RIIGIVALITSEMISE REFORMI INFOKIRI

INFOKIRJA TEEMAD:• Projekt „Aruandlus 3.0“ – riik kogub üksnes

väärtust loovaid andmeid• E-arvetele üleminek on ainuõige lahendus• Uus algatus – avaliku sektori

sisebürokraatia vähendamine• Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt,

mida kodanikud riigi raha eest saavad• Tõhustamiskava – pilk valitsussektori

kuludesse• Avalike teenuste kaardistamine

riigiasutustes

12.04.2016Nr. 3

Riigireform on hoo sisse saanud - näiteks haldusre-formi seaduse eelnõu on menetluses riigikogus,

valitsus otsustas oma märtsikuu viimasel istungil moodustada bürokraatia vähendamise rakkerühma, 14. aprillil arutab riigikogu põhiseaduskomisjoni et-tepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena rii-gireformi ning paar päeva varem on riigireform arut-lusel valitsuskabinetis. Rahandusministeeriumis on koostöös ministeeriumidega valmimas riigi ülesan-nete analüüs, mida plaanitakse valitsusele tutvusta-da mai- või juunikuus.

Asjakohase informatsiooni riigireformi kohta leiad rahandusministeeriumi veebilehelt, sealhulgas rii-gireformi eesmärgid, tegevused ning varasemad in-fokirjad.

Selles infokirjas tutvustame riigivalitsemise reformi raames läbiviidavat aruandlus 3.0 projekti, anname ülevaate e-arvetele ülemineku hetkeseisust, tutvustame rahandusministeeriumi uut algatust sisebürokraatia vähendamiseks. Avame lugejale tegevuspõhise eelarvestamise põhimõtteid ning tõhustamiskava (inglise keeles spending review) kontseptsiooni. Lõpetuseks anname ülevaate avalike teenuste kaardistamise projektist.

Jätkuvalt oleme avatud kõikidele ettepanekutele ja ideedele, mis aitavad kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele.

Rahandusministeerium

Head lugejad!

Projekt „Aruandlus 3.0“ – riik kogub üksnes väärtust loovaid andmeid

Ettevõtjatele on täna kehtiv aruandluskord eba-mugav ja koormav. Riigile esitatakse palju infot,

erinevatel ajahetkedel ja tihti dubleerivalt. Samuti on ebaselgus küsitava infoga seoses ehk ei mõisteta kogutavate andmete vajadust.

Riigi vaates on küsimus selles, mida koguda ja mil-list väärtust kogutud andmed loovad. Samuti puu-dub riigil täna ülevaade kogu riigi poolt kogutavast andmemahust.

Projekti eesmärk on vähendada ettevõtete haldus-koormust aruandluse esitamisel, kaotada deklaree-rimine ning dubleeriv andmete esitamise vajadus. Visiooni kohaselt saavutatakse lihtne ja turvaline andmete edastamise võimalus, mille tulemusel esi-taksid ettevõtted tulevikus andmeid vaid üks kord ning samas on andmed vajadusel andmekogust liht-salt kasutatavad.

Selleks luuakse riigi toimimiseks olulise väärtusega

2016 AJAKAVA

● VEEBRUAR - andmete kaardistamine

● SEPTEMBER - Palga ja tööjõu teemagrupi andmete koosseis ja struktuur paigas - Õigusruumi muudatuste ettevalmistus

● OKTOOBER - Andmete edastamise tehnilise lahenduse kokkulepe

● OKTOOBER-NOVEMBER - Arutelud ettevõtjatega, detailide täpsustamine

E-arvetele üleminek on ainuõige lahendus

Valitsus on seadnud üheks eesmärgiks reaalaja (online) majanduse edendamise. Selleks raken-

dab Rahandusministeerium e-arvete süsteemi ja au-tomaatset maksuaruandlust.

E-arve on masintöödeldav elektrooniline arve, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas. E-arve ei ole pdf-arve.

Üleminek „päris“ e-arvetele on vajalik, et hoida kok-ku era- ja avaliku sektori kulusid, vähendada tehni-list tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist. Varasemate arvevormidega (paber- ja PDF-vormid) võrreldes on e-arve nii aja- ja töömahu säästlik kui ka loodussõb-ralik. Paber- ja pdf-arved on kulukad, nende töötlus on aeganõudev ja vajab palju lisatööd.

Ostuarvete vastuvõtmiseks ja müügiarvete saatmi-seks e-arvetena kasutatakse üldjuhul e-arvete ope-raatoreid, sest e-arvet ei saa saata e-postiga. Riigi Tugiteenuste Keskus, kes osutab raamatupidamis-teenust riigiasutustele, ostab teenust e-arvete vastu-võtmiseks ja menetlemiseks operaatorfirmalt Omni-va, e-arvete saatmiseks aga operaatorfirmalt Fitek. Keskmiselt menetlevad riigiasutused 19 000 arvet kuus, millest ainult umbes 15% saabuvad praegu e-arvetena.

Käesoleva aasta lõpuks viiakse ellu riigiga arveldu-se masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmi-se tegevuskava, mille tulemusena toimub alates 1. jaanuarist 2017 era- ja avaliku sektori (B2G) vaheline arveldamine ainult e-arvetega. Tööplaani kohaselt töötatakse välja ka ettepanekud B2B projekti elluvii-miseks.

E-arvete kasutamise kohustus sätestatakse raama-tupidamise seaduses (praegu eelnõu kooskõlasta-misel), kusjuures avaliku sektori kohustus e-arveid vastu võtta ja menetleda hakkab kehtima varem – alates 1.oktoobrist 2016. Nii erakui avalikus sektoris algab kohustus saata avalikule sektorile ainult e-ar-veid kehtima alates 1. jaanuarist 2017.

Rahandusministeerium korraldab ka sel aastal kõigis maakondades teabepäevi, et tutvustada e-arvete kasutamise võimalusi ning kasumlikkust

2017 AJAKAVA 2018 AJAKAVA

● Tehnilise lahenduse arendamine ● Testimine

● JAANUAR - Automaatne andmeliikumine

majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist.

Projekti raames vaadatakse üle Maksu- ja Tolliame-tile ning Statistikaametile esitatavad andmed ja määratletakse lõplik andmekoosseis. Samuti luuak-se ettevõtetes võimekus andmeedastust automati-seerida.

Paralleelselt tegeletakse töögruppide vormis nii andmete sisuanalüüsi, kui andme kogumise mehha-nismide ja teiste seotud teemadega.

Projektis osalevad ettevõtjad ning riigi poolt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet ja Eesti Pank.

Lisainfot projekti kohta saab projektijuht Marika Korkalt: marika.korka@emta.ee.

Uus algatus – avaliku sektori sisebürokraatia vähendamine

Era- ja avaliku sektori vahelise bürokraati vähenda-mine ehk nullbürokraatia projekt on algatus, mille

eesmärk on halduskoormuse vähendamine ettevõ-tete ja riigiasutuste vahelises suhtluses. Täpsemalt kirjutasime sellest eelmises infokirjas.

Värske pilguga üle vaatamist vajab ka avaliku sektori asutuste omavaheline suhtlus, n.ö. sisebürokraatia. Selleks teebki rahandusministeerium täiendava al-gatuse. Avaliku sektori sisese bürokraatia vähenda-mise algatuse eesmärk on vähendada halduskoor-must valitsus- ja hallatavates asutustes ja nende omavahelises suhtluses.

Täpsemalt kaardistatakse ja leitakse lahendused lisaväärtust mitteloovate tegevuste (näiteks koos-kõlastamiste, aruandluste jms seotud tegevused) muutmiseks või kaotamiseks nii valitsemisala sise-ses, kui valitsemisalade vahelises suhtluses.

Aprilli alguses alustas rahandusministeerium valit-susaladelt ettepanekute kogumist avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks. Selleks saada-

me asutuste juhtidele ka vastavasisulise kirja. Lae-kuvatest ettepanekutest selekteeritakse välja need, mida on võimalik rakendada kohe, tänast tegevus-viisi muutes, need, mis eeldavad seadusemuudatust ning need, mille kohta ei ole võimalik muudatusi ellu viia.

Ettepanekute esmase analüüsi järel annab rahan-dusministeerium ministeeriumitele tagasiside tule-mustest. Samuti jääb rahandusministeeriumi koordi-neerima lahenduste rakendamisel nende tegevuste ümberkorraldamist, mida saab ellu viia seniseid käi-tumismustreid muutes. Ettepanekud, mis on seotud seaduse muudatustega suunatakse edasi valitsuse poolt moodustatud bürokraatia vähendamise rakke-rühmale.

Triinu Sõelsep nullbyrokraatia@fin.ee

rahandusministeeriumi riihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist

Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt, mida kodanikud riigi raha eest saavad

Tegevuspõhine eelarve seab esikohale kodanikele pakutava väärtuse ja valitsuse seatud eesmärki-

de rahastamise. See võimaldab sisulisemat eelarve-arutelu – keskendumist valikutele, milliste teenuste osutamine ja eesmärkide saavutamine on esmatäh-tis ja millised ületavad meie tegelikke võimalusi.

Paremate teenuste pakkumiseks ja keskkonna loo-

miseks peab riik kasutama vahendeid säästlikumalt, tõhusamalt ja mõjusamalt. Eesti riigi finantsjuhtimi-ses toimub lähiaastatel rida muudatusi. 2015. aas-tal ametisse astunud valitsuse algatatud riigireformi üks eesmärk on siduda hind ja väärtus selgemalt ehk tugevdada avaliku sektori strateegilist planeeri-mist, juhtimist ja seiret ning suurendada riigieelarve läbipaistvust. Selle saavutamiseks on valitsus tei-

nii avalikule kui ka erasektorile. Avaliku sektori e-arvete vastuvõtjate võimekuse tõstmiseks viidi eelmisel aastal läbi teabepäevad 15 maakonnas. Teabepäevadele olid oodatud kohalikud omavalitsusüksused, nende mittetulundusühingud, sihtasutused ja äriühingud. Käesoleval, 2016 a. viiakse läbi teabepäevad ka e-arvete saatjatele.

Täpsemalt on teabepäevade sihtrühmaks ettevõtjad ja erasektori raamatupidajad.

Lisainfot e-arvete kohta annab projektijuht Marge Lepp (marge.lepp@fin.ee) ning infot leiab e-arvete teemalehelt, kus on kättesaadav ka juhend e-arvete saatmiseks.

nud otsuse minna aastaks 2020 samm-sammult üle tegevuspõhisele eelarvele.

Tegevuspõhine riigieelarve on vahend asjade ning hinna sidumiseks riigi finantsjuhtimises, mitte eesmärk iseeneses. Senine majandusliku sisu põhine riigieelarve kirjeldab hästi, millistele sisenditele raha kulub, kuid selgitab palju pealiskaudsemalt, mida iga kulutatud euro eest Eesti inimestele pakutakse. Samas on riigil rida arengukavasid, mis kirjeldavad tegevusi, millega tahetakse inimestele pakkuda paremat tervist, haridust, suuremat turvalisust jne. Käimas on avalike teenuste kaardistamine, mis kirjeldavad põhjalikult väärtusi, mida riigi tegevusega soovitakse ühiskonnale pakkuda. Kuid nende tegevuste ja teenuste taga kas puuduvad rahasummad või ei ole need arvud seotud arusaadaval viisil eelarve ja raamatupidamisandmetega. Me teame, milline on eelarvekulude majanduslik sisu kontoplaanis, kuid ei tea, milline on enamiku avalike teenuste osutamise hind kodanikele.

Muudatusi on valmistatud ette aastaid: riigikogu võttis 2013. aastal vastu uue riigieelarve koostamist suunava seaduse, 2016. aasta riigieelarves on esi-mese valitsemisalana haridus- ja teadusministeeriu-mi eelarve tegevuspõhine. Ministeeriumides on käi-mas 2017. aasta riigieelarve koostamise eeltöö ning 2017. aasta riigieelarve koostatakse tekkepõhise ar-vestuspõhimõtte kohaselt. Tekkepõhisele eelarvele üleminek on üks hilisema tegevuspõhisele eelarvele ülemineku eeldus. Nende sammude lõppeesmärk on jõuda riigi finantsjuhtimises olukorrani, kus eelar-ve koostamisel on selge, kui palju riik igale valdkon-nale, tegevusele ja teenusele raha eraldab.

Eesti üks pidevalt keerulisemaks muutuv ülesanne on teha paremaid otsuseid olukordades, kus piiratud ressursse suunatakse keeruliste väljakutsete lahen-damiseks. Eesti suhteliselt kõrge ja kasvav arengu-tase muudab valikud üha keerulisemaks. Uute väl-jakutsete lahendamisel saab aina harvem tugineda teiste riikide edukatele kogemusele. Pigem tuleb la-hendada esmakordseid poliitikaväljakutseid. Võimet viia strateegiliselt valitud lahendus ka ellu ja õppida tehtud otsuste tagajärgedest ning kasutada neid praktilisi kogemusi uute otsuste langetamisel. Stra-teegilise ja finantsjuhtimise arendamisel on tähele-panu just valitsemisalade ülese koostöö parandami-

sel, avaliku raha kasutamise selguse suurendamisel ning raha kasutamisel saadud kogemuste toomisel uute otsuste sisendiks. Ühe enimkasutatava, OECD tulemuspõhise eelarve klassifikatsiooni kohaselt on Eestis juba praegu kasutusel tulemuspõhine eelar-ve.

Tegevuspõhisele eelarvele minnakse üle vastavalt ministeeriumide valmisolekule, huvile ja võimalus-tele. Tegevuspõhisele eelarvele ülemineku etteval-mistustega on alustanud sise-, sotsiaal-, kaitse- ja rahandusministeerium. Ülemineku lõpptähtajaks on valitsus seadnud aasta 2020.

Muudatuste elluviimiseks on vajalik luua üleminekut toetav tugisüsteem. Loodud on seadusandlik raa-mistik, riigi tasandi metoodilised juhendid ja vajalik kompetents rahandusministeeriumis.

Jätkame tööd üleminekut toetavate arendustege-vuste elluviimisel – täiendame metoodilisi juhend-materjale ja korrigeerime õigusakte, arendame info-tehnoloogilist tuge ning koolitame ja nõustame.

Karl-Erik Tender rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

juhataja asetäitja

Tõhustamiskava – pilk valitsussektori kuludesse

Riigieelarve on valitsuse keskne juhtimisinstru-ment ja poliitika kujundamise vahend. Iga-aas-

taselt on kasvanud püsikulude osakaal riigieelarves, mis ei jäta ruumi ega võimalust (lisandunud) priori-teetide rahastamiseks või avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks. Väheneva ning vananeva rahvastiku ja määramatuse suurenemist arvestades on valitsus seadnud eesmärgiks tagada jätkusuutlik ja makro-majandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Peame olema ettenägelikud, et tulla toime pidevalt muutuva keskkonnaga. Seega tuleb tagada piisavate reservi-de olemasolu ja paindlikkus eelarve muutmiseks.

Rahandusministeerium on lahenduseks välja töö-tamas tõhustamiskava (inglise keeles spending review) kontseptsiooni. Tõhustamiskava raames analüüsitakse põhjalikult, kuhu maksumaksjate raha läheb ning kas seda kasutatakse kõige otstar-bekamalt. See sunnib mõtlema, mida võib tegemata jätta, kuidas optimeerida seniseid kulusid ning milli-seid tegevusi ja avalikke teenuseid saab korraldada hoopis teistmoodi. Analüüsi tulemusena tehakse

konkreetsed ettepanekud avalike ressursside tõhu-samaks ja mõjusamaks kasutamiseks ning antakse hinnang otsuste mõjude kohta.

Tõhustamiskava kontseptsiooni raames tehakse rii-gieelarve protsessi integreerituna ettepanekud kulu-de optimeerimiseks. Kulude kokkuhoid loob võima-lusi ning paindlikkust valitsuse (uute) prioriteetide rahastamiseks ning aitab suurendada avalike res-sursside tõhusat ja tulemuslikku kasutamist.

Tõhustamiskava rakendamise ettepanek tuleneb Eesti, Soome ja OECD riigivalitsemise raportist „Va-litsusülese strateegilise suutlikkuse ja piiride üleste e-teenuste edendamine (2015)“, soovitus 11 „Ka-sutada rohkem strateegilisi ja kulutuste analüüse“. Tegemist on OECD riikides üha laialdasemalt raken-datava poliitikainstrumendiga, mida on pärast ma-janduskriisi hakatud rakendama. Tõhustamiskava koostamise eesmärk, eeldused ja peamised uuri-misküsimused on toodud välja järgmisel joonisel.

TÕHUSTAMISKAVA EESMÄRK

Avaliku sektori konsolideerimine

Avalike ressursside tõhusam ja tulemuslikum

kasutamine

Valitsuse prioriteetide toetamine

Eelarve suurem läbipaistvus

TÕHUSTAMISKAVA KOOSTAMISE EELDUSED

Poliitiline pühendumus

Selged eesmärgid ja juhtimine

Investeeringud eelarveprotsessi

Tulemuspõhisust toetav kultuur

TÕHUSTAMISKAVA KOOSTAMISE ÜLDISED UURIMISKÜSIMUSED

● Millistest tegevustest/avalike teenuste pakkumisest loobuda? ● Kuidas osutada avalikku teenust samas mahus ja kvaliteedis väiksemate

kuludega?

Poliitikakujundamises on kasutusel mitmeid poliiti-kainstrumente, mida erinevate probleemide ja ees-märkide korral kasutatakse. Tõhustamiskava kui vahetult riigieelarvega seotud instrument eristub teistest, kuna see on tihedalt seotud kulutuste ana-lüüsiga, kuid seda tehakse tulevikku vaatava suunit-lusega. Tõhustamiskava on rohkem kui kulutuste ülevaade või analüüs, sest sisaldab konkreetseid et-tepanekuid avalike ressursside ümbersuunamiseks

ja efektiivsemaks kasutamiseks.

Tõhustamiskavade raportid avalikustatakse rahan-dusministeeriumi kodulehel. Tõhustamiskava esi-mene piloot „Valitsusasutuste ametisõitude korral-damine“ valmib juunis 2016.

Joonas Pärenson rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonna nõunik

Avalike teenuste kaardistamine riigiasutustes

Segased veebilehed? Mitteaktiivsed lingid? Vale e-posti aadress? Aegunud taotlusvormid? Tun-

nid, mis kuluvad info otsimisele? Täna on meil kor-rastamata ning keeruline ülevaade Eesti avaliku sek-tori poolt pakutavadest teenustest. Selle põhjuseks on struktuuri puudumine ning see, et asutustes pole kindlat rolli ehk teenuse omanikku, kes haldaks tee-nuste kohta käivat informatsiooni. Lõppkasutaja jaoks tähendab see kaotatud aega ja raha, mis on kulutatud leidmaks kes, kus ja kuidas pakub otsitud teenust. Riigil aga puudub ülevaade sellest, milliseid ja missuguse taseme ning kvaliteediga avalikke tee-nuseid osutatakse.

Selleks, et astuda samm lähemale struktureeritud ja standardiseeritud teenuste osutamisele, on ma-jandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühis-konna teenuste arendamise osakond loonud lõpp-tarbijale suunatud avalike teenuste kirjeldamiseks ja asutuse kodulehel kuvamiseks teenuste kataloogi. Arendatud veebipõhine töövahend aitab asutustel luua ülevaate/kataloogi teenustest ning selle asja- ja ajakohasena hoida. Töövahendi abil on loodud miinimumnõuded avalike teenuste kirjeldamiseks ja haldamiseks. Teenuste kataloogi aluseks on võe-tud Euroopa Komisjoni poolt programmi ISA (Intero-perability Solutions for European Public Administra-tions) raames välja töötatud CPSV-AP (Core Public Service Vocabulary Application Profile) standard. CPSV-AP mudel aitab luua ühtlustatud ja masinloe-tavaid kirjeldusi avalikest teenustest.

24.03.2016 seisuga on kaardistatud teenuste kata-loogis 1436 teenust (link: https://mkm.ee/et/statisti-

ka/valitsus) 11 ministeeriumi, riigikantselei ja 75 asu-tust. Vaatamata sellele, et valitsuse poolt oli seatud eesmärgiks kirjeldada e-kanalite kaudu osutatavad teenused, on mitmes valdkonnas kaardistatud lisaks ka füüsiliste kanalite kaudu osutatavad teenused. Alustatud on teenuste omanike peakoordinaatorite (iga ministeerium on määranud ühe peakoordinaa-tori, kes tegeleb teenuste kirjeldamise protsessiga enda haldusalas) regulaarsed juhtrühmad.

Kataloogi abil: ● Lõpptarbijad saavad otsida informatsiooni

teenuste kohta ühtsest lahendusest. ● Lõpptarbijad suunatakse läbi kataloogi

otse teenuse juurde, muutes teenused kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks.

● Riigil tekib ülevaade osutatavate teenuste ma-hust, kvaliteedist ja maksumusest.

● Kogu informatsioon on kättesaadav masinloeta-val kujul.

● Loob eeldused asutuste üleste ja piiriüleste tee-nuste kaardistamiseks ja arendamiseks.

Tänaseks on alustatud koostööd rahandusministee-riumiga teenuste kulumudeli väljatöötamise osas, mis peab toetama nii tegevuspõhisele eelarvele üle-minekut kui ka lõpptarbijale suunatud teenuse osu-tamise hinna arvutamist.

Probleemid: ● Kirjeldatud teenused ei ole ühtlustatud. Näit kes

on teenuse all kirjeldanud tervet registrit, kes on kirjeldanud infosüsteemi ühte funktsionaalsust

● Statistika on puudulik. Väga väheste asutuste osas on võimalik väikse vaevaga nn kasutata-vuse statistikat välja võtta.

● Asutuste personali ametijuhendites ja osakon-dade põhikirjades puudub enamasti ülesanne teenuste kvaliteediga tegelemiseks.

● Raskusi tekitab kliendivaatest lähtuvalt teenuste kirjeldamine. Teenuste kohta kirjelduste puhul lähtutakse sellest mida teeb ametnik (menetle-takse midagi), mitte sellest mida klient peab tegema (esitama avalduse, taotluse jne).

● Üldjuhul täidab koordinaatori rolli IKT valdkonna esindaja. Tegelikult peaks olema vedajaks nn si-supoole esindaja, näiteks strateegilise juhtimise, arendusjuhtimise, teenusekvaliteedi juhtimise funktsioonid.

Järgmised sammud kontseptsiooni rakendamisel: ● Juhtimine ja kaasamine:

- Määruse „Teenuste korraldamise ja teabe-halduse alused“ vastuvõtmine – määrus tekitab õigusliku ökosüsteemi teenuste kvaliteedi juhtimiseks ja korraldamiseks asutustes. Täna on peakoordinaatorite am-etijuhendites ja osakondade põhimäärustes see ülesanne määratud ainult 40% juhtud-est. Siseministeerium oli ainuke ministeeri-um, kus ametijuhendis oli kirjeldatud vastav ülesanne.

- Teenuste kvaliteedi juhtimise kompetent-side mudel ehk missugused baasoskused, teadmised peaks olema inimesel, kes täidab nn peakoordinaatori rolli, teenuse halduri rolli, teenuse omaniku rolli jne. Tulevikus on

see sisend ametijuhendite ja osakondade põhimääruste täpsustamiseks.

- Teenuste kasutajate ja vabakogukondade kaasamine (kataloogi kasutatavus, avatud valitsemise partnerlus jne).

● Arendustööd: - Teenuste kataloogi rakenduse versioon 2.0

arendamine (laekunud ca 50 paranduset-tepanekut), eelduste loomine liidestamiseks RIHA-ga ja teabeväravaga eesti.ee.

- Teenuste kataloogi saki avamine kõikide ministeeriumide veebides.

● Teenuste kvaliteedi mõõdikud: - Osutatavate teenuste arv (aastas). - Kulumudeli koostamiseks koostöö rahan-

dusministeeriumiga. - Rahulolu (näiteks soovitusindeks). - Halduskoormus.

● Jooksev haldus (sealhulgas teenuse kataloogi sisukorrastamise tööd):

- Ühtlustada sisuliselt ühetaoliste teenuste kirjeldusi (sealhulgas töötada välja abista-vad teenustüüpide loendid ning grupid, mis koondavad teenused elu- ja ärisündmustest lähtuvateks tegevuste pakettideks.

Ootame aktiivset panustamist ka teistes kanalites (lisaks e-kanalile) osutatavate teenuste kirjeldami-sel ning informatsiooni avaldamisel nende teenuste kohta kataloogis.

Omalt poolt jätkame teenuste peakoordinaatoritega koostööd – nõustame ja oleme abiks, arendame edasi keskkonda (kataloogi) ja ühtlustame olemasolevat teavet.

Janek Rozov majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja