SEB Portfolio 0208 f-3rgb · 2008. 2. 21. · Portfolio • Talv 2008 Hassar Kippi sõnul on peaaegu kõiki finants-riske võimalik maandada ning kunagi ei ole liiga hilja alustada

PortfolioSEB Eesti Ühispanga infoleht ärikliendile Talv 2008•

Riskide juhtimine on kestev protsess

SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude

müügiosakonna värske juhataja Hassar Kipp nendib, et

kuigi Eesti ettevõtjad seda alati veel väga oluliseks ei pea,

on finantsriskide maandamine ettevõtte arenguks vajalik

ja kestev protsess.

Järg lk 2

2

Raha- ja kapitaliturgude müügi-

osakond pakub äriklientidele lahen-

dusi, kuidas ettevõtted saaksid maan-

dada erinevaid finantsriske. „Meie

töö on kliente teavitada ja neile riski-

de maandamise võimalused ning va-

jalikkus arusaadavaks teha, sest üld-

juhul inimesed ei mõtle väga finants-

riskidele. Ja kui mõtlevadki, siis

vahel harva ja hooti, teadmata, et ris-

kide hindamine ning maandamine

on kestev ja pidev protsess,“ räägib

ta. „Eriti ei mõista seda kohaliku taus-

taga ettevõtjad. Välismaistel ettevõt-

jatel on üldjuhul pikem ajalugu ja

suurem kogemustepagas, mistõttu

nemad mõtlevad natukene kauge-

male ette. Finantsturud võivad osu-

tuda üsna halastamatuteks ja paha-

tihti liiguvad kõik hinnad ikka nega-

tiivses suunas. Vähemalt tõusvad int-

ressimäärad ja langev dollar on pan-

nud paljusid riskidele mõtlema,

kahju ainult, et see ei juhtunud enne,

kui veri ninast väljas. Aga kunagi ei

ole liiga hilja alustada. Peaaegu kõiki

finantsriske on võimalik maandada.“

Finantsriskid tekivad tegelikult

sellest hetkest, kui ettevõte hakkab

mingi tegevuse peale mõtlema – näi-

teks kas võtta laenu, hakata midagi

importima-eksportima või välis-

maalt uusi seadmeid soetama. Klien-

did ise sellele tihti ei mõtle, aga näi-

teks kui firmal on huvi osta ühe mil-

joni USA dollarilist masinat, mis het-

kekursi järgi maksab 10,5 miljonit

krooni, kuid kolme kuu pärast, kui

ostmiseks läheb, võib hoopis uue

kursi järgi maksta 11,5 miljonit.

Samuti võib täna 10-miljonilist laenu

võttes olla euribori määr 4,6, mis teeb

aastaintressiks 460 000 krooni, kuid

aasta pärast on äkki intress 5,6 ehk

560 000 krooni aastas. Kõige selle

peale peaksid inimesed mõtlema!

„Tegelikult on 90 protsenti riski-

juhtimisest riskide mõõtmine, hinda-

mine ja arusaamine, reaalne riskide

maandamine võtab aga vaid murd-

osa kogu riskide juhtimisele kulu-

vast ajast. Finantsriskide juhtimine

on mõeldud selleks, et hoida ära ne-

gatiivset stsenaariumi, mitte et saada

lühiajalist võitu või kokkuhoidu,“

kõneleb Hassar Kipp. „Mõne arvates

on riskide maandamine kerge speku-

leerimine, aga tegelikult on see nega-

tiivse stsenaariumi ärahoidmine. Spe-

kulatsioon on see, kui me ei tee mitte

midagi ja istume, käed rüpes. Pigem

ikka tuleb püüda midagi ära teha,

sest väga kurb on vaadata, kuidas

suured ja potentsiaaliga ettevõtted

kannatavad, kuna finantsturgudel

juhtub midagi. Ja turgudel juhtub

alati midagi.“

SEB Eesti Ühispanga raha- ja ka-

pitaliturgude müügiosakonnas töö-

tab neli inimest, mis on Hassar Kippi

hinnangul täiesti piisav. „Meie töö

on klienti harida riskide teemal ning

pakkuda neile lahendusi finantsris-

kide maandamisel. Meil on olemas

hulganisti väljatöötatud lahendusi,

aga loomulikult, kui kliendil on väga

spetsiifiline huvi, paneme kokku

konkreetsele kliendile ideaalse la-

henduse. Finantsriske on igal ette-

võttel, küsimus on, kui suured need

on just selle ettevõtte puhul ja kas

nende maandamine annab kliendile

midagi olulist juurde? Kuid mida

rohkem turg ja ettevõtted arenevad,

seda tihedamaks läheb konkurents

ning seda suuremat rolli mängibki

riskide maandamine.“

Parem olla tubli palgatöötaja kui

kehv ettevõtja

Hassar Kipp töötab SEB Eesti Ühis-

pangas alles mõned kuud, ta tuli

Nordea Pangast. „Lihtsalt pakkumi-

ne tehti õigel hetkel ning SEB näol on

tegemist suurema panga, suurema

kliendibaasi ja seega ka suurema väl-

jakutsega. Varasemad töökogemused

on mul Hoiupangast, Hansapangast

ja Eesti Telefonist/Eesti Telekomist,“

ütleb ta. „Finantsriskide valdkonna-

ga puutun kokku alates Eesti Telefo-

nist ja Telekomist, olles tookord

kliendipoolel. Eesti Telekom on väga

edumeelne selles vallas ning üks esi-

mesi, kellel olid nõukogu poolt kin-

nitatud konkreetsed riskide juhtimi-

se eeskirjad.“

Viljandist pärit Hassar Kipp lõpe-

tas Tallinna Tehnikaülikoolis ärikor-

ralduse eriala, teadmata tol ajal pan-

gandusest suurt midagi. „Teadsin

Algus lk 1

PERSOON

Portfolio • Talv 2008

Hassar Kippi sõnul on peaaegu kõiki finants-

riske võimalik maandada ning kunagi ei ole

liiga hilja alustada.

Aadress Portfolio, SEB Eesti Ühispank,

Tornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel 665 5100 E-post [email protected]

Väljaandja Corpore Kujundus Variant

Äîðîãîé ÷éòaòeëü!

Ïðåäíaçía÷eííîe äïÿ áèçíåñ-êëèåíòîâ SEB Eesti Uhispank èçäaíèå

"Ïîðòôîëèî" äîñòóïíî ía ðóññêîì ÿçûêe â Éíòåðíåòå ïî aäðåñó:

www.seb.ee/portfolio-ru

Portfolio

ning pöörati erilist tähelepanu mees-

konna saavutatud väga headele tule-

mustele.

