Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ... kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise

Saue valla

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arengukava aastateks 2013-2025

Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ

Laagri 2013

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3

1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .... .............................................. 4

1.1. Üldandmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Keskkonnaseisund ....................................................................................................................... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 11

1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ......................................................................................................... 12 1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus .................................................................................. 16

2. SEADUSANDLIK TAUST .............................................................................................................. 19

2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ........................................................................ 19 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ......................................................................................... 20

2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid ............................................ 22

2.4. Saue valla arengukava 2010 - 2016 (2026) ............................................................................... 24

3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HET KEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED ........................................................................................................................ 26

3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik (sh. Pilliroo, Koru ja Nõlvaku tegevuspiirkonnad), Laagri-Alliku tegevuspiirkond, Hüüru tegevuspiirkond ja Vatsla reoveekogumispiirkond)................................................................................................................... 26

3.2. Valingu reoveekogumisala ........................................................................................................ 37 3.3. Ääsmäe reoveekogumisala ....................................................................................................... 41 3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala .................................................................................... 47

3.5. Kiia reoveekogumisala .............................................................................................................. 49 3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala ........................................................................... 52 3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala .................................................................................. 54

3.9. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala ......................................................................................... 56

3.10. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala ......................................................................... 58 3.10.1. AS Kovek tegevuspiirkond ................................................................................................... 58

3.10.2. Välja tegevuspiirkond ........................................................................................................ 588 3.10.3. Padula tegevuspiirkond ...................................................................................................... 59

3.11. Keila jõe reoveekogumisala (Maidla) .................................................................................... 60

3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala ................................................................................ 62

3.13. Mäe perspektiivne reoveekogumisala .................................................................................... 63 3.14. Saue-Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala ...................................................................... 63 3.15. Lõokese ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud ala ......................................................... 67 3.16. Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala ........................................................................ 70 3.17. Tuula perspektiivne reoveekogumisala...................................................................................70

Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes AS Kovek elluviidavate projektide osas 72

Lisa 2.1. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: keemilise analüüsi näitajad (2012) .................................................................................................................................... 74

Lisa 2.2. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: mikrobioloogilise analüüsi näitajad (2012) ...................................................................................................................... 74

Lisa 3 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kaardid ........................................... 75


3

SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt:

1. ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2. dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas

reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;

3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:

1. veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;

2. tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3. kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste

ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et Valla ja linna arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega.


4

1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.1. Üldandmed Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri. Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 17 küla: Alliku, Koidu, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Saue valla pindalaks on 195,1 km2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal. Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna. 2010.a. valmis Saue valla arengukava 2010-2016(2026)1 mida praeguseks on muudetud kahel korral (Saue Vallavolikogu 29. septembri 2011 määrusega nr 08 ning 27. septembri 2012 määrusega nr 17). Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 25. augusti 2005.a. määrusega nr. 006. Saue vallavolikogu algatas 22.aprilli 2010.a. otsusega nr. 023 üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Selle alusel koostatud uus üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneering on vastu võetud volikogu poolt ja läbinud avalikustamise ning selle käigus laekunud täienduste ja paranduste sisseviimise etapi. Keskkonnaamet kiitis 16.oktoobril 2012.a heaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Harju maavanem andis heakskiidu planeeringu kehtestamiseks 09.11.2012. Saue Vallavolikogu kehtestas oma 29. novembri 2012 otsusega nr 89 Saue valla üldplaneeringu. 2001. a. koostati Saue valla Nõlvaku ning 2002. a. Ääsmäe küla ÜVK arengukava. 2003. a. koostati kogu Saue valla ÜVK arengukava, mis hõlmas toona 16 küla

1 Saue Vallavolikogu 30.09.2010 Määrus nr 17


5

(Alliku, Vatsla, Hüüru, Püha, Kiia, Vanamõisa, Valingu, Aila, Jõgisoo, Tuula, Pällu, Koppelmaa, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme). Senikehtiv Saue valla ÜVK arengukava 2009-2020 koostati 2008.aastal.

1.2. Keskkonnaseisund

Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Saue vald paikneb Põhja-Eesti ranniku lauskmaal, Harju platool (paekivi platoo). Piirkonna geoloogiline struktuur on järgmine (alates maapinnast):

� Kvaternaari setted, pinnakate (moreen, savimöll, möllsavi jne); � Ordoviitsiumi setted (paekivi, liivakivi, diktüoneema argilliit); � Kambriumi setted (liivakivi, Lontova savi jne)

Põhja-Eestis ja Harju maakonnas, sh Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. See tähendab, et pinnakatte paksus on väga õhuke ning paekivi on pinnale väga lähedal. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi-või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi. Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevandamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud. Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas Haabersti linnaosas puhastatud pinnaveest ja Nõmme linnaosas põhjaveest. Saue valla aladel kasutatakse veevarustuse tagamiseks kolme põhjaveekihti:

� Ordoviitsiumi paekivi – ranniku lähedal mõnes kohas võib puududa, tootlikkus võib olla väga madal;


6

� Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid – ranniku lähedal osaliselt puudub, tootlikkus on keskmiselt madal;

� Kambriumi-Vendi liivakivid – tootlikkus on hea, kuid raadiumi kontsentratsioon ületab kaks kuni kolm korda Sotsiaalministri määrusega kehtestatud piirmäära. Puurkaevude vee radioloogiliste mõõtmiste andmed on esitatud lisas 2.

Saue vallas on tehtud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt. Nimetatud tööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist või vee segamist normidele vastavaks. Püsima jääb mõningane vastuolu ülemäärase efektiivdoosiga põhjavee varude suurendamise ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” vahel. Saue vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: Laagri:

- veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a.

- veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a.

Saue vald: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu

kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu

kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on Tallinnaga külgnevate omavalitsuste Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevaru maksimaalses mahus juba välja antud. Kui Tallinna linn oma varu ei kasuta, on võimalik selle arvel juurde anda varu Rae, Saku ja Saue vallale. Kambriumi-Vendi veekihi kinnitatud tarbevaru on enam kui kolm korda suurem, kui tegelik veekasutus. Harjumaa Kambriumi-Vendi põhjaveevaru on kinnitatud aastani 2030 ja veevõtt on ca 28% kinnitatud


7

põhjaveevarust. Kinnitatud tarbevaru täies mahus pikaajaline kasutamine soovitatav ei ole, ning veevaru kasutus tuleb järk-järgult paremini harmoniseerida tegeliku loodusliku ressursiga pikendamaks selle kasutust ka kauges tulevikus. Samas ei ole vajalik ka põhjaveekihi kasutamise kiire vähendamine, kuna mageda vee mass veekihis on väga suur. Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleks (Q) leiab enamasti kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega. Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr – O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleks leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning on ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei kasutata üldjuhul nimetatud veekomplekside vett, tulenevalt veekihi reostustundlikkusest ja kõikuvast toorvee kvaliteedist. Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole otstarbekas, küll aga on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada edaspidigi hajaasustuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana. B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid on suurendatud eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda uute rajatavate kaevude osas sellele veekompleksile (arvestades võimalike raskustega Kambrium-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega). Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5-5 m3/h-m ning veejuhtivus 20...50 m2/d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi veejuhtivus 5-10 korda väiksem ning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem. Veekiht on loetud hästikaitstute hulka. C) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus planeeritud veetarbimise juures säilib surveline olukord ka peale aastat 2030. Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu


8

savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistu lasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m3/h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite veega varustamiseks. Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude ammendamine tõenäoline. Põhjavee radioloogilised näitajad

Vastavalt EL joogivee direktiivile (93/83/EÜ) ja sotsiaalministri 31. juuli 2002. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) on lubatud efektiivdoos (Ra-226 ja Ra-228) 0,1 mSv aastas. Saue valla Kambrium-Vendi puurkaevude oodatav efektiivdoos on Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2010.a.lõpus ja 2011.a. algul teostatud mõõtmiste alusel vahemikus 0,189-0,355 mSv aastas puurkaevudes, millel puuduvad veetöötlusseadmed (Tabel 1.1.), ületades seega kehtestatud normi 2-3 korda. Nendes puurkaevudes, millele veetöötlusseadmed 2010-2012.a. paigaldati (Kuuse tn.37, pk.2. Vanamõisa Kubja pk.1), nagu ka Hüüru veetöötlusjaamas, vastab efektiivdoos kehtestatud nõuetele. Muude näitajate osas vastasid proovidega saadud näidud normidele juba enne veetöötlusseadmete paigaldamist. Tabel 1.1. Põhjavee radioloogilised näitajad Saue valla ühisveevärgi puurkaevudes (Kambrium-Vendi veekompleks).

Laagri a-k, Koru tn.,

pk. 1

Laagri a-k, Koru tn.,

pk. 2

Laagri Sillaku tn.

Laagri, Kuuse 37,

pk.1

Laagri, Kuuse 37,

pk.2

Vanamõisa Kubja pk.1

Hüüru VTJ

Puurkaevu katastri nr 768 788 11585 101

50412

Veehaarde valdaja AS Kovek Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS

Puurkaevu sügavus 185 183 190 192 79,5 113

Veekompleksi indeks V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd

Proovivõtu kuupäev 13.12.2010 13.12.2010 23.11.2010 18.02.2011 10.03.2011 21.07.2011 08.11.2012

Efektiivdoos (Ra-226 ja Ra-228)

0,189 0,355 0,353 0,329 0,100 0,057 0,018

TH-234 (238U)

<MDA (145)

<MDA (145)

<MDA (145)

Pa-234m (238U)

<MDA (500)

<MDA (500)

<MDA (500)

Th-230 <MDA (1300)

<MDA (1300)

<MDA (1300)

Pb-210 <MDA (550)

<MDA (550)

<MDA (660)


9

U-235 <MDA

(7) <MDA

(7) <MDA

(7)

Ra-224 <MDA

(20) <MDA

(20)

Allikad: AS Kovek (Keskkonnaameti kiirgusosakonna analüüsid) Pinnavesi ja vooluveekogud Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad. Nt. kaob karstialadel osa jõgesid tervenisti maa alla, et sealt mõne kilomeetri pärast taas maapinnale ilmuda. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi), lisaks neile on ka mitmeid kraave. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Jõed voolavad kagust loodesse – lõunast põhja (kergelt loodesuunalised). Jõgede voolukiirused on erinevad (0,1 kuni 2–3 m/s). Sesoonsed muutused vooluhulgas on väga suured. Päevane maksimaalne ja minimaalne vooluhulk erineb 100-kordselt. Harju vesikonna lääneosa Lääne-Eesti madaliku jõed voolavad otse merre, tasase maa tõttu vahel ka läbi märgala. Tabel 1.2. Saue valda läbivate suuremate jõgede keskmine vooluhulk. Jõgi Pikkus Valgla pindala Pikaajaline aasta

keskmine vooluhulk m3/s

Keila 116 km 700 km2 6.19 Vääna 65 km 316 km2 2.06

Jõgede kvaliteedi näitajad on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ning keskkonnaministri 28. juuli 2009 määrusega nr 44 „Pinnaveekogude moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. Määruse alusel jagunevad jõgede kvaliteediklassid väga halvaks, halvaks, kesiseks, heaks ja väga heaks. 2011.aastal Eesti jõgede hüdrokeemilise seire andmebaasi kuuluvad Saue vallas asuvad seirejõed (Vääna, Keila) vastavalt keskkonnaministri määruse nr 44 Lisale 2 B kategooriasse). Tabel 1.3. Pinnaveekogude kvaliteediklasside piirid (tüübid B I, B II ja B III) vastavalt keskkonnaministri määrusele 28. juuli 2009 nr 44 (Lisa 4)

Klass Hapnikuküllastus

(% küllastusastmest) BHT5

mg/l Nüld mg/l

Püld mg/l

NH4+

mg/l pH

pH ühik Väga hea >70 < 1,8 <1,5 <0,05 <0,10 6-9 Hea 70-60 1,8-3,0 1,5-3,0 0,05-0,08 0,10-0,30 6-9 Kesine <60-50 >3,0-4,0 >3,0-6,0 >0,08-0,1 0,30-0,45 6-9 Halb <50-40 >4,0-5,0 >6,0-8,0 >0,1-0,12 0,45-0,60 6-9 Väga halb <40 >5,0 >8,0 >0,12 >0,60 <6-9>

Vastavalt „Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2011) on Vääna jõe koondklass üldseisundiklass „kesine“. Jõe osanäitudest oli „halb“ Püld

kontsentratsioon (0,108 mg/l, klass „halb“), muud näitajad olid, Nüld tase „kesine“ ja ülejäänud näitajate osas seisund kas „hea“ või „väga hea“. Keila jõe üldseisundiklass


10

on „hea“, halvimate osanäitajatega on Püld kontsentratsioon ning Nüld kontsentratsioon (mõlemad „kesised“). Nõukogu direktiiv 78/659/EMÜ, 18. juuli 1978, kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta mis on täiendatud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” Saue valla territooriumi läbivatest jõgedest kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse Keila jõgi (Keila joast suubumiseni Soome lahte) ning Vääna jõgi (Saku paisust suubumiseni Soome lahte). Neile on keskkonnaministri 2002. a määrusega nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad» kehtestatud eraldi veekogude veekvaliteedi- ja seire nõuded. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud loetelu 6 põhjal kuulub Vääna jõe alamjooks Natura 2000 võrgustikku kuuluvate vooluveekogude hulka.


11

1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

Saue vallas elas Statistikaameti poolt läbiviidud rahvaloenduse (31.12.2011) andmetel 10759 inimest, sellal kui rahvastikuregistri andmetel elas Saue vallas 01.01.2012.a seisuga 9842 inimest. Seega on 1989.a-st elanikkond suurenenud pea poole võrra (vt. Tabel 1.4). Suuremad asulad on: Laagri alevik 5165 (4768), Alliku küla 1575 (1139), Ääsmäe küla 711 (702), Vanamõisa küla 551 (442) ning Hüüru küla 511 (421) Statistikaameti läbiviidud rahvaloenduse (sulgudes rahvastikuregistri arvud) alusel.

Tabel 1.4. Saue valla elanike arvu dünaamika rahvastikuregistri järgi 1970-2012.

jrk

nr

Asu

la

197

0.a

.

198

9.a

.

200

0.a

.

200

3.a

.

01.0

1.20

08.a

.2

01.0

1.20

10

01.0

1.20

11

01.0

1.20

12

Ela

nike

arv

u

muu

tus

aa

sta

tel

20

08-2

012

1. Aila küla 122 56 99 124 137 155 158 145 +6% 2. Alliku küla 223 192 225 486 836 1055 1245 1139 +36% 3. Hüüru küla 339 237 292 313 355 384 409 421 +19% 4. Jõgisoo

küla 222 179 216 230 243 252 254 257 +6%

5. Kiia küla 135 145 174 187 197 203 207 211 +7% 6. Koppelmaa

küla 91 48 36 48 71 76 94 103 +45%

7. Laagri alevik

1193 3963 3822 4102 4530 4631 4779 4768 +5%

8. Maidla küla

150 103 112 109 137 170 178 201 +47%

9. Pällu küla 62 45 57 62 65 66 74 82 +26% 10. Pärinurme

küla 41 29 35 33 34 39 39 35 +3%

11. Püha küla 74 55 62 78 91 47 115 108 +19% 12. Tagametsa

küla 151 77 116 110 125 135 133 107 -14%

13. Tuula küla 197 175 196 200 217 222 247 224 +3% 14. Valingu

küla 150 182 198 194 200 236 255 255 +28%

15. Vanamõisa küla

366 224 327 312 307 375 416 442 +44%

16. Vatsla küla 97 51 81 131 191 228 248 262 +37% 17. Ääsmäe

küla 199 671 653 657 633 648 671 702 +11%

Kokku 3812 6432 6701 7376 8459* 9080* 9605* 9842* +16% * sh. KOV taseme aadressiga 2008.a. 90 inimest, 2010.a. 103 inimest, 2011.a. 83 inimest ning 2012.a. 112 inimest. 2 Rahvastikuregistri andmed


12

Tabelist 1.4. lähtuvalt näitab Saue valla elanike arv viimastel aastatel tõusutrendi. Selline tendents on iseloomulik eelkõige Tallinna linna lähivaldadele ning eristab neid Harju maakonna ülejäänud valdadest. Aastatel 2000-2008 lisandus Saue valda 1758 uut elanikku, s.t keskmiselt lisandus ühe aasta jooksul 219 inimest aastas (enam kui 3% aastas). Aastatel 2008 – 2012 lisandus valda 1383 uut elanikku, s.t keskmiselt 346 inimest aastas.

Rahvastik on küllaltki ebaühtlaselt paigutunud. Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Pea pooled valla elanikest elavad Laagri alevikus. Saue vallas on suureks probleemiks elanike tegeliku elukoha ja sissekirjutuse erinevus, mis on arvatavasti tingitud Tallinna linna poolt rahvastikuregistriga seotud hüvedest.

1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas

Saue vallas on ametlikult vee-ettevõtjateks kinnitatud järgmised vee-ettevõtted: 1) Kovek AS (reg. nr 10395123) vee-ettevõtja tegevuspiirkondadeks on määratud: Laagri tegevuspiirkond – Laagri alevik, millest on välja arvatud eraldiseisvate Saue Vallavolikogu otsustega kinnitatud tegevuspiirkonnad.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 031 26.juunist 2003.

Koru tegevuspiirkond - Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonnast Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama planeeringuala, Männimetsa põik tänava, Koru tänava ja Koru põiktänava. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30.juunist 2011. Piirkonnaga on liidetud hilisema Saue vallavolikogu otsusega nr. 75 27. septembrist 2012 ka Koidu küla Koidu ja Koidu I DP alad.

Pilliroo tegevuspiirkond – mis hõlmab Pilliroo elamukvartali Laagri alevikus.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006

Nõlvaku tegevuspiirkond – mis hõlmab Tallinn-Pärnu mnt.-st T4 idas asuva osa Laagri alevikust.


Hüüru ning Harku tegevuspiirkond - mis hõlmab Tallinna reoveekogumisalal Hüüru reoveekogumispiirkonda ning Harku reoveekogumisala.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 006 26. veebruarist 2009.

Vanamõisa tegevuspiirkond – Vanamõisa külas ulatuses, mis hõlmab Vanamõisa perspektiivse reoveekogumisala, millest on välja arvatud Vanamõisa küla Välja I ja Saueaugu planeeringuala.


Jõgisoo küla Lõokese tegevuspiirkond – mis hõlmab Lõokese tn 2/1, Lõokese tn 2/2, Lõokese tn 4/1, Lõokese tn 4/2, Lõokese tn 6/1, Lõokese tn 6/2, Lõokese tn 1, Lõokese tn 3, Lõokese tn 3 A, Lõokese tn 5, Lõokese tn 7 maaüksused ning Sillaotsa III detailplaneeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 65 30.augustist 2012.


13

Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkond – mis hõlmab Valingu küla Suurekivi 1 ja 2 detailplaneeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 97 29. novembrist 2012.

Ääsmäe küla tegevuspiirkond – kuni Ääsmäe küla piirini Maidla jõest lõuna pool. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006 ja nr. 031 26.juunist 2003.

Valingu küla keskosa tegevuspiirkond – mis hõlmab Puiestee 4, Puiestee 6, Puiestee 6B ja ridaelamu Pargi 1, 3, 5 ja 7.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006 ja nr. 031 26.juunist 2003.

Kiia tegevuspiirkond – moodustatud Kesskonnaministri poolt kinnitatud Kiia reoveekogumisala piirides.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr 080, 28. oktoober 2010

2) OÜ Watercom (reg. nr 11944939) tegevuspiirkondadeks on: Laagri-Alliku tegevuspiirkond - Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna, millest on välja arvatud Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama planeeringuala, Pilliroo tegevuspiirkond, Männimetsa põik tänav, Koru tänav ja Koru põiktänav. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30. juunist 2011.

Välja tegevuspiirkond – Vanamõisa külas ulatuses, mis hõlmab Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal asuva Vanamõisa küla Välja I ja Saueaugu planeeringuala.

Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30. juunist 2011.

Padula tegevuspiirkond - Vanamõisa külas Padula perspektiivsel reoveekogumisalal, mis on määratud Saue Vallavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 028 kehtestatud "Saue valla Vanamõisa küla Pärnu mnt ja raudtee vahelise ala detailplaneering" planeeringualal ning on seeläbi eraldatud Saue Vallavolikogu 24. augusti 2006 otsuse nr 70 punktiga 1 moodustatud tegevuspiirkonnast. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30. juunist 2011. 3) Alliku küla Kurvi tootmiskompleksi planeeringualadel moodustatud tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud AS Alliku OS (reg. nr 10030456). Alus: Saue Vallavolikogu 29. märtsi 2012 otsus nr 024. 4) Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualade tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud OÜ Lekree Majad (reg. nr 10864262). Alus: Saue vallavolikogu otsus nr. 093 26. oktoobrist 2006. 5) Tuula küla tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtja AS Rever (reg. nr. 10543049). Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 045 27. novembrist 2008. Kovek AS (E-mail: [email protected], WWW: www.kovek.ee). Lisaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sadeveeteenuste osutamisele hallatakse valla tänavavalgustussüsteeme. Ettevõtte omanikuks on 100% Saue vald.

Osutatavate ÜVK teenuste mahust moodustab: Laagri, Pilliroo, Koru, Nõlvaku - 82%


14

Ääsmäe - 14% Ülejäänud tegevuspiirkonnad - 4%

2010.a. tootis AS Kovek 211 799 m3 vett, millest 73% moodustas elanikkonna poolt tarbitud vesi, 27% juriidiliste isikute poolt tarbitud vesi. 2011.a. toodeti vett 212 992 m3. Kliente on AS Kovekil ligikaudu 600 (sh 69 korteriühistut).

Vee-ettevõtte tegevust Saue vallas reguleerivad järgnevad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 6 „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise Saue valla territooriumil. ÜVK kasutamist reguleerib Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. ÜVK-ga liitumist reguleerib Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 6 „Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“. Enam kui 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel peab vee-ettevõtja kooskõlastama vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna Konkurentsiametiga. Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel kehtestab Saue Vallavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse hinna, mis koosneb veevarustuse teenuse hinnast (koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinnast (koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest).

AS Kovek ÜVK-teenuste tariifid on toodud tabelis 1.7.

Tabel 1.7. Seisuga 30.oktoober 2012.a. kehtivad AS Koveki teeninduspiirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (alates 01.01.2012). Ühik Maksumus (eur) Käibemaksuga (eur) Elanikkond, Laagri ja Nõlvaku piirkond Vesi 1m3 0,90 1,08 Kanalisatsioon 1m3 1,12 1,34 Kokku 2,02 2,42 Juriidilised isikud, Laagri ja Nõlvaku piirkond Vesi 1m3 0,96 1,15 Kanalisatsioon 1m3 1,35 1,62 Kokku 2,31 2,77 Elanikkond, Ääsmäe piirkond Vesi 1m3 1,11 1,33 Kanalisatsioon 1m3 1,20 1,44 Kokku 2,31 2,77 Juriidilised isikud, Ääsmäe piirkond Vesi 1m3 1,27 1,52 Kanalisatsioon 1m3 1,63 1,96 Kokku 2,62 3,14 Elanikkond, Valingu, Alliku ja Harku piirkond Vesi 1m3 1,11 1,33 Kokku 1,11 1,33 Elanikkond, Kiia piirkond Vesi 1m3 0,89 1,07


15

Kanalisatsioon 1m3 1,19 1,43 Kokku 2,08 2,50 Lisaks kehtivatele tariifidele on Konkurentsiamet kinnitanud AS Kovek esitatud vee- ja kanalisatsioonitariifid Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal, mis hakkavad kehtima 1.jaanuarist 2013.aastal. Tabel 1.8. AS Kovek tariifid Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal 1.jaanuarist 2013 Ühik Käibemaksuta (EUR) Käibemaksuga (EUR) Elanikkond, Saue-Vanamõisa reoveekogumisala Vesi 1m3 0,85 1,02 Kanalisatsioon 1m3 1,38 1,66 Kokku 2,23 2,68 Tabel 1.9. AS Kovek kehtivad tariifid Jõgisoo küla Lõokese ja Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkonnas. Alus: Saue vallavalitsuse korraldused 11. detsembrist 2012.a nr 897 ja 898. Ühik Käibemaksuta (EUR) Käibemaksuga (EUR) Elanikkond, Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkond Vesi 1m3 1,17 1,40 Kanalisatsioon 1m3 1,38 1,50 Kokku 2,55 2,90 Elanikkond, Jõgisoo küla Lõokese tegevuspiirkond Vesi 1m3 1,28 1,54 Kanalisatsioon 1m3 1,46 1,76 Kokku 2,74 3,30 Tabelis 1.10. on toodud AS Kovek müügikäive ja kasum viimasel viimasel neljal aastal. Esitatud veearved laekusid nimetatud perioodil ca 100%-liselt. Tabel 1.10. AS Kovek müügikäive ja kasum aastatel 2008-2011.

Näitaja Aasta

2008 2009 2010 2011 Müügikäive (eurot) 644 103 616 557 515 839 527 151 Kasum/kahjum (eurot) 28 926 21 503 8 124 317 823

• OÜ Watercom osutab ühisvee- ja -kanalisatsiooniteenust Laagri alevikus ja Alliku asulas Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas ning Vanamõisa külas Padula tegevuspiirkonnas ning Välja tegevuspiirkonnas. Tasu ühisveevõrgust võetava vee eest on 2012.a. eraisikutele 1,14 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga ja tasu heitvee ärajuhtimise ning puhastamise eest 0,93 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga. Koondtariif koos käibemaksuga on 2,08 eurot/m3. Juriidiliste isikute jaoks kehtiv koondtariif ühisveevõrgust võetava vee ja heitvee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 2012.a. 2,78 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga (reostusgrupp 1). • AS Alliku OS osutab ühisveevärgiteenust Alliku külas Kurvi tootmiskompleksi planeeringualade piirkonnas. Ettevōtte pōhitegevusaladeks on


16

piima tootmine ja teraviljakasvatus. Vee hind - 1,14 eurot juriidilised isikud ja 0,97 eurot eraisikutele, millele lisandub käibenaks.

• Lekree Majad OÜ osutab ühisveevärgiteenust Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualadel. Piirkonnas on ettevõtte klientideks ca 50 tarbijat. Operaatori poolt hallatavateks ÜVK rajatisteks on 1 puurkaev-pumpla ning hinnanguliselt 1,3 km veetorustikku. Ettevōtte pōhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Joogivee tariif on 2012.aastal 1,22 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga.

• Rever OÜ osutab ühisveevärgi teenust Tuula külas Saue vallas. AS-i Rever põhitegevuseks on liha ja piimatootmine. AS Rever on nimetatud vee-ettevõtjaks novembris 2008. AS-ile Rever kuulub Tuula külas kaks puurkaevu, millest üks (katastri nr 1378) on kasutuses elanike joogiveega varustamisel. Rever OÜ varustab joogiveega 28 perekonda (3 korterelamut ja 4 ühepereelamut). Joogivee tariif 2012.aastal on 0,75 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga.

1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus Kohalike omavalitsuste finantsjärelevalvet teostab Rahandusministeerium. Rahandusministeerium koostab regulaarselt kohalike omavalitsuste finantsraportit koos ülevaatliku eelarvega3. Tabel 1.12. Saue valla eelarve (tuh. eurot)

Omavalitsuse eelarve 2007 2008 2009 2010 2011

Põhitegevuse tulud KOKKU 7 146 132 8 816 499 7 954 748 7 778 582 9 191 416

Põhivabatulud 6 660 912 8 343 477 7 524 641 7 189 873 8 118 822

Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 58 702 78 379 78 890 56 750 600 528

Muud tulud 426 518 394 643 351 217 531 959 472 066

Põhitegevuse kulud KOKKU -5 948 082-7 951 366-7 964 958-6 844 057 -7 194 981

Puhastatud kulud -5 889 380-7 872 987-7 886 068-6 787 307 -6 594 453

Jooksvad kulud sihtots. eraldistest -58 702 -78 379 -78 890 -56 750 -600 528Põhitegevustulem (aastane

omafinantseerimisvõimekus) 1 198

050 865 133 -10 210 934 526 1 996 435

Investeerimistegevus -236 891 -486 600 -209 133 -32 08 7 -893 211Saadud siht.toetused investeering. 128 079 189 245 59 476 68 558 75 655Investeeringud sihtots. eraldistest -128 079 -189 245 -59 476 -68 558 -75 655

sh teehoiuinvesteeringud toetustest -108 266 -163 339 -59 476 -63 055 -69 607Investeeringud omavahenditest -300 920 -590 624 -259 242 -124 251 -916 889

Tulud varade müügist 0 0 2 876 11 827 0Intressitulud 76 822 114 088 51 142 81 366 24 586

Olemasolevate kohustuste intressimaksed -12 792 -10 064 -3 909 -1 029 -908

Uute kohustuste intressimaksed - - - - -Eelarve ülejääk/puudujääk 961 159 378 533 -219 343 902 439 1 103 224

Finantseerimistehingud -961 159 -378 533 219 343 -902 439 -1 103 224

3 Rahandusministeerium, http://www.fin.ee/doc.php?80132


17

Finantskohustuste vähenemine (-) -165 540 -114 957 -98 627-2 320 796 -18 923Finantskohustuste suurenemine (+) 95 827 0 0 0 0Muutus kassas ("-" suurenemine) -747 198 -263 491 317 970 1 418 357 -670 771

Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 0

Kassa saldo aasta lõpu seisuga 2 210 585 2 474 161 2 156 190 737 833 1 408 603

Allikas: Rahandusministeerium KOV finantsraportis on Saue vald liigitatud tulukaks vallaks ehk arvestuslik tulu elaniku kohta on üle Eesti keskmise. Valla finantsreiting on 16 palli 20-st ja arengureiting on 6 palli (ehk väga hea).

Omavalitsuse tugevusteks on:

• Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2011 kokku 31%. Elanike arvu stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust;

• Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2011 suurenenud kokku 44,7%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust;

• Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2011 oli 15%. Puhastulude kiire kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid;

• Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2006-2011 moodustasid 147% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada;

• Kuludest 5,5 % on suunatud perioodil 2003-2011 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludes on keskmine.

• Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2011 olnud 1,16. Kõrge omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka arengusse;

• Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2011 olnud ülejäägis (7,9 % puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust;

• Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2011 keskmiselt 22% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsusüksusel on kogunenud mõningasi ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks.

KOV finantsraportis esitatud nõrkusteks on:

• Võlakoormus moodustas 2011. aasta lõpu seisuga 56% puhastatud eelarvest.

Tabel 1.13. Saue valla võlakohustused (tuh.eurot)

Võlakohustused 2007 2008 2009 2010 2011 Kohustused kokku 281 124 7 438 088 6 612 902 4 678 431 4 820 169Olemasolevad võlakohustused 281 124 7 438 088 6 612 902 4 678 431 4 820 169sh.laenud sildfinantseerimiseks 0 0 0 0 0


18

Võetavad võlakohustused - - - - -Võlakoormuse % 3,9% 84,0% 83,4% 59,9% 55,9%Võlakoormuse % sildfinantseerimise kohustuseta 3,9% 84,0% 83,4% 59,9% 55,9%

Eelarve ülejäägi/puudujäägi % 13,8% 4,4% -2,8% 11,8% 13,0% Allikas: Rahandusministeerium Tabel 1.14. Saue valla finantsvõimekus (tuh.eurot)

Võimekus 2007 2008 2009 2010 2011 Omafinantseerimisvõimekus 1 198 050 865 133 -10 210 934 526 1 996 435Võimekuse muutus - - - - -Varade müük 0 0 2 876 11 827 0KOKKU jooksev võimekus 1 198 050 865 133 -7 334 946 353 1 996 435sh vaba jooksev võimekus - - - 0 0

Vaba võlakoormus 4 017 427-2 126 763 -1 854 976 10 584 349 115Kassa 1 463 386 2 210 585 2 474 161 2 156 190 737 833KOKKU lisa raha võimekus 5 480 813 83 822 619 184 2 166 774 1 086 948 Allikas: Rahandusministeerium


19

2. SEADUSANDLIK TAUST

2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal Euroopa Liidus reguleerivad veemajandust järgmised direktiivid:

• Asulareovee direktiiv 91/271/EMÜ; • Joogivee direktiiv 80/778/ EMÜ parandatud 98/83/EÜ; • Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/ EMÜ; 86/280/

EMÜ; 80/68/ EMÜ; • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/ EMÜ; • Suplusvee direktiiv 76/160/ EMÜ; • Pinnavee direktiiv 75/440/ EMÜ: • Nitraadi direktiiv 91/676/EEC. • Direktiiv reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta e. IPPC (96/61/EÜ).

Asulareovee puhastamise direktiiv, joogivee direktiiv ning ohtlike ainete direktiiv kehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedile, reovee kogumisele ja puhastamisele ning suublasse juhtimisele, ohtlike ainete kasutamisele ning keskkonda juhtimisele. Direktiivide nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele. Asulareovee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtis Eesti jaoks kuni 31. detsembrini 2010. Nimetatud tähtajaks pidid üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reovee kogumisaladel reovee kogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud nii, et kõigile piirkonna elanikele on tagatud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reovesi, mis reoveekogumisaladelt kokku kogutud, peab vastama direktiivis etteantud puhastusnõuetele. Lisaks tuleb Eestil arvestada ka mõnevõrra rangemaid puhastusnõudeid, seda eelkõige üle 10000 ie reoveepuhastite puhul järgimaks Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (Helcom) soovitusi. Rangemad reovee puhastuse nõuded võrreldes teiste EL liikmesriikidega tulenevad Eesti jaoks ka meie veekogude reostustundlikkusest. Kuivõrd Läänemeri on nimetatud reostusele tundlikuks, on ka kogu Eesti territoorium, mis paikneb tervikuna Läänemere valgalal, nimetatud reostusele tundlikuks alaks. Joogivee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtis Eesti jaoks üle 2000 elanikuga asulates 2008.a. lõpuni ning kehtib väiksemates asulates 2013.a. lõpuni. Joogiveedirektiivi eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Veepoliitika raamdirektiivi eesmärgiks on tagada veekogude ja põhjavee hea seisund. Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse alamvesikonnas veemajanduskavaga. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb tagada, et kõik pinna- ja põhjaveed saavutaks aastaks 2015 hea seisundi. Hea seisund on selline veekogu seisund, mille korral selle veekogu keemilised kvaliteedinäitajad ja ökoloogilised kvaliteedinäitajad ei ole inimtegevuse tulemustest mõjutatud ning on võimalikult looduslähedased. Veekogu hea seisundi mitte saavutamine saab olla põhjendatud ainult majanduslike


20

selgitustega, mis peavad tõendama, et soovitava seisundi saavutamine on kas elanikkonnale või riigile tervikuna rahaliselt ülejõu käiv või tehniliste vahenditega teostamatu.

Veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid rakendama saastaja maksab põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb arvestada veeteenustega seotud kulusid, täpsemalt keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet ning veekasutuse majandusanalüüsi. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt loetakse veeteenuseks mistahes kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad vee kasutamisega seotud teenused. Ohtlike ainete direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda ohtlike ainetega reostumise eest ning kõrvaldada ja piirata ohtlike ainete juhtimist keskkonda. Ohtlikud ained on oma ohtlikkuse alusel jaotatud kahte nimistusse. Nimistusse 1 on valitud ained mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleerumisvõime põhjal, jättes välja bioloogiliselt ohutud või kiiresti bioloogiliselt ohututeks aineteks lagunevad ained. Nimistu 1 ainete juhtimine keskkonda on keelatud. Nimistusse 2 kuuluvad need ained, millel on küll veekeskkonnale kahjulik mõju, kuid mille mõju suurus ja ulatus sõltub konkreetsest piirkonnast ja keskkonnatingimustest. Nimistu 2 ainete keskkonda juhtimine on lubatud ainult selleks ettenähtud lubade alusel.

2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid

Eestis on veemajandus riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Keskseks veemajandust reguleerivaks õigusaktiks on veeseadus, mille alusel on kehtestatud mitmeid alamaid õigusakte veemajanduse reguleerimiseks. Kõik nõuded ja kohustused, mis on kehtestatud EL veealaste õigusaktidega, on Eestis rakendatud peamiselt veeseadusest lähtuvalt.

• Veeseaduse ülesanne on tagada sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtus ja veekogudes ökoloogiline tasakaal; reguleerida vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus tagama põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Vastavalt Veeseaduse §3 lg 2 annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusolekuid vee erikasutuseks ja korraldab omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist ning veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist.

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku

omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.


21

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus reguleerib kinnistute veega

varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 4 alusel peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

• Keskkonnatasude seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise

alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

• Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute

vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Planeerimisseaduse § 8 sätestab üldplaneeringu eesmärgid, sh põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine.

• Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning

ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Ehitusseaduse § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

• Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”, mis jõustus 1.jaanuaril 2013 on kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimeetmed.

• Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrusega nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” (kehtiv redaktsioon alates 25.04.2010) on kehtestatud reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee käitlusega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. Määrusega on kehtestatud ka kanalisatsiooniehitiste kujad ehk lubatud väikseimad kaugused tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust.

• Keskkonnaministri 21. Juuli 2010.a. määrus nr 32„Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad“


22

• Keskkonnaministri 11.augusti 2010. a määrus nr 39 „ Ohtlike ainete sisalduse põhjavee kvaliteedi piirväärtused“

• Keskkonnaministri 11.augusti. 2010. a määrus nr 38 „ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

• Keskkonnaministri 30.detsembri 2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (kehtiv redaktsioon alates 24.05.2004)

• Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2010)

• Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaaraitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks “ (kehtiv redaktsioon alates 15.04.2011) kehtestab nõuded veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisele ning veevõtukoha hooldamisele ning selle määruse ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine.

• Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2010) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

• Keskkonnaministri 29. juuli 2010. a. määrus nr. 37 “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid” sätestab puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra.

• Keskkonnaministri 19.03.2009. a. määrusega nr 57 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi.

• Siseministri 18. augusti 2010. a määrus nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2012) kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded.

2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid

1. Joogiveevarustuse tagamine


23

Harju alamvesikonna veemajanduskava püstitab eesmärgiks tagada elanikkonnale tervisele ohutu joogivesi, mis ei sisalda haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid (vastab SoM 31.07.2001 määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded toodud kvaliteedinõuetele mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas). Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Tiheasustusalal tuleb kõigile soovijatele pakkuda võimalust liituda ühisveevärgiga. Eesti pidi joogiveedirektiivi 98/83/EC nõudeid täitma alates liitumishetkest EL-ga ehk 1. maist 2004.aastal, välja arvatud liitumisläbirääkimiste tulemusel kokku lepitud näitajad ja nende tähtajad, need on kirjas EL-ga liitumislepingus, täpsemalt selle lisas VI ja need on järgmised: a) Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: • kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; • kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. b) Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: • kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulate suhtes; • kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asulate suhtes. Üleminekuperioodi jooksul toimub eespool nimetatud kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee müümine kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks antud loa alusel. Loa annab asukohajärgne Tervisekaitseinspektsiooni tervisekaitsetalitus kolmeks aastaks taotlusmaterjalide alusel. Vajalik on hajaasustuse veevarustuse olukorra selgitamine. 2. Põhjavee hea seisundi tagamine Harju alamvesikonna veemajanduskava eesmärgiks on säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis, mis tähendab, et põhjavesi (põhjaveekogum) peab kuuluma “heasse” veeklassi. Puhas joogivee allikas põhjavee näol on vajalik nii ühisveevärgi kui erakaevude kasutajatele. Veepoliitika raamdirektiiv ja veeseadus püstitab eesmärgi kogu põhjavee hea seisundi saavutamiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Kaitsmata põhjavesi ei ole joogiveena kasutamiseks perspektiivne tööstusaladel, tiheasustuse aladel ja intensiivse põllumajandusega aladel. Eelkõige tuleb kaitsta põhjaveevaru, mida kasutatakse või on perspektiivne kasutada joogiveevarustuseks. Alamvesikonnas on seni kinnitatud põhjavee tarbevaru ja Ülemiste-Pirita pinnaveehaarde pinnaveevaru suure ülejäägiga võrreldes piirkonna tegeliku vajadusega. Säästva arengu põhimõtetest lähtudes pole sellises mahus vee kasutamine realistlik. Tuleb tagada kaitsmata põhjaveega alade tõhus kaitse eelkõige veehuviga piirkondades, alustades põhjaveehaarete toitealadest. Lähiaastate eesmärgiks on täpsemalt määratleda põhjaveevaru kasutushuvi, varu säilimise prognoos ajas, kasutamise ajaline perspektiiv ning sellest tulenevad kaitsemeetmed. Tuleb tagada selline maakasutus, et põhjavesi ei reostu. Eelkõige on see vajalik seal, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Põllumajanduslik maakasutus peab toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Allikad ja karstialad tuleb


24

säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida.

Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Jääkreostuskolded tuleb likvideerida ning vajadusel viia läbi pinnase ja põhjavee puhastustööd. Tuleb tagada potentsiaalselt ohtlike objektide ja saneerimata jääkreostuskollete järelevalve. Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel. 3. Pinnaveekogude hea seisundi tagamine Pinnaveekogude puhul on eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Vähendamaks ärakantavaid toitainete koguseid ja veekogude kallaste uhtumist, on vajalik tagada veekogude veekaitsevööndite piirangutest kinnipidamine. Lisaks kohustuslike keskkonnanõuete täitmise tagamisele tuleb rakendada ka täiendavaid meetmeid. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tuleb loomakasvatuses ja põlluharimises lähtuda heast põllumajandustavast. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine. 4. Vee-elustiku kaitse tagamine Tagada võimalused mitmekülgse ja liigirikka vee-elustiku arenguks. See annab ka inimesele endale paremad puhkevõimalused kalastuse, vähipüügi ja ka veematkamise osas. Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked. 5. Rannikumere hea seisundi tagamine Rannikumere hea seisundi tagamise üldised eesmärgid tulenevad Läänemere kaitse eesmärkidest. Alamvesikonna veemajanduskava raames on eesmärgid: tagada valmisolek õlireostustõrjeks rannikul; õnnetuste ja merereostuse ennetamine sadamates; korra tagamine supelrandades ja supluskohtades.

2.4. Saue valla arengukava 2010 - 2016 (2026) Saue valla arengukava 2010 – 2016 (2026) visiooni kohaselt on Saue vald ühtse ja tervikliku kogukonnaga, tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonnaga kohalik omavalitsus, mille arendamisel on lähtutud kodanikuläheduse, säästva arengu ja hea avaliku halduse põhimõtetest.


25

Valla arenguvisioonis aastaks 2026 on tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonna kirjelduses on toodud välja: ehitustegevus vallas toimub kehtestatud üldplaneeringu, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute ning projekteerimistingimuste alusel, mis omakorda on koostatud tuginedes säästva arengu põhimõtteid arvestavale arengukavale; vald on heakorrastatud ning on ihaldusväärne koht elamiseks, atraktiivne turistidele ja perspektiivne investeerijatele. Inimeste suhtumine on inimest ja loodust hoidev; toimib valla infosüsteem ning vallaelu käsitlev tõepärane teave on kõigile kättesaadav; toimib veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ning ratsionaalne prügimajandus; teedevõrk on optimaalne ja korrastatud. Saue valla arengukava tulemuslikkuse mõõdikuks aastaks 2015 on: 8. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt on ellu viidud, Laagri aleviku, Hüüru küla, Ääsmäe küla ja Vanamõisa küla ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitatud, Kiia ühisveevärk ja kanalisatsioon rekonstrueeritud. ÜVK arengukava 3.peatükis on AS Koveki teeninduspiirkondades investeeringute planeerimisel perioodiks 2012-2016 aluseks võetud Saue valla arengukava Lisas 1. „Investeeringud“ perioodiks 2012-2016 planeeritud vallavalitsuse poolsed eraldised veemajandusinvesteeringuteks.


26

3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED

3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik (sh. Pilliroo, Koru ja Nõlvaku tegevuspiirkonnad), Laagri-Alliku tegevuspiirkond, Hüüru tegevuspiirkond ja Vatsla reoveekogumispiirkond) üle 2000 ie reoveekogumisala (468 000 ie)

Tallinna reoveekogumisala haarab Laagri alevikku, Koidu küla- Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonda, Alliku küla, Hüüru küla ja Vatsla küla aiandusühistute piirkonda. Reoveekogumisala kogupindala Saue vallas on 1160 ha. Tallinna RKA elanike arv Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2012.a. seisuga elab Laagri alevikus 4832, Alliku külas 11394, Koidu külas 268, Hüüru külas 417 ning Vatsla külas 254 inimest. Statstikaameti poolt läbiviidud rahvaloenduse andmetel (31.12.2011) elas Laagris aga 5165 inimest, Allikul 15755 (sisaldab ka Koidut) Hüüru külas 511 ja Vatsla külas 371. Seega on just Tallinna reoveekogumisalal suureks probleemiks tegeliku elukoha ja sissekirjutuse erinevus, mis on arvatavasti tingitud Tallinna linna poolt rahvastikuregistriga seotud hüvedest. Kokku elab piirkonnas seega vähemalt 7300 inimest. Laagri alevikus ning Alliku piirkonnas on pikemas perspektiivis võimalikuks elanike arvuks prognoositud 7000 inimest. Hüüru perspektiivseks elanike arvuks võib hinnata 1300 inimest ning Vatsla aiandusühistute elanike arvu prognoosiks on kuni 500 inimest. Tallinna reoveekogumisalal kokku võib Saue valla haldusterritooriumil elada pikemas perspektiivis (s.o 15 aasta pärast) seega 8800 elanikku. Põhjavee kaitstus Laagri aleviku, Hüüru küla ning Vatsla A/Ü aladel on põhjavesi on kaitsmata. Laagri-Allikul on põhjavesi sõltuvalt täpsemast asukohast kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Asutused ja ettevõtted Ettevõtetest tegutsevad Laagris AS Sagro, AS Neiseri Grupp, AS Temeko, AS Kovek, Puidutööstuse OÜ jt. Laagris paiknevad vallavalitsus, kool, lasteaiad, tervisekeskus, kultuurikeskus jt. asutused. Hüürus paiknevad Hüüru Mõis, raamatukogu, Harku Hooldekodu,. Lisaks sellele paikneb Hüüru piirkonnas AS Harku karjäär. 3.1.1. Laagri 3.1.1.1. AS Kovek tegevuspiirkonnad (Laagri, Koru, Pilliroo, Nõlvaku) Ühisveevarustuse olemasolev olukord Tänaseks päevaks on tänu veemajandusprojekti elluviimisele kõigile Laagri elanikele loodud võimalus liituda ühisveevärgiga. Veetöötlusjaamad, puurkaev-pumplad Laagri aleviku ühisveevärki varustatakse veega viiest puurkaev-pumplast (Tabel 3.1). Puurkaev-pumplad kuuluvad AS-ile Kovek ning puurkaev-pumplad rekonstrueeriti 4 Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu. 5 Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu.


27

projekti „Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekt“ raames. Peapumplatena toimisid projekti-eelselt Tsentraal 2, Kuuse tn. ning Sillaku tn. Ja Pilliroo tn. puurkaev-pumplad ning projektijärgselt ka Tsentraal 1 puurkaev-pumpla, varupumplana Nõlvaku tn puurkaev-pumpla. Laagri aleviku veevarustus on lahendatud Cm-V põhjavee baasil, puurkaevudel on ka veevaru. Tabel 3.2. Laagri ühisveevarustusega ühendatud puurkaev-pumplad6.

Puurkaev-pumpla asukoht

(nimetus) Kuuse tn.

Tsentraal 1, Koru tn

Tsentraal 2

Sillaku tn. Pilliroo tn. Nõlvaku tn.

7

Valdaja AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek

Katastri nr 101 768 788 11585 758 106

Passi nr 1950 3979 5026 6244 4551 2746

Kasutatav põhjaveekiht

Cm-V Cm-V Cm-V Cm-V Cm-V O-Cm

Puurkaevu sügavus

192 m 185 m 183 m 190 m 190 m 82,5 m

Staatiline veetase m

67,0 51,0 43,0 20,5

Puurimise aasta 1967 1974 1981 1990 1970

Tegelik veevõtt tuh.m3/a (2011)

51,212 0,118 82,165 50,101 2,574 0

Tegelik veevõtt (2012, I-III kv, tuh. m3)

12,675 12,065 70,606 39,907 2,050 0

Lubatud veevõtt m3/d

350 45,0 400 55 55 55

Tegelik veevõtt 2011.a. (m3/d)

140 0 225 137 7 0

Mõõdetud veetootmine oli 2011.a. Laagri alevikus 186 tuh. m3, sellest 82 tuh. m3 pumbati Tsentraal 2 pumplast, 51 tuh. m3 Kuuse t pumplast, 50 tuh.m3 Sillaku t. pumplast ja 3 tuh m3 Pilliroo tn. pumplast. 2012.aastal puurkaev-pumplate rekonstrueerimistööde tõttu mõnes puurkaev-pumplas (Kuuse II-III kvartalis, Tsentraal I I kvartalis) veetootmine ajutiselt peatati. 2011.a. lõikes oli Laagri alevikus keskmiseks ööpäevas pumbatud vee koguseks 510 m3. Projekti raames tehti ümber olemasolev Laagri veetootmissüsteem. Põhjaliku renoveerimise käigus renoveeriti Kuuse tn. ja Tsentraal 1 Tsentraal 2 pumplate hooned ehk need, milliste tehniline seis rekonstrueerimist nõudis. Kuuse puurkaev-pumpla osas paigaldati veetöötlusseadmed ja –filtrid ehk rajati veetöötlusjaam ja puuriti juurde 1 puurkaev. Kuuse tänaval on projektijärgselt 1 veetöötlusjaam ning 2 puurkaevu. Koru piirkonnas rajati veetöötlusjaam ning seni peapuurkaev-pumpla funktsioonis olnud Tsentraal 2 puurkaev-pumpla muudeti veetöötlusjaama varustavaks puurkaevuks. Sillaku puurkaev-pumpla osas paigaldati veetöötlusseadmed ja –filtrid ehk rajati veetöötlusjaam ja puuriti juurde 1 puurkaev. 6 Lisaks toodud puurkaevudele paikneb Laagris AS Sagrole kuuluv nn Aiandi puurkaev katastri nr 501.


28

Sillaku tänaval on projektijärgselt 1 veetöötlusjaam ning 2 puurkaevu. Pilliroo tänava puurkaev-pumplast projektijärgselt veetootmist ei toimu, projekti käigus rajati piirkonda ringtorustik. Tabel 3.3. Laagri joogiveevarustussüsteem (alates 2013.aastast)

Veetorustikud Laagri aleviku ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 26,3 km. Saue valla Tallinna reoveekogumisala projektiga ehitati uut veetorustikku 6,3 km ulatuses. 20 km moodustavad projektieelselt rajatud veetorustikud. Torustikud on ehitatud valdavalt malm- ja terastorudest, alates 2010.aastast Ühtekuuluvusfondi projektiga rajatud torustikud on plasttorudest. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. Enne 2010.aastat rajatud veetorustike vanus on kuni 30 aastat ning need on amortiseerunud erineval tasemel. AS Kovek hinnangul on torustikud tehniliselt ebarahuldaval tasemel ja suurimate potentsiaalsete veekadudega lõikudel, milliste kogupikkus on kokku 2670 m ja mis vajavad kohest rekonstrueerimist. Ülejäänud enne 2010.a. rajatud veetorustikud on momendil küll tehniliselt rahuldavas seisukorras, kuid vajaksid rekonstrueerimist perioodil 2017-2025. Vee kvaliteet Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett. Kõigi puurkaevude vees ületab rauaühendite sisaldus kehtestatud piirnorme (Lisa 1) Sellest tulenevalt on halvenenud ka tarbitava vee organoleptilised omadused (värvus, hägusus). ÜF projektiga loodi Laagri asulasse 3 veetöötlusjaama. Veekvaliteedi kohta käivad andmed on esitatud Lisas 2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on Laagris lahendatud hüdrantidega ringveevõrguna DE 110 mm torudel. Hüdrandid on paigaldatud ka Koidu küla kinnistutel.

Laagri asulas paikneb Tsentraal 2 pumpla juures kolm veereservuaari - a’ 250 m3

ning Sillaku puurkaev-pumpla juures kolm veereservuaari - a’ 50 m. Ühisveevarustuse probleemid Laagri alevikus

Nimi

Tagatud

vee-

tootmine

tunnis,

m3/h

Tagatud

tõste-

kõrgus

(m)

Vee-

töötlus

Tehno-

hooned

II astme

pumpade

paigaldus+

automaatika

Vee-

mahutid

Kuuse (vee-

töötlusjaam + 2

puurkaevu)

8.00 230.00 x x x puudub

Koru (vee-

töötlusjaam + 2

puurkaevu

23.00 230.00 x x x 3 x 250 m3

Sillaku (vee-

töötlusjaam + 2

puurkaevu

8.00 200.00 x x x 3 x 50 m3


29

• Probleemid joogivee kvaliteediga – rauaühendite sisaldus joogivees ületab piirnorme kõigi puurkaevude vees, mangaani sisaldus Sillaku ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla vees; radionukliidide efektiivdoos Kuuse tn puurkaev-pumplas – 2009-13 elluviidava Tallinna RKA Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektiga saavad vastavad probleemid likvideeritud;

• Veetrassid on amortiseerunud, hinnanguline veekadude osakaal kogu süsteemis Laagri alevikus on 12% (2011.a.).

Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord

Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Ühiskanalisatsioonisüsteem, mis jääb Pääsküla jõest lõuna poole, kuulub AS-le Kovek, Pääsküla jõest põhja poole jääv süsteem kuulub Tallinna Vesi AS-le (OÜ Watercom), v.a. Laagri aleviku põhjaosa (Vesiroosi tn ja selle lähipiirkond). Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja purgimissõlmed

Reoveetorustike kogupikkuseks on 29,6 km. Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF projektiga laiendati reoveetorustikku kokku 9,6 km ulatuses, sellest isevoolne kanalisatsioon moodustas 6,7 km ja survekanalisatsioon 2,9 km. Kanalisatsiooni ehitamisel on varem kasutatud keraamilisi, malm- ja asbotsementtorusid, kuid ÜF projekti käigus paigaldati plasttorustik. Enamik torustikest, mis ehitati enne ÜF projekti (kogupikkusega ca 20 km), on pea 30 aastat ekspluatatsioonis olnud ning erineva tehnilise seisukorraga. Väheses mahus viidi läbi Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF projekti raames torustike rekonstrueerimist – rekonstrueeriti 0,5 km isevoolset kanalisatsiooni. AS Kovek hinnangul on osa reoveetorustikke tänaseks tehniliselt ebarahuldaval tasemel ja suurimate lekketasemetega lõikudes, mille kogupikkus on ca 2 km, on hädavajalik kohene rekonstrueerimine. Neis lõikudes kujutab torustike tehniline seisund ka ohtu põhjaveele. Ülejäänud varem rajatud reoveetorustikud on praegu tehniliselt rahuldavas seisukorras, kuid vajaksid osalist rekonstrueerimist perioodil 2017-2025. Laagris töötab 24 reoveepumplat, neist 18 kuulub AS-ile Kovek. Saue valla Tallinna reoveekogumisala projektiga rajati Laagri piirkonda 10 reoveepumplat. Reoveepumplate sisseseade on projekti raames rajatud pumplate osas väga hea ja ülejäänud pumplate osas rahuldav - vajalik on Laagri keskasulas vanemale 4-le reoveepumplale automaatikaseadmete paigaldus ning Nõlvaku piirkonnas 4 reoveepumpla automaatikaseadmete paigaldus. Purgimissõlmed Laagri alevikus puuduvad. Laagri (sh Koidu küla Koidu ja Koidu 1 detailplaneeringuala) aleviku reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi hallatavasse ühiskanalisatsiooni. Nõlvaku piirkonna reovesi suunatakse hiljutivalminud reoveetorustiku kaudu otse AS Tallinna Vesi Saue-Laagri reovee kollektorisse ja Laagri reoveepumplasse. Laagri aleviku ühiskanalisatsiooni probleemid

• Suur osa enne 1990. aastaid rajatud kanalisatsioonisüsteemi torustikest on amortiseerunud ning lekivad nii sisse- kui ka väljapoole. See põhjustab koos lahendamata sadeveesüsteemiga suurt infiltratsioonivee osakaalu asulas.


30

2011.aastal oli infiltratsioonivee maht 92 000 m3, moodustades 38% Tallinnasse pumbatavast Laagri asula reoveekogusest;

• Oluline osa Laagri piirkonna elamute ja teede sadeveest jõuab ühiskanalisatsiooni. 2011.aastal oli infiltratsioonivee maht 92 000 m3, moodustades 38% Tallinnasse pumbatavast Laagri asula reoveekogusest.

• Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on valdavalt vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Tallinna RKA ÜF projektiga on loodud tingimused ka neile ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.

Sadeveekanalisatsioon

Enamuses Laagrist sadeveekanalisatsioon puudub ning sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Hinnanguliseks sadeveekanalisatsiooni rajamise kogumahuks on 8 665 m. Sadeveekanalisatsiooni ehitati 811 m ulatuses välja KIK siseriikliku veemajandusprogrammi toel 2011. aastal Pilliroo elamupiirkonnas. Lisaks eksisteerivad mõned eraldiseisvad sadeveesüsteemid, mis ei kuulu vee-ettevõttele. Laagri sadeveekanalisatsioon Veskitammi tänava osas on antud üle AS-le Kovek. AS Kovek on omandanud 2012.a-l ka AS-le Sagro kuulunud sadeveekanalisatsiooni torustiku Laagri alevikus. Veskitammi tänava sadeveed juhitakse Pääsküla jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Koidu detailplaneeringu alal on sadeveekanalisatsioon välja ehitatud ja sadevesi juhitakse Vääna jõkke. Arendusmeetmed

Arendusmeetmed võib jagada Laagri piirkonnas kolmeks: 1) Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF I projektiga elluviidavad arendustegevused; 2) Saue valla Tallinna reoveekogumisala jätkuprojekti tegevused; 3) sadeveekanalisatsiooni väljaarendamisele suunatud tegevused.

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF I projektiga (elluviimisperiood 2009-2013, projekti kogueelarve 7,9 miljonit eurot) seotud tegevustest viiakse arengukava perioodil 2012-2013 Laagris ellu tööd Koru-Katmiku piirkonna ÜVK süsteemi väljaarendamiseks, samuti teostatakse enamik torustike ja reoveepumplate rajamisega seotud töödest Laagri keskasulas ja Pilliroo piirkonnas. Vastavalt projekti finantsplaanile teostatakse ÜVK arendustöid projekti raames kokku 2012.a. 6,507 miljoni euro ulatuses ja 2013.aastal 0,374 miljoni euro ulatuses. Seejuures 2012.aasta rahalistest vahenditest kulub ca 55 % tööde teostamiseks Laagri asulas ning ülejäänud osa Hüüru küla ÜVK väljaarendamiseks. 2013.aasta vahendid kasutatakse tervikuna Laagri piirkonna ÜVK arendustegevusteks.

Saue valla Tallinna reoveekogumisala jätkuprojekti elluviimine on vajalik, kuna ÜF I projektiga lahendati Laagri asulas uute torustike ehitusega ÜVK teenusele ligipääsetavuse probleemi, samuti puurkaev-pumplate tehnilise korrashoiu ja sellega seoses veekvaliteedi probleeme. Paraku polnud võimalik fokusseerida tähelepanu varemrajatud torustike rekonstrueerimisele ning veetorustiku ringistamisele. Jätkuprojekti tegevusteks Laagris (keskasulas ja Nõlvaku piirkonnas) on hinnanguliselt 1,378 km ringvee- ja jaotustorustiku ehitus, 2,670 km veetorustiku rekonstrueerimine nende senises asukohas, isevoolse reoveetorustiku ehitus 0,785 km ulatuses (peamiselt olemasolevate tarbijate jaoks reoveetorustike rajatamine uutesse asukohtadesse) ning 1,200 km isevoolse reoveetorustiku rekonstrueerimine senises


31

asukohas. Veetorustike ja reoveetorustike rekonstrueerimisega saavutatakse olukord, kus Laagri asulas asendatakse pikaajaliselt veevarustuseks vähesobivad malmtorustikud täielikult uute parema materjalilahendusega torustikega.

Lisaks torustike rekonstrueerimisele on lühiperspektiivis vajalik Laagri keskasulas 4 reoveepumplale ning Nõlvaku piirkonnas 4 reoveepumplale automaatikaseadmete paigaldus. AS Kovek vajab senise amortiseerunud torustike survepesumasina asemele survepesuautot, et tagada opereerimispiirkonnas ÜVK rajatiste nõuetekohane korrashoid – torustike läbipesu. Survepesumasina minimaalne paagimaht on 4 m3 ja orienteeruv täismass on 10 tonni. Nimetatud masina olemasolu on vajalik ka sellepärast, et paljud ÜVK rajatised (pumplad) asuvad keskkonnaseisundi osas väga tundliku Pääsküla jõe vahetus läheduses ning töödega hilinemine võib põhjustada tõsise keskkkonnareostuse.

Sadeveekanalisatsiooni väljaarendamine jaguneb lühema investeerimisperioodi ja pikaajalise investeerimisperioodi vahel siisil, kus ligi 2/3 investeeringutest teostatakse perioodil 2012-2016, seda juhul, kui Saue valla eelarvevõimalused on piisavad nimetatud tööde omafinantseerimiseks. Tööd on on plaanis ellu viia KIK-i siseriikliku veemajandusprogrammi toel (kus sadeveetorustike väljaehitamise omafinantseeringu määr on 50% kogumaksumusesest).

Tabel 3.4. AS Kovek Laagri teeninduspiirkonna arendustööd aastatel 2012-2016 Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku hind

(eurot) Kogus Maksumus

(eurot) 1. Laagri ringveetorustiku ehitus (ÜF II

etapi raames) m 180 1 378 248 040

2. Laagri veetorustiku rekonstrueerimise I etapp (ÜF II etapi raames)

m 180 2 670 480 600

3. Laagri reoveetorustiku ehitus (ÜF II etapi raames)

m 200 785 157 000

4. Laagri reoveetorustiku rekonstrueerimise I etapp (ÜF II etapi raames)

m 200 1 200 240 000

5. Automaatikaseadmete paigaldus reoveepumplatesse (ÜF II etapi raames)

kompl 6400 8 51 200

6. Survepesuauto (ÜF II etapi raames) tk 120 000 1 120 000 7. Laagri sadeveekanalisatsiooni

rajamise II etapp m 182 4 926 895 636

KOKKU 2 192 476 NB! Tabelis ei kajastu tööd, mida rahastati Saue valla Tallinna RKA ÜF I projektist

Tabel 3.5. AS Kovek Laagri teeninduspiirkonna arendustööd aastatel 2017-2025 Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku hind

(eurot) Kogus Maksumus

(eurot) 1. Laagri veetorustike rekonstrueerimise

lõpuleviimine (rekonstrueeritakse maksimaalselt ca. 17 330 m amortiseerunud veetorustikke)

m 180 17 330 3 119 400

2. Laagri reoveetorustike rekonstrueerimise lõpuleviimine (rekonstrueeritakse maksimaalselt

m 200 18 800 3 760 000


32

ca.18 800 m amortiseerunud reoveetorustikke)

3. Laagri sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise III etapp ehk lõpuleviimine

m 182 2 918 530 545

KOKKU 7 080 545 3.1.3. Laagri-Alliku tegevuspiirkond (OÜ Watercom)

Piirkonnas asub rohevõrgustiku tuumikala T9, mis ei sisaldu reoveekogumisalas. Laagri-Alliku reoveekogumispiirkond, mis asub Laagri ja Harku alevike vahel Vääna jõe paremal kaldal, tekkis Laagri alevis ja Alliku külas külas Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011, millega moodustati eraldiseisvana Laagri-Alliku tegevuspiirkond ja selle vee-ettevõtjana kinnitati OÜ Watercom. Piirkonnas asub rohevõrgustiku tuumikala T9, mis ei sisaldu reoveekogumisalas. Puurkaev-pumplad

OÜ Watercom tegevuspiirkonnas on rajatud 1 puurkaev-pumpla. Rajatise tehniline seisukord on hea. Metsavahi ja Kotka tee piirkonna joogivesi saadakse Tallinna linnas asuvatest AS Tallinna Vesi kuuluvatest võrkudest. Veetorustikud

OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb kokku 17 600 m veetorustikke. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea. Reoveetorustikud

OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb kokku 18 400 m reoveetorustikke. Neis 14 400 m on isevoolset kanalisatsiooni ja 4 000 m survekanalisatsiooni. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea. Reoveepumplad

OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb kokku 6 reoveepumplat. Rajatiste tehniline seisukord on hea. Arendusmeetmed

Olemasolevad rajatised on tulenevalt vanusest (rajatud 5-7 aastat tagasi) heas olukorras. Viimasel paaril aastal pole piirkonnas uusi liitumisi tulenevalt majanduse madalseisust olnud. Piirkonna ÜVK edasiarendamine sõltub kinnisvaraarendajatega sõlmitavatest lepingutest, mistõttu üldist arenduskava vee-ettevõtjal tulevikuks pole. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatav liitumistasude võtmise metoodika pole enam vee-ettevõtja jaoks soodne, sundides kõiki liitumistasudest tehtavaid investeeringuid väga põhjalikult läbi kaaluma. Arenduskulude hüvitamine vee-ettevõtjale tagantjärele liitumistasudest on kaasa toonud arendustegevuse seiskumise. Valla edasise arengu seisukohalt on aga väga oluline Kotka tee kanalisatsioonitrassi edasine väljaehitamine, mis sunnib otsima sobivaid lahendusi piirkonnast huvitatud arendajate, vee-ettevõttete ja valla koostöös. Üheks alternatiiviks on ka Kotka tee


33

piirkonnas eraldi vee-ettevõtte tegevuspiirkonna moodustamine ja selle piirkonna eraldamine ülejäänud Laagri-Alliku tegevuspiirkonnast ning nimetatud piirkonda uue vee-ettevõtte (nt AS KOVEK) leidmine. Kuna tegemist on hiljutiehitatud ehk nn. uue elamupiirkonnaga, siis Euroopa Liidu või KIK-i toetusvahendeid nimetatud piirkonna kanalisatsiooni väljaehitamiseks ei eraldata. Seega saab piirkonna väljaarendamine toimuda üksnes vee-ettevõtja poolt, rahastatuna kinnistuomanike makstavatest liitumistasudest.

Täna on mõne elurajooni (nn Tootsi elamupiirkond) elanikel juba lokaalsed kogumissüsteemid (kogumispaagid). See toob kaasa olukorra, kus arendaja poolt kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel pole tegelikult ühtegi seaduslikku võimalust sundida kedagi liituma (seda juhul, kui kogumispaak on korrektselt paigaldatud). See on kaasa toonud olukorra, kus vee-ettevõtja pole valmis sellist riski võtma (kuna seadus ei luba teiste piirkondade arvelt uute piirkondade arendamist) ning liituvad elanikud pole samas eeldatavalt nõus teiste (liitumata) elanike tõttu suuremat liitumistasu maksma. 3.1.3. Hüüru tegevuspiirkond (AS Kovek)

Hüüru piirkond hõlmab

� Vääna jõe paremal kaldal: - enne Hüüru silda on ~25 ha pindalaga elamupiirkonda; - peale maanteesilda ~5 ha pindalaga ca 15 elamuga kinnistut; - peale maanteesilda ~150 ha pindalaga väikeelamumaad, kuhu tiheasustuspiirkonna korral mahub kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m3/d (Cm-V puurkaevu toodangu jagu).

� Vääna jõe vasakul kaldal: - enne maanteesilda aiandusühistud; - peale silda paarkümmend elamut.

Hüüru piirkonna pindala on kokku 253 ha.

Ühisveevarustuse olemasolev olukord Hüüru külla rajati ühisveevärk seoses Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga elluviimisega aastatel 2010-2012. Tänu ühisveevärgi väljaarendamisele on loodud kõigile Tallinna reoveekogumisala Hüüru asula elanikele (v.a Jõe tee piirkonna 14 kinnistut, mis ei kuulu ka Tallinna reoveekogumisalasse) võimalused liituda ühisveevärgiga. 2018.aasta osas eeldatakse, et liitunute osakaal piirkonnas jõuab loodetavasti 100%-ni. Veetöötlusjaamad, puurkaev-pumplad

Veevarustus baseerus projekti-eelselt peamiselt lokaalsetel O-Cm veekihi puurkaevudel (Tabel 3.5.).

Tabel 3.6. Puurkaevud Hüüru reoveekogumisalal enne ÜF projekti Puurkaevu asukoht (nimetus)

VAL - DAJA

Katastri ja passi number

Põhjaveekihi indeks ja kaevu sügavus

Kaevu puur. aasta

Lubatud veevõtt Q (m3/d)

Det. plan. 210 alal *

Eraisik 17093 HGO-6

O-Cm 40 m 1998


34

Det. plan. 210 alal *

Eraisik 17095 HGO-5

O-Cm 40 m 1998

Hüüru Elamud

Eraisik 9538 25/95

O-Cm 40 m 1995

AÜ Hüüru Saue vald

793 5609

O-Cm 50m 1985

Hüüru elamud2

Eraisik 1988 3760

O-Cm 28m 1973

* - detailplaneeringu nr. 210 alal 1- asub Harku valla territooriumil, kuid sobib Hüüru varustamiseks veega. 2 -kajastub ka Harku reoveekogumisala puurkaevuna

Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Hüüru külla 1 puurkaev-pumpla (veevõtt Cm-V veekihist), mille tehnilised parameetrid olid järgnevad:

Tabel 3.7. Hüüru rajatud veetöötlusjaam/puurkaev-pumpla kirjeldus

Pumpla juurde rajati 135 m3 veereservuaar. Rajatud puurkaev-pumpla osas teostati 22.10.2012. joogivee keemilised analüüsid 1) joogivee keemiline analüüs, 2) joogivee mikrobioloogiline analüüs – vastavalt analüüsidele olid näitajad normi piires. Vee kvaliteet

Vee kvaliteet on ÜF projektiga rajatud veetöötluse järgselt normidele vastav, mistõttu Hüüru veevärk kindlustab tarbijatele nõuetekohase joogivee. Tabel 3.8. Vee kvaliteet Hüüru joogivees (hüdrantidest, peale veetöötlust)

Näitaja Lubatud piirnorm

Ühik Mõõtmistulemus (hüdrant nr

217, Tamme tn Mõõtmistulemus

(hüdrant nr 215, Kalda tn Kuupäev 30.10.2012 30.10.2012 Värvus mg/l Pt 4 <2 Hägusus - NHÜ 3,1 <1,0 Lõhn lahjendus-aste 1 1 Maitse palli 1 1 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 469 513 pH 6,5-9,5 7,8 8,2 Ammoonium 0,5 mg/l 0,04 0,05 Alumiinium 0,2 mg/l 0,013 0,009 Nitrit 0,5 mg/l <0,003 <0,003 Üldraud 0,2 mg/l 0,055 0,031 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv (22°C) - PMÜ/ml 0 0

Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Tagatud

vee-

tootmine

tunnis,

m3/h

Tagatud

tõste-

kõrgus

(m)

Raua-

filter Tehnohoone

Elektri- ja

automaati-

kasüsteem

II astme

pumpade

paigaldus+

automaatika

Vee-

mahuti

olemasolu

5.00 190.00 x x x x x

Veetorustikud Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Hüüru külla ajavahemikus juuni, 2011.a. kuni oktoober, 2012.a. 8 600 m veetorustikke ja samaaegselt projektiväliselt AS Kovek poolt 900 m veetorustikke. Veetorustike kogupikkuseks Hüürus on projekti elluviimise järgselt 9,5 km. Tuletõrjeveevärk Hüüru ühisveevärk arendati välja ringsüsteemina, mis võimaldab tagada tuletõrje veevõtuks piisava veesurve. Ühiskanalisatsiooni torustikud Enne Saue valla Tallinna reoveekogumisala projekti Ühtekuuluvusfondi elluviimist Hüürus ühiskanalisatsioon puudus. Projektiga rajati ajavahemikus juuni, 2011.a. kuni oktoober, 2012.a. Hüüru külla 5 900 m isevoolset kanalisatsiooni ja 6 800 m survekanalisatsiooni (sh. 5 100 m Hüüru-Harku eelvoolutorustikku kuni AS Tallinna Vesi liitumispunktini Harkus). Samaaegselt ÜF projektiga viis AS Kovek omavahendite arvel läbi 300 m isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitustööd. Seega on hetkel asulas 6,2 km isevoolset kanalisatsiooni ja 5,9 km survekanalisatsiooni. Reovesi juhitakse survekanalisatsiooni kaudu läbi Harku Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kõikidel Hüüru küla Tallinna reoveekogumisala elanikel on projektijärgselt ehk 2014.aastaks loodud võimalused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. 2018.aastaks eeldatakse, et liitunute osakaal projektipiirkonnas jõuab ca 100%-ni. Reoveepumplad Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Hüüru küla reoveepiirkonda 6 reovee pumplat - 2 suuremat Hüüru silla lähiümbruses ja 4 väiksemat kaugemates ja madalamates punktides. Arendusmeetmed

Saue valla Tallinna RVK Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga lahendati veevarustusega ja ühiskanalisatsiooniga seotud probleemid. Hüüru piirkonna väljaarendamise hangete kogumaksumus projektieelarves oli 3,250 miljonit eurot, 2010-2011 viidi töid ellu 0,438 miljoni euro eest ning 2012.aastal 2,812 miljoni euro eest.

Hüüru küla sadeveekanalisatsioon on lahendatud kraavidega ning lähiaastatel olulisi investeeringuid ei vaja. Sadeveekanalisatsiooni edasine arendamine sõltub piirkonda uute elamurajoonide lisandumisest, mis võib tulevikus tõstatada vajaduse kompleksse sadeveekanalisatsiooni lahenduse järele. 3.1.4. Vatsla reoveekogumispiirkond

Vatsla aiandusühistute piirkonna pindala on 47 ha ning seal asub ~270 kinnistut. Põhja pool Vatsla teed paiknevad majad on Sõrve (Rannamõisa) aktiivsete lubja-kivivarudega maardla alal. Vatsla suvilate elamuteks ümber ehitamise osatähtsuseks on Vatslas üldplaneeringu kohaselt 70%.

Ühisveevärk Vatsla aiandusühistute alal ja Kadaka tee tiheasustusalal ühisveevärk puudub. Veevarustus toimub erapuurkaevude baasil (Tabel 3.7). Harjumaa


36

keskkonnateenistuse andmetel on paljud puurkaevud rajatud omavoliliselt ning nende sanitaartsoonid ei vasta nõuetele, mistõttu tuleks need puurkaevud likvideerida.

Aiandusühistud on kirjult planeeritud, lühikeste, kitsaste ja kõverate teelõikudega, kuhu ÜVK-trasside rajamise maksumus on keskmisest kõrgem. ÜVK-ga liitumist motiveeriks vaid kvaliteetne, tsentraalselt puhastatud joogivesi. Veeanalüüse veepuhastuse vajaduse hindamiseks ei ole. Harju maakonna O-Cm veekompleksi puurkaevude vee keskmine rauasisaldus on 720 µg/l (norm 200), seega vajavad rauaärastusfiltreid ka Vatsla puurkaevud.

Vatsla külas on kehtestatud detailplaneeringud 48 pereelamukrundile. Aiandusühistutele Vatsla 1, Vatsla 2, Vatsla 3 ja Vatsla 4 veevarustus eelistatult lahendada AÜ Vatsla 1 territooriumile rajatava O-Cm või Cm-V puurkaevu baasil. Reovesi kogutakse kogumismahutitesse. Detailplaneeringutest Uus-Jaani maaüksuse detailplaneering jääb väljapoole reoveekogumisala.

Tabel 3.9. Vatsla aiandusühistute olulisemad puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

Vastab nõuetel

Katastri nr

Passi nr

Põhjaveekihi indeks ja kaevu sügavus

Kaevu puurimise aasta

Kadaka tee 7, tootmismaa

erikasutusluba

20727 159-08/04

O-Cm 55m 2004

AÜ Vatsla-2 Jah 11383 9033x O-Cm 42 m 1996 AÜ Vatsla-Junor Jah 5982 8382x O-Cm 39 m 1994 Aiandusühistu Jah 14693 472 O-Cm 42 m 1998 AÜ Vatsla 2-11 Jah 16678 985 O 15 m 2003 AÜ Vatsla 5-4 Jah 20399 1088 O 18m 2004 AÜ Vatsla 3-51 Jah 21513 611 SL O 19m 2005 Tuletõrjeveevärk Olemasolevas aiandusühistute osas tuletõrje veevarustus puudub. Peatee äärde, ristumiskohta kõrgepingeliiniga tuleks rajada vähemalt 1 tuletõrje-veehoidla mahuga 2×25 m3. Teise peaks ehitama põhjapoolse ühistu sissesõidutee lõppu ristmikule, kus tuletõrjeauto saab manööverdada. Väljaspool territooriumi olev veehoidla ei kata küll oma katteraadiusega 200 m kogu aiandusühistu ala, kuid Harjumaa Päästeteenistuse seisukoha järgi on tähtis omada kasvõi veidi kaugemal, aga ligipääsetavat ja töökorras veehoidlat. Ühiskanalisatsioon Aiandusühistutes ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi kogutakse mahutitesse ja purgitakse. Ei saa välistada reovee imbumist ega immutamist. Perspektiivne vooluhulk Vatsla A/Ü piirkonnast on 100 m3/d. Arendusmeetmed Vatsla reovee puhastamiseks on otstarbekas juhtida reovesi Hüüru-Harku vahelisse survekanalisatsiooni torustikku ning sealt edasi Tallinna ühiskanalisatsiooni. Vatsla piires on vajalik reovee pumpamine, sest trassi algus on liiga tasane. Esmalt on vajalik valmis ehitada asula-sisesed kanalisatsioonitorustikud. Vatsla ühiskanalisatsiooni arendustööd on planeeritud ellu viia pikaajalises perspektiivis, kasutades võimalusel EL struktuurifondide või KIK siseriikliku veemajandusprogrammi toetust. Tabel 3.10. Vatsla reoveekogumispiirkonna arendamiseks vajalikud tööd


37

Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Kogus Maksumus (eurot)

1. O-Cm veekihi puurkaev-pumpla (PBW2) rajamine II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning 115 m3 veereservuaariga

süst. 160 000 1 160 000

2. Vatsla küla aiandusühistute piirkonna veevarustuse väljaehitamine

m 180 6 730 1 009 500

3. Reoveepumplate ehitus tk. 5 40 000 200 000 4. Vatsla küla aiandusühistute

piirkonna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine (isevoolne kanal.)

m 200 5 345 1 069 000

4. Vatsla küla aiandusühistute piirkonna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine (survekanal.)

m 160 1 730 276 800

KOKKU 2 715 300 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus. Kavandatud meetmete elluviimisel kujuneb 270 kinnistu korral maksumuseks ühele kinnistule ca 10 060 eurot, mistõttu on piirkonna täielik väljaehitamine lähitulevikus majanduslikult ebaotstarbekas, eriti arvestades Vatsla püsiasustuse iseärasusi ning sellega kaasnevat sesoonset veetarbimist.

3.2. Valingu reoveekogumisala (Valingu ja Suurekivi tegevuspiirkonnad) alla 2000 ie reoveekogumisala

Valingu külas oli 01.01.2012.a. seisuga 252 elanikku, neist ühisveevärgiga on liitunud 36 % (90 inimest) ning ühiskanalisatsiooniga 12 % (32 ie). Vastavalt menetlusjärgus ning kehtestatud detailplaneeringutele võib Valingu külla ja sellega piirnevale alale elama asuda ligikaudu 50 uut leibkonda (200 elanikku) ning tulevikus on elanike arv kuni 500 elanikku. Eeldatav veetarbimine on kuni 75 m3/d.

Ettevõtetest tegutseb Valingu RKA-l AS Valingu Mõis (~200 lüpsilehma ja 250 noorlooma). Valingu Mõisa biopuhastis puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke vee-erikasutusloa alusel. Valingu RKA põhjavesi on kaitsmata. Valingu reoveekogumisala vee-ettevõtjaks on 100% Saue vallale kuuluv AS Kovek, v.a. Valingu reoveepuhasti haldamine. Ühisveevärk

Valingu ühisveevärk on lahendatud kahe eraldi süsteemina, millest üht varustab veega nn kontor-klubi puurkaev (kat. nr 1424) ning teist nn aiandi puurkaev (kat. nr 1425). Valingu reovee kogumisalal paiknevatest puurkaevudest annab ülevaate tabel 3.9. Veevarudest Valingu veevajaduse katmisel piisab. Suurekivi 2 kinnistu (30 eramut) veevarustus on lahendatud puurkaevu (kat nr 21658) baasil.

Kontor-klubi puurkaevu lubatud aastane veevõtt on 2520 m3 (6,9 m3 ööpäevas), 2011.a. pumbati sellest kaevust 345 m3 vett (1,0 m3 ööpäevas). Aiandi puurkaevu


38

lubatud veevõtt on 5200 m3 (14,2 m3 ööpäevas), 2011.a. pumbati sellest kaevust 2774 m3 vett (7,6 m3 ööpäevas).

Joogiveetorustikke on Valingul 4,4 km, neist ca 2 km on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Tabel 3.11. Valingu küla puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

VAL- DAJA


Põhjaveekihi indeks ja kaevu sügavus


Lubatud veevõtt Q (m3/d)

Kontor-klubi HR1069

AS Kovek 1424 1482

O-Cm 75m 1965 6,9

Aiand HR1069

AS Kovek 1425 1481

O-Cm 80m 1965 10,0

Valingu noorlooma laut

AS Valingu Mõis

5014 O-Cm 83 m 1958

Valingu Farmi (Laut) HR0910

AS Valingu Mõis

5015 O 40m - 18

Valingu Kontori (garaaž-

töökoda) HR0910

AS Valingu Mõis

1379 3994

O-Cm 85m 1974 10

Uustalu karjamaa

teadmata 5016 -

O - -

Suurekivi I AS Kovek 21658 1708

O-Cm 80m 2006

Vee kvaliteet. Valingu peamistes puurkaevudes ületas piirnormi fluoriidide hulk vees (Tabel 3.12). Joogivee puhastusseadmete paigaldamise projektiga kahte asula puurkaev-pumplasse, mida kaasrahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, loodi eeldused raua (ületab normi puurkaevus nr.1424), fluoriidide (ületab normi puurkaevus nr.1425) mineraalsete lisandite sisalduse normi piiresse viimiseks asula joogivees. Projekt viidi ellu ajavahemikus mai, 2012 kuni oktoober, 2012. Tabel 3.12. Vee kvaliteet Valingu küla puurkaevudes (AS Kovek)


Ühik

(Valingu tegevuspiirkond) Valingu kontor-klubi, Sarapuu t, kat. nr 1424

(Suurekivi tegevuspiirkond) Valingu aiand, Mõisa tee, kat. nr 1425

Kuupäev 23.07.2012 15.03.2012 Värvus mg/l Pt 5 11 Hägusus - NHÜ <1,0 1,8 Lõhn lahjendus-aste 1 2 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 585 563


39

pH 6,5-9,5 7,9 7,9 Ammoonium 0,5 mg/l 0,16 0,38 Naatrium 200 mg/l 64,1 54,1 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 0,8 Üldraud 0,2 mg/l 0,056 0,435 Mangaan 0,05 mg/l <0,005 0,032 Kloriidid 250 mg/l 40 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,8 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 35 Tsüaniidid 0,05 mg/l Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid

- PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv (22°C)

- PMÜ/ml 10 0

Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Tuletõrjeveevärk Valingul on üks tuletõrjeveehoidla Pargi tänaval. Veehoidla on muldes, veevõtukaevuga. AS Valingu Mõis lauda territooriumil paiknevad tuletõrje veevõtukohad vajavad korrastamist. Valingu keskuses (Ööbiku t. kandis) puudub igasugune tuletõrjeveevarustus ja sinna on veehoidlat kiiresti vaja. Samuti on tuletõrjeveehoidlaid vaja ka Suurekivi tegevuspiirkonda. Tuletõrje veevarustus on kavas edaspidi lahendada tuletõrje-veehoidlatega. Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon Valingu külas on lahendatud kahe eraldiseisva ühiskanalisatsiooni võrgustikuna. Valingu küla keskuses on olemas isevoolne ja survekanalisatsioon, mis on juhitud puhastisse.

Suurekivi 2 kinnistu kanalisatsioon (30 eramut; Q max 13,5 m3/d) reovete puhastamiseks kasutatakse eraldiseisvaid naaberkinnistul paiknevaid biopuhastusseadmeid. Puhastatud vesi juhitakse maaparanduskraavidesse, mis suubuvad Valingu peakraavi ning sealt Keila jõkke. Reoveepuhastusseadmed Praegu on Valingul kaks reoveepuhastit – Valingu asula keskosa reovett puhastab AS Valingu Mõis valduses olev puhasti. Lisaks asula keskosa elamute reoveele puhastavad reovee puhastusseadmed ka ca 220 lüpsilehmaga ja 100 noorloomaga AS Valingu Mõis farmide reovett. Reoveepuhasti lubatud vooluhulk on 4000 m3 aastas (1000 m3 kvartalis). Kanaliseerimata reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse ära. Valingu reoveepuhasti koosneb ca 20 m3 terasmahutist ja 2 settetiigist. Hoones asuv õhupuhur kujutab endast tagurpidi töötavat vaakumpumpa. Heitvee eelvooluks on Keila jõkke suubuv kraav. Vastavalt Valingu Mõis AS´le Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR0910 (L.VV.HA-59475) on Valingu reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.13 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,0.


40

Teine reoveepuhasti on AS-le Kovek üle antud Suurekivi tegevuspiirkonna reoveepuhasti, milles puhastatakse Suurekivi elamualalt lähtuvat kanalisatsiooni (30 eramut; Q max 13,5 m3/d), milleks kasutatakse eraldiseisvaid naaberkinnistul paiknevaid biopuhastusseadmeid. Tabel 3.13 Valingu Mõis reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded Lubatud heide

Suubla Heitvesi Reostuse

näitaja kontsent. mg/l

Reostusmaht Ühik Hulk t/kv t/a

Valingu reovee-puhasti, Keila jõgi 109450

m3/a 4000 BHT7 25 0,025 0,1 m3/kv 1000 Heljum 35 0,035 0,14 m3/d - Üld N* - - -

Üld P 2,0 0,002 0,008

* Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.

Valingu keskasula reovee puhastusseadmed ja Suurekivi tegevuspiirkonna reoveepuhasti on töökorras. Valingu keskasula reoveepuhastit tuleb vooluhulkade edasisel kasvamisel kaugemas perspektiivis laiendada. Arendusmeetmed

Valingu vajab uut ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrku. Olemasolev ühisveevärgi torustik vajab renoveerimist. Vahtralehe kinnistu varustamiseks on näidatud perspektiivne 87 m pikkune liitumine Suurekivi 1 kinnistul paikneva puurkaevuga. Raja-III kinnistule on nähtud ette perspektiivne uus puurkaev. Samuti tuleb välja ehitada tuletõrjemahutid Suurekivi tegevuspiirkonda.

Metsavahi kinnistule nähakse ette sealsete planeeringualade teenindamiseks reoveepumpla ning survekanalisatsiooni trass eksisteeriva isevoolse kanalisatsiooni trassini Puiestee tänava otsas. Samuti nähakse ette reoveepumpla rajamine Kontori-klubi naabruses olevale Tombu kinnistule Kontor-klubi puurkaevu elamute ja võimalike piirkonna detailplaneeringualade liitmiseks ühiskanalisatsiooniga. Sealne reovesi juhitakse survetrassiga pikki Ööbiku tänavat eksisteerivasse isevoolsesse kanalisatsiooni Puiestee tänaval. Reovee puhastamist jätkatakse olemasolevas puhastis. Juhul, kui elanike arv oluliselt suureneb, on vajalik suurendada ka reoveepuhasti võimsust.

Arvestades Saue valla finantskohustusi ja laenuvõimet, saab eeldada, et lisaks 2012.a. tehtud investeeringule veetöötlusseadmetesse (projekti kogumaksumus 6170 eurot, omafinantseering 1975 eurot, KIK toetus 4195 eurot) viiakse Valingu reoveekogumisala investeeringud ellu perioodil 2017-2025. Tabel 3.14. Valingu ÜVK arendamiseks vajalikud tööd (2013).


Ühiku hind

Hulk Maksumus

1. Suurekivi tuletõrjemahutite ehitus süst. 40 000 1 40 000 KOKKU 40 000


41

Tabel 3.15. Valingu ÜVK arendamiseks vajalikud tööd (2017-2025). Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Hulk Maksumus

1. Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m3 Ööbiku tänaval

süst.

15 000 1 15 000

2. Joogiveetorustike rekonstrueerimine m 180 2000 360 000 3. Reoveepumplad (3 uut ja 4

rekonstrueeritavat) tk.

40 000 7 280 000

4. Valingu puurkaevu dosmaasfiltri ja liivfiltri paigaldus

kmpl 35 000 1 35 000

5. Valingu kanalisatsiooni uued survetrassid

m 160 2419 387 040

KOKKU 1 077 040 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.3. Ääsmäe reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

01.01.2012.a. seisuga elab Ääsmäel 695 inimest. Ääsmäel paiknevad põhikool, lasteaed, noortekeskus, raamatukogu jm. Ettevõtetest tegutsevad Ääsmäel Kuristu talu, Ants Pak’i Kadarbiku talu, AS Balsnack jt. Ääsmäe reoveekogumisala on Saue Vallavolikogu otsusega vee-ettevõtja AS Kovek tegevuspiirkond. Ääsmäe asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Ääsmäe reoveekogumisalal on kehtestatud ja menetlemisjärgus arvukalt detailplaneeringuid. Detailplaneeringute elluviimisel rajatakse elamispind enam kui 300 leibkonnale, lasteaed, kool jm. Arendustegevus on kulgenud piirkonnas üsna aktiivselt ning tänaseks on Kasemäe ja Kuuskmetsa elamualade reoveed (Q max = 25 m³/d) juhitud rekonstrueeritavasse Ääsmäe reoveepuhastisse. Ühisveevärk Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 90% elanikest. Soopealse O-Cm puurkaev-pumbamaja rekonstrueeriti 2002.a. kaheastmeliseks veehaardekompleksiks, kus on hüdrofoor, kompressoriga aeraator väävelvesiniku kõrvaldamiseks, rauaärastusfiltrid, puhta vee reservuaar ning sagedusmuunduriga II astme pumbad. Tabel 3.16. Ääsmäe RKA ühisveevärgiga ühendatud puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

Soopealse Oru Välja I * Välja II *

Valdaja AS Kovek

AS Kovek

AS Kovek

AS Kovek

Katastri nr 1492 1493 1574 1573 Passi nr 4497 / 1 4497 / 2 5834 5836 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm Kaevu sügavus 113 m 120 m 120 m 120 m Valmimisaasta 1978 1978 1987 1973 Lubatud veevõtt Q (m3/d)

100 20 - -


42

Lubatud veevõtt tuh. m3/a 2008-2013

36 7,3 - -

Tegelik veevõtt tuh.m3/a (2011.a.)

54,808 0,348 - -

Hinnang tehnilise seisukorra kohta

rahuldav rahuldav konserveeritud konserveeritud

* Reservkaevud Oru O-Cm puurkaev on vajanud veepuhastusseadmete paigaldamist ja tulevikus 2-astmelist veehaardesüsteemi tulenevalt suurenevast ning ebaühtlasest veetarbimisest. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil viiakse 2012.-2013.aastal ellu projekt, millega Soopealse puurkaev-pumplas paigaldatakse hädavajalik rauaärastus O-Cm veekihist lähtuvale vee vooluhulgale 10 m3/h, rekonstrueeritakse pumpla teenindushoone (20 m2) ning paigaldatakse 3 uut tuletõrjevee mahutit (a´ ca 54 m3). Vee kvaliteet Ääsmäe puurkaevude veekvaliteedist annab ülevaate tabel 3.17. Tabel 3.17. Vee kvaliteet Ääsmäe puurkaevudes.


Ühik

Soopealse, passi nr 4497/1

Oru/Karjatee puurkaev, pass nr 4497/2

Kuupäev 27.12.2007 25.02.2010 02.05.2006 24.07.2012 Värvus mg/l Pt 2 10 <2 Hägusus - NHÜ 0,35 1,3 7,1 <1 Lõhn lahjendus-aste 1 2 1 Maitse Palli 1 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 597 599 598 604 pH 6,5-9,5 7,7 8,0 8,08 7,9 Ammoonium 0,5 mg/l 0,29 0,35 0,36 0,25 Naatrium 200 mg/l 72 61 61,8 Nitritioon 0,5 mg/l <0,003 <0,003 <0,003 0,01 Nitraatioon 50 mg/l <0,45 <0,45 <0,45 <0,45 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 1,2 0,72 1,3 Üldkaredus mg-ekv/l Üldraud 0,2 mg/l 0,115 0,200 0,990 0,02 Mangaan 0,05 mg/l 0,023 0,03 0,036 0,01 Kloriidid 250 mg/l 84 74 76,4 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,88 0,78 0,91 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 3 4 3,6 3 Tsüaniidid 0,05 mg/l Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 0 0 Coli-laadsed bakterid

- PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv (22°C)

- PMÜ/ml 0 0 0 0

Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Veetorustikud


43

Ääsmäe ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 5 km. Nendest 1 km torustikke Kasemäe ja Kuuskmetsa uuselamurajoonis on uued plasttorud ja ülejäänud 4 km rekonstrueerimist vajav malmtorustik. Ca 80 % torustikust on amortiseerunud ja lekkiv. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. Ringveevõrk on veel rajamata. SA Keskkonnainvesteeringute keskus kaasrahastuse abil viiakse ajavahemikus I kvartal, 2012 kuni IV kvartal, 2013 ellu projekt, millega rekonstrueeritakse 1245 m veetorustikke ehk enam kui 30% rekonstrueerimist vajavaist veetorustikest. Tuletõrjeveevärk Ääsmäel paikneb 2 tuletõrjevee hüdranti. Lisaks sellele paikneb Ääsmäel kolm tuletõrje-veehoidlat kaheksa mahutiga. 2002.a. korrastati tuletõrje-veehoidlaid. Tuletõrje-veehoidla on vaja ehitada Ääsmäe koolimaja ette, mis lahendatakse SA Keskkonnainvesteeringute keskus kaasrahastuse abil 2013-2015 elluviidava projektiga. Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 88 % Ääsmäe elanikest. Kokku on AS-le Kovek kuuluvas kanalisatsioonisüsteemis 5 km torustikke, nendest 4 km isevoolset kanalisatsiooni ja üks km survekanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni kehvas tehnilises seisukorras torustik (3 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, 0,6 km survekanalisatsiooni) vajab ka edaspidi järk-järgulist väljavahetamist. Olemasoleva reoveetorustiku väljavahetamist alustati SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil 2013-2015 teostatava projekti raames, kui välja vahetatakse 405 m torustikke. Ääsmäel töötab kaks reoveepumplat, mille seisukord on rahuldav. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil läbiviidava projekti raames rekonstrueeritakse 2 reoveepumplat.

Ääsmäel tekkiv reovesi juhitakse Ääsmäe reoveepuhastisse, kus kasutatakse madala koormusega aktiivmuda kestusaereerimise menetlust ning mis on ette nähtud vooluhulgale kuni 250m3/d. Reoveepuhasti koosneb rahustuskaevust, liivapüünisest, aktiivmudaseadest (tüüp MRP/PRP-100) ning biotiikidest. Puhastikompleks on amortiseerunud, kuid renoveeritav.

Reoveepuhasti suublaks on Maidla jõgi. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5.

2011.a. oli aastane vooluhulk 28 443 m3, keskmine ööpäevane vooluhulk oli 2011.a. seega ligikaudu 78 m3. Vastavalt AS-le Kovek Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR106 (L.VV.HA-183003) on Ääsmäe reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.18 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.


44

Tabel 3.18. Ääsmäe reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded

Lubatud heide


Näitaja kontsent. mg/l


Ääsmäe reovee-puhasti, Maidla jõgi 1098300

m3/a 25200 BHT7 15 0,095 0,38 m3/kv 6300 Heljum 25 0,158 0,632 m3/d - Üld N* - - - Üld P 1,5 0,0095 0,038 Naftasaadused 1,0 0,0063 0,0252 Fenoolid 0,1 0,0006 0,0024

* Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Allikas: AS Kovek vee-erikasutusluba

Tabel 3.19. Ääsmäe reoveepuhasti biotiigi väljavoolu mõõtmistulemused

Mõõtmisaeg

Komponent Ühik

26.02.2010 Kontsentratsioon

mg/l


mg/l


mg/l BHT7 mgO2/l 29 11 14

Hõljuvaine mg/l 30 6,7 13 ÜldP mg/l P 3,53 2,13 2,29 UldN mg/l N 50 40 5,2

Lenduvad fenoolid mg/l 0,007 0,007 <0,005 Naftasaadused mg/l 1,2 0,3 <0,3


Tulemustest on näha, et heitvee parameetritest on ületanud enamike mõõtmiste näitajates norme üldfosfori mõõdetud kontsentratsioon. Normi ületamine varasemalt üldfosfori osas on põhjustatud sellest, et Ääsmäe reoveepuhastil puudub mudakäitlus ning fosforiärastamine. Proovide näitajad biokeemilise hapnikutarviduse osas on samuti olnud mitmes kvartalis kas piirnormi lähedal või üle selle. Naftasaaduste ja fenoolide kontsentratsioon reovees, mis varasemalt on olnud probleemiks, muutus normidele vastavaks peale Ääsmäe katlamaja tegevuse ümberkorraldamist. 2011.a juulis teostati Ääsmäe reoveepuhasti olukorra hindamiseks puhastisse siseneva ning puhasti ja biotiigi väljavoolu keemilised analüüsid (Tabel 3.20). Tabel 3.20. Ääsmäe reoveepuhastisse siseneva reovee ning reoveepuhasti ning biotiigi väljavoolu keemiliste analüüside tulemused

Proovid võetud Komponent Puhastisse sisenev Puhastist väljuv Biotiigist väljuv

pH 7,4 7,1 7,3Heljum (mg/l) 430 13 4,0

BHT7 (mg O2/l) 310 8,0 4,2Uldlämmastik (mg/l N) 49 18 9,7

Üldfosfor (mg/l P) 12,2 2,75 4,1Lenduvad fenoolid

(mg/l) 0,003 0,007 0,005

Naftasaadused (mg/l) <0,3 0,3 <0,3Allikas: Tervisekaitseinspektsiooni Kesklaboriproovivõtu tulemused.


45

Ka antud analüüs tõendas üldfosfori ülenormatiivset sisaldust puhastist väljuvas reovees. Lisaks sellele selgus, et fosforiühendite sisaldus biotiigis tõusis, peegeldades biotiigi olukorra halvenemist. Arendusmeetmed

Arendusmeetmed võib Ääsmäe reoveekogumisalal jagada kolmeks 1) I etapis ehk 2013 juba rahastatud KIK projektiga elluviidavad arendustegevused, 2) II etapis elluviidavad tegevused perioodil 2013-2016, 3) pikaajalised investeerimistegevused eeldatavalt perioodil 2017-2024.

1. 2012-2013 projektiga elluviidavad I etapi tegevused

• Reoveepuhasti rekonstrueerimine. Kõik olemasolevad Ääsmäe reoveepuhasti konstruktsioonid tuleb kas rekonstrueerida ja asendada. Nõuetekohase puhastusefekti saavutamiseks on vaja puhasti mahtu suurendada ning ehitada täiendavad konstruktsioonid ja mahutid. Peamised vajalikud tööd hõlmavad: - Lammutatakse olemasolev voolurahusti, rajatakse uus; - Paigaldatakse uus mehaanilise võre; - Paigaldatakse uus liivapüünis; - Rekonstrueeritakse eelsetiti; - Rekonstrueeritakse anaeroobne kamber; - Paigaldatakse uued õhustussüsteemi seadmed; - Rajatakse aeroobne kamber; - Rajatakse uus järelsetiti ning siibrikaev mudaärastuseks; - Fosfori- ja lämmastikueraldi paigaldamine; - Mudatihendaja paigaldamine (praegu puudub, paigaldatakse

olemasolevasse tehnohoonesse); - Muda tahendus- ja kompostimisväljaku ehitamine; - biotiikide puhastamine - Teenindushoone renoveeritakse, paigaldatakse uus automaatika, küte,

ventilatsioon ning sisekanalisatsioon; - Rajatakse territooriumi piirded ning haljastus jm.

Puhastisse pumbatakse reovesi 300-400 m kaugusel asuvast ülepumplast. Koos puhasti renoveerimisega tuleb ümber häälestada ka ülepumpla (vooluhulk, pumpamissagedus). Reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuseks kujunes 2012.a toimunud hanke tulemusena 479 886 eurot.

Reoveepumplate rekonstrueerimise raames viiakse I etapis läbi ühe reoveepumpla (Soovälja) rekonstrueerimine. Torustike rekonstrueerimise raames viiakse I etapis läbi 1245 m veetorustike rekonstrueerimine ning 405 m reoveetorustike rekonstrueerimine (nendest 160 m eraldi kaevises ja 245 m ühiskaevises, kusjuures tegemist oli survekanalisatsioonitorustikuga).

Joogiveekvaliteedi parendamistegevuste raames viiakse I etapis läbi Soopealse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, sh veetöötusseadmete paigaldus ning 3 uue tuletõrjevee mahuti paigaldus.

Algselt olid KIK-i poolt rahastatud I etapi projekti tööde mahud suuremad, kuid ühikhindade tõusu tõttu kärbiti tööde mahtu

I etapi projekti eelarveks kujunes 949 000 eurot, millest KIK toetus moodustab 746 883 eurot ja 202 117 eurot Saue valla eelarvest kaetav omafinantseering.


46

2. II etapis elluviidavad tegevused perioodil 2013-2016

Teise etapi tööde elluviimise maht tuleneb esiteks asjaolust, et I etapi algne tööde maht vähenes oluliselt, mistõttu tuleb väljajäänud tegevused ellu viia II etapis. Lisanduvate töödena on arvestatud asula teise põhipuurkaev-pumpla ehk Oru pumpla rekonstrueerimisega ning torustike rekonstrueerimistööde jätkamisega mahus, mida võimaldaks vallaeelarve (eeldusel, et II etapi tööd viiakse ellu KIK veemajandusprogrammi kaasrahastusel ning omafinantseeringumääraks on 20%). Vallaeelarve eraldatud vahendid Ääsmäe reoveekogumisala arendamiseks perioodil 2012-2016 on kokku 0,5 miljonit eurot. Kuna I etapi tööde omafinantseerimisele kulub 202 117 eurot, on võimalik II etapi töid maksimaalselt planeerida praeguste ühikhindade juures rahalises mahus 1 489 415 eurot - seda eeldusel, et tööd viiakse ellu KIKi veemajandusprogrammi toetuse (80% eelarvest) kaasabil. Samas on tööd mõistlik planeerida maksimumist väiksemas mahus, kuna ühikhinnad on perioodil, millal II etapi hanked läbi viiakse – s.o 2014.aastal, praegustest ühikhindadest eeldatavalt kõrgemad. II etapis on kavas luua ka liitumisvõiamlused Tamme ja Lepasalu tänavate kinnistutele.

Vajadusel (KIK toetus limiiti arvestades) on vaja II etapp omakorda jagada kaheks iseseisvaks etapiks ja taotleda raha mõlema etapi peale eraldi.

3. Pikema perspektiivi arendustöödena (2017-2025) on Ääsmäe asulas planeeritud reoveekogumisala ühiskanalisatsioonist väljajäänud kinnistutele liitumisvõimaluse loomine Kasemäe teel (4 kinnistut) ning Hageri teel (10 kinnistut). Kuna Hageri tee osadel kinnistutel puudub ka ühisveevärk, on perspektiivis kavas ÜVK süsteemi laiendamine vastavasse piirkonda. Tabel 3.21. Ääsmäe reoveekogumisala arendamisplaan I etapp (2012-2013) Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Kogus

Maksumus (eurodes)

1. Soopealse puurkaev-pumpla (kat.nr. 1492) rekonstrueerimine veepuhastusseadmete, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaaridega (3*45 m3)

süst. 133 632

1 133 632

2. Ääsmäe joogiveetorustike rekonstrueerimine

m 183 1245 227 904,6

3. Ääsmäe biopuhasti rekonstrueerimine ning fosfori- ja lämmastikueraldi paigaldamine

kmpl 479 886 1 479 886

4. Kanalisatsioonitorustike (survekanalisatsioon) rekonstrueerimine

m 160 405 64 685,4

5. Reoveepumpla rekonstrueerimine kmpl 42 892 1 42 892 KOKKU 949 000 Märkus: tööde maksumused tulenevad hanke käigus saadud ühikuhindadest Tabel 3.22. Ääsmäe reoveekogumisala arendamisplaan II etapp (2013-2016) Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Kogus

Maksumus (eurodes)

1. Oru puurkaevu (kat.nr. 1493) kmpl 50 000 1 50 000


47

rauaärastusfiltrite paigaldus, II astme veepumpla paigaldamine

4. Ääsmäe joogiveetorustike rekonstrueerimine ja ehitus II etapp

m 180 2750 495 000

3. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja ehitus II etapp

m 200 3000 600 000

4. Survekanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja ehitus II etapp

m 160 200 32 000

5. Reoveepumpla rekonstrueerimine kmpl 40 000 1 40 000 KOKKU 1 217 000 Tabel 3.23. Ääsmäe reoveekogumisala arendamisplaan III etapp (2017-2025) Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Kogus

Maksumus

1. Uute veetorustike ehitus Hageri tee kinnistute ühendamiseks

m 180 500 90 000

2. Uute survekanalisatsioonitorustike ehitus Kasemäe tee ja Hageri tee kinnistute kanaliseerimiseks

m 160 700 112 000

3. Uute isevoolsete kanalisatsiooni-torustike ehitus Kasemäe tee ja Hageri tee kinnistute kanaliseerimiseks

m 200 1000 200 000

4. Hageri tee kanaliseerimiseks reoveepumplate rajamine

kompl. 40 000 2 80 000

KOKKU 482 000

3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Laabi reoveekogumisala paikneb Hüüru ja Vatsla küladest põhjapool, Saue ja Harku valla piiril. Üldplaneeringu kohaselt on piirkond tööstusala. Alal paiknevad eeskätt peamiselt ehitus- ja muud tööstusettevõtted. Reovee kogumisala põhjavesi on kaitsmata. Ühisveevärk

EE Betoonelement AS-il on 55m sügavune puurkaev katastri nr. 11582 (puuritud 1987. a). Pump on paigaldatud 32 m sügavusele. Kahevalentse raua sisaldus oli 300, kolmevalentse 90, kokku 390 µg/l. Veetarbimine on 80 m3/d. Puurkaevu vesi on ette nähtud tehniliseks otstarbeks. OÜ Janere rendib lõunaterritooriumil teistele firmadele lao- ja tootmispindu. Vett saadakse väravamajja 32 m sügavusest puurkaevust katastri numbriga 17649, pass I-240. Lõunaosas, maantee pool on AS Hüüru Suurtalu Laabi farmi O-Cm puurkaev kat. 826 (pass 2841). Sügavus 52 m (1970). Mõlema puurkaevu vesi sisaldab ülenormatiivselt rauda.

Tuletõrje veevärk Laabi piirkonna põhja- kui lõunaosas on kasutuskõlblikud tuletõrjeveehoidlad. Ühiskanalisatsioon Laabi reovee kogumisala reovesi koguneb mahutitesse ja veetakse välja. EE Betoonelement AS-l on 25 m3 kogumiskaev, mida tühjendatakse pea iga päev. OÜ


48

Janere kogumiskaevu tühjendatakse 10 m3 paakautoga iga nädal. Lõunaterritooriumil paiknevatel rentnikel veevarustus ja kanalisatsioon praktiliselt puudub. Reoveekogumisala arenguperspektiiv Otsa ja Serva kinnistute detailplaneeringu alusel on 5,63 ha jagatud 10 krundiks järgmiselt: 5 äri (50%)- ja tootmismaa (50%) segasihtotstarbega krunti, 1 tootmismaa krunt (alajaam), 3 liiklusmaa krunti, 1 üld- (90%) ja tootmismaa (10%) segasihtotstarbega krunti. Lisaks sellele sätestab Madise kinnistu detailplaneering ehitusõiguse ärihoone püstitamiseks ning mitmed äri- ning tootmishoonetega seotud detailplaneeringud on olnud menetluses (Romola, Rumpek, Rumpek 1 ja 2 ning Kontori maaüksused, Antsu I, Antsu III, Antsu VI ja Laabi 1 kinnistud, Rehaka kinnistu detailplaneering) ning osad neist on kinnitatud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmed

Ühisveevärk on kavandatud lahendada Otsa detailplaneeringualale rajatava uue Cm-V puurkaevuga, mille veeandvuseks on planeeritud vähemalt 200 m3/d. Puurkaevust tuleva veega on võimalik lahendada ka Harku valla territooriumile jääva Raja Keskuse ja Tammi tee tööstusala veevajadus. Reovee ärajuhtimise osas on Laabi reoveekogumisalal võimalikud kaks lahendust. Esimese variandi kohaselt suunatakse reovesi Paldiski mnt. äärde Hüüru-Harku survekanalisatsioonitrassi. Vastav võimalus on ära näidatud ka reoveekogumisala kaardil. Teise variandi kohaselt suunatakse reovesi Saue ja Harku valla haldusterritooriumite piirile on planeeritud ühenduspunkt kahe vee-ettevõtja vahel, kus hakatakse mõõtma Harku valda minevat tarbevee kogust ning Saue vallast lähtuva heitvee kogust. Juhul, kui Harku ja Saue vald sõlmivad halduslepinguga kokkuleppe piirkonnale ühise vee-ettevõtja määramises, siis on võimalik vee-ettevõtja tegevust reoveekogumisalal lihtsustada. Reovesi juhitakse kahe valla piiril asuvast liitumispunktist edasi Harku valda, Tabasalus asuvasse liitumispunkti. Harku vallas paiknevate reoveetrasside täpne asukoht on Laabi reoveekogumisala kaardil tähistatud vaid indikatiivselt punktiirjoonega. Mõlemad variandid on seega ÜVK arengukava kohased lahendused reovee ärajuhtimiseks.

Ühisveevärgi väljaarendamisel uue puurkaevu baasil planeeritakse seni kasutatavate puurkaevude sulgemist. Tabel 3.24. Laabi reoveekogumisala väljaarendamiseks vajalikud investeeringud. Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Cm-V veekihi puurkaev-pumpla (PBW 1) rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaariga

250 000 1 kmpl 250 000

Joogiveetorustike ehitamine 180 3100 m 558 000 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitus 200 2136 m 427 200 Survekanalisatsiooni ehitus 160 849 m 135 840 Kolme reoveepumpla rajamine 40 000 3 tk 120 000 KOKKU 1 491 040 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.


49

Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.

3.5. Kiia reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Kiia reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata. Kiia külas elab 01.01.2012.a. seisuga 217 elanikku. Perspektiivne elanike arv on 300 ning veetarbimine 36 m3/d.

Kiia külas ja Vääna-Postil on kokku seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (katastri nr 5017, 17536, 18716, 21389, 22283, 23641 ja 30422), mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud. Kiia reoveekogumisalal on vee-ettevõtjaks AS Kovek, kellele kuuluvad piirkonna ÜVK rajatised. Ühisveevärk Kiial on kaks ühisveevärgi puurkaev-pumplat (Tabel 3.22). Veevõtt toimub puurkaevust nr.618, puurkaev nr.673 on varus. Veetootmine 2012. aasta I-III kvartalis oli puurkaev-pumpla nr.618 osas 5 530 m3 ning varupuurkaevust vett ei pumbatud. Tabel 3.25. Kiia ühisveevärgiga ühendatud puurkaev-pumplad Puurkaevu asukoht (nimetus)

VAL- DAJA




Kindlus II Loa kood HA-124-II

AS Kovek

673 5856

O-Cm 74 m 1987

Vääna-Posti farm

AS Kovek

618 1677

O-Cm 92m 1966

Veetorni vertikaalsed veetorud on uuendatud ning need on plastist. Veefront on 45...55 m sügavusel. Joogivee kvaliteet Piirkonnale on iseloomulik lubatust suurem joogivee rauasisaldus. Vastavalt kontrollkavale võtab AS Kovek perioodiliselt joogivee analüüse, mille järgi ületab Kiia joogivee rauasisaldus lubatut. Raud sadestub veetorustikus ja vee liikumiskiiruse muudatused tekitavad vees nähtavat rauasadet, mis põhjustab tarbijate kaebusi ning võib rikkuda kodumasinaid.

Tabel 3.26. Joogivee keemiline analüüs (puurkaevud nr.673 ja nr.618) Näitaja Norm Ühik Kaev nr 673 Kaev nr 618 24.07.2012 18.03.2012 Värvus mg/l Pt 6 6 Hägusus - NHÜ <1,0 <1,0 Lõhn lahjendus-aste 2 4 Maitse palli 2 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 450 476 pH 6,5-9,5 pH ühik 7,9 8,0 Ammoonium 0,5 mg/l 0,23 0,2 Nitritioon 0,5 mg/l <0,003 Nitraatioon 50 mg/l <0,45


50

Üldraud 200 µg/l 250 230 Mangaan 50 µg/l 33 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,98 0,87 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Tabel 3.27. Joogivee mikrobioloogiline analüüs (puurkaevud nr.673 ja nr.618) Näitaja Norm Ühik Kaev nr 673 Kaev nr 24.07.2012 18.03.2012 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid

- PMÜ/100ml 0 0

Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Tulenevalt asjaolust, et rauasisaldus on olnud reeglina üle normi ja mangaani ning fluoriidide sisaldus piirnormidele lähedane, viidi 2012.a. ellu projekt, millega paigaldati puurkaevudele nr 673 ja nr 618 veetöötlusseadmed. Veetorustik

Veetorustikke on Kiia asulas kokku 2100 m. Veetorustikud on tehniliselt vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Samas on veetorustikuga kaetud asula tiheasustuspiirkond ning torustike katvuse laiendamiseks puudub vajadus. Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustus on lahendatud veehoidlate baasil. Üks kahemahutiline veehoidla on kaupluse ees, teine töökoja juures. Ka 30 m3 veetornist ja kauplusehoone tagaseinast tuletõrjekraanist saab vett. Ühiskanalisatsioon Kiial on oma reovee kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti. Ida pool Keila-Joa teed on 2 reoveepumplat. Nende survetorud ühtivad ja reovesi pumbatakse üle tee ja Kiia keskusest mööda ning sealt voolab reovesi isevoolselt reoveepuhastisse.

Reoveetorustik

Reoveetorustikke on Kiia asulas kokku 3600 m, sellest isevoolset kanalisatsiooni 3,0 km ja survetorustikku 0,6 km. Reoveetorustikud on tehniliselt vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud asula tiheasustuspiirkond ning torustike laiendamiseks puudub vajadus.

Reoveepuhasti

Reoveepuhastiks on Kiial kestusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO-50, mille põhinäitajad on toodud tabelis 3.28. Puhastid on terasest monoplokk-konstruktsiooniga (õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki). Seadmete korrodeerumisest tulenevalt on arvestatud nende toimimisajaks 15-20 aastat, maksimalselt 25 aastat (heade tingimuste korral). Lisaks reoveepuhastile on kasutuses 4 biotiiki ning kogumistiik enne suublat.

Tabel 3.28. BIO-50 tüüpi reoveepuhastite põhinäitajad.

Seade Tehnoloogilised näitajad

Hüdrauli-line

Mahu-koormus Reostuskoormus Elektriline võimsus Õhustus-

viis


51

koormus m3/d

g BHT5/m3

kg BHT5/d ie instal.kW tarb. kW

BIO-50 40-75 180-400 10-22 190-400 97 57 õhupuhur

Andmed: A.Kuusik, Reoveeväikepuhastid Eestis. 1995

Vastavalt vee-erikasutusloale on Kiia reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.29 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5.

Tabel 3.29. Kiia reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded

Lubatud veeheide


näitaja kontsent. mg/l


Kiia reovee-puhasti, Keila jõgi 109450

m3/a 20 000 BHT7 25 0,1 0,4 m3/kv 4 000 Heljum 35 0,14 0,56 m3/d - Üld N* - - - Üld P 2,0 0,008 0,032 Fenoolid 0,1 0,0004 0,0012 Naftatooted 1,0 0,004 0,016

* Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.

Enamus algselt puhastisse tulevast reoveest pärines veiselaudast. Praeguseks hetkeks on lauda kasutamine lõpetatud, mille tulemusena on reostuskoormus langenud hinnanguliselt enam kui kolm korda võrreldes eelnevaga.

Mõõtmistulemused (24.07.2012) biotiike läbinud puhastatud heitvee osas on esitatud tabelis 3.30.

Tabel 3.30. Kiia reoveepuhasti biotiikide väljavoolu tulemused (24.07.2012)

Näitaja Ühik Tulemus Meetod

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) mgO2/l 7,4 ISO 5815-1:2003

Heljum mg/l 23 EVS-EN 872:2005

Üldlämmastik mg/l 5,8 EVS-EN ISO 11905-1:2003

Üldfosfor mg/l 3,07 EVS-EN ISO 6878:2004

Naftasaadused mg/l 1,0 STJ V22

Suurimaks probleemiks on ülenormatiivne fosforisisaldus puhastist väljuvas heitvees. Reoveepuhasti puudusteks on ka seadmete suur elektrikulu ning asjaolu, et puhasti ei käivitu voolukatkestuse järgselt ise uuesti. Reoveepuhasti rekonstrueerimise projekt käesoleval ajal puudub.


52

Arendusmeetmed

Arvestades probleeme joogivee kvaliteediga, valmistas AS Kovek 2012.a. alguses ette taotluse Kiia kahte põhipuurkaev-pumplasse joogiveetöötluse paigaldamiseks. Projekt viidi ellu 2013.aasta I kvartali lõpuks.

Vastavalt Saue valla üldarengukava eelarvestrateegiale on planeeritud eraldada Kiia ÜVK arendustöödeks 2014.aastaks 100 000 eurot. Arvestedes Kiia reoveekogumisala tööde prioriteetsust, aga ka võimalust kasutada nimetatud summat KIK veemajandusprogrammi omaosaluseks, on planeeritud 2014.aasta jooksul Kiia reoveepuhasti rekonstrueerimine, halvimas seisukorras veetorustike (500 m) ja reoveetorustike (500 m) ning asula kahe reoveepumpla rekonstrueerimine.

Tööd, mida ei ole võimalik ellu viia eelarvevahendite limiteerituse tõttu 2014.aastal, on planeeritud perioodi 2017-2025. Tabel 3.31. Kiia reoveekogumisala arendusmeetmed (2012) Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Puurkaev-pumpla joogivee puhastusseadme hankimine ja paigaldus

4 500 2 kmpl 9 000

KOKKU 9 000 Tabel 3.32 Kiia reoveekogumisala arendusmeetmed (2014-2016) Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Reoveepuhasti rekonstrueerimine 180 000 1 kmpl 180 000 Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 500 m 90 000 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. 200 500 m 100 000 Kahe reoveepumpla rekonstrueerimine 40 000 2 tk 80 000 KOKKU 450 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus. Tabel 3.33 Kiia reoveekogumisala arendusmeetmed (2017-2025) Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Joogiveetorustiku rekonstrueerimine maksimaalselt 1,6 km ulatuses

180 1600 m 288 000

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. maksimaalselt 2,5 km ulatuses

200 2500 m 500 000

Survekanalisatsioonitorustiku rek. maksimaalselt 0,6 km ulatuses

160 600 m 96 000

KOKKU 884 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus

3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)


53

Uus-Alliku reovee kogumisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas. Lähemas perspektiivis on piirkonnas elanikke 200 ja maksimaalne veetarbimine 30 m3/d. Ühisveevärk piirkonnas tervikuna puudub, erandiks on ainult Klaokse arendusala ja Karutiigi elurajoon. Klaokse maaüksusel asub O-Cm veekihi puurkaev (katastri nr 15699, passi nr 1311), mis on puuritud 2001.a. Puurkaevu sügavus on 70m. Puurkaevu arvestuskaardil on kirjas, et lubjamoreen algab 30 cm ja lubjakivi 1 m sügavusel. Kinnistu veetorustik on paigaldatud paekihi peale ja külmub talviti. Vee rauasisaldus on suur: 1020 µg/l, mis ületab normi enam kui 5-kordselt. Puurkaevule on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid. Puurkaevuga saab ühendada lähiümbruses asuvaid naaberkinnistuid, mille kohta detailplaneeringud on juba algatatud. Tuletõrjeveevärk on käesoleval ajal lahendamata. Tuletõrjeveevärk on plaanis lahendada tuletõrje veehoidlate baasil. Ühiskanalisatsioon puudub. Palkmajagrupi eramutel on kogumispaagid, vaid kahel maanteest kaugemal majal on paigaldatud ühine AS Hilaris väikepuhasti. Karutiigi elurajooni eramutel on kogumispaagid. Arendusmeetmed Ühiskanalisatsioon: Uus-Alliku reoveekogumisala reovee puhastamine on majanduslikult otstarbekas lahendada läbi reovee kanaliseerimise Kotka tee - Kalda t. kollektorisse ning sealtkaudu AS Tallinna Vesi Paljassaare puhastisse. Ühisveevarustus: Piirkonna veevarustuse tagamiseks on tarvis rajada uutele detailplaneeringualadele täiendavaid veehaardeid. Konkreetsemalt tuleb uus veehaare planeerida Juhkomäe 5 detailplaneeringualale, mille veevarustuspiirkonnaks on kogu detailplaneeringulala ning tulevikus ka alast lõunasse jäävad võimalikud arendusalad. Nii Kalokse kui Karutiigi elurajooni puurkaevudele on vajalik paigaldada veepuhastusseadmed. Piirkonna ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamise põhjendus tuleneb vajadusest tagada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta põhjavett ning tagada nõuetekohane kanalisatsiooniteenus tiheasustusala tulevastele elanikele. Täna on mitme piirkonna (nn Karutiigi elurajoon, Klaokse nn palkmajade elamupiirkond) elanikel juba lokaalsed kogumissüsteemid (kogumispaagid). See toob kaasa olukorra, kus arendaja poolt kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel pole tegelikult ühtegi seaduslikku võimalust sundida kedagi liituma (seda juhul, kui kogumispaak on korrektselt paigaldatud). See on kaasa toonud olukorra, kus vee-ettevõtja pole valmis sellist riski võtma (kuna seadus ei luba teiste piirkondade arvelt uute piirkondade arendamist) ning liituvad elanikud pole samas eeldatavalt nõus teiste (liitumata) elanike tõttu suuremat liitumistasu maksma. Uus-Alliku ÜVK väljaaehitamist finantseeritakse arendajate vahenditest, kes kavandavad piirkonnas uusi elamurajoone. Arvestades piirkonnas pidurdunud arendustegevust ja eelnevalt toodud probleemi ei ole nimetatud arendustööde läbiviimine lähiaastatel majanduslikult otstarbekas.


54

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisega kaasneb eeldatavalt detailplaneeringu koostamise või üldplaneeringu muutmise vajadus, lähtuvalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatust. Nimelt saab uute tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist veekogu ehituskeeluvööndisse kavandada üksnes juhul, kui need rajatised kajastuvad kehtestatud detail- või üldplaneeringus. Piirkonna väljaarendamine eeldab Vääna jõe ehituskeeluvööndisse ÜVK-rajatiste rajamist. Tabel 3.34. Uus-Alliku reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Kogus Ühiku

hind Maksumus (eurot)

1. Uus-Alliku joogiveetorustiku väljaehitamine, Ø 110 mm

888 180 159 840

2. Uus-Alliku survekanalisatsiooni trassi väljaehitamine, Ø 200 mm

1 782 200 356 400

3. Uus-Alliku isevoolse kanalisatsiooni trassi väljaehitamine, Ø 200 mm

874 200 174 800

4. Reoveepumplad reovee pumpamiseks Kotka tee - Kalda t. kollektorisse

5 40 000 200 000

5. Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m3 1 18 000 18 000 KOKKU 909 040 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Reoveekogumisala on piiritletud Alliku keskusega, Alliku küla põhjapoolne osa kuulub Tallinna reoveekogumisala koosseisu. Alliku reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitunud 82 inimest. Alliku reoveekogumisala perspektiivne elanike arv on 200. Alal on väikeelamuid, korruselamuid, tootmishooneid, planeeritud on ka ärimaa. Prognoositav veetarbimine on 40 m3/d. Reoveekogumisalal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Reoveekogumisalal asuvad 2 puurkaevu, mis on toodud tabelis 3.27. Ettevõtetest tegutsevad Alliku reoveekogumisalal AS Alliku OS, Steri AS, OÜ Roadservice, OÜ Eritex. Alliku OS on kinnitatud vee-ettevõtjaks Alliku küla Kurvi tootmiskompleksi planeeringualal. Lisaks kuuluvad AS-le Alliku OS ühisveevärki varustav puurkaev ning ühisveevärgi trassid. Ühisveevärk Tabel 3.35. Alliku reoveekogumisalal ja läheduses asuvad puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

Alliku keskus HR0966

Alliku elamud (vana koolimaja)

Valdaja AS Alliku OS AS Kovek Katastri nr 821 767 Passi nr 2020 3996 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm


55

Kaevu sügavus 80 m 85 Valmimisaasta 1967 1975 Lubatud veevõtt tuh.m3/a 2003-2008 2,52 Tegelik veevõtt tuh.m3/a 0,73 Lubatud veevõtt Q (m3/d) 17 7 Tegelik veevõtt 2007.a. (m3/d) 2 Vee kvaliteediprobleemid Joogivesi ei vasta

raua sisalduse osas nõuetele.*

* - andmed pärinevad vee-erikasutusloa HR0966 tingimustest.

Seoses Alliku tööstusala edasise arenguga võib osutuda vajalikuks täiendavate veeallikate kasutuselevõtt.

Tuletõrjeveevärk Keskuses on vana veetorn, tuletõrje-veehoidlad puuduvad. Veetorni lähedusse oleks vaja esialgu vähemalt ühte tuletõrje-veehoidlat.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon puudub.

Arendusmeetmed Alliku reoveekogumisala väljaarendamisel on põhiliseks eesmärgiks ühiskanalisatsiooni rajamine ning nõuetekohase reoveekäitluse tagamine. Alale on planeeritud ka ühe ühisveevärgi puurkaevu rajamine arendajate poolt.

Reoveekäitluse alternatiividena analüüsiti 2 varianti: juhtida reovesi kas võimalikku Alliku-Kotka tee-Tallinna Kalda t. reovee kollektorisse või Alliku-Vanamõisa-Saue kollektorisse. Majanduslikult ja tehniliselt otstarbekamaks osutus Alliku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooni ühendamine Saue-Vanamõisa reoveekogumisala kanalisatsiooniga, võimaldamaks Alliku reovee juhtimist Saue linna. Tulenevalt Saue Vanamõisa reoveekogumisala väljaehitamisest 2012.aastal on reaalne ka Alliku reoveekogumisala väljaarendamine sellele järgneval perioodil. Tabel 3.36. Alliku ÜVK arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind

Hulk Maksumus (eurot)

1. Puurkaev-pumpla rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga

süst. 250 000 1 250 000

2. Alliku joogiveetorustike väljaehitamine m 180 1 651 297 180 3. Alliku ühiskanalisatsiooni väljaehitus

(isevoolse kanalisatsiooni torustik) m 200 1525 305 000

Alliku ühiskanalisatsiooni väljaehitus (survekanalisatsioonitorustik)

m 160 439 70 240

4. Pumpla reovee pumpamiseks Saue-Vanamõisa ühiskanalisatsiooni

tk.

40 000 1 40 000

5. Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m3 süst. 32 000 1 32 000 KOKKU 994 420 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.


56

Arendusmeetmeid rahastavad piirkonna väljaarendamisest huvitatud arendajad. Kuna elamupiirkonna näol on tegemist nn „vana elamupiirkonnaga“ siis on siin võimalik kasutada ka KIK vastavate meetmete raha.

3.9. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala)

Saue-Vanamõisa reoveekogumisalana mõistetakse Keskkonnaministeeriumi poolt määratud Saue reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala) Saue valla haldusterritooriumile jäävat osa ehk aastakümnetega väljakujunenud Vanamõisa küla. Vanamõisa küla ümbritsevad uuselamupiirkonnad asuvad juba teistel reoveekogumisaladel. Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunist 2011 kinnitati Vanamõisa tegevuspiirkonnas (mis hõlmab ka Saue-Vanamõisa reoveekogumisala) vee-ettevõtjaks AS Kovek. Saue –Vanamõisa reoveekogumisalal elab hinnanguliselt 2012.a. seisuga 333 inimest ja sisuliselt on tänaseks kogu piirkonna ühisveevärk ja -kanalisatsioon välja ehitatud. Veetöötlusjaamad. Puurkaev-pumplad

Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal oli enne Ühtekuuluvusfondi projekti elluviimist kolm puurkaevu (katastri nr 801, 8294 ja 14562). Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Saue-Vanamõisa reoveepiirkonda ajavahemikus 2010.a. kuni 2013.a. 1 uus puurkaev-pumpla veetöötlusjaamaga (koos II astme pumpla veetöötlusseadmete, automaatika ning nõuetele vastavas mahus veereservuaaride paigaldamisega) ning 2 uut puurkaevu (kat.nr. 50412 ja kat.nr. 50551).

Paigaldatud veetöötlusseadmetest on veetöötlusjaama olulisimad komponendid:

1. Rauaeraldusfilter jõudlusega 7 m3/h, maksimaalse filtreerimiskiirusega 7,37 m/h ning läbimõõduga 1100 mm.

2. Injektoriga aeratsioonisüsteem filtri jõudlusega 7 m3/h;

3. Kemikaali doseerimissüsteem.

Koos II astme pumpla karakteristikutega on rajatise parameetrid kirjeldatud tabelis 3.37.

Tabel. 3.37. Rajatud veetöötlusjaama ja puurkaev-pumpla põhinäitajad

Veemahutitena rajati 2 paralleelset töödeldud vee reservuaari a´ 30 m3. Joogivee kvaliteet

Saue-Vanamõisa reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Piirkonna puurkaevudest pumbatava vee rauasisaldus oli väga kõrge ja ületas mitmekordselt piirnormi 2011.a. võetud proovide osas ehk vahetult peale rajamist (vt. tabel 3.38). 2012.aasta 8.juunil puurkaevust nr.50551 võetud rauasisalduse mõõteproovi tulemus näitas, et puurkaevust võetud vee rauasisaldus oli samuti kergelt

Tagatud

vee-

tootmine

tunnis,

m3/h

Tagatud

tõste-

kõrgus

(m)

Veetöötlus-

seadmed

(sh.raua-

filter)

Tehnohoone

Elektri- ja

automaati-

kasüsteem

II astme

pumpade

paigaldus+

automaatika

Vee-

mahuti

olemasolu

11.10 30.00 x x x x x


57

üle piirmäära – 220 µg/l (piirmäär 200 µg/l). Rajatud puurkaevude joogivee kvaliteet vastab nõuetele veetöötluse järgselt ning tarbijateni jõudva joogivee kvaliteet on hea.

Tabel. 3.38. Rajatud puurkaevude joogivee keemilised analüüsid (enne aereerimist) Näitaja Piirnorm Ühik PK nr 50412 PK nr 50551

30.10.2011 30.10.2011 Hägusus - NHÜ 1,21 <0,52 Lõhn lahjendus-aste 1 1 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 469 542 pH 6,5-9,5 8,6 7,3 Ammoonium 0,5 mg/l <0,07 <0,07 Naatrium 200 mg/l 48 47,5 Nitritioon 0,5 mg/l <0,004 <0,004 Nitraatioon 50 mg/l <0,4 <0,4 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 2,4 2,4 Üldraud 200 µg/l 510 1230 Mangaan 50 µg/l <2 <2 Kloriidid 250 mg/l 57,8 89,3 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,89 0,62 Sulfaadid 250 mg/l 14,0 19,3


Tabel. 3.39. Veetöötluse läbinud joogivee keemilised analüüsid raua ja mangaani osas (Vanamõisa hüdrandist nr.401, peale aereerimist)

Näitaja, hüdrant nr.401 (08.06.2012) Norm Ühik Tulemus Üldraud 200 µg/l 72 Mangaan 50 µg/l 9


Tabel. 3.40. Rajatud puurkaevude joogivee mikrobioloogilised analüüsid Näitaja Norm Ühik PK nr 50412 PK nr 50551 30.10.2011 30.10.2011 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 0 Entrekokid 0 PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv 22°C - PMÜ/100ml 90 >300

Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Veetorustikud

Saue-Vanamõisa reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Saue-Vanamõisale ajavahemikus 2010-2013.a. 3 921 m veetorustikke. Veetorustike rajamisega tagati liitumisvõimalused ühisveevärgiga kõikidele Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal elavatele inimestele. Reoveetorustikud

Saue-Vanamõisa reoveekogumisalale rajati Ühtekuuluvusfondi projektiga ajavahemikus 2010.-2013.a. 3193 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 1751 m survetorustikke. Reoveetorustike rajamisega tagati liitumisvõimalused ühiskanalisatsiooniga kõikidele vastaval reoveekogumisalal elavatele inimestele ning seda piirkonnas, kus projekti-eelselt puudus ühiskanalisatsioon täielikult.


58

Reoveepumplad

Saue-Vanamõisa reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati ajavahemikus 2010.-2013.a. Saue-Vanamõisa piirkonda 5 uut reoveepumplat. Reoveekogumisala arendusmeetmed

Projekti lõpetamisega 2013.aasta alguses luuakse piirkonnas täielikud liitumisvõimalused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kindlustatakse piirkonna elanikele kvaliteetne joogivesi. Sisuliselt viiakse ellu kõik vajalikud piirkonna ÜVK arendustegevused. Vastavalt projekti hankeplaanile lõpetatakse piirkonna arendustööd 2013.aasta I kvartalis. Projekti finantsplaani kohaselt oli 2011.aasta lõpuks projekti raames läbiviidud hangete raames tehtud investeeringuid 1 130 381 euro ulatuses ehk 73 % ulatuses projekti eelarve kogumahust. Vastavalt projekti finantsplaanile on eelarve 2012.aastal 348 670 eurot (sh. omafinantseering 57 665 eurot) ning eelarve 2013.aastal 63 912 eurot (sh. omafinantseering 10 570 eurot).

3.10. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala (perspektiivis üle 2000 ie reoveekogumisala)

Vanamõisa külas (kogu küla elanike arv 2012.a. alguses 441), potentsiaalne elanike arv kogu piirkonnas teoreetiliselt kuni 3000 elanikku, moodustati Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011 3 tegevuspiirkonda, millistest ühe osas kinnitati vee-ettevõtjaks Saue valla vee-ettevõte Kovek AS ning kahe väiksema tegevuspiirkonna (Välja ja Padula) osas Watercom OÜ.

3.10.1. AS Kovek tegevuspiirkond

Piirkonnas, mis on Vanamõisa külas Kovek AS tegevuspiirkonnaks, kuid jääb väljapoole Saue-Vanamõisa reoveekogumisala on ühiskanalisatsiooni eelvool välja ehitatud kuni Vau detailplaneeringu alani Tutermaa teel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni edasine väljaehitamine piirkonnas sõltub arendajatega sõlmitavatest arenduslepingutest.

3.10.2. Välja tegevuspiirkond Välja reoveekogumispiirkond moodustati Vanamõisa külas Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011, millega Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal moodustati Välja 1 ja Saueaugu planeeringualadel eraldiseisvana Välja tegevuspiirkond ja selle vee-ettevõtjana kinnitati OÜ Watercom. Välja-I ja Saueaugu MÜ detailplaneeringuala hõlmab 120 eramut.

Ühisveevärk

Puurkaev-pumplad

Piirkonnas ei ole puurkaev-pumplaid. Veetorustikud

Välja tegevuspiirkonnas paikneb kokku 4 000 m veetorustikke. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea.


59

Ühiskanalisatsioon Reoveetorustikud

Välja tegevuspiirkonnas paikneb kokku 3 500 m reoveetorustikke. Neist 3 000 m on isevoolset kanalisatsiooni ja 500 m survekanalisatsiooni. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea. Reoveetorustikud

OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb 1 reoveepumpla. Rajatise tehniline seisukord on hea. Arendusmeetmed

Olemasolevad rajatised on tulenevalt vanusest (rajatud 5-7 aastat tagasi) heasseisukorras. Viimasel paaril aastal pole piirkonnas uusi liitumisi tulenevalt majanduse madalseisust olnud. Piirkonna ÜVK edasiarendamine sõltub kinnisvaraarendajatega sõlmitavatest lepingutest, mistõttu üldist arenduskava vee-ettevõtjal tulevikuks pole.

3.10.2. Padula tegevuspiirkond (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Padula reoveekogumispiirkond moodustati Vanamõisa külas Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011, millega Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal moodustati eraldiseisvana Padula tegevuspiirkond ja selle vee-ettevõtjana kinnitati OÜ Watercom. Ühisveevärk Ühisveevärk momendil Padula tegevuspiirkonnas puudub.

Tuletõrjeveevärk lahendatakse detailplaneeringute käigus.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon momendil Padula tegevuspiirkonnas puudub. Saue valla ja OÜ Watercom vahel on kokku lepitud reovee kanaliseerimispunkt Saue-Laagri 2×300 mm kanalisatsiooni survekollektorisse. Kanalisatsiooni jaoks on vajalik ülepumpla. Kinnistule Tuuleveski-1 planeeritakse Saku valla Jälgimäe küla survekanalisatsiooni trassi läbitulek Tallinn-Pärnu maantee alt. Reovesi juhitakse sealt edasi AS Tallinna Vesi survekanalisatsiooni trassini. Jälgimäe küla reoveehulgaks on planeeritud maksimaalselt 300 m3/d. Arendusmeetmed Pärnu maantee ja Raudtee vahelise ala detailplaneeringu (äri- ja tootmismaa) veega varustamiseks rajatakse Kõltsari 2/IV ja Sügise kinnistu piirile puurkaev, mis hakkab varustama detailplaneeringu piirkonda. Ehitatakse välja piirkonda varustav ühisveevärk, mis on mõistlik ühendada ka Laagri aleviku/Koidu küla veetorustikuga, mis võimaldab varustada Padula reoveekogumisala tarbijaid ka Laagri aleviku Koru t (Tsentraal 1, katastri nr 768) puurkaevu veega. Viimase variandi realiseerumisel ei ole eraldi puurkaevu rajamine DP alale enam vajalik.


60

Vajadusel on võimalik Tuuleveski-1 ja teiste naabruses asuvate kinnistute veevarustus tagada Saku vallas Jälgimäe külas Lepiku kinnistul asuvast käesoleva arengukava koostamise hetkel ehitusjärgus olevast Cm-V puurkaevust. Selleks nähakse ette perspektiivne veetorustiku läbiviimine Pärnu mnt alt. Saku valla ja AS Tallinna Vesi vahel on kokku lepitud reovee kanaliseerimispunkt Saue-Laagri 2×315 mm kanalisatsiooni survekollektorisse. Kinnistule Tuuleveski-1 planeeritakse Saku valla Jälgimäe küla survekanalisatsiooni trassi läbitulek Tallinn-Pärnu maantee alt ning samal kinnistul toimub ühendumine AS Tallinna Vesi survekanalisatsiooni trassi. Jälgimäe küla reoveehulgaks on planeeritud 300 m3/d. Pärnu maantee ja Raudtee vahelise ala detailplaneeringu reovesi koondatakse Mardi-1 kinnistule (Vanamõisa küla) rajatavasse pumplasse ning juhitakse sealt survekanalisatsiooni trassiga teisel pool Vääna jõge asuval Räägu kinnistul asuvasse Saue-Laagri 2×300 mm kanalisatsiooni survekollektori ühenduspunkti. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb vee-ettevõtja – OÜ Watercom - poolt arendajatega sõlmitavate lepingute alusel tehtavatel investeeringutel.

3.11. Keila jõe reoveekogumisala (Maidla küla aiandusühistute piirkond) (üle 2000 ie reoveekogumisala)

Keila jõe reoveekogumisala moodustab Maidla aiandusühistute ala (60 ha), piirkonna perspektiivseks elanike arvuks on arvestuslikult 500 inimest. Suvemaju on hakatud kohendama aastaringseks elamiseks. Sama ei saa öelda veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta: ühistusisesed veetorud on maapinna lähedal ning reovee ühiskanalisatsiooni suunamist ja puhastamist ei toimu. Maidla aiandusühistud asuvad kaitsmata põhjaveega alal.

Ühisveevärk puudub Keila jõe reovee kogumisalal. Maidla küla aiandusühistutes asub 21 arvel olevat ordoviitsiumi puurkaevu sügavusega 12…30 m ja üks ordoviitsiumi puurkaev AÜ Maidla-5 sügavusega 65 m (katastri nr 16301). Kolmteist puurkaevu neist on puuritud nõukogude ajal ning on halvasti dokumenteeritud ning üheksa puurkaevu on puuritud 1997. aastal või hiljem ning neil on sanitaartsoonid tagatud. Tuletõrjeveevärk Lõunapoolse sissesõidutee ääres on kunagi tuletõrje veevarustuse tarbeks kaevatud tiik, kuid sellel puudub juurdepääs ja kaldakaev. Aiandusühistute ala on nii suur, et selle territooriumile on vaja ehitada vähemalt kolm 2×25 m3 tuletõrje-veehoidlat. Ühiskanalisatsioon puudub. Arendusmeetmed Maidla küla aiandusühistute piirkond kuulub Keila jõe reoveekogumisala koosseisu, mis on üle 2000 ie reoveekogumiala. Sellest tulenevalt on kaugemas tulevikus võimalik välja arendada kogu reoveekogumisala, nii et kõigile selle elanikele oleks tagatud nõuetekohane joogivesi ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee puhastamine.


61

Ühisveevärk Maidla aiandusühistute piirkonna joogiveega varustamiseks on kavandatud kahe uue puurkaevu rajamine, mis asendaksid senised aiandusühistuste käsutuses olevad puurkaevud ning tagaksid piisava veevarustuse ühisveevõrgu toimimiseks. Puurkaevud on planeeritud veevõtuga O-Cm veekihist koos kahe veereservuaariga (2x150 m3) ning nende indikatiivne asukoht on toodud Maidla ÜVK üldskeemil. Maidla ühisveevärk on plaanitud välja ehitada täies ulatuses, võimaldamaks ühisveevärgist veevõttu kõigile reoveekogumisala elanikele.

Ühiskanalisatsioon Piirkonna väljaehitamisel on otstarbekas katta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kogu reoveekogumisala, mis oleks täielikus vastavuses asulareovee direktiivi nõuetega. Maidla piirkonnas tekkiv reovesi on kavas suunata Saku valda, puhastamiseks kas Metsanurme või Kiisa reoveepuhastisse, mille suublaks oleks Keila jõgi. Piirkonna väljaehitamine peaks aset leidma sünkroonselt Saku vallas toimuva arendusprojektiga, seda juhul kui ehitatakse tervikuna välja Keila jõe reoveekogumisala. Metsanurme reoveepuhasti dimensioneerimisel on arvestatud Maidla aiandusühistute piirkonnast lähtuva reostuskoormusega. Samuti on AS Saku Maja valmis puhasti väljaehitamise korral vastu võtma Maidla aiandusühistute piirkonnast lähtuva reovee, arvestusliku vooluhulgaga 75 m3/d. Reovee puhastamisel on alternatiivseks variandiks ka lokaalse reoveepuhasti rajamine, mille suublaks on Keila jõgi. Samas on see majandusliku arvestuste kohaselt oluliselt kulukam, kui reovee suunamine puhastamiseks Saku valda. Maidla piirkonna väljaehitamise eelduseks on püsielanikkonna kasv ning seeläbi valla maksumaksjate lisandumine aiandusühistute piirkonda. Samuti seavad piirkonna väljaarendamisele raamid valla eelarvelised võimalused ning Saku valla valmisolek omalt poolt piirkonna ÜVK terviklikuks väljaehitamiseks. Arvestades valla eelarvelisi võimalusi, on perspektiivis võimalik kaaluda nimetatud piirkonna väljaarendamist alles ajaperioodil 2017-2025. Ühiskanalisatsiooni rajamisega kaasneb eeldatavalt detailplaneeringu koostamise või üldplaneeringu muutmise vajadus, lähtuvalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatust. Nimelt saab uute tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist veekogu ehituskeeluvööndisse kavandada üksnes juhul, kui need rajatised kajastuvad kehtestatud detail- või üldplaneeringus. Piirkonna väljaarendamine eeldab Keila jõe ehituskeeluvööndisse ÜVK-rajatiste rajamist. Tabel 3.41. Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamiseks vajalikud tööd 2017-2025 Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku hind

(eurot) Maksumus (eurot)

O-Cm-veekihi puurkaev-pumpla rajamine kahe veereservuaariga (2x150 m3)

kmpl 2 250 000 500 000

Maidla AÜ isevoolse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine

m 6 397 200 1 279 400

Maidla AÜ survekanalisatsiooni väljaehitamine

m 1 241 160 198 560

Maidla AÜ piirkonna veevarustuse väljaehitamine

m 7 124 180 1 282 320

Reoveepumplate ehitamine kmpl 4 40 000 160 000


62

KOKKU 3 420 280 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Üldplaneeringu järgi on Harkusse, Tallinn-Paldiski mnt. sanitaarkaitsevööndi 200 m laiusele ribale, maantee ja kõrgepingeliini vahele planeeritud kaubandus-teenindusettevõtted. Prognoositav veetarbimine on 40 m3/d. Harku reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata. Praegusel ajal ühisveevärk ja –kanalisatsioon reoveekogumisalal puuduvad. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks AS Kovek. Ühisveevärk Ühisveevärk Harku reoveekogumisalal puudub, veevarustus baseerub eraisikutele kuuluvatel O-Cm-veekihi puurkaevudel. Ühisveevärgi loogiline lahendus on hüdrantidega ringveevõrk toitega Harkust. Alternatiivina on võimalik kasutada ka olemasolevaid Cm-V veekihi puurkaevusid veevajaduse katmiseks.

Tabel 3.42. Harku reoveekogumisala puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

Valdaja Katastri number

Passi number

Põhjavee-kihi indeks

Kaevu sügavus (m)

Kaevu puur. aasta

Keldri MÜ Eraisik 14328 132SL O-Cm 46,5 1997 Harku haigla 779 3256 O-Cm 51 m 1972 Pald. mnt. lõuna pool

Eraisik 15574

O-Cm 45 m 2001

Hüüru elamu 1988 3760 O-Cm 28 m 1973 Need erapuurkaevud asuvad reovee kogumisala lääneosas, mistõttu tootmis- ja äriala veevarustuse sõltuvusse jätmine mõnest erapuurkaevust pole otstarbekas. Olemasolevate puurkaevude kasutamisel vajavad need eeldatavalt rauaärastuse paigaldamist. Tuletõrjeveevärk Tuletõrjeveevärgi saab lahendada hüdrantidega veevõrguna Astangu-Harku veemagistraali baasil. Kuna tuletõrje umbtorustiku pikkus ei või ületada 200 m ja ala on pikk ning kitsas, tuleb veemagistraaliga kahest kohast tulla üle maantee ja moodustada ringveevõrk. Ringveevõrgu peatoru minimaalne pikkus koos üle maantee minekutega on 1,6 km. Põhja pool maanteed kulgeva trassi osa pikkus on 1100 m, hüdrante mahub sellele 7. Ühiskanalisatsioon Harku reoveekogumisala läbib Hüürust Tallinna suunduv väljaehitatud kanalisatsiooni survetrass, mille liitumispunktiks on Harku asulas olev reoveepumpla, Harku-Laagri maantee alguses. Hüüru ja Harku perspektiivse reoveekogumisala reovee juhtimine Harku-Astangu kanalisatsioonikollektorisse toimub lepingu alusel AS-ga Tallinna Vesi (Watercom).

Arendusmeetmed

Tabel 3.43. Harku reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd.


63


Ühiku hind

Kogus Maksumus (eurodes)

1. Veevarustuse ringmagistraali loomine m 180 1600 288 000 2. Tuletõrjehüdrantide paigaldamine

ringveevõrgu peatorule tk.

1500 7 10 500

3. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine

m

200 1510 302 000

4. Reoveepumpla paigaldamine tk. 40 000 2 80 000 5. Kanalisatsiooni survetorustiku

paigaldamine m

160 445 71 200

6. Voolurahustikaevu D=600 mm paigaldamine ja ühendus eelvooluga

tk.

800 1 800

KOKKU 752 500 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel. 3.13. Mäe perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Saue linnast lõunasse jääval Mäe perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkonna tulevikunägemus põhineb 2012.a novembris kehtestatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel.

Ühisveevärk ja –kanalisatsioon käesoleval ajal piirkonnas puudub. Reovee kogumisala asub kaitsmata põhjavee piirkonnas. Mäe reoveekogumisala arendusmeetmed Ühisveevärk Ühisveevärgi väljaehitamiseks ja joogiveega varustamiseks kasutatakse piirkonnas O-Cm ja Cm-V veekihi puurkaeve. Üks puurkaev on planeeritud Arula detailplaneeringualale, mis hakkab vett ammutama Cm-V veekihist. Samuti on puurkaev planeeritud Kanaste DP alale, mis hakkab tulevast elamupiirkonda joogiveega varustama. Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamine võib olla lahendatud nii tuletõrje veemahutite kui ka kogumistiigi baasil. Arendajate ülesandeks on tagada tuletõrjeveevarustus, mis vastab Päästeameti nõuetele. Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooni alternatiivseid lahendusi on analüüsitud koos Saue-Jõgisoo reoveekogumisalaga, mistõttu kaardimaterjalide ja alternatiivide osas on otstarbekas mainitud kaht reoveekogumisala vaadelda siin ja edaspidi koos. Mäe ja Saue-Jõgisoo puhul on ühiselt vaadeldud kahte alternatiivi, mis kõik on ÜVK arengukava kohased lahendused ning seega ellurakendatavad.


64

Eelistatuim on Mäe reoveekogumisala ühiskanalisatsiooni suunamine Saue linna läbi Arula (Tõkke tn.) liitumispunkti, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arengukavaga arvestatud 60 m3 päevas. Alliku 2 detailplaneeringu jaoks on kavas ette nähtud isevoolne kanalisatsioonitrassiühendus Arula isevoolsesse kanalisatsioonitrassi. Reovesi pumbataks Saue linna ühiskanalisatsiooni reoveepumpla (PS 59) abil. Paraku võib takistada nimetatud variandi realiseerumist Watercom OÜ (AS Tallinna Vesi) valmisolek võtta vastu täiendavaid vooluhulki Saue linna ühiskanalisatsiooni ja seetõttu küsitavad väga arvestatavad liitumistasud, mis muudavad arenduse majanduslikuks ebamõistlikuks. Kuna Saue-Jõgisoo piirkonna ÜVK väljaehitamine pole selge arendajate tuumiku puudumise tõttu kindel, siis on lähtudes eeltoodust Saue valla ÜVK arengukava kohane lahendus eraldi kaardil näidatud kolmas alternatiiv, mille kohaselt ehitatakse Mäe ÜVK ala jaoks eraldi välja reoveepuhasti Kanaste kinnistu rohealale ca 60-100 elamu tarbeks, mida rahastatakse Kanaste ja Arula DP poolt. Ette nähatakse immutamine biopuhasti järgselt kraavi ning eraldi eelvoolu toru Keila jõeni ei rajata. Arendusmeetmed Alternatiivide vahel valiku peavad tegema arendajad omavahelise kokkuleppega. Arendusalternatiivi elluviimisega seotud projekteerimine, ehitustööde järjekord ning konkreetne võrkude asukoht lahendatakse arendajate omavahelise kokkuleppe alusel. Kogu reoveekogumisala väljaarendamine toimub arendajate kulul. Siduvate kokkulepete puudumisel arendajate vahel lähtutakse detailplaneeringute järgsetest lahendustest. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel. 3.14. Saue-Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Saue linnast lõunasse jääval Saue-Jõgisoo perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkondade tulevikunägemus põhineb kehtestatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel. Jõgisoo küla reoveekogumisalale jäävas osas on kavandatud enam kui 150 eluaseme ehitamist detailplaneeringutega, neist suuremad Tooma I ja Ülase kinnistu. (planeeringud ei ole kehtestatud) Arenduste perspektiiv ei ole selge, lähiaastatel nende realiseerumist ette näha ei ole. Ühisveevärk käesoleval ajal piirkonnas puudub. Tabel 3.44. Saue-Jõgisoo reovee kogumisalal asuvad puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

VAL- DAJA





65

Torukse talu, Jõgisoo

Eraisik 2032 209

O-Cm 101 m 1992

Urgardi Sigala

Nõlvaku TÜ

4523

O-Cm 76 m 1957

Saue-Jõgisoo reoveekogumisala arendusmeetmed Ühisveevärk Ühisveevärk on kavas lahendada Tooma 1 detailplaneeringualale rajatava Cm-V puurkaevu abil, mille veeandvus on eeldatavalt piisav kogu piirkonna veevajaduse katmiseks. Ühisveevärk on kavas ringistada Saue linna ühisveevärgiga, tagamaks suuremat varustusstabiilsust. Sel otstarbel on lääneossa planeeritud Saue linna Tooma detailplaneeringualalt perspektiivne veetrass ning idaosas ühendatakse ühisveevarustus Saue linnas, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu. Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on otstarbekas planeerida tulenevalt tiheasustusest tuletõrjehüdrandid või alternatiivina tuletõrje veemahutid. Ühiskanalisatsioon Mäe ning Saue-Jõgisoo perspektiivsete reoveekogumisalade reovee töötlemiseks on võimalik kasutada peamiselt kahte alternatiivset lahendust. Mõlema alternatiivi puhul on alljärgnevalt võrreldud nende eeldatavat maksumust, teostatavust ning võimalikke eeliseid ja puudusi. Maksumuse juures tuleb arvestada alginvesteeringu ning hilisemate ekspluateerimiskulude suurusega e. investeeringu elutsükli kuludega.

1) Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 kohaselt kogutakse Mäe ja Saue-Jõgisoo perspektiivsetel reoveekogumisaladel tekkiv reovesi ning suunatakse OÜ-le Watercom kuuluva Saue linna reoveekollektori kaudu puhastamiseks AS-i Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastisse.

a. Maksumus. Alginvesteeringuks on pumplate ning survetorustiku rajamise maksumus reoveekohumisalde juurest kuni Saue linnas asuvate ühiskanalisatsiooni liitumispunktideni ning liitumistasu suurus OÜ-le Watercom. Liitumistasu suurus on 240 000 eurot. Mäe piirkonna ja Saue linna vahelise kanalisatsiooni survetorustiku rajamise ja reoveepumpla paigaldamise maksumus on kokku ligikaudu 76 000 eurot (survetorustik Mäe ülepumplast Saue linna Tõkke tn asuva voolurahustuskaevuni 400 jm x 90 eur/jm= 36 000 eurot ja ülepumpla maksumus 40 000 eurot). Saue-Jõgisoo piirkonna ja Saue linna vahelise kanalisatsiooni survetorustiku rajamise ja reoveepumpla paigaldamise maksumus on kokku ligikaudu 247 000 eurot (survetorustik Saue-Jõgisoo ülepumplast Saue linna Tule tn asuva voolurahustuskaevuni 2300 jm x 90 eur/jm= 207 000 eurot ja ülepumpla maksumus 40 000 eurot). Alginvesteeringu maksumus orienteeruvalt kokku 563 000 eurot. Opereerimiskulu maksumuseks kujuneb reovee kuupmeetri maksumus, mille alusel arveldatakse reovee ärajuhtimise puhul. 2012.a lõpus maksis reovee m³ Saue linnas 0,78 eurot, millele lisandus käibemaks.


66

b. Teostatavus. Lahendus on kooskõlas reoveekogumisalade piirkondades kehtestatud detailplaneeringute tingimustega, varem kehtinud Saue valla ÜVK arendamise kavaga, Saue valla üldplaneeringuga ning samuti tehniliselt teostatav. AS Watercom on väljendanud valmisolekut vee-ettevõttele valmisolekut reovee vastuvõtmiseks liitumispunktis vooluhulgaga kuni 3 l/s ehk 10,8 m/h. Alternatiiv on teostatav.

2) Alternatiiv 2

Alternatiiv 2 kohaselt rajatakse Aila-Jõgisoo piirkonnas uus reoveepuhasti, millega puhastatakse Mäe ja Saue-Jõgisoo perspektiivsetel reoveekogumisaladel tekkiv reovesi.

a. Maksumus. Alginvesteeringuks on pumpla ja survetorustiku rajamise maksumus Mäe piirkonnas, reoveepuhasti rajamise maksumus Saue-Jõgisoo piirkonnas ning reoveepuhastist heitvee juhtimiseks Keila jõkke rajatava torustiku maksumus. Mäe piirkonnas ülepumpla paigaldamise ning survetorustiku rajamise maksumus kuni Aila-Jõgisoo reoveepuhastini maksumus on 166 000 eurot (pumpla 40 000 eurot, survetorustik Mäe ülepumplast Aila-Jõgisoo reoveepuhasti voolurahustuskaevuni 1400 jm x 90 eurot/jm= 126 000 eurot). Reoveepuhasti rajamise maksumus 400 000 eurot (Aila-Jõgisoo piirkonnas Saue-Jõgisoo EAP vahetus läheduses, bioloogiline puhastus kombineeritud mehhaanilise ja keemilise reovee puhastusega, reostuskoormusega 500 IE). Eelvoolu torustiku rajamise maksumus puhastist väljuva heitvee suunamiseks Keila jõkke maksumusega 396 000 eurot (isevoolne torustik Aila-Jõgisoo reoveepuhasti juurest kuni Keila jõeni 3300 jm x 120 eur/jm). Eelvoolu torustiku rajamise täpne vajadus selgub reoveepuhasti projekteerimise kooskõlastamisel Keskkonnaametiga. Hetkel on lähimaks võimalikuks heitvee eelvooluks Keila jõgi. Kui eelvoolu asukohaks oleks võimalik leida reoveepuhastile lähemal asuv vooluveekogu, siis on võimalik vähendada alginvesteeringut eelvoolu torustiku rajamise maksumuse osas. Maksumus on orienteeruvalt kokku 962 000 eurot. Opereerimiskuludeks kujuneb reovee kuupmeetri käitlemise ja puhastamise kulu rajatavas reoveepuhastis. Reovee puhastamise kulu sarnase tehnoloogia ja suurusega puhastites on ligikaudu 0,80-1,20 eurot/m³, millele lisandub käibemaks.

b. Teostatavus. Alternatiivi tehniline teostatavus sõltub esmajoones reoveepuhasti ning heitvee eelvoolu jaoks sobiva asukoha leidmisest. Samuti tuleb arvestada Keskkonnameti kooskõlastuse saamisel varasemalt kokkulepitud reoveekäitluse põhimõtete muutmisega piirkonnas. Tallinna lähiümbruses on valdavalt soovitatud võimaluse korral reovee suunamist puhastamiseks Tallinna linna Paljassaare reoveepuhastisse. Alternatiivi teostamise täpsemaks hindamiseks ning lahenduse kooskõlastamise jaoks erinevate osapoltega on vajalik eelnevalt koostada eelprojekt ning tõenäoliselt ka keskkonnamõjude hinnang. Alternatiiv on teostatav, kuid selle teostatavus on raskendatud eelkõige reoveepuhastile ja heitvee eelvoolule sobiva asukoha leidmise ning nende kooskõlastamise vajaduse tõttu.


67

Kokkuvõtvalt on: Alternatiiv 1 eeliseks selle väiksem alginvesteering ning tõenäoliselt ka ekspluatatsiooni maksumus ning ja parem teostatavus võrreldes alternatiiviga 2. Alternatiiv 2 eeliseks alternatiiv 1 ees väiksema reoveepuhasti võimalik sõltumatus erinevate vee-ettevõtjate omavahelisest koostööst ning liitumistasu ja teenuse hinna kujundamisest. Samas võib teenuse tarbija arvestada sellega, et vee-ettevõtjate teenuse hinnad ja liitumistasude arvutamise metoodika kooskõlastatakse Konkurentsiameti poolt ning reguleeritakse seadusandlusega. Arvestades alternatiivide maksumuse, teostatuse ja nende eeliste ja puudustega on eelistatum variant Saue-Jõgisoo perspektiivse reoveekogumisala reovee ärajuhtimiseks alternatiiv 1 ehk reovee suunamist Saue linna reoveekollektori kaudu puhastamiseks AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastis. Eeltoodust tulenevalt suunataks Saue-Jõgisoo reoveekogumisala reovesi Saue linna, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arengukavaga arvestatud 160 m3 päevas. Reovesi pumbatakse Saue linna kanalisatsiooni põhitrassi kaudu, millel asub 4 reoveepumplat. Kanalisatsiooni põhitrass on planeeritud nii survekanalisatsiooni abiga kui ka isevoolsena, võimaldades piirkonna detailplaneeringualade sujuvat liitumist. Arendusmeetmete rahastamine Alternatiivide vahel valiku peavad tegema arendajad omavahelise kokkuleppega. Arendusalternatiivi elluviimisega seotud projekteerimine, ehitustööde järjekord ning konkreetne võrkude asukoht lahendatakse arendajate omavahelise kokkuleppe alusel. Siduvate kokkulepete puudumisel arendajate vahel lähtutakse detailplaneeringute järgsetest lahendustest. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel. Kuna tänase seisuga pole Saue –Jõgisoo reoveekogumisalal ühtegi perspektiivset arendajat, siis on läheduses asuva Mäe perspektiivse reoveekogumisala jaoks välja pakutud kolmas ÜVK arengukava kohane lahendus, mille kohaselt rajatakse Kanaste detailplaneeringu rohealale reoveepuhasti.

3.15. Lõokese ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud ala (alla 2000 ie) Lõokese olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal oli vee-ettevõtjaks kuni 2012.aasta juunini Lõokese veeühistu, kuid Saue Vallavolikogu otsusega nr.65 30.august 2012.a. kinnitati Jõgisoo tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjaks AS Kovek. Samas laiendati tegevuspiirkonda (mis hõlmas eelnevalt 11 elamuga kinnistut, tarbijate arv ca 60) ning tegevuspiirkonnaga liideti Sillaotsa III planeeringuala. Tegemist ei ole üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga ja seega ei ole tegemist ka perspektiivse reoveekogumisalaga. Puurkaevud ja joogivee kvaliteet

Lõokese olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal on olemas üks puurkaev (katastri nr 1476), mida kasutatakse piirkonna joogiveega varustamisel. Jõgisoo farm kasutab vee-erikasutusloa alusel vett omatarbeks. Teised Jõgisoo külas asuvad puurkaevud ei asu ÜVK-ga kaetud alal.


68

Tabel 3.45. Jõgisool asuvad puurkaevud. Puurkaevu asukoht (nimetus)

Valdaja Katastri ja passi number



Olmetsoon, Jõgisoo osak

Kovek AS 1476 2646

O-Cm 92 m 1973

Estoplasti MJ, Jõgisoo

„Ridas jaht“ 1461 3598

O 60 m 1969

Valgevärava mü, Jõgisoo

eraisik 16726 1357

O 46 m 2003

Jõgisoo farm Jõgisoo Piim OÜ

1395 5164

O-Cm 95 m 1982

Tabel. 3.46. Lõokese puurkaevu joogivee keemilise analüüsi tulemused Näitaja Piirnorm Ühik PK kat nr 1476

23.07.2012 Hägusus - NHÜ 2,2 Lõhn - lahjendus-aste 2 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 562 pH 6,5-9,5 pH ühik 8,0 Värvus - mg/l Pt 11 Ammoonium 0,5 mg/l 0,32 Nitritioon 0,5 mg/l <0,003 Nitraatioon 50 mg/l <0,45 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 2,4 Üldraud 200 µg/l 510 Mangaan 50 µg/l 34 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,0 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Keemiline analüüs näitas, et Lõokese puurkaevust võetavas joogivees ületab rauaühendite kontsentratsioon piirnormi enam kui 2,5 korda.

Samuti on suhteliselt kõrge joogivee mangaani- ning ammooniumisisaldus.

Tabel. 3.47. Lõokese puurkaevu joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Norm Ühik PK kat nr 1476 23.07.2012 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused vastasid normile. Veetorustikud Lõokese ühisveevärgiga kaetud ala hõlmab endist Lõokese veeühistu tegevuspiirkonda, kus veetorustike kogupikkuseks on 700 m. Veetorustikud on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Sillaotsa III planeeringualal teostab veetrasside väljaehitustööd erasektori arendaja.

Tuletõrje veevärk on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega.

Reoveetorustikud


69

Lõokese tänava piirkonnas on väljaehitatud ühiskanalisatsioon. Lõokese kanalisatsioonitorustike kogupikkuseks on 600 m (isevoolne kanalisatsioon), kuid reoveetorustikud on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Sillaotsa III planeeringualal teostab veetrasside väljaehitustööd erasektori arendaja. Reoveepuhastus Reovesi puhastatakse Välja 10 (kinnistu suurus 300 m2) asuvas nõuetele mittevastavas reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on ühe sektsiooniga raudbetoonsetiti, mis on avatud pinnaveele. Arendusmeetmena on planeeritud olemasoleva reoveepuhastussüsteemi likvideerimine ja piirkonda uue biopuhasti rajamine, mille jõudlus vastaks reostuskoormusele vähemalt 200 ie. Arendusmeetmete rahastamine

AS Kovek arendusmeetmed Lõokese tegevuspiirkonnas tulenevad AS Kovek poolt hallatavate rajatiste ebarahuldavast tehnilisest seisukorrast.

Esiteks näitas 2012.aasta Lõokese puurkaevust võetav joogivee keemiline analüüs, et rauasisaldus on enam kui 2 korda üle normi. Samuti on piirväärtuse lähedane mangaanisisaldus. Eeltoodust tulenevalt oleks vaja Lõokese puurkaevule paigaldada raua- ning mangaanieraldusseadmed ning seadmed mineraalainete vähendamiseks joogivees. Eeldatavalt saaks selle tegevuse ellu viia KIK veemajandusprogrammi toetuse kaasabil. Investeeringu saaks eeldatavalt ellu viia 2013.aastal.

Teiseks AS Kovek poolt elluviidavaks arendusmeetmeks oleks ebarahuldavas seisukorras vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Arvestades Saue valla finantskohustusi ja laenuvõimet, võib eeldada, et investeeringud torustike rekonstrueerimise osas viiakse ellu mitte varem kui 2017-2025 perioodil. Saue Vallavalitsus on seadnud Lõokese tegevuspiirkonnaga piirneva Sillaotsa III detailplaneeringu kehtestamisel arendajale eeltingimuseks biopuhasti tüüpi reoveepuhasti väljaehitamise, seda eeldatavalt kahes etapis. I etapi arendustöödega teostatakse 100 ie reostuskoormusega reoveepuhastussüsteemi arendus, mis kataks nii Lõokese piirkonna vajadused kui ka Sillaotsa. Teise etapi elluviimine sõltub Sillaotsa III detailplaneeringuala arenduskava realiseerimisest - eeldatavalt saaks olema II etapi elluviimise järgselt reoveepuhasti tööjõudlus vastav reostuskoormusele 300-400 ie. Tabel 3.48. Lõokese tegevuspiirkonna arendusmeetmed (AS, Kovek, alates 2013) Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Puurkaevule joogivee puhastusseadme hankimine ja paigaldus

4 500 1 kmpl 4 500

KOKKU 4 500 Tabel 3.49. Lõokese piirkonna arendusmeetmed (AS, Kovek, eeldatavalt 2017-2025) Töö nimetus Ühiku

hind Kogus Maksumus

(eurodes) Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 700 m 126 000 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine

200 600 m 120 000

KOKKU 246 000


70

Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus. Tabel 3.50. Lõokese ÜVK-ga kaetud ala arendusmeetmed (2013-2016) Nr. Töö nimetus Ühik

Ühiku hind eur

Kogus Maksumus

1. Uue reoveepuhasti rajamine, 100 ie tk 50 000 1 50 000 2. Vana reoveekogumissõlme

sulgemine tk 8 000 1 8 000

KOKKU 58 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.16. Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Koppelmaa reoveekogumisala asub Koppelmaa külas hõlmates Tallinn-Pärnu maantee ja Koppelmaa aiandusühistu vahelise ala. Reoveekogumisalal aiandusühistu Koppelmaa territooriumil asuvad Eesti Geoloogiakeskuse poolt registreerituna seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (Koppelmaa AÜ 13,17,18,19,23,49 ja üldmaa), mis on rajatud aiandusühistu kruntide tarbevee puurkaevudeks. Kõik puurkaevud on rajatud enne aastat 1990 ning on teadmata konstruktsiooni ja rajamise ajaga. Samuti puudub info puurkaevude sanitaartsoonide tagatuse kohta. Reoveekogumisala hõlmav ühisveevärk puudub. Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega. Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon. Arendusmeetmed Aiandusühistu veevarustus tuleb lahendada uute puurkaevude rajamisega kas aiandusühistu või aiandusühistu ja Pohla tee arenduse vahelisele alale. Veevarustus planeeritakse lahendatakse rajatava ühisveevärgi baasil, mille jaoks tuleb piirkonnas rajada piisava tootlikkusega puurkaev. Tiheasustustega aladel on perspektiivis vajalik ka ühiskanalisatsiooni väljaehitamine, mille reoveed planeeritakse juhtida rajatavasse reoveepuhastisse. Puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke. Investeeringute rahastajaks on konkreetsest investeeringust huvitatud osapool (aiandusühistu). Aiandusühistu ühisveevärgi arendustöödeks on võimalik taotleda raha KIKi meetmetest.

3.17. Tuula perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Tuula külas on olemasolev ühisveevärk, mida haldab vee-ettevõtjaks kinnitatud OÜ Rever. Külas on kaks puurkaevu, millest üks (katastri nr 1378) on kasutuses elanike joogiveega varustamisel. OÜ Rever varustab joogiveega 28 perekonda (3 korterelamut ja 4 ühepereelamut). Veetorustik on amortiseerunud ja vajab


71

uuendamist, samuti tuleb puurkaev varustada rauaärastusseadmetega. Suuremat elamuarendust pole piirkonnas ette näha. Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega. Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon. Avalikke investeeringuid eraomandis oleva ühisveevärgi arendamiseks pole planeeritud. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni edasine arendamine põhineb tulevaste arendajate poolt tehtavatel investeeringutel. Kuna tegemist on nn „vana elamupiirkonaga“ siis on piirkonna ÜVK rajatiste rekonstrueerimiseks võimalik taotleda KIKi vahendeid.


72

Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes AS Kovek poolt elluviidavate projektide osas

Reoveekogumisala Rahastusskeem Investeeringu-vajadus

Valla kaasrahastus (2012-2025)

2012 2013 2014 2015 2016 2017-2025

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF

projekt I (Laagri ja Hüüru)

ÜF + KOV (ÜF projekt elluviimisel

perioodil 2009-2013)

7 900 059,35 enne

2012.aastat investeeritud 1 018 974,20

1 028 130,23 971 262,39 56 867,84 0 0 0 0

Laagri ÜF projekt (Tallinna RKA II)

ÜF + KOV (ÜF projekt planeeritud perioodil 2013-2015)

1 419 731 sh. rajatised 1 176 840

sh.masinad 120 000

sh.teenused 122 891

400 000 0 80 000 240 000 80 000 0 0

Laagri projekt III EL+KOV (EL projektid planeeritud perioodil

2017-2025)

7 567 340 sh.ehitustööd

6 789 400 1 513 468 0 0 0 0 0 1 513 468

Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine Saue valla Tallinna RKA

piirkonnas I – Pilliroo elamupiirkond Laagris

KIK+KOV (KIK projekt elluviimisel perioodil

2012) 72 667,24 36 338,62 36 338,62 0 0 0 0 0

Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine Saue valla Tallinna rvk. piirkonnas II

etapp

KIK+KOV (KIK projektid planeeritud perioodil

2013-2016)

985 200 sh.ehitustööd

895 636 492 600 0 67 600 25 000 200 000 200 000 0

Vatsla KIK+KOV (KIK projektid

planeeritud perioodil 2017-2025


2 715 300 597 366 0 0 0 0 0 597 366

Ääsmäe I etapp KIK+KOV+vee-ettevõte

(projekt elluviimisel, perioodil 2012-2013)

949 000,00 202 116,80 120 000,00 82 116,80 0 0 0 0

Ääsmäe II etapp KIK+KOV (KIK projekt planeeritud perioodil

2013-2016)


1 217 000 297 883,20 0 57 883,20 120 000.00 120 000.00 0 0


73

Ääsmäe III etapp KIK+KOV (KIK projekt planeeritud perioodil

2017-2025)


482 000 106 040 0 0 0 0 0 106 040

Valingu I etapp (joogiveetöötlus)

KIK+KOV+vee-ettevõte (projekt elluviimisel,

2012) 6 170,00 1 975,00 1 975,00 0 0 0 0 0

Suurekivi (Valingu) tuletõrjemahutite rajamine

KOV+vee-ettevõte (2013) 40 000 40 000 0 40 000 0 0 0 0

Valingu II etapp KIK+KOV (KIK projekt planeeritud perioodil

2017-2025)


1 077 040 236 949 0 0 0 0 0 236 949

Kiia I etapp (joogiveetöötlus)

KIK+KOV+vee-ettevõte (projekt elluviimisel,

2012) 9 000,00 2 880,00 2 880,00 0 0 0 0 0

Kiia II etapp KIK+KOV (KIK projekt planeeritud perioodil

2014)


450 000 100 000 0 0 100 000 0 0 0

Kiia III etapp KIK+KOV (KIK projektid

planeeritud perioodil 2017-2025)


884 000 194 480 0 0 0 0 0 194 480

Keila jõe (Maidla) KIK+KOV (KIK projekt planeeritud perioodil

2017-2025)


3 420 280 752 462 0 0 0 0 0 752 462

Saue-Vanamõisa ÜF+KOV+vee-ettevõte (ÜF projekt elluviimisel

perioodil 2010-2013)

1 542 962,50 enne

2012.aastat investeeritud 1 130 381,14

68 234,77 57 664,74 10 570,03 0 0 0 0

Jōgisoo I etapp (joogiveetöötlus)

KIK+KOV (KIK projekt planeeritud 2013)

4 500 1 125 0 1 125 0 0 0 0

Jōgisoo II etapp KIK+KOV (KIK projektid

planeeritud perioodil 2017-2025)


246 000 54 120 0 0 0 0 0 54 120

.

Saue valla kaasrahastus kokku

6 086 208,62 1 190 120,75 356 202,87 485 000 400 000 200 000 3 454 885


74

Lisa 2.1. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: keemilise analüüsi näitajad (2012) Näitaja Lubatud piirnorm Ühik Koru uus puurkaev Sillaku tn PK 7064 Kuupäev 17.08.2012 11.07.2012 Värvus mg/l Pt <2 <2 Hägusus - NHÜ 2,8 1,3 Lõhn - lahjendusaste 1 1 Maitse - lahjendusaste 1 1 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 496 544 pH 6,5-9,5 pH ühik 8,1 7,9 Ammoonium 0,5 mg/l 0,28 0,26 Kloriid 250 mg/l 55 53 Nitrit 0,5 mg/l <0,003 <0,003 Nitraat 50 mg/l <0,45 <0,45 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 0,96 0,56 Üldraud 200 µg/l 165 87 Sulfaat 250 mg/l 6 11,2 Alumiinium 200 µg/l 12 <8 Fluoriid 1,5 mg/l 0,93 0,71 Boor 1 mg/l 0,49 0,53 Tsüaniid 50 µg/l <3 <3 PAH-d summma 0,1 µg/l <0,001 <0,001 Benso(a)püreen 0,01 µg/l <0,001 <0,001 Trihalometaanide summa 100 µg/l <1 <1 1,2-dikloroetaan 3 µg/l <0,1 <0,1 Tetrakloroetaan, trikloroetaan summa 10 µg/l <0,1 <0,1 Benseen 1 µg/l <0,1 <0,1

Lisa 2.2. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: mikrobioloogilise analüüsi näitajad (2012) Näitaja Lubatud piirnorm Ühik Koru uus puurkaev Sillaku tn PK 7064 Kuupäev 17.08.2012 11.07.2012 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv (22°C) - PMÜ/ml 5 0


75

Lisa 3 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kaardid Saue valla reoveekogumisalade kaart (Asukoha kaart) 1 : 30 000 Laagri 1 : 3 000 Laagri-Alliku 1 : 3 000 Hüüru 1 : 3 000 Vatsla 1 : 3 000 Valingu 1 : 3 000 Ääsmäe 1 : 3 000 Laabi 1 : 3 000 Kiia 1 : 3 000 Alliku 1 : 3 000 Uus-Alliku 1 : 3 000 Vanamõisa Kovek teeninduspiirkond 1 : 3 000 Välja 1 : 3 000 Padula 1 : 3 000 Keila jõe 1 : 3 000 Harku 1 : 3 000 Mäe 1 : 3 000 Saue-Jõgisoo 1 : 3 000 Jõgisoo 1 : 3 000 Koppelmaa 1 : 3 000 Laagri-Alliku sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Nõlvaku sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Kiia sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Ääsmäe sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000

Documents

Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ... kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise