Saue linna põhimäärus - riigiteataja.ee · Leht 2 / 28 Saue linna põhimäärus (3) Saue linnas elav või viibiv isik on kohustatud täitma linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetud

Saue linna põhimäärus Leht 1 / 28

Väljaandja: Saue LinnavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: terviktekstRedaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2014Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.09.2016Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2014, 22

Saue linna põhimäärus

Vastu võetud 15.12.2011 nr 38RT IV, 11.10.2012, 18jõustumine 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine22.05.2014 RT IV, 07.06.2014, 2 10.06.2014

Määruse vastuvõtmise aluseks on „Kohaliku omavalitsuse seaduse” § 8 lg 2 ja § 22 lg 1 p 9.

1. peatükkÜLDSÄTTED

§ 1. Saue linna põhimääruse eesmärk

Saue linna (edaspidi „linna“) põhimääruse eesmärgiks on Saue Linnavolikogu (edaspidi „linnavolikogu“),linnavolikogu komisjonide, Saue Linnavalitsuse (edaspidi „linnavalitsus“), tema haldusaparaadi ja linnavalitsusehallatavate asutuste (edaspidi „asutuste“) moodustamise, töökorralduse reguleerimise ja tegevuse lõpetamise,linna arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ning majandusaasta aruande koostamise, täitmise ningfinantsjuhtimise üldiste põhimõtete kehtestamine.

§ 2. Saue linn kohaliku omavalitsuse üksusena

(1) Saue linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime jakohustus seaduste alusel ning linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes juhtida ja korraldadakohalikku elu ning lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis seaduse alusel on antud tema pädevusse.

(2) Saue linna kui avalik õigusliku juriidilise isiku tegevuse eesmärgiks on tõsta Saue linna elukeskkonnaväärtust investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse, kindlustada elanikkonna püsimine jaelama asumine Sauele, tagada elanikele põhiteenuste kättesaadavus ning parandada avalike teenuste kvaliteeti.

(3) Saue linn teostab omavalitsuslikku haldamist Saue linna haldusterritooriumil.

(4) Linna piir fikseeritakse riigi maakatastri kaardil vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(5) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, piirikirjeldus vastavalt VabariigiValitsuse 16.04.2002 määrusele nr 131.

(6) Linna piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras linnavolikogu või Vabariigi Valitsus.Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel jakorras.

§ 3. Linnaelaniku mõiste

(1) Saue linna elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri alusel on Saue linnas.

(2) Saue linna elanikel on õigus saada Saue linna poolt kehtestatud tingimustel soodustusi, avaldada arvamustkõikides linna valdkonda kuuluvates küsimustes.

https://www.riigiteataja.ee/akt/411102012018


Leht 2 / 28 Saue linna põhimäärus

(3) Saue linnas elav või viibiv isik on kohustatud täitma linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetud õigusakte.

(4) Linnaelanikel on õigusaktide algatamise õigus seadustega ja muude õigusaktidega sätestatud alustel jakorras.

§ 4. Linna omavalitsusorganid

(1) Saue linna omavalitsusorganid on:

(2) Linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohalikuomavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(3) Linnavalitsus – seaduse alusel volikogu poolt käesoleva põhimäärusega määratletud (vt § 44 ja § 45) korrasmoodustatav täitevorgan.

§ 5. Linna esindamine

(1) Oma pädevuse piires esindavad linna linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ning linnapeavastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(2) Linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja/või arendadanendega koostööd.

(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linnaesindamise küsimusi otsustab linnavolikogu.

(4) Saue linnal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikideomavalitsusüksustega.

§ 6. Linna sümbolid ja sümboolika

(1) Saue linna sümboliteks on linna lipp ja vapp. Linna lipu kirjeldus on kinnitatud volikogu19.06.1997 aotsusega nr 15, vapi kirjeldus on kinnitatud volikogu 15.05.1997 a otsusega nr 11. Kirjeldustes teeb muudatusivolikogu.

(2) Linna sümboolikaks on linnavolikogu esimehe ja linnapea ametikett, linna logo ja tunnuslause.

(3) Linn avaldab tunnustust Saue linna teenetemärgi, aukirja või tänukirja andmisega.

(4) Linna asutuste poolt kasutatava sümboolika kujunduse ja kasutamise kooskõlastab linnavalitsus.

§ 7. Linna lipp ja vapp

(1) Linna lipp heisatakse riiklikel tähtpäevadel, Saue linna pidulikel üritustel ja tähtsündmustel.Saue linnaelanikel on õigus heisata linna lipp perekondlikel sündmustel ja tähtpäevade. Saue linnas tegutsevatel ettevõtetelja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamiseotsustab linnavalitsus.

(2) Linna lipu värvi- ja motiivi kombinatsiooni võib poliitilistel, kaubanduslikel, reklaamialastel ja muudelvisuaalselt eristatavatel objektidel kasutada ainult linnavalitsuse loal.

(3) Värvilist linna vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutustedokumentidel, trükistel, suveniiridel jne.

(4) Vapi must-valget varianti võivad kasutada linnavalitsuse hallatavad asutused oma dokumentidel ja trükistel.

(5) Vappi võib kasutada linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites japlommitemplites.

(6) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja vapi kasutamine linnavalitsuse loal. Lipu ja vapikasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel linnavalitsus.

§ 8. Linna teenetemärk

(1) Saue linnale osutatud teenete eest võib isikule omistada Saue linna teenetemärgi.

(2) Saue linna teenetemärk (edaspidi Teenetemärk) on Saue linna kõrgeim tunnustusavaldus, millegatunnustatakse isikut, kes on osutanud erilisi teeneid Saue linnale või linnaelanikele.

(3) Teenetemärgi ja teenetemärgi kavaleri tunnistuse kirjeldus on kinnitatud volikogu 17.04.1997 a otsusega nr58.


(4) Teenetemärk võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikule, välisriikide kodanikule või kodakondsuseta isikule.

(5) Teenetemärk antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritusel, põhjendatud taotlusealusel muudel Saue linna tähtsündmustel.

(6) Ettepanekuid Teenetemärgi omistamiseks võivad esitada linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed,linnavalitsuse ametiasutuste hallatavad asutused ning Sauel registreeritud ja tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistelisikutel.

(7) Kirjalikud taotlused koos põhjendustega esitatakse linnavalitsusele igal aastal hiljemalt1. detsembriks.

(8) Teenetemärgi andmise otsustab Saue Linnavolikogu Saue Linnavalitsuse ettepanekute alusel. Teenetemärgivõib anda postuumselt.

(9) Teenetemärgi kandmise õigust tõendatakse Teenetemärgi kavaleri tunnistusega, mis antakse üle koosTeenetemärgiga.

(10) Teenetemärgi kavaleril puuduvad eriõigused.

(11) Teenetemärk ei kuulu asendamisele.

(12) Teenetemärgi andmise otsusesse kantakse Teenetemärgi kavaleride nimed ja teenetemärgi saamisepõhjendus. Linnavolikogu otsuse alusel kantakse teenetemärgi saanud isik teenetemärgi kavaleride raamatussening vormistatakse teenetemärgi kavaleri tunnistus.

(13) Teenetemärgi kavaleri tunnistuse number peab ühtima Teenetemärgi numbriga.

(14) Saue linna teenetemärgi kavaleride raamat on vastutaval hoiul Saue Linnavalitsuse kantseleis.

§ 9. Linna ametiraha

(1) Saue Linnavolikogu esimehe ja Saue linnapea ameti tunnusmärk on ametiraha.

(2) Ametiraha kujutab endast ametinimetusega medalit rinnal kandmiseks.

(3) Ametiraha annab linnavolikogu uuele esimehele üle esimehe valimise päeval endise koosseisulinnavolikogu esimees või koosseisu vanim linnavolikogu liige, linnapeale annab ametiraha üle linnavolikoguesimees linnavolikogu istungil linnavalitsuse kinnitamise päeval.

(4) Linnavolikogu esimees või linnapea, kes vabastatakse ametist, annavad ametiraha vastutavale hoiulelinnasekretärile.

(5) Ametiraha hoitakse seifis ning selle turvalisuse eest vastutab linnasekretär.

(6) Ametiraha kannavad mehed ainult tumedal ülikonnal või frakil, naised õhtukleidil või kostüümil.

(7) Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au-ja teenetemärke.

(8) Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, mitmepoolsetel läbirääkimistel, lepingute allakirjutamisel, pidulikeriiklike ja kohalike sündmuste puhul esindusfunktsioonide täitmisel.

(9) Ametiraha ei tohi kanda keegi peale linnavolikogu esimehe ja linnapea.

(10) Ametiraha on Saue linna omand.

(11) Ametiraha statuuti ja kirjeldust saab muuta linnavolikogu määrusega.

(12) Ametiraha väära kasutamise eest vastutavad linnavolikogu esimees ja linnapea.

§ 10. Linna aukiri ja linnavalitsuse tänukiri

(1) Saue linna aukiri ja linnavalitsuse tänukiri antakse füüsilistele või juriidilistele isikutele Saue elu edendavategevuse eest.

(2) Linna aukiri on linnavolikogu tunnustus, mille kirjelduse kinnitab ja andmise otsustab linnavolikogu omaotsusega.


(3) Linna aukirja annab üle linnavolikogu esimees.

(4) Linnavalitsuse tänukiri on linnavalitsuse tunnustus, mille kirjelduse ja andmise otsustab Saue Linnavalitsus.

(5) Linnavalitsuse tänukirja annab üle Saue linnapea.

(6) Linna aukiri antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritusel, Saue linna sünnipäeval võiaastalõpu vastuvõtul.

(7) Linna aukirja ja linnavalitsuse tänukirja andmiseks on õigus esitada ettepanekuid Saue Linnavolikoguja Saue Linnavalitsuse liikmetel, linnavalitsuse ametiasutuste hallatavatel asutustel ning Sauel registreeritudfüüsilistel ja juriidilistel isikutel.

(8) Linna aukirja ja linnavalitsuse tänukirja kavaleril puuduvad eriõigused.

(9) Linna aukiri ja linnavalitsuse tänukiri ei kuulu asendamisele.

(10) Linna aukirja ja linnavalitsuse tänukirja kavaleride nimed koos teenete kirjeldusega kantakse Saue linnaaukirjade ja tänukirjade kavaleride raamatusse.

(11) Saue linna aukirjade ja tänukirjade kavaleride raamat on hoiul Saue Linnavalitsuse kantseleis.

§ 11. Tunnuslause „Saue-kodune linn” ja logo

(1) Saue linna tunnuslause ja logo on Saue linna omand, mida võib kasutada Saue linna tutvustavatel trükistel,suveniiridel, üritustel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias jmtkohtades.

(2) Tunnuslause ja logo kasutamise loa annab linnavalitsus.

(3) Linna ametiasutustele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele on tunnuslause ja logo kasutamine tasuta.

2. peatükkLINNAVOLIKOGU

§ 12. Linnavolikogu pädevus

(1) Linnavolikogu ainupädevuses ja pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistesseadustes sätestatud küsimuste otsustamine.

(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorganipädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeeridalinnavalitsusele.

(3) Linnavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu iseseisev ja tegutsebõigusaktide alusel linnaelanike huvides ja nende nimel.

(4) Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi. Rahvaküsitlusteläbiviimise korra kehtestab linnavolikogu.

(5) Linnavolikogu ei saa lahendada küsimusi, mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud linnavalitsuse võimuu ametiasutuse pädevusse.

§ 13. Linnavolikogu moodustamine

(1) Saue Linnavolikogu on Saue linna esinduskogu, mis on valitud linna hääleõiguslike elanike poolt kohalikuomavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis seaduse alusel linnaelanike arvustlähtudes.

(3) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu jatema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

(4) Linnavolikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja töökorralduse käesoleva põhimäärusega töökorralduse (vt§ 18, 29, 23, 26, 3 jagu).

(5) Seaduses ettenähtud juhtude saabumisel on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. Linnavolikogutegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi linnavolikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ningnende asemele asuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.


§ 14. Linnavolikogu liige ja asendusliige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseadusele.

(2) Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning tegutseblinnaelanike huvidest ja vajadustest lähtudes .

(3) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik.

(4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks linnavolikogu istungipäevakorda; 2) seada üles kandidaate linnavolikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatelekohtadele; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda komisjonide koosseisu; 5) esineda linnavolikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitadaküsimusi; 6) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutusteeest esitatud dokumentide alusel; 7) saada linnakantselei kaudu linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, väljaarvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 8) kasutada tasuta ja vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud korrale linnavalitsuse ja hallatavate asutusteruume oma tegevusest aruandmiseks. 9) informeerida linnakantselei kaudu valijaid linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast; 10) kasutada linnavolikogu liikme tööd puudutavates küsimustes linnakantselei teenuseid, sh saada juriidilistabi. 11) täita muid seadustega või linnavolikogu poolt talle pandud ülesandeid.

(5)[Kehtetu - RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]


(7) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad ja taastuvad seaduses sätestatudjuhtudel.

(8) Linnavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikoguasendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused.

(9) Linnavolikogu asendusliikmed registreerib linna valimiskomisjon vastavalt kohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seaduse põhimõtetele. Asendusliikmete nimekirja esitab valimiskomisjon linnavolikogu esimehele.

§ 15. Linnavolikogu esimees

(1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras kuni linnavolikogu volituste tähtajalõpuni.

(2) Linnavolikogu esimees: 1) juhib ja korraldab linnavolikogu tööd, annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 2) kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) korraldab linnavolikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude jaküsimuste alusel linnavolikogu istungi päevakorra; 4) määrab vajadusel eelnõu arutamiseks linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni; 5) kuulutab linnavolikogu istungil välja täiendava vaheaja; 6) kirjutab alla linnavolikogu määrustele, otsustele ja dokumentidele; 7) korraldab linnavolikogu nimel peetavat kirjavahetust ja jälgib avaldustele vastamist; 8) korraldab linnavolikogule eelarves ettenähtud vahendite kasutamist; 9) sõlmib lepinguid linnavolikogu sellekohase otsuse alusel; 10) omab õigust nõuda linnavalitsuselt ja linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente jainformatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 11) esindab Saue linna ja selle linnavolikogu vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale; 12) täidab muid seadustega või linnavolikogu poolt talle pandud ülesandeid.

(3) Linnavolikogu esimeest asendab tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, kes:





1) täidab linnavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid linnavolikogu töö korraldamise ja linnavolikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotudkohustusi vastavalt linnavolikogu või linnavolikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

(4) Kui linnavolikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab linnavolikogu esimees aseesimeeste vahelisetööjaotuse.

§ 16. Linnavolikogu esimehe valimine

(1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisuhäälteenamusega.

(2) Linnavolikogu esimesel istungil korraldab linnavolikogu esimehe valimisi ning hääletamist linnavalimiskomisjon.

(3) Linnavolikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel. Kandidaadi ülesseadmisekohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku.

(4) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja.Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustablinnavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustabkandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga linnavolikogu liige võib igale kandidaadileesitada ühe küsimuse.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedeliteettevalmistamiseks ja valmimiste läbiviimiseks..

(7) Hääletussedelitele kantakse vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale kandidaadi nimi ning selle järelkujundatakse kaks tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl.