Muide, tänaval raha- ja kapitali-

turgude müügiosakonna juhatajat

naljalt mootorratta seljas ei leia. „Ma

ei armasta linna vahel sõita, see on

liiga ohtlik. Liiga palju häid inimesi

on surma saanud. Kahe viimase aas-

taga juhtus mu tuttavatest mootor-

ratturitest tänaval õnnetusi kuuega,

3Tänaval SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude müügiosakonna juhatajat naljalt mootorratta seljas ei leia, kuna see olevat liiga ohtlik. Tema

armastab ringrajasõitu.

vaid, et tahan minna majandust

õppima, ja kuna lõpetasin keskkooli

medaliga, ei osutunud sissesaamine

eriti keeruliseks. Tegelikult isegi

jõudsin mõelda, et kui poleks majan-

dusse saanud, oleksin läinud me-

haanikat või ehitust õppima,“ jutus-

tab ta. „Panka sattusin teise kursuse

praktika ajal täiesti juhuslikult. Üks

ühikakaaslane töötas Hoiupangas ja

kutsus mind ka. Alustasin tellerina,

kuid mõne nädala möödudes sain

sularahalao juhatajaks. Veidi hiljem

kutsus peakontor mind valuutadiile-

riks.“

Oma firma loomisele mees mõel-

nud pole, kuna tema sõnul on parem

olla tubli palgatöötaja kui kehv ette-

võtja. „Kui mul oleks piisavalt peale-

hakkamist, oleksin juba ammu mingi

oma ettevõtmisega alustanud, või-

malusi oleks mitmeid olnud, aga ilm-

selt mõtlen liialt kaasnevate riskide

peale.“

Samas lõi Hassar Kipp koos sõp-

rade Indrek Puhmi ja Eno Juuliga

2006. aastal mootorrataste ringraja-

meeskonna Rookie Team, mis on

mittetulundusühing. „Eesmärk on

populariseerida ringrajasporti, mis

on üks põnevaimaid ja vaatemängu-

lisimaid alasid, kuid Eestis kahjuks

tagaplaanile vajunud. Meie mees-

konnas on hetkel seitse liiget, mis

teeb Rookie Teamist Eesti suurima

ringrajatiimi. Sel aastal on meil plaa-

nis saada Rookie 600 klassi võit ning

Rookie 1000 klassis tahaks näha

meist ühte või kahte esikolmikus,“

räägib ta plaanidest. „Samuti korral-

dame koos Hauster Motospordiga

Eesti ringrajasõidu meistrivõistluste

etappi Saaremaal, mis eelmisel aas-

tal osutus hooaja uhkeimaks. Tege-

mist on seni ainukese etapiga, kus

osaleb koos kõikide Eesti tippudega

ka ohtralt rahvusvahelisi suurni-

mesid.“

Eesti Mootorrattaspordi Föderat-

siooni aastaraamatus „Eesti Moto-

sport 2007” nimetati eelmisel aastal

ringraja Rookie sarjade suurimaks

uudiseks just Rookie Team'i” loomist


Finantsriskide juhtimine on mõeldud selleks, et hoida ära

negatiivset stsenaariumi, mitte et lühiajalist võitu või kokku-

hoidu saada. Hassar Kipp

kellest üks sai surma. Ja kusjuures –

mitte ükski neist polnud ise süüdi!“

räägib juba kuueaastasena külgkor-

viga Ižiga ringi kihutanud mees.

Motohuvilised on ka tema pereliik-

med – naine ja kaks poega.

Lisaks mootorrattale on Hassar

Kippi hobiks ka kalastamine, vahel

käib ta kalal üksi, vahel sõpradega

üheskoos.

GERLI RAMLER

Iga teine alustav firma on SEB klientAlates 2004. aastast on SEB Eesti

Ühispanga äriklientide osakaal jär-

jepidevalt tõusnud ning tänu eel-

misel aastal loodud Stardipaketi

projektile võib öelda, et iga teine

Eestis tegevust alustav ettevõte on

SEB Eesti Ühispanga klient.

„Stardipaketi edu võti on liht-

sus ning kliendi hinge mõistmine.

Ettevõtjaks hakkamine on suur

muutus ning stardipakett aitab kii-

resti orienteeruda uues valdkon-

nas,“ ütleb SEB Eesti Ühispanga Äri-

arendusdivisjoni juht Mart Maasik.

2004. aastal oli uutest asutatud

ettevõtetest SEB kliendid 23 prot-

senti, 2005. aastal 29, 2006. aastal 37

ning 2007. aastal 51 protsenti.

Stardipaketi idee on niivõrd geni-

aalne, et mullu novembris võttis ka

Rootsi SEB kasutusele sarnase pro-

jekti ning on kahe kuuga saanud

juurde umbes 10 000 äriklienti.

Spetsiaalselt alustava ettevõtja

vajadusi arvesse võttes väljatööta-

tud Stardipakett koosneb soodsa-

test pangateenustest, vajalikust info-

pagasist ning SEB Eesti Ühispanga

partnerite parimatest pakkumistest.

Samal ajal, kui spetsialistid hoiavad

firma rahaasjadel silma peal, saab

ettevõtja pühenduda oma põhitege-

vuse käimalükkamisele. Lähem info

www.seb.ee või 665 5444

4

UUDISED


SEB uued juhatuse

liikmed on Riho Unt

ja Erki Pugal

SEB Eesti Ühispank sai kaks uut juha-

tuse liiget – jaepanganduse ja tehno-

loogia valdkonda juhib Riho Unt

ning krediidivaldkonda Erki Pugal.

„Mul on hea meel, et panga juha-

tus täieneb kahe oma valdkonna tipu-

ga, kellel on pikaajaline kogemus

meie pangas," tervitas uusi juhatuse

liikmeid SEB Eesti Ühispanga juha-

tuse esimees Ahti Asmann.

Riho Unt töötab

SEB Eesti Ühispan-

gas 2001. aastast, alus-

tades karjääri ärisu-

hete juhi ja arendus-

osakonna juhatajana.

2004. aastal sai te-

mast Tallinna kontori direktori ase-

täitja, aasta hiljem jaepanganduse di-

visjoni direktori asetäitja ning 2006.

aastast oli ta jaepanganduse divisjoni

direktor. Riho Unt on haldusjuhtimi-

se magister ning hetkel õpib ta Tartu

Ülikooli magistrantuuris strateegilist

juhtimist.

Erki Pugal töötab

SEB Eesti Ühispan-

gas alates 1995. aas-

tast. 2001– 2005 töö-

tas ta kontorite kre-

diidiriski juhtimise

osakonna juhatajana,

2005. aastast kuni 2007. aasta suveni

krediidivaldkonna juhi asetäitjana

ning kuni detsembri alguseni SEB

grupi krediidivaldkonnas Stock-

holmis. Erki Pugal lõpetas 1998. aas-

tal Tallinna Tehnikaülikooli ärikor-

ralduse eriala.

Panga uueks nimeks saab SEBSelle aasta esimeses kvartalis muutuvad SEB Eesti Ühispanga ja selle

sidusorganisatsioonide juriidilised nimed – erinevaid äriüksusi ühen-

dava kaubamärgina tuleb kasutusele nimi SEB.

Klientidele ei kaasne panga nimevahetusega mingeid lisakohustusi.

Pigem lisandub võimalusi, sest ühtse nime all tegutsemine kõikidel

SEB sihtturgudel suurendab panga võimekust kasutada ära grupi rah-

vusvahelist kogemust, et vastata järjest paremini oma haaret laiendava-

te klientide vajadustele.

Uued juriidilised nimed on AS SEB Pank (praegu AS SEB Eesti Ühis-

pank), AS SEB Liising (AS SEB Ühisliising), AS SEB Kindlustusmaakler

(AS SEB Ühisliisingu Kindlustusmaakler), AS SEB Elu- ja Pensioni-

kindlustus (AS SEB Ühispanga Elukindlustus), AS SEB Varahaldus (AS

SEB Ühispanga Fondid) ning MTÜ SEB Heategevusfond (MTÜ SEB

Eesti Ühispanga Heategevusfond).

5


Nimevahetus toob kaasa uued pangakaardid

Tänavu kevadel jõuab lõpule 2005. aastal alguse saanud SEB nimevahe-

tusprotsess Eestis ning pank jätkab tegevust SEB nime all. SEB Grupi

näo ühtlustamiseks muudetakse kõigis riikides SEB pangakaartide ku-

jundused ühtseks.

Uue disainiga kaartidele üleminek toimub tänavu esimese ja teise

kvartali jooksul, kusjuures äriklient ei pea oma olemasolevat kaarti tule-

ma eraldi välja vahetama, vaid saab uue kaardi vana kehtivusaja lõppe-

misel endiste tingimuste kohaselt. Kaardi väljastamise hind seoses uue

kujundusega ei muutu.

SEB toetab raamatupidamiskonverentsi

Kaheosaline illustreeritud eesti- ja datud väljaannete põhjalik biblio-

ingliskeelne rahakataloog hõlmab graafia.

rahatähti, käibe- ja meenemünte, mis Keskpanga muuseumi juhataja

on käibele lastud Eesti omariikluse Carmen Greimi sõnul oli kataloogi

esimesel perioodil aastatel 1918–1940 väljaandmise eesmärk süstematisee-

ja taasiseseisvunud Eestis alates rida Eestis käibinud ja käibivat raha

1992. aasta rahareformist kuni 2008. puudutav teave ning teha see kõigile

aastani. Kataloogis on esitatud riikli- kättesaadavaks.

kud maksevahendid ning kataloogi Kataloogi panid kokku Eesti

esimene köide on pühendatud raha- Panga töötajad koostöös Eesti Aja-

tähtedele, teine osa käibe- ja meene- loomuuseumi teadusdirektori Ivar

müntidele. Kataloogiga on kaasas Leimuse, Läti Ajaloomuuseumi ja

rahatähtede ja müntide kohta aval- Läti Panga spetsialistidega.

Eesti Pank andis välja Eesti raha kataloogi

Eesti Vabariik 90 –

ühiselt ehitatud riik

Sellel aastal tähistab Eesti Vabariik

oma 90. juubelit ning Rahvusooperis

Estonia toimub pidustuste raames

mitu üritust.

13.–23. veebruaril leiab aset festi-

val „Eesti teater Estonias“, kus saab

näha ja kuulata seitset eesti algupä-

randit. Toimuvad Estonia sümfoo-

niaorkestri kontsert, Oksana Titova

ja Marina Kesleri tantsuetendus

„Hamlet. Libahunt“, näidatakse Eino

Tambergi lüürilist ooperit „Cyrano

de Bergerac“ ning Katri Aaslav-

Tepandi ja Tõnu Tepandi dokumen-

taaldraamat „President 1939“.

Alates 5. veebruarist kuni kuu

lõpuni on Estonia ruumes avatud näi-

tus "Estonia – rahvas ja riik", mis ka-

jastab Eesti riigi ja rahva käekäiku vii-

mase sajandi jooksul kultuurilise ja

poliitilise elu keskuseks ehitatud

Estonia teatri- ja kontserdihoonega.

Näitus peegeldab Eesti elu pöördelisi

momente ja olulisi hetki alates hoo-

nele nurgakivi panekust 1910. aasta

üldlaulupeo päevil läbi sõjatule ja

vaimse surutise aastate kuni tänase

päevani. Näitust toetab SEB Eesti

Ühispank ning 5.–20. märtsil on sama

näitus üleval panga peamajas Torni-

mäe 2 asuvas 5. korruse galeriis.

Eelmise aasta lõpus toimus Pärnus

traditsiooniline raamatupidamis-

konverents, kus olid arutluse all

raamatupidaja rollid töö- ja elula-

val. SEB Eesti Ühispangast osales

laenuarenduse osakonna juhataja

Jaanus Leemets, kes rääkis finants-

analüüsist kui loomingust.

Konverentsil loositi SEB Eesti

Ühispanga poolt välja ka Stockhol-

mi aastalõpukruiis, mille võitis

Raili Aru OÜ-st Audiitorbüroo

Õnne Kurvet. „Reisi võites oli ülla-

tus tõesti suur, sest ausalt öeldes ei

julgenud ma võitu üldse loota.

Seda just seetõttu, et tavaliselt mul

loteriides eriti ei vea ja selleks loo-

simiseks vajaliku ankeedi täitsin ka

suhteliselt viimasel momendil,“ rää-

kis võitja. „Selle kruiisi juures oli

meeldejääv juba see, et aastavahe-

tus oli varasematest hoopis teistsu-

gune. Siiani olen kõik aastavahe-

tused Eestimaa pinnal vastu võt-

nud. Kruiisi põnevaimaks osaks

võib pidada uue aasta saabumise

tervituse, mida meil õnnestus teha

koguni kolm korda. Nimelt tähista-

ti laeval kell 23 Venemaa, kell 24

Eesti ja kell 1 Rootsi aastavahetust.

Tore oli ka kabareeprogramm, eriti

tagasiteel.

Meeleloluka aastavahetuse eest

suur tänu SEB Eesti Ühispangale

ning sellele toredale inimesele, kes

Pärnus fortuunaks juhtus olema!“

VIRTUAALKAART


Täpsem informatsioon www.seb.ee, internetipangast U-Net või telefonil

665 5100.

6

SEB Eesti Ühispanga virtuaalne

pangakaart on mugav ja turva-

line võimalus teha sisseoste

välismaistes internetipoodides,

kaart kehtib üle maailma kõigi

internetikaupmeeste juures, kus

on võimalik tasuda VISA

kaardiga.

Virtuaalkaardi vormistamine on ime-

lihtne – seda saab teha internetipan-

gas U-Net ja kuna tegemist pole füü-

silise plastkaardiga, võtab selle vor-

mistamine vaid mõne minuti. Klient

valib lihtsalt U-Netis kaardi vormis-

tamisel limiidi ja klikib „sõlmin le-

pingu". Pärast lepingu sõlmimist ku-

vatakse talle kaardi number ja inter-

netis tehingute tegemiseks vajalik kol-

mekohaline kaardi turvatunnus ning

kaart ongi kohe kasutatav. Kaarti vor-

mistamine maksab vaid 10 krooni.

Kuna tegemist on deebetkaardi-

ga, siis eraldi raha kandmist kaardile

ei toimu. Kaardiga tehinguid tehes

lähevad tehingu summad maha otse

arvelduskontolt ja tehinguid saab

teha kaardile määratud limiidi ula-

tuses. Klient saab kaardile limiidi va-

balt valida vahemikus 1000–50 000

krooni ning ta saab kas või igaks os-

tuks vormistada endale uue kaardi

just nii suure limiidiga, kui antud

ostu tegemiseks vaja läheb.

40-päevane kehtivusaeg ja vabalt

valitav limiit lisavad turvalisust veel-

gi – isegi kui mõnel petturil õnnestub

kaardiandmed enda valdusesse saa-

da, ei ole tal nendega midagi peale

hakata, sest kaardil ei ole enam raha

või saab kaardi kehtivusaeg kohe

otsa. Pettuse kahtluse korral saab

klient kaardi kehtivuse ajal ka kaardi

ise blokeerida U-Neti vahendusel.

Seitsme aasta jooksul on SEB

Eesti Ühispank vormistanud üle

80 000 internetis maksmiseks mõel-

dud kaardi ning trend on pidevalt

kasvav. Samuti on jätkuvalt tõusev

keskmine tehingute arv kaardi kohta

ja keskmine tehingu summa – kui al-

gusaastatel tehti kaardiga keskmiselt

0,8 tehingut, siis eelmisel aastal oli

sama näitaja juba 2,1 tehingut kaardi

kohta. Keskmine tehingu summa on

2000. aasta 800 kroonilt tõusnud ligi

1300 kroonini.Virtuaalkaarti pakub

Eestis ainsana SEB Eesti Ühispank.

MARGO TREILMANN

SEB Eesti Ühispanga pangakaartide tootejuht

Virtuaalkaart – lihtne ja turvaline viis ostudeks internetipoodidest

Virtuaalkaart on turvaline ja

mugav võimalus teha sisseoste

üle maailma kõigi interneti-

kaupmeeste juures, kus on

võimalik tasuda VISA kaardiga.

Virtuaalkaart kogub

populaarsust

SEB Eesti Ühispank oli 2007. aasta det-

sembri seisuga väljastanud 362 985

deebetkaarti, mida on 4859 võrra

enam kui novembris. Panga krediit-

kaartide arv suurenes kuuga 1771 ja

ulatus detsembri lõpus 108 577 kaar-

dini. Lisaks väljastas SEB Eesti Ühis-

pank detsembri jooksul 2265 virtuaal-

kaarti, mis on ainult internetis kasuta-

miseks mõeldud deebetkaart kehti-

vusega 40 päeva.

Kokku olid Eesti kommertspan-

gad detsembri lõpu seisuga välja and-

nud 1 764 054 pangakaarti, millest

1 293 921 olid deebetkaardid ja

470 133 krediitkaardid. Deebetkaar-

tide arv kasvas varasema kuuga

võrreldes 4912 võrra ja krediitkaar-

tide arv 4839 võrra. BNS

JÄRELMAKS

7


Alates detsembrist pakub SEB

Eesti Ühispank uut lahendust

SEB Järelmaks, mis annab ost-

jatele senisest lihtsama võima-

luse saada soovitud kaup või

teenus kätte kohe ning tasuda

selle eest hiljem osade kaupa.

SEB Järelmaks on mugavalt ja kiiresti

saadav väikelaen, mida saab taotleda

Eesti kaubandus- või teenindus-

ettevõtetes pärast sobiva kauba või

teenuse väljavalimist. Klienditeenin-

daja edastab spetsiaalse veebikesk-

konna e-agendi vahendusel ostja jä-

relmaksutaotluse pangale, kes ana-

lüüsib kliendi taotlust ning saadab

kaupmehele kuni 15 minuti jooksul

laenuotsuse. Positiivse otsuse korral

võib ostja järelmaksulepingu allkir-

jastada ning kohe soovitud kauba

või teenuse kätte saada.

SEB Järelmaksu summa on 2000–

150 000 krooni ning seda saab vor-

mistada kuni 48-kuuliseks perioo-

diks. Kaupmehele tasub pank kauba

või teenuse eest kohe, kui kaupmees

on järelmaksulepingu dokumendid

panka esitanud.

Hoolimata sellest, et järelmaksu

lahendus on veel üsna uus, laieneb

SEB Järelmaksu pakkuvate kauban-

dus- ja teenindusasutuste võrk hoog-

salt. Koostöölepingu sõlmimine pan-

gaga käib kiiresti ja lihtsalt ning jä-

relmaksu pakkumine võib alata juba

sama või järgmise nädala jooksul!

TRIIN MESSIMAS

SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuht

Uus teenus:

SEB Järelmaks

Kuigi SEB Järelmaksu lahendus on veel üsna

uus, laieneb seda pakkuvate kaubandus- ja

teenindusasutuste võrk väga hoogsalt.

Kõik ettevõtted, kes soovivad SEB Järelmaksu pakkuda, võtke palun ühen-dust oma kliendihalduriga, helistage

telefonil 665 5100 või saatke e-kiri

aadressile [email protected].

SEB JÄRELMAKSU PLUSSID NII OSTJALE KUI KA KAUBA VÕI TEENUSE MÜÜJALE:

lihtne protsess – lühike ja kokkuvõtlik taotluse vorm, lihtne ning kasutajasõbralik veebikeskkond;

kiire vastus pangast – järelmaksu otsuseid saab tööpäeviti kell 9–20 ja puhkepäevadel kell 10–18;

puuduvad kohustuslik sissemakse ja lepingu sõlmimise tasu.

•

•

•

on-line

8

AKTSIATURGUDE ÜLEVAADE


Aasta 2008 tuleb aktsiaturgudel

ilmselt keeruline.

9


Balti turud

Balti aktsiaturud on samuti globaal-

sete turgude ja makropildi halvene-

mise tõttu langenud. Siiski tundub

praegune kukkumine olevat pisut

liialdatud, sest mullused majandus-

tulemused on Balti ettevõtetel kok-

kuvõttes endiselt tugevad ning või-

malikud negatiivsed arengud on suu-

res osas aktsiahindadesse sisse kirju-

tatud. Suurem langus turgudel tun-

dub olevat pidurdunud ning inves-

torite sentiment ei tundu näitavat het-

kel paranemise ega ka halvenemise

märke. Aktsiate hinnatasemed on

Balti börsidel väga atraktiivsed pika-

ajalistele investoritele, kuid lühiaja-

liselt võib jätkuda sihitu triivimine.

Kokkuvõte

Aasta 2008 tuleb turgudel ilmselt kee-

ruline. Kuigi globaalselt püsib ma-

janduskasv tugev, on Ühendriikide

majanduse kasvutempo aeglustu-

mas. Samas ei tohi ära unustada posi-

tiivseid uudiseid – jaanuari lõpus oo-

datakse Föderaalreservilt järsku baa-

sintressi langetust, mis võiks anda

turgudele uue hingamise. Funda-

mentaalselt on aktsiate hinnatase-

med odavad, mistõttu aktsiate alla-

poole liikumine peaks olema suhte-

liselt piiratud. Oletades, et Ühendrii-

kides jätkub madal majanduskasv,

peaksid aktsiad andma paremat toot-

lust kui võlakirjad järgmise 12 kuu

jooksul. Siiski on ebakindlus turgu-

del suurem kui varasemate aastate

jooksul, mistõttu volatiilsus turgudel

püsib lühiajalises perspektiivis jätku-

valt kõrge.

ROMET TEPPER

SEB Eesti Ühispanga strateeg-analüütik

Aktsiaturgude üleva ade – jaanuar 2008Aasta 2008 pole aktsia-

turgudele just kõige positiivse-

malt alanud – enamus globaal-

seid aktsiaindekseid on aasta

algusest langenud 5–10 prot-

senti. Ühendriikide riskantsete

laenude probleemid on eel-

misest aastast sujuvalt käesole-

vasse üle kandunud. Finants-

sektoris jätkavad USA suurpan-

gad endiselt kahjumite rapor-

teerimist ning kinnisvarasektor

ei näita veel märke madal-

seisust väljumisest.

Põhiküsimuseks turgudel on saanud,

kas kuus aastat kestnud Ühendriiki-

de majanduskasv hakkab lõppema ja

millised tulevad ettevõtete kasumid.

Meenutame, et aastal 2000 algas

turgudel langus seetõttu, et tehnoloo-

giasektori aktsiad olid investorite üli-

positiivsete ootuste tõttu ebanor-

maalselt kõrgetele tasemetele oste-

tud. Praegune olukord turgudel on

vastupidine: investorite ootused on

pigem madalad ning aktsiad on fun-

damentaalsete näitajate põhjal vii-

maste aastate odavamatel tasemetel.

Seetõttu tundub turgude langus ole-

vat põhjendatud vaid juhul, kui ette-

võtete kasumid oluliselt kukuvad.

Globaalselt püsib majanduskasv

endiselt tugev; kõige kiiremini (ligi

9%) kasvab sel aastal endiselt arenev

Aasia regioon, millele järgneb Kesk-

ja Ida-Euroopa (sealhulgas Vene-

maa), kus majanduselt oodatakse tä-

navu kasvu ligi 6%.

Venemaa

Vene aktsiaturgu näeme tänavu en-

diselt ühena atraktiivseimatest. Võr-

reldes teiste aktsiaturgudega, on

Venemaa üks väheseid, kes kaupleb

rekordtasemete lähedal, kuid selleks

on ka rida põhjusi: majanduskasv

püsib tugev, poliitiline stabiilsus näib

olevat kindel, naftahinnad püsivad

kõrged ja gaasi hinnad tõusevad nii

kodumaal kui eksporditurgudel.

Pangandussektor on tänu finants-

teenuste kasutamise kasvule väga

huvitav; samuti jaekaubandussektor.

Murelapseks on endiselt kõrge inflat-

sioon ning USA majanduskasvu aeg-

lustumine, mis võib alandada nõud-

lust toorainete sektorile.

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa aktsiad kauplevad het-

kel viimase 10 kuu madalamate tase-

mete lähedal. Nii Austria kui Poola

turud on näiteks tipust rohkem kui

20% kukkunud. Languse põhjuseks

on saanud peamiselt meeleolu glo-

baalsetel turgudel, mitte ettevõtete

halvenenud kasumiväljavaated. See-

tõttu on alust arvata, et turul hakka-

vad tekkima head ostuvõimalused.

Üks kindlaimaid strateegiaid oleks

panustada Kesk-Euroopa telekomi-

sektori aktsiatesse, kus allapoole lii-

kumine peaks olema tänu kõrgetele

dividendidele suhteliselt piiratud.

Turu sentimendi paranedes peaksid

aga paremini käituma praeguseks

allamüüdud finantssektori aktsiad.

10

Paljud Eesti kaubandus- ja

tööstusettevõtted kasutavad

oma igapäevases äritegevuses

laofinantseeringu teenust, mis

on laen tagatiseks soetatava

või laos oleva kauba käibe-

vahendite rahastamiseks.

Eelkõige on teenus suunatud kaupa-

dele, mis on likviidsed ning millel on

alternatiivsetest allikatest jälgitav tu-

ruhind, näiteks metall, kütused, vili,

muud toorained ja autod. Siiski on

veel neid, kelle raha seisab kinni lao-

riiulitel.

SEB Ühisliisingu pakutava lao-

finantseerimise teenuse protsess ise

on lihtne: ettevõtjaga sõlmitakse le-

ping, kus fikseeritakse limiidi suu-

rus, tagasimakse tähtaeg, kaubad

Laos seisev kaup on seisev raha

Laofinantseerimise teenust saab kasutada ka osana kogu äritegevuse finantseerimisel ning kombineerida erinevate SEB poolt pakutavate toodetega.

ning kauba pantimine SEB kasuks.

Seejärel sõlmivad ettevõtja, laopidaja

ning SEB kolmepoolse lepingu, mil-

lega määratakse kauba liikumise

protseduur. Kauba lattu saabumisel

väljastab laopidaja SEB-le laokirja

ning SEB maksab ettevõtjale kokku-

lepitud osa (70–90%) kauba väär-

tusest. Kauba laost väljavõtmiseks

tasub ettevõtja liisingufirmale finant-

seeritud summa ning laopidaja saab

kauba laost välja anda.

Lisatingimuseks laofinantseerin-

gu puhul on kindlustuse olemasolu

rahastatavale kaubale.

Teenust saab kasutada ka osana

kogu äritegevuse finantseerimisel

ning kombineerida erinevate SEB

poolt pakutavate toodetega. Näiteks

kauba või valmistoodangu müümi-

sel saab laofinantseerimist edukalt

kombineerida SEB Ühisliisingu poolt

pakutava faktooringuteenusega, mil-

le puhul saab ettevõtja raha kohe

LAOFINANTSEERING


pärast kauba lähetamist, ootamata

ära ostjate maksetähtaega.

Sojasroti, rapsikoogi, päevalille-

koogi ja maisi müügiga tegelev

Grain Marketing OÜ kasutab lao-

finantseerimise teenust eelmisest aas-

tast. „Kuna põllumajanduses pole

kauba käive eriti kiire, siis laos seisev

kaup on seisev raha. Laofinantsee-

ring aitab selle seisva raha jälle käi-

besse tagasi,“ selgitab ettevõtte esin-

daja Margus Kesa. „Teenuse juures

on see hea, et pole paberimajandust,

kõik dokumendid saab allkirjastada

digitaalselt ja edastada elektroonili-

selt ning raha laekub pärast doku-

mentide elektroonilist esitamist kohe

arvele.“

SVEN RANDOJA

SEB Eesti Ühispanga faktooringu grupi juht

Täpsemat informatsiooni laofinantsee-ringu teenuse kohta annab projektijuht

Helena Ait tel 665 7972.

11

GERMUND HULGI


Firmadevaheline koostöö on äärmiselt olulineKuivatatud puuviljade, pähklite ja seemnete hulgimüügi,

turustamise ning pakendamisega tegeleva Germund Hulgi OÜ

juhatuse esimehe Aivar Vommi sõnul on äris võimalik võita kõigil

osapooltel, kui omavahel sõbralikult koostööd teha.

Järg lk 12

12

„Meie alal on konkurents kõva, kuigi

turul pole just palju suuri tegijaid, on

palju väiksemaid nišifirmasid, kes

näiteks proovivad pakkuda ainult

rosinaid või ainult pähkleid,“ räägib

ta. „Eestis on kaks suurt tegijat, Lätis

samuti kaks ja Leedus neli. Kõik suh-

teliselt head ja tugevad firmad. Läti

ja Leedu konkurentidega suhtleme

aktiivselt ning tihtipeale müüme-

ostame ja laename omavahel kaupa,

kui logistika juhtub alt vedama.

Kahjuks Eesti äris sellist vastutule-

likkust ja koostööd tihti ei kohta

nagu mujal maailmas.“

„Eestlased vaatavad äritegemise-

le teisiti: nende arust on võimalik

vaid võita või kaotada. Tegelikult on

äris võimalik võita kõigil – näiteks

kui me oma Gruusia äripartneriga

koostööd teeme, saame kasu mõle-

mad, ja kui müüme Saksamaa hul-

giostjale metsapähkleid odavamalt,

kui ta Türgist saaks, on ka tema ju

võitja,“ selgitab mees. „Koostöö on

oluline.“

12 aastat Eesti turul tegutsenud

Germund Hulgi on sajaprotsendi-

liselt Eesti kapitalil põhinev firma,

mille omanikud on algusest peale

olnud kaks meest – Aivar Vomm ja

Raivo Oissar. Hetkel umbes 50-

protsendilist turuosa omav ettevõte

alustas kuivatatud puuviljadega, ap-

rikooside ja rosinate müümisega.

„Ettevõtte loomiseks on kindlasti

palju erinevaid alguseid, aga ma

olen kindel, et enamik algustest on

rasked. Meile mängis elu kätte palju

juhuseid, mis viisid just selle ärini –

sain kokku tuttavaga, kes tarnis kui-

vatatud puuvilju Lätti, ja mõtlesime,

et miks mitte ka Eestisse. Oma firma

loomise idee oli mul ammu juba ol-

nud... Töötasin ise sel ajal Jungentis

ning olin toiduainetööstusega hästi

kursis. Asi ei tundunud sugugi raske

– müügipool oli olemas minu enda

näol, oli vaja vaid hea toode leida,“

jutustab Vomm. „Tegelikult oli mui-

dugi algus ikkagi keeruline, pidime

loomulikult ka laenu võtma.

SEB Eesti Ühispanga poole pealt

tuli muide suur abi Teet Uuemõisalt

ja Evelin Kõlult. Just Teet oli see, kes

mitte lihtsalt panga esindaja, vaid

nõuandjana ütles, et peaksime oma

äri vaatama globaalsemalt ja mitte

nii Eesti-keskselt.“

Esimesed aastad oli Germund

Hulgi põhipartneriks Türgi, on maa-

ilma suurim kuivatatud aprikoosi,

metsapähkli ja rosinatootja. Vaikselt

sai arenetud, aga nüüdseks hetkeks

on Eestis raske väga palju edasi

areneda. „Niisiis oleme aktiivselt ot-

sinud tegevust Gruusias, kus ühe as-

jana annab palju tegevust metsapäh-

klite tootmine ning teiseks on

võimalik arendada kinnisvara poolt.

Oleme selleks ka juba esimesi samme

teinud.“

Miks mitte näiteks maitseainete

turule siseneda? „Oleme seda mõel-

nud tegelikult juba kaheksa aastat,

aga elu on näidanud, et nii kõvade

tegijate kõrval nagu Paulig, on keeru-

line mingit turuosa saavutada. Meie

hoopis lisasime oma tooteportfelli

Gruusia veinid! Otsisime seda õiget

tehast, mis teeks kvaliteetset ja

tõeliselt head Gruusia veini, terve aas-

ta. Ja lõpuks leidsime,“ kõneleb

Vomm. „Gruusia on üldse kuidagi

eestlastele väga südamelähedane

koht. Seal on praegu tugev areng –

väga paljud haritud noored, alla 40-

aastased inimesed tulevad Harvardi-

sugustest ülikoolidest tagasi oma ko-

dumaale ning enamik noori räägib

nii vene kui ka inglise keelt. Noorema

põlvkonna üks juhtfiguure on kind-

lasti head eeskuju näidanud Gruusia

president Mihhail Saakašvili.“

Germund Hulgi tooteid leiab nii

maiustustes kui ka pagaritoodetes

Germund Hulgi põhitegevus on laia

sortimendi osas Eestis, teistesse riiki-

desse müüakse põhiliselt pähkleid,

eelkõige metsapähkleid. „Metsa-

pähkleid impordime Gruusiast, seal

on meil kaks tehast grusiinidega ka-

hasse. Tarnime kõigisse Euroopa

Liidu riikidesse, suurimad ostjad on

Saksamaa, Belgia ja Holland. Meie

klientideks on maiustustetootjad,

nagu Kraft Foods, Kalev ja Laima

ning leiva-saia, kookide ja pirukate

tegijad, nagu Leibur, Pere Leib, Eesti

Pagar, Fazer,“ loetleb Vomm. „Töö

on põnev ning koostööpartnereid on

üle kogu maailma – Vietnam, Hiina,

India, Brasiilia, Boliivia, Argen-

tina...“

Muide, india pähkleid toob Ger-

mund Hulgi India asemel hoopis

Eestlaste arust on äris võimalik vaid võita või kaotada –

tegelikult on aga võimalik võita kõigil. Aivar Vomm

Algus lk 11

Lisaks kuivatatud puuviljadele, pähklitele ja

seemnetele turustab Germund Hulgi ka

Gruusia veine. Ettevõtte kaubamärgiks on

roheline palm.

GERMUND HULGI


13

Vietnamist, kuna sealsed pähklid on

oluliselt parema kvaliteedi ja maitse-

ga. Indast seevastu saab suurepära-

seid seesamiseemneid.

Lisaks hulgimüügile saab Ger-

mund Hulgi tooteid osta Eesti super-

marketitest, kus pähklid ja kuivata-

tud puuviljad on kaalukaubana lah-

tiselt sahtlikestes, samuti müügil pa-

kendatud kujul.

Ettevõtte põhiladu asub Tallinnas

ja samuti tootmine, kus pakendatak-

se kaup. Lisaks on tollilaod Euroo-

passe saatmiseks ning tehased Gruu-

sias. Eestis töötab Germund Hulgis

umbes 35, Gruusias 200, hooajal isegi

300 inimest. „Meie hooajaks on talv –

eelkõige jõulud ja lihavõtted. Tööta-

jatele on see ju hea, kuna kõik saavad

suvel puhata,“ nendib juhatuse esi-

mees. „Peame tähtsaks mõtet: terves

kehas terve vaim, see on püüame olla

sportlikud ja füüsiliselt aktiivsed.

Mina isiklikult mängin hea meelega

tennist ja jäähokit ning armastan nii

mäe- kui ka murdmaasuusatamist.“

Kas toiduainetööstus on

keeruline äri?

„Tegelikult on igal pool oma ohud

ning riskid ja ega toiduainetööstusel

pole hullem kui näiteks tehnika- või

autotootjatel. Kõigil on omad prob-

leemid ning peab lihtsalt olema oma

valdkonnaga kursis ja selles hea.

Päris võõral alal tegutsema hakkami-

ne on kindlasti väga raske,“ räägib

Vomm. „Eestis on muidugi äärmiselt

tugev veterinaar- ja terviseteenistus,

samas kui mujal, näiteks Itaalias, on

ikka olukord hoopis hõlpsam. Meie

seadused on äärmiselt karmid ning

vahel pingutatakse mõne asjaga sel-

gelt üle, kuid samas on see tavatarbi-

jale kindlasti kasuks. Mida rohkem

toodet kontrollitakse, seda kindlam

võib olla, et kliendini jõuab hea kaup.

Keegi ei taha ju tegelikult müüa keh-

va asja, see on puhas antireklaam.

Samas ei saa kunagi garanteerida, et

kõik läheb ideaalselt. Meie igatahes

oleme sõlminud lepingud koostöö-

partneritega, kelle toodete kvaliteedis

saame kindlad olla. Üritame pakkuda

parimat kvaliteeti parima hinnaga.“

Lisaks tootjatele on firma koos-

tööpartneriteks ka logistikafirmad.

„Kulude optimeerimine on saanud

hästi tähtsaks ja tulevikus on logisti-

kafirmade kasutamine väga vajalik

ning hoiab kokku palju kulusid.

Soomes ja Rootsis on niinimetatud

hulgi-logistikafirmasid vähe, kuid

tarnijaid palju ja mõned suuremad

firmad teevad ära kogu logistika,“

jutustab ta. „Meil on suuremad logis-

tikafirmad Smarten, Jungend ning

üks uuem, Jaak Uusi loodud firma

Coverland, kellega plaanime koos-

tööd ka Lätis. Kui supermarketite lo-

gistikat teeb meile Coverland, siis

tootjate ja tehaste oma teeme ise, sa-

muti müügipoole.“

GERLI RAMLER

Kulude optimeerimine on saanud ettevõtetes hästi tähtsaks ja tulevikus on logistikafirmade

kasutamine väga vajalik, nendib Aivar Vomm.


14

SEPA


maksimeerida oma intressitulu ja

sooritada aegkriitilisi ülekandeid

oma partneritele enam kasutatavates

valuutades.

Ekspressmakse puhul saadab

SEB Eesti Ühispank informatsiooni

makse saaja pangale rahade laeku-

mise osas sama pangapäeva jooksul.

Olenevalt maksja pangast toimub lae-

kumine kliendi kontole kas samal

või järgmisel pangapäeval. Ekspress-

makse sooritamisel ongi peamine pi-

dada kinni kellaaegadest, enne mida

peab maksekorraldus olema panka

edastatud:

CAD, GBP ja RUR enne kella 11.00

CHF, DKK, LTL, LVL ja NOK

enne kella 13.00

EEK, EUR, SEK ja USD

enne kella 15.00

•

•

•

Lisaks pakub SEB Eesti Ühispank

endiselt ekspressmakseid soodus-

hinnaga SEB Grupi pankadesse

Baltikumi, Põhjalasse, Saksamaale,

Poola, Ukrainasse, Venemaale, Prant-

susmaale, Inglismaale, USA-sse,

Hiinasse ja Singapuri. Eelduseks on,

et maksekorraldused on panka jõud-

nud enne kella 15 korrektsete saa-

jaandmetega.

SEPA makse > EU makse

Alates 28. jaanuarist 2008 on üle

Euroopa Liidu kasutusel uus makse-

tüüp – SEPA (ühtne euromaksete piir-

kond) makse. SEPA makse vahetab

välja senini toiminud EU makse ja

annab praegustele ja tulevastele

klientidele uusi soodusvõimalusi ar-

veldamaks eurodes Euroopa Liidu ja

Euroopa Majanduspiirkonna liik-

mesriikidega. Kõige käegakatsuta-

vam vahe ja positiivsem efekt vana

EU maksega võrreldes on see, et uue

makse puhul puudub summa pii-

rang (varem oli piiranguks kuni

50 000 eurot). Samuti on garanteeri-

tud makstava summa jõudmine saa-

jale kolme tööpäeva jooksul.

SEB Eesti Ühispank on ainuke

Eesti pank, kes on otse antud kliirin-

gu liige ja suudab tänu sellele pakku-

da ettevõtetele kõige optimaalsemat

ja efektiivsemat makseedastusvõi-

malust partneritele Euroopa Liidus.

KRISTIINA KOEL

Global Transaction Services divisjoni direktor

SEPA MAKSE TINGIMUSED:

Makse valuuta on euro.

Maksja pank ja saaja pank asuvad Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriikides.

Maksja pank ja saaja pank on ühtse SEPA maksesüsteemi otsesed või

kaudsed lepingulised liikmed.

Saaja kontonumber määratakse rahvusvahelise kontonumbri IBAN iga ning

saaja pank BIC iga.

Saaja konto IBAN ja saaja panga BIC viitavad ühele liikmesriigile.

SEPA makse on tavamakse.

Makse rahaliste vahendite laekumine saaja kontole on garanteeritud

kolmanda pangapäeva lõpuks pärast makse aktsepteerimist maksja panga

poolt.

Maksja ja saaja tasuvad ülekande kulud kahasse.

•

•

•

• -

-

•

•

•

•

Uued võimalused kiiremaks välisarveldamiseks

Ekspressmakse puhul saadab SEB Eesti Ühispank informatsiooni makse saaja pangale raha

laekumise osas sama pangapäeva jooksul.

Lisainfot teema kohta leiab kodulehelt

www.seb.ee ja oma kliendihalduri käest.

SEB Grupi pangana, keda on

tunnustatud nii oma täiuslike ja

turvaliste elektrooniliste kanalite

eest kui ka nimetatud neli aastat

järjest parimaks Põhjala ja

Baltikumi rahavoogude pangaks

ning eelmisel aastal parimaks

Eesti pangaks, püüab SEB Eesti

Ühispank pakkuda oma klienti-

dele igaühe spetsiifikat eraldi

silmas pidades alati parimaid ja

efektiivsemaid teenuseid.

Uuendusena välisarvelduste vallas

on pank valmis pakkuma ekspress-

makseid lisaks eurodele (EUR) ja

USA dollaritele (USD) ka Kanada dol-

larites (CAD), Taani kroonides

(DKK), Šveitsi frankides (CHF), Eesti

kroonides (EEK), Inglise naelades

(GBP), Leedu littides (LTL), Läti latti-

des (LVL), Norra kroonides (NOK),

Venemaa rublades (RUR) ja Rootsi

kroonides (SEK). Ekspressmaksete

kasutamine võimaldab ettevõttel

15

VÄLISUUDISED


Malta ja Küpros läksid üle eurole

Malta ja Küpros läksid 1. jaanuaril üle Euroopa Liidu ühisrahale euro.

Naelsterlingi kasutamine sularahatehingutes lõpetati Küprosel jaa-

nuari lõpus. Küprose ametnikud loodavad, et eurotsooni kuulumine

aitab lõhestatud saarel majandust elavdada. Euro kehtib tegelikult ai-

nult Küprose lõunaosas, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose

kreeklaste valitsuse kontrolli all. Saare põhjaosas asuvas türklaste ise-

hakanud vabariigis, mida tunnustab ainult Ankara, jääb kasutusele

Türgi liir.

Malta loodab samuti, et euro aitab viia ellu muudatusi majanduses

ning muutuda kõrgtehnoloogia investeeringute magnetiks. Malta liir

võeti kasutusele 1983. aastal, kui see vahetas välja Malta naelsterlingi,

mis asendas 1972. aastal Suurbritannia naela.

SEB Unibanka ennus-

tab Läti inflatsiooni

haripunkti maiks

Läti inflatsioon püsib 2008. aasta

algul kõrge ja reguleeritud hindade

tõusu tõttu peaks saavutama hari-

punkti aprillis-mais, prognoosib SEB

Unibanka Läti makromajanduse üle-

vaates.

Panga analüütikute hinnagul

tuleb sel aastal umbes sama kõrge

keskmine aastainflatsioon nagu

mullu ehk siis 9–10,5 protsenti. Kuigi

paljud reguleeritud hinnad tõuse-

vad, tagab väiksem majandusaktiiv-

sus ja ostuvõime vähenemine kokku-

võttes mõõdukama hindade tõusu

kui eelmisel aastal, toonitasid nad.

Kõrge inflatsiooni tõttu ebaõnnes-

tus ka Läti plaan sel aastal üle minna

eurole. Läti Panga presidendi Ilmars

Rimsevicse sõnul võib Läti eurole üle

minna kõige varem 2012. aastal. „Läti

valitsus ei tohi päevagi viivitada, kui

ta tahab selle tähtajaga toime tulla.

Valitsus peab kohe esimestest päeva-

dest selle kallal tööle asuma. Kuid me

ei tohi jätkata korra aastas tariifide ja

aktsiiside tõstmist, sest see kiirendaks

inflatsiooni ja muudaks eurole üle-

mineku aja ettearvamatuks,” ütles ta.

Läti valitsus võttis mullu mais

vastu konkreetse plaani inflatsiooni

ohjeldamiseks.

SEB Vilniaus Bankas

ennustab inflatsiooni

tõusu üle 10%

SEB Vilniaus Bankas ennustab Leedu

makromajandusanalüüsis, et inflatsi-

oon tõuseb selle aasta algul üle 10

protsendi. Prognoosi kohaselt saavu-

tab inflatsioon haripunkti esimesel

poolaastal ja sellele ei järgne järsku

tarbijahindade langust.

„Me ei usu, et täitub valitsuse loo-

tus ja inflatsioon alaneb 2009. aasta

esimesel poolel 2,5–3,0 protsendi tase-

mele,” ütles SEB Vilniaus Bankase

presidendi nõunik Gitanas Nauseda.

Panga prognoosi kohaselt on

keskmine aastainflatsioon 2007. aas-

tal 5,8 protsenti, 2008. aastal 6,5 prot-

senti ja 2009. aastal 5 protsenti.

Eurotsooni inflatsioon

oli detsembris üle kolme protsendi

Eurotsooni kuuluvate riikide aastainflatsioon oli detsembris 3,1 prot-

senti, mis on märksa kõrgem kui Euroopa Keskpanga taotletav 2 prot-

senti, selgus Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest.

Novembriga võrreldes inflatsioon ei tõusnud, kuid on üldiselt kuue

aasta kõrgeimal tasemel.

Euroopa Keskpanga esindajad on viimasel ajal korduvalt väljen-

danud muret kõrge inflatsiooni pärast. Kuid inflatsiooni ohjeldamiseks

intresse tõsta on keeruline, kuna prognoositakse Euroopa Liidu majan-

duskasvu aeglustumist.

Documents

SEB Portfolio 0208 f-3rgb · 2008. 2. 21. · Portfolio • Talv 2008 Hassar Kippi sõnul on peaaegu kõiki finants-riske võimalik maandada ning kunagi ei ole liiga hilja alustada