ROOTSI - Visitestonia.com...Rootsi turistid viimastel aastatel veetnud 29-30% (Helsingis eraldi 23-24%) Soomes veedetud öödest ning Ida- ja Lõuna-Soome järvedepiirkonna osatähtsus

Turisminõudluse suurendamise ja

turismitoodete arendamise programm

Tegevusstrateegia 2015-2018

ROOTSI

TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2015: ROOTSI (tööversioon 15.09.2014) 2

Sisukord:

1. ROOTSI KUI SIHTTURG ÜLDISELT ....................................................................................................................... 4

2. ROOTSI SIHTTURU HETKEOLUKORD................................................................................................................... 4

2.1. ROOTSI ELANIKE VÄLISREISIDE TURG ............................................................................................................... 4 2.1.1. Kulutused välisreisidele ............................................................................................................................... 4 2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad ........................................................................... 4

2.2. KONKURENTSIKESKKOND ................................................................................................................................ 6 2.2.1. Turism Rootsist Eesti lähiriikidesse ............................................................................................................. 6

2.3. TURISM ROOTSIST EESTISSE ............................................................................................................................. 8 2.3.1. Sihtkohad Eestis .......................................................................................................................................... 8 2.3.2. Hooajalisus ................................................................................................................................................ 10 2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes .............................................................................................. 12 2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta .............................................................. 13

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED ............................................................................................................ 13 2.4.1. Tõenäoliste Eestisse reisijate profiil .......................................................................................................... 13 2.4.2. Eestisse reisimist takistavad tegurid ......................................................................................................... 14 2.4.3. Rootsi elanike eelistused Eestisse reisides ................................................................................................ 14

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS ............................................................................................. 15 2.5.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 15 2.5.2. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 15 2.5.3. Looduspuhkus ........................................................................................................................................... 15 2.5.4. Tervisepuhkus ........................................................................................................................................... 16 2.5.5. Perepuhkus................................................................................................................................................ 16 2.5.6. Äriturism ................................................................................................................................................... 16

2.6. TRANSPORT ................................................................................................................................................... 16 2.7. INFOKANALID ................................................................................................................................................. 17

2.7.1. Ülevaade infokanalitest ............................................................................................................................ 17 2.7.2. Visitestonia.com külastused ...................................................................................................................... 17

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018 ...........................................................................................................................18

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID .................................................................... 18 3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED ........................................................................................................ 18

3.2.1. Tegevuste fookus ...................................................................................................................................... 18 3.2.2. Sihtrühm ja segment ................................................................................................................................. 18 3.2.3. Tegevuste teemafookused ........................................................................................................................ 18 3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED ......................................................................................................................... 19 3.3.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 19 3.3.2. Tervisepuhkus ........................................................................................................................................... 19 3.3.3. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 19

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED ...................................................................................................... 19 3.4.1. Kampaaniad .............................................................................................................................................. 19 3.4.2. Pressireisid; -üritused ................................................................................................................................ 20 3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) ............................................................... 20

3.4.3.1. Üldine ülevaade suhtekorraldusstrateegiast ....................................................................................................20 3.4.3.2. Suhtekorralduse fookus ....................................................................................................................................20 3.4.3.3. Kommunikatsiooni kanalid ...............................................................................................................................20

3.4.4. Trükised ..................................................................................................................................................... 21 3.4.5. Turismimess .............................................................................................................................................. 21 3.4.6. Sündmused ja strateegiline partnerlus ..................................................................................................... 21

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED ........................................................................................................................ 21 3.5.1. Tootetutvustusreisid ................................................................................................................................. 21 3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id ...................................................................................................... 21 3.5.3. Ühistegevused Rootsi spetsialistidega ...................................................................................................... 22 3.5.4. Motivatsiooni ja grupireiside korraldajad ................................................................................................. 22

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL ......................................................................................................22


5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS .......................................................................................22


1. ROOTSI KUI SIHTTURG ÜLDISELT Ehkki Rootsi üleüldine reisimise aktiivsus näitab kasvutendentsi, on külastajate arv Eestisse viimased kaks aastat langustrendis (vt. tabelit punktis 2.3). Huvi Eestisse reisimise vastu on Rootsi turistide seas üsna madal. Eesti kui reisisiht vajab aktiivset turundamist nii Stockholmis ja lähiümbruses, kust reisib Eestisse suurem osa reisijaid ja on olemas transpordiühendus. Samuti väärib tähelepanu Malmö piirkond (Skane), kus on ühed aktiivsemad reisijad Rootsis Stockholmi elanike järel ning kes saaksid kasutada Eestisse reisimiseks lennuühendust Kopenhaagenist. Oluliseks eesmärgiks järgneval perioodil 2015-2018 on potentsiaalsete turistide teadlikkuse kasvatamine Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest. Transpordiühendus Eestiga on võimalik nii laeva kui lennukiga, ning seega on eeldused paremale turundamisele juba olemas. Endiselt on Rootsi turisti jaoks kõige populaarsem linnapuhkus kombineerituna kultuuripuhkusega. Kuna hiljuti läbiviidud elanikkonna uuringust selgus, et head restoranid on üks olulisi reisimotivaatoreid Rootsi turisti jaoks, siis on üheks eesmärgiks tutvustada Eestit aktiivsemalt läbi toiduteema. Samuti tuleb jätkata Eesti tutvustamist tervisepuhkuse valdkonnas (spaa) ning teha tihedamat koostööd nii selle sektori tootepakkujate kui ka edasimüüjate ja reisikorraldajatega. Siiski, Rootsi turg vajab selgitustööd Eestis pakutava raviturismi ja heaoluspaa kontseptsiooni osas, kuna konkreetne segment eksisteerib mõlemale spaa suunale. Töö selles valdkonnas aitab jaotada Rootsi turistide ööbimisi ühtlasemalt väljapoole Tallinna ning pikendab ka hooaega. Tuleb jätkata senisest aktiivsemate tegevustega, mis on suunatud reisikorraldajatele ning samaaegselt turundada Eestit ka lõpptarbijale otse läbi erinevate kommunikatsiooni viiside (lõpptarbija kampaaniad, pressisuhtlus jmt).

2. ROOTSI SIHTTURU HETKEOLUKORD

2.1. ROOTSI ELANIKE VÄLISREISIDE TURG

2.1.1. Kulutused välisreisidele 2013.aastal kulutas Rootsi elanikkond Rootsi keskpanga andmetel välisreisidel kokku 114 miljardit Rootsi krooni (ei sisalda rahvusvahelist transporti sihtkohta). 2013.aastal kasvasid reisikulutused eelneva aastaga võrreldes 7%, 2012. aastal aga 8%. Rootsi elanikkonna kulutused välisreisidele (miljardites Rootsi kroonides)

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

kulutused välisreisidele 73 79 76 84 89 86 94 99 107 114

muutus võrreldes eelneva aastaga

7% -3% 10% 5% -3% 10% 6% 8% 7%

2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad

Rootsi 9,64 miljonist elanikust 8,82 miljonit on kuni 74-a. vanused. Järgnevalt on refereeritud selle vanusegrupi reisiuuringu tulemusi. Rootsi kuni 74-a. elanikkond tegi 2013.a. 15,9 miljonit ööbimisega välisreisi, millest 13,4 miljonit olid vaba aja reisid ja 2,5 miljonit olid tööreisid.

Alates 2011.aastast on populaarseim vaba aja reiside sihtkoht olnud Hispaania (2013.a. tehti sinna 2,1 miljonit vaba aja reisi ehk 16% kõigist vaba aja reisidest). Hispaaniasse reisimine on märkimisväärselt kasvanud just viimasel kolmel aastal (2013.aastaks oli reiside arv võrreldes 2010.aastaga kasvanud koguni 77% ehk 924 000 reisi võrra). Hispaania järel kuuluvad viie populaarseima puhkusesihtkoha hulka lähiriigid: Taani (2013. aastal 11% kõigist vaba aja reisidest), Soome (10%), Norra (9%) ja Saksamaa (8%). Järgnevad Suurbritannia (8%), Türgi (5,5%), Prantsusmaa (5%), Itaalia (5%), USA (5%), Kreeka (5%) ja Tai (2,6%). Reisid Eestisse moodustasid 2013.aastal 1,4% kõigist vaba aja reisidest.


Pikema perioodi vältel on Taani ja Soome osatähtsus kõigi vaba aja reiside seas mõnevõrra vähenenud (2003.aastal tehti mõlemasse ligi 15% kõigist vaba aja reisidest). Taani reisimine vähenes perioodil 2005-2009 aasta-aastalt, samas alates 2010.aastast on see uuesti aasta-aastalt kasvanud, jõudes praeguseks tagasi 2003.a. tasemele. Soome reisimine on samal perioodil mõnel aastal kasvanud, mõnel jälle vähenenud. 2013.aastal oli reiside arv näiteks 2003.aastaga võrreldes siiski 7% väiksem. Kasvanud on aga Vahemeremaade osatähtsus (2013.a. tehti sinna 38% kõigist vaba aja reisidest), samuti näiteks Suurbritannia ja USA osatähtsus. Nii Vahemeremaade kui ka Lääne-Euroopa sihtkohtade populaarsuse kasv (pikema perioodi võrdluses) on seotud odavlendude pakkumise lisandumisega.

67% vaba aja reisidest tehti lennukiga (seejuures 45% regulaarlendudega ja 22% tellimuslendudega), 17% autoga, 6% laevaga, 3% bussiga ja 3% rongiga. Puhkusereiside statistika transpordiliikide lõikes kinnitab odavlendude mõju reisimisele. Kui kõigi vaba aja reiside arv oli 2013. aastaks 2003. aastaga võrreldes kasvanud 35%, siis regulaarlendudega tehtud reiside arv koguni 158%. Reisimine tellimuslendudega kasvas regulaarlendudega võrreldes tunduvalt vähem (44%), samas autoga reisimine koguni vähenes 25%. Ka muude transpordiliikidega reisimine on vähenenud.

Kõige aktiivsemad reisijad on Stockholmi elanikud. Kui Rootsi kuni 74-a. elanikud teevad aasta jooksul keskmiselt 1,5 puhkusereisi välismaale, siis Stockholmi elanikud 1,9 reisi (arvestus on kogu elanikkonna kohta, s.t. hõlmates ka neid, kes ei tee ühtegi reisi). Seega tegid Stockholmi elanikud 2013.aastal 3,9 miljonit ööbimisega vaba aja reisi välismaale (ehk 29% kõigist Rootsi elanike ööbimisega vaba aja reisidest). Keskmisest aktiivsemad reisijad on veel Skåne maakonna (Malmö piirkonna) elanikud, kes tegid 2013.a. keskmiselt 1,8 vaba aja reisi elaniku kohta ning Uppsala maakonna elanikud, kes tegid keskmiselt 1,6 vaba aja reisi elaniku kohta.

Populaarseim vaba aja reiside kuu on juuli, mil tehakse umbes 16% kogu aasta puhkusereisidest. Järgneb august umbes 12%-ga.

Välismaale puhkusereise teinud inimesed nimetasid põhjustena soovi saada eemale argipäevast (oluline motiiv 38% reisinute jaoks 2013.aastal), külastada sugulasi või tuttavaid (28%), nautida päikest ja rannamõnusid (28%), kogeda uusi asju / midagi erinevat (27%), lõõgastuda rahus ja vaikuses (26%), nautida lõbustusi ja meelelahutust (23%), veeta aega koos teiste inimestega (17%), nautida toite ja jooke (13%), külastada vaatamisväärsusi (8%), külastada suurlinnu (8%), teha sisseoste (7%), külastada kultuuriga seotud paiku (6%) ning külastada perekondlikku sündmust (5%). NB! Selle küsimuse puhul võisid vastajad valida mitu vastusevarianti.

0123456789

10111213141516

Rootsi elanike mitmepäevased välisreisid (milj). Allikas: Rootsi elanike reisiuuring TDB (Resurs AB)

tööreisid puhkusereisid välisreisid kokku


1,1

4

1,4

5

1,4

7

0,9

9

0,6

7

0,4

8

2,1

2

1,4

6

1,3

6

1,1

8

1,1

0

1,0

6

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

2,2

Hispaania Taani Soome Norra Saksamaa Suurbrit.

Rootsi elanike ööbimisega puhkusereiside peamised sihtkohad (milj). Allikas: Resurs AB

2003 2004 2005 2006 2007 2009 2010 2011 2012 2013

2,3

4

2,0

4

3,0

5

1,0

1

0,7

6

0,4

2

3,1

8

2,0

1

2,2

6

1,5

3

0,5

5

0,3

0

4,4

7

2,2

8

2,0

5

1,1

0

0,4

9

0,2

96,02

2,9

4

2,2

7

0,8

3

0,4

0

0,4

0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

6,5

Rootsi elanike ööbimisega puhkusereisid välismaale transpordiliigi lõikes (milj). Allikas: Resurs AB

2003 2006 2010 2013

2.2. KONKURENTSIKESKKOND

2.2.1. Turism Rootsist Eesti lähiriikidesse

Kuna Eesti maine seostub Rootsi elanike teadvuses üsna tugevalt Ida-Euroopaga, võib Eestiga vähemalt teatud määral konkureerivateks riikideks pidada Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit ja Ungarit. Naaberriigina ja laevareiside sihtkohana on mingil määral konkurendiks ka Soome, kuigi Soomega on Rootsi elanikke sidunud nii isiklikud kui ka ärisidemed aastakümneid ja Soome maine on Ida-Euroopast erinev.

Sisuliselt ainuke võrreldav andmeallikas kõigi vaadeldavate riikide puhul on majutusstatistika. Samas ei ole ainult majutusstatistika põhjal võimalik hinnata, mil määral ja milliste sihtgruppide osas teised Ida-Euroopa sihtkohad Eestiga konkureerivad, kuna majutusstatistika ei anna infot reisieesmärkide, reisijate päritolupiirkonna ega muude sarnaste näitajate kohta. Kui Eestisse reisivad eelkõige Stockholmi ja selle ümbruse elanikud, siis on võimalik, et teistesse Ida-Euroopa riikidesse reisitakse tänu (odav)lennuühendustele rohkem muudest Rootsi piirkondadest (eelkõige Göteborgi ja Malmö piirkonnast). Samuti on näiteks Lõuna-Rootsi elanikele Poola laevareisi sihtkohana lähemal kui Eesti: Karlskronast Lõuna-Rootsis sõidab laev Gdyniasse 12 tundi ehk kolm tundi vähem kui sõidab laev Stockholmist Tallinna.

Soome majutusstatistikas jaotatakse riik neljaks turunduspiirkonnaks. Selle järgi on Rootsi turistide suurima osatähtsusega sihtkohaks Soomes lääne- ja lõunarannik ja saared (kus on omakorda olulisel kohal Ahvenamaa) – selles piirkonnas on nad viimasel neljal aastal veetnud u. 55% kõigist Soome


majutusettevõtetes veedetud öödest (valdavalt suvehooajal). Pikaajaliselt on nende ööbimiste arv selles piirkonnas vähenenud: võrreldes 2001.-2003.aastaga oli nende ööbimiste arv seal 2012.-2013.aastaks vähenenud 25%. Selle segmendi vähenemise tõttu on ka Rootsi turistide ööbimised Soomes tervikuna samal perioodil vähenenud. Võrreldes senise rekordiga (655 944 ööbimist 2000.aastal), olid nende ööbimised Soomes 2013.aastaks (mil ööbimiste arv oli 531 375) vähenenud 19%. Nelja turunduspiirkonna võrdluses on nende ööbimised pikaajaliselt kasvanud vaid Lapimaal, kuid seal on absoluutarvud üsna väikesed. 2013.a. veetsid nad Lapimaal 6,7% kõigist Soome majutusettevõtetes veedetud öödest (millest omakorda pooled suve- ja pooled talvehooajal). Suur-Helsingi piirkonnas on Rootsi turistid viimastel aastatel veetnud 29-30% (Helsingis eraldi 23-24%) Soomes veedetud öödest ning Ida- ja Lõuna-Soome järvedepiirkonna osatähtsus on aastaid olnud u. 10% ööbimistest. Nimetatud kahes turunduspiirkonnas on nende ööbimiste arv olnud pikaajaliselt üsna stabiilne.

24

1,9

17

5,9

18

4,9

53

,7

35

,5

294,8

257,9 255,7

159,8

104,5

43,9

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

Poolas Tšehhis Ungaris Eestis Lätis Leedus

Rootsi turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuh.

Ungaris ja Tšehhis on valdav osa Rootsi turistide ööbimistest pealinnas, ühtlasi on mõlemas riigis pealinnakesksus aasta-aastalt suurenenud. 2005.a. veetsid nad Prahas 76% kõigist Tšehhis veedetud öödest, 2013.aastaks oli see kasvanud 89%-ni. Ungaris kasvas samal perioodil Budapesti osatähtsus 77%-lt 87%-ni. Ka viibimise kestus on mõlemas pealinnas sarnane: Prahas keskmiselt 2,7 ööd, Budapestis 2,9 ööd. Tšehhis, Ungaris ja ka Poolas on nende ööbimised püsinud pikema perioodi vältel suhteliselt stabiilsena või pigem isegi väikeses langustrendis, kuid paaril viimasel aastal on toimunud üsna märgatav kasv, mis on paljuski seotud uute odavlennuühenduste avamisega. Eriti tugev kasv toimus 2012.a. Ungaris, kus nende ööbimiste arv kasvas eelneva aastaga võrreldes koguni 26%. Peale rahvusliku lennufirma Malev tegevuse lõppu avasid mitmeid uusi lennuliine mitmed odavlennufirmad, meelitades odavamate piletihindadega ühtlasi juurde uusi kliendigruppe. Samas on aga peale hüppelist kasvu (mis toimus alates 2012.a. kevadest kuni 2013.a. suveni) mitmete odavlennuliinide mahtu uuesti vähendatud, mille tulemusel hakkas ka Rootsi turistide ööbimiste arv Ungaris alates 2013.a. teisest poolest uuesti vähenema. 2014.a. esimese poolaasta kokkuvõttes vähenes nende ööbimiste arv 2013.a. sama perioodiga võrreldes koguni 17%.

Erinevalt muudest Ida-Euroopa riikidest jagunevad Rootsi turistide ööbimised Poolas üsna ühtlaselt üle riigi. Seetõttu on nende ööbimiste arv ka Poola suurimates linnades muude Ida-Euroopa linnadega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik. Linnadest on Rootsi turistide populaarseim sihtkoht Poolas Krakow (2013.a. veetsid nad seal 24% kõigist Poolas veedetud öödest), järgneb pealinn Varssavi (20%). Lisaks neile on viimastel aastatel kasvanud Rootsi turistide ööbimised ka väiksema osatähtsusega linnades, eriti Gdanskis (30 000 ööbimist 2013.a.) ja Sopotis (18 000 ööbimist 2013.a.).


22

8

22

2

12

0

91

,9

87

,0

70

,6

58

,6

26

,2

0102030405060708090

100110120130140150160170180190200210220230

Praha Budapest Helsingi Riia Tallinn Krakow Varssavi Vilnius*

Rootsi turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.).

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013tuh.

* sisaldab ka Vilniust ümbritse-vat maa-konda

Allikas: statistikaametid

Balti riikide omavahelises võrdluses on nende ööbimiste arv suurim Eestis. Lätis on nende ööbimisi kolmandiku võrra vähem ja Leedus ligi neli korda vähem kui Eestis. Samas kuna Lätis on nende ööbimistest valdav osa (88%) pealinnas, on Rootsi turistide ööbimiste arv Tallinnas ja Riias olnud aastaid suhteliselt sarnases suurusjärgus, ning 2013.a. oli nende arv Riias esmakordselt veidi suuremgi kui Tallinnas. Nii Eestis kui ka Leedus on nende ööbimised regiooniti ühtlasemalt jaotunud: pealinna osatähtsus on mõlemas riigis olnud paaril viimasel aastal 55-60% ringis.

2.3. TURISM ROOTSIST EESTISSE Rootsi oli 2013.a. majutatute arvult Eestile tähtsuselt viies välisturg ning ööbimiste arvult tähtsuselt neljas välisturg. 2013.a. moodustasid Rootsi turistide ööbimised 4,1% kõigi välisturistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes. 2006.aastal, mis oli ühtlasi nende ööbimiste arvu senine rekordtase, moodustasid nende ööbimised 7,8% kõigi välisturistide ööbimistest, sealtpeale on nii nende ööbimiste arv kui ka osatähtsus välisturgude seas näidanud langustrendi. Rootsi turiste oli Eesti majutusettevõtetes 2013.aastal 74 313 (-5% võrreldes 2012.a.) ja nende ööbimisi 159 813 (-1%). 2014.a. esimese 7 kuu kokkuvõttes vähenes majutatute arv 1% ja ööbimiste arv 3% (2013.a. sama perioodiga võrreldes). Rootsi turistid ja nende ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes. Allikas: Statistikaamet.

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

majutatud 61 305 66 751 89 042 108 119 105 939 90 221 86 308 77 470 81 196 86 287 78 412 74 313

ööbimised 123 781 134 189 184 871 234 851 236 998 195 748 185 592 158 492 168 165 179 523 161 460 159 813

muutus võrreldes eelneva aastaga

majutatud 7% 9% 33% 21% -2% -15% -4% -10% 5% 6% -9% -5%

ööbimised 28% 8% 38% 27% 1% -17% -5% -15% 6% 7% -10% -1%

2.3.1. Sihtkohad Eestis Rootsi turistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes oli 2013.aastal 54% Tallinnas, 25% Pärnus, 4,3% Saare maakonnas, 3,6% Tartus, 3,4% Läänemaal ja 9% muudes sihtkohtades. Perioodil 2008-2012 oli Tallinna osatähtsus kõrgem (60% ringis). 2013.aastal aga vähenes nende ööbimiste arv Tallinnas 8%, samas kui Pärnus kasvas see koguni 20%. Sellest tulenevalt Tallinna osatähtsus vähenes, Pärnu osatähtsus aga kasvas uuesti peaaegu samale tasemele nagu see oli viimati 2004.aastal. Pikaajaliselt (jälgides perioodi 2004-2013) oli 2013.aastaks mõnevõrra kasvanud Valgamaa ja Ida-Virumaa osatähtsus, vähenenud aga Harjumaa osatähtsus. Absoluutarvudes olid Rootsi turistide ööbim ised 2013.aastaks


vähenenud kõigis Eesti maakondades ja suuremates linnades (võrreldes kunagiste rekordtasemetega, mis peaaegu kõigis Eestis sihtkohtades pärinevad 2005.-2006.aastast ja mõnes sihtkohas 2010.-2011.aastast). Sihtkohtade osatähtsus Rootsi turistide ööbimistest Eestis. Allikas: Statistikaamet.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tallinn 51% 56% 57% 57% 59% 60% 59% 61% 59% 54%

Pärnu 26% 21% 20% 21% 19% 20% 20% 17% 21% 25%

Saare mk 4,3% 4,9% 4,5% 6,7% 7,3% 5,7% 6,2% 5,2% 4,2% 4,3%

Tartu 3,5% 3,2% 2,7% 3,0% 3,6% 3,6% 3,6% 3,9% 3,8% 3,6%

Lääne mk 3,6% 3,3% 3,6% 3,0% 2,7% 2,4% 2,5% 2,9% 3,0% 3,4%

Valga mk 1,5% 1,6% 1,5% 1,9% 1,7% 2,1% 3,3% 2,9% 2,8% 2,5%

Ida-Viru 0,8% 1,1% 1,2% 1,2% 1,3% 1,1% 1,8% 2,4% 2,0% 2,1%

Harju mk 5,3% 5,3% 5,7% 3,8% 2,1% 1,7% 1,4% 1,5% 1,5% 1,4%

muud 3,9% 3,5% 3,1% 2,6% 2,9% 2,6% 2,4% 2,5% 3,0% 3,3%

kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

18

4,9

23

5,2

23

7,0

19

5,7

18

5,6

15

8,5

16

8,2

17

9,5

16

1,5

15

9,8

95

,1

13

1,6

13

6,1

11

1,7

10

9,7

95

,7

98

,5 11

0,3

95

,1

87

,0

47

,3

49

,4

48

,1

40

,6

35

,9

32

,4

34

,0

31

,1

33

,4

39

,9

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Rootsi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

Kogu Eestish. Tallinnsh. Pärnush. muud sihtkohad

47

,3

8,0

6,5 6,6

2,8

1,5

9,8

49

,4

11

,6

7,6 7,7

3,8

2,7

12

,5

48,1

10

,6

6,4

8,5

3,6

2,8

13

,4

40

,6

13

,0

5,8

5,8

3,7

2,4

7,5

35

,9

13

,6

6,8

5,0

3,2

2,3 3

,8

32

,4

9,0

5,7

3,9

3,3

1,7 2

,7

34

,0

10

,4

6,0

4,2 5

,5

3,1

2,4

31

,1

9,3

7,0

5,2 5,2

4,3

2,6

33

,4

6,8

6,2

4,8

4,6

3,2

2,5

39

,9

6,9

5,7

5,4

4,0

3,3

2,2

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Pärnu Saare mk Tartu Lääne mk Valga mk Ida-Viru Harju mk

Rootsi turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes (tuh.), 2004-2013. Allikas: Statistikaamet.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuh.


2013.a. veetsid Rootsi turistid ühes majutusettevõttes keskmiselt 2,15 ööd (perioodil 2004-2013 on viibimise kestus püsinud suhteliselt stabiilselt 2,05 ja 2,2 öö vahel). Keskmisest lühem on see Tallinnas ja Tartus, keskmisest pikem aga sihtkohtades, kus on suurem pikemalt viibivate spaa- ja ravituristide osatähtsus. Kõige pikem on see aastaid olnud Pärnus (veidi üle nelja öö), kusjuures 2013.a. pikenes nende viibimise kestus Pärnus varasemaga võrreldes mõnevõrra veelgi. Keskmisest pikema viibimise kestusega eristub ülejäänud sihtkohtadest ka Valgamaa (2013.aastal 3,48 ööd). Eesti keskmisega võrreldes on mõnevõrra pikem viibimise kestus ka Saare, Lääne, Ida-Viru ja Harju maakonnas. Saare ja Harju maakonnas on keskmine viibimise kestus viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud (mis võib viidata sellele, et pikemalt viibivate spaaklientide osatähtsus turistide seas on veidi vähenenud).

2,1

5

1,6

7

4,5

1

2,8

5

1,7

6

2,5

9

3,4

8

2,5

3

2,5

2

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

2,2

2,4

2,6

2,8

3,0

3,2

3,4

3,6

3,8

4,0

4,2

4,4

4,6

KoguEesti

Tallinn Pärnu Saare mk Tartu Lääne mk Valga mk Ida-Viru Harju mk

Rootsi turistide viibimise kestus ühes majutusettevõttes (öid majutatu kohta), 2008-2013. Allikas: Statistikaamet.

2008 2009 2010 2011 2012 2013

2.3.2. Hooajalisus Rootsi turistide ööbimised Eestis on veidi vähem suvekuudele keskendunud kui välisturistidel keskmiselt, kuna muude välisturistidega võrreldes on Rootsi turistide ööbimised mõnevõrra rohkem hajutatud ka maile ja septembrile. Näiteks 2013.a. tehti kõigi välisturistide kogu aasta ööbimistest perioodil juuni-august 38%, Rootsi turistide puhul oli see näitaja 34%. Pikema perioodi vältel (2004-2013) on kõige populaarsem kuu olnud juuli, millele järgnevad august ja mai. Järgneb september ja alles seejärel juuni. Erandiks oli 2013.aasta, mil august oli juulist populaarsem. Nimelt kasvas 2013.aastal augustist oktoobrini hüppeliselt Rootsi spaaklientide ööbimiste arv Pärnus (augustis 70%, septembris 60% ja oktoobris 26% eelneva aasta sama kuuga võrreldes). Mõnevõrra (+12%) kasvas nende ööbimiste arv 2013.a. augustis ka Tallinnas, kuigi absoluutarvudes andis suurema osa kasvust siiski nende lisandumine just Pärnus.


7,0

6,7 7

,5

6,5

5,4

7,2 7,3

8,9

7,9

7,2

9,6 9,7

9,6

10

,6

9,9

11

,6 13

,0

14

,5

13

,9

12

,4

19

,7

19

,7

21

,2

19

,6

18

,7

13

,6 14

,7

18

,2

15

,9

14

,6

23

,6

23

,4

24

,3

19

,9

19

,1

18

,9

21

,7

19

,6

16

,3

20

,5

14

,7

16

,9

19

,6

16

,5

18

,7

14

,0

13

,1 14

,3

13

,9

14

,0

9,8

12

,6

12

,2

12

,0

11

,2

8,8 9

,3 9,7

8,5

8,2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

26

2009 2010 2011 2012 2013

Rootsi turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

tuh.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

22%

24%

2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

Tallinn Tallinn Pärnu Pärnu Saare mk Saare mk Tartu Tartu

Rootsi turistide ööbimiste jagunemine kuude kaupa. Allikas: Statistikaamet.


% näitab iga kuu osatähtsust kogu aasta ööbimistest


0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

Lääne mk Lääne mk Valga mk Valga mk Ida-Viru Ida-Viru Harju mk Harju mk

Rootsi turistide ööbimiste jagunemine kuude kaupa. Allikas: Statistikaamet.


% näitab iga kuu osatähtsust kogu aasta ööbimistest

Eesti sihtkohtade vahel ilmnevad Rootsi turistide ööbimiste hooajalises jaotuses üsna suured erinevused. Kuna, nagu eelpool öeldud, oli 2013.a. mõnevõrra erandlik, on joonistel näidatud nende ööbimiste hooajaline jaotus suuremates sihtkohtades 2012. ja 2013.aastal. Tallinnas on nende ööbimised Eesti keskmisega võrreldes veidi rohkem juulile keskendunud, samas kevad- ja sügiskuude osatähtsus on Eesti keskmisega võrreldes veidi väiksem. Pärnus on viimasel neljal aastal olnud populaarseimad kuud august, september ja mai. Kuigi Rootsi on Pärnule tunduvalt väiksema osatähtsusega sihtturg kui Soome (Rootsi moodustab 6%, Soome 54% Pärnu ööbimistest), tasandab Rootsi siiski veidigi Pärnu majutusettevõtete hooajalisust (Soome turistide ööbimised seal on tugevalt juulile keskendunud). Saare maakonnas on 2012. ja 2013.a. olnud suurima osatähtsusega kuu hoopis november, mille osatähtsus on olnud koguni 24% Rootsi turistide kogu aasta jooksul veedetud öödest. Ka eelnevatel aastatel on novembri osatähtsus olnud teiste Eesti sihtkohtadega võrreldes olnud suhteliselt kõrge, kuid kaugeltki mitte nii domineeriv. Novembri kõrval on suurema osatähtsusega kuud Saare maakonnas veel juuli ja märts. Samamoodi on Harjumaal 2012. ja 2013.a. olnud suure (17%) osatähtsusega veebruar; selle kõrval ka september ja juuli. Eelnevatel aastatel on veebruari osatähtsus olnud aga oluliselt tagasihoidlikum ning suurema osatähtsusega kuud on pigem olnud september või aprill-mai. Valgamaal on viimasel neljal aastal olnud ülekaalukalt suurima osatähtsusega mai. Sellele järgnevad (küll juba maiga võrreldes oluliselt väiksema osatähtsusega) september, august ja aprill.

2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes Majutusettevõtete ametliku liigituse järgi veedeti 2013.a. Rootsi turistide ööbimistest 93% hotellides (k.a. spaahotellid), 1,8% külalistemajades, 1,9% hostelites, 1,4% külaliskorterites ja 2% muudes majutusliikides. Tallinna majutusettevõtetes veedetud öödest veetsid nad 2013.aastal 13% viiele tärnile, 24% neljale tärnile ja 48% kolmele tärnile vastava hinnaklassi hotellides ning 9% soodsama hinnaklassi hotellides. 6% öödest veedeti muudes majutusettevõtetes. Nagu näitab järgnev tabel, ööbivad nad ülejäänud välisturistidega võrreldes rohkem 5 tärni ja 3 tärni hinnaklassi hotellides ning vähem soodsama hinnaklassi hotellides ja muudes majutusettevõtetes. Tallinna majutusettevõtetes veedetud ööde jaotus hinnataseme / liigi järgi 5 tärni tase 4 tärni tase 3 tärni tase 1-2 tärni tase muud maj. ettevõtted kokku

Rootsi 13% 24% 48% 9% 6% 100%

Kõik välisturistid, v.a. Rootsi 9% 26% 40% 15% 10% 100%


2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta

Lisaks majutusstatistikale on võimalik kasutada mobiilpositsioneerimise statistikat Rootsi elanike saabumiste kohta Eestisse aastatel 2008-2013, mida avaldab Eesti Pank (allikas: Positium LBS). Silmas tuleb pidada, et erineva metoodika tõttu ei pruugi mobiilpositsioneerimise ja majutusstatistika andmed olla täpselt võrreldavad. Mobiilpositsioneerimise statistika järgi käis Eestis 2013.aastal 268 893 Rootsist saabunud külastajat, kellest 52% ehk 139 746 olid ühepäevakülastajad ja 48% ehk 129 147 ööbisid Eestis (Statistikaameti majutusstatistika omakorda näitab, et majutusettevõtetes ööbis 74 313 Rootsi turisti – mis moodustab 58% mobiilpositsioneerimise statistika järgi Eestis ööbinud Rootsi turistidest). Kogu perioodi 2008-2013 vältel (mille kohta mobiilpositsioneerimise statistika on avaldatud), on ühepäevakülastajaid olnud umbes sama palju kui ööbimisega külastajaid. Majutusettevõtetes ööbinud on viimasel neljal aastal moodustanud 53-58% kõigist Eestis ööbinud Rootsi turistidest. Mobiilpositsioneerimise statistika järgi on Eestis ööbinud Rootsi turistide viibimise kestus järk-järgult pikenenud 3,92 päevalt 2008.aastal 4,25 päevani 2013.aastal.

138 141 149

154

116

140

126 126

150

161

135

129

86,3 77,5 81,2 86,3 78,4 74,3

020406080

100120140160180200220240260280300320

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Rootsist saabunud külastajad Eestis (tuh.). Allikas: Eesti Pank, Positium LBS (mobiilpositsioneerimise andmed).

külastustekoguarv

ühepäeva-külastuste arv

ööbimisegakülastuste arv

sh. majutatudmajutus-ettevõtetes

tuh.

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED Andmed ja järeldused põhinevad EASi 2014.a. kevadel tellitud Rootsi elanikkonna uuringu tulemustel.

2.4.1. Tõenäoliste Eestisse reisijate profiil Nii teadlikkus Eestist kui ka huvi Eesti vastu on Rootsis pigem madal. Hoolimata lühikesest vahemaast pole valdav osa (74%) Rootsi 15-84a. elanikest kunagi Eestis käinud. Kõige kõrgem on teadlikkus ja huvi Stockholmis, samas pole isegi Stockholmi lääni elanikest Eestis käinud 59%. Stockholmist põhja poole jäävate maakondade elanikest pole Eestis käinud 72%, lõuna poole jäävate maakondade elanikest aga koguni 87%. Eestis käinutest on suurem osa siin käinud vaid ühe korra, korduvkülastajate segment on üsna väike (kogu elanikkonnast on Eestis käinud ühe korra 17%, kaks korda 5% ja kolm korda või rohkem 4%). Eestis käinute ja eriti korduvkülastajate seas on huvi Eesti külastamise vastu märkimisväärselt suurem kui mittekäinute seas, kuid samas on Eestis käinute ja eriti korduvkülastajate arv suhteliselt väike, mistõttu on isegi praegusel tasemel turistidevoo säilitamiseks vaja muuta Eesti atraktiivsemaks ka uutele külastajatele.

Järgnevalt on näidatud kõigi välismaale reisivate ning tõenäoliselt lähema 3 aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile tulevate Rootsi elanike profiil. Tulenevalt geograafilisest lähedusest, parematest transpordiühendustest ja Eesti suuremast tuntusest on kõige olulisemaks sihtgrupiks Stockholmi piirkonna elanikud, neile järgnevad Kesk-Rootsi idaosa (SE12) elanikud (need kaks sihtgruppi moodustavad 41% kõigist välismaale reisivatest Rootsi elanikest, kuid 52% neist, kes tulevad tõenäoliselt lähema 3 aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile). Vanusegruppidest on Eestisse reisimisest huvituvaid inimesi keskmisest rohkem 40-74 a. inimeste seas (need vanusegrupid moodustavad 54% kõigist välismaale reisivatest Rootsi elanikest, kuid koguni 67% neist, kes tulevad tõenäoliselt lähema 3 aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile).


vanusegrupp: 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 75-84 kokku

Kõik välismaale reisijad 8% 18% 16% 18% 17% 20% 4% 100%

Lähema 3 a. jooksul Eestisse reisijad 5% 13% 14% 23% 23% 21% 0% 100%

Elukohapiirkond (vt. regionaalse jaotuse kaarti:

http://en.wikipedia.org/wiki/NUTS_of_Sweden)

Põhja-Rootsi SE32, SE33

Kesk-Rootsi

põhjaosa SE31

Stock-holmi

piirkond SE11

Kesk-Rootsi idaosa SE12

Småland ja

saared SE 21

Lääne-Rootsi SE23

Lõuna-Rootsi SE22

Kokku

Kõik välismaale reisijad 9% 8% 24% 17% 7% 20% 15% 100%

Lähema 3 a. jooksul Eestisse reisijad 11% 8% 31% 21% 8% 12% 8% 100%

2.4.2. Eestisse reisimist takistavad tegurid

36% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena, et neid lihtsalt ei huvita Eesti – Eesti ei tundu neile atraktiivne ja nad ei leia ühtegi põhjust Eestisse reisimiseks. Suur osa neist, kes nimetas huvipuudust, ei soovinud või ei osanud anda hinnangut erinevatele reisimisega seotud teguritele Eestis. See näitab, et enamasti ei ole huvipuuduse põhjuseks negatiivsed hinnangud konkreetsetele teguritele, pigem ei ole paljudel sellest sihtgrupist üldse huvigi Eesti kohta rohkem teada saada ja oma seisukohta kujundada. Neid, keda Eesti ei huvita, on rohkem nooremate vanusegruppide seas: 15-29aastastest, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile koguni 53% nimetas põhjusena huvipuudust, 30-59aastastest 34% ja 60-84aastastest 23%.

32% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena eelistust reisida muudesse sihtkohtadesse. Suur osa neist eelistab reisida soojema kliimaga maadesse / rannapuhkuse sihtkohtadesse, kuid nimetati ka eelistust reisida eksootilistesse maadesse või sihtkohtadesse, mis on seotud hobidega või kus elavad tuttavad või sugulased. Osa vastanuid ütles ka, et on lihtsalt palju muid sihtkohti, mis tunduvad huvipakkuvamad kui Eesti. Mõned läänepoolsemates Rootsi piirkondades elavad vastajad nimetasid eelistust reisida Taani või Norrasse, mis on neile lähemal.

7% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, nimetas põhjusena, et nad on juba Eestis käinud. Enamasti põhjendati, et Eestis on juba piisavalt nähtud; oli ka neid, kes tavaliselt ei külastagi sama kohta mitu korda, vaid reisivad iga kord uude sihtkohta. 0,7% neist, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile, ütles, et nad on juba Eestis käinud ja neile ei meeldinud reis eriti.

6% nimetas põhjusena, et neile ei meeldi laevareisid / kruiisid. Oli neid, kes üldiselt ei taha laevaga reisida, kuid nimetati ka, et laevasõit Eestisse on liiga pikk. Mõned vastanud ütlesid ka, et Eesti iseenesest oleks neile huvipakkuv, kuid kuna nad ei soovi laevaga reisida, ei kavatse nad Eestisse tulla.

4% ütles, et nad pole Eestisse reisimise peale kunagi mõelnud / see pole neile pähe tulnud.

2.4.3. Rootsi elanike eelistused Eestisse reisides

Rootsi elanikkonnale seostub Eestiga endiselt vähe tugevaid argumente, mis motiveeriks neid Eestisse reisima. Eestisse reisimiseks on Rootsi turistide silmis kõige tugevam argument, et Eesti on lähedalasuv sihtkoht, kuhu on lihtne sõita. Pigem positiivseteks argumentideks on ka soodne hinnatase, turismiinfo kättesaadavus, Eesti elanike sõbralikkus turistide vastu ja huvitavad vaatamisväärsused. Hinnang turvalisusele on pigem keskpärane ja Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana pigem negatiivne.

Eestisse reisides on laev oluliselt eelistatum transpordivahend kui lennuk. 59% Eestisse reisida kavatsejatest eelistaks tulla laevaga (seejuures 16% eelistaks tulla laevaga Tallinna vaid üheks päevaks ja 43% eelistaks tulla laevaga veidi pikemale reisile, mille jooksul ka ööbitakse Eestis). Lennukiga eelistaks tulla vaid 14%, samas 27 protsendil transpordivahendi osas kindel eelistus puudus. Stockholmi elanikest eelistaks laevaga tulla koguni 66%, samas lennukiga vaid 8%. Suurem on huvi lennukiga tuleku vastu kolmes lõunapoolsemas piirkonnas (SE21, SE22, SE23), kuid sealt on mugav lennuühendus Kopenhaageni lennujaamast vaid kõige lõunapoolsema (Skåne) maakonna elanikel. Eestis mittekäinutest eelistaks laeva 54% ja lennukit 17% (ülejäänutel eelistus puudus), samas Eestis käinud ja eriti mitu korda käinud inimesed eelistavad oluliselt rohkem laeva (mitu korda käinutest 64% eelistaks laeva ja vaid 7% lennukit).

Reisitüüpidest on kõige huvipakkuvam ööbimisega reis Tallinna, seejärel Tallinna ühepäevakülastus (ööbides laevas) ning seejärel spaapuhkus.

Ajaveetmisvõimalustest on Rootsi turistidele Eestisse reisides kõige huvipakkuvamad restoranid (neid nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena 50% ja üsna olulistena 41% Eestisse reisida kavatsejatest). Ostuvõimalusi nimetas Eestisse reisimisel väga olulistena 22% ja üsna olulistena 40% Eestisse reisida kavatsejatest. Neile järgnesid looduslikult kaunite kohtade külastamine ja arhitektuur,

http://en.wikipedia.org/wiki/NUTS_of_Sweden


kuid neid nimetati pigem üsna olulistena (teisese motivaatorina), mitte väga olulistena (esmase motivaatorina).

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS

2.5.1. Linnapuhkus Rootsi turule suunatud linnapuhkuse pakkumine on valdavalt ühepäevane kruiis Tallinnasse kombineeritud kultuuriturismiga. Ööbimisega linnapuhkus eeldab majutust 3+ tärni tasemel hotellis, kvaliteetset toiduelamust, ostlemisvõimalust kombineerituna atraktsioonide ja kultuurisündmuste külastustega. Linnapuhkuse tootepakkumine on välja arendatud peamiselt Tallinna kesklinna ja vanalinna suuremate turismiatraktsioonide põhiselt. Tallinna peamise vaatamisväärsuse – vanalinna – külastamine on Rootsi turisti jaoks mugav nii iseseisvalt kui ka organiseeritud rootsikeelse ekskursiooniga. Rootsi turisti jaoks pakutavad tooted on Tallinna vanalinn, Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares, KUMU, Rotermanni kvartal, Lennusadam, Kadrioru loss ja park, Tallinna Teletorn. Rootsi keeles on tootepakkumise info kättesaadav vähestes, peamiselt neis samades suuremates kohtades, nt Lennusadam, Tallinna Teletorn. Lisaks on tootepakkumine (Tartu Ülikooliga seotud ajalooline ühisosa) olemas Tartus. Rootsi turisti jaoks on reisimotivaatoriks ka kvaliteetne toiduelamus. Tallinnas on olemas arvestatav pakkumine erinevale maitsele alates kohvikutest kuni gurmeerestoranideni – 50st 2014 a. Eesti parimaks tunnistatud söögikohast 28 asuvad Tallinnas. Lisaks Tallinnale on parimad võimalused linnapuhkuse toote väljaarendamiseks Rootsi turistile eelkõige Pärnus kombineerituna tervisepuhkusega. Potentsiaalne arengusihtkoht on Narva, tulenevalt Rootsi ajalooga seonduvast taustast.

2.5.2. Kultuuripuhkus Kultuuripuhkuse tootepakkumine on Rootsi turisti jaoks välja arendatud peamiselt Tallinnas, kombineerituna linnapuhkusega. Tulenevalt ajaloost on Rootsi turistile atraktiivsed rannarootsi pärandkultuuriga seotud piirkonnad Lääne-Eestis ja saartel (Ruhnu saar, Kihnu saar, Noarootsi), ning Tartu kui ülikoolilinn (ajalooline seos), tulenevalt ajaloolisest taustast ka Narva (sh Sillamäe). Rootsi turisti ootustele vastava kultuuriturismi pakkumise etalontooted on Lennusadam, KUMU, Tallinna Teletorn, Eesti Ajaloomuuseum, uhkemad ja klassikalisemad mõisad üle Eesti. Rootsi keeles on tootepakkumise info kättesaadav väga vähestes kohtades, iseäranis väljaspool Tallinna. Rootsikeelne info veebis on olemas nt Lennusadamas, Tallinna teletornis ning veel vähestes kohtades. Kultuurisündmused ei ole eraldiseisvana Rootsi turistile üldiselt huvipakkuvad. Kui, siis vaid vaid rahvusvahelised spordisündmused (nt Tallinna Maratoni ja Klubi Tartu Maratoni sündmused) ja olulisemad maineüritused, nt Tallinna jõuluturg, Simple Session, Jazzkaar, Saaremaa Ooperipäevad, Talvelahing. Rootsi turisti puhkuse oluliseks osaks on ka kvaliteetne toiduelamus.

2.5.3. Looduspuhkus

Looduspuhkuse pakkumine Rootsi turisti jaoks on sisuliselt arendamata, kuna loodus reisimotivatsioonina ei ole Rootsi turisti jaoks atraktiivne. Suur arengupotentsiaal on mereturismiga seotud tootepakkumise väljaarendamisel väikesadamate võrgustiku kaudu. Tänane looduspuhkuse pakkumine sisaldab ühepäevaseid väljasõite linnadest looduskeskkonda koos loodusvaatluse, matka või aktiivse puhkusega. Sihtkohtadest võib Rootsi turisti jaoks huvipakkuv olla nt Noarootsi kui ideaalne koht matkamiseks, purjetamiseks, surfamiseks, linnuvaatluseks ning eelkõige neile, kes on huvitatud Rootsi ajaloost. Teenuse pakkumine toimub valdavalt inglise keeles, rootsikeelne teenus on pigem erandlik. Looduspuhkuse tooteinfo veebis on rootsi keeles väga halvasti leitav, piirdudes vaid suuremate turismiveebide ja sotsiaalvõrgustikega; inglise keeles on info kättesaadav. Reisil viibivale turistile on ühepäevaste matka- ja loodusvaatlustoodete kui ka aktiivse puhkuse info kättesaadav majutusasutustes ja turismiinfokeskustes.


Rootsit peetakse liidriks rohelise turismi edendamisel ja pakkumisel. Rootsi teeb jõudsaid pingutusi ja edusamme rohelise turismi kuvandi hoidmisel ja edendamisel. Ka Rootsi külastaja otsib enam ja enam unikaalseid ja autentseid kogemusi ning roheline turism võiks olla võimalus selliste kogemuste pakkumiseks. Rootsi külastajate keskkonnateadlikkus on selgelt kõrge, kuid paljud külastajad eeldavad, et rohelised valikud on eelkõige teenuse pakkuja vastutustundlikkuse küsimus, s.t et külastaja ei pea otsima rohelisi teenuseid ja tooteid, vaid pakutav toode on ettevõtja poolt ka keskkonnaaspektist läbi mõeldud. Ökoturismi pakkumine on hetkel väga juhuslik ning ebaühtlase kvaliteediga. Mõningal määral on esindatud säästva turismi tooted (jätkusuutlik turism, vastutustundlik turism) nagu Rohelise Võtme majutusasutused, säästva turismi koostöövõrgustike pakutavad turismitooted. Visitestonia.com on loodud teemaleht roheline Eesti, kuid pakutav info on veel vaid eesti ja inglise keeles

2.5.4. Tervisepuhkus

Tervisepuhkuse tootepakkumine on Rootsi turule väljaarendatud spetsiifiliste ravivajadustega turisti jaoks Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare ravispaades, nendel spaadel on pakkumine ka rootsikeelsena veebis olemas. Rootsi keeles on ravituristi valmis teenindama ka Medicine Estonia klastrisse kuuluvad raviasutused, mis pakuvad laias valikus ja kõrge kvaliteediga raviteenuseid. Nišitoodetest on ravituristile suunatud ka Loodus BioSpa pakkumine (paasturavi). Rootsi turu ootustele vastava heaoluspaa pakkumine on vähene. Wellness kontseptsioonile rajatud spaadest saab pakkuda Pädaste Mõisa spaad Muhumaal, lisaks on heaoluteenustele spetsialiseerunud spaasid Kuressaares (Grand Rose Spa, Georg Ots Spa, Arensburg Boutique), Pärnus (Hedon Spa) ja Tallinnas (Elemis Spa Telegraafi hotellis, Pürovel Spa Swissotellis, Meriton Grand Hotel), Narva Jõesuus (Noorus Spa). Heaoluspaade puhul saab lisaväärtusena mainida kõrgetasemeliste golfiväljakute olemasolu suhteliselt lähedal, seda eriti Saaremaa spaade puhul, kuid ka Pärnus ja Tallinnas. Rootsi turisti ootustele vastab ka Vihula Ökospaa kontseptsioon. Tallinna spaahotelle Meriton Grand, Tallink Spa, Kalev Spa, samuti Tartus asuvat Dorpat Spad ning Rakvere Aqva Spad saab pakkuda kombineerituna perepuhkusega.

2.5.5. Perepuhkus Perepuhkuse terviklik tootepakkumine on Rootsi turisti jaoks välja arendatud Tallinnas ja Iloni Imedemaa teemakeskuse näol Haapsalus. Rootsi turu ootustele vastavad pereatraktsioonid Tallinnas on Tallinna Teletorn, Lennusadam ja Energia Avastuskeskus. Rootsikeelne tooteinfo perepuhkuse kohta on kättesaadav ainult kahe pereatraktsiooni veebilehel (Tallinna Teletorn, Iloni Imedemaa) ning peamiselt suuremates turismiveebides ja sotsiaalvõrgustikus, inglise keeles on info kättesaadav. Perepuhkuseks sobivad eeldused on ka Tartus (sh Lõuna-Eesti) ning potentsiaali on ka Pärnumaal (nt Lottemaa). Pärnus aga tänane pakkumine ei ole Rootsi turisti jaoks tootestatud. Perepuhkus kombineeritakse üldjuhul kas linnapuhkuse, kultuuripuhkuse või tervisepuhkusega.

2.5.6. Äriturism

Äriturismi osakaal Rootsist Eestisse on märkimisväärne. Seda eelkõige korporatiivreisijate osas. Eksisteerib ka konverentsiturismi segment ning segment, kes reisib nn. firmareisi eesmärgil (suurte ja väikefirmade aastakoosolekud, motivatsioonireisid jmt). Firmareis on tavaliselt 3-4 päevane reis kogu osakonnaga/juhtkonnaga, kus pool reisist on pühendatud töisele osale (koosolek, koolitus vmt) ning pool meelelahutusele (incentive-tooted, restoranikülastused) Firmareisi segment aga võiks oluliselt suurem olla, arvestades Eesti geograafilist lähedust, hinnataset ning tootepakkumust. Sobivad sihtkohad on eelkõige Tallinn ja Eesti suuremad linnad (Tartu, Pärnu)

2.6. TRANSPORT Valdav osa Rootsist saabuvatest külastajatest tuleb Eestisse laevaga. Tallinki laev sõidab Stockholmist Tallinna iga päev, pakkudes reisijatele terviklikku elamust laeval. Lennuühendus Tallinna on 2014.a. suvehooajal ainult Stockholmi Arlanda lennujaamast (Estonian Air pakub suvekuudel 13 lendu nädalas, alates septembrist 23 lendu nädalas). Arvestades Eestis tegutsevate äriklientide vajadustega alustab Estonian Air lisaks Stockholm Arlandale lende ka Bromma lennuväljale Rootsis. Estonian Airi lennud Tallinna ja Bromma vahel hakkavad toimuma argipäeviti kaks korda päevas alates 29. septembrist kuni 19. detsembrini ning jätkuvad 2015.aastal 26. jaanuarist kuni 19. juunini. Varem toiminud Flybe lennud Bromma


lennujaamast ja Ryanairi lennud Skavsta lennujaamast on praeguseks lõpetatud. Otselennud Göteborgi lõpetati juba 2011.a. lõpus. Malmö ja muu Lõuna-Rootsi elanikel on võimalus kasutada Estonian Airi lende Kopenhaagenist (20 lendu nädalas). Võrdluseks võib öelda, et näiteks Riial on lisaks laeva- ja lennuühendusele Stockholmiga otselennud ka Göteborgist ja Västeråsi lennujaamast (100 km Stockholmist)

2.7. INFOKANALID

2.7.1. Ülevaade infokanalitest 2014.a. jaanuaris Euroopa Komisjoni tellitud Euroopa Liidu riikide elanike uuring Flash Eurobarometer 392 näitas, et Rootsi elanikele on reisiotsuste tegemisel kõige olulisemad infoallikad tuttavate soovitused (neid nimetas kolme olulisema seas 62% elanikest) ning interneti kodulehed (59%). Järgnesid isiklikud reisikogemused (28%), sotsiaalmeedia (14%) ja reisifirmad (12%). NB! Uuring käsitles kõiki puhkusereise (s.t. nii sise- kui ka välisreise). Mis on teile reisiotsuste tegemisel kõige olulisemad infoallikad? (kuni 3 vastust vastaja kohta)

Tuttavate soovitused

Interneti kodulehed

Isiklik reisikogemus

Sotsiaal-meedia

Reisi-firmad

Tasulised reisi-juhid ja -ajakirjad

Ajalehed, raadio, TV

Tasuta brošüürid Muu

62% 59% 28% 14% 12% 10% 10% 9% 2%

2.7.2. Visitestonia.com külastused

Visitestonia.com rootsikeelsesse veebi tehakse kampaaniavälisel ajal enamasti 7000-9000 külastust kuus. Suvisel tipphooajal, kui ka üldine reisimisaktiivsus on suurem, külastatakse ka veebi rohkem - 10 000 kuni 13 000 külastust ühes kuus. Kampaaniad mõjutavad tavapärast pilti olulisel määral. 2012.a sügiskampaania ajal septembris-oktoobris oli külastuste tase 19 000-20 000 kuus. 2013.a kevadkampaania tõi ka liiklust juurde, märtsis 28,8 tuh ja aprillis 20 tuh külastust.

8,68,1

28,8

20,0

9,6

9,611,8

8,46,9

7,8

7,5

4,57,3 7,0

8,9

10,2

10,311,7 12,9

8,9

19,418,9

8,77,5

0

10

20

30

40

Tuh

Visitestonia külastused, 2012-2013

2013

2012

Otsisõnadest tulevad esile Tallinn, estland, Pärnu, spa estland, Tallin, estland karta (eesti kaart), saared, spa Pärnu, vanalinn, eesti linnad, kruiisiga seotud sõnad. Ehk kokkuvõttes huvitavad Tallinna, Pärnu ja spaa ning saarte teemad. Neil otsisõnadel on ka suhteliselt madalad põrkemäärad 31-43%, mis näitab suuremat huvi - liigutakse edasi järgmisele sisulehele. Rootsikeelsesse visitestonia.com veebi jõutakse peamiselt Google otsingumootori kaudu ja otseliiklusel on teine koht. Aftonbladet.se viide tõi 2585 külastust, kuid selle põrkemäär oli üsna kõrge 83,56%. Bing ja facebook.com-ist tulnud külastustel on keskmine põrkemäär, google.se kaudu tulnud külastajatel veidi kõrgem põrkemäär (61,45%).


3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID - Suurendada Rootsist saabuvate turistide ööbimiste arvu järgmisel neljal aastal vastavalt: 2015.a.

176 000, 2016.a. 181 000, 2017.a. 186 000 ning 2018.a. 190 000. - Suurendada visitestonia.com rootsikeelse veebi külastuste arvu 2015.a. lõpuks 158 100, 2016.a.

170 000, 2017.a. lõpuks 181 800 ning 2018.a. lõpuks 193 700 külastuseni aastas. Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Rootsi sihtturul ning seeläbi Rootsist saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada Rootsi turistide reisimist ka väljapoole Tallinna.

3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED

3.2.1. Tegevuste fookus Rootsi sihtturu turundustegevused jagunevad järgnevalt: 75% on suunatud lõpptarbijatele (B2C) ning 25% on reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimisele suunatud müügiedendustegevused. Lõpptarbijatele suunatud tegevuste argumendiks on väike huvi Eestisse reisimise vastu (madal tuntus) ja see, et sihtrühm otsib infot ning ostab reise üha enam interneti kaudu. Rootsis (Stockholmis) on EASi turismiarenduskeskusel välisesindaja, kelle funktsioon on toetada nii lõpptarbijat kui ka spetsialiste Eestit kui reisisihti puudutava infoga: infomaterjalid, uued tooted, kontaktid, müügivisiidid jmt. Lisaks eksisteerib vajadus tegeleda motivatsioonireiside (firmareiside) müüjatega, mis on Skandinaavias populaarne toode ning omab Eestis suurt potentsiaali.

3.2.2. Sihtrühm ja segment Eestit külastavate Rootsi turistide seas on ülekaalus 40+ ja vanemate vanusegruppide esindajad. Tänane peamine sihtgrupp on lõpptarbija vanuses 40-74a. Märksõnadeks on: kvaliteet, aeg ja raha. Antud sihtgrupp reisib kas kahekesi või sõpruskonnaga. Reisimiseks on neil nii aega kui ka vahendeid. Sihtrühm jaguneb omakorda kaheks segmendiks:

40-60aastased, kes on Eestist kuulnud, kuid pole veel käinud. Ta on haritud, maksujõuline turist, kes reisib paarina või sõpradega ning reisiks Eestisse meelsasti linnapuhkuse eesmärgil, mis on kombineeritud kultuuripuhkusega (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva).

55+ aastased, kes on Eesti tervisepuhkuse potentsiaalsed tarbijad. Nad reisivad sõpradega või üksi, kuid pigem organiseeritud reisiga (Tallinn, Pärnu, Saare mk, Valga mk) tellides teenuse reisikorraldaja vahendusel.

Oluline on laiendada sihtrühma fookust ka noorematele kui 40aastased ja seda just tuleviku kasvuvõimaluste suurendamise eesmärgil. Regionaalne fookus on peamiselt suunatud Stockholmi ning selle lähiümbrusele. Selle piirkonna inimesed reisivad keskmisest rohkem, sihtgrupis valitseb kõrgem Eesti kui reisisihi teadlikkus ning transpordiühendused Eestiga on Rootsi parimad. Kasvuvõimalust võib näha ka ühepäevaste külastajate arvelt (vt punkti 2.3.4. mobiilpositsioneerimise statistikast), keda tuleks meelitada tarbima aktiivsemalt Rootsi turule sobilikke tooteid (nt päevaspaad).

3.2.3. Tegevuste teemafookused 2015-2018 Rootsi sihtturu põhiteemadena fookuses linnapuhkus kombineerituna kultuuripuhkusega (toit, vaatamisväärsused, ostlemine, kultuur). Potentsiaali on tervisepuhkusel (heaoluspaad), kuid see eeldab vastavate toodete pakkumise paranemist. Lisaks on fookuses äriturismi arendamine ja seda eelkõige konverentsi ja motivatsioonireiside osakaalu suurendamiseks. Tervisepuhkus jaguneb Rootsi turisti jaoks omakorda heaoluturismiks ja raviturismiks. Rootsi turist huvitub eelkõige spaapuhkusest heaolu eesmärgil ehk siis heaolu-tüüpi toodetest. Üheks eesmärgiks on reklaamida


Eestit sihtkohana, mis võimaldab linnapuhkust kombineerida heal tasemel, kuid soodsa hinnaga heaolu toodetega.

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED Rootsi turule suunatud peamised sõnumid põhinevad „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonil ja arvestavad Rootsi turisti omapära ja eelistusi.

3.3.1. Linnapuhkus Rootsi turist on Eesti jaoks eelkõige linnapuhkuseturist kombineerituna kultuuri-, tervisepuhkusega. Eraldi segment on veel nn äriturist, kes tarbib osaliselt samuti linnapuhkuse tooteid. Märksõnad ja sõnumid:

Lühike vahemaa! Ideaalne linnalühipuhkuse sihtkoht.

Hea transpordiühendus nii laeva kui lennuga.

Soodne hinnatase ja hea kvaliteet.

Lai valik kvaliteetseid majutusvõimalusi soodsa hinnatasemega.

Lühikesed vahemaad Eesti sihtkohtade vahel.

Eesti – ideaalne algus/lõpp punkt Baltikumi ringreisile

Sobiv ja soodne sihtkoht firma aastakoosoleku, motivatsiooni reisiks.

Kvaliteetne toiduelamus

3.3.2. Tervisepuhkus Tervisepuhkust tarbib Rootsi turist eelkõige kombineerituna linnapuhkuse ja kultuuriturismitoodetega. Lisaks eksisteerib segment, kes reisib Eestisse ainult raviturismi eesmärgil.

Spaatooted nii heaolu- kui ka ravieesmärgil.

Soodne hinnatase.

Spaakeskused looduskaunites kohtades.

Terviseteenused Mõlema suuna turundamine vajab alati konkreetset selgitust, st kas tegemist on ravi või heaoluspaaga kuna turistide segment ja ootused on spaatootele erinevad.

3.3.3. Kultuuripuhkus

Kultuuripuhkust tarbib Rootsi turist eelkõige kombineerituna linnapuhkusega.

Ainulaadne vanalinn (UNESCO maailmapärand), mis on samal ajal keskaegne ja modernne.

Põnev arhitektuur ja ajalugu.

Kõrgel tasemel restoranid, mis üllatavad oma maitseelamusega, soodsa hinna ja hea kvaliteediga.

Ostud, teenused, elustiili- ja huvipõhiste tegevuste pakkumised.

Eesti – Rootsi ajaloolised kokkupuutepunktid – Rannarootsi, saared, Tartu, Narva.

Sõnumina kasutatakse teadlikkuse tõstmisel kuni aastani 2018 Eesti kui EL eestistujariiki ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED Lõpptarbijale suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 80%.

3.4.1. Kampaaniad Iga-aastaselt viiakse läbi Rootsi lõpptarbijale suunatud kampaania, eesmärgiga tõsta Eesti kui reisisihi teadlikkust ning kasvatada külastusi rootsikeelsele visitestonia.com veebilehele ning suurendada nõudlust aastaringselt. Sihtgrupiks on 40-60, kõrgelt haritud, laia silmaringiga, maksujõuline linnapuhkuse huviline kombineerituna kultuuripuhkuse ning tervisepuhkusega (heaoluspaa). Kampaania toimub hooajaväliselt, et madalhooaega vähendad perioodil oktoobrist aprillini. Lõpptarbijale suunatud kampaaniasse kaasame partnerid, kes on Rootsi turul aktiivsed müüjad ja tootepakkujad, nagu transport / majutus / muu (atraktsioonid, toitlustus jne).


3.4.2. Pressireisid; -üritused Pressireiside korraldamisel lähtume peateemast, milleks on linnapuhkus kombineerituna kultuuri- ja tervisepuhkusega. Pressireise organiseerides arvestame erinevate Eesti regioonide osatähtsusega senises majutusstatistikas (Tallinn, Pärnu, Tartu, Saare mk). Tegevused keskenduvad lisaks suurtele ja üleriigilistele meediaväljaannetele ka spetsiifilisemalt huvigrupipõhistele- (nt toiduturism, spaa, golf, firmareisi sihtkoht jt) ja elustiiliväljaannetele, blogidele, nädalalõpulehtedele ning võimalusel raadio- ja telemeediale. Lisaks meie initsieeritud pressireisidele võõrustame ja nõustame Eestist huvitatud ajakirjanikke ka individuaalselt ja teema- ning huvigrupipõhiselt.

3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) Jätkub töö Rootsi ajakirjandusega, et online ja print meedias nn. „pildis“ püsida kuna nii Eesti tuntus kui ka maine turul on pigem madal. Eesmärk on tutvustada Eestit kui turismisihtkohta, uusi turismitooteid ning seeläbi saada neile positiivset kajastust Rootsi meedias.

3.4.3.1. Üldine ülevaade suhtekorraldusstrateegiast

Pikaajalise suhtekorraldusstrateegia eesmärkideks on:

Tutvustada aastaringselt Rootsi sihtturul Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, suurendada huvi Eesti erinevate regioonide külastamiseks ja suurendada ööbimiste arvu.

Suunata külastusi www.visitestonia.com rootsikeelsele veebilehele ning seeläbi jagada informatsiooni puhkamisvõimaluste kohta Eestis.

Suurendada rootsikeelse VisitEstonia Facebooki lehe „Estland - Visit Estonia“ jälgijate arvu ning uute ja olemasolevate jälgijate kaasatust (talking about this) ja osalusmäära (engagement rate).

Soodustada Rootsi meedias Eestit kui reisisihti tutvustavate positiivsete meediakajastuste ilmumist.

3.4.3.2. Suhtekorralduse fookus

Eestit saab külastada aastaringselt nii lennuki kui laevaga.

Huvi tekitamine regioonide vastu teemapõhise lähenemise kaudu (tervisepuhkus, toiduturism jt).

Räägitakse linna-, kultuuri- ja tervisepuhkuse (sh ravipuhkuse-reisimise) võimalustest. Lisatoodete tekkimisel ka teistel teemadel (perepuhkus, aktiivne puhkus, mereturism).

Strateegiliselt on sõnumite edastamine kohandatud sihtgrupile 40-74. Kasutatakse tava- ja sotsiaalmeedia kanaleid.

Sõnumid on konkreetsed, info selge ja kutsuv – kuidas ja miks peaks ta Eestisse reisima, sest eesmärk on suurendada reiside arvu ja pikkust; samuti innustatakse neid Tallinnast kaugemale liikuma.

Kommunikatsioonis rõhutakse Eesti kui reisisihi tugevusi: põhjust külastada aastaringselt, geograafiline lähedus, transpordiühendus, vanalinn, restoranide hea ja soodne kvaliteedi ja hinnasuhe, Eesti ja Rootsi ajaloolised kokkupuuted, erinevad terviseteenused jne.

Rootsi turistide teadlikkus Eesti turismitoodetest, infrastruktuurist ja teeninduse kõrgest kvaliteedist on puudulik. Seepärast on kommunikatsiooni rõhk muuhulgas märksõnadel – kvaliteet, hea teenindus, lühikesed distantsid, korralik infrastruktuur ja turvalisus.

3.4.3.3. Kommunikatsiooni kanalid

Peamiseks infokanaliks Rootsi lõpptarbijale on rootsikeelne visitestonia.com, mida pidevalt täiendatakse ja muudetakse vastavalt potentsiaalse turisti vajadustele ning käitumisharjumustele. PR ja kommunikatsiooni edastamisel kasutatakse pressiteateid, uudiskirja ja Facebooki.

Pressiteade: kord kvartalis (vajadusel sagedamini) laialisaadetav pressiteade, mis kajastab olulisimaid Eesti turgu puudutavaid ning Rootsi turule sobilikke sündmusi turismikontekstis.

Uudiskiri: lõpptarbijale kord kuus laialisaadetav uudiskiri, kuhu on koondatud kõik tähtsamad sündmused ja uued tooted/teenused.

Sotsiaalmeedia: VisitEstonia rootsikeelse Facebookilehe kui meediakanali aktiivne kasutamine erinevate Eestit tutvustavate sündmuste, vaatamisväärsuste jne tutvustamiseks. Antud kanal on ka

http://www.visitestonia.com/


oluline meediakanal lõpptarbijale suunatud kampaania raames. Facebooki kontakti hinnad on ühed soodsamad. Facebooki kanali eeliseks on ka võimalus väga täpselt reklaame suunata (kampaaniate käigus vajalik tegevus), valides asukohta, sihtgrupi profiili (erihuvid, vanus).

3.4.4. Trükised

Turismiinfo paremaks kättesaadavuseks trükitakse ise või osaletakse erinevatele sihtgruppidele mõeldud praktiliste trükiste koostamisel.

3.4.5. Turismimess

Rootsi turul toimub mitmeid väiksemaid regiooni ja/või huvigrupipõhiseid turismimesse: Norköpping Fair, Linköpping Fair (teistes suuremates Rootsi linnades toimuvad lõpptarbija messid, ca 3000 külastajaga), Stockholm Travel Show (Rootsi lõpptarbija turismimess, mis toimub kaks korda aastast Stockholmi rongijaamas), Senior Fair (seenior sihtrühmale). Otsust taolistel messidel osalemise kohta langetab sihtturujuht partneri sisendi ja ettepaneku põhjal, mis eeldab huvitud osapoolelt detailset ja läbimõeldut kava ning partnerite terviklikku heakskiitu. Võimalik kaasosalemine Rootsis toimuvatel messidel, nii turismi- kui ka vajadusel teiste valdkondadega seotud erialamessidel (tervisemessid), mida on võimalik turismi ning Eesti tutvustamisega positiivselt seostada. Osalemine toimub vaid partnerite initsiatiivil korraldatud messistendides Eesti kui reisisihi teavituse ning Eesti turismitoodetest informeerimise näol. Tegevuse eesmärk on saada Eestile kui reisisihile lisanähtavust, otsekontakt ning tagasiside Rootsi lõpptarbijatelt.

3.4.6. Sündmused ja strateegiline partnerlus Rootsi sihturul on plaanis leida ja võtta tegevuskavasse sündmuste ja strateegilise partnerluse projekte, mille teemafookused haakuvad turu üldstrateegia valitud teemadega (põhiliselt linnapuhkusega seonduv). Antud tegevuse juures on EASi turismiarenduskeskus toetava partnerina, ehk ollakse kaasatud projektidesse ning omalt poolt pakutakse tuge know-how, materjalide või muul kujul infoga ning vastavalt olukorrale ka mõnel teisel kokkuleppelisel viisil.

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED Spetsialistidele suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 25%.

3.5.1. Tootetutvustusreisid

Tootetutvustusreisid korraldatakse koostöös Eesti ja sihtturu partneritega. Koostööaluseks on omapanus (finantseering reisi toimumise kulude katteks). Tootetutvustusreisid on suunatud reisikorraldajate informeerimiseks, kes müüvad Eesti turismitooteid. Eesmärk on olemasoleva Eesti turismitoote müügi edendamine ja Rootsi reisikorraldajate tooteportfelli laiendamine eelkõige linnapuhkuse osas kombineerituna kultuuri ja ka äriturismi ning tervisepuhkuse osas. Regioonide ja Eesti turismitoote tutvustamisel arvestame ka toote valmiduse ja sobivusega Rootsi turule. Võimalusel korraldame tootetutvustusreiside käigus ka kontaktüritusi Eesti ettevõtjatele, et kohtuda potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega.

3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id

Infopäevade eesmärgiks on tagada Eesti turismi-uudiste ning uute toodete kohta käiva asjakohase info kättesaadavus Rootsi turu partneritele ning samuti kaasata Eesti ettevõtjaid andes võimaluse kohtuda Rootsi turu potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega. Infopäevi korraldatakse koostöös Eesti ja sihtturu partneritega (koostöö aluseks on partneri omapanus (osalustasu)), kus prioriteediks on kontaktiloomine ja Eesti turismitoodete ja –teenuste müügi tõhustamine. Infopäevade tutvustavad tooted lähtuvad peamistest teemadest – linnapuhkus kombineerituna kultuuri- ja tervisepuhkusega. Lisafookus nn äriturismi reisikorraldajatel (motivatsiooniresid)


3.5.3. Ühistegevused Rootsi spetsialistidega

Jätkub koostöö ANTOR-iga (liikmemaksuga organisatsioon, mis koondab enda alla Rootsi turul tegutsevad turismiettevõtjad, turismiametid, saatkonnad ja muud spetsialistid, kes vastutavad oma riigi turismiturunduse eest), mille läbi püüame tutvustada Eestit Rootsi reisikorraldajatele ja ajakirjanikele. Osalemine ANTOR-i poolt korraldatud ürituste Malmös ja Göteborgis. Samuti otsitakse võimalusi tutvustada Eestit kui reisisihti erinevatel teiste organisatsioonide korraldatud sündmustel turismispetsialistidele. Seda läbi tegevuste koostöös mõne suurema hotelliketi, laevafirma või reisibürooga erinevate ürituse raames (ka müügivisiidid jmt).

3.5.4. Motivatsiooni ja grupireiside korraldajad

Segmendil on suur müügipotentsiaal ja ühistegevuste eesmärk on suurendada koostööd firmareiside, motivatsiooni- ja grupireisi korraldajatega. Tegevusväljundid on müügivisiidid, tootetutvustusreisid ja infopäevad. Tegevusi teostatakse koostöös Eesti ettevõtjatega.

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL Aktiivsed tegevad ettevõtjad ja organisatsioonid Norra sihtturul on transpordi ettevõtted (lend, laev), linnad

ning erialaliidud, ettevõtted. Peamine sihtgrupp on lõpptarbija ning edasimüüjad. Tegevused on suunatud

linna lühipuhkuse, motivatsiooni reisijate kui ka tervisepuhkuse kliendile ning edasimüüjatele. Tegevused:

spetsialistide kontaktüritused, lõpptarbija kampaania ning muud jooksvad täiendavad tegevused (ad hoc

projektid sõltuvalt turu hetke olukorrast).

5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS Koostöös EASi turismiarenduskeskuse tootearenduse üksusega ja erialaliitudega kaardistada vajadus

informeerida Eesti turismiettevõtjaid erinevate Rootsi sihtturu aktuaalsetest teemadest (nt raviturism vs

heaoluturism jne).

Lisaks on vajadus sihtturu elanikkonna uuringute järele iga kahe aasta järel.

Documents

ROOTSI - Visitestonia.com...Rootsi turistid viimastel aastatel veetnud 29-30% (Helsingis eraldi 23-24%) Soomes veedetud öödest ning Ida- ja Lõuna-Soome järvedepiirkonna osatähtsus