(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast olienne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(10) Valimiskomisjon annab hääletussedelid linnavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel.Hääletussedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(11) Linnavolikogu esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

(12) Linnavolikogu liikmel peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajasthääletamist võimaldavas ruumis.

(13) Linnavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga ruudu selle kandidaadi nime juures, kelle poolt võivastu ta hääletab.

(14) Pärast hääletussedeli täitmist paneb valimiskomisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele linnavolikogupitsati jäljendi ja volikogu liige laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedelitagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohtatehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatudrohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheseltarusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(18) Valimistulemused linnavolikogu esimehe valimisel volikogu esimesel istungil tehakse kindlaks linnavalimiskomisjoni otsusega.

(19) Linnavolikogu esimeheks valitakse kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheajaning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Kandideerida võib kavalituks mitteosutunud isik.

(21) Kui samal istungil linnavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükskikandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse linnavolikogu esimehe valimiseks kokku uus


istung. Istung linnavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungistarvates.

(22) Muudel juhtudel korraldab linnavolikogu esimehe valimisi linnavolikogu ning hääletamist korraldablinnavolikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. Hääletamise korraldamine toimub linnavolikoguaseesimehe valimise protseduurireeglite kohaselt.

§ 17. Linnavolikogu aseesimehe valimine

(1) Linnavolikogul on kuni kaks aseesiesimeest. Esimesel linnavolikogu istungil valitakse linnavolikoguaseesimees pärast linnavolikogu esimehe valimiste lõppemist. Linnavolikogu aseesimees valitakselinnavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Linnavolikogu aseesimehe valimisi juhatab linnavolikogu esimees ning hääletamist korraldabhäältelugemiskomisjon.

(3) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek.Ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku.


(5) Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirjasulgemist ja iga linnavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse hääletusel poolthäälteenamusega kolmeliikmelinehäältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

(7) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksulhäältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi hääletuse.



(10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, ethääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(11) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid linnavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel.Hääletussedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(12) Linnavolikogu aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.


(14) Linnavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt võivastu ta hääletab.

(15) Pärast hääletussedeli täitmist laseb linnavolikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedelitühjale küljele panna linnavolikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.



(18) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatudrohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või millel ei ole üheseltarusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(19) Hääletamistulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjon, hääletamistulemused vormistatakselinnavolikogu otsusena, linnavolikogu otsuse loeb ette istungi juhataja.

(20) Linnavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.


(21) Linnavolikogu teise aseesimehe valimisi alustatakse peale esimese aseesimehe valimiste lõppemist.Valimised korraldatakse käesolevas paragrahvis ettenähtud korras.

(22) Kui aseesimehe valimisel ei saa ükski kandidaat koosseisu häälteenamust, viikase peale vaheaega läbikordushääletus käesolevas paragrahvis ettenähtud korras.

§ 18. Linnavolikogu komisjonide moodustamine

(1) Linnavolikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatulttegelemiseks ja muude ülesannete täitmiseks moodustatakse linnavolikogu alatised komisjonid.

(2) Komisjonid moodustatakse linnaelu valdkondade kaupa linnavolikogu tegevuse korraldamiseks antudvaldkonnas, linnavolikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks ja määruste ning otsuste projektideettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks.

(3) Alatiste komisjonide moodustamine ,nende tegevuse lõpetamine, tegevusvaldkonnad, liikmete arv jakoosseis kinnitatakse linnavolikogu otsusega. Komisjoni koosseisu muutmine toimub linnavolikogu pooltkomisjoni esimehe esildise alusel.

(4) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda liikmed, kes ei kuulu linnavolikogusse (va revisjonikomisjon), kuidselliste liikmete arv peab jääma alla poole komisjoni koosseisust.

(5) Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. Linnavolikogu otsuse alusel võib komisjon oma tööskasutada eksperte.

(6) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevadlinnavolikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

(7) Linnavolikogu võib moodustada ka tööks vajalikke ajutisi komisjone. Ajutise komisjoni tegevusvaldkond,tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

§ 19. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega.

(2) Linnavolikogu komisjoni esimehe valimisi viib läbi istungi juhataja ning hääletamist korraldabhäältelugemiskomisjon. Hääletamise tulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena, linnavolikogu otsuse loebette istungi juhataja.

(3) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub linnavolikogu aseesimehe valimise korrakohaselt.

(4) Linnavolikogu komisjoni esimeheks saab komisjoni esimehe valimisel kõige rohkem hääli kogunudkandidaat.

(5) Pärast komisjoni esimehe valimist valitakse komisjonile aseesimees.

(6) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseksettekandja; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst aru linnavolikogule; 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

(7) Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks linnavolikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusseteisi linnavolikogus arutusele tulevaid eelnõusid.

(8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratudkomisjoni liige.

§ 20. Linnavolikogu komisjoni töökord

(1) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(2) Komisjoni koosolek võib toimuda ka elektroonilise koosoleku vormis vastavalt volikogu poolt kehtestatudkorrale.


(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees . Komisjonikoosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 4 päevaenne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja linnakantseleile.Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni kokku linnavolikogu esimees.

(4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavolikogu liige võilinnavalitsuse liige. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega,koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollilekirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(6) Protokoll esitatakse kantseleisse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosolekutoimumisest. Protokollid avalikustatakse veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosolekutoimumist.

(7) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustavosa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(8) Protokolle säilitatakse linnavalitsuse kantseleis.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

§ 21. Dokumentide menetlemine komisjonis

(1) Komisjonidele suunavad dokumente menetlemiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab linnavolikogu esimees juhtiva komisjoni, kelleleteised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab sellekirjalikult linnavolikogu esimehele ja taotluse esitajale. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjalevastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(4) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud linnavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemaltkolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendidvaadatakse läbi linnavolikogu esimehe määratud tähtajal.

(5) Komisjonil on õigus: 1) teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra, linnavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevatelinnavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 2) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 3) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise linnavolikogu otsuse alusel; 4) osa võtta muudest põhimääruses sätestatud toimingutest (vt § 33,64).

§ 22. Linnavolikogu revisjonikomisjon

(1) Linnavolikogu moodustab põhimääruses sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks linnavalitsuse jalinnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjonil on õigus:[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutustehallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse jamittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamisesihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist.

(3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korrastööplaani alusel või volikogu ülesandel.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]







(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtesseisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatuddokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendeledokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas majandusaasta aruande kinnitamisega samal ajal aruandeoma tegevuse kohta volikogu istungil. Aruandes esitatakse ülevaade revisjonikomisjoni koosolekutest, aastajooksul kontrollitud/läbi vaadatud teemadest ja saadud tagasisidest.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(8) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed. Komisjoni liikmetel on õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nendekoopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ningraha- ja väärtpaberihoidlatesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

(9) Kontrollimised toimuvad revisjonikomisjoni poolt ettevalmistatud kirjaliku ühekordse kontrolliülesandealusel. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesidja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakseteatavaks kontrollitava asutuse juhile.

(10) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määramatöötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatudviibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju jalisadokumente, mis lisatakse aktile.

(11) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ningesitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoniesimehele või linnavolikogu esimehele.

(12) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

(13) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemusedvormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijatenimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood jakontrollimise aeg.

(14) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

(15) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suurusearvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

(16) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

(17) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab sellekümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikoguleotsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseksvajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu.

(18) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku linna veebilehel koos majandusaasta aruandega.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

§ 23. Linnavolikogu eestseisuse moodustamine

(1) Linnavolikogu võib moodustada oma töö koordineerimiseks linnavolikogu eestseisuse (edaspidieestseisus).Eestseisus on linnavolikogu esimehe nõuandev töökogu.

