (tänapäevane käsitlus)

Saksa põhiseaduses õigusriigi määratlus: seadusandlus on seotud konstitutsioonilise korraga ning täitevvõim ja õigusemõistmine seaduse ja õigusega - ka seadusandja pole oma tegevuses vaba. Seotus seaduse ja õigusega tähendab seda, et õigus on seadusest laiem, hõlmates õiguse üldpõhimõtteid. Kui seadus on kooskõlas põhiseadusega, kuid on vastuolus õigusega, siis saab selle seaduse konstitutsioonikohtulikus korras tunnistada põhiseaduse vastaseks.

Õigusriigi tunnused:1. Inimõiguste ja poliitiliste vabaduste tunnustamine ja nende kaitsmise reaalne võimalus sõltumatu kohtu kaudu2. Õiguse ülimuslikkus kogu kirjapandud seadusandluse, sealhulgas konstitutsiooni üle, ning konstitutsioonist allpool olevate

õigusaktide allutatus konstitutsioonile ning tegelik võimalus sellise kooskõla kontrollimiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks3. Nii seadusandliku kui täitev- ja kohtuvõimu tegevuse allutatus õigusele ja seadusele. Ka seadusandja on oma tegevuses seotud nii

konstitutsiooni kui õigusega4. Võimude lahusus, millest kõneldakse kahes tähenduses:

a) Võimude lahusus institutsionaalses mõttes – seadusandlik võim võtab vastu seadusi, täitevvõim korraldab seaduste täitmist ja kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. See ei tähenda aga seda, et ükski võimuharudest üldse ei tohiks tegeleda teise võimu tegevusvaldkonda kuuluvaga. b) Võimude lahusus personaalses mõttes - üks ja sama isik tohib olla üheaegselt olla ametis ainult ühe ja sama võimuharu raames. Alati pole sellest põhimõttest järjekindlalt kinni peetud (N:UK-s)

41. Mida kujutab endast sotsiaalriik?

Riigi lugemine sotsiaalriigiks tähendab üldjoontes, et riik püüab teenida ühiskonna sotsiaalseid vajadusi ja minimiseerida põhjendamatuid sotsiaalseid erinevusi.Sotsiaalriigi põhimõte on alati seotud isiku vabaduste teatud piiramistega nõrgema kasuks ja sotsiaalsete garantiide loomisega.Näiteks Itaalia Põhiseaduse määratlus sotsiaalriigist: Vabariigi eesmärgiks on kõrvaldada sellised takistused majanduslikus ja sotsiaalses elus mis piiravad inimeste vabadust ja võrdsust ning segavad inimese isiksuse täielikku arengut ja kõigi töötajate efektiivset osalemist poliitilises, majandusliku ja sotsiaalsfääris. Eestis on sotsiaalriikluse põhimõte sätestatud põhiseaduse §-s 10.

Sotsiaalriigi tunnused on:1. Riik sekkub majanduse juhtimisse sotsiaalsetest huvidest lähtudes . See ei tähenda riigi totaalset sekkumist, vaid mõistlikku

regulatsiooni 2. Püütakse umbkaudu võrdselt jagada nii hüvesid kui majanduslikke raskusi erinevate ühiskonnakihtide vahel .3. Isiku õigus nõuda riigilt hädavajaliku elatusmiinimumi kindlustamist . Riik peab tagama isikule normaalsed elamistingimused,

kuid seda mitte ilmtingimata tasuta. Ta peab tegelema vajalikul määral kommunaalteenustega, hariduse, tervishoiu, sotsiaalkindlustuse ja töölepaigutusega.

4. Sotsiaalne maksupoliitika vähendamaks põhjendamatuid erinevusi - maksusüsteemidest peetakse sotsiaalriigile sobivamaks progressiivset maksusüsteemi.

42. Mida kujutab endast üheparteisüsteem, mida kaheparteisüsteem, mida mitmeparteisüsteem?

See millise süsteemiga on konkreetses riigis tegemist, ei sõltu otseselt parteide arvust ühiskonnas, vaid sellest mitu parteid on pikema ajaperioodi jooksul tegelikult võimul.

I Üheparteisüsteemi puhul on pidevalt võimul üksainus partei. Harilikult ongi sellises riigis ainult üks legaalne partei. (Erandiks on Hiina, aga seal jubinad võimu ei saa) Üheparteisüsteemi puudusteks on:

1) Tegelikke valimisi pole sest pole võimalust valida erinevate platvormide vahel 2) Partei ja riigiaparaadid kasvavad kokku 3) Otsuste tegemine on koondatud parteiorganite kätte 4) Kaob tegelik erinevus partei eelarve ja riigieelarve vahel 5) Ülejäänud mitteparteilised ühiskondlikud organisatsioonid on allutatud parteile 6) Kannatab seaduslikkus ja inim- ning kodanikuõigused, sest puudub reaalne kaitsemehhanism7) Ühe partei ideoloogia muutub riigi ametlikuks ideoloogiaks

II Kaheparteisüsteemi puhul on kaks suurt üksteist võimul perioodiliselt vahetavat parteid. Teised parteid võivad küll eksisteerida kuid neil pole reaalselt lootust saada võimule. (N:USA)Kaheparteisüsteemi eelisteks on, et see süsteem :

1) Võimaldab tavaliselt moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse, keda ei seo mingid piiravad koalitsioonilepped ja nendest lepetest tulenev valitsuse volituste ennetähtaegse lõppemise oht. Selline valitsus saab harilikult töötada kogu oma normaalse volituste aja kuni parlamendi uue koosseisu valimiseni. Ta saab ellu viia oma kindlat programmi. Ennetähtaegsete parlamendivalimiste võimalus on väike.

2) Süsteem on efektiivne demokraatia kaitsevahendina. Äärmustlike vaadetega poliitilistel parteidel lastakse vabalt tegutseda, kui nad teevad seda konstitutsioonilise korra raames. Nad pääsevad ka parlamenti, kuid mitte valitsusse.

III Mitmeparteisüsteemi puhul on oluline see, et valitsuse moodustamisel osaleksid pikema ajaperioodi jooksul vähemalt kolm parteid. Oluline on riigis tegutsevast vähemalt kolmest parteist vähemalt kaks moodustaksid valitsuse. Mitmeparteisüsteem on seotud koalitsioonivalitsustega.

Mitmeparteisüsteemi eelisteks on: 1) Valitsuse poliitika ei ole ainult ühe partei poliitika, vaid kajastab poliitiliste vaadete suuremat spektrit. 2) Moodustatavasse uude valitsusse satub koalitsiooni lagunemisel sageli paratamatult ka üks eelmise koalitsiooni osaline.

Tema valitsuses esindatud vaadete näol säilib teatav järjepidevus ja ühelt valitsusele teisele üleminek on pehmem.

Mitmeparteisüsteemi puudusteks on: 1) See süsteem annab võimaluse tulla võimule ka äärmuslike vaadetega parteidel, kui keegi on nõus neid võimu nimel

koalitsiooni võtma. 2) Valitsused võivad olla ebastabiilsed (näiteks Itaalias pole pärast II Maailmasõda ükski valitsus olnud ametis parlamendi

volituste tähtaja lõpuni)

On domineeriva parteita (valitsuses enamvähem võrdsed parteid) ja domineeriva parteiga (valitsuses 1 tugev partei ja mõni pudin) mitmeparteisüsteem. (I Itaalias N)

43. Milleks on vaja õiguslikult reguleerida poliitiliste parteide finantseerimist?

Parteide finantseerimise õiguslik regulatsioon on vajalik peaasjalikult kolmel põhjusel:1) valimiskampaaniate kulud on hakanud kasvama ja võivad võtta niivõrd ebamõistliku suuruse, et hakkavad takistama väikeparteide võimalust saada oma esindus parlamendis. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus märgatav osa valijakonnast jääb parlamendis esindamata 2) järsult on kasvanud äriringkondade huvi ja poliitiline aktiivsus. Nad on hakanud valimisi üha rohkem finantseerima. See võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus äriringkondade toetust mitteomavad parteid ei pääse parlamenti ja nende valijad jäävad esindamata. Parlament hakkab liialt kajastama äriringkondade spetsiifilisi huve.3) poliitilise võimu korrumpeerumise oht- korrumpeerunud võim kaotab autoriteedi ja valijate usalduse. Selle tulemusena võib võimule tulla populistlik äärmuslike vaadetega protestipartei.

Parteide õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on seada piirid rahasumadele, mida valimistel kulutatakse, ja kaitsta sel teel kõigi võimalust reaalselt osaleda poliitilise võimu kujundamisel ja kaitsta sellega traditsioonilisi demokraatia institutsioone.

44. Mida kujutab endast aktiivne valimisõigus, mida passiivne valimisõigus?

Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida.Passiivne valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida, õigust olla valitud ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid.

45. Mida kujutab endast vabade valimiste printsiip passiivse, mida aktiivse valimisõiguse teostamisel? Mis on kohustuslik vootum?

Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse teostamisel. 1) Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistel mitteosalemist nimetatakse absentismiks. Absentismi kõrge protsent näitab valijate ükskõiksust või protestimeelsust. Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijat tohib mõjutada ainult lubatud valimiskampaania käigus lubatud valimispropaganda vahenditega. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. 2) Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Passiivse valimisõiguse vaba teostamisega oleks vastuolus mitte ainult sunni ja ähvarduste kehtestamine, vaid ka muud selle õiguse kasutamist ebaproportsionaalselt takistavad vahendid, eeskätt ülemäära suur valimiskautsjon või valimiskünnis.

Valimiste vabadust võib rikkuda nn kohustuslik vootum, st kohustuslik osavõtt hääletamisest . Nii mõnelgi pool on seadusandluses fikseeritud valimistest osavõtu kohustuslikkus (N: Itaalias kohustuslik, aga karistust pole; Kreekas ja Türgis mitteminemise eest karistus kuni vabadusekaotuseni).Valimisest osavõtu kohustuslikuks tegemisega saavutatakse valimistest osavõtu kõrge protsent. Samas ei pruugi kohustuslike valimiste korral valija olla huvitatud mitte sellest, keda valida, vaid valimaminemisest kui sellisest. Võib kaasneda valijate ükskõiksus.

46. Mida kujutab endast üldine valimisõigus? Milline tähendus on üldises valimisõiguses valimistsensustel?

Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Harva on üldriiklikele valimistele lubatud ka isikuid, kes pole vastava riigi kodanikud. (N: Uus-Meremaa on erandlik). Sagedamini saavad mittekodanikud osaleda kohalikel valimistel.

Üldisest valimisõigusest tehakse tihti erandeid valimistsensuste kehtestamise abil (tsensus – tingimus millele valija või kandidaat peab vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis. Kui konstitutsioon tsensust ei sätesta, siis peab konstitutsioon sätestama seadusandjale selge volitusnormi valimistsensuste kehtestamiseks. Alati pole valimistsensuste kehtestamisel sellest reeglist kinni peetud ka demokraatlike riikide praktikas.

47. Mida tähendab mõiste "otsesed valimised", mida mõiste "kaudsed valimised"? Keda valitakse Eestis otsestel, keda kaudsetel valimistel?

Valimised jagunevad otsesteks ja kaudseteks. Otseste puhul valib rahvas vahetult kas mingi ainuisikulise riigiorgani (näiteks presidendi, Iisraelis isegi peaministri) või kollegiaalse rahvaesinduse (parlamendi).

Kaudsetel valimistel valivad isiku või esindusorgani kas spetsiaalselt selleks valimiseks valitud valijamehed (USA-s presidendi valimise puhul) või mingi teine rahva poolt otse valitud esindusorgan (tavaliselt parlament, eesti presidendi valimisel Riigikogu või valijameeste kogu).

48. Mida tähendab ühetaolisuse printsiip aktiivse valimisõiguse puhul ja selle seos valimisgeomeetriaga? Mida tähendab ühetaolisuse printsiip passiivse valimisõiguse puhul ja mida tähendab kuriaalne valimissüsteem?

Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja et erinevate valimisringkondade valijate häältel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Ühetaolisuse printsiibiga on vastuolus nn valimisgeomeetria, mille korral ühe ja sama mandaatide arvuga valimisringkondades on valijate arv oluliselt erinev, mistõttu on oluliselt erinev ka nendes ringkondades antavate häälte kaal. RKVS järgi tähendab ühetaoline valimisõigus seda, et Riigikogu valimistel on igal valijal üks hääl.

Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Ühetaolisuse printsiibi tagamiseks saab kehtestada ka piiranguid valimiskampaania käigus kulutatava raha suurusele. Ühetaolisuse printsiibi piiramiseks peavad aga olema mõjuvad põhiseaduslikud põhjused.Võrduse (ühetaolisuse) põhimõttega on vastuolus ka kuriaalse valimissüsteemi rakendamine (tuleneb ladinakeelsest sõnast “curia”, mis tähistas elanikkonna jaotust vanas Roomas). Selle süsteemi korral reserveeritakse teatud arv parlamendikohti mingile sotsiaalsele grupile, ülejäänud kohad valitakse rahva poolt (N: Hiinas on teatud arv parlamendikohti reserveeritud sõjaväelastele; Bangladeshis umbes 1/10 kohti naistele). Kuriaalne valimissüsteem on oluline võrdse valimisõiguse rikkumine siis, kui märgatav osa parlamendist moodustatakse selle süsteemi alusel. (N: on Indoneesia 500-kohalises parlamendis sõjaväelastele eraldatud 100 kohta.)

49. Nimetage valimistsensusi.

Ajaloos tuntud põhilised valimistsensused on: 1) Vanusetsensus. Parlamendivalimistel on aktiivse valimisõiguse puhul vanusetsensus harilikult madalam kui passiivsel.

Valdavalt on aktiivse valimisõiguse iga 18 aastat, harvemini 16 (Nikaraagua, Kuuba, Brasiilia) või siis 19-21. Kandidaadile esitatav vanusenõue on harilikult kõrgem – 21-23. Tavalisest kõrgem on vanusetsensus riigipeale – alates 35-st eluaastast (USA). Eestis on Riigikogu valimistel aktiivne valimisõigus 18 aastaseks saanutel ja passiivne 21 aastaseks saanutel . Presidendikandidaat peab Eestis olema vähemalt 40. Kandideerimise maksimaalset vanust pole praktiliselt kuskil kirjas.

2) Paiksustsensus. Nõutakse, et isik on riigis või selle mingis piirkonnas elanud teatava aja (N: USA presidendiks kandideerija peab olema USA territooriumil 14 aastat elanud)

3) Kodakondsuse nõue. Vastava riigi kodakondsusse kuulumine on riiklikel valimistel tavaline tingimus. Mõnikord nõutakse, et isik oleks olnud teatud aja selle riigi kodakondsuses. Vahel on passiivne valimisõigus seatud sõltuvusse kodakondsuse omandamise viisist. N: USA ja ka Eesti presidendiks saab valida ainult isiku kes on sünniga omandatud vastava riigi kodakondsuse.

4) Varanduslik tsensus. Valimisõiguse teostamiseks pidi inimene teatud suuruses vara omama või makse tasuma. Tänapäeval seda tsensust praktiliselt ei rakendata - tegemist on ebademokraatliku nähtusega. Varem leiti, et inimene, kes ei suuda endale hankida mingit minimaalset varandust, pole suuteline ka riiki valitsema.

5) Keeletsensust on kasutatud passiivse valimisõiguse piiramisel. Tänapäeval seda tsensust praktiliselt ei rakendata, erandiks on näiteks Ukraina. Tavaliselt on riigikeelt oskamata lihtsalt võimatu saada valitud. Ka on riigikeele oskus küllalt sageli vähemalt praktikas naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik) tingimuseks.

6) Hariduse ja kirjaoskuse nõudega on seostatud passiivset valimisõigust. Tänapäeval on seda tehtud ainult Aafrikas. Brasiilias nõutakse et, saadikukandidaat oskaks riigikeeles lugeda ja kirjutada

7) Soolist tsensust on rakendatud nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse puhul. Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. Euroopas kaotas soolise tsensuse viimase riigina Šveits 1970-ndate aastate algul.

8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama

9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust.

10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. N: Prantsusmaal nii mõndagi.

50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum?

1) Referendum on valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine.

Kõrvuti mõistega referendum kasutatakse ka mõistet plebistsiit. Nende tähendus erinevates õiguskordades on erinev. Näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks, referendumi oma mitte.

- Korralduslikult sarnane valimistega. - Referendumit võidakse kasutada väga erinevatel eesmärkidel. N: ja enamasti soovitakse rahva enamuse toetust mingile otsusele. On ka palju näiteid ebademok riikidest, kus soovitakse rahva näiline toetus oma poliitikale.- Väga kulukas- Mõttekas ja otstarbekas kasutada riikides, kus on pikaajalised referendumi traditsioonid. N: Sveits- Liigitatakse:* Kohustuslikud ja fakultatiivsed referendumid (mida peab, mida mitte referendumil otsustama N: Eestis PS 1. ja viimase ptk muutmiseks r. kohustuslik.. samas sätestatakse ka see, mida ei tohi panna enamasti)* Kohustavad ja soovituslikud referendumid (kohustavate tulemused riigivõimule kohustuslikud – N: Eestis rahvahääletus, soovituslike e konsultatiivsete käigus selgitatakse rahva arvamust, aga tulemus pole võimule siduv – N: Eestis konsultatiivse vastand rahvaküsitlus – ei reguleeri ükski akt – RK märkinud)* Konstitutsioonilise referendumiga muudetakse konstitutsiooni või võetakse vastu konstitutsioon. * Tühistava referendumiga puhul tühistatakse mingi seadus (rahva vetoks). Ratifitseerival referendumil toimub seaduse vastuvõtmine. * Petitsiooniline referendum ja riigivõimu poolt algatatud referendum. (Enamasti II variant – riigivõim, vahel aga hääleõiguslike kodanike grupi otsustada – selle reeglid seaduses täpselt kirjas – sarnased rahvaalgatuse reeglitega). - Oluline on referendumile pandav küsimus (selged jah/ei vastustega küsimused)

2) Rahvaalgatus seisneb teatud suurusega valijate grupi poolt seaduseelnõu esitamises. - Seaduseelnõu vastuvõtmine või tagasilükkamine või selle referendumile panek on aga parlamendi otsustada. - Tavaliselt on seadusega kehtestatud rahvaalgatuse korraldamise väga täpsed reeglid. Kõigepealt määratakse kindlaks, mitme hääleõigusliku kodaniku allkirja on rahvaalgatuseks vaja (Šveitsis 50 tuhat, 1992. a PS rakendamise seadus Eestis nõudis PS muutmiseks 10 tuhande hääleõigusliku kodaniku tahet). - Vahel nõutakse et hääli tuleb koguda riigi mitmest piirkonnast, et välistada mingi piirkonna spetsiifilistele huvidele vastava seaduse laiendamist tervele riigile (Brasiilias näiteks nõutakse allkirjade kogumist 5 osariigist; kokku on Brasilias osariike umbes 30). - Veel nõutakse, et referendumile pandav eelnõu peab vastama normitehnilistele nõuetele. - Määratakse seadusega kindlaks tähtaeg, mille jooksul tuleb koguda nõutav arv hääli.- Määratakse kindlaks kohad, kus tohib allkirju koguda.- Kehtestatakse allkirjade kogumislehtede kohustuslikud vormid ja nõutakse et iga algatuse toetaja kannaks lehele teda identifitseerida võimaldavad andmed.

Üldriiklikul tasandil on rahvaalgatus lubatud mitte eriti paljudes riikides. Ta on lubatud näiteks Austrias, Hispaanias, Šveitsis, Itaalias.

51. Mida kujutab endast majoritaarne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused, millised puudused?

Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse.

- Majoritaarne valimissüsteem on harilikult soodne suurtele parteidele ja ebasoodne väikestele. Ta annab sageli võimaluse moodustada stabiilne ühepartei enamusvalitsus. - Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. - Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistõttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis.

Majoritaarse valimissüsteemi liigid:

1) Suhtelise häälteenamusega majoritaarne valimissüsteem on majoritaarse süsteemi kõige lihtsam variant. Selle puhul saab ringkonnas jagatava mandaadi see, kes sai teistest rohkem hääli. See kuipalju ta hääli sai, pole enam tähtis. Sellele süsteemile on omane efektiivsus selles mõttes, et kohe on selge, kes osutub valituks ja mingeid lisavoorusid tavaliselt pole enam tarvis korraldada. See süsteem on ebaefektiivne ainult siis, kui kaks kandidaati said ühepalju hääli. Sel puhul tuleb korraldada kas teine voor või jagada mandaat kahe kandidaadi vahel mingil muul viisil, näiteks anda mandaat sellele, kelle kandidatuur registreeriti varem või kes on vanem. See süsteem on küllalt ebasoodne väikestele ja keskmistele parteidele.

2) Absoluutse häälteenamusega majoritaarse süsteemi puhul on valituks osutumiseks vaja saada vähemalt 50% + 1 häältest. Vajalik häälte arv võib olla kindlaks määratud erineval viisil. Näiteks võidakse nõuda ,et oleks kogutud vähemalt 50% + 1 kõigi valijateks registreeritud isikute häältest. Seda kui kõige rangemat süsteemi praktiliselt ei rakendata. Teiseks on võimalik nõuda, et kogutaks üle poole valimistest osavõtjate häältest. Kolmandaks, kõige leebemaks, variandiks on lugeda valituks see, kes kogus üle poole kehtivatest häältest. Kolmas variant on parim, sest siis jäetakse arvestusest välja rikutud bülletäänid. Absoluutse häälteenamusega majoritaarse valimissüsteemi järgi on küllalt sageli kehtestatud valimistest osavõtjate miinimumarv selleks, et lugeda valimised toimunuks. Selle süsteemi eelis on see et valituks saab alati see, keda toetab ringkonna tegelik enamus, kas või 1 häälega. Süsteemil on tavaline majoritaarse süsteemi puudus – kõik ülejäänud hääled lähevad kaotsi.

Selle süsteemi spetsiifiliseks puuduseks on valimiste sagedane ebaresultatiivsus, mille tõenäosus on seda suurem, mida enam on konkureerivaid kandidaate. Ebaresultatiivsuse oht on väiksem kui enamust arvutatakse kehtivatest häältest. Ebaresultatiivsusest jagusaamiseks korraldatakse esimese valimisvooru luhtumise korral teine voor, kuhu lubatakse tavaliselt esimeses voorus kaks enim hääli saanud kandidaati.

Selle süsteemi ebaresultatiivsusest üle saamiseks on ka teine võimalus ja seda juba üheainsa valimisvooruga. Selleks on alternatiivse hääletamise korraldamine, kus iga valija saab ühe bülletääni, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed. Sel puhul seab hääletaja kandidaadid ritta selles järjekorras, keda ta eelistab parlamendis näha, ta paneb iga kandidaadi nime taha järjekorranumbri, mõne kandidaadi taha võib ta jätta selle panemata. Kui 1 ei saa piisavalt hääli kokku, siis vaadatakse teist valikut jne.

3) Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarse süsteemi puhul on valituks osutumiseks vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Kvalifitseeritud häälteenamuse suurus on erinev, igatahes suurem kui 50 % + 1 häältest, näiteks 2/3. Praktikas kasutatakse sellist varianti küllalt harva. Süsteemi eelis on see et valituks osutumiseks on vaja tõesti väga suurt toetust ja suhteliselt vähe hääli läheb kaotsi. Kuna esimeses voorus valituks osutumine on ebatõenäoline, siis kasutatakse ka siin teist või isegi kolmandat vooru ja alternatiivset hääletamist (see on kandidaatide reastamise põhimõtet).

52. Mida kujutab endast proportsionaalne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused, millised puudused?

Mandaat – poliitiline nõudlus teatud huvisfääris...

Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatidele antud häälte arvule. Proportsionaalsuse põhimõte on seotud ühetaolisuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte järgi annavad valijad hääli erakondade või valimisliitude valimisnimekirjadele. Nimekiri saab parlamendikohti proportsionaalselt neile antud häälte arvule. Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole vastuolus mõõduka suurusega valimiskünnise (näiteks erakonnale 5%, valimisliidule 7%) kehtestamine, sest see võimaldab vältida proportsionaalse süsteemi rakendamise negatiivset tagajärge - parlamendi killunemist pisifraktsioonideks. Proportsionaalse valimissüsteemi eeliseks on see, et nende häälte arv, mis läheb kaotsi, on väiksem kui majoritaarse valimissüsteemi puhul. Tänu sellele annab proportsionaalne valimissüsteem väikestele ja keskmise suurusega parteidele majoritaarse süsteemiga võrreldes suuremaid võimalusi pääseda parlamenti. Seepärast väljendab proportsionaalse valimissüsteemi abil valitud parlamendi koosseis paremini valijaskonna poliitilisi eelistusi. Proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks on see, et sellise süsteemi rakendamisel võib parlamenti pääseda suur arv parteisid, mistõttu ei pruugita suuta moodustada stabiilset ja pikaealist valitsust. Valijate silmis võib proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks olla ka selle keerukus ja see, et isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Eesti PS § 60 lg 1 sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi, välistades sellega majoritaarse valimissüsteemi rakendamise.

Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel võivad tulemused erineda sõltuvalt sellest millist proportsionaalse süsteemi varianti rakendatakse. Erinevate variantide rakendamisel pole aga tulemused nii drastiliselt erinevad kui majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi vahel. Kõikumised võivad olla suhteliselt väikesed või isegi puududa.VT MANDAATIDE JAGAMIST ORIGINAALIST!

Proportsionaalsete valimissüsteemide puhul eristatakse avatud nimekirju ja suletud nimekirju ning vahel kasutatakse panassaaži. Suletud nimekirja puhul hääletab valija nimekirjas oleva mingi kandidaadi poolt ilma, et ta saaks midagi muud teha. Avatud nimekirja puhul aga on valijal võimalus kandidaate oma eelistuste järgi järjestada. Panassaaži puhul võib valija jagada enda hääli erinevate nimekirjade vahel või isegi lisada nimekirja uusi kandidaate.

53. Parlamendi mõiste. Milles seisneb rahvaesinduse kontseptsioon?

Parlament- üldriiklik või föderaalriigi osariigi (ka unitaarriigi autonoomse piirkonna) rahvaesindusorgan, kelle peamiseks ülesandeks on võimude lahususe tingimustes teostada seadusandlikku võimu. Parlamendi esinduslik iseloom seisneb selles, et ta on määratud väljendama rahva huve ja tahet.

Rahvaesinduse kontseptsioon töötati välja juba 18-19 sajandil. Rahvaesinduse kontseptsiooni järgi: 1) peab rahva esinduse vormi kehtestama konstitutsioon 2) rahvas on küll suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu esindusorgan (parlament)3) parlamendi liikmed tuleb valida rahva poolt 4) parlamendi liige esindab kogu rahvast, mitte ainult enda valijaid

Parlamendi pädevuse liikideks on: 1. seadusandlik pädevus, so õigus teostada legislatiivfunktsiooni, võtta vastu seadusi. Siin tuleb aga eristada seadusi formaalses ja

materiaalses mõttes. Seaduseks formaalses mõttes on parlamendi (ka rahva poolt) vastuvõetud õiguse üldakt. Seaduseks materiaalses mõttes on täitevvõimu poolt oma pädevuse piires vastvõetud õiguse üldakt, mille üldnimetuseks on määrus.

2. finantsalane pädevus, mille raames võtab parlament vastu iga-aastase riigieelarve ja harilikult kinnitab valitsuse aruande eelarve täitmise kohta.

3. välislepingute heakskiitmine

4. referendumite määramine (mitte alati)5. teatavate riigiorganite moodustamine (N: valib parlament presidendi, nimetab teatavaid riigiametnikke)6. kontroll täitevvõimu üle (valitsusel peab olema parlamendi usaldus nii tekkemomendil kui kogu “eluea” jooksul) 7. riigikaitsealane pädevus (N: sõjaseisukorra kuulutamine)8. kohtuliku uurimise funktsioon, mille täitmiseks parlament moodustab oma liikmetest mingi fakti uurimiseks uurimiskomisjone

(ähmastab võimude lahusust; uurimiskomisjone moodustatakse sageli Itaalias).

54. Mida kujutab endast tugeva esimese ehk alamkojaga ja mida tugeva teise ehk ülemkojaga parlament? Kumb parlamendikoda on tänapäeva maailmas tavaliselt tugevam?

Kui on tegemist kahekojalise parlamendiga, siis nimetatakse esimest alamkoda küllalt sageli Rahvuskoguks, Rahvusassambleeks, Deputaatide või Esindajate Kojaks. Teist ülemkoda nimetatakse sageli Senatiks.Eristatakse tugevat ülemkoda ja tugevat alamkoda (vastavalt teine koda on nõrgem). See liigitus põhineb sellel et kahekojalises parlamendis peab seaduse vastu võtma üldjuhul mõlemas kojas identsel kujul. Kui ülemkoda on tugev, siis tema poolt tagasilükatud seadust ei saa alamkoda ülemkojale vastuvõetamatul kujul vastu võtta. Tugeva ülemkojaga parlamendi puhul võibki seadus jääda ülem- ja alamkoja vahel ringlema (USA-s). Kui aga alamkoda on tugevam, siis saab alamkoda ülemkoja poolt tagasilükatud seaduse teatava häälteenamusega vastu võtta alamkojale endale sobival kujul. Harilikult on alamkoda tugevam.

55. Kirjeldage seadusandlikku protseduuri ühekojalises parlamendis, samuti kahekojalises parlamendis.

Seadusandliku protseduuri all mõistetakse seaduseelnõu algatamise, arutamise, vastu võtmise ja jõustumise korda.

Seadusandliku algatuse staadium seisneb seaduseelnõu üleandmises seadusandliku algatuse õigust omava isiku poolt parlamendi või selle koja vastavale organile, harilikult esimehele või juhatusele. Kui tegemist on kahekojalise parlamendiga, siis enamasti võib seadusandlik algatus toimuda ükskõik kummas kojas. See koda, kus eelnõu algatati, arutab seda esimesena.

Harilikult algatatakse kahekojalises parlamendis seaduseelnõu esimeses ehk alamkojas. Seadusandliku algatuse õigus kuulub enamasti valitsusele.

Valitsevasse parteisse või koalitsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel pole harilikult mingit põhjust esitada seaduseelnõud, sest valitsus saab seda teha palju kvaliteetsemalt. Originaalsete, tervet valdkonda reguleerivate eelnõude esitamine või ka olemasolevaid seadusi muuta kavandatavate eelnõude esitamist kasutab tavaliselt opositsioon. Vahel on parlamendi teatud suurusega liikmete arvule antud õigus pöörduda valitsuse poole, et see algataks mingis küsimuses teatava eelnõu, sest valitsusel on eelnõu kvaliteetseks väljatöötamiseks rohkem võimalusi kui parlamendil.

Vahel toimub seadusandlik algatus rahvaalgatuse korras, st teatava arvu valimisõiguslike kodanike allkirjadega seaduseelnõu esitatakse parlamendile, et see seda arutaks.

Plenaaristungil seaduseelnõu arutamist nimetatakse seaduseelnõu lugemiseks.

Seaduseelnõu esimesel lugemisel tutvustab eelnõu algataja seaduseelnõud ja põhjendab selle vajalikkust. Selle ettekandega kaasneb tavaliselt parlamendi komitee kaasettekanne, milles eelnõu algatamist pooldatakse või ei pooldata. Esinejatele on võimalik esitada küsimusi. Mingit sisulist põhjalikku arutelu esimesel lugemisel ei toimu. Hääletatakse üksnes seda, kas eelnõu kui tervik saata teisele lugemisele. Eelnõu võib teisele lugemisele minna ka ilma hääletamiseta, kui keegi ei tee ettepanekut eelnõu tagasi lükata.

Enne teist lugemist määratakse parandusettepanekute tegemise tähtaja. Eelnõu teisel lugemisel esitatakse juhtivkomitee ja eelnõu algatajate seisukohad parandusettepanekute suhtes ning arutatakse parandusettepanekud läbi. Toimub ka parandusettepanekute hääletamine. Kui teisel lugemisel on parandusettepanekud läbi hääletatud, siis saadetakse eelnõu tagasi eelnõu lõpliku teksti koostamisele ja eelnõust võimalike vastuolude kõrvaldamiseks, mis tekkisid parandusettepanekute läbihääletamisel. Kolmanda lugemise eesmärgiks on eelnõu kui terviku vastuvõtmine.

Ühekojalises parlamendis on eelnõu pärast kolmanda lugemise lõpphääletust kas vastu võetud või tagasi lükatud. Kui eelnõu on vastuvõetud, siis on lubatud teha eelnõu sisu mittepuudutavat keelelist korrektuuri ja parandada trükivigu. Järgneb seaduse väljakuulutamine, mida teeb harilikult riigipea. Seaduse väljakuulutamisele järgneb seaduse jõustumine.

Kahekojalises parlamendis on seaduse vastuvõtmiseks üldjuhul nõutav, et eelnõu oleks mõlemas kojas vastu võetud identsel kujul. Kui parlamendi kodade vahel on lahekarvamusi, siis on põhimõtteliselt kolm võimalust. Esiteks, kui alamkoda on ülemkoja poolt tagasisaadetud eelnõu uuesti võtnud vastu ülemkojale sobimatul kujul siis võib ülemkoda jällegi jätta eelnõu vastu võtmata ja saata selle alamkotta uueks arutamiseks. Sel puhul võib eelnõu ringelda lõputult või menetlusest diskontinuiteedi tõttu välja langemiseni. Teiseks, kui alamkoda on tugevam kui ülemkoda siis on võimalik tal seadus sobival kujul vastu võtta tavalisest suurema häälteenamusega, ületades sel teel ülemkoja veto. Selline võimalus on rohkem levinud.

Kolmandaks, kui parlamendi kojad ei suuda vastu võtta mõlemale sobivat eelnõud, siis võidakse moodustada kodadevaheline kooskõlastuskomisjon, mis viib eelnõusse sisse mõlemat koda rahuldavad parandused, ja märgib ära need küsimused, milles kokkuleppele ei jõuta. Edasi saadetakse eelnõu arutamiseks kodade ühisistungile.

56. Parlamendi juhtorgan, komiteed, fraktsioonid.

1. Ühekojalise parlamendi või kahekojalise parlamendi koja tegevuse juhtimiseks ja parlamendi esindamiseks on parlamendi või koja enda poolt valitud parlamendi esimees, kellel on erinevates riikides erinev ametinimetus

Peale selle on parlamendil või selle kojal harilikult kollegiaalne juhtorgan (Saksamaal presiidium, Eestis juhatus).

2. Parlamendi allorganiteks on parlamendiliikmetest moodustatud komiteed (Eestis komisjonid). Parlamendi komitee moodustatakse enamasti proportsionaalselt vastavalt parteide esindatusele parlamendis või selle kojas. Komiteed võib jagada alatisteks ja ajutisteks:Alatised komiteed on harilikult loetletud parlamendi reglemendis (Eestis - Riigikogu kodukorra seaduses). Need komiteed on moodustatud valdkonniti, et oleks kaetud kõik ministeeriumide valitsemisaladele vastavad elualad. Kõikides riikides on moodustatud väliskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitse komisjon. Ajutised komiteed moodustatakse mingi ühekordselt tekkiva küsimusega tegelemiseks, näiteks mingi probleemiga tutvumiseks, mingi ühe seaduseelnõuga tegelemiseks. Ajutiste komiteede eriliigiks on uurimiskomiteed, mis moodustatakse mingi väidetava õigusrikkumise parlamentaarseks uurimiseks. Komiteede põhiülesandeks on vastava valdkonna seaduseelnõudega tegelemine selleks, et valmistada neid ette parlamendi või koja plenaaristungiks. Samuti kontrollivad komiteed oma tegutsemisvaldkonnas täitevvõimu tegevust. Vähemalt oma pädevuse valdkonnas on komiteel seadusandliku algatuse õigus.Komiteede tööaparaat püütakse komplekteerida erialaspetsialistidest, arvestamata nende parteilist kuuluvust.

3. Fraktsioonid moodustatakse poliitilisel alusel - need on mingi poliitilise veendumuse järgi ühinenud parlamendiliikmete grupid. Parlamendi liigse killustatuse vältimiseks on sageli kehtestatud minimaalne fraktsiooni koosseis.Fraktsiooni põhiline funktsioon on kujundada fraktsiooni kuuluvate parlamentääride ühine seisukoht komitees või plenaaristungil arutatava eelnõu suhtes. Sellega kiirendatakse parlamendi tööd ja välditakse asjatuid vaidlusi. Fraktsioonidel on omad juhtorganid, õigus algatada seaduseelnõusid, teha järelpärimisi. Fraktsioonide tööaparaadi kujundab fraktsioon ise ja sinna värvatakse sageli ametnikke poliitiliste veendumuste järgi.

** Demokraatlikes riikides on olemas ka parlamendi opositsioon. Opositsiooniga ei ole tegemist siis, kui fraktsioonid, kes ei kuuulu valitsusse või valitsevasse koalitsiooni, on sõlminud sellega koostöölepingu. Tegelikult pole opositsiooniga ka siis tegemist, kui end opositsioonina deklareerinud parlamendis esindatud poliitiline jõud praktiliselt alati hääletab nagu parlamendi enamus ega kritiseeri teda.

Suurbritannias on nn varivalitsus, mille ülesanne on kritiseerida võimulolevat valitsust.

57. Mida kujutab endast vaba mandaat, mida imperatiivne mandaat?

Imperatiivne mandaatImperatiivse mandaadi korral on deputaat kohustatud täitma oma valijate juhiseid ja valijatel on õigus deputaat juhiste mittetäitmise eest tagasi kutsuda. Imperatiivset mandaati peetakse eluvõõraks nähtuseks. Leitakse, et saadikul peaks olema vabadus hääletada enda südametunnistuse ja parema heaksarvamise järgi. Imperatiivset mandaati on kasutatud autoritaarse või totalitaarse poliitilise režiimiga riikides.

Vaba mandaatVaba mandaadi korral ei saa valijad deputaadile anda kohustuslikke juhiseid ja deputaati pole võimalik tagasi kutsuda. Deputaat on seotud ainult oma enda südametunnistuse ja fraktsiooni distsipliiniga. Demokraatlikud riigid kasutavad valdavalt vaba mandaati. Vaba mandaadi põhimõte on fikseeritud ka Eesti Põhiseaduse §-s 62. Vaba mandaadi korral seisneb deputaadi poliitiline vastutus valijate ees selles, et temaga rahulolematuse korral teda järgmine kord lihtsalt ei valita.

