Aastaraamat 2015/16
Saaremaa Ühisgümnaasium 6
SAATEKS
Kooli aastaeesmärgiks oli HUVITAV KOOL. Huvitavat oli, aga veel rohkem oli
traditsioonilisust. Oli head ja oli mõtlemapanevat ... Seekord ei hakkaks ise hinnangut andma
– kujundagu valitud koolilehekirjutised ja valdkonnajuhtide kokkuvõtted kaasamõtleja
arvamust ... Aga alati saab paremini – püüame.
SÜGIS ON TAAS SÜGIS
Kuna sügisel on meedias üks enamkasutatavaid sõnu „sügis“, siis on peale minu ehk veel
neid, kes nii mõnegi korra tõlgendavad seda „SÜGis“ e Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Ehk
ongi see tähenduslik, et sügis ka meie kooli nimesse sisse kirjutatud on.
Kestab kooli 150-s juubeliaasta ja samas on algamas uus õppeaasta. Ootame põnevusega uusi
esimesi ja kümnendaid klasse. Alustamas on kooli sajas lend (eestikeelse gümnaasiumina).
Suursündmusteks saavad taas novembri lõpul toimuvad Saaremaa Miniteaduspäevad,
veebruaris Anna Raudkatsi ja Tuljaku sünnipäevale pühendatud kolmandad võistutantsimised
ning märtsis meie üks nimiüritusi – Saaremaa Miniteatripäevad – sedakorda 25-ndad.
Veebruaris korraldame taas ka oma kooli taliolümpiamängud. Aasta on täis muudki põnevat –
on ju aastaeesmärk seekord märgistatud vaid ühe sõnaga – HUVITAV. Oleme õpetajatega
selle põneva sõnaga juba tegelenud, nüüd ootame õpilastelt sama ja püüame siis juba koos
olla huvitavad, mõelda huvitavalt ja teha huvitavaid asju. Minu kadunud äi ütles ikka, et ole
kes sa oled ja tee, mida sa teed – peaasi, et oled huvitav.
Soovin kõigile õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele, veel kõrgkoolides
õppivatele vilistlastele ning meie kooli toetajatele ja sõpradele KENA HUVITAVAT
ÕPPEAASTAT!
KÕUTŠING KUI VÕIMALUS AIDATA
Tegelikult küll tahan reklaamida üht coachingu käsiraamatut – John Whitmore
„Tulemuslikkuse treenimine“. Sobib õpetajale, lapsevanemale, juhile. Coachingu üheks
peamiseks eesmärgiks on inimeste eneseusu tõstmine. See päästab valla inimese sisemise jõu
ja tänu sellele suudab inimene toimida parimal võimalikul moel. Coach e treener, õpetaja,
lapsevanem, abistaja, nõuandja peab mõtlema inimese potentsiaalist, mitte senistest
tulemustest. Suurem osa hindamissüsteeme on selles väga puudulikud. Inimesed (lapsed,
õpilased) on paigutatud justkui kastidesse, kust neil on nii nende endi kui juhi (õpetaja,
lapsevanema) hinnangut teades raske välja pääseda.
Kõige olulisem on osata esitada õigeid küsimusi. Kas- ja miks-küsimused need ei ole, sest
esimesed on nn suletud küsimused, mis ei võimalda edasi minna, ja teised ebamugavad,
millele ei oska või taha vastata. Pigem ikka MIDA ja MILLAL ja MIS või KUIDAS ja KUS
ja KES... Kui tahad oma last, õpilast, sõpra aidata, siis küsi – küsi nii, et ta vastates leiaks
vastused iseenda seest. Nii ta avastab end, muutub enesekindlamaks ja kasvab. Nii sureb
„peab“ ja sünnib „tahan“. Edasi viib ainult TAHAN.
RIIGIGÜMNAASIUMI TEEMAL VÕRU GÜMNAASIUMI NÄITEL
Kuna riigigümnaasiumi e nn puhta gümnaasiumi üle mõtisklemine on meil praegu aktuaalne,
siis pakun allolevas mõningaid väljavõtteid võrukate kodulehelt.
2015/16 Aastaraamat
7 Saaremaa Ühisgümnaasium
Perioodõpe. Õppetöö on korraldatud perioodõppena, st õppeaasta jaguneb kolmeks
õppeperioodiks. Igal perioodil on uus tunniplaan. Ühes perioodis (kokku 10 nädalat) õpib
õpilane 10-11 kohustuslikku kursust ehk keskendub korraga vähematele õppeainetele. Iga
periood lõppeb arvestuste nädalaga (10. nädal), mille jooksul toimub õpitud teadmiste
kokkuvõtlik hindamine. Koolivaheajad on üldiselt tavalistel aegadel. Vajadusel ja võimalusel
paigutatakse kevadperioodi lisavaheaeg.
Tunni pikkus ja tundide arv. Tund on 75 minuti pikkusega, 1 kursus = 2 x 75-minutilist
tundi nädalas ühe perioodi jooksul. Ühel koolipäeval toimub 4-5 tundi. Õppetundidele
lisanduvad klassijuhatajatund ja vajadusel järelevastamised. Klassijuhatajatunni ajal
korraldatakse ka ülekoolilisi külalisloenguid ja muid tegevusi.
Hindamine. Kursuse- ja kooliastmehinde andmisel õpitulemustele kasutatakse kohustuslike-
ja suunakursuste korral viiepallisüsteemi. Valikkursuste (va A2-võõrkeel) puhul kasutatakse
"arvestatud" või "mittearvestatud" hinnangut.
Õppesuunad. Võru Gümnaasiumis on võimalik õpinguid jätkata kolmes õppesuunas:
reaalsuund, loodussuund, humanitaarsuund. Reaalsuunas omandab õpilane lisateadmised
matemaatikast, informaatikast, füüsikast, joonestamisest ja majandusest. Loodussuund on
mõeldud õpilasele, kes soovib saada enam teadmisi loodusainetes (keemia, bioloogia,
geograafia, füüsika). Humanitaarsuuna moodustavad sotsiaalained ning keeled: usundiõpetus,
filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja B2-võõrkeel (inglise keel).
Valikained. Pärast igat perioodi toimub ülekooliline valikainete nädal, mille jooksul on
võimalus igal õpilasel arendada oma oskusi ja teadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Nädala
jooksul õpib õpilane ühte valikainet (st õppeaastas kokku kolme valikainet, va 12. klass).
Valikainete nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikainetele
registreerumine toimub iga õppeaasta alguses.
Õppetöö toimub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) alusel. Vastavalt riiklikule
õppekavale on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust (1 kursus
koosneb 35 tunnist (75-minutiliste tundide korral 21 tunnist)). Neist 63 (laia matemaatika
korral 69) on õppeainete kohustuslikud kursused, mis on ühesugused ja kohustuslikud
kõigile Eesti gümnaasiumiõpilastele. Kohustuslikele kursustele lisandub Võru Gümnaasiumis
1 kursus õpilasuurimuse või praktilise töö eest ning kooli poolt valitud õppimist toetavad
lisakursused.
Ülejäänud kursused jagunevad koolis suunakursusteks ja valikkursusteks. Suunakursuseid
on kokku 7 ja need valib õpilane kooli poolt väljapakutud õppesuuna valikuga.
Suunakursused toimuvad 11. ja 12. klassis.
Igal õpilasel on võimalus valida 8 Võru Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3
valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. Valikkursused on
üldjuhul ülekoolilised ja need toimuvad selleks ettenähtud valikainete nädalatel. Erandiks on
A2-võõrkeel, mis toimub perioodide jooksul ja mille valimisel peab õpilane osalema ka
valikainete nädalatel. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet, muid õppeaineid sel ajal ei
õpita.
Taotluse alusel võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes
muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase
osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus väljaspool
kooli aset leidvas õppetegevuses, kui huvikooli esindaja esitab vastavasisulise taotluse
õppeaasta alguses.
Uute koolide uutest mõtetest on küllap meilgi üht-teist õppida ja ehk ka rakendada.
Hääd huvitava kooli aasta jätku!
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv
Aastaraamat 2015/16
Saaremaa Ühisgümnaasium 8
JÕULUD, MITTEJÕULUD JA PSEUDOJÕULUD
Pealkiri tuleneb Saaremaa Miniteaduspäevade peaesineja Martti Kiisa avaloengust „Teadus,
mitteteadus, pseudoteadus“. Seda oli vägagi kasulik kuulata nii algajatel uurijatel kui nende
juhendajatel. Veidi sarnaselt kõlab ehk ka lugu õpilasest, kes küsis targalt: „Mis on vabadus?“
Tark rääkis, et vabadust on mitmesugust. Esimene vabadus on rumalus – see on nagu
tagajalgadele tõusnud hobune, kes viskab sind sadulast. Seetõttu tuleb hobusel tunda hiljem
ratsaniku kõva kätt. Teine vabadus on kahetsus – see on nagu kapten, kes jääb uppuvale
laevale selle asemel, et lahkuda päästepaadiga. Kolmanda vabaduse mõistmine tuleb aga alles
pärast rumalust ja kahetsust – see vabadus on nagu heinakõrs, mis kõigub tuule käes, kuid ei
murdu, sest on painduv.
Ka Jõuludega tundub olevat kolme moodi. Paljudele on nad tegelikud – rahu ja vaikuse,
mõtisklemise ja enesepuhastuse, kodu ja omaste ning uskumise aeg. Teistele kipuvad Jõulud
olema osturalli-, pidutsemis- ja mõlluaeg. On ka neid, kelle jaoks puudub Jõuludel igasugune
tähendus. Tasub mõelda, kus me asume oma väärtuste maailmas – ausus, mitteausus e
valetamine, varjamine; õppida, mitteõppida, näida õppijana jne. Kas mitte liiga sageli ei alusta
me jaatavat lauset sõnaga „Ei“? Kas mitte liiga sageli ei püüa me NÄIDA selle asemel, et
tegelikult teha ja tegelikult öelda? Kui õige püüaks vähemasti Jõulukuul elada ja olla
tegelikult? Äkki hakkab meeldima ...
MÕTLEMISE TARKUS
Soovitan lugeda (tegelikult küll lausa uurida) Alexander Kotchubei raamatut
neurolingvistilisest programmeerimisest (NLP). Miks? Sest see annab võimaluse juhtida end
tegelikult: neuro – kuidas me mõtleme, lingvistiline – mida me ütleme, programm
