Click here to load reader

SAATEKS - syg.edu.ee · PDF file filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja B2-võõrkeel (inglise keel). Valikained. Pärast igat perioodi toimub ülekooliline valikainete nädal,

  • View
    5

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of SAATEKS - syg.edu.ee · PDF file filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja...

  • Aastaraamat 2015/16

    Saaremaa Ühisgümnaasium 6

    SAATEKS

    Kooli aastaeesmärgiks oli HUVITAV KOOL. Huvitavat oli, aga veel rohkem oli

    traditsioonilisust. Oli head ja oli mõtlemapanevat ... Seekord ei hakkaks ise hinnangut andma

    – kujundagu valitud koolilehekirjutised ja valdkonnajuhtide kokkuvõtted kaasamõtleja

    arvamust ... Aga alati saab paremini – püüame.

    SÜGIS ON TAAS SÜGIS

    Kuna sügisel on meedias üks enamkasutatavaid sõnu „sügis“, siis on peale minu ehk veel

    neid, kes nii mõnegi korra tõlgendavad seda „SÜGis“ e Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Ehk

    ongi see tähenduslik, et sügis ka meie kooli nimesse sisse kirjutatud on.

    Kestab kooli 150-s juubeliaasta ja samas on algamas uus õppeaasta. Ootame põnevusega uusi

    esimesi ja kümnendaid klasse. Alustamas on kooli sajas lend (eestikeelse gümnaasiumina).

    Suursündmusteks saavad taas novembri lõpul toimuvad Saaremaa Miniteaduspäevad,

    veebruaris Anna Raudkatsi ja Tuljaku sünnipäevale pühendatud kolmandad võistutantsimised

    ning märtsis meie üks nimiüritusi – Saaremaa Miniteatripäevad – sedakorda 25-ndad.

    Veebruaris korraldame taas ka oma kooli taliolümpiamängud. Aasta on täis muudki põnevat –

    on ju aastaeesmärk seekord märgistatud vaid ühe sõnaga – HUVITAV. Oleme õpetajatega

    selle põneva sõnaga juba tegelenud, nüüd ootame õpilastelt sama ja püüame siis juba koos

    olla huvitavad, mõelda huvitavalt ja teha huvitavaid asju. Minu kadunud äi ütles ikka, et ole

    kes sa oled ja tee, mida sa teed – peaasi, et oled huvitav.

    Soovin kõigile õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele, veel kõrgkoolides

    õppivatele vilistlastele ning meie kooli toetajatele ja sõpradele KENA HUVITAVAT

    ÕPPEAASTAT!

    KÕUTŠING KUI VÕIMALUS AIDATA

    Tegelikult küll tahan reklaamida üht coachingu käsiraamatut – John Whitmore

    „Tulemuslikkuse treenimine“. Sobib õpetajale, lapsevanemale, juhile. Coachingu üheks

    peamiseks eesmärgiks on inimeste eneseusu tõstmine. See päästab valla inimese sisemise jõu

    ja tänu sellele suudab inimene toimida parimal võimalikul moel. Coach e treener, õpetaja,

    lapsevanem, abistaja, nõuandja peab mõtlema inimese potentsiaalist, mitte senistest

    tulemustest. Suurem osa hindamissüsteeme on selles väga puudulikud. Inimesed (lapsed,

    õpilased) on paigutatud justkui kastidesse, kust neil on nii nende endi kui juhi (õpetaja,

    lapsevanema) hinnangut teades raske välja pääseda.

    Kõige olulisem on osata esitada õigeid küsimusi. Kas- ja miks-küsimused need ei ole, sest

    esimesed on nn suletud küsimused, mis ei võimalda edasi minna, ja teised ebamugavad,

    millele ei oska või taha vastata. Pigem ikka MIDA ja MILLAL ja MIS või KUIDAS ja KUS

    ja KES... Kui tahad oma last, õpilast, sõpra aidata, siis küsi – küsi nii, et ta vastates leiaks

    vastused iseenda seest. Nii ta avastab end, muutub enesekindlamaks ja kasvab. Nii sureb

    „peab“ ja sünnib „tahan“. Edasi viib ainult TAHAN.

    RIIGIGÜMNAASIUMI TEEMAL VÕRU GÜMNAASIUMI NÄITEL

    Kuna riigigümnaasiumi e nn puhta gümnaasiumi üle mõtisklemine on meil praegu aktuaalne,

    siis pakun allolevas mõningaid väljavõtteid võrukate kodulehelt.

  • 2015/16 Aastaraamat

    7 Saaremaa Ühisgümnaasium

    Perioodõpe. Õppetöö on korraldatud perioodõppena, st õppeaasta jaguneb kolmeks

    õppeperioodiks. Igal perioodil on uus tunniplaan. Ühes perioodis (kokku 10 nädalat) õpib

    õpilane 10-11 kohustuslikku kursust ehk keskendub korraga vähematele õppeainetele. Iga

    periood lõppeb arvestuste nädalaga (10. nädal), mille jooksul toimub õpitud teadmiste

    kokkuvõtlik hindamine. Koolivaheajad on üldiselt tavalistel aegadel. Vajadusel ja võimalusel

    paigutatakse kevadperioodi lisavaheaeg.

    Tunni pikkus ja tundide arv. Tund on 75 minuti pikkusega, 1 kursus = 2 x 75-minutilist

    tundi nädalas ühe perioodi jooksul. Ühel koolipäeval toimub 4-5 tundi. Õppetundidele

    lisanduvad klassijuhatajatund ja vajadusel järelevastamised. Klassijuhatajatunni ajal

    korraldatakse ka ülekoolilisi külalisloenguid ja muid tegevusi.

    Hindamine. Kursuse- ja kooliastmehinde andmisel õpitulemustele kasutatakse kohustuslike-

    ja suunakursuste korral viiepallisüsteemi. Valikkursuste (va A2-võõrkeel) puhul kasutatakse

    "arvestatud" või "mittearvestatud" hinnangut.

    Õppesuunad. Võru Gümnaasiumis on võimalik õpinguid jätkata kolmes õppesuunas:

    reaalsuund, loodussuund, humanitaarsuund. Reaalsuunas omandab õpilane lisateadmised

    matemaatikast, informaatikast, füüsikast, joonestamisest ja majandusest. Loodussuund on

    mõeldud õpilasele, kes soovib saada enam teadmisi loodusainetes (keemia, bioloogia,

    geograafia, füüsika). Humanitaarsuuna moodustavad sotsiaalained ning keeled: usundiõpetus,

    filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja B2-võõrkeel (inglise keel).

    Valikained. Pärast igat perioodi toimub ülekooliline valikainete nädal, mille jooksul on

    võimalus igal õpilasel arendada oma oskusi ja teadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Nädala

    jooksul õpib õpilane ühte valikainet (st õppeaastas kokku kolme valikainet, va 12. klass).

    Valikainete nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikainetele

    registreerumine toimub iga õppeaasta alguses.

    Õppetöö toimub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) alusel. Vastavalt riiklikule

    õppekavale on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust (1 kursus

    koosneb 35 tunnist (75-minutiliste tundide korral 21 tunnist)). Neist 63 (laia matemaatika

    korral 69) on õppeainete kohustuslikud kursused, mis on ühesugused ja kohustuslikud

    kõigile Eesti gümnaasiumiõpilastele. Kohustuslikele kursustele lisandub Võru Gümnaasiumis

    1 kursus õpilasuurimuse või praktilise töö eest ning kooli poolt valitud õppimist toetavad

    lisakursused.

    Ülejäänud kursused jagunevad koolis suunakursusteks ja valikkursusteks. Suunakursuseid

    on kokku 7 ja need valib õpilane kooli poolt väljapakutud õppesuuna valikuga.

    Suunakursused toimuvad 11. ja 12. klassis.

    Igal õpilasel on võimalus valida 8 Võru Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3

    valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. Valikkursused on

    üldjuhul ülekoolilised ja need toimuvad selleks ettenähtud valikainete nädalatel. Erandiks on

    A2-võõrkeel, mis toimub perioodide jooksul ja mille valimisel peab õpilane osalema ka

    valikainete nädalatel. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet, muid õppeaineid sel ajal ei

    õpita.

    Taotluse alusel võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes

    muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase

    osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus väljaspool

    kooli aset leidvas õppetegevuses, kui huvikooli esindaja esitab vastavasisulise taotluse

    õppeaasta alguses.

    Uute koolide uutest mõtetest on küllap meilgi üht-teist õppida ja ehk ka rakendada.

    Hääd huvitava kooli aasta jätku!

    https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv

  • Aastaraamat 2015/16

    Saaremaa Ühisgümnaasium 8

    JÕULUD, MITTEJÕULUD JA PSEUDOJÕULUD

    Pealkiri tuleneb Saaremaa Miniteaduspäevade peaesineja Martti Kiisa avaloengust „Teadus,

    mitteteadus, pseudoteadus“. Seda oli vägagi kasulik kuulata nii algajatel uurijatel kui nende

    juhendajatel. Veidi sarnaselt kõlab ehk ka lugu õpilasest, kes küsis targalt: „Mis on vabadus?“

    Tark rääkis, et vabadust on mitmesugust. Esimene vabadus on rumalus – see on nagu

    tagajalgadele tõusnud hobune, kes viskab sind sadulast. Seetõttu tuleb hobusel tunda hiljem

    ratsaniku kõva kätt. Teine vabadus on kahetsus – see on nagu kapten, kes jääb uppuvale

    laevale selle asemel, et lahkuda päästepaadiga. Kolmanda vabaduse mõistmine tuleb aga alles

    pärast rumalust ja kahetsust – see vabadus on nagu heinakõrs, mis kõigub tuule käes, kuid ei

    murdu, sest on painduv.

    Ka Jõuludega tundub olevat kolme moodi. Paljudele on nad tegelikud – rahu ja vaikuse,

    mõtisklemise ja enesepuhastuse, kodu ja omaste ning uskumise aeg. Teistele kipuvad Jõulud

    olema osturalli-, pidutsemis- ja mõlluaeg. On ka neid, kelle jaoks puudub Jõuludel igasugune

    tähendus. Tasub mõelda, kus me asume oma väärtuste maailmas – ausus, mitteausus e

    valetamine, varjamine; õppida, mitteõppida, näida õppijana jne. Kas mitte liiga sageli ei alusta

    me jaatavat lauset sõnaga „Ei“? Kas mitte liiga sageli ei püüa me NÄIDA selle asemel, et

    tegelikult teha ja tegelikult öelda? Kui õige püüaks vähemasti Jõulukuul elada ja olla

    tegelikult? Äkki hakkab meeldima ...

    MÕTLEMISE TARKUS

    Soovitan lugeda (tegelikult küll lausa uurida) Alexander Kotchubei raamatut

    neurolingvistilisest programmeerimisest (NLP). Miks? Sest see annab võimaluse juhtida end

    tegelikult: neuro – kuidas me mõtleme, lingvistiline – mida me ütleme, programm

Search related