1

SAKSA KEELE GRAMMATIKA

SISUKORD

ARTIKKEL 3

Umbmäärane artikkel 3

Määrav artikkel 3

ASESÕNA 6

Isikulised asesõnad 6

Omastavad asesõnad 6

Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7

Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8

NIMISÕNA 9

Nimisõnade sugu 9

Nimisõnade mitmus 9

Nimisõnade käänamine 10

OMADUSSÕNA 11

Omadussõna käänamine määrava artikliga 11

Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11

Omadussõna öeldistäitena 12

Omadussõna võrdlusastmed 12

TEGUSÕNA 14

Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14

Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15

2

Olevik 16

Lihtminevik 18

Täisminevik 20

Modaaltegusõnad 22

Käskiv kõneviis 23

Enesekohased tegusõnad 23

Passiiv 24

EESSÕNAD 26

Eessõna liitumine määrava artikliga 26

Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26

Eessõnad kohamäärustes 27

AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27

AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28

Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga 29

Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga 30

ARVSÕNA 31

KÜSISÕNA 32

3

ARTIKKEL

Saksa keeles on kahte liiki artikleid: umbmäärane ja määrav artikkel. Nimisõnu kasu tatakse tavaliselt koos artikliga.

u Umbmäärane artikkel

Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt:

EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakasEINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lillEIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat

Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt:

AinsusMeessoost

nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kindkes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) lapsGenitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindeskelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapseDaativ einem Mann einer Frau einem Kindkellele/millele? (ühele) mehele (ühele) naisele (ühele) lapseleAkusatiiv einen Mann eine Frau ein Kindkeda/mida? (ühte) meest (ühte) naist (ühte) last

Umbmäärasel artiklil puudub mitmus.

u Määrav artikkel

Rääkides konkreetsetest esemetest või olenditest, mis on kuulajale juba tuttavad, kasu tame nimisõna ees määravat artiklit:

4DER Kuli (meessoost nimisõna) (see) pastakasDIE Apotheke (naissoost nimisõna) (see) apteekDAS Café (kesksoost nimisõna) (see) kohvik

Mitmuse määrav artikkel on olenemata soost alati DIE.

DIE Kulis (need) pastakadDIE Apotheken (need) apteegidDIE Cafés (need) kohvikud

Võrdle:

Das ist ein Kuli. Der Kuli ist billig.See on (üks) pastakas. (See) pastakas on odav.Gibt es hier in der Nähe eine Apotheke? Die Apotheke ist heute geschlossen.Kas siin lähedal on (ühte) apteeki? (See) apteek on täna suletud.Das ist ein gutes Café. Das Café „Oper“ liegt im Opernhaus. See on (üks) hea kohvik. Kohvik „Ooper“ asub ooperimajas.

Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt:

AinsusMeessoost

nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)Nominatiiv der Mann die Frau das Kindkes/mis? mees naine lapsGenitiiv des Mannes der Frau des Kindeskelle/mille? mehe naise lapseDaativ dem Mann der Frau dem Kindkellele/millele? mehele naisele lapseleAkusatiiv den Mann die Frau das Kindkeda/mida? meest naist last

5

MitmusNominatiiv die Männer die Frauen die Kinderkes/mis? mehed naised lapsedGenitiiv der Männer der Frauen der Kinderkelle/mille? meeste naiste lasteDaativ den Männern den Frauen den Kindernkellele/millele? meestele naistele lasteleAkusatiiv die Männer die Frauen die Kinderkeda/mida? mehi naisi lapsi

6ASESÕNA

u Isikulised asesõnad

Nominatiiv Akusatiiv Daativkes/mis? keda/mida? kellele/millele?

ich mina mich mind mir minuledu sina dich sind dir sinuleer tema (M) ihn teda (M) ihm temale (M)sie tema (N) sie teda (N) ihr temale (N)es tema/see (K) es teda/seda (K) ihm temale/sellele (K)wir meie uns meid uns meileihr teie euch teid euch teilesie nemad sie neid ihnen neileSie (viisakusvorm)

teie Sie teid Ihnen teile

Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki ini-mesi, kelle poole pöördutakse.

u Omastavad asesõnad

Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast.Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes omastavale asesõnale –E:

meine Freundin minu sõbrannameine Freundinnen minu sõbrannad

mein/meine minudein/deine sinusein/seine tema (M)ihr/ihre tema (N)sein/seine tema (K)

7

unser/unsere meieeuer/eure teieihr/ihre nendeIhr/Ihre teie (viisakusvorm)

Omastava asesõna käänamine

AinsusMeessoost

nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)Nominatiiv mein Vater meine Mutter mein Kindkes/mis? minu isa minu ema minu lapsGenitiiv meines Vaters meiner Mutter meines Kindeskelle/mille? minu isa minu ema minu lapseDaativ meinem Vater meiner Mutter meinem Kindkellele/millele? minu isale minu emale minu lapseleAkusatiiv meinen Vater meine Mutter mein Kindkeda/mida? minu isa minu ema minu last

MitmusNominatiiv meine Elternkes/mis? minu vanemadGenitiiv meiner Elternkelle/mille? minu vanemateDaativ meinen Elternkellele/millele? minu vanemateleAkusatiiv meine Elternkeda/mida? minu vanemaid

u Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see)

Näitavat asesõna DIESER (M), DIESE (N) ja DIESES (K) kasutatakse enamasti nimisõna ees artikli asemel, kui viitame konkreetselt mingile esemele.

8Dieser Turm liegt in Tallinn. See torn asub Tallinnas.Diese Jacke ist zu klein. See jakk on liiga väike.Dieses Fleisch schmeckt gut. See liha maitseb hästi.

u Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga)

Umbmäärane asesõna JEDER (M) JEDE (N) ja JEDES (K) saab nimisõna soo- ja käändelõpud. Umbmäärast asesõna saab kasutada ainult ainsuses.

jeder Teilnehmer iga osavõtjajede Mannschaft iga meeskondjedes Land iga maa

9NIMISÕNA

u Nimisõnade sugu

Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi:

1. meessoost nimisõnad

der Mann meesder Hafen sadam

2. naissoost nimisõnad

die Frau nainedie Bank pank

3. kesksoost nimisõnad

das Kind lapsdas Kino kino

Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga.

u Nimisõnade mitmus

Nimisõna mitmusevormide moodustamisel eristame viit erinevat gruppi:

1. -EN, -N, -NEN lõpp:die Sprache - die Sprachen keel - keeleddie Studentin - die Studentinnen üliõpilane – üliõpilased

2. ilma lõputa (tüvetäishäälik A, O, U võib muutuda Ä, Ö, Ü-ks): der Computer - die Computer arvuti - arvutidder Garten - die Gärten aed - aiad

103. -ER lõpp (tüvetäishäälik võib muutuda):das Kind - die Kinder laps - lapseddas Buch - die Bücher raamat - raamatud

4. -E lõpp (tüvetäishäälik võib muutuda):der Tisch - die Tische laud - lauadder Stuhl - die Stühle tool - toolid

5. -S lõpp:das Auto - die Autos auto - autoddas Hotel - die Hotels hotell – hotellid

u Nimisõnade käänamine

Saksa keeles on neli käänet:1) nominatiiv, mis vastab küsimusele WER/WAS? (kes/mis?)2) genitiiv, mis vastab küsimusele WESSEN? (kelle/mille?)3) daativ, mis vastab küsimusele WEM? (kellele/millele?)4) akusatiiv, mis vastab küsimusele WEN/WAS? (keda/mida?)

Nimisõna käänamist vaata lk 44-46.

11OMADUSSÕNA

u Omadussõna käänamine määrava artikliga

AinsusMeessoost

nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)Nominatiiv der junge Mann die schöne Frau das gesunde Kindkes/mis? noor mees ilus naine terve lapsGenitiiv des jungen Mannes der schönen Frau des gesunden Kindeskelle/mille? noore mehe ilusa naise terve lapseDaativ dem jungen Mann der schönen Frau dem gesunden Kindkellele/millele? noorele mehele ilusale naisele tervele lapseleAkusatiiv den jungen Mann die schöne Frau das gesunde Kindkeda/mida? noort meest ilusat naist tervet last

MitmusNominatiiv die jungen Männer die schönen Frauen die gesunden Kinderkes/mis? noored mehed ilusad naised terved lapsedGenitiiv der jungen Männer der schönen Frauen der gesunden Kinderkelle/mille? noorte meeste ilusate naiste tervete lasteDaativ den jungen Männern den schönen Frauen den gesunden Kindernkellele/millele? noortele meestele ilusatele naistele tervetele naisteleAkusatiiv die jungen Männer die schönen Frauen die gesunden Kinderkeda/mida? noori mehi ilusaid naisi terveid lapsi

u Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga

AinsusMeessoost

nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)Nominatiiv ein junger Mann eine schöne Frau ein gesundes Kindkes/mis? (üks) noor mees (üks) ilus naine (üks) terve laps

12

Genitiiv eines jungen Mannes einer schönen Frau eines gesunden Kindeskelle/mille? (ühe) noore mehe (ühe) ilusa naise (ühe) terve lapseDaativ einem jungen Mann einer schönen Frau einem gesunden Kindkellele/millele? (ühele) noorele mehele (ühele) ilusale naisele (ühele) tervele lapseleAkusatiiv einen jungen Mann eine schöne Frau ein gesundes Kindkeda/mida? (ühte) noort meest (ühte) ilusat naist (ühte) tervet last

Umbmäärasel artiklil mitmus puudub.

u Omadussõna öeldistäitena

Omadussõna öeldistäitena ei muutu.

Ich bin

müde.

Ma olen

väsinud.

Du bist Sa oled Sie/Er ist Ta on Wir sind Me oleme Ihr seid Teie oleteSie sind Nemad onSie sind Teie olete

u Omadussõna võrdlusastmed

Reeglina lisatakse keskvõrde moodustamiseks omadussõna lõppu –ER.Ülivõrde moodustamiseks lisatakse omadussõna ette sõna AM ja lõppu -(E)STEN.

leicht leichter am leichtestenkerge kergem kõige kergemaktiv aktiver am aktivstenaktiivne aktiivsem kõige aktiivsembillig billiger am billigstenodav odavam kõige odavamteuer teurer am teuerstenkallis kallim kõige kallim

13Kui kasutame ülivõrdes omadussõna täiendina, siis määrav artikkel asendab sõna AM ja omadussõna saab vastava käände lõpu:

der aktivste Mann kõige aktiivsem meesdie billigste Ware kõige odavam kaupdas teuerste Café kõige kallim kohvik

Ühesilbiliste sõnade puhul muutub täishäälik:

alt älter am ältestenvana vanem kõige vanemkurz kürzer am kürzestenlühike lühem kõige lühemstark stärker am stärkstentugev tugevam kõige tugevam

Erandid omadussõna kesk- ja ülivõrde moodustamisel:

gern lieber am liebstenmeelsasti meelsamini kõige meelsaminigut besser am bestenhea parem kõige paremviel mehr am meistenpalju rohkem kõige rohkemnah näher am nächstenlähedal lähemal kõige lähemal

14TEGUSÕNA

u Tegusõna SEIN (olema) pööramine

Olevik ich bin mina olendu bist sina oleder/sie ist tema onwir sind meie olemeihr seid teie oletesie sind nemad onSie sind teie olete

Minevik ich war mina olindu warst sina olider/sie war tema oliwir waren meie olimeihr wart teie olitesie waren nemad olidSie waren teie olite

Täisminevik ich bin

gewesen

mina olen

olnud

du bist sina oled er/sie ist tema on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind teie olete

15

u Tegusõna HABEN (omama) pööramine

Olevik ich habe minul

on

du hast sinul er/sie hat temal wir haben meil ihr habt teil sie haben neil Sie haben teil

Lihtminevik ich hatte minul

oli

du hattest sinul er/sie hatte temal wir hatten meil ihr hattet teil sie hatten neil Sie hatten teil

Täisminevik ich habe

gehabt

mul

on olnud

du hast sul er/sie hat tal wir haben meil ihr habt teil sie haben neil Sie haben teil

16

u Olevik

Tegusõnu pööratakse olevikus järgmiselt:

gehen minema wohnen elama kommen tulemaich gehe lähen wohne elan komme tulendu gehst lähed wohnst elad kommst tuleder/sie geht läheb wohnt elab kommt tulebwir gehen läheme wohnen elame kommen tulemeihr geht lähete wohnt elate kommt tuletesie gehen lähevad wohnen elavad kommen tulevadSie gehen lähete wohnen elate kommen tulete

fragen küsima sagen ütlema schreiben kirjutamaich frage küsin sage ütlen schreibe kirjutandu fragst küsid sagst ütled schreibst kirjutader/sie fragt küsib sagt ütleb schreibt kirjutabwir fragen küsime sagen ütleme schreiben kirjutameihr fragt küsite sagt ütlete schreibt kirjutatesie fragen küsivad sagen ütlevad schreiben kirjutavadSie fragen küsite sagen ütlete schreiben kirjutate

arbeiten töötama finden leidma antworten vastamaich arbeite töötan finde leian antworte vastandu arbeitest töötad findest leiad antwortest vastader/sie arbeitet töötab findet leiab antwortet vastabwir arbeiten töötame finden leiame antworten vastameihr arbeitet töötate findet leiate antwortet vastatesie arbeiten töötavad finden leiavad antworten vastavadSie arbeiten töötate finden leiate antworten vastate

17Järgmistel tegusõnadel on ainsuse 2. pööre (du) ja 3. pööre (er) ebareeglipärane:

fahren sõitma schlafen magama laufen jooksmaich fahre sõidan schlafe magan laufe jooksendu fährst sõidad schläfst magad läufst jookseder/sie fährt sõidab schläft magab läuft jooksebwir fahren sõidame schlafen magame laufen jooksemeihr fahrt sõidate schlaft magate lauft jooksetesie fahren sõidavad schlafen magavad laufen jooksevadSie fahren sõidate schlafen magate laufen jooksete

nehmen võtma tragen kandma helfen aitamaich nehme võtan trage kannan helfe aitandu nimmst võtad trägst kannad hilfst aitader/sie nimmt võtab trägt kannab hilft aitabwir nehmen võtame tragen kanname helfen aitameihr nehmt võtate tragt kannate helft aitatesie nehmen võtavad tragen kannavad helfen aitavadSie nehmen võtate tragen kannate helfen aitate

geben andma sehen nägema halten hoidmaich gebe annan sehe näen halte hoiandu gibst annad siehst näed hältst hoiader/sie gibt annab sieht näeb hält hoiabwir geben anname sehen näeme halten hoiameihr gebt annate seht näete haltet hoiatesie geben annavad sehen näevad halten hoiavadSie geben annate sehen näete halten hoiate

18

u Lihtminevik

Lihtminevikku kasutatakse saksa keeles minevikus toimunud sündmuste kirjel dami-seks kirjalikus vormis.Reeglipäraste tegusõnade puhul liidetakse sõna tüvele lihtmineviku tunnus –TE ja pöördelõpp.

fragen küsima machen tegema sagen ütlemaich fragte küsisin machte tegin sagte ütlesindu fragtest küsisid machtest tegid sagtest ütlesider/sie fragte küsis machte tegi sagte ütleswir fragten küsisime machten tegime sagten ütlemeihr fragtet küsisite machtet tegite sagtet ütlesitesie fragten küsisid machten tegid sagten ütlesidSie fragten küsite machten tegite sagten ütlete

Ebareeglipäraseid tegusõnu pööratakse järgmiselt:

kommen tulema finden leidma laufen jooksmaich kam tulin fand leidsin lief jooksindu kamst tulid fandest leidsid liefst jooksider/sie kam tuli fand leidis lief jooksiswir kamen tulime fanden leidsime liefen jooksimeihr kamt tulite fandet leidsite lieft jooksitesie kamen tulid fanden leidsid liefen jooksidSie kamen tulite fanden leidsite liefen jooksite

Allpool on antud tähestiku järjekorras levinumate ebareeglipäraste tegusõnade liht-mineviku vormid.

beginnen alustama begann alustasbleiben jääma blieb jäibringen tooma brachte tõidenken mõtlema dachte mõtlesempfehlen soovitama empfahl soovitas

19

essen sööma aß sõifahren sõitma fuhr sõitisfallen kukkuma/langema fiel kukkusfliegen lendama flog lendasgeben andma gab andisgehen minema ging läksgewinnen võitma gewann võitishalten hoidma hielt hoidishelfen aitama half aitaskennen tundma kannte tundislassen laskma ließ lasilesen lugema las lugesnehmen võtma nahm võttisschlafen magama schlief magasschreiben kirjutama schrieb kirjutasschwimmen ujuma schwamm ujussehen nägema sah nägisitzen istuma saß istussprechen rääkima sprach rääkisstehen seisma stand seisistragen kandma trug kandistreffen kohtama traf kohtastreiben harrastama trieb harrastastrinken jooma trank jõiverbinden ühendama verband ühendasvergessen unustama vergaß unustaswerden saama (muutuma) wurde sai (muutus)waschen pesema wusch pesiwiegen kaaluma wog kaaluswissen teadma wusste teadisziehen kolima zog kolis

20

u Täisminevik

Minevikus toimunut väljendatakse saksa kõnekeeles, näiteks dialoogides, enamasti täismineviku abil.

Täismineviku moodustamiseks kasutatakse liitajavormi:HABEN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM

ich habe

ge-frag-t

olen

küsinud

du hast oleder hat onwir haben olemeihr habt oletesie haben onSie haben olete

Mõnede tegusõnade, enamasti liikumist väljendavate puhul, kasutameSEIN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM

ich bin

gekommen

olen

tulnud

du bist oleder ist onwir sind olemeihr seid oletesie sind onSie sind olete

Saksa keeles on hulgaliselt ebareeglipäraseid tegusõnu, mille kolmandat põhivormi ei saa tuletada, vaid tuleb lihtsalt pähe õppida. Allpool on antud valik sellistest te-gusõnadest.

beginnen alustama hat begonnen alustas/on alustanudbleiben jääma ist geblieben jäi/on jäänudbringen tooma hat gebracht tõi/on toonuddenken mõtlema hat gedacht mõtles/on mõelnudempfehlen soovitama hat empfohlen soovitas/on soovitanud

21

essen sööma hat gegessen sõi/on söönudfahren sõitma ist gefahren sõitis/on sõitnudfallen kukkuma/langema ist gefallen kukkus/on kukkunudfliegen lendama ist geflogen lendas/on lennanudgeben andma hat gegeben andis/on andnudgehen minema ist gegangen läks/on läinudgewinnen võitma hat gewonnen võitis/on võitnudhelfen aitama hat geholfen aitas/on aidanudkennen tundma hat gekannt tundis/on tundnudkommen tulema ist gekommen tuli/on tulnudlassen laskma hat gelassen lasi/on lasknudlesen lugema hat gelesen luges/on lugenudnehmen võtma hat genommen võttis/on võtnudschlafen magama hat geschlafen magas/on maganudschreiben kirjutama hat geschrieben kirjutas/on kirjutanudschwimmen ujuma ist geschwommen ujus/on ujunudsehen nägema hat gesehen nägi/on näinudsitzen istuma hat gesessen istus/on istunudsprechen rääkima hat gesprochen rääkis/on rääkinudstehen seisma hat gestanden seisis/on seisnudtragen kandma hat getragen kandis/on kandnudtreffen kohtama hat getroffen kohtas/on kohtunudtreiben harrastama hat getrieben harrastas/on harrastanudtrinken jooma hat getrunken jõi/on joonudverbinden ühendama hat verbunden ühendas/on ühendanudvergessen unustama hat vergessen unustas/on unustanudwaschen pesema hat gewaschen pesi/on pesnudwerden saama (muutuma) ist geworden sai/on saanudwiegen kaaluma hat gewogen kaalus/on kaalunudwissen teadma hat gewusst teadis/on teadnud

22

u Modaaltegusõnad

MÜSSEN väljendab kohustust, vajadust kõneleja seisukohast lähtudes.MÖGEN väljendab armastust või sallimist.SOLLEN väljendab kohustust, nõuannet, soovitust, mis tuleneb kellegi käsust või korraldusest.

müssen pidama mögen armastama sollen pidamaich muss pean mag armastan soll peandu musst pead magst armastad sollst peader/sie muss peab mag armastab soll peabwir müssen peame mögen armastame sollen peameihr müsst peate mögt armastate sollt peatesie müssen peavad mögen armastavad sollen peavadSie müssen peate mögen armastate sollen peate

WOLLEN väljendab kindlat soovi.DÜRFEN väljendab luba, loa andmist.KÖNNEN väljendab võimet, oskust või võimalust.

wollen tahtma dürfen tohtima können suutmaich will tahan darf tohin kann suudandu willst tahad darfst tohid kannst suudader/sie will tahab darf tohib kann suudabwir wollen tahame dürfen tohime können suudameihr wollt tahate dürft tohite könnt suudatesie wollen tahavad dürfen tohivad können suudavadSie wollen tahate dürfen tohivad können suudate

Modaalverbid eitavas lauses: Du kannst nicht kommen. Sa ei saa tulla.Ich kann nicht Tennis spielen. Ma ei oska tennist mängida.Ich darf nicht rauchen. Ma ei tohi suitsetada.Er darf nicht Fleisch essen. Ta ei tohi liha süüa.Du musst nicht deinen Vater anrufen. Sa ei pea oma isale helistama.Wir müssen nicht diese Übung machen. Me ei pea seda ülesannet tegema.

23

u Käskiv kõneviis

Sina-vormNimm! Võta! Mach! Tee!Trink! Joo! Frag! Küsi!Sprich! Räägi! Iss! Söö!Komm! Tule! Hilf! Aita!Kauf! Osta! Ruf an! Helista!Erklär! Seleta! Gib! Anna!

Mõnedele sõnadele lisatakse -E

Antworte! Vasta! Öffne! Ava!Sage! Ütle! Finde! Leia!

Viisakusvorm Nehmen Sie! Võtke! Machen Sie! Tehke!Trinken Sie! Jooge! Fragen Sie! Küsige!Sprechen Sie! Rääkige! Essen Sie! Sööge!Kommen Sie! Tulge! Helfen Sie! Aidake!Öffnen Sie! Avage! Antworten Sie! Vastake!Sagen Sie! Öelge! Finden Sie! Leidke!Kaufen Sie! Ostke! Rufen Sie an! Helistage!Erklären Sie! Seletage! Geben Sie! Andke!

u Enesekohased tegusõnad

Saksa keeles on palju enesekohaseid tegusõnu, mille juurde kuulub asesõna SICH (mida eesti keelde tõlkida ei saa).

sich freuen rõõmustamasich setzen istet võtmasich interessieren huvitumasich ärgern pahandama

24

sich verabschieden hüvasti jätmasich treffen kohtumasich entscheiden otsustamasich erinnern mäletama

Enesekohase tegusõna pööramisel muutub asesõna SICH järgmiselt:

ich freue mich mina rõõmustandu freust dich sina rõõmustader/sie freut sich tema rõõmustabwir freuen uns meie rõõmustameihr freut euch teie rõõmustatesie freuen sich nemad rõõmustavadSie freuen sich teie rõõmustate

u Passiiv

Passiivi puhul puudub lauses alus ehk tegija ja tähelepanu on keskendunud tege-vusele ning tegevuse objektile.

Passiivi moodustamiseks kasutatakse liitajavormi:

WERDEN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM

Ainsuswird gebaut ehitataksewird gefragt küsitaksewird gebracht tuuaksewird genommen võetaksewird geöffnet avatakse

In Tallinn wird viel gebaut. Tallinnas ehitatakse palju.Das Café wird um 10.00 geöffnet. Kohvik avatakse kell 10.00.

25

Mitmuswerden gebaut ehitataksewerden gefragt küsitaksewerden gebracht tuuaksewerden genommen võetaksewerden geöffnet avatakse

Diese Häuser werden schnell gebaut. Neid maju ehitatakse kiiresti.Die Fenster werden geöffnet. Aknad avatakse.

Kõnekeeles väljendatakse passiivi ka järgnevalt:

MAN + TEGUSÕNA AINSUSE KOLMAS PÖÖRE (er, sie ,es )

man baut ehitatakseman fragt küsitakseman bringt tuuakseman nimmt võetakseman liest loetakse

26EESSÕNAD

Kui eesti keeles moodustatakse käändeid käändelõppude abil, siis saksa keeles moodus tatakse käändeid eessõnade ja artiklite abil.

u Eessõna liitumine määrava artikliga

Mõned eessõnad liituvad määrava artikliga üheks sõnaks.

Eessõna Artikkel Liitunud artikkel ja eessõnaan dem am (M,K)zu der zur (N)zu dem zum (M,K)von dem vom (M,K)in dem im (M,K)

Eessõna Artikkel Liitunud artikkel ja eessõnaan das ans (K)auf das aufs (K)für das fürs (K)in das ins (K)

u Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata

Eessõna ja artikkel Kasutus Näited Tõlge

im kuud im August augustisaastaajad im Winter talvel

im Frühling kevadelim Sommer suvelim Herbst sügisel

aastaarvud im Jahre 1999 aastal 1999

27

sajandid im 19. Jahrhundert 19. sajandilam päevad/päevaajad am Montag esmaspäeval

am Vormittag ennelõunalam Nachmittag pärastlõunalam Morgen hommikulam Abend õhtul

um kellaajad um fünf Uhr kell viisin der väljendid in der Nacht öösel

in der Woche nädala sees

Järgnevates väljendites eessõna ei kasutata:

montags esmaspäevitivormittags ennelõunatiabends õhtuti

u Eessõnad kohamäärustes

Saksa keeles kasutatakse eessõnu AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN, nii daativi kui akusatiiviga.

Kui saame küsida WO? (kus?), kasutame daativi, kui WOHIN? (kuhu?), kasutame akusatiivi.

u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga

Ainsus

Eessõna Meessoost nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)AN am Kamin an der Terrasse am Fensterääres/juures kamina ääres terrassi ääres akna juuresAUF auf dem Tisch auf der Treppe auf dem Bettpeal laua peal trepi peal voodi pealNEBEN neben dem Computer neben der Kirche neben dem Restaurantkõrval arvuti kõrval kiriku kõrval restorani kõrval

28

UNTER unter dem Stuhl unter der Tasse unter dem Sofaall tooli all tassi all sohva all VOR vor dem Spiegel vor der Kirche vor dem Hausees peegli ees kiriku ees maja eesÜBER über dem Tisch über der Stadt über dem Bettkohal/üleval laua kohal linna kohal voodi kohalIN im Schrank in der Schule im Bürosees kapis koolis büroos

Mitmusan den Regalen riiulite ääresauf den Betten voodite pealneben den Kleidern kleitide kõrvalunter den Betten voodite allvor den Stühlen toolide eesüber den Häusern majade kohalin den Kinos kinodes

u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga

Ainsus

Eessõna Meessoost nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)AN an den Kamin an die Terrasse ans Fensteräärde/juurde kamina äärde terrassi äärde akna juurde AUF auf den Tisch auf die Treppe auf das Bettpeal laua peale trepi peale voodi pealeNEBEN neben den Computer neben die Kirche neben das Restaurantkõrval arvuti kõrvale kiriku kõrvale restorani kõrvaleUNTER unter den Stuhl unter die Tasse unter das Sofaall tooli alla tassi alla sohva alla VOR vor den Spiegel vor die Kirche vor das Hausees peegli ette kiriku ette maja ette

29

ÜBER über den Tisch über die Stadt über das Bettüle/kaudu üle laua üle linna üle voodiIN in den Schrank in die Schule ins Bürosisse kappi kooli büroosse

Mitmusan die Regale riiulite äärdeauf die Betten voodite pealeneben die Kleider kleitide kõrvaleunter die Betten voodite allavor die Stühle toolide etteüber die Häuser majade kohalein die Kinos kinodesse

u Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga

Ainsus

Eessõna Meessoost nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)AUS aus dem Klub aus der Firma aus dem Kaufhausseest klubist firmast kaubamajastBEI bei dem Opa bei der Oma bei dem Kindjuures vanaisa juures vanaema juures lapse juuresZU zum Klub zur Firma zum Kaufhaussissejuurde

klubisse firmasse kaubamajja

MIT mit dem Freund mit der Freundin mit dem Kindkoos sõbraga sõbrannaga lapsegaVON von dem Freund von der Freundin von dem Kindkellelt?kuskilt poolt

sõbralt sõbrannalt lapselt

NACH nach dem Kurs nach der Schule nach dem Konzertpärast pärast kursust pärast kooli pärast kontsertiSEIT seit dem Herbst seit der letzten Woche seit dem letzten Jahralates (alates) sügisest (alates) eelmisest

nädalast(alates) eelmisest aastast

30

Mitmusaus den Kaufhäusern kaubamajadestbei den Kindern laste juureszu den Kaufhäusern kaubamajadessemit den Kindern lastegavon den Kindern lasteltnach den Konzerten pärast kontserteseit den 60er Jahren alates kuuekümnendatest aastatest

u Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga

Ainsus

Eessõna Meessoost nimisõna (M)Naissoost

nimisõna (N)Kesksoost

nimisõna (K)FÜR für den Vater für die Mutter für das Babyjaoks isale/isa jaoks emale/ema jaoks beebile/beebi jaoksOHNE ohne den Vater ohne die Mutter ohne das Babyilma isata emata beebitaDURCH durch den Wald durch die Stadt durch das Hausläbi läbi metsa läbi linna läbi majaUM um den Wald um die Stadt um das Haus ümber ümber metsa ümber linna ümber maja

Mitmusfür die Babys beebidele/beebide jaoksohne die Eltern ilma vanematetadurch die Häuser läbi majadeum die Häuser ümber majade

31ARVSÕNA

Põhiarvsõnad Järgarvsõnad0 null -1 eins erste2 zwei zweite3 drei dritte4 vier vierte5 fünf fünfte6 sechs sechste7 sieben siebte8 acht achte9 neun neunte10 zehn zehnte11 elf elfte12 zwölf zwölfte13 dreizehn dreizehnte14 vierzehn vierzehnte15 fünfzehn fünfzehnte16 sechzehn sechzehnte17 siebzehn siebzehnte18 achtzehn achtzehnte19 neunzehn neunzehnte20 zwanzig zwanzigste21 einundzwanzig einundzwanzigste30 dreißig dreißigste40 vierzig vierzigste50 fünfzig fünfzigste60 sechzig sechzigste70 siebzig siebzigste80 achtzig achtzigste90 neunzig neunzigste100 hundert hundertste1000 tausend tausendste

32KÜSISÕNA

wer? kes?was? mis?wen? keda?wem? kellele?warum? miks?wo? kus?wohin? kuhu?woher? kust?wie? kuidas?wie weit? kui kaugel?wie viel? kui palju/mitu?wie oft? kui tihti?wie alt? kui vana?wann? millal?