58. Mida kujutab endast parlamendiliikme immuniteet, mida indemniteet?

Immuniteedi ehk saadikupuutumatuse eesmärgiks on vältida täitevvõimu võimalust otsitud või väljamõeldud põhjustel vahistada deputaati ja anda ta kohtu alla. Selle eesmärgi saavutamiseks võib harilikult deputaati vahi alla võtta ja kohtu alla anda ainult parlamendi nõusolekul. (siin ka erandeid N: USA-s)Harilikult lõpeb immuniteet koos saadikumandaadiga.

Indemniteet. 2 tähendust.Peamiselt tähistatakse indemniteediga seda, et parlamendiliige ei kanna juriidilist vastutust enda poliitiliste avalduste eest nii parlamendis kui väljapool seda, samuti esitatud seaduseelnõude ja hääletamistulemuste eest.

Parlamendiliikmel on õigus keelduda tunnistuste andmisest nende faktide kohta, mida ta sai teada oma ülesannete täitmisel. Indemniteet esimeses tähenduses kestab ka pärast deputaadi volituste lõppu. Indemniteet pole sageli absoluutne. Nimelt ei pruugi indemniteet välistada parlamendi enda sisemist vastutust. Harvemini tähistatakse mõistega “indemniteet” parlamendiliikme palka, talle seoses parlamenditööga antavaid muid hüvesid ja rahasummasid, pensioni.

59. Mida kujutab endast lobby? Kas lobby on õiguslikult reguleeritav?

Lobby on deputaatide mõjutamine parlamendivälise huvigrupi poolt selleks, et deputaat esitaks sellele grupile sobiva eelnõu, hääletaks sellele grupile sobivalt ja ka mõjutaks vastaval viisil teisi deputaate.Huvigruppe (lobiste) on mitmesuguseid (äriringkonnad, ametiühingud jne). Lobistid võtavad kontakti mingi deputaadiga ja püüavad teda vajalikus suunas veenda.

Lobby korruptsiooniohtlikkuse tõttu on seda õiguslikult püütud reguleerida. Näiteks USA-s, kus on eriti pop, võeti 1946 aastal vastu spetsiaalne seadus, mis reguleerib tasu eest tehtavat lobbytööd. Lobbytöö reeglite rikkumise eest on ette nähtud juriidiline vastutus.

On õiguslikult reguleeritav. Saab kehtestada lobistide üle koustusliku, seadusliku kontrolli N:.

60. Mida kujutab endast üheparteivalitsus, koalitsioonivalitsus, rahvusliku ühtsuse valitsus, ametnike valitsus, hunta, alatine valitsus, ajutine valitsus?

Kõige üldisemalt võib valitsust määratleda täitevvõimu teostava kollegiaalse riigiorganina.Valitsus eesotsas seisva isiku üldlevinumaks nimetuseks on peaminister. Valitsuse teiste liikmete üldlevinumaks ametinimetuseks on minister.

Valitsuste liigitus:1) Üheparteivalitsuse moodustab üks partei. Tavaliselt õnnestub üheparteivalitsus demokraatlikus riigis moodustada, kui riigis

on kaheparteisüsteem. 2) Koalitsioonivalitsuse moodustavad koalitsioonileppe alusel mitu parteid. Koalitsioonivalitsused on levinud

mitmeparteisüsteemide puhul. 3) Rahvusliku ühtsuse valitsus on üheks koalitsioonivalitsuse alaliigiks, mis moodustatakse sõja või rahvusliku kriisi korral

kõigi või praktiliselt kõigi parlamendis esindatud parteide esindajatest selleks, et saavutada valitsemisel poliitiline konsensus. 4) Parteitu (apoliitiline, ametnike) valitsus moodustatakse harilikult siis kui koalitsiooni ei õnnestu moodustada, kuid ükski

poliitiline jõud ei taha endale võtta vastutust moodustada vähemusvalitsus ja ennetähtaegseid valimisi ei soovita korraldada. (väidetakse et 1992. a moodustatud T. Vähi valitsus ja A. Tarandi nn jõulurahuvalitsus oli ametnike valitsused)

5) Alatine valitsus või lihtsalt valitsus on konstitutsioonilises korras moodustatud valitsust.6) Ajutine valitsus on valitsus, mis moodustatakse ühiskonnas toimuvate murranguliste sündmuste ajal, kus vana

konstitutsiooniline kord on kaotanud kehtivuse, uut määramata ajaks vastuvõetud konstitutsiooni aga veel pole. Näiteks moodustatakse ajutisi valitsusi revolutsiooni või uue riigi tekkimise korral.

7) Hunta on sõjaväelastest moodustatud valitsus, mis harilikult on võimule tulnud pärast sõjaväelist riigipööret.

61. Kirjeldage valitsuse ja selle liikme vastutust.

Valitsuse liikmete osas tuleb kõne alla nii poliitiline kui õiguslik vastutus. Riigiõiguses oluline eeskätt poliitiline vastutus parlamendi ees. Parlamendi ees on poliitiliselt vastutav parlamentaarse või poolpresidentaalse riigi valitsus või selle liige.

Poliitiline vastutus võib esineda kahes vormis 1) Usaldushääletuse puhul algatab umbusalduse avaldamise parlament. Kui umbusaldus on peaministrile või tervele valitsusele siis astub tagasi kogu valitsus. Kui umbusaldust avaldatakse üksikule ministrile, siis astub tagasi ainult umbusalduse osaks saanud minister. Tavaliselt nõutakse, et umbusaldusavalduse algatajaid oleks rohkem kui tavalise eelnõu algatajaid. Umbusalduse avaldamiseks nõutakse ka tavalisest suuremat häälteenamust. 2) Usalduse kaotusega on tegemist, kui valitsus ise algatab usaldushääletuse, seostades oma ametis jätkamise mingi eelnõu vastuvõtmisega (usaldusküsimusega). Kui eelnõud vastu ei võeta, siis astub valitsus tagasi. Eesnõu usaldusküsimusega sidumine tähendab valitsuse ähvardust, et eelnõu vastu võtmata jätmisel läheb poliitiline vastutus uue valitsuse moodustamise eest üle eelnõu vastu hääletanutele.

ERIOSA

62. Nimetage Eesti riigi eelkonstitutsioone aastatest 1917 kuni 1919.

A-T. Kliimann luges Eesti eelkonstitutsioonideks:

1) Maanõukogu 15. (28. novembri) 1917. a. otsust kõrgeimast võimust; Eestimaa kubermangu kõrgeimaks omavalitsusorganiks määrati valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev 1917. Ei sisaldanud põhiõiguste ja vabaduste akti. Loodi täiesti uus juriidiline olustik, lõhuti seosed Vene senise kõrgeima võimuga ja loodi Eestimaa jaoks iseseisev kõrgeim võim.2) 24. veebruaril 1918. a. kuulutatud Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (nn. iseseisvusmanifest)

Manifestis oli, et Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Manifesti oli lülitatud ka põhiõigusi ja vabadusi sätestav blokk. Ainsaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eestimaa Päästekomitee. 3) Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919. a. vastuvõetud Eesti Vabariigi Valitsemise ajutist korda. Eesti demokraatlik VR; riigi keeleks eesti keel; võimude lahusus; kehtestati kodanike õigused ja kohustused; Asutava Kogu funktsioonid

63. Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Asutav Kogu?

1918 Iseseisvusmanifestiga määrati kindlaks, et Eestimaa valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama Eesti Asutav Kogu – seega eelkõige Eestimaa valitsemikorra lõplikuks kindlaksmääramiseks.Aprilli algul 1919. a. toimusid Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu liikmete arvuks sai 120. Valimised toimusid üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel, rakendati proportsionaalset valimissüsteemi. Asutav Kogu oli esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus.Asutav kogu oli seadusandlik ja valitsust kontrolliv organ.Oli vaja seadust, mis sätestaks riigivõimu teostamise korra kuni Põhiseaduse vastuvõtmiseni. Seepärast kujundab Asutav Kogu kohe põhiseaduskomisjoni, kelle ülesandeks oli ajutise põhiseaduse eelnõu koostamine.Asutava Kogu peaülesandeks oligi Põhiseaduse vastuvõtmine. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. a. ja oli pealkirjastatud “Eesti Vabariigi põhiseadus”. Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. a. Samast päevast lõppesid Asutava kogu volitused ja kaotas kehtivuse Ajutine valitsemiskord. Lisaks PS-le oli AK ül maakorralduse ja tähtsamate ühiskondlike uuenduste aluste kindlaksmääramise.

64. Mida peeti 1920. aasta põhiseaduse puudusteks ja millega põhjendati vajadust seda põhiseadust muuta või uuega asendada?

Varsti pärast Põhiseaduse jõustumist hakati kõnelema selle muutmise vajadusest. Muutmise vajadust põhjendati sellega, et parlamendifraktsioonide suur arv, parlemendi kontrolli all olev valitsus ning parlamenti ja valitsust tasukaalustava riigipea puudumise tõttu on riigivõim ebastabiilne.

65. Mida mõistetakse 1933. a põhiseaduse all? Kes töötas välja 1933. a põhiseaduse eelnõu? Kuidas (kelle poolt) võeti vastu 1933. a põhiseadus?

See oli 1920.a. PS muutmise eelnõu1933. aastal Põhiseadusesse viidud muudatused olid nii olulised ja mahukad, et hakati kõnelema 1933. a. Põhiseadusest, ehkki puhtjuriidiliselt olnuks korrektne kõnelda 1920. a. Põhiseadusest 1933. a. redaktsioonis.Vapsid töötasid välja.Rahvahääletusel võeti vastu (Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus)

66. Milliseid muutusi tõi kaasa 1933. a põhiseadus riigipea ametikoha täitmise ning parlamendi ja valitsuse moodustamise osas võrreldes 1920. a põhiseadusega?

Olulisemad muudatused riigi põhikorras olid järgmised: Lahutati riigipea ja peaministri ametikoht. Riigipeaks sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem ja valitsusjuhiks peaminister. Muudeti riigivanema ja Riigikogu pädevust, mille tagajärjel senise põhiseaduse Riigikogukesksus asendus võimu kontsentreerimisega riigivanema kätte. Riigikogu ülesandeid ja võimu vähendati, riigivanema võimu suurendati.

Riigivanemale anti õigus riiklikel kaalutlustel saata parlament laiali. Samuti anti talle õigus lõpetada riiklikel kaalutlustel ennetähtaegselt Riigikogu korralist istungjärku. Seaduste väljakuulutamise korra muutus. Varem kuulutas seadusi välja Riigikogu juhatus, kellel polnud vetoõigust. Nüüd hakkas seadusi välja kuulutama riigivanem, kusjuures viimasele anti suspensiivse veto õigus. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus puudus. Riigivanemale anti õigus anda edasilükkamatu riikliku vajaduse korral dekreete, millel on seaduse jõud.Riigivanema pädevusse anti kohtunike nimetamine.

Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse - riigivanem otsustas ainuisikulist, keda nimetada valitsuse koosseisu. Riigivanemale anti umbusalduse avaldamise korral õigus määrata Riigikogu uued, s.o. ennetähtaegsed valimised.

67. Mida kujutas endast Eestis vaikiv ajastu? Kuidas kujunes vaikiv ajastu? Millal oli vaikiv ajastu?

28. septembril 1934. a. kutsus riigivanem kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu. Kriitika all olid nii mõnedki teemad ning opositsiooni rünnakute tulemusena lõpetas Riigivanem 2. oktoobril 1934. a. Riigikogu istungjärgu. Riigivanem seda Riigikogu koosseisu enam kokku ei kutsunud. Samas ei kasutanud ka Riigikogu talle Põhiseadusega antud õigust astuda korraliseks istungjärguks kokku iga aasta oktoobrikuu esimesel esmaspäeval. Ka ei nõudnud Riigikogu liikmed Riigikogu kukkukutsumist erakorraliseks istungjärguks. Faktiliselt Riigikogu nõustus valitsuse seisukohaga, et kujunenud olukorras on ainult Riigivanem õigustatud Riigikogu kokku kutsuma. Sellega algas nn. vaikiv ajastu - riiki valitseti ilma parlamendita, parlament oli vaikivas olekus. See kestis kuni 1. jaanuarini 1938, mil President lõpetas Riigikogu selle koosseisu volitused.

5. märtsil 1935. a. peatati siseministri määrusega erakondade ja teiste poliitiliste ühingute ning nende liitude tegevus. Ainus legaalne partei oli Isamaaliit. Vaikival ajastul tehti ka kaks PS muutmise eelnõud, mida kumbagi vastu ei võetud.

68. Mida peeti 1933. a põhiseaduse puudusteks ja millega põhjendati vajadust seda põhiseadust muuta või uuega asendada?

1933.a Põhiseadus andis riigivanemale võimaluse valitseda diktaatorlikult, ehkki äärmuslikul kujul seda võimalust tegelikkuses ei kasutatud. Seda Põhiseadust oli võimalik kasutada selleks, et minna üle ühe isiku valitsemisele. Väidetavalt seepärast olevat K. Päts arvanud, et 1933. a. Põhiseadus ei võimalda rahulikku sisepoliitilist arengut.Päts leidis, et Põhiseadus annab kogu riigi saatuse ühe isiku määrata ja on kaotanud igasuguse mõeldava tasakaalu riigiorganite võimkonnas ja tegevuses. Riigipea võib soovi korral täiesti ignoreerida rahvaesindust ja selle seisukohti. Vajalikku tasakaalu peeti saavutatavaks ainult PS radikaalse muutmise kaudu.

69. Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Rahvuskogu?

1933.a. PS muutmiseks moodustati mitte uus Asutav Kogu, vaid Rahvuskogu - Rahvuskogu pidi hakkama välja töötama uut PS-st.Rahvuskogu valiti rahvahääletusel, mis toimus 23-25 veebruar 1936. a. Rahvahääletusele pandud eelnõu sai rahva toetuse. See eelnõu määratles uue PS kavandatava põhisisu ning uue PS välja töötava Rahvuskogu moodustamise korra ja tegevuse põhialused. Taotleti rahva heakskiitu/legitimatsiooni riigivanema poolt kavandatavale põhiseaduse reformile.1936 dets – Rahvuskogu valimised.1937 veb – Rahvuskogu kutsuti kokku.

70. Milliseid muutusi tõi 1937. a põhiseadus kaasa parlamendi koosseisu ja moodustamise osas võrreldes 1933. a põhiseadusega?

Uus Põhiseadus on hoopis mahukam kui eelmised. Uue Põhiseadusega kehtestati üsna presidendi ja valitsuskeskne riigiaparaadi ülesehitus ja pädevus. Uue Põhiseadust põhisisu võib iseloomustada järgmiselt:

Senine ühekojaline parlament asendati kahekojalisega. Uus Riigikogu koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. a) Riigivolikogu oli 80-liikmeline ja rahva poolt otsevalitav. Riigivolikogu valiti isikuvalimiste põhimõttel, kasutades majoritaarset valimissüsteemi viieks aastaks. b) Riiginõukogu arvulist koosseisu 1937. a. Põhiseadus ei täpsustanud ega saanudki täpsustada, sest sellesse pidid isikliku õiguse alusel kuuluma endised Vabariigi Presidendid ja sõjaaegsed sõjavägede ülemjuhatajad. Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuid presidendil oli Põhiseaduses sätestatud tingimustel vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes ja dekreediõigus. Kuna tegu oli kahekojalise parlamendiga, siis tuli üldjuhul seadus mõlemas kojas vastu võtta identsel kujul. Esmalt tuli eelnõu vastu võtta Riigivolikogus. Seati sisse õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse järele.

71. Kuidas iseloomustada 1937. a põhiseadust läbi Vabariigi Presidendi rolli? Kas 1937. a põhiseadus oli selles osas sarnasem 1920. a põhiseadusega või 1933. a põhiseadusega?

Seati sisse presidendi institutsioon. President valiti kuueks aastaks. 1937. a. põhiseadusega kehtestatud presidendi pädevus oli suur. Pädevus oli sarnane 1933. a. Põhiseadusega kehtestatud riigivanema pädevusega.

a) Presidendil oli dekreediõigus, s.o ta võis anda seadusi dekreedina. Dekreete võis anda üksnes edasilükkamatu riikliku vajaduse korral.

b) Presidendil oli vetoõigus Riigikogu vastuvõetud seaduste suhtes. Tegelikkuses vetoõigust kordagi ei kasutatud.c) Presidendil oli õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegne valimine ja Riiginõukogu uue koosseisu

ennetähtaegne kujundamine, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Ta võis seda teha ka siis, kui valitsusele või isegi selle üksikule liikmele avaldati umbusaldust.

d) Valitsuse kujundamine oli presidendi ainupädevuses - ta nimetas ja vabastas valitsuse või selle üksiku liikme eriõigusel, st. sellisel aktil ei olnud kaasallkirjad vajalikud. Riigikogu valitsuse moodustamisel ei osalenud. Kuid Riigivolikogule (mitte aga Riiginõukogule) oli antud õigus avaldada valitsusele umbusaldust.

e) President oli riigikaitse ja relvajõudude kõrgeim juht. Tal oli õigus riikliku vajaduse korral kuulutada kogu riigis või selle osas välja kaitseseisukord tähtajaga mitte üle ühe aasta.

f) President nimetas ja vabastas eriõigusel paljusid riigiametnikke, sealhulgas ka kõiki kohtunikke.

72. Nimetage Eesti eelkonstitutsioonid aastatest 1988 kuni 1990.

16. novembril 1988. a. võttis ENSV Ülemnõukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus, mis vähemalt mõne aja jooksul olid osaliselt Eesti riigiorganite tegevuse aluseks ja omasid mõne aja kestel toetust rahva hulgas.

(1) Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, 16 nov 1988(2) Resolutsioon liidulepingust sama

(3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses) ja (4) Otsus ettepanekutest NSV Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) muudatuste ja täienduste seaduse eelnõu ning NSV Liidu rahvasaadikute valimiste seaduse eelnõu kohta.

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. novembri 1988. a. seadlusega tunnistati osa ENSV konstitutsiooni muudatustest ja suveräänsusdeklaratsiooni sätetest kehtetuks.

30. märtsil 1990. a. võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Selle akti põhisisu seisneb alljärgnevas: 1) Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksistentsi de jure, et Eesti on tänaseni

okupeeritud;2) arvestades eesti rahva selgelt väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks Ülemnõukogu

tunnistas Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust alates selle kehtestamisest ja kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise ning üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega;

3) üleminekuperioodiks pidi Ülemnõukogu välja töötama valitsemise ajutise korra. Nimetus Eesti NSV säilis.

9.mail 1990. a. võttis Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti sümboolikast”. Selle seaduse põhisisu on alljärgnev: 1) tunnistati kehtetuks nimetus “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja võeti ametliku nimetusena kasutusele “Eesti Vabariik”; 2) lõpetati ENSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena; 3) otsustati “rakendada Eesti Vabariigi 1938. a. põhiseaduse” esimest kuut paragrahvi.

16. mail 1990. a. võeti vastu seadus “Eesti valitsemise ajutise korra alustest”. Selle seadusega faktiliselt lõppes ENSV konstitutsiooni kehtivus, ehkki formaalselt pole seda konstitutsiooni keegi kehtetuks tunnistanud. Ajutise valitsemise korra põhisisu seisneb alljärgnevas: 1) Lõpetati kõigi Eesti riigiorganite allutatus NSV Liidu vastavatele organitele ja määratleti organid, kes teostavad

üleminekuperioodil riigivõimu Eestis. 2) Ülemnõukogule anti õigus vajadusel kehtestada Eestis eriolukord 3) Kõik Eestis seni toimivad normatiivaktid loeti kehtivaks kuni Ülemnõukogu või valitsus neid ei tühista või ei muuda või kui nad

pole vastuolus 16. mai seaduse või Eesti järgnevate normatiivaktidega;4) Eesti ja NSVL suhted otsustati rajada Tartu rahulepingu kehtivusele;5) Riik kohustus tagama Eesti kõigi elanike õigusi, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest.

Eesti Ülemnõukogu korraldas 3. märtsil 1991. a. referendumi. Referendumil esitati küsimus: “Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?”. Referendum toimus Ülemnõukogu poolt määratud ajal, osavõtt oli suur ja valdav enamus vastas küsimusele "jah".

20.augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu kaks dokumenti – 1. pöördumise Maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole ning 2. otsus, deklaratsioon “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Selle põhisisuks oli: 1) “Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste”. suhete taastamist. 2) “Põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks” moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kelle koosseis tuleb

kujundada delegeerimise teel Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi poolt.3) Ülemnõukogu nimetati Eesti kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimuorganiks, Eesti Kongressi aga Eesti kodanikkonna

esinduskoguks. 4) Parlamendivalimised uue põhiseaduse järgi tuleb läbi viia 1992. a. jooksul.

20. mail 1992. a. võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta. Otsuse kohaselt oli rahvahääletusele pandavaks lisaküsimuseks küsimus: “Kas Te olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusse lisatakse säte: “Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval Riigikogu ja Vabariigi presidendi valimisel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. a. 5. juuniks?“

Rahvahääletus toimus 28. juunil. Põhiseadus võeti vastu.

73. Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Põhiseaduse Assamblee?

Põhiseaduslik Assamblee moodustati Põhiseaduse eelnõu väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks. See otsustati 20. aug. 1991 Ülemnõukogu deklaratsiooniga „Eesti riiklikust iseseisvusest“.3. septembril võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Põhiseadusliku Assamblee valimisest ja otsuse Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest. Assamblee tegevuse lõpuks loeti rahvahääletuse väljakuulutamise päev.

Assambleele esitati viis põhiseaduse eelnõud.

74. Mida tähendab 1992. a põhiseaduses sätestatu, et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja?

Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Põhiseaduses käsitleb rahvast kui kõrgeima riigivõimu kandjat kolmas peatükk. Selle kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu kahel viisil - Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Nii Riigikogu valimistele kui ka rahvahääletusele on pühendatud Põhiseaduse mitmed sätted. Peale selle on eriseadused - Riigikogu valimise seadus ja Rahvahääletuse seadus.. Põhiseaduse rakendamise seadus sätestas veel kaks viisi kõrgeima riigivõimu teostamiseks rahva poolt: 1) Põhiseaduse rakendamisel anti erandina rahvale võimalus valida presidenti otsestel valimistel; 2) Kolme aasta jooksul alates põhiseaduse 1992. a. rahvahääletusel vastuvõtmist oli rahval õigus rahvaalgatusekorras algatada põhiseaduse muutmist.

Kui rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu, siis ta tegutseb riigiorganina. Riigivõimu teostamisel on rahvas, nagu teisedki riigiorganid, seotud Põhiseaduse ja seadustega.

75. Kas on võimalik ja kui on siis kuidas on võimalik lükata ümber väiteid, et 1992. a põhiseaduse järgi pole rahvas kõrgeima võimu kandjaks, sest põhiseadus ei luba rahval Riigikogu liiget tagasi kutsuda, ei näe ette rahvaalgatust ega presidendi otsevalimist?

1) Põhiseadus ei anna rahvale õigust Riigikogu liiget tagasi kutsuda. Traditsioonilise demokraatiaga riikides parlamendiliikme tagasikutsumist rahva poolt üldjuhul ei tunta. Parlamendiliikme poliitiline vastutus seisneb tema valimata jätmises järgmistel valimistel. 2) Põhiseadus ei näe ette rahvaalgatuse õigust. Rahvaalgatuse pooldajad näevad rahvaalgatuses võimalust mõjutada rahvast võõranduvat seadusandjat. Rahvast võõranduva seadusandja mõjutamiseks on ka teisi võimalusi, eeskätt järjekordsed parlamendivalimised. Riike, kus rahvaalgatus on ette nähtud, on võrdlemisi vähe. Rahvaalgatus võimaldab rahvaga suhteliselt lihtsalt manipuleerida3) Rahvas ei saa presidenti otse valida. Eesti presidendi praegused volitused ei anna alust esitada mingeid juriidilisi argumente selle kasuks, et rahval peab olema presidendi valimise õigus. Juriidiliselt sõltub presidendi pädevus mitte tema valimise viisist, vaid põhiseadusest ja põhiseaduse väljatöötamisel saavutatud kokkulepetest, loomulikult ka põhiseaduse hilisemast rakenduspraktikast. President tuleks rahva poolt valida, kui presidendi pädevuses oleks omal äranägemisel parlamendi ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine, seaduseelnõude ja muude riigielu küsimusi rahvahääletusele jpm. Eestis ei ole presidendil nii olulisi ja mõjukaid funktsioone.

76. Millised on põhiseaduses sätestatud kodakondsuse üldalused?

Põhiseaduse § 8 sätestab Eesti kodakondsuse üldalused, mida Kodakondsuse seadus peab täpsustama.

1) Lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodakondsuses, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Põhiseaduse selle sätte kohaselt ei pruugi selline laps igal konkreetsel juhul kodakondsust omandada, kuid talle on tagatud see õigus.

2) Alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul on õigus kodakondsuse taastamisele. See reegel on vajalik, et anda kodakondsuse taastamise võimalus alaealistele, kes vanemate Eesti kodakondsusest lahkumise tõttu vanema sooviavalduse alusel kaotasid Eesti kodakondsuse.

3) Kelleltki ei või võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. See on absoluutne nõue.

4) Kelleltki ei või veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. See säte lülitati Põhiseadusse, et vältida NSV Liidu praktikat, mille kohaselt poliitilistel põhjustel võeti nii mõneltki isikult kodakondsus.

5) Kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja kord kehtestatakse Kodakondsuse seadusega. Siiski pole välistatud selle valdkonna reguleerimine rahvusvahelise lepinguga.

Põhiseaduse § 8 ei reguleeri topeltkodakondsust.

77. Mida kujutab endast naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamine? Millised on üldkorras naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused?

Naturalisatsioon on 1 kodakondsuse tekkeviisidest.Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks on nõutav isiku sooviavaldus. Eristatakse naturalisatsiooni tavalist korda (üldkorda) ja kodakondsuse saamist naturalisatsiooni korras eriliste teenete eest. Seejuures loetakse erilisteks teeneteks saavutusi teaduse, kultuuri spordi või muul alal, mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. Eriliste teenete eest kodakondsuse andmiseks peab olema veel Vabariigi Valitsuse liikme ettepanek. Eriliste teenete eest võib kodakondsuse aastas anda mitte rohkem kui kümnele isikule. Kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras on veel kolmas alaliik - kodakondsuse saamine alla 15-aastase alaealisena.

Nii üldkorras kui ka eriliste teenete eest naturalisatsiooni sooviv isik peab olema vähemalt 15-aastane, omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja ta ülalpeetavate äraelamise, olema lojaalne Eesti riigile, andma kodanikuvande ja kirjutama omakäelise eestikeelse sooviavalduse.

Üldkorras kodakondsuse andmiseks on lisaks eeltoodule nõutav veel kolme tingimuse olemasolu:

1) Isik peab olema alalise elamisloa alusel Eestis püsivalt viibinud vähemalt viis aastat enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamist ja vähemalt kuus kuud pärast sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva (§ 6 p. 2).

2) Isik peab oskama eesti keelt vastavalt kodakondsuse seaduses sätestatud nõuetele.

3) Isik peab tundma põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt kodakondsuse seaduses sätestatud nõuetele.

Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisel võib need kolm tingimust ära jätta.

78. Millised kaks moodust on alla 15-aastasel alaealisel naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamiseks?

Alla 15-aastane võib saada kodakondsuse koos vanema või lapsendajaga, kes omandab kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Siin on nõutav taotlus.

Alla 15-aastane võib saada Eesti kodakondsuse juba Eesti kodakondsuses olevate vanemate kaudu või kui vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kui vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud, siis eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel (§ 13).

79. Kellel on õigus kodakondsuse taastamisele?

Õigus kodakondsuse taastamisele on isikul, kes alaealisena on kaotanud Eesti kodakondsuse. Seadus ei sätesta maksimaalset vanust, mil see subjektiivne õigus veel eksisteerib. Nõutav on vaid see, et isik esitaks sooviavalduse ja muud vajalikud dokumendid, viibiks püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et seoses kodakondsuse taastamisega ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

80. Millega seonduvad Eesti kodakondsuse äravõtmise alused?

Kodakondsuse kaotamise viisideks on:

1. kodakondsusest vabastamine Kodakondsusest vabastamine toimub isiku enda sooviavalduse alusel, millele tuleb lisada vajalikud dokumendid. Alla 15-aastase alaealise või täisealise teovõimetu isiku eest esitab avalduse ja vajalikud dokumendid vanem, lapsendaja, eestkostja või eestkosteasutus. 15-aastaseks saanud alaealise kodakondsusest vabastamiseks peab olema loetletud isikute nõusolek. Kodakondsusest võib isikut mitte vabastada, kui selle tagajärjeks oleks: kodakondsusetus (kodakondsuseta isikut tähistavaks rahvusvaheliselt levinud erialaterminiks on “apatriid”) isikul on täitmata kohustused Eesti riigi ees isik on kaitsejõudude tegevteenistuses. Kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

2. kodakondsuse äravõtmine Kodakondsuse äravõtmise alused seonduvad õiguserikkumiste, ebalojaalsusega Eesti riigile või teise riigi kodakondsuse omamisega.(N: astumisega välisriigi luureteenistusse)Sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikult nendel alustel kodakondsuse võtta ei saa

3. mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmineIsik loetakse Eesti kodakondsuse kaotanuks, kui ta võetakse vastu mõne muu riigi kodakondsusse või loobub Eesti kodakondsusest mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.Põhiseaduse § 8 ei võimalda lugeda teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega Eesti kodakondsuse kaotanuks isikut, kes on Eesti kodakondsuse omandanud sünniga.Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanult võib aga teise riigi kodakondsuse vabatahtliku omandamise tõttu küll Eesti kodakondsuse ära võtta.

Kaebused kodakondsuse ja sellega seotud õiguste vastu tuleb esitada halduskohtusse.

81. Kes otsustab Eesti kodakondsuse andmise, kodakondsusest vabastamise, kodakondsuse äravõtmise?

Kõik otsustab VR Valitsus.

82. Milles seisneb rahvahääletus kehtiva põhiseaduse kohaselt? Mida kujutab endast rahvaküsitlus? Kas rahvaalgatus on kehtiva põhiseaduse järgi võimalik?

RAHVAHÄÄLETUS

Põhiseaduse kohaselt seisneb rahvahääletus rahva poolt mingi seaduseelnõu vastu võtmises või muu riigielu küsimuses otsustamises. Muu riigielu küsimus, mis pannakse rahvahääletusele, võib olla nii normatiivse kui ka individuaalse iseloomuga. - Normatiivse iseloomuga võib olla mingi seaduseelnõu väljatöötamise printsiibid. - Individuaalse iseloomuga võib olla mingi konkreetse objekti, näiteks tuumaelektrijaama rajamine. PS I ja viimast ptk saab muuta vaid rahvahääletusega.

Sätestatud on ka, mida rahvahääletusele ei või panna (N: eelarveküsimusi, välislepingute ratifitseerimise küsimusi).Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik.Rahvahääletust on keelatud algatada erakorralise või sõjaseisukorra ajal.

RAHVAKÜSITLUS

Rahvaküsitluste õiguslik tähendus on sisustatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi 1993. a. tehtud otsustes, millest tuleneb, et rahvaküsitlus seisneb rahva arvamuse väljaselgitamises ja rahvaküsitluse tulemused pole riigiorganitele kohustuslikud. Kuna rahvaküsitlusele pandavate küsimuste suhtes pole põhiseaduslikke piiranguid, siis võib rahvaküsitlusele panna ka küsimusi, mida rahvahääletusele panna ei tohi.

RAHVAALGATUS

Rahvaalgatuse võimalust kehtiv Põhiseadus ei sätesta. Küll aga oli Põhiseaduse rakendamise seaduse § 8 lg. 2 kohaselt Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul võimalik algatada Põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse korras. Rahvaalgatuse õigus oli vähemalt 10 000 valimisõiguslikul kodanikul. Rahvaalgatuse võimalust ei kasutatud. Rahvaalgatust reguleerivat eriseadust vastu ei võetud.

83. Kes ja millise õigusaktiga otsustab Eestis rahvahääletuse korraldamise? Kes ja kuidas kontrollib rahvahääletusele pandava eelnõu põhiseaduspärasust?

Rahvahääletuse algatamine seisneb Riigikogule rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu esitamist koos seaduseelnõuga või otsuse eelnõuga, mida tahetakse rahvahääletusele panna

See, kellel on õigus rahvahääletust algatada, sõltub sellest, mida tahetakse rahvahääletusele panna. Karmimad tingimused PS muutmiseks, leebemad teiste seaduste jm küsimuste panemiseks.Põhiseaduse muutmiseks rahvahääletuse algatamise õigus on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust (21 isikul) ja Vabariigi Presidendil. Muude seaduste või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on igal Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.

Eelnõu või küsimuse rahvahääletusele panek sõltub täielikult Riigikogust. Ta võib selle rahvahääletusele panna, kui kogutakse rahvahääletuse korraldamiseks nõutav häälteenamus. Eelnõu võib jääda ka rahvahääletusele panemata, kui sellist häälteenamust ei saada. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus. Teiste seaduseelnõude või muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (nagu enamuse seaduste puhulgi).

Riigikohus saab Riigikogu otsuse rahvahääletuse kohta põhiseadusevastasuse tõttu tühistada.

84. Kas rahvahääletusele pandavate küsimuste ringi on Eestis piiratud ja millise õigusaktiga? Mida saab muuta ainult referendumil?

Põhiseadus kehtestab kaks juhtu, mil seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Nimelt saab põhiseaduse I (“Üldsätted”) ja viimast (“Põhiseaduse muutmine”) ptk-i muuta ainult rahvahääletusel. Siit tuleneb, et ka uue põhiseaduse vastuvõtmine on võimalik üksnes rahvahääletusel.

Rahvahääletusele võib panna ka kõiki teisi eelnõusid ja küsimusi, välja arvatud neid, mille rahvahääletusele panekut Põhiseadus keelab. Põhiseaduse § 106 lg. 1 keelab rahvahääletusele panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

85. Kas rahvahääletusel vastu võetud seadust saab muuta ka Riigikogu? Põhjendage oma seisukohta. Mida saab põhiseadusest muuta ainult rahvahääletusega?

Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab kindlalt seda, et riigiorganid peavad täitma rahvahääletusel muus riigielu küsimuses vastuvõetud otsust ja sama küsimust saab ümber otsustada üksnes rahvahääletusel. Rahvahääletusel vastuvõetud seadust on aga Riigikogul kindlasti võimalik muuta, kui seaduses eneses on sätestatud, et seda seadust võib muuta ka Riigikogu. Kui seaduses eneses see täpsustus puudub, siis on Riigikogu õigus seadust muuta vaieldav. Praegu vastavat praktikat pole. Arvestades rahvahääletuse kohmakust ja kulukust, oleks asjatute vaidluste vältimiseks otstarbekas rahvahääletusele esitatud eelnõusse vastav regulatsioon panna.

Ainult rahvahääletusega saab muuta PS-e I ja viimast ptk-i.

86. Kuidas reguleerib põhiseadus erakondi?

Põhiseaduses reguleerib erakondi otseselt § 48.

PS käsitleb erakondi kõrvuti mittetulundusühingute ja nende liitudega. PS sätestab, et erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud, lõige 3 et keelatud on erakonnad, Keelatud on erakonnad, mis on suunatud Eesti PS-liku korra vägivaldsele muutmisele või muidu vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.Ainult kohus võib õiguserikkumise eest erakonna tegevuse lõpetada või peatada või erakonda trahvida.Erakonna asutamiseks pole riigiorgani eelnevat luba vaja. Erakonnad tuleb nende asutamiseks registreerida (ei tulene otse PS-st)PS lubab seadusega piirata teatud riigiteenistujate õigust kuuluda erakondadesse. PS annab võimaluse õiguserikkumise eest erakonna ka tegevus peatada või erakonda trahvida.

Erakondi käsitlevaks eriseaduseks on Erakonnaseadus. Sellega seondub Mittetulundusühingute seadus, mida tuleb kohaldada küsimustes, mida Erakonnaseadus ei reguleeri.

87. Nimetage erakonna põhitunnused Eesti seaduste järgi.

1) Erakond on mittetulundusühingu staatuses olev poliitiline ühendus, kelle eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Teistel mittetulundusühingutel selliseid eesmärke olla ei saa. Ka ei tohiks erakonnal olla eesmärke, mis on omased teistele mittetulundusühingutele.

2) Kuna erakond on mittetulundusühing, siis ei saa tema põhikirjaliseks eesmärgiks olla liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine, ta peab oma tulusid kasutama üksnes erakonna eesmärkide saavutamiseks.

3) Erakonna eesmärkide saavutamise vahenditeks võib olla erakonna kandidaatide esitamine valimisteks, valimiskampaania läbiviimine, osalemine oma liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude tegevuses, presidendi valimisel, vabariigi valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel, koostöö välisriikide erakondadega.

4) Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Erakonnaseadus loetleb isikud, kes ei tohi erakondadesse kuuluda ametikoha tõttu - õiguskantsler ja ta nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud, piirivalveametnikud, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja piirivalvurid. Põhiseaduse kohaselt peab Vabariigi President ametisse astumisega peatama presidendiametis oleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Kohaliku omavalitsuse ametnikel pole erakondadesse ja nende juhtorganitesse kuulumise osas mingeid piiranguid.

5) Erakond peab olema moodustatud territoriaalsel põhimõttel, tema juhtorganid ja struktuuriüksused peavad asuma Eesti jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Struktuuriüksus võib asuda välisriigis, kui see pole vastuolus selle riigi seadustega.

6) Erakonnal peab olema registreeritud põhikiri.

88. Kui suur on Riigikogu? Kui pikaks ajaks valitakse Riigikogu? Millistel juhtudel võivad Riigikogu koosseisu volitused osutuda põhiseaduses sätestatust lühemaks või pikemaks?

Põhiseaduse järgi on Riigikogu 101-liikmeline ühekojaline parlament.Põhiseaduse järgi valitakse Riigikogu neljaks aastaks. Sellega on sätestatud demokraatia põhimõttest tulenev valimiste ette määratud perioodilisuse nõue. Tegelikkuses võivad Riigikogu volitused osutuda lühemaks või pikemaks kui neli aastat. Neljast aastast lühemaks või pikemaks osutuvad Riigikogu volitused erakorraliste valimiste väljakuulutamisel. Sellisel juhul võib kõige pikem valimiste vaheline aeg olla neli aastat ja kolm kuud ning kõige lühem valimiste vaheline aeg kolm aastat ja kolm kuud..

Põhiseaduse järgi toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Erakorralised valimised toimuvad varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Valimised pärast erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda kuulutatakse välja kolme kuu jooksul arvates seisukorra lõppemisest.

89. Kes kuulutab välja Riigikogu valimised? Millistel juhtudel kuulutatakse välja Riigikogu erakorralised valimised?

Nii korralised kui ka erakorralised valimised kuulutab välja Vabariigi President.President peab erakorralised valimised välja kuulutama kolmel juhtumil:1) kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata 2) kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust 3) kui Riigikogu pole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. President võib valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised, kui Riigikogu on avaldanud tervele valitsusele või peaministrile umbusaldust.

90. Kes on Eestis Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel hääleõiguslikud? Mis on hääleõiguse sünonüümiks?

Aktiivset valimisõigust tähistatakse mõistega "hääleõigus". Aktiivne valimisõigus ehk hääleõigus on valimispäevaks 18-astaseks saanud Eesti kodanikel. Aktiivne valimisõigus puudub Eesti kodanikul, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. PS lubab seadusega piirata kinnipidamiskohas vabadusekaotust kandvate isikute osavõttu hääletamisest. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

91. Kellel on Riigikogu valimistel passiivne valimisõigus?

PS sätestab passiivse valimisõiguse, mille järgi võib Riigikokku kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu valimise seadus RKVS täpsustab passiivset valimisõigust: "Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks." Hääleõiguseta RK-sse kandideerida ei saa. (vt hääleõigust ülalt – teovõime ja karistatus)

92. Mida tähendab hääletamistulemuste kindlakstegemine, mida valimistulemuste kindlakstegemine?

Valimisseadus eristab hääletamistulemuste kindlakstegemisest valimistulemuste kindlakstegemist.

Valimistulemuste kindlakstegemisele eelneb hääletamistulemuste kindlaks tegemine. Hääletamistulemuste kindlaks tegemine tähendab lõppkokkuvõttes erakondadele ja kandidaatidele antud häälte arvu kindlaks määramist. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Häälte lugemine on avalik.

Valimistulemused teeb kindlaks VR Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. Valimistulemuste kindlakstegemine seisneb lõppkokkuvõttes selles, et tuvastatakse isikud, kes on Riigikokku valitud.

93. Kas Eestis kasutatakse Riigikogu valimistel majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Kirjeldage Riigikogu valimistulemuste kindlakstegemist.

1. PS sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi, välistades sellega majoritaarse valimissüsteemi rakendamise.

2. Valimistulemused tehakse kindlaks kolmeetapiliselt.

I Kõigepealt selguvad valimisringkonnas isikumandaadiga otse Riigikokku saajad. Selleks jagatakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Näiteks on ühes valimisringkonnas 10 mandaati, kehtivaid hääli anti 30 000. Lihtkvoodiks on sel juhul 3000. Vähemalt nii palju hääli saanud kandidaadid saavadki Riigikokku isikumandaadi alusel. Selliseid pole tavaliselt kuigi palju.

II Nüüd tuleb mängu 5% künnis, mille arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõigis valimisringkondades antud hääled. Need erakonnad, mis kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad edasisest konkurentsist välja.

III Järgneb ringkonnamandaatide jaotamine. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool).

Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid kokku vähemalt 5% häältest.

94. Kus ja millises menetluses on võimalik vaidlustada Riigikogu valimistega seonduvaid valimiskomisjonide otsuseid ja toiminguid?

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus annab Riigikogu valimistel tekkinud vaidluste lahendamise Riigikohtu pädevusse (seega vaidlustada võimalik Riigikohtus PS-likkuse järelvalve kohtumenetluses).Riigikohus võib tühistada valimiskomisjoni otsuse, tunnistada valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu. Riigikohus võib tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, -ringkonnas, maakonnas, Tallinnas, Tartu linnas või riigis kehtetuks, kui õiguserikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt.

95. Millal tekivad Riigikogu liikme volitused ja millal lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused? Mida peab Riigikogu liige tegema enne selleks, et ta saaks asuda oma kohustusi täitma?

- Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. - Samast päevast, valimistulemuste väljakuulutamise päevast, lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.- Riigikogu liige peab enne oma kohustuste täitmisele asumist andma ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale..* valimistulemiste välja kuulutamisest kuni uue koosseisu ametivande andmiseni tegelikult ilma parlamendita – Riigikogu eelmise koosseisu volitused on lõppenud, uus koosseis pole aga veel vannet andnud.- Ametisse astumise ajal ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis.

96. Millistel juhtudel Riigikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt? Riigikogu liikme asendamine.

Põhiseaduse järgi lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega: 1) tema astumisel mõnda teise riigiametisse. 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel. 3) Tema tagasiastumisega seaduse sätestatud korras – omaalgatuslik lahkumine Riigikogust kirjaliku avalduse tegemisega

juhatusele. 4) Kui Riigikohus on otsustanud, et Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma.

(raske haigus, invaliidsus, kohtu poolt teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamine)

Töökorraseadusega sätestatud Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise täiendavad alused:1) Eesti kodakondsuse kaotamine. Sellist volituste ennetähtaegse lõppemise alust Põhiseadus ei sätesta. Sellise volituste

ennetähtaegse lõppemise alusena võiks aga leppida, sest kodakondsus on üks valimistsensustest. 2) Tema asumine vallavanema või linnapea, valla- või linnavalitsuse liikme või KOV-i ametniku ametikohale või tulundusühingu

juhatuse liikme ametisse. 3) Mitte vastamine Põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele. 4) Ametivande andmisest keeldumine. 5) Riigikogu liikme asumisel KOV-i volikokku volikogu liikmena.

Riigikogu liikme asendamineRiigikogu liikme volituste peatumisel või lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Asendusliikmeks on esimene Riigikogusse valimata jäänud kandidaat Riigikogust lahkunud Riigikogu liikmega samas üleriigilises nimekirjas kandideerinute hulgast. Esimese valimata jäänud kandidaadi keeldumisel on õigus saada asendusliikmeks temast järgmisel jne. Kui asendatav kandideeris väljaspool nimekirju (so oli üksikkandidaat) või samas nimekirjas polnud rohkem kandidaate, saab asendusliikmeks valimistel kandideerinu, kes määratakse üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

97. Millistel juhtudel Riigikogu liikme volitused peatuvad? Riigikogu liikme asendamine.

Põhiseaduse järgi peatuvad: - Riigikogu liikme volitused ajaks, mil ta täidab Vabariigi Valitsuse liikme ülesandeid, - Riigikogu esimehe volitused ajaks, mil ta täidab presidendi ülesandeid.

Riigikogu liikme volituste peatumisel või lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Asendusliikmeks on esimene Riigikogusse valimata jäänud kandidaat Riigikogust lahkunud Riigikogu liikmega samas üleriigilises nimekirjas kandideerinute hulgast. Esimese valimata jäänud kandidaadi keeldumisel on õigus saada asendusliikmeks temast järgmisel jne. Kui asendatav kandideeris väljaspool nimekirju (so oli üksikkandidaat) või samas nimekirjas polnud rohkem kandidaate, saab asendusliikmeks valimistel kandideerinu, kes määratakse üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

98. Kes ja millises menetluses saab tunnistada Riigikogu liikme kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid? Milline on sellise otsuse tagajärg, millega Riigikogu liige tunnistatakse kestvalt võimatuks täitma oma ülesandeid?

Riigikohus saab tunnistada Riigikogu liikme kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.Töökorra seaduse järgi taotleb juhatus Riigikohtult Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, kui Riigikogu liige raske haiguse, invaliidsuse, kohtu poolt teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise tõttu püsivalt ei saa täita oma ülesandeid. Vastava otsuse teeb juhatuse taotluse alusel Riigikohtu üldkogu. Siis lõppevad RK liikme volitused ennetähtaegselt ja talle määratakse asendusliige.Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõpevad. Riigikogust lahkub asendusliige, kes viimasena sama üleriigilise nimekirja järgi asus Riigikogu liiget asendama.

99. Mida kujutab endast Riigikogu normiloov funktsioon? Kas normiloov funktsioon kuulub ainult riigikogule? Millised on Riigikogu poolt vastu võetavad aktid?

1. Normiloova funktsiooni täitmine on Riigikogu kui Eesti rahva parlamentaarse esindusorgani põhiülesanne.Seaduste vastu võtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne.

See ei tähenda aga, et kogu normiloova funktsiooni täitmine kuulub ainult ja üksnes Riigikogule. Normiloovat funktsiooni täidab ka rahvas, võttes rahvahääletusel vastu seadusi, mida Riigikogu on otsustanud panna rahvahääletusele ja muutes Põhiseadust. Vabariigi Presidendil on Riigikogu järelkontrolli all võimalik teostada erandina seadusandlikku võimu seadluste andmise näol.Ka VR Valitsus saab siis, kui Riigikogu delegeerib talle sellise õiguse, anda ühe või teise seaduse täitmiseks määrusi.

Ka KOV-il on määrusandlik pädevus, õigus kehtestada kohalikke makse ja määrusi.

2. Riigikogu poolt vastu võetavad õigusaktid on seadused ja otsused. ( Avaldusi, deklaratioone ja pöördumisi ei saa lugeda õigusaktideks. )Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav igaaastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, kui ta sisaldab vaid üksikregulatsioone.

Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes.

100. Riigikogu pädevus seadusandluse vallas.

1) võtab vastu seadusi2) otsustab rahvahääletuse korraldamise3) otsustab vabariigi Presidendi seadluste kinnitamise või tühistamise

101. Riigikogu pädevus Vabariigi Valitsuse kontrollimise alal.

1) osaleb PS-s sätestatud korras Vabariigi Valitsuse moodustamisel (annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks)2) võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust3) esitab arupärimisi Vabariigi Valitsuse liikmetele

102. Riigikogu pädevus Vabariigi Presidendi valimise alal, samuti Riigikogu pädevus riigiametnike ametisse nimetamise alal.

1. Riigikogu valib Vabariigi Presidendi. Vabariigi Presidendi valimine pole Riigikogu ainupädevuses. PS-s sätestatud juhul läheb Vabariigi Presidendi valimine valimiskogule.

2. Ametisse nimetamise alal: 1) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;2) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;3) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;

103. Riigikogu pädevus välissuhtlemise ja riigikaitse alal.

1. Välissuhtlemise alal ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid (kinnitab ja tühistab rahvusvahelisi lepinguid). Välislepingu ratifitseerimise vormistab Riigikogu seadusega. Sõltuvalt välislepingu sisust võib selle kompetentsi paigutada ka seadusandliku pädevuse alla, sest paljud välislepingud on otsekohaldatavad, s.o neid kohaldatakse siseriikliku seaduse asemel.

2. Riigikaitse alal:1) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra2) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

104. Mida kujutavad endast Riigikogu avaldused, pöördumised ja deklaratsioonid?

Riigikogu esineb poliitika alal avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Need avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised on Riigikogu poliitilist tahet väljendavad aktid, mis ei sisalda üldisi ega üksikuid õigusnorme ega ole seetõttu Riigikogu õigusaktid. Nad pole täitmiseks kohustuslikud.Avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest.

105. Milleks ja kuidas moodustatakse Riigikogu juhatus? Kellest juhatus koosneb ja kui pikaks ajaks juhatus moodustatakse?

Juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest.

Juhatus valitakse Riigikogu poolt hääletamisel üheks aastaks .

Riigikogu uue koosseisu esimees valitakse esimesel istungil. Kandidaatide ülesseadmise õigus on Riigikogu liikmetel. Kõigepealt seatakse üles esimehe kandidaadid ja pärast esimehe valimisi aseesimeeste kandidaadid.

Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Hääletamine on salajane ja seda korraldatakse hääletamissedelite abil. Hääletamine toimub hääletamiskabiinis. Hääled loetakse Riigikogu saalis avalikult.Esimeheks saab kandidaat, kelle poolt anti üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaatidest nii palju hääli ei kogu, siis korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis määratakse esimees liisu heitmisega. Kui aga esimehe valimistel on ainult üks kandidaat, siis on ta valitud, kui ta saab poolthääli rohkem kui vastuhääli. Pärast esimehe valimisi valitakse aseesimehed. Aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab enim hääli kogunud kandidaat, teiseks järgmine kandidaat. Aseesimehed asendavad esimeest.

Juhatuse liikmetele ei saa Riigikogu umbusaldust avaldada. Küll aga võivad tema volitused ennetähtaegselt lõppeda muudel alustel!

Riigikogu esimees:- juhatab Riigikogu istungeid, - kutsub kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, - kutsub kokku juhatuse koosoleku,- täidab ajutiselt presidendi ülesandeid, kui president on Riigikohtu otsusega tunnistatud kestvalt võimetuks täitma

oma ülesandeid või kui presidendi volitused on ennetähtaegselt lõppenud, - täidab muid ülesandeid

Juhatuse olulisemateks ülesanneteks on N:- fraktsioonide registreerimine, - Riigikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjoni määramine

106. Milleks moodustatakse Riigikogu fraktsioonid ja kes võivad fraktsiooni kuuluda?

- Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitilised ühendused, mille kaudu Riigikogus esindatud erakonnad viivad ellu oma poliitilist programmi. - Fraktsioonid moodustatakse Riigikogu töö paremaks organiseerimiseks ja hõlbustamiseks. - Iga Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

Kehtestatud on fraktsiooniliikmete minimaalarv, et vältida Riigikogu killustumist pisifraktsioonideks. Fraktsiooni minimaalne liikmete arv on viis. Fraktsiooni nimeks on valimisnimekirja esitanud erakonna nimi koos sõnaga “fraktsioon.” Näiteks “Isamaliidu fraktsioon”, “Eesti Keskerakonna fraktsioon.”

Fraktsiooni olulisemad õigused on: 1) seaduste algatamise õigus2) õigus teha Riigikogule ettepanek arvata seaduseelnõu menetlusest välja ning õigus teha enne seaduseelnõu teisele lugemisele

saatmist ettepanek lükata seaduseelnõu tagasi3) õigus teha muudatusettepanekuid kolmandale lugemisele saadetud seaduseelnõusse4) õigus algatada Riigikogu otsust olulises riikliku tähtsusega küsimuses 5) õigus nõuda enne päevakorraküsimuse hääletamist kuni 10-minutilist vaheaega 6) peaministrikandidaadi ülesseadmine, kui peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus on läinud Riigikogu kätte7) olla esindatud alatises komisjonis ja uurimiskomisjonis

107. Milleks moodustatakse Riigikogu komisjonid? Kuidas jagunevad Riigikogu komisjonid?

Riigikogu pädevusse kuuluvate küsimuste suure hulga tõttu ei ole täiskogu suuteline neid ilma põhjaliku ettevalmistamiseta arutama ja otsustama. Riigikogu töövõime tagamiseks on vajalikud Riigikogu komisjonid, kelle peamine funktsioon on täiskogu jaoks eelnõude ettevalmistamine. Ka aitavad komisjonid vähendada täiskogu töökoormust, teostades teatavas ulatuses mõningaid Riigikogu põhiseaduslikke funktsioone, näiteks parlamentaarset kontrolli.

Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja ajutisteks, millest eristatakse veel omakorda alaliike.Komisjonid jaotatakse alatisteks, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonideks.

1. Riigikogu alatine komisjon: - valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, - kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist - täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.

N: Euroopa Liidu asjade komisjon

2. Erikomisjoni moodustab Riigikogu seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. N: on moodustatud Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks.

3. Uurimiskomisjoni    võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks.

4. Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. N: on moodustatud probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks.

Iga Riigikogu liige kuulub ühte alalisse komisjoni. Erandina võib ta kahte alatisse komisjoni kuuluda siis, kui üks nendest on Euroopa Liidu asjade komisjon. Juhatuse liikmed ei saa kuuluda alalisse komisjoni, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon. Kõigil komisjonidel on komisjoni enda poolt Riigikogu selle koosseisu volituste ajaks valitav esimees ja aseesimees.

108. Riigikogu liikme immuniteet.

PS: Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Saadikupuutumatust (immuniteeti) reguleerib Kriminaalmenetluse seadustik. Riigikogu liikmetel on järgmised põhitagatised: 1) Riigikogu liikme immuniteet laieneb nii tegudele, mis pandi toime enne Riigikokku valimist, kui ka tegudele, mis pandi toime

Riigikogu liikmeks oleku ajal2) Riigikogu liikme kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Õiguskantsler teeb Riigikogule nimetatud ettepaneku riigi peaprokuröri taotluse alusel. Kui kohtuotsus on süüdimõistev, siis toob sellise kohtuotsuse jõustumine kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise.

3) Kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab Riigikogu liikme suhtes kohaldada alles pärast seda, kui Riigikogu on andnud tema kohta süüdistusakti koostamise nõusoleku. Erandina võib Riigikogu liiget ilma Riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt.

109. Mida kujutavad endast Riigikogu korralised, mida erakorralised istungjärgud?

Eristatakse Riigikogu korralisi ja erakorralisi istungjärke.

Korralisi istungjärke on Riigikogu antud koosseisul aastas reeglina kaks. Esimene toimub jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ja teine – septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Erandiks on uue riigikogu valimise aasta, mil sellel koosseisul võib olla vähem kui kaks korralist istungjärku ja kus korraline istungjärk algab teistsugusel ajal.

Korraliseks istungjärguks tuleb riigikogu kokku ilma erilise kokkukutsumiseta. Erandiks on uue koosseisu esimene istungjärk. Selle esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku president.

Erakorralised istungjärgud toimuvad korraliste istungjärkude vahelisel ajal, so jõuluvaheajal ja suvevaheajal. Erakorraliseks istungjärguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees, kui seda nõuab president, valitsus või vähemalt viiendik Riigikogu liikmetest. Erakorralisest istungjärgust teatab Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu.

110. Mida kujutab endast Riigikogu täiskogu töönädal, korraline istung, täiendav istung, täiskogu töötsükkel?

- Täiskogu töönädal on täiskogu iganädalane tööaeg. - Täiskogu töötsükkel moodustub kolmest üksteisele järgnevast töönädalast. Töötsüklile järgneval (neljandal) nädalal täiskogu korralisi istungeid ei toimu. See muude kohustuste täitmiseks.- Täiskogu korralised istungid toimuvad töönädala esmaspäevast neljapäevani. - Täiendavad istungid võivad toimuda reedel, laupäeval või pühapäeval või täiskogu töötsüklile (kolmele üksteisele järgnevale töönädalale) järgneval neljandal nädalal.

111. Mida tähendab poolthäälteenamus, mida Riigikogu koosseisu häälteenamus? Millise häälteenamusega võetakse vastu valdav enamus Riigikogu aktidest?

Poolthäälteenamus tähendab, et poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu.Riigikogu aktid (seadused, otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised) võetakse üldjuhul vastu poolthäälte enamusega. Riigikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51) – seega suurem häälteenamus kui poolthäälteenamus.(N: ratifitseeritakse Eesti riigipiire muutvaid välislepinguid, kuulutatakse välja erakorraline seisukord)

*Enamik Riigikogu aktidest võetakse vastu siiski poolthäälteenamusega

112. Mida kujutab endast seadusandliku algatuse õigus? Kellel on seadusandliku algatuse õigus Riigikogus? Kes võib algatada põhiseaduse muutmist?

Algatatav seaduseelnõu esitatakse koos seletuskirja ja muude vajalikke lisadega istungisaali kõnepuldist istungi juhatajale. Seda tuleb teha enne päevakorraküsimuste arutamist. Eelnõu algataja võib esineda eelnõu kuni kaheminutilise tutvustusega.Seaduste algatamise õigus on igal Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil (ja valitsusel).

Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on üksnes vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (so vähemalt 21 Riigikogu liikmel) ja presidendil. Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi igal menetlusetapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu.

113. Seadusandlik protseduur Riigikogus. Milleks moodustatakse juhtivkomisjon?

Algatatav seaduseelnõu esitatakse koos seletuskirja ja muude vajalikke lisadega istungi juhatajale. Seda tuleb teha enne päevakorraküsimuste arutamist. Eelnõu algataja võib esineda eelnõu kuni kaheminutilise tutvustusega. Kui juhatus leiab, et eelnõu vastab formaalsetele nõuetele, siis teeb ta kolme tööpäeva jooksul eelnõu menetlusse võtmise otsuse ja määrab eelnõule juhtivkomisjoni. Kui aga juhatus leiab, et eelnõu ei vasta nõuetele, siis tagastab ta eelnõu selle esitajale. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse tehakse teatavaks Riigikogu liikmetele.

Juhtivkomisjon määratakse eelnõule, kui juhatus leiab, et eelnõu vastab formaalsetele nõuetele ja teeb eelnõu menetlusse võtmise otsuse.Juhtivkomisjon võib eelnõu suhtes juhatusele teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda. Juhtivkomisjonil on õigus teha täiskogule enesele põhjendatud ettepanek arvata eelnõu enne selle päevakorda võtmist Riigikogu menetlusest välja.

Seaduseelnõud tuleb üldjuhul arutada kolmel lugemisel. On ka erandid, mil seaduseelnõud tohib arutada ühel või kahel lugemisel.

114. Seaduse välja kuulutamine ja jõustumine.

Seaduse vastu võtmisele ja jõustumisele peab eelnema seaduse välja kuulutamine presidendi poolt. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kulul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president seaduse välja.

Seaduse esitab presidendile välja kuulutamiseks Riigikogu kantselei direktor. Põhiseaduse järgi on presidendil 14 päeva aega otsustada, kas kuulutada seadus välja või jätta seadus välja kuulutamata.Nii seaduse välja kuulutamine kui ka välja kuulutamata jätmine vormistatakse presidendi otsusega.

Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Andes presidendile õiguse jätta seadus välja kuulutamata ja taotleda Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist, annab Põhiseadus presidendile suspensiivse veto õiguse ja kontrolliõiguse Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes.

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuel arutamisel piirdub Riigikogu vaid nende motiividega, mis president esitas seaduse välja kuulutamata jätmise otsuses.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, siis määrab juhatus seaduse edasiseks menetlemiseks juhtivkomisjoni. Kui seadus võetakse muutmata kujul uuesti vastu, siis kuulutab president seaduse välja või teeb Riigikohtule taotluse vormis ettepaneku tunnistada seadus põhiseadusevastaseks. Kui Riigikohus rahuldab presidendi taotluse, siis jääb seadus jõustumata. Kui Riigikohus jätab presidendi taotluse rahuldamata, siis peab president seaduse välja kuulutama.

115. Vabariigi Presidendi vetoõigus.

VR presidendil on veto õigus jätta seadus välja kuulutamata ja taotleda Riigikohtult seaduse PS-likkuse kontrollimist.Seaduse välja kuulutamata jätmise otsus peab olema motiveeritud. Seaduse välja kuulutamata jätmise põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised.

116. Keda saab valida Vabariigi Presidendiks? Kirjeldage Vabariigi Presidendi valimise korda.

Põhiseaduse kohaselt valitakse president viieks aastaks ja kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

Tegelikkuses võib presidendi ametiaeg osutuda pikemaks kui viis aastat. Presidenti ei saa valida ega tema volitusi lõpetada erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Presidendi ametiaeg võib ettenähtust pikemaks osutuda ka siis, kui korralistel valimistel ei õnnestu valimiskogus presidenti valida, valimine muutub erakorraliseks ja läheb tagasi Riigikogu kätte.

Presidendikandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Valimisseadus kordab seda ja lisab, et kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Presidendi valimised võivad olla nii korralised kui ka erakorralised. Praegu valib nii korralistel kui ka erakorralistel valimistel presidendi Riigikogu. Kui RK ei õnnestu, siis valimiskogu.Kui ka valimiskogus ei saa kandidaat piisavalt hääli, siis läheb presidendi valimine jälle Riigikogu kätte, kes seejärel valib presidenti erakorralistel valimistel. Erakorralised valimised on siin nähtavasti kehtestatud selleks, et valida president kiiremini. Kui Riigikogu ka erakorralistel valimistel ei suuda presidenti valida, siis tuleb jällegi kokku valimiskogu. Põhimõtteliselt pole välistatud, et nii kordub mitu korda.

Korralised presidendivalimised peavad toimuma varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametisoleva presidendi ametiaja lõppu. See tähendab, et valimised tuleks kavandada nii, et nende tähtaegade sisse mahuks nii valimine Riigikogus kui ka vajaduse korral valimiskogus.

Erakorraline presidendi valimine toimub 14 päeva jooksul, arvates: 1) päevast, mil presidendi volitused on ennetähtaegselt lõppenud, või 2) päevast, mil Riigikohus tunnistas presidendi kestvalt võimatuks oma ülesandeid täitma, või 3) päevast, mil president jäi valimiskogus valimata.

Riigikogus võib presidendi valimiseks toimuda kuni kolm hääletusvooru, olenevalt hääletamise tulemustest. Kui esimeses hääletusvoorus on ühe kandidaadi poolt vähemalt kahekolmandikuline Riigikogu enamus, siis on president valitud ja teisi hääletusvoore ei korraldata. Kui esimeses voorus keegi sellist häälteenamust ei saa, korraldatakse teine hääletusvoor, kus valituks osutumiseks on vaja saada samasugune häälteenamus mida nõuti esimeses voorus. Teine voor korraldatakse järgmisel päeval. Kui teises voorus keegi ei kogu vähemalt kahekolmandikulist Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor. Ka kolmandas voorus on nõutav saavutada vähemalt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.

Kahes esimeses voorus seatakse üles presidendi kandidaate. Seejuures seatakse teises voorus üles uued kandidaadid. Teise vooru võib esitada ka kandidaate, kes olid üles seatud esimeses voorus.

Kandidaate võib mõlemas voorus esitada vähemalt viiendik Riigikogu kooseisust. Riigikogu liige võib mõlemas voorus olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjate hulgas.

Kolmanda hääletusvooru toimumisaja teatab Riigikogu istungi juhataja kohe pärast teise vooru valimistulemuste teatavaks tegemist. Kolmandas voorus osalevad kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui teises voorus sai kaks või enam kandidaati võrdse arvu hääli, siis nendest osalevad kolmandas voorus kaks ealt vanimat. Kui teises voorus oli ainult üks kandidaat ja ta ei saanud nõutavat häälteenemust, siis osaleb kolmandas voorus tema üksinda.

Kui ka Kolmandas hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis peab Riigikogu esimees kokku kutsuma valimiskogu.

Otsus valimiskogu kokkukutsumise kohta tuleb teha hiljemalt järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus.

Valimiskogu koosneb kõigist Riigikogu liikmetest ja kõigi kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Volikogu esindaja valimiskogus peab olema sama volikogu liige ja Eesti kodakondsusega

Valimiskogus võib toimuda kuni kaks hääletusvooru.

Presidendi kandidaatideks esimeses hääletusvoorus on kaks Riigikogus toimunud kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati ja valimiskogus üles seatud uued kandidaadid, kui neid üles seatakse. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Kui kandidaat oli üles seatud ka Riigikogus, siis valimiskogus ülesseadmiseks esitatakse ainult tema nõusolek kandideerida ja kinnitus, et puuduvad takistused kandideerimiseks.

Valimiskogus loetakse esimeses voorus valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui keegi sellist häälteenamust ei saa, siis korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Kui esimeses voorus sai vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, siis osaleb teises voorus nendest ealt vanim. Kui esimeses voorus osales ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, siis osaleb teises voorus tema üksinda. Teises voorus valituks saamiseks on vaja samasugust häälteenamust kui esimeses voorus.

Kui ka teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse Riigikogus presidendi erakorraline valimine ja selle luhtumisel võib presidendi valimine minna jälle valimiskogu kätte. Teoreetiliselt võib nii juhtuda korduvalt.

Kui selliste erakorraliste valimiste ajal Riigikogus või valimiste ajal valimiskogus on senine president ametis, siis täidab ta oma ametiülesandeid uue presidendi ametisse astumiseni, isegi kui tema ametisoleku 5-aastane tähtaeg on juba möödunud.

Uus president astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu eesPõhiseaduse kohaselt peatuvad ametisse astumisega presidendi volitused kõigis valitavates ja nimetatavates ametites

117. Kes ja millistel juhtudel asendab VR Presidenti? Kes ja millises menetluses saab tunnistada Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid? Milline on sellise otsuse tagajärg, millega Vabariigi President tunnistatakse kestvalt võimatuks täitma oma ülesandeid?

Presidendi volitused peatuvad, kui ta on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita. Vabariigi Presidendi volituste peatumise korral lähevad need ajutiselt üle Riigikogu esimehele, kes hakkab täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid. Kui Vabariigi Presidendi volituste peatumise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, taastuvad volitused alates Vabariigi Presidendi otsusest asuda täitma oma ülesandeid.

Presidendi volitused peatuvad järgmistel juhtudel:

1) Kui president on ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid. Kui president on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid, teeb ta Riigikogu esimehele selle kohta kirjaliku avalduse, milles nimetab põhjuse. Kui president on võimetu avaldust esitama, teeb seda õiguskantsler. 2) Kui Riigikogu on andnud nõusoleku presidendi kohta süüdistusakti koostamiseks. Vabariigi Presidendi volituste taastumise aluseks on tema suhtes õigeksmõistev kohtuotsus või tema kriminaalasja lõpetamine.3) Kui president on tunnistatud kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid. Presidendi kestev võimetus on tema tervisest tulenev ilmne võimetus täita oma ülesandeid. Sellise asjaolu esinemisel esitab õiguskantsler Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada oma otsusega president kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid. Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata. Presidendi volitused peatuvad Riigikohtu otsuse jõustumisel ja Riigikogu esimees täidab ajutiselt presidendi ülesandeid kuni järgmise Vabariigi Presidendi ametisseastumiseni.

Põhiseaduse kohaselt lõpevad presidendi volitused uue presidendi ametisse astumisega. See on presidendi volituste lõppemise korraline alus.

Kui presidendi volitused on peatunud või ennetähtaegselt lõppenud, siis lähevad Põhiseaduse kohaselt tema ülesanded ajutiselt Riigikogu esimehele. Presidendi ülesannete täitmise ajaks peatuvad Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena.

Üldiselt on presidendi ülesandeid täitval Riigikogu esimehel samasugused õigused kui presidendil. Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole aga õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

118. Vabariigi Presidendi pädevus Riigikogu tegevuse korraldamise alal.

1) Riigikogu korraliste ja erakorraliste valimiste välja kuulutamine. 2) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle esimese istungi.

119. Vabariigi Presidendi pädevus seadusandluse alal.

1) Kuulutab välja Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud seadusi. Riigikogu poolt vastu võetud seaduste osas on presidendil ka õigus jätta seadus välja kuulutamata ning saata see uueks arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogule. 2) Algatab Põhiseaduse muutmist - õigus esitada Riigikogule Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

3) Annab seaduse jõuga üldakte, mida nimetatakse seadlusteks. Seadlusel peavad olema Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirjad. Kaasallkirjast keeldumise korral president seadlust anda ei saa. Seni ei ole president ühtegi seadlust andnud. Arvestades seadluse andmise tingimusi, pole seadluse andmine tõenäoline.

120. Vabariigi Presidendi pädevus riigiametnike ametisse nimetamise alal.

1) Teeb ta Riigikogule ettepaneku nimetada üks või teine isik ametikohale. President teeb Riigikogule ettepaneku nimetada ametisse Riigikohtu esimees, eesti Panga Nõukogu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler ja kaitseväe juhataja (ülemjuhataja). 2) Otsustab president ise Riigiametniku ametisse nimetamise. President saab aga otsustada riigiametniku ametisse pärast seda, kui talle on vastava ametniku nimetamiseks tehtud ettepanek.

Peaministri ettepanekul nimetab ja vabastab president Vabariigi Valitsuse liikmeid. Eesti Panga ettepanekul nimetab president eesti Panga presidendi. Riigikohtu ettepanekul nimetab ja vabastab president esimese ja teise astme kohtunikud. Nimetab Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe kõrgema juhtkonna.

121. Vabariigi Presidendi pädevus välissuhtlemise alal.

1) Esindab riigipeana Eesti Vabariiki välissuhtlemises. * Õigus sõlmida välislepingut, esitamata volikirja. 2) Vabariigi Valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi Eesti diplomaatilisi esindajaid. Presinendi poolt nimetatavateks diplomaatilisteks esindajateks on erakorraline ja täievoliline suursaadik ning saadik. 3) võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste isikute volikirjad. 4) kirjutab alla Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute ratifitseerimiskirjadele.

122. Vabariigi Presidendi pädevus riigikaitse alal.

1) President on riigikaitse kõrgeim juht. Siit ei saa aga järeldada, et presidendil on kaitseväe üle järelevalve ja juhtimisülesanded. 2) President teeb Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. 3) President teeb Riigikogule Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul ettepaneku välja kuulutada erakorraline seisukord kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. 4) President nimetab VR valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe kõrgema juhtkonna. Kaitseväeteenistuse seaduse järgi nimetab president ametisse Kaitsejõudude Peastaabi ülema, Kaitseliidu ülem ja kaitseväe põhiväeliikide ülemad.5) President annab sõjaväelisi auastmeid

123. Vabariigi Presidendi pädevus autasustamise ja auastmete andmise alal.

President annab riiklikke teenetemärke Riiklike teenetemärkide seaduse alusel.

Auastmete andmise alal annab president sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annab president ohvitseriauastmeid. Diplomaatilisteks auastmeks on Välisteenistuse seaduse järgi suursaadik.

124. Vabariigi Presidendi pädevus kriminaalalal.

1) President annab süüdimõistetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armu andmiseks on vajalik süüdimõistetu enese ettepanek. 2) President teeb Riigikogule ettepaneku anda nõusolek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks.

125. Kellest koosneb Vabariigi Valitsus? Milline on Vabariigi Valitsuse liikmete maksimaalne arv?

Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid.

Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15.

Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid), ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid – kuni 2).

Tradistsiooniliselt on portfellita ministriteks olnud rahvastikuminister ja regionaalminister.

126. Kirjeldage Vabariigi Valitsuse moodustamise korda.

Valitsuse liikmeks ei saa olla isik, kelle suhtes on jõus süüdimõistev kohtuotsus. Valitsusse saab nimetada vaid teovõimelise Eesti kodaniku.

Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab President Põhiseaduse järgi neljateistkümne päeva jooksul valitsuse tagasiastumisest määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministri kandidaadi määrab president oma otsusega.

Peaministri kandidaat peab tegema Riigikogule ettekande neljateistkümne päeva jooksul presidendilt valitsuse moodustamise ülesande saamisest. Eelnõud arutatakse peaministrikandidaadile sobival ajal. Peaministrikandidaat teeb Riigikogule kuni 20-minutilise ettekande valitsuse moodustamise aluste kohta. Ettekandes näidatakse ära, millistest poliitilistest jõududest on kavas valitsus moodustada. Iga Riigikogu liige võib peaministrikandidaadile esitada kuni kaks küsimust. Avalik hääletamine toimub samal istungil. Valitsuse moodustamiseks volituste saamiseks on vaja poolthäälte enamust.

Kui peaministrikandidaat saab Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused, siis peab ta seitsme päeva jooksul esitama presidendile ametisse nimetamiseks valitsuse koosseisu.

Presidendile esitatavas valitsuse koosseisus peavad olema kõik ministeeriumi juhtivad ministrid. Portfellita ministreid ei tule uue valitsuse moodustamisel ilmtingimata kohe esitada.

3 päeva jooksul peab nimetama uue valitsuse ametisse.

Presidendil on õigus esitada seitsme päeva jooksul uus peaministrikandidaat, kui esimene kandidaat ei saanud Riigikogu poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub valitsuse moodustamisest.

Menetlus ja otsustamisprotsess on samad nagu esimese kandidaadi puhul.

Peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus läheb üle Riigikogule, kui president ei esita teist kandidaati või loobub selle esitamisest, samuti kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi, ei suuda valitsust moodustada või loobub valitsuse moodustamisest.

Kandidaatide ülesseadmise õigus on ainult fraktsioonidel. Kui on üles seatud mitu kandidaati, siis korraldatakse pärast kandidaatide ettekandeid ja neile esitatud küsimustele vastamist kandidaatide vahel konkureeriv hääletamine. Konkureeriva hääletuse igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud kandidaat.

President peab välja kuulutama Riigikogu erakorralised valimised, kui presidendile on valitsuse koosseis esitamata neljateistkümne päeva jooksul peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust.

Uus valitsuse koosseis nimetatakse ametisse presidendi otsusega.

Uus valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Suulise vande annab ainult peaminister. Kõik valitsuse liikmed kirjutavad alla vande tekstile.

127. Kuidas on korraldatud peaministri, kuidas ministri asendamine?

Peaminister nimetab pärast ametisse astumist korraldusega kaks ministrit, kes asendavad peaministrit tema äraolekul, ja määrab kindlaks oma asendamise järjekorra. Kui aga asendajaks määratud ministrid on ära, siis asendab peaministrit eluealt vanim kohalolev minister.

Peaministrit asendaval ministri õigused erinevad peaministri õigustest selle poolest, et asendav minister: 1) ei tohi esineda Riigikogu ees valitsuse tagasiastumisavaldusega. Erandina peab ta esinema valitsuse tagasiastumisavaldusega, kui valitsuse tagasi astumise põhjuseks on peaministri surm; 2) ei tohi teha presidendile ministri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ettepanekut; 3) ei tohi juhatada valitsuse istungit, kus otsustatakse siduda seaduseelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega.

Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste (näiteks puhkuse) tõttu oma ülesandeid ajutiselt täita või kui ministri volitused on lõppenud, siis paneb peaminister korraldusega tema ülesanded mõnele teisele ministrile.

Asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ja lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga “ülesannetes”, näiteks “justiitsminister siseministri ülesannetes.”

128. Millistel juhtudel astub Vabariigi Valitsus tagasi? Kes teostab täitevvõimu, kui valitsus on tagasi astunud?

Valitsus astub tagasi:

1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2) Peaministri tagasiastumisel. 3) Peaministri surma korral.4) Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust ja president ei kuuluta valitsuse ettepanekul välja Riigikogu

ennetähtaegseid valimisi. Kui president kuulutab välja ennetähtaegsed valimised, siis astub valitsus üldises korras tagasi Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil.

5) Kui Riigikogu ei võta vastu valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud seaduseelnõud. Sellise eelnõu vastu võtmata jätmisest teatab Riigikogu esimees presidendile viivitamatult.

Tagasi astunud valitsus peab jätkama oma tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. Riigieelarvelised väljaminekud on piiratud.

129. Umbusalduse avaldamine Vabariigi Valitsusele ja selle liikmele.

Umbusalduse avaldamist saab algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamise algatamiseks tuleb Riigikogu istungil esitada vastav Riigikogu otsuse eelnõu. Põhiseadus ega ükski seadus ei sea piiranguid umbusalduse avaldamise motiividele.

Otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Kui valitsus soovib, siis on tal õigus kaasettekandele. Sellele järgnevad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta ainult fraktsioonide selleks volitatud esindajad.

Läbirääkimiste lõpetamisel võidakse esineda lõppsõnaga. Pärast lõppsõna pannakse otsuse eelnõu hääletamisele.

Umbusalduse avaldamiseks peab otsuse eelnõu poolt hääletama vähemalt Riigikogu koosseisu enamus.

Kui on umbusaldust avaldatud tervele valitsusele või peaministrile, siis lahkub ametist terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis lahkub ainult see minister.

130. Seaduseelnõu sidumine usaldusküsimusega.

Valitsus võib siduda iga tema enda poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub valitsus tagasi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele peab valitsus tagasi astuma, kui Riigikogu ei võta vastu usaldusküsimusega seotud seaduseelnõud.

Seaduseelnõu vastuvõtmise saab valitsus siduda usaldusküsimusega ainult siis, kui valitsuse vastaval istungil osaleb peaminister. Peaministrit asendava ministri juhtimisel ei saa valitsuse istungil seda küsimust otsustada.

Usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmine ei anna valitsusele õigust taotleda presidendilt erakorraliste Riigikogu valimiste väljakuulutamist.

131. Mida tähendab põhiseaduse § 86 formuleering, mille järgi täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele? Valitsemine ja haldus.

Täidesaatev riigivõim on üks kolmest iseseisvast riigi põhifunktsioonist.

Mõiste “täidesaatev riigivõim” ei ole üksnes seaduste täitmine ja rakendamine, vaid ta hõlmab ka ühiskondliku elu erinevatesse valdkondadesse kuuluvate muude ülesannete täitmist.

Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Et seadused rakenduksid, selleks on neid sageli vaja täpsustada ja konkretiseerida, mida tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.

Täidesaatev riigivõim koosneb kahest erinevast funktsioonist, millisteks on valitsemine ja haldus.

Valitsemise all mõistetakse riigi poliitilist juhtimist, mis kujutab endast riigi sise- ja välispoliitika juhtimist ning suunamist, ta hõlmab muu hulgas ka majandusprotsesside juhtimist. Kokkuvõtlikult öeldes tähendab mõiste “poliitiline juhtimine” avaliku elu kui terviku ja tema erinevate valdkondade dünaamilist ja tulevikku suunatud juhtimist ja kujundamist (õiguspoliitika, majanduspoliitika, kultuuripoliitika, sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika jne). Valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element.

Haldus kujutab endast praktilist tegevust, mis on suunatud eelkõige täitev-korraldava laadiga ülesannete täitmisele. Väga üldises plaanis võib öelda, et tema sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel.

Haldusfunktsiooni teostamisel Vabariigi Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega, kuulutab loodusõnnetuste ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku takistamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas.

Vabariigi Valitsuse tegevuse põhisisuks on valitsemine, vähemal määral haldus.

Valitsemine ja haldus kui täidesaatva riigivõimu funktsioonid on organisatsiooniliselt läbi põimunud eriti ministeeriumide tasandil.

132. Mida tähendab, et Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat?

Riigi sise- ja välispoliitikat viib Vabariigi Valitsus ellu valitsemise kui riigi poliitilise juhtimise funktsiooni täitmisel. Valitsusel on väga oluline osa nii sise- ja välispoliitika elluviimisel, kui ka selle kujundamisel. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid. Põhiline osa seaduseelnõudest esitatakse Riigikogule valitsuse poolt. Iga eelnõu sisaldab endas aga poliitilist otsustust. Seega võib öelda, et Vabariigi Valitsus, valmistades ette seaduseelnõusid, võtab kõige otsesemalt osa riigi poliitika kujundamisest. Valitsusel on ka teine oluline hoob, millega tal on võimalus mõjutada riigi poliitikat. Nimelt koostab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule. Riigi eelarve on see oluline dokument, kus määratakse ära riigi arengu prioriteedid.

133. Mida kujutab endast Vabariigi Valitsuse regulatiivne pädevus.

VR Valitsuse regulatiivsesse pädevusse kuulub määruste andmine.

Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.

Nimetatud õigusaktid on oma olemuselt materiaalsed seadused, s.t nad sisaldavad õigusnorme.

Täitevvõim ei saa praeter legem/seaduse kõrval reguleerida määrustega valdkondi, mida PS-kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste “õigusaktidega”.

Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni ehk volitusnorm.

134. Kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist?

Põhiseaduse stabiilsuse huvides on Põhiseaduse muutmine tehtud väga keerukaks. Eesti Põhiseaduse näol on tegemist maailma ühe jäigema Põhiseadusega.Põhiseaduse muutmist on pädevad algatama üksnes Vabariigi President ja vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust, st vähemalt 21 riigikogu liiget.

135. Millised on Eesti põhiseaduse muutmise viisid (nõutavat häälteenamust pole tarvis meelde jätta)?

Iga Põhiseaduse muutmise eelnõud arutatakse kolmel lugemisel.Põhiseaduse muutmisviise on kolm:

1) Rahvahääletusel

Kui põhiseaduskomisjon tahab eelnõud panna rahvahääletusele, siis algatab ta enne kolmandat lugemist rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu. Istungi juhataja paneb selle otsuse eelnõu hääletusele kolmandal lugemisel pärast muutmisettepanekute läbiarutamist.

2) Riigikogu poolt kiireloomulisena

Kui põhiseaduskomisjon tahab Põhiseadust muuta kiireloomulisena, siis esitab ta Riigikogule samuti ettepaneku, mitte aga otsuse eelnõu. Kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute läbiarutamist paneb istungi juhataja hääletusele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena

3) Riigikogu kahe järjestikust koosseisu poolt

Kui põhiseaduskomisjon tahab, et Põhiseaduse muutmise eelnõu võetaks vastu Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, siis paneb istungi juhataja kolmandal lugemisel pärast muutmisettepanekute läbiarutamist seaduseelnõu hääletusele. Siin põhiseaduskomisjon otsuse eelnõud ei esita. Eelnõu läheb Riigikogu järgmisele koosseisule, kui ta saab Riigikogu koosseisu häälteenamuse Teisele koosseisule eelnõu esitanud Riigikogu koosseis ennetähtaegselt laiali ei lähe. Eelmise koosseisu poolt toetuse saanud eelnõud arutab järgmine koosseis ühel lugemisel Muutmisviisi otsustab Riigikogu seaduseelnõu eelnõu kolmandal lugemisel. Vastava ettepaneku teeb põhiseaduskomisjon.

Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja president.

Kui eelnõu ei saa vastava muutmisviisi puhul nõutavat häälteenamust, siis loetakse eelnõu tagasi lükatuks. Kui eelnõu on tagasi lükatud, siis ei saa samas küsimuses uut eelnõud esitada enne aasta möödumist eelnõu tagasi lükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus.

136. Mida Eesti konstitutsioonist saab muuta ainult rahvahääletusega?

Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. Seega saab ka uut Põhiseadust vastu võtta vaid rahvahääletusel.

137. Mida kujutavad endast põhiõigused formaalses mõttes, mida põhiõigused materiaalses mõttes? Mida kujutavad endast positiivsed, mida negatiivsed vabadused? Kas eesti põhiseaduses loetletud vabadused on positiivsed või negatiivsed vabadused?

1. Materiaalses tähenduses oleksid põhiõigusteks kõige fundametaalsemad õigused. Sellise lähenemise puhul võivad aga tekkida vaidlused selle üle, kas PS-sse kirja pandud üks või teine õigus ikka on põhiõigus või ei ole põhiõigus. Samuti tekiksid vaidlused selle üle, kas mõni PS-st väljapool kirja pandud õigus on põhiõigus.

2. Formaalses tähenduses põhiõigusteks on absoluutselt kõik õigused, mis on PS-s kirja pandud. Selline lähenemine välistab asjatud vaidlused ning riikide praktikas lähtutakse põhiõiguste formaalsest määratletusest.

Negatiivne vabadus tähendab, et isik ise võib valida käitumisvariandi, ta võib enda õigust kasutada või jätta ka oma õigusi kasutamata. Ta võib üldjuhul valida ka sellise käitumisvariandi, mis talle on täiesti kahjulik ja riik ei tohi üldjuhul sellise valiku teostamisse sekkuda. Riigi sekkumine inimese poolt valitud inimesele endale kahjulikku käitumisviisi on lubatud vaid siis, kui PS sellist käitumist võimaldab.Eesti PS-s loetletud vabadused nn negatiivsed vabadused.

Positiivne õigus on sisuliselt kohtustus käituda õigesti.Positiivse õiguse tunnistamine oli omane N: marksistlikule doktriinile. Vabaduste kasutamine nö õigetel eesmärkidel.

138. Põhiõiguste kandjad.

Traditsiooniliselt on põhiõiguste kandjaks ehk õigustatud subjektiks olnud füüsiline isik

Eesti põhiõkorras põhiõiguste kandjad:- Füüsilised isikud, v.a. kui nad teostavad neile üle antud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes. - Eraõiguslikud juriidilised isikud, v.a. kui nad teostavad neile üle antud avalik õiguslikku võimu- Avalik-õiguslikud juriidilised isikud – spetsiifilised juhud, mitte nagu eelnevad- Seltsingud

139. Põhiõiguste adressaadid.

Traditsiooniliselt on põhiõiguste adressaadiks ehk kohustatud subjektiks avalik võim, see on riik või KOV

-Riik oma kõigi kolme võimuharu kaudu, kui ta teostab avalikku võimu.-KOV-d-Kõik ülejäänud avalik-õigulikud isikud on põhiõiguste adressaadiks siis, kui nad teostavad avalik-õiguslikke funktsioone.-Eraõiguslikud isikud, kes teostavad avalikku võimu.- Riigi äriühingud – teatud juhtudel

140. Millistel juhtudel saab erasubjekt olla põhiõiguste adressaadiks?

Tänapäeval on levinud avalik-õiguslike võimuvolituste andmine erakätesse.Näiteks täidavad eraõiguslike isikutena avalik-õigulikke funktsioone notarid ja täiturid oma ametitegevuses. Avalikku võimu teostavad ka näiteks turvafirmad, kui nad määravad parkimistasusid või viivistasusid parkimise korral. Taolistel juhtudel on avaliku võimu teostamisel sellised eraõiguslikud isikud samutipõhiõiguste adressaatideks, ja teine eraõiguse subjekt saab väita oma põhiõiguste rikkumist selliste eraõiguslike avaliku võimu kandjate poolt. Selle põhjenduseks on see, et riik ei saa riigi funktsioone erastades põgeneda eraõiguse sfääri.

141. Mida kujutab endast põhiõiguste vertikaalne, mida horisontaalne siduvus? Kumba kasutatakse rohkem?

- Põhiõiguste vertikaalne siduvus Põhiõigused seovad omavahel füüsilist isikut (kandja) ja avalikku võimu, kelleks on traditsiooniliselt riik (adressaat). Ajaloo vältel hakkas õigustatud ja kohustatud subjektide ring laienema, teatud juhtudel hakati riigi funtsioone andma erakätesse. Sellistel juhtudel tuli vältimatult lugeda põhiõiguste adressaadiks ka see eraõiguslik isik, kelle kätte riik ühe või teise riikliku ülesande usaldas. Ei ole võimalik leppida sellega, et riik kehastab teatava riigi funktsiooni ja selle tagajärjel kaotab üks või teine põhiõigus oma tähenduse. Seetõttu peab teistel (füüsilistel) isikutel olema kaitse ka taoliste eraõiguslike isikute vastu.

- Põhiõiguste horisontaalne siduvusTraditsioonilise käsitluse järgi põhiõigused eraõiguse subjekte omavahel vahetult ei seo. Üks eraõiguse subjekt ei saa teise vastu nõudeid esitada vahetult PS tuginedes ja kohus ei saa vahetult PS-ele tuginedes hinnata tehingute kehtivust. Siiski nimetab Eesti Põhiseadus mõned põhiõigused, mis seovad otse PS kaudu omavahel füüsilisi isikuid, vahel ka juriidilisi isikuid.N: igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele; igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ja kohustuste täitmisel arvestama teiste õiguste ja vabadustega

142. Põhiõiguste liigitus nende kandja järgi.

Eesti põhiõkorras võib põhiõiguste kandjate e. õigustatud subjektidena välja tuua järgmised isikud:1. Füüsilised isikud, v.a. kui nad teostavad neile üle antud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes. 2. Eraõiguslikud juriidilised isikud, v.a. kui nad teostavad neile üle antud avalik õiguslikku võimu. Osade põhiõiguste juriidilisele

isikule laiendamise võimatus tuleneb otseselt põhiõiguse olemusest. N. ei saa juriidilisel isikul olla õigust elule3. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Üldiselt segane aru saada. Üsna selge on see, et riik saab põhiõiguste kandjaks olla ainult

kohtumenetlust puudutavate põhiõiguste osas. 4. Seltsingud. Juriidilise isiku staatust mitteomavad füüsiliste isikute ühendused. Kindlasti peaksid sellistele ühendustele laienema

suur osa põhiõigustest, mida kasutavas füüsilised isikud, kuigi PS vaikib.

143. Mida kujutavad endast tõrjeõigused, mida sooritusõigused? Kumba gruppi kuuluvad vabadusõigused? Kumba gruppi kuuluvad võrdsusõigused?

Tõrjeõigused pakuvad kaitset riigi ülemäärase sekkumise vastu. Nendeks on peaasjalikult vabadusõigused (ka võrdsusõigused).

Sooritusõigused on isiku õigused nõuda riigilt isiku kasuks positiivset tegevust. Sooritusõigusteks on:1) Sotsiaalsed õigused2) Kaitseõigused3) Õigused korraldusele ja menetlusele

144. Vabadusõigused. Kuidas kontrollida vabadusõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust? Vabadusõiguse rikkumise kõrvaldamise võimalused.

Vabadusõigused moodustavad Eesti PS õigustest valdava enamuse. Vabadusõigused põhinevad inimväärikusel. Ühelt poot tähendab vabadusõigus isiku õigust vastava õiguse kaitsealas vabalt valida enda õiguse kasutamisel käitumisvarianti või seda õigust üldse mitte kasutada. Teiselt poolt tähendab vabadusõigus isiku õigust nõuda, et riik õiguse kasutamisse ülemääraselt ei sekkuks. Et ta ei piiraks ülemäära õiguse kasutamist. Riigi sekkumine vabadusõigusesse peab olema proportsionaalne. Ebaproportsionaalne sekkumine on PS-vastane.Igasugune PS sekkumine ei pruugi veel olla rikkumine. Rikkumine on ülemäärane sekkumine.Põhiõiguste sekkumise tähistamiseks kasutatakse sõna riive.

Kaugeltki igasugune riigivõimupoolne mõju isiku õigustena ei ole alati käsitletav riive või sekkumisena. Sellega ei ole tegemist siis kui riigi tegevuse mõju isiku põhiõigustele on väga kaudne. Näiteks mõjutavad maksuseadused väga paljude põhiõiguste teostamise võimalusi kaudselt. Vabadusõiguste rikkumise kõrvaldamise tehniline vahend on üldjuhul väga lihtne. Üldjuhul tuleb vabadustõigust rikkuv haldusakt tunnistada kehtetuks või selle haldusakti aluseks olev PS-vastane seadus PS-vastasuse tõttu kehtetuks. Väga harva on vabadusõiguse teostamise tingimuseks seaduse olemasolu (N: valimisseaduse olemasolu). Sellistel juhtudel tuleb vabadusõiguste rikkumine sel teel, et anda välja seadus, mis teeb õiguse kasutamise võimalikuks.

145. Võrdsusõigused. Kuidas kontrollida võrdsusõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust? Võrdsusõiguse rikkumise kõrvaldamise võimalused.

Võrdsusõigused põhinevad Aristotelese arusaamal, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.Võrdsuse PS-pärsuse kondrollimiseks tuleb tuvastada 2 väga lähedast võrreldavat isikute rühma ja siis hakata otsima, kas on olemas mõistlik põhjus nende isikute erinevaks kohtlemiseks.

Võrdsuspõhiõiguse rikkumise kõrvaldamine ei ole nii lihtne kui vabadusõiguse rikkumise kõrvaldamine. Võrdsusõiguse rikkumise kõrvaldamisvarjantide vahel tuleb kaaluda ja kaugeltki alati ei saa kohus ise võrdsuspõhiõiguse rikkumist kõrvaldada. Võrdsusõiguse rikkumise kõrvaldamise varjandid võivad olla näiteks:

1) rikkuva sätte kehtetuks tunnistamine, kui see taastab võrdsuse2) anda ühele isikule kehtestatud soodustus ka sellele, kelle õigusi soodustuse puudus3) kehtestada täiesti uus regulatsioon, uute soodustustega

146. Liberaalsed õigused ja sotsiaalsed õigused. Iseloomustage Põhiseaduse § 28 lg-s 2 nimetatud põhiõiguse (õigus riigi abile) piiramise kohtuliku kontrolli võimalusi.

1. Liberaalsed õigused on traditsioonilised põhiõigused, mis pärinevad 18.saj lõpust. Eeskätt on liberaalseteks õigusteks vabadusõigused.2. Sotsiaalsed õigused on nõudeõigused riigi vastu, et saada riigilt teatud juhtudel abi. Sellisena on sots õigused nn sooritusõigused, s.t. õigust nõuda riigilit teatavat positiivset tegevust.Eesti PS-s loetletud põhiõigustest on valdav osa liberaalsed.Seni on riigikohtu praktikas antud tõlgendus üksnes § 28 lg-le 2 sotsiaalsetest õigustest „Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.“ Seda on tõlgendatud järgmiselt: „PS ei määra kindlaks sotsabi suurust ja selle saamise tingimusi. PS jätab seadusandja otsustada, mil määral osutab riik puudust kannatavatele isikutele sotsiaalaabi. Seadusandjale otsustusõigus, sest maj ja sots poliitika ning eelarve kujundamine on seadusandja pädevuses. See ei tähenda aga et seadusandja võib kasutades vahendite piiratuse argumenti täiesti vabalt otsustada, mis ulatuses ja kellele tagada sots õigused § 28 järgi. Sot pol valikute tegemisel on seadusandja seotud PS printsiipide ja põhiõiguste olemusega. Õigust saada riigilt puuduse korral abi on subjektiivne õigus, mille riive korral on isikul õigus võtta kohtutee. Kohtu ül on sekkuda siis, kui abi langeb min tasemest allapoole. PS annab põhiseaduslikkuse järelevalvekohtule pädevuse hoida ära inimväärikuse rikkumist. Sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtted on tagatud kui riik tagab puudust kannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Samas tuleb aga riigi sotsiaalabi ja selle ulatuse üle otsustamisel arvestada PS § 27-ga, selle lg 5 kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Seega tuleneb PS-st, et puudustkannatava isiku nõudeõigus riigi vastu § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on pekonna liikmed, kes on võimelised tema eest hoolitsema.

147. Kuidas jaotada põhiõigusi seaduse reservatsiooni järgi? Kuidas iseloomustada selle tunnuse järgi liigitatud õiguste igat gruppi?

Kõikidele nendele põhiõigustele on ühine see, et neid põhiõigusi saab Eesti PS järgi piirata ainult seaduse alusel või seadusega. S.t. seadusandja peab otsustama ja kindlaks määrama põhiõiguste piiramise juhud.

1. Seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigused on PS-s sõnastatud ilma, et PS näitaks ära, millistel juhtudel või milliste eesmärkide saavutamiseks tohib põhiõigust piirata. Seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigusi tohib seadusandja piirata igal mõistlikul põhjusel, mis pole põhiseaduse vastane. N: PS punkt ettevõtlusvabaduse kohta.

Omapärane on § 16 sätestatu igaühe õigus elule. Selle kohta on kirjas, et seda õigust kaitseb seadus ja meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Selliselt sõnastatuna on tegemist sedause lihtsa reservatsiooniga põhiõigusega, kuid Eesti riik on ratifitseerinud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja selle lisaprotokolli, mis loetlevad elu võtmise lubatud juhud (n. absoluutselt jõu rakendamine mässu maha surumiseks, teatud juhul jõu kasutamine kurjategija tabamiseks). Kuna konventsioon on Eestile siduv, siis tuleb § 16 faktiliselt rakendada, silmas pidades seda, et õigus elule on seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga põhiõigus.

2. Seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga põhiõigusteks on sellised põhiõigused, mille puhul PS loetleb juhtumeid või eesmärke, milliste saavutamiseks tohib põhiõigusi piirata. N: § 33 kodu puutumatus. Piirangute puhul tuleb vaadata, kas need mahuvad seaduseandjale PS-ga lubatud tegutsemise raamidesse, kas piirang on valitud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ja kas eesmärk ise on PS-pärane.

3. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi nim vahel ka absoluutseteks õigusteks. Sellised õigused on sõnastatud selliselt, et põhiõiguse sõnastus ei näe ette selle õiguse piiramise mitte mingit võimalust. Õigus on sõnastatud selliselt, et seda ei saagi piirata. N: § 27 lg 3 – vanematel on õigus kasvatada oma lapsi. Praktika, ja mitte ainult Eesti oma, on aga läinud siiski seda teed, et teatud tingimustel on võimalik piirata ka nn absoluutseid õigusi, kuid nende piiramise võimalused peavad olema palju kitsamad. Ilma seaduse reservatsioonita põhõigusi tohib piirata ainult siis, kui piirangut õigustab mõni teine põhiõigus või väga oluline põhiseaduslik väärtus. Absoluutsete õiguste piiramise puhul võib tekkida küsimus sellest, kas on olemas mingi põhiõiguste hierarhia, s.t. kas üks põhiõigus on väärtuslikum kui mõni teine põhiõigus. Üldiselt arvatakse, et põhiõiguste hierarhiat siiski ei ole ja ühe põhiõiguse arv teise piiramisel tuleb lähtuda konkreetsest kaasusest. Siiski tundub, et inimväärikus ja õius elule võiksid olla kõrgemal kui teised põhiõigused.

148. Mida kujutab endast õiguse välisteooria, mida õiguse siseteooria?

Õiguse siseteooria järgi on olemas üks ja ainus algusest peale, kindla sisuga, juba ette ära piiratud põhiõigus.

Õiguse välisteooria järgi seisneb üks või teine vabadusõigus selle õiguse toimesfääris isiku täieliku käitumisvabadusena. Kuni piiranguid pole kehtestanud, seni on välisteooria järgi isik enda käitumisvariantide valikul täiesti vaba.

149. Millises vahekorras on põhiõiguse riive, põhiõigusesse sekkumine, põhiõiguse piiramine, põhiõiguse kitsendamine, põhiõiguse rikkumine?

Eristatakse põhiõigustesse sekkumist ja põhiõiguste rikkumist. Igasugune PS sekkumine ei pruugi veel olla rikkumine. Rikkumine on ülemäärane sekkumine.

Põhiõiguste sekkumise tähistamiseks kasutatakse sünonüümidena mitut mõistet: sekkumine, riive, piiramine, kitsendamine. Riive on kõige levinum.

Siiski ei ole kaugeltki igasugune riigivõimupoolne mõju isiku õigustele alati käsitletav riive või sekkumisena. Sellega ei ole tegemist siis kui riigi tegevuse mõju isiku põhiõigustele on väga kaudne. Näiteks mõjutavad maksuseadused väga paljude põhiõiguste teostamise võimalusi kaudselt. Näiteks mõjutavad riigi poolt võetavad maksud isiku vaba eneseteostust sel viisil, et isikul jääb näiteks raamatute soetamiseks vähem raha. St, et mingil määral ka põhiõigused kitsenevad, kuid taolist kaudset mõju ei peeta riiveks.

150. Põhiõiguse esemeline kaitseala, põhiõiguse isikuline kaitseala. Kontrollitava sätte asjassepuutuvus põhiõigustesse sekkumise põhiseaduspärasuse kontrollimisel.

PS igal sättel on oma esemeline kaitseala, milleks on mingi omadus või väärtus, mida põhiseaduse üks või teine säte kaitseb. Näiteks ettevõtlusvabadus, vaba eneseteostus.Isikuline kaitseala tähendab seda, kas antud isik saab ühele või teisele PS sättele tuginedes nõuda oma õigust. Isikuline kaitseala omab eeskõike tähendust välismaalaste ja juriidiliste isikute puhul.Kui on leitud, et antud isik on PS esemelise ja isikulise kaitseala toimesfääris, siis saab PS-pärasuse testi üldalustel jätkata.

151. Kirjeldage põhiõigustesse sekkumise formaalse põhiseaduspärasuse kontrolli.

Põhiõigustesse sekkumise formaalsuste kontrollimine - materiaalse õiguspärasuse kontrollimise element.

1. Selleks, et hinnata õigusi piirava seaduse PS-pärasust tuleb kõigepealt välja selgitada seadusandja eesmärk.Eesmärgi väljaselgitamisel ei olda kramplikult seotud seaduse eelnõu menetluse materjalidega. Mida värskem või uuem on aga seadus, seda rohkem tuleb otsida seadusandja tegelikku tahet. Kui seadusandja tahet ei õnnestu välja selgitada siis ei ole proportsionaalsuse testi võimalik läbi viia ja välistatud ei ole kehtetuks tunnistamine.

2. Järgnevalt on tarvis kontrollida, kas see vahend on sobiv eesmärgi saavutamiseks, Sobivaks loetakse sellist abinõud, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Ta peab olema vähemalt samm õiges suunas. Ei pea ilmtingimata eesmärgini viima kõikidel juhtudel. Kindlalt sobivuse mõttes ebaproportsionaalne on abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.

3. Kolmandaks on tarvis kontrollida, kas vahend on vajalik Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise isikut vähemkoormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

4. Neljandaks on tarvis kontrollida, kas vahend on mõõdukas. Mõõdukuse puhul tuleb vaadata ja omavahel kaaluda põhiõigusesse sekkumise intensiivust ja valitud eesmärgi tähtsust.

152. Kirjeldage põhiõigustesse sekkumise materiaalse põhiseaduspärasuse kontrolli.

Kui leitakse, et seadus on formaalselt PS-pärane, siis hakatakse kontrollima selle materiaalset põhiseaduspärasust. Niipea kui aga formaalse PS-pärasuse kontrollimise mistahes etapil tuvastatakse PS-vastasus, siis testiga enam edasi ei minda ja seadus tunnistatakse ilma selle sisu PS-pärasust hindamata kohe kehtetuks. Materiaalsetl PS-pärasust kontrollitakse harilikult proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise kaudu. Nii kui on leitud, et tegemist on ebaproportsionaalse sekkumisega, nii ei pea enam võrdse kohtlemisega tegelema ja ka vastupidi. Vajadusel, sõltuvalt asjast, tuleb kontrollida, ka veel vastavust muudele põhimõtetele. Õiguspärasele ootusele ja sellele, kas konkreetset asja on mõistliku aja jooksul menetletud.

153. Põhikohustused, nende kandjad ja adressaadid. Kas põhikohustuse täitmist saab nõuda tuginedes vahetult põhiseadusele (põhjendage oma seisukohta)?

Põhikohustuste kandjaks ei ole riik või avalik-õiguslik isik. Põhikohustuste kandjaks on põhiõiguste adressaat, s.o eraõiguslik isik.Põhikohustused on füüsilise isiku õigused, mis teatud juhtudel võivad olla laiendatud juriidilidele isikule. Põhikohustuste all tuleb mõista selliseid füüsilisel ja juriidilisel isikul lasuvaid kohustusi,mis on Põhiseaduses nimetatud kohustusteks- kohustused formaalses mõttes.N: Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajajate liikmete eest; Kellegi au ega head nime ei tohi teotadaPõhiõiguste ja kohustuste täitmise mehhanismidel on aga väga suur erinevus. Isik saab nõuda, et riik austaks tema põhiõigusi, tuginedes vahetult Ps-le. See tähendab, et isik saab põhiõiguste austamist nõuda ka siis, kui eriseadust pole. Riik ei saa aga vahetult Põhiseadusele tuginedes nõuda, et isik täidaks põhikohustusi. Põhikohustuste täitmist saab nõuda ainult tuginedes Põhiseadusest allpool seisvale seadusele. Muidu konflikt vaba eneseteostuse õiguse ja põhikohustuste vahel.Kui aga põhikohustused seovad vahetult kahte eraõiguse subjekti omavahel, siis on mõeldav põhikohustuste rakendamine vahetult põhiseaduse alusel, ilma et oleks tarvilik PS-st allpool seisva seaduse olemasolu.

154.Kes ja millistes küsimustes saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle?

Põhiseaduse järgi on põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks Riigikohus, kus on moodustatud PS-likkuse järelvalve kolleegium.

President teostab järelevalvet jõustumata seaduste üle, seaduste väljakujunemise menetluses.Kuna riigikogu ratifitseerib välislepinguid seadusega ja ratifitseerimise seaduse kuulutab välja president, siis saab president ratifitseerimisseaduse kaudu kontrollida ka välislepingute PS-pärasust.

Õiguskantsleri pädevus on laiem. Tema teostab järelevalvet: 1. Jõustunud õigustloovate aktide üle

2. Veel jõustumata õigust loovate aktide suhtes vacatio legise kestel. Jõustumata seaduste suhtes teostab õiguskantsler järelevalvet alles pärast seda, kui president on seaduse välja kuulutanud.

3. Allakirjutatud, kuid veel jõustumata välislepingute suthesJõustumata õigustloovate aktide ja välislepingute osas saab õiguskantsler taotleda nende PS-vastaseks tunnistamist. Tagajärg: akti või lepingud ei saa kohaldada.

KOV volikogud saavad taotleda õigustloovate aktide PS-likkuse kontrollimist, kui nad vaidlustavad, et see akt rikub KOV põhiseaduslikke tagatisi. Välislepinguid vaidlustada ei saa.

KohtudI ja II astme kohtud saavad vaidluse lahendamise jätta kohaldamata ja tunnistada PS-vastaseks asjasse puutuva seaduse (sellise seaduse, millest kohus antud asja lahendamisel pidi lähtuma) või mis tahes muu õigust loova akti.Pärast õigustloova akti PS-vastaseks tunnistamist saadab I või II astme kohus asja Riigikohtule, et see kontrolliks kohaldamata jäetud seaduse kooskõla PS-ga. Riigikohus saab tunnistada kohtu taotluse alusel õigust loova akti osaliselt või täielikult kehtetuks või jätta kohtu taotlus rahuldamata.Sarnase PS-vastavuse kontrolliga saab kohus kontrollida ka asjasse puutuva välislepingu PS-pärasust. Välislepingute osas aga ei saa riigikohus neid tunnistada kehtetuks, vaid ta saab üksnes piirduda lepingu PS-vastaseks tunnistamisega. Pärast Riigikohtu sellist otsust ei saa lepingut riigi siseselt kohaldada, kuigi välissuhete seisukohalt on leping riigi suhtes jõus. Pärast sellist kohtu otsust peab täittevvõim kaaluma lepingust välja astumise või lepingu muutmise võimalusi.155. Kes saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse välislepingute põhiseadusele vastavuse üle?

President, õiguskantsler ja kohtud.

156. Vabariigi Presidendi poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine.

President teostab järelevalvet jõustumata seaduste üle, seaduste väljakujunemise menetluses.Kuna riigikogu ratifitseerib välislepinguid seadusega ja ratifitseerimise seaduse kuulutab välja president, siis saab president ratifitseerimisseaduse kaudu kontrollida ka välislepingute PS-pärasust.

157. Õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine.

Õiguskantsleri pädevus on presidendi omast laiem. Tema teostab järelevalvet: 1. Jõustunud õigustloovate aktide üle

4. Veel jõustumata õigust loovate aktide suhtes vacatio legise kestel. Jõustumata seaduste suhtes teostab õiguskantsler järelevalvet alles pärast seda, kui president on seaduse välja kuulutanud.

5. Allakirjutatud, kuid veel jõustumata välislepingute suthesJõustumata õigustloovate aktide ja välislepingute osas saab õiguskantsler taotleda nende PS-vastaseks tunnistamist. Tagajärg: akti või lepingud ei saa kohaldada.

158. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine.

KOV volikogud saavad taotleda õigustloovate aktide PS-likkuse kontrollimist, kui nad vaidlustavad, et see akt rikub KOV põhiseaduslikke tagatisi. Välislepinguid vaidlustada ei saa.

159. Kohtute poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine.

I ja II astme kohtud saavad vaidluse lahendamise jätta kohaldamata ja tunnistada PS-vastaseks asjasse puutuva seaduse (sellise seaduse, millest kohus antud asja lahendamisel pidi lähtuma) või mis tahes muu õigust loova akti.Pärast õigustloova akti PS-vastaseks tunnistamist saadab I või II astme kohus asja Riigikohtule, et see kontrolliks kohaldamata jäetud seaduse kooskõla PS-ga. Riigikohus saab tunnistada kohtu taotluse alusel õigust loova akti osaliselt või täielikult kehtetuks või jätta kohtu taotlus rahuldamata.Sarnase PS-vastavuse kontrolliga saab kohus kontrollida ka asjasse puutuva välislepingu PS-pärasust. Välislepingute osas aga ei saa riigikohus neid tunnistada kehtetuks, vaid ta saab üksnes piirduda lepingu PS-vastaseks tunnistamisega. Pärast Riigikohtu sellist otsust ei saa lepingut riigi siseselt kohaldada, kuigi välissuhete seisukohalt on leping riigi suhtes jõus. Pärast sellist kohtu otsust peab täittevvõim kaaluma lepingust välja astumise või lepingu muutmise võimalusi.

160. Riigikogu taotlus, kuidas tõlgendada põhiseadust.

2005.a. täiendati PS-likkuse järelevalve kohtumenetluse seadust. Riigikogu võib selle järgi esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

161. Individuaalkaebused, mida saab esitada otse Riigikohtule, läbimata eelnevaid kohtuastmeid.

PS-likkuse järelevalve kohtumenetluse seadus näeb ette järgmised individuaalkaebused:1) kaebused Riigikogu otsuste peale2) kaebused Riigikogu juhatuse otsuste peale3) kaebused Vabariigi presidendi selliste otsuste peale, millega nimetatakse või vabastatakse riigiametnikke4) kaebused Vabariigi valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale

Kõik nimetatud otsused on üksikaktid. Nende otsuste peale saab aga kaevata ainult see isik, kelle õigusi vastava otsusega on rikutud, s.t. et individuaalkaebuse saab selle seaduse järgi Riigikohtule esitada ainult enda õiguste kaitseks.

162. Niinimetatud erimenetlused Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi.

Sellised nn erimenetlused on:1) tunnistada Vabariigi president, õiguskantsler, riigikontrolör või Riigikogu liige kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid2) Riigikogu juhatuse taotlus lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu liikme volitused. Sellise taotluse saab Riigikogu juhatus

esitada, kui Riigikogu liige ei vasta seadusega sätestatud tsensustele või keeldub andmast ametivannet 3) Riigikogu annab Riigikogu esimehele Vabariigi presidendi ülesanneteks nõusoleku jätta seadus väljakuulutamata või

kuulutada välja erakorralised valimised4) erakonna tegevuse lõpetamine – sellise taotluse saab esitada Vabariigi valitsus, kui erakonna tegevus või eesmärgid on

suunatud Eesti PS-liku korra vägivaldsele muutmisele

163. Millises koosseisus vaatab Riigikohus läbi asja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi?

Riigikohtus on PS järelvalve asjade läbivaatamiseks moodustatud 9-liikmeline PS järelvalve kolleegium.Selle liikmed nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu.Tavaliselt vaatab kolleegium asju läbi 5-liikmelises koosseisus. 3-liikmelises koosseisus võib läbi vaadata kaebusi valimiskomisjoni otsuste peale. 5-9 liikmelises koosseisus annab kolleegium Riigikogu taotlusel Riigikogule tõlgendusi selle kohta, kuidas tõlgendada põhiseadust. Vahel vaatab PS järelvalve asju läbi ka üldkogu.Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.

164. Millal korraldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi kohtuistung, millal vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses?

(1) Üldjuhul vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. (2) Asi vaadatakse läbi suulises menetluses, kui seda peab vajalikuks asja läbivaatav kohtukoosseis. Suulise menetluse määrab kohus menetlusosalise soovil või oma algatusel. (3) Suulises menetluses vaadatakse läbi taotlus tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. (4) Kirjalikus menetluses vaadatakse läbi taotlus anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega.

165. Mida kujutab endast menetluse uuendamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi?

(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.(1) Menetlusosalised on:1) vaidlustatud õigustloova akti vastuvõtnud või andnud organ;11) õigustloova akti vastu võtmata või andmata jätnud organ;2) välislepingu vaidlustamise korral Vabariigi Valitsus;3) kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses kohtuvaidluse menetlusosalised;4) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt taotluse esitamisel kohaliku omavalitsuse volikogu;41) Riigikogu poolt taotluse esitamisel Riigikogu;5) õiguskantsler;6) justiitsminister;7) Vabariigi Valitsust esindav minister.

166. Kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku järgi (hääletamine, erapooletus, eriarvamus, otsuse jõustumine, otsuse jõustumise edasi lükkamine).

§ 57. Kohtuotsus(2) Otsus tehakse nõupidamissaladust järgides hääletamise teel lihthäälteenamusega. Kõik asja otsustamisel tekkinud lahkarvamused lahendavad kohtunikud hääletamisega. Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Viimasena hääletab eesistuja. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. (3) Otsus põhistatakse. (4) Otsusele kirjutab alla kogu kohtukoosseis. (5) Otsuse või selle põhjendustega mittenõustuval kohtunikul on õigus lisada otsusele eriarvamus . Eriarvamus võib olla ühine. Eriarvamus tuleb esitada otsuse kuulutamise ajaks ning sellele kirjutavad alla kõik eriarvamusele jäänud kohtunikud. (6) Otsuse ärakiri antakse menetlusosalistele.  § 58. Otsuse kuulutamine ja jõustumine(1) Otsus kuulutatakse avalikult. (2) Otsus jõustub kuulutamisest. (3) Kohtul on õigus lükata § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse jõustumine kuni kuue kuu võrra edasi. Otsuse jõustumise edasilükkamist tuleb põhjendada.