Sümpaatiline närvisüsteem

Anastassia Gukova

Mariann Tartes

Marika Kask

Marija Gromova

STOM II, 1. rühm

Tartu 2013

Esitluses käsitletavad teemad

• Vegetatiivne närvisüsteem ja selle jaotus• Sümpaatiline närvisüsteem ja selle toime

organismile• Adrenergilised sünapsid, adrenoretseptorid ja

adrenoblokaatorid• Katehhoolamiinide funktsioonid

Sissejuhatuseks

• John Newport Langley jagas vegetatiivset närvisüsteemi kolmeks osaks.

• Hariduselt füsioloog, elas ja töötas Inglismaal.

• Uuris keemilisi retseptoreid.

Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste

• Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille varal toimub organismi sisekeskkonna närviregulatsioon.

• Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide elundite silelihaseid, südant ja näärmeid.

• Ei allu otseselt kontrollile.

Vegetatiivse närvisüsteemi põhifunktsioon

• Tagab organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamise, kontrollib ka elundite ja

elundkondade talitlust (üldistatult - tagab homöostaasi)

Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus

• Vegetatiivne närvisusteem jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks osaks.

• Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb omaette kolmest erinevast osast: sümpaatiline, parasümpaatiline ja soole närvisüsteem.

Parasümpaatikus

• Innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid, pisara- ja süljenäärmeid. Pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat.

• Erutub atsetüülkoliini toimel.

Parasümpaatikuse toime elunditele

• Aeglustab südame löögisagedust

• Põhjustab vasodilatatsiooni

• Tõstab süljenäärmete sekretsiooni

• Stimuleerib peristaltikat • Ahendab pupille

Soole närvisüsteem

• Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta.

Sümpaatikus

• Innerveerib kõikide elundite silelihaseid, südant ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke. Suurendab töövõimet ja energiat, pärsib soole peristaltikat.

• Erutub adrenaliini toimel.

Sümpaatikuse toime elunditele

• Kiirendab südame löögisagedust

• Põhjustab vasokontraktsiooni

• Tühjendab vere depood

• Pärsib peristaltikat• Laiendab pupille

Millal aktiveeritakse sümpaatikus?

• Ohusituatsioonides (verekaotus, jahtumine, hüpoglükeemia, hüpoksia, põletus jne)

• Raske kehalise töö puhul • Emotsionaalsete koormuste korral

(kriisiolukorrad)

Sümpaatikuse neuronid

• Preganglionaarne neuron - neuron, mille akson suundub ganglionisse ja astub ühendusse postganglionaarse neuroni dendriidi või rakukehaga (moodustavad suhteliselt lühikesi kiude)

• Postganglionaarne neuron - neuron, mille akson jõuab efektorelundisse (suhteliselt pikad kiud)

Sümpaatilised ganglionid

• Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postgangleonaarsed aksonid on pikad.

• Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need preganglionaarsed aksonid on lühikesed.

Erutuse ülekanne

• Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas.

• Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s. • Seljaajust väljuvad nad eesmiste juurte ja rami

communicantes albi kaudu ning suunduvad paarilistesse paravertebraalsetesse ja paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionidesse.

Erutuse ülekanne (2)

• Paravertebraalsed ganglionid moodustavad sümpaatilise piiriväädi, mis paikneb mõlemal pool lülisammast ja ulatub ajupõhimikult kuni ristluuni.

Erutuse ülekanne (3)

• Sümpaatilisest piiriväädist suunduvad postganglionaarsete neuronite veelgi peenemad müeliniseerimata aksonid ühelt poolt rami communicantes grisei kaudu perifeersetesse efektoritesse või teiselt poolt erinärvidena pea piirkonna, rinna- ja kõhuõõne- ning vaagnaelunditele.

• Kõhuõõneganglionitest väljuvad postganglionaarsed kiud innerveerivad kõhu- ja vaagnaõõne elundeid.

Adrenergiline sünaps

• ... on erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele.

• Protsess on olemuselt keemiline, ülekandeaineks on adrenaliin ja noradrenaliin (neuronid=adrenergilised neuronid)

Mediaatorid

• Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab

teiste rakkudega informatsiooni.

Mediaatorid (2)

• Enamlevinud on atsetüülkoliin, mis on neuromediaatoriks I neuronilt II-le. Tema toimet postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin.

• Tema toimet saab farmakonidega selektiivselt blokeerida.

• Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel.

• Isoproterenool on sünteetiline, organismis mitteleiduv katehhoolamiin.

Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga

• Neerupealise säsi rakud on arengult post-ganglionaarsete neuronite homoloogid.

• Neerupealiste säsi stimulatsioon kutsub esile adrenaliini ja noradrenaliini vabanemise verre. Katehhoolamiinide vabanemine säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt.

• Ohureaktsioonide puhul reageerib peaaegu kogu sümpaatiline närvisüsteem: sümpatoadrenaalsüsteem, mille vallandab peamiselt hüpotalamus.

Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga (2)

Adrenaliini ja noradrenaliini sarnasused

• Peamiselt osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis -> ainevahetuse hormoonid.

• Tõstavad südame aktiivsust. • Ahendavad veresooni sisuse piirkonnas, laiendavad

lihaseid varustavaid veresooni.• Ekstreemolukorras laiendavad bronhe ja pidurdavad

seedetrakti talitlust. • Stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi

maksas. • Aitavad hoida veresuhkru taset, vajadusel inhibeerivad

insuliini sekretsiooni

Adrenaliini ja noradrenaliini erinevused

Adrenaliin Noradrenaliin•Tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes -> südame väljutusmaht suureneb.•Põhjustab glükogeeni lammutamise maksas ja skeletilihastes. •Soodustab glükoneogeneesi maksas.

•Põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise -> tõuseb arteriaalne rõhk -> südame löögisagedus väheneb.•Tavaolukorras suurendab südame löögisagedust.

Adrenoretseptorid

• Adrenoretseptorid on rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis kutsuvad esile elundireaktsiooni katehhoolamiinide (noradrenaliin ja adrenaliin) ja rakumembraani interaktsioonide korral.

• Jaotus toimub farmakoloogiliste omaduste alusel: eristatakse α- ja β-adrenoretseptoreid (lühidalt α- ja β-retseptorid).

• Kliiniline olulisus seisneb retseptorblokaatorite tundmises, mida saab rakendada südame, vereringe ja –varustuse häirete puhul.

α-adrenoretseptorid

• Kõige suurem tundlikkus noradrenaliinile, siis adrenaliinile ning isoproterenoolile (NA˃A ˃IPR). Seda nimetatakse α- adrenergiliseks toimeks.

• Stimuleeritud retseptorid põhjustavad organismis insuliini sekretsiooni pidurdumise, naha veresoonte ahenemise, karvapüstitajalihase ja silmaava laiendajalihase kontraktsiooni.

• Alajaotus: α1- ja α2-adrenoretseptorid.

α-adrenoretseptorite jaotus

• α1-adrenoretseptorid

Asukohaks veresoonte, bronhide, emaka ja kusepõie silelihaskude. Retseptorite stimulatsioon põhjustab silelihaste kontraktsiooni.

• α2-adrenoretseptorid

Asukohaks on samuti veresoonte silelihaskude, kus retseptorite stimulatsioon põhjustab vasokonstriktsiooni.

β-adrenoretseptorid

• Siin on vastupidi: β-retseptorid on kõige tundlikumad isoproterenoolile ja alles seejärel adrenaliinile ja noradrenaliinile (IPR˃A˃NA).

• Eristatakse β1-, β2- ja β3-adrenoretseptoreid.

β-adrenoretseptorite jaotus• β1-adrenoretseptorid

Asukohaks müokard ja neerud. Stimulatsiooni korral tõuseb südamelöögisagedus, insuliini sekretsioon muutub antivisemaks, tugevnevad kontraktsioonijõud, Ca-ioonide hulk rakus tõuseb.

• β2-adrenoretseptorid

Asukohaks veresooned ja bronhid. Stimulatsioon lõõgastab silelihaseid (emakas, bronhid, seedetrakt, skeletilihaste veresooned). Ca-ioonide väljumine rakust intensiivistub. Aktiveeritakse rakusisene proteiinkinaas.

• β3-adrenoretseptorid

Asukohaks rasvkude, kus nad initsieerivad rasvhapete vabastamise ja lülitavad glütserooli metabolismi.

Adrenoblokaatorid

• Adrenoblokaatorid on keemilised ained, mis on võimelised blokeerima α- ja β-retseptoreid (seega adrenaliini ja noradrenaliini toimet).

• Blokaatorite tööprintsiibi põhimõte: takistavad retseptorite aktivatsiooni adrenaliini, noradrenaliini ja isoproterenooliga.

• Eristatakse α- ja β-blokaatoreid, millel on ka alajaotused vastavalt retseptorite alajaotusele.

• Toimivad kui retseptorite antagonistid.

Adrenoblokaatorid (2)

Kokkuvõte

• Vegetatiivne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis tagab sisekeskkonna homöostaasi.

• Jaotatakse kolmeks osaks (parasümpaatikus, sümpaatikus, soole närvisüsteem).

• Sümpaatikus juhib erutuse läbi pre- ja postganglionaarsete neuronite. Lülitub sisse ohuolukordades.

• Adrenoretseptorid on rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mille vahendusel innerveeritakse siseelundeid.

• Mediaatorid aitavad neuroneid informatsiooni ülekandel. • Blokaatorid on võimelised blokeerima adrenoretseptoreid.

Kasutatud infoallikad

1. Nienstedt, W. et al., toimetaja G. Loogna. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005

2. Kingisepp, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001

3. Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997

4. Pocock, G., Richards, C.D. Human Physiology. The Basis of Medicine. Oxford, 2006

5. E. Põldoja. Vegetatiivne närvisüsteem (systema nervosum vegetativum s.autonomicum). Ettekanne, 2013

6. http://et.wikipedia.org/

7. http://en.wikipedia.org/

8. http://medlecture.ru/lectures/phisiologia-semestr-1/pages/15

Tänan kuulamast!