Elamuskohvik Cafe76 esitleb:

Sel aastal tulevad jõulud teistsugused

Selle aja jõululood

2

Toimetanud: Laura Remmel , Anni Kuusik , Kadr i VeiderKeele l i se l t to imetanud: Anu Si lmKujundanud: Kri s t ina Roosva ld

3

Sisukord

Proloog - Anni Kuusik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõulud - Mart in Sakur. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muinas jutt - Kaidi Turmann. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõulud Ber l i in i s ja “Weinachtsmarkt” - Diana Gandera . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rohkem kui kolm kingi tust - Eha Remmel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Se l aas ta l tu levad jõulud te i s t sugused - Kadr i Veider. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõulu pannkoogid - Anni Kuusik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Anno Domini - Meego Remmel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Talv soos - Mari ja Jur t in . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõhvika Tee - Janice Vi ina lass . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Se l aas ta l tu levad jõulud te i s t sugused - Kar l Lomp. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Se l aas ta l tu levad jõulud te i s tmoodi - Marlèn Tasso. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Se l aas ta l tu levad jõulud te i s t sugused - Kadr i Reek. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Soovi tused kingi tusteks - Kadr i Veider. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõulud on kulukas aeg - Marjo Hõim.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Jõuluee lne mõttepaus postkast i se l t s i s Toivo Pi l l i . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4

5

6

7

8

12

14

15

16

17

18

20

21

22

23

24

4

ProloogLõunamere saare kuningas korra ldas Läänes t

saabunud küla l i s e auks õhtusöög i .

Kui tu l i aeg p idada kõne küla l i s e auks , i s tu s t ema maje s t ee t rahul ikul t põrandale ja ür i tu se l e

t e l l i tud pro fe s s ionaalne kõnemee s ü l i s ta s küla l i s t .

Kui ü l i s tu skõne o l i l õppenud, tõus i s küla l ine ,e t s e l l e l e va s ta ta . Kuningas aga taki s ta s t eda.“Ärge tõuske ,” üt l e s ta . “Ma o len ka t e i e e e s tpro fe s s ionaal i kõne l ema palganud. Meie s i in

saare l e i luba a s jaarmas ta jate l ava l ikul t kõne l eda.”( lugu pär ineb raamatust “Linnulaul” , A de Mel lo SJ)

Terve meie e lu on lä inud as ja tundjate kät te .Mei l on raamatud ja kool i ta jad, mis õpetavad meid

sööma, hingama, magama, rääkima, kuulama,laps i kasvatama, armastama ja surema.

See raamat on as jaarmasta jate raamat .Või ehk on see e lu armasta jate raamat .

Cafe76 teg i jad tänavad kõiki südamest ,kes le ids id aega jõuludele lugude pühendamiseks .

Ja kõig i le te i s te le soovime er i l i se l t hä id jõule !Hoidke ükste i s t !

Anni Kuusik

5

JõuludJõulud tu levad

Jõulud tu levad s e l aa s ta l Jõulud tu levad s e l aa s ta l t e i s i t i . . .

Ma usun, e t nad tu levad. Ma tahan uskuda.

Kuid kuidas nad tu levad?Ma usun, e t tu l evad Muumide Jõulud.

Me po le ne id näinud, aga kõik t e i s ed räägivad ne i s t . . .Toome Jõulude le k inke , arusaamata miks . . .

Teeme Jõulude le süüa, kar te s , e t muidu söövad Jõulud meid. Toome ka kuuse , e t Jõulude l o l ek s hea mee l

Kuid me e i t ea miks . . . . See päras t tu l evadki Jõulud s eekord t e i s i t i

nad tu levad sa la ja , vaik se l t , kärata , e t me e i saaks üks t e i s t o s tuke skus t e s k inkide päras t ja lge a l la t rampida,

e t me näeks s e l aa s ta l ka t e i s t in imes t . Märkaks kodutuid tänaval magamas ,

mahajäe tuid loomi prügikas t ide s to idu o t s ingui l , oma lähedas i ning vähem lähedas i inimes i . Et me hoo l ik s natukenegi t e i s t e s t rohkem.

Se l aa s ta l tu l evad jõulud t e i s i t i . Nad tu levad hoo l imi sega .

Nad tu levad rahuga, Jõulurahuga.

Martin Sakur

6

MuinasjuttElasid kord kaugel tundmata maal ühes väikeses külas üks mees Ivan ja tema tütar Liise. Liise oli seitsmeaastane ja uskus tõsimeeli, et on juba päris suur inimene. Tal oli väga hea süda ja palju armastust selles kogu väikse küla rahva jaoks. Muud maailma Liise ei tundnudki, ta ei teadnud, et ka väljaspool nende küla on elu. Liise ema suri teadmata põhjustel, kui tüdruk oli alles kolmene. Tol päeval andis ema Ivani kätte midagi Liise jaoks, aga ega Liise sellest sel ajal veel midagi ei teadnud. Niisiis elasid Ivan, Liise ja kogu ülejäänud rahvas selles tillukeses külas rahulikku ja ilusat elu päev päeva järel. Kord ühel väga vihmasel seitsmenda novembri õhtul astus isa oma väikse tütrekese tuppa, istus voodiservale ja ütles: “Liise, sa oled nüüd juba päris suur tüdruk ja sul on aeg saada enda kätte midagi, mille ema sulle andmiseks minu kätte kunagi jättis.” Liise vaikis, ning ootas kannatlikult, et isa veel midagi ütleks, aga isa ei lausunud enam sõnakestki. Ta vaid asetas ühe õige väikese karbikese Liise ette voodile ning lahkus seejärel toast. Liise avas ettevaatlikult karbi ja leidis sealt seest imeilusa kiviga sõrmuse. Tüdruk läks isa juurde, et ka talle seda näidata, aga isa oli tõre ja saatis tüdruku magama. Nii jäi see ka tegelikult alatiseks. Miskipärast ei tahtnud Ivan sõrmusest kunagi rääkida ja seda isegi mitte näha. Eks see oli ka mõistetav, oli see ju olnud viimane ehe, mida oli ta oma naise käes näinud ja selle nägemisega kaasnesid alati teatud mälestused. Päevad möödusid, ning ükskord märkas Liise, et keegi või miski liigutas end sõrmuse kivikese sees. Esialgne ehmatus asendus peagi sooja uudishimuga. Liise tahtis väga teada kes või mis oli see, mida ta silmas. Ta jäi ainiti sõrmust oma peos vaatama, aga ei midagi – liikumist polnud enam. Sel ööl magas Liise väga rahutult. Tema öö oli täis hirmutavaid unenägusid ja segadust. Kella kolme ajal ärkas Liise kellegi appikarje peale üles. Ta silmas laual oma sõrmust, mis seekord helendas. Liise võttis selle endale jälle pihku ja avastas, et just sõrmuse seest kostabki imeõrn tüdruku hääl, mida ta ka läbi une oli kuulnud. Loomulikult tahtis tüdruk abivajajat aidata, aga ta oli segaduses ja ei osanud midagi teha. Äkki ütles õrn hääleke: “Liise, mina olen Minna. Ma olen siin, sinu sõrmuse kivi sees kinni. Palun aita mind.” Liise ei teadnud küll, kuidas teda aidata saaks, aga ütles siiski, et aitab. Minna rääkis Liisele, kuidas juba väga palju aastaid tagasi oli ta elanud ühe vana naise Gertrudi juures, kes osutus hirmus õelaks. Ta tegi inimestele palju kurja. “Ja siis ma otsustasin talle vastu astuda ja hakata inimesi tema eest kaitsma. Sellepeale Gertrud muidugi vihastus ja muutis mu õige tillukeseks. Kuna tal polnud minuga midagi peale hakata, otsustas ta mu vangistada siia sõrmuse sisse. Sellega aga ei piirdunud tema kurjus. Ta mürgitas selle sõrmuse. Inimene, kes selle sõrmuse ilule vastu ei suuda panna ja paneb selle endale sõrme, sureb. Sina aga olid tubli ja ei pannud seda endale sõrme, vaid hoidsid ainult peos. See aga tähendab, et sõrmuse mürk ei jõua sinuni. Sinu ema aga ei saanud sellega hakkama,” ütles Minna. Liise ei saanud

7

enam millestki aru ja tahtis, et Minna talle veel seletaks. Minna siis rääkiski: “No vaata, sinu ema oli see, kes sõrmuse endale sai. Ta aga pani selle endale sõrme ja seepärast ka suri. Aga sinul, Liise, on praegu ehk võimalus ta tagasi tuua. Kogu nõidus murdub, kui anda Gertrudile mõni tilgake elupuuõli. Tema otsimisel võin mina sulle abiks olla, lihtsalt usalda mind!” See kõik, mida Liise sel ööl kuulda oli saanud, tegi ta ühteaegu nii rõõmsaks kui ka väga-väga kurvaks. Igal juhul teadis Liise, et tahab aidata Minna tagasi tema maailma. Niisiis pani ta sõrmuse taskusse, kirjutas isale kirja, et ta ei muretseks, ja seadiski sammud teele. Esimene peatus oli tüdrukutel ühe teadjanaise juures, kelle käest said nad elupuuõli, et seda Gertrudile anda. Pärast seda nad aina kõndisid ja kõndisid, et leida üles naine, kelle hinges oli nii palju pimedust. Tüdrukud tahtsid ka seda naist väga aidata – aidata leida tal oma valgus jälle üles. Juba kolmanda päeva õhtul jõudsidki Liise ja Minna ühe pisikese maja juurde, mis kuulus Gertrudile. Niisiis koputas Liise maja uksele ning üsna kohe uks ka avanes. Ukse avas üks vana naine, kelle pilk oli väga tuline ja läbistav. Liise ütles: “Olen kuulnud, et siin majas elab keegi, kes saaks aidata mind ühe kurja plaani teostamisel - on see nii?” Naine silmitses Liiset, ning seejärel lubas tal tuppa tulla. Nad istusid lauda ja hakkasid teetassi ääres arutama, kuidas Liise fantaseeritud kurja plaani ellu viia. Gertrud läks veel korra laua äärest ära, et tuua juurde puid. Sel ajal tilgutas Liise tema tassikesse elupuuõli. Kui vana naine tagasi tuli ja teed jooma hakkas, juhtus äkki midagi. Kuskilt hakkas kostma imevaikset muusikat ning terve tuba täitus valgusega. Väike Minna seisis äkitselt keset tuba, ning vana naise hing oli jälle vaba ning sundimatu. Nüüd joodi teed ja räägiti juttu sõbralikus õhkkonnas kolmekesi. Liise otsustas, et kutsub oma sõbrad enda juurde külla ning koos asutigi teele. Tagasitee aga ei tundunud nii pikk ja peagi paistis juba Liise kodu. Liise astus koos oma sõpradega tuppa ja suur oli tema üllatus, kui talle tuli joostes vastu tema ema. Nii see imeline päev oma lõpu leidiski. Keegi ei esitanud selle päeva kohta kunagi ühtki küsimust, oldi lihtsalt rahul ja õnnelikud sellise asjade kulgemise üle. Nad kõik asusid elama Liise isa ja ema majja, ning seal, selles külas veetsid nad üheskoos kogu oma ülejäänud õnneliku elu.

Kaidi Turmann

8

Jõulud Berliinis ja “Weinachtsmarkt” Jõulud Berliinis on imelised. Väga mitmes kohas saab näha “Weinachtsmarkt’e”, mis juba kaugelt hingetuks võtavad, sest on nii hämmastavalt ilusad. Isegi kui maas pole lund ning jõulutunnet jääb vajaka, siis sellel jõuluturul olles tundub, nagu oleks sa sattunud jõulumaale, kus lihtsalt ei ole lund veel maha sadanud. Valgustus, turuletid igasuguste jõuluteemaliste vidinatega ja erinevad atraktsioonid, mandlid suhkrus ja palju muud – need ongi tõelised meeleolu loojad. Koos perega saab seal lõbusalt aega veeta igas vanuses inimene. Lastele on erinevad mänguplatsid ja tegevused, emad-isad aga samal ajal võivad nautida kuuma hõõgveini, mis on tehtud vanade Saksa retseptide järgi.Kuid ka noorukid ei jää milleski ilma, sest ka nemad saavad juua kuuma punši, kakaod või teed - kõik oma maitse järgi. Sealt võib alati leida mõne viimase-minuti-kingituse, ilma muretsemata, et sind rahast tühjaks “varastataks”. Kuid muidugi ei pea alati midagi ostma, sinna võib ka niisama minna, lihtsalt perega aega veetma ja jõule tähistama. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et just sellised võiksid jõulud ka mujal olla. Isegi tohutu rahvamassi sees olles on tunne, et kogu maailm on imeline ja jõulud on igati väärt pühad. Õnneks on väikseid letikesi ka Tallinna tänavatel näha, kuid on veel palju arenemisruumi, et lõpuks see “tõeline” jõuluturg Eestisse luua. Häid Pühi.

Diana Gandera

9

Rohkem kui kolm kingitust“ Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. “

Matteuse 2:11

Peatus täht, peatusid tähetargad? Peatume 2009. aastal meie? Rohkem kui lihtsalt kulda ja viirukit ja mürri? Rohkem kui kolm kingitust? Sygav tähendus läbi kolme kingituse? Mis võix olla pigem kingituste võti kui mõte? Mis võix olla meie kingituste nö. aseaine? Vastamata? Laps, kellele kingitust soovime, on syndinud ju Valguseks maailma? Pimedusel, millel on nii sygavad juured, synnib Valgus kõige yllatavamas paigas?

“ Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.“

Matteuse 2:9

Leides Valguse keset pimedust?

“ Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga.“

Matteuse 2:10

10

Teisisõnu kuis voolab yx allikas keset kõrbe? Kui vähe piisab Valgusest, et pimedus polex enam pimedus? OSTMISE asemel LOOBUME omaenda kõige köitvamast kullast, viirukist, mürrist? Mida meil ON, sellega me salvime? Valgus pidi tulema, et pimedus polex enam pimedus?

“ Tema kaudu , oli elu, ja elu oli inimeste valgus. “

Johannese 1: 4

Ja küsisid: “ Kus on see juutide vastsündinud Kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.“

Matteuse 2:2

Kui suur on Valguse ohvriand, et see särax pimeduses? Kui imeväike Valguse murdosa, mis kaotab pimeduse? Kui suur on meie Valgus, mis tungib pimedusse? Kui suur Valguse ohvriand, et syydata pimedust? Soovides, et Sinu pillimäng vaigistax lärmi? Laps sõimes naeratax? Lapse silmi nähes soovides kiigutada kellegi elulaeva kõige pimedamal päeval? TULLES hommikumaalt Jeruusalemma? TEEL olles Petlemma?

“ Ja saatis nad Petlemma, öeldes: “ MINGE ja UURIGE täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta LEIDNUD, TEATAGE mulle, et ka mina saaksin MINNA teda kummardama. “

Matteuse 2:8

11

MINNA, UURIDA, OTSIDA, LOOBUDA, leides Valguse kõige yllatavamas paigas? Peatus täht, peatuvad tähetargad? Minemata tagasi? Peatume 2009. aastal? Valgus on meiega? Jumal on meiega? AVAME oma aarded?Rohkem kui kolm kingitust?

Rohkem kui lihtsalt kulda ja viirukit ja mürri... ? Tänavu teistmoodi...?

Eha Remmel

12

Sel aastal tulevad jõulud teistsugused

„Täiesti uskumatu.„ „Mis?”

„Täiesti uskumatu, et nad juba lasevad jõululaule.” „Tore ju!” „Äkäääh.”

„No, aga kahe nädala pärast on ju juba esimene advent.” „No, las nad siis kahe nädala pärast lasevad jõululaule. Praegu ei ole veel 1. advent.”

*** „Lähme Lõunakasse!?”

„Jah. Ma polegi seal käinud pärast seda, kui uus osa avati.” „Ma ka mitte. Lähme vaatame üle.”

„Me saame minna jõulukinke ostma.” „Ah, mine sa kah kuu peale”

„Mis on?

Käes on novembri keskpaik. Lähenemas on jõulud. Aeg, mil unistustel on taas suurem lootus saada tõelisuseks. Kuid seda ei saa ju juhtuda, kui need jõulud juba jälle varakult ära leierdatakse ja vidinate pähe maha müüakse. Ta on 25. Ta on jõudnud ikka, kus ta esimest korda elus hakkab iseendaga leppima. Tunnistama oma vigu ja leidma oma plusse. Tema elu täidavad töö ja kool. Kuid ühe 25-se jaoks hakkab seda väheseks jääma. Temas pole mitte pisematki kübet auahnust, et üle laipade ja isikliku elu ohverduste minna tippu. Tal pole midagi selle vastu, et olla ilus, kuulus, edukas ja rikas, aga ta paraku on lihtsalt liiga laisk selleks. Sellest hoolimata mängib ta üsna tihti selle mõttega, et see kõik võiks ju nii olla. Kuid olles realist, ta teab, et seda ei juhtu. Aga südames loodab ikkagi, see on tal loomuses. Unistamine. Õhkõrnad lootused ja naiivsed unistused. Ja olgem ausad, neis unistustes on ta ikka veel number üks. See on paik, kus ta on siiski veel tähtsam kui teised. Vanuses, kus saadakse üle tunnetest mina-olengi-maailm ja mu-perekond-on-totaalselt-nõme-ja-maitselage. Tegelikult on see aeg juba osaliselt ammu möödas, kuid iga aastaga tunnetab ta rohkem, kui tähtis on tema

13

perekond. Kui tähtis on nende olemasolu ja kui oluliseks muutub asjaolu, et nad võiksid seda ka teada ja tunnetada, mitte ainult aimata. Sel aastal on ta olnud olukordades, kus päritakse hämmastavalt sageli ta perekonna kohta, veelgi enam, vanavanemate kohta. Ja oma üllatuseks on ta jäänud vastuseid võlgu. Seepärast tulevad sel aastal jõulud teistsugused... Tulevad vastused vastuseta jäänud küsimustele. Neist tulevad parimad jõulud üleüldse. Neist parimad tulevad vaid siis, kui ta saab pakkuda oma lastele kunagi samasugused jõulud. Sest jutte jääb järjest vähemaks. Samas kasvab jututeemade hulk. Lihtsalt, need pole need jutud. On aeg, kus on aeg rääkida ülejäänud maailma jaoks väheolulisi jutte. On vaja rääkida jutte iseendist. Neile, kes tahavad ja jaksavad kuulata. On aeg pöörduda juurte juurde. Nii sügavale kui keegi soovib. Teda rahuldavad tema vanemate ja vanavanemate lood. On aeg oma perekonna looks. Üllatuslikult ta veel ei tea. Kuigi juba väga noore tüdrukuna istus ta suurte inimeste sünnipäeval laua juures ja kuulas suurte inimeste jutte pealt selle asemel, et teiste lastega mängida. Ta ei olnud muidugi ainus, enamik lapsi oli suurte inimeste juttude lummuses. Heietused, mälestused paelusid. Enamasti sunniti lapsi mängima, kuid lapsed olid leidlikud, küll tühjenes neil kõht, küll valutas mõni koht, kui muu ei aidanud, siis lõpuks tuli teeselda väsimust ja emme-issi sülle kerra tõmmates sai taas salaja kuulata lugusid, kuidas paps koos sõpradega salapärase kohvri tee äärde sokutas, mille tagajärjel õnnetu, kuid uudishimulik möödakäija kohvris tigedaks muutunud mesilaste eest põgenema oli sunnitud. On aeg, et neid jutte ja kuulmata lugusid räägitaks otse pöördumisega Talle. On aeg sedasorti läheduseks. Kõigis peredes. Mõne perekonna jaoks on see loomulik, juba ammu mahapeetud vestlused, kuid tema peres pole olnud. Esikohal on olnud oleviku jutud. Veelgi magusam on asjaolu, et lapsed selles peres on kõik täisealised. Ka neil on juba elatuid aastaid ja murdeea saladusi. On aeg rääkida emmedele-issidele ära meie tehtud ja hästi varjatud teod. Eks nüüd ole juba julgust tunnistada, et mõni sõitis rumala aruga Rakverest Tallinna, 100 km rongi katusel. On aeg saada teada oma vanavanemate tegemistest, oma vanemate vempudest, oma laste koerustükkidest. On parim aeg. Ja las need kingitused jääda poodidesse, kaup neist ei kao. Kingitusteks on ka teisi aegu. Iga kink leiab õige saaja suvalisel hetkel. Need ei pea olema jõulud. Parim kink meile kõigile on aeg. Ja me teame seda kõik, milleks siis seda eirata.

Lumehelveste salajane sosin, on teha õnnelikuks meie väike rosin.

Kannab helbeid näole karge tuul, kasvõi viivuks kõlab naer ta suul.

Kadri Veider

14

Jõulupannkoogid.... 3 dl (täistera) nisujahu 2 dl piima 2 suurt munakollast 3 spl tumedat suhkrut 2 vahustatud munavalget2 küpset purustatud banaani näpuotsaga soola 1-2 tl piparkoogi maitseainet või maitse järgi ingverit, kaneeli, muskaatpähklit, kardemoni...ole loov Koogi sisse raputamiseks: metspähkleid, rosinaid, tumedat suhkrut

Sega omavahel jahu ja munakollased. Vala segu hulka vähehaaval piim. Ja nüüd lisa suhkur, sool ja maisteained. Purusta kahvliga banaanid ning sega taignasse. Vahusta munavalged ja sega ettevaatlikult taignasse. Pannkoogid muudab õhulisemaks see, kui lisad veidi küpsetustpulbrit või soodat. Võid küpsetada väikseid või suuri pannkooke. Haki metspähkleid või mandleid. Kui paned taigna pannile, siis raputa veel küpsetamata poolele hakitud pähklid ja rosinad. Serveeri kohe kuumalt, raputades koogile ka tumedat suhkrut. Juurde sobivad ka jäätis, metsmaasika toormoos.... Ja muidugi on kõige krooniks mõnus jõululõhn, mis küpsetamisel köögi täidab...mmmm.

Häid Jõule!

ANNO DOMINI Vanadesse kirikutesse, majadesse, raamatutesse ja paljudesse muudesse vana aja asjadesse on ikka raiutud omaaegse ajaarvamise mõõdupuu - ANNO DOMINI. Nii lõpetame sel jõuluajal ‘Issanda aasta’ 2009. Kristuse sünni järgset aastateloendit pole siiski praktiseeritud pelgalt matemaatilis-astronoomilises tähenduses. Pigem kirjeldab see teatud elusuhet, maailmakäsitust. Uskudes üle aegade olevasse igavikulisse Kõigekõrgemasse, kes sündis jõuluööl inimellu, saab ajamaailmaga seotud elusolendite ajaarvamine kvalitatiivse, mitte pelgalt kvantitatiivse tähenduse. Jumala ajastud jaotuvad mitte aastateks, aastakümneteks, aastasadadeks ja aastatuhandeteks, vaid unikaalseteks sündmusteks, mille läbi aastad, aastakümned, aastasajad ja aastatuhanded oma mõtte ja tähenduse saavad. Looja võib kujundlikult väljendudes seisatuda teatud hetkedes, nagu vanatestamentlik päike, kuna need hetked on rohkem väärt kui loodusseadused. Inimesena mõistan seda sageli. Leian hetki, mille nimel on tasunud elada kogu ülejäänud elugi. Kas pole nii, et taolises kvaliteetajas heiastub viimselt meie inimlik igavikuigatsus? Kogujalik tarkus ütleb, et inimsüda ongi igavikuga seotud. Nii tunneme, mida tähendab vajadus peatuda tõeliselt väärtuslikes hetkedes. Olgu või jõulupühades. Sageli püüdleme selliste hetkede poole tuhandete teiste hinnaga. Ühe ainulaadse ajahetke nimel võime panustada sadu ning tuhandeid teisi, ja seda vägagi pika aja vältel. Me teame: on hetki, milles viibimise väärtus on ajaliselt hindamatu. Vahel taban aga imet selleski, kuidas ka üldiselt vähemtähtsatel hetkedel, isegi keset argi(m)elu, võib inimesena seisatuda ning neisse hetkedesse kätketud tõelusesuhet päris-päris lõpuni tabada. Luues suhte ajahetkega, milles viibime, adume ajatut. Jumalatki võib kujutleda libisemas üle pikkade ajalooperioodide, millel küll kronoloogiliselt on palju mahtu, kuid kvalitatiivselt vähe sisu. Jumalikud suhted on otsekui unustatud. Pole võimatu, et Looja ei keskendu seepärast ühtviisi igale meie elu üksikhetkele, vaid teostab nende hetkede kaudu me elulugudes ja ajaloos tervikuna kvalitatiivselt kõrgema sisuga hetkede sündi. Piibel tõdeb, et kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja. Nii meenutab ANNO DOMINI suure algustähega Hetke sündi. See on ka pärast aastatuhandeid ja ajaloo lõppugi igavikulist väärtust kandvaks Hetkeks. Miks? Aeg ei tiksu enam omasoodu, vaid võimaldab luua suhet meie ja me aja Looja vahel. Jumaliku suhte läbi võime aduda ajatut - inimlikes suhetes, elu- ja ajamaailma suhtes, Looja enese suhtes. Elame ANNO DOMINI ajas, seega üle aegade olevas suhtes. Kvaliteetaeg ongi, kui tabame selle suhte kvaliteeti meie kätte antud ajas. Ennäe, ütleb Jeesus, Jumala riik on keset teie elu! Ajavoolu viimne tähendus pole aja voolamises, vaid kvaliteedis, mida see meie elusuhetesse voolib.

Kvaliteetset pühadeaega ANNO DOMINI 2009! Meego Remmel 15

Talv soos

Minu kummik jalast kukkus

keset inimtühja sood.

Siia sohu ta ka uppus,

täbarad on minu lood.

Ah, kui õnnetuks see sombe

hommik jõudis kujuneda.

Ühel jalal, kure kombel

tuleb ilmselt talvituda.

Haned läksid kaunis viirus,

nõnda tiidus nende lend.

Minul vajumise kiirus

halla tõttu vähenend.

Luiged läksid aovalgel,

lõunaks oli lumi maas.

Lumesadu meeldis algul,

nüüd on liigne iga raas.

Õhtuks aga kaanetunud

kõik vähegi vesine,

nõnda on ka otsa saanud

minu ninaesine.

Sedasi võib nälg nii kergelt

generaliseeruda.

Mis mul üle jääb siis, kui et

lihtsalt hiberneeruda.

Jõulupäeval viivuks avan

silmad kombekohaselt.

Piduroaks pätsan ära

ussikese vareselt.

Marija Jurtin16

Jõhvika Tee

250 jõhvikamahla (värsketest marjadest) 1 l sidrunimahla 1 l apelsinimahla 2 kaneelipulka 6 nelki

Pane kõik komponendid kastruli ja keeda 10 minutit. Võta välja kaneelikoored ja nelgid. Lisa 750ml vett ja 200g suhkrut, kuumuta keemiseni.

Serveeri kuumalt!

Janice Viinalass

17

Sellel aastal tulevad jõulud teistsugused

Täna on see tähtis päev, millal saab hõisata: „Jõululaupäev!!“. Terve pere on koos sel õhtul ning kaunistatakse jõulupuud. Vastavalt majanduslikule olukorrale on tänavune jõulupuu lõigatud välja papist ning kaunistatud kingapaeltega. Lapsed löövad uhke puukese ümber tantsu ning laulavad jõululaule...

„Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu, kui haljad on su oksad!

Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu, Sa oled mulle armas.“

Pärast esimesi laulujupikesi minnakse koos terve perega lähimasse poodi jõululauale toitu ostma. Möödaminnes külastatakse ka suurte vihmade tagajärjel tekkinud tiiki, kus tehakse üks vahva jõuluaerutamine. Lapsed on end tühjaks rabelenud ning võtavad rõõmsalt vanematelt käest kinni ning seatakse sammud kaupluse suunas. Poes laotakse korv täis ning ulatatakse müüjale „Säästukaart“. Toit laotakse poest saadud pappkarppi ning suundutakse kiirelt tagasi koju. Isa kasutab pappkasti tulealustuseks ning lapsed alustavad uut viisijupiikest jõulupuu ümber...

„Läbi vihma vuliseva, sõidab paadike, aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti.

Kena jõuluehte saanud iga metsapuu, seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu.“

Ema köögis askeldab samal ajal usinasti süüa teha. Ta on välja otsinud kaasaaegsed jõuluretseptid ning valmistab nende järgi head ja paremat. Üheks meeldejäävamaks hõrgutiseks osutub kindlasti „Jõulu porgandikook“, millevalmistamisjuhend on selline:

18

Tarvis läheb: 4 Säästu muna 4dl suhkrut 2dl soodat2dl naabrilt laenatud kaneeli 2dl teiselt naabrilt laenatud toiduõli6dl jänestelt pihta pandud riivitud porgandeid.

Seaga omavahel kõik koostisosad kokku, lisa riivitud porgandid ning pane 45 minutiks 180 kraadisesse ahju. Serveerida kuumalt. Kõrvale sobib joogiks ideaalselt „Säästu Kange“

Kõigi tuju oli täis rõõmu ning nauditi perega koos veedetud aega. Ei möödunud aga hetkegi, mil toit oli valmis ning võis lauda katma asuda ja pere ümber laua kutsuda. Lapsed närisid kõrbenud Jõulu porgandikooki ja isa lürpis kõrvale „Säästu Kanget“. Kui kõigil kõhud täis, otsustati üksmeelselt panna end soojalt riidesse ning Jõulavanale külla jalutada. Jõuluvana ise nimelt oli saatnud kõigile lastele kirja sisuga, et tal jalg valutab ja vaevab teda nohu ning tema tänavu lapsi külastama ei jõua. Perekond jõuab pärale pärast kolme tundi jalutuskäiku. Neid võtavad vastu Jõuluvana isiklikud sekretärid, kes paluvad võtta järjekorranumbri ja ära täita vajalikud dokumendid jõulupaki lunastamiseks. „Neid pabereid oli tõesti palju,“ tunnistasid ka kõige visamad lapsed, kuid nad ei lasknud sellest heidutada ning asusid neid täitma. Kahe tunni möödudes said nad alustada seismist järjekorras, mis viis neid Santa Clausini