(2) Eestseisusesse kuuluvad: 1) linnavolikogu esimees; 2) linnavolikogu aseesimehed; 3) linnavolikogu fraktsioonide esimehed;






(3) Eestseisuse töös osalevad sõnaõigusega: 1) linnapea või tema asendaja; 2) assistent.

§ 24. Eestseisuse pädevus

(1) Eestseisus aitab ette valmistada linnavolikogu istungeid ning koostab linnavolikogu istungi päevakorraeelnõu.

(2) Eestseisusel on õigus teha linnavolikogu esimehele ettepanek jätta küsimus päevakorra eelnõusse võtmata,ettepaneku päevakorda mittevõtmisest ning selle põhjendus märgitakse eestseisuse koosoleku protokolli.

(3) Eestseisus võib linnavolikogu esimehele teha ettepanekuid linnavolikogu töökorra kohta.

(4) Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

§ 25. Eestseisuse koosolek

(1) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul linnavolikogu korralisele istungile eelneval nädalal.

(2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab linnakantselei.

§ 26. Linnavolikogu fraktsiooni moodustamine

(1) Linnavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget.

(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe(aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakselinnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuseteatavaks tegemisega linnavolikogu istungil.

(3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest võifraktsiooni poolt volitatud isik.

(4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooniesimeest ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel,mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavakslinnavolikogu istungil.

(6) Linnavolikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb kalinnavolikogu liikme kuuluvus fraktsiooni.

(7) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikultlinnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(8) Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks kui fraktsiooni koosseisu jääb alla kolme liikme. Fraktsioonitegevuse lõppemisest teavitab linnavolikogu esimees.

§ 27. Fraktsiooni õigused

Fraktsioonil on õigus: 1) algatada oma liikmete kaudu linnavolikogu õigusakte; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate linnavolikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavateleametikohtadele; 4) võtta oma liikmete kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungi iga päevakorrapunkti arutelu käigus kuni 5 minutiline vaheaeg. 6) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

3. peatükk


LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD

§ 28. Linnavolikogu töökord

(1) Linnavolikogu töövormiks on istung.

(2) Linnavolikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti.

(3) Linnavolikogu tööaeg on kuni neli tundi, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. Linnavolikogu istungil tehakse10-minutine vaheaeg iga töötunni järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

(4) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu istungi küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimustpuudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib linnavolikogukuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks lihthäälteenamusega.

(5) Linnavolikogu istungitel osalevad sõnaõigusega linnapea, linnasekretär ja linnavalitsuse liikmed.Linnavolikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab linnavolikogu istungi juhataja.

(6) Raadio-, tele-, ja interneti ülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhatajanõusolekul ja tingimusel, et see ei segaks linnavolikogu istungi läbiviimist ega linnavolikogu liikmete tööd.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(7) Linnavolikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel. Istungilehilinemise või enne istungi lõppu lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis.

(8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tallelaieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(9) Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohtaantud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimustearutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

§ 29. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine

(1) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungikutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul.

(2) Vähemalt ühe neljandiku linnavolikogu koosseisu või linnavalitsuse ettepanekul kutsub linnavolikoguesimees linnavolikogu istungi kokku nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Linnavolikogu esimees võibettepanekus toodud istungi kokkukutsumise aega muuta, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates ettepanekulaekumisest.

(3) Linnavolikogu istungi kutse saadetakse linnavolikogu liikmetele elektronposti teel 4 päeva ennelinnavolikogu istungit ja avaldatakse linna kodulehel. Kutse edastatakse linnavolikogu liikme poolt allkirjagakinnitatud elektronposti aadressile. Kokkuleppel linnakantseleiga saadetakse kutse või muu info kasutades muidteabevahendeid.

(4) Linnavolikogu kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused.Kutsele lisatakse linnavolikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega (kaasaarvatudlinkidena).

(5) Linnavolikogu liige, kes linnavolikogu istungil osaleda ei saa, teatab pärast kutse saamist linnavolikoguesimehele istungilt puudumise põhjustest.

§ 30. Linnavolikogu istungi päevakorra ettevalmistamine

(1) Linnavolikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada: 1) vähemalt 1% hääleõiguslikest Saue linna elanikest; 2) linnavolinikud; 3) komisjonid; 4) fraktsioonid; 5) linnavalitsus.

(2) Linnaelanike poolt esitatakse linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogule, millele lisatakse allkirjadegavarustatud eelnõu esitajate nimekiri. Linnavolikogu esimees saadab eelnõu 4 nädala jooksul linnavalitsusse võivastavasse komisjoni menetlemisele. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu arutelul linnavolikogus.

(3) Eelnõu esitamisel linnavolikogule näidatakse ära eelnõu ettekandja ja/või kaasettekandja ning vajaduselettekandeks vajalik aeg.





(4) Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja järelpärimistest koostablinnavolikogu esimees linnavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamisejärjekorra.

(5) Päevakorraprojektis peab olema näidatud linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samutijärelpärimise või küsimuse lühiiseloomustus ning nende esitaja ja vastaja.

§ 31. Linnavolikogu istungi avamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

(1) Linnavolikogu istungi avab ning istungit juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees. Esimehe või temaaseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest linnavolikogu liikmetest vanim liige.

(2) Linnavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) linnavolikogu liikmete mitteosalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine.

(3) Istungi alguses tutvustab linnavolikogu esimees linnavolikogule laekunud avaldusi ja ettepanekuid ningmäärab nendele vastamise aja ja viisi. Kui avaldus on enne linnavolikogu istungi algust kõigile linnavolinikeleedastatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda.

§ 32. Päevakorrapunktide arutamine linnavolikogu istungil

(1) Linnavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanneon teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) istungi juhataja võib ettekandja või kaasettekandja ettekande aega pikendada enne neile sõna andmist. 3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt, istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvadküsimused; 4) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 3 minutijooksul; 5) repliik on märkus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;

(2) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakseühele volinikule küsimuse esitamiseks ja/või repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja võib vajaduse korralvastamise delegeerida mõnele teisele linnavalitsuse või komisjoni liikmele.

(3) Ühes päevakorrapunktis samale linnavolinikule üle ühe korra sõna ei anta.

(4) Soovist võtta sõna antakse märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks japrotseduurilisteks ettepanekuteks.

(5) Ühes päevakorrapunktis võib fraktsioon võtta nõupidamiseks 5 minutilise vaheaja.

(6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest jaküsimustele vastamisest.

§ 33. Eelnõude lugemine

(1) Linnavolikogu õigusaktide eelnõud pannakse linnavolikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Alternatiivse eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Sellisel juhul ei saaesimesel lugemisel määrust või otsust vastu võtta ning eelnõu suunatakse teisele lugemisele.

(3) Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega määrates ärajuhtivkomisjoni, kellele võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu liikmed, komisjonid, linnavalitsusja eelnõu algataja.

(4) Juhtivkomisjon määrab eelnõu arutamise aja, arutamise juures peab viibima eelnõu algataja (esitaja) võialgataja esindaja.

(5) Ettepanekud eelnõu sõnastuse muutmiseks esitatakse kirjalikult.Eelnõu algataja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu II lugemisele muudetud kujul.

(6) Eelnõu lugemine algab esitaja ettekandega kui I lugemisel ettekannet ei toimunud, seejärel esitabkaasettekande juhtivkomisjon.


(7) Linnavolikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu (va eelnõu, mis käsitleb Saue linna põhimäärusemuutmist) mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg ningeelnõu mitu lugemist peavad sisalduma päevakorras.

(8) Istungi juhatajal on õigus vajadusel välja kuulutada kuni 10 minutiline vaheaeg.

(9) Vaheaja välja kuulutamine linnavolikogu liikme ettepanekul toimub poolthäälte enamusega.

(10) Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Linnavolikogu võib eelnõu algatajale tagasisaata pärast läbirääkimiste (arutelu) lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on pandud lõplikulehääletamisele.

(11) Eelnõu lugemise katkestamisel võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid põhimääruses sätestatudtähtajal, tingimustel ja korras (§ 34).[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(12) Linnavolikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokollilisi otsuseid.

§ 34. Hääletamine linnavolikogu istungil

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimusteshääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab.

(2) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesnimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamust.

(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalikul hääletamisel võib linnavolikogu liige taotledanimelist hääletamist. Nimeline hääletamine otsustatakse poolthäälteenamusega. Nimelise hääletamise tulemusedfikseeritakse istungi protokollis.

(4) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult.

(5) Hääletamine toimub käe tõstmisega. Isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruses sätestatudkorras (vt §35 lg 11,12).

(6) Linnavolikogu poolt langetatud otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

(7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunktihääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaidpretensioone ei arvestata.

(8) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida linnavolikoguliige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Juhul, kuimuudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhatajaeelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada ajutise redaktsioonitoimkonna.

(9) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigusmuudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.

(10) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui eelnõualgataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

(11) Ettepanekut eelnõud mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.

§ 35. Isikuvalimiste läbiviimine

(1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) linnavolikogu liikmetel; 2) linnavolikogu fraktsioonidel;

(2) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad omakandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonidnõuda kuni 5 minutilist vaheaega.

(4) Hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon, linnavolikogu esimehe valimistel uue linnavolikogukoosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimeesvalituks, linna valimiskomisjon.




(6) Hääletussedelitele kantakse vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järelkujundatakse kaks tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl.

(7) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(9) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on linnavolikogu liikmete nimekiri. Linnavolikogu liige saabhäältelugemiskomisjonilt allkirja vastu linnavolikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

(11) Isikuvalimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

(12) Linnavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ või „vastu“ ruudu selle kandidaadi nimejuures, kelle poolt või vastu ta hääletab.


(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedelittagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge linnavolikoguliikmete nimekirja.


(16) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(17) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime, 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“. 3) on märgistatud rohkem lahtreid kui on linnavolikogu liikmel hääli.

(18) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle pooltlinnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korralotsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(19) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoniliikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungijuhatajale. Hääletamistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena, linnavolikogu otsuse loeb ette istungijuhataja ja fikseerib selle haamrilöögiga.

(20) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise võihääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamiseotsustab linnavolikogu avalikul hääletusel.

§ 36. Umbusalduse avaldamine

(1) Umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavalitsusele,linnapeale, linnavalitsuse liikmele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehelevõi revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik linnavolikogu koosseisust.

(2) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktidearutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavadalla kõik algatajad.

(3) Umbusalduse avaldamise algatajad esitavad algatamisdokumendid koos linnavolikogu õigusakti eelnõugalinnavolikogu istungil istungi juhatajale. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annabumbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(4) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda.

(5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.

(6) Isik ul , kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindajal, kui umbusalduseavaldamine on algatatud linnavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Linnavolikogu liigevõib esitada nii ettekandjale kui sõnavõtjale kuni kaks küsimust.


(7) Ettekandjal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.

(8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele.Otsus tehakse avalikul hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(9) Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe, aseesimehe või linnavolikogu komisjoniesimehe või aseesimehe tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidablinnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikoguvanim kohalolev liige.

(10) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või palgalise linnavalitsuse liikme töölt vabastamiselelinnavolikogu usalduse kaotamise tõttu ning linnavalitsuse liikmete volituste lõppemisele.

(11) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitusedkehtivad kuni uuele valitsusele volituste kinnitamiseni.

§ 37. Linnavolikogu liikme õigus saada teavet

(1) Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, väljaarvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(2) Linnavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linnaametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamiseseaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

§ 38. Linnavolikogu istungi lõpetamine

(1) Linnavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(2) Kui istungi tööaja (neli tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhatajahääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamisepäevakorra ammendamiseni või istungi lõpetamise.

(3) Kui linnavolikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab linnavolikogu esimeesarutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

§ 39. Linnavolikogu istungi protokoll

(1) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Linnavolikogu istungi protokollijal on vajadusel õigus vajaduselprotokolli koostamise abivahendina kasutamiseks teha istungist video- ja helisalvestisi teavitades sellesteelnevalt linnavolikogu. Video- ja helisalvestised ei kuulu väljastamisele ja avalikustamisele.

(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3) Protokolli märgitakse:[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused (päevakorrapunktid) ja nende kohta esitatud küsimused ja vastused ning tehtudettepanekud;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus (päevakorrapunkt) otsustati hääletamise teel;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 7) linnavolikogu liikmete, küsimuste (päevakorrapunktide) algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamusednende eelneval nõudel;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 8) märked linnavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. Protokollile kirjutavad alla istungi juhatajaja protokollija.

(5) Protokoll peab olema kättesaadav viiendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid onkättesaadavad kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(6) Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Saue linna veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehtaprotokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesisesekskasutamiseks.







(7) Istungi protokoll saadetakse igale volikogu liikmele, kellel on õigus ühe tööpäeva jooksul teha protokollitäiendusi ja parandusi, peale seda protokoll allkirjastatakse ja avalikustatakse.

4. peatükkLINNAPEA JA LINNAVALITSUS

§ 40. Linnapea valimine ja ametisse vormistamine

(1) Linnavolikogu valib oma volituste ajaks linnapea kuni neljaks aastaks.

(2) Linnapea valimisi juhatab linnavolikogu esimees ning hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon.

(3) Linnapea kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseadmise kohtaannab kandidaat kirjaliku nõusoleku.


(5) Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirjasulgemist ja iga linnavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.


(7) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksulhäältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi hääletuse



(10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, ethääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(11) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid linnavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel.Hääletussedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(12) Linnapea valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.


(14) Linnavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt võivastu ta hääletab.




(18) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatudrohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheseltarusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(19) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

(20) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes on saanud volikogu koosseisu häälteenamuse.

(21) Kui ükski linnapea kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenemust, korratakse valimisi algusest peale.Valimised jätkuvad samal või järgmistel istungitel kuni linnapea saab valitud.


(22) Linnapea ametisse valimine vormistatakse linnavolikogu otsusega.

(23) Linnavolikogu määrab otsusega linnapea ametipalga ning lisatasud vastavalt linnavolikogu kehtestatudpalgamääradele ja palgatingimustele.

§ 41. Linnapea ülesanded

(1) Linnapea on linna kohaliku omavalitsuse juht, kes: 1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega (vt §5, §44, 45 ja§48) ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja tema ametiasutustesisemise töö korraldamiseks käskkirju;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele jalepingutele;[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu. 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või valitsuse liikme vabastamiseksvalitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadija ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsuseleettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikoguvõi valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

(2) Linnapea esitab linnavolikogule kokkuvõtte linnavalitsuse kui ametiasutuse tegevusest kord kvartalis.

(3) Linnapea volitused algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

§ 42. Linnapea asendamine

(1) Linnapead asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal kõigiõiguste ja kohustustega abilinnapea. Vajadusel määrab linnapea asendaja käskkirjaga.

(2) Kui ka asendajateks nimetatud abilinnapea on ära, siis asendab linnapead teine kohalolev abilinnapea.Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil linnapea ennast toimingute või tehingute tegemiseltaandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks abilinnapeadest.

(3) Linnapea surma korral määrab linnavolikogu esimesel võimalusel linnapeale asendaja linnavalitsuseliikmete hulgast või valitakse uus linnapea.

§ 43. Linnapea vabastamine või tagasiastumine

(1) Linnapea vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisegariigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse teisele ametikohale muus ametiasutuses või linnapeale umbusalduseavaldamise korral, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmelinnapea kohusetäitjaks kuni uue linnapea valimiseni.

(2) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või linnavalitsusele linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab linnavolikogu linnapea ametistkohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast.

(4) Linnapea tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.Linnasekretär teavitab kohe linnavolikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimeselvõimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisegaseoses talle usaldatud vara.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(5) Linnapea surma korral loetakse linnapea teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ninglinnavolikogu määrab linnapea asendaja või valib uue linnapea. Kuni linnapea asendaja määramiseni võilinnapea valimiseni täidab linnapea ülesandeid linnavalitsuse korralduse alusel abilinnapea. Teenistussuhtelõppemine vormistatakse linnavolikogu otsusega.





§ 44. Linnapea õigus moodustada valitsus

(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus.

(2) Linnapea esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitamise kohta.

(3) Valitsuse volitused kestavad uue valitsuse ametisse kinnitamiseni, linnapea tagasiastumiseni võilinnapeale umbusalduse avaldamiseni. Linnapea tagasiastumine või linnapeale umbusalduse avaldamine ei tooautomaatselt kaasa linnavalitsuse volituste lõppemist ega tagasiastumist.

§ 45. Linnavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted

(1) Linnavalitsus kui linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidesSaue linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

(2) Linnavalitsus on vähemalt 3 liikmeline. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuseliikmed. Linnavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab linnavolikogu linnapea taotluse alusel avalikulhääletusel.

(3) Linnavolikogu ettepanekul tutvustavad linnavalitsuse liikmete kandidaadid end linnavolikogule.Linnavolikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust.


(5) Linnapea taotlusel või linnavalitsuse liikme avalduse alusel vabastatakse linnavalitsuse liige ametistlinnavolikogu otsusega.

(6) Linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea antud volituse piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi,korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antudülesandeid. Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus määratakse kindlaks linnavalitsuse korraldusega.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(7) Linnavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Linnapeale ja linnavalitsuse liikmeleei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikoguei ole otsustanud. Linnavalitsuse liikmete töö hüvitamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(8) Palgaliste linnavalitsuse liikmete puhkusele ja koolitusele lubamine ning lähetusse saatmine toimublinnavalitsuse korraldusega. Lähetuses viibimise kohta esitavad palgalised linnavalitsuse liikmed järgmiselevolikogu istungile sisulise aruande.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(9) Linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel jakorras.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

§ 46. Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, misseadustega, muude õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega (vt § 7 jagu) või teiste linnavolikogu õigusaktidegaon antud linnavalitsuse pädevusse.

(2) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt linnavalitsuse seisukohtadest võilinnavolikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) korraldab linna vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja muudlinnavolikogu määruste ja otsuste projektid ning tagab vastuvõetud eelarve ning linnavolikogu määruste jaotsuste täitmise; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on linnavolikogu määruste või otsuste või käesolevapõhimäärusega (vt § 60 lg1, 61, lg 3, 7 jagu, 70 lg5 jm) pandud täitmiseks linnavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus; 7) korraldab linnavalitsuse kui ametiasutuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste ülalpidamist, tegevust ningmäärab kindlaks linnavalitsuse ja hallatavate asutuste töökorra;







8) teostab teenistuslikku järelevalvet linnavalitsuse ametiasutuste, ametnike ja ametiasutuse hallatavate asutusteja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, tunnistab osaliselt või täielikult kehtetuksnimetatud asutuste juhtide haldusakte ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 9) lahendab küsimusi, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksusevõi kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mis on linnavolikogu poolt delegeeritud lahendamisekslinnavalitsusele.

(3) Linnavalitsusel on õigus linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus eelarveaasta jooksul tehamuudatusi linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu piires.

(4) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna poolt osutatavate teenuste hinnad arvestadeshaldusmenetluse seaduse § 5 lg 3 sätestatut.

(5) Linnavalitsus on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannetetäitmisel.

(6) Linnavalitsus teostab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli ja elanikekaasamise kaudu.

§ 47. Linnavalitsuse töökorralduse põhimõtted

(1) Linnavalitsuse töövormiks on istung. Istungid toimuvad kaks korda kuus, vajadusel sagedamini.

(2) Linnavalitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti.

(3) Linnavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavadkollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse vastuvõtmist.

(4) Ettepanekuid küsimuste linnavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed,linnavalitsuse ametiisikud ja hallatavate asutuste juhid.

(5) Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks koos ettevalmistatud materjalidega ja eelnõudegamenetletakse elektroonse dokumendihaldussüsteemi kaudu. Istungi päevakorra koostab linnasekretär.Päevakorda võetakse linnavalitsuse liikmete kooskõlastuse saanud eelnõud. Istungi päevakorra kooskõlastablinnapea 2 päeva enne istungit.

(6) Kodanike vastuvõtmine toimub linnavalitsuses ja tema struktuurüksustes kaks korda nädalas.

(7) Linnavalitsuse liikmete vastuvõtmine toimub eelregistreerimise korras.

§ 48. Istungite läbiviimine ja protokollimine

(1) Istungi avab ja linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul abilinnapea või linnapea pooltmääratud linnavalitsuse liige.

(2) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead või linnapea asendajat.

(3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgaslinnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.

(4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord.Istungi päevakorda võib täiendada linnavalitsuse liikmete nõusolekul.

(5) Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtestalle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt, valitsuse liige kohustatud enne küsimusearutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märgetehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrraväiksem.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse liikmedvõivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused küsimustes, mis ei nõuamääruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli protokollilise otsustusena.

(7) Istungi käik protokollitakse. Istungit protokollib linnavalitsuse poolt määratud ametnik. Protokollilekirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Istungil vastu võetud määrustele ja korraldustelekirjutavad alla linnapea või abilinnapea või tema asendaja ning linnasekretär või tema asendaja.

(8) Istungil esitatud eelnõude parandusettepanekud vormistab eelnõu ettevalmistaja ning esitab linnasekretärileistungile järgneva tööpäeva jooksul. Linnasekretär kooskõlastab parandused istungi juhataja või temaasendajaga.



(9) Linnavalitsuse istungi nõuetekohane protokoll ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistataksehiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit ning avalikustatakse põhimääruses sätestatud korras (vt § 55) .

§ 49. Linnavalitsuse komisjonid

(1) Linnavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate üksikküsimuste lahendamiseks moodustada alalisi või ajutisikomisjone.

(2) Komisjoni moodustamise korralduses näidatakse komisjoni ülesanded, koosseis (sealhulgas komisjoniesimees), vajadusel komisjoni finantseerimise allikad ja töö teostamise tähtaeg.

(3) Komisjoni ettepanekud esitatakse linnavalitsusele ning need on linnavalitsusele nõuandva tähtsusega

5. peatükkLINNA ÕIGUSAKTID

§ 50. Linna omavalitsusorganite õigusaktid

(1) Linnavolikogu annab oma pädevuse alusel ja volituste piires üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidenavastu otsuseid.

(2) Linnavalitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

§ 51. Õigusaktide algatamine

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonidel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Linnavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad algatada õigusakte linnavalitsuse liikmed,linnavalitsuse ametiisikud ja hallatavate asutuste juhid.

(3) Linnavolikogu õigusaktide eelnõud esitatakse linnakantselei kaudu linnavolikogu esimehele.

(4) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest või Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, koostamisekohustus on ametiasutuse ametnikul, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(5) Linnavolikogu võib linnavalitsusele või linnavolikogu komisjonile anda ülesande õigusakti eelnõuväljatöötamiseks .

§ 52. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusaktide eelnõud ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

(2) Linnavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministrimääruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad Saue linna õiguslikustseisundist.

(3) Eelnõud peavad olema dateeritud, seletuskirjad allkirjastatud esitaja või tema esindaja poolt.

(4) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu esitaja nime, allkirja ja kuupäeva, õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjenduse; 2) vajadusel õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 3) vajadusel andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 4) vajadusel andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõurakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel; 5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.

(5) Linnavolikogu liikme, komisjoni või linnaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehnilistepuuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõulinnavolikogu esimehele esitamist


§ 53. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid

(1) Linnavolikogu või linnavalitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamistnõudvas küsimuses kas linnavolikogu või linnavalitsuse istungil. Määrus jõustub pärast avalikustamist linnakantseleis määruses ettenähtud tähtajal.

(2) Linnavolikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus on üksikakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamistvajavates üksik- või ajutise iseloomuga küsimustes. Otsused ja korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kuiotsuses või korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(3) Linnavolikogu või linnavalitsuse protokolliline otsus ei ole õigustloov akt, see võetakse vastu järgmisteskollegiaalset otsustamist nõudvates küsimustes: 1) linnavolikogu määruse või otsuse projekti heakskiitmisel ja edasisaatmisel vastuvõtmiseks volikogus võiesitatud projekti tagasikutsumiseks; 2) linnavalitsuse kompetentsi kuuluvas küsimuses põhimõttelise otsuse vastuvõtmisel, mis vajab täiendavatettevalmistamist enne linnavalitsuse määruse või korralduse vastuvõtmist; 3) linnavalitsuse struktuurüksuste ja linnavalitsuse töötajatele ühekordsete ülesannete andmisel; 4) ärakuulatud informatsiooni teadmiseks võtmisel; 5) volikogu otsuse või määruse täitmise korraldamiseks; 6) muudes küsimustes.

(4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja muud dokumendid ning nende menetlemine peab vastamahaldusdokumentidele kehtestatud põhimõtetele.

§ 54. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui linnavolikogu või linnavalitsus on seda põhimäärusessätestatud (vt § 33, 34, 55) korras menetlenud.

(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.

(3) Linnavolikogu õigusakte muudab, tunnistab kehtetuks ja tühistab linnavolikogu.

(4) Linnavalitsuse õigusakte muudab, tunnistab kehtetuks ja tühistab linnavalitsus.

(5) Linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (linnavolikogu esimees või tema asendaja).

(6) Linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (linnapea või tema asendaja) ja linnasekretär võitema asendaja.

(7) Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval linnavolikogu või linnavalitsuse istungi toimumisestarvates.

§ 55. Õigusaktide edastamine ja avalikustamine

(1) Linnavolikogu otsused ja linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. Otsuse võikorralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need jõustuvad isikule või asutuseleteatavakstegemisest.

(2) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määrusesei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajasvastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(3) Õigusaktid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalikustatud linnavalitsusedokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Saue linna veebilehelt. Linnavolikogu jalinnavalitsuse õigusaktide avalikustamist ning edastamist korraldab linnakantselei.

(4) Vajadusel avalikustatakse linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktid kohalikus ajalehes.

(5) Linnavalitsuse ja linnavolikogu istungite protokollid on kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis jalinnavalitsuse dokumendiregistris.

§ 56. Õigusaktide järelevalve

(1) Kontrolli linnavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad linnavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(2) Kontrolli linnavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad linnapea ja linnavolikogu revisjonikomisjon.Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Harju maavanem.



(4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuseüle teostab järelevalvet õiguskantsler.

§ 57. Asjaajamise üldpõhimõtted

(1) Asjaajamise korraldamine Saue Linnavalitsuses toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatudasjaajamiskorra ühtsetele alustele ning asjaajamine peab tagama linnavalitsuse töö ja koostatavate dokumentidekorrektsuse, dokumentide kättesaadavuse ja tähtaegse vastamise ning dokumentide säilimise vastavaltseadustega kehtestatud nõuetele.

(2) Asjaajamist korraldab linnakantselei.

(3) Asjaajamise korraldamise eest Saue Linnavalitsuses vastutab linnasekretär, asjaajamist linnakantseleiskorraldab ametnik, kes registreerib linnavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktid, sissetulnud ja väljasaadetavaddokumendid, edastab dokumendid asjaosalistele, kontrollib dokumentide vormistamise õigsust ja lahendamisetähtaegadest kinnipidamist.

(4) Asjaajamise üksikasjaline korraldamine määratakse kindlaks linnapea poolt kinnitatud asjaajamisjuhendining muude aktidega.

6. peatükkLINNA ARENGU PLANEERIMINE

JA EELARVESTRATEEGIA

§ 58. Linna arengukava

(1) Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimisevõimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondadearengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukavas esitatakse vähemalt:[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014] 1) majandusliku, sotsiaalse, haridusliku- ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisedsuundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.


(4) Valdkonna arengukava (sh hallatava asutuse arengukava) koostatakse kui selle koostamise nõue tulenebseadusest või on vajalik täpsustada mingi konkreetse tegevusvaldkonna arengusuundi. Valdkonna arengukavakinnitab linnavalitsus.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(5) Arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksusteomavahelisel kokkuleppel.

(6) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nendeallikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

(7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selletäitmise ja vajadusel muutmise kohta.


§ 59. Arengukavade muutmine ja täitmine






[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(1) Linna arengukava eelnõu ja arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse linnakantseleis ja Saue linnaveebilehel pärast nende heakskiitmist.

(2) Linna arengukava täitmist analüüsitakse ja tulemused kajastatakse majandusaasta aruandes. Linnavalitsusehallatavate asutuste arengukavade täitmise aruanded koostavad asutused ja esitavad kinnitamisekslinnavalitsusele majandusaasta aruande menetlemise ajal.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(3) Arengukava võtab vastu linnavolikogu ning kinnitab ka arengukava muudatused.

(4) Arengukavasse muudatuste tegemine toimub samadel alustel kui arengukava kehtestamine.

§ 60. Eelarvestrateegia[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisevdokument. Eelarvestrateegia nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses“.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud tingimustel jakorras vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

(3) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavaltka tegevuste kaupa.

§ 61. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustustevõtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

(2) Linnavalitsus kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohalikuomavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustelekorra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja aastat.

(4) Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava jaeelarvestrateegia koostamisse.

(5) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(6) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavagakooskõlla.

(7) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukavaja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava jaeelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

7. peatükkLINNA EELARVE

§ 62. Linna eelarve

(1) Saue linna eelarve on tekkepõhine. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nendetoimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

(3) Eelarve vastuvõtmisega avatakse eelarve kasutamiseks kõigile krediidikäsutajatele.

(4) Eelarvega võib linnavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui ükseelarveaasta.

§ 63. Eelarve koostamine

(1) Eelarve eelnõu koostamine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korra alusel.







(2) Eelarve koosneb koondeelarvest, hallatavate asutuste põhitegevuse koondtuludest ja koondkuludest ninginvesteerimistegevuse eelarvest.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(3) Eelarve eelnõu esitatakse linnavalitsuse poolt linnavolikogu novembrikuu istungile.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende linnavolikogule esitamistlinna veebilehel.

§ 64. Linnaeelarve eelnõu menetlemine

(1) Eelarve eelnõud arutatakse linnavolikogus vähemalt kahel lugemisel.

(2) Pärast esimest lugemist saadetakse eelnõu linnavolikogu vastavale juhtivkomisjonile ning eelarve eelnõulevõivad parandusettepanekuid teha: 1) linnavalitsus; 2) linnavolikogu komisjonid; 3) linnavolikogu liikmed; 4) fraktsioonid.

(3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kuludesuurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära rahalisedallikad ettepaneku finantseerimiseks.

(4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekud tuleb esitada linnavalitsuse poolt kehtestatud vormis.

(5) Ettepanekute läbivaatamise juurde kaasab linnavolikogu vastav komisjon linnavalit s use esindaja

(6) Linnavolikogu komisjon ja linnavalitsus kontrollivad esitatud ettepanekute põhjendatust, otstarbekust ningvastavust ja mõju eelarvestrateegiale.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(7) Eelnõu läbivaatamise kohta koostab komisjon protokolli, komisjoni poolt esitatud ettepanekute kohta esitablinnavalitsus juhtivkomisjonile kirjaliku seisukoha.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(8) Linnavolikogu komisjon saadab eelarve eelnõu täienduste ja paranduste tegemiseks ja sisseviimiseks tagasilinnavalitsusele, kes vormistab eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni 4 tööpäeva jooksul eelarve saamisest.

(9) Linnavalitsus esitab eelnõu II lugemisele.

(10) Teisel lugemisel läheb hääletamisele juhtivkomisjoni poolt heakskiidetud parandusettepanekutega eelarveeelnõu, olles eelnevalt ära kuulanud linnavalitsuse arvamuse. Parandusettepanekuid eraldi läbi ei hääletatakui ettepaneku esitaja seda ei nõua. Nõuetekohaselt (kirjalikult) vormistamata ja eelnevalt arutamata eelarvemuudatusettepanekud kuuluvad hääletamisele järgmisel volikogu istungil.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(11) Kui eelarvet II lugemisel vastu ei võeta, toimub eelarve edasine menetlemine käesolevas paragrahviskehtestatud korra kohaselt.

(12) Pärast eelarve eelnõu ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võib linnavolikogu eelarve pealeteist lugemist vastu võtta poolthäälteenamusega, juhul kui eelarve sisaldab laenu võtmist, siis on vajalikvolikogu koosseisu häälteenamus. Eelarve võib vastu võtta ka samal istungil peale vaheaega eelarve IIlugemisel, kui samas päevakorras on II lugemine ette nähtud.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(13) Eelarve eelnõu ja vastuvõetud eelarve avalikustatakse linnakantseleis ja linna veebilehel. Eelarve eelnõuavalikustatakse pärast linnavolikogus I lugemise lõppemist.

§ 65. Reservfond[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(1) Linnaeelarve reservfond moodustatakse linnaeelarve koosseisus ning selle suuruseks on kuni 2%linnaeelarvesse prognoositud maksutuludest.

(2) Reservfondi suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel.









(3) Reservfondist raha eraldamine toimub linnavalitsuse korraldusega kohaliku omavalitsuse ülesannetetäitmisel tekkivate ettenägematute väljaminekute katmiseks.

(4) Reservfondi raha eraldamise korralduses märgitakse eelarve osa, kuhu reservfondist raha eraldatakse.

(5) Linnavalitsus esitab linnavolikogule aruande reservfondi eraldiste kohta koos majandusaasta aruandega.

§ 66. Lisaeelarve

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitabselle linnavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekudsuurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(3) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuidkohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ettenähtud juhtudel.

(4) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaastalõppu.

(5) Lisaeelarvet menetletakse põhimääruses sätestad linnaeelarve menetlemise sätete kohaselt.

§ 67. Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekutetegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarvekoostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastalkavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

(3) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegematajäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestabväljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarvesmääratud otstarbeks.

(5) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada eelarve täitmisel arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone,allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusesttingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamisearvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ettenähtud või mitte.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

(6) Linnavalitsusel, ametiasutuse hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud,välja arvatud seadustes nimetatud juhtudel.

(7) Linnavalitsus, ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millegavõetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlaseelarvestrateegiaga ja linnavolikogu poolt antud volituse alusel.

(8) Linnavalitsus informeerib volikogu eelarves kirjeldamata väljaminekutest juhul kui lisaeelarve koostamineei ole nõutav.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

§ 68. Majandusaasta aruanne

(1) Majandusaasta aruanne koosneb: 1) tegevusaruandest, mis on koostatud seaduses sätestatud detailsusest lähtudes; 2) raamatupidamise aastaaruandest koos eelarve täitmise aruandega.




(2) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab linnavolikogule kinnitamiseks seaduses ettenähtudtähtaegu arvestades. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokollilineotsus aruande heakskiitmise kohta.

(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogus vaatab revisjonikomisjon esitatud majandusaastaaruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse linnavolikogule. Aruandes avaldabrevisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse poolt koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annabrevisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmisekohta ning linnavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsmetööpäeva jooksul linna kodulehel.

§ 69. Kohustuste võtmisele esitatavad nõuded

(1) Linnavolikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada linnavalitsusel koormata kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormavahoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja võihoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

(2) Linnavolikogu nõusolekul võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- jafaktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks(va arvelduskrediit, mis on ette nähtud rahavoogude juhtimiseks), osaluste, aktsiate, osade ja muudeomakapitaliinstrumentide omandamiseks finantsjuhtimise seaduses nimetatud juhtudel.[RT IV, 07.06.2014, 2- jõust. 10.06.2014]

8. peatükkLINNAVARA VALITSEMINE

§ 70. Linna osalemine majandustegevuses

(1) Linna majandustegevus on: 1) osalemine äriühingutes ja mittetulundusühingu liikmeks olemine; 2) tehingud linnavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) sihtasutuste ja sihtkapitalide asutamine ja vahendite suunamine.

(2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks võiaktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ningpõhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmednimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei olenõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre,samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu.Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(4) Linnavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei olejuriidilised isikud. Linnavolikogu kinnitab hallatava asutuse põhimääruse ja teeb selles muudatusi.

(5) Linnavalitsus kinnitab hallatava asutuse struktuuri, koosseisu ning palgafondi ning teeb selles muudatusi.Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusteregistris .

§ 71. Linna kohalikud maksud ja koormised

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab linnavolikogu kohalike maksude seaduse alusel enne eelarvekinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.

(2) Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning maksuobjekti ei tohimaksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga.

(3) Linnavolikogu võib kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valdusesoleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatavaterritooriumi heakorra tagamiseks.



(4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormisetäitmise üle kontrolli teostamise kord.

(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus koormise kehtestamisel ettenähtud korras.

(6) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(7) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 72. Linnavara

(1) Linnavara on Saue linna kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning varalised õigused jakohustused.

(2) Linnavara valitsetakse linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.

(3) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise tulemusena saadud mistahes tööde resultaadid ning nendegaseotudvõõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, mis saadakse või luuakse linna teenistuses olevate isikutetöötamise tulemusena, kuuluvad linnale kui õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

§ 73. Sisekontrollsüsteem

Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.

9. peatükkSUHTED TEISTE RIIKIDE OMAVALITSUSTEGA

§ 74. Teiste riikide omavalitsustega suhete korraldamise alused

(1) Saue linnal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teisteomavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki.

(2) Saue linna, linna omavalitsusorganite ja teiste riikide, nende omavalitsusüksuste vaheliste lepingutesõlmimise otsustab linnavolikogu, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused Saue linnale või täiendavadkulutused linnaeelarvest.

(3) Saue linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendadanendega koostööd.

(4) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linnaesindamise otsustab linnavolikogu.

(5) Saue Linnavalitsuse hallatavatel asutustel on õigus sõlmida sõprus ja koostöölepinguid Saue linnasõprusomavalitsuste hallatavate asutustega.

10. peatükkPÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 75. Saue linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1) Põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu.

(2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad linnavolikogu istungitel läbima vähemalt kakslugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus kehtestatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus avalikustatakse vastavalt käesolevas põhimääruses (vt § 55)sätestatud korrale.

(4) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(5)Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

Documents

Saue linna põhimäärus - riigiteataja.ee · Leht 2 / 28 Saue linna põhimäärus (3) Saue linnas elav või viibiv isik on kohustatud täitma linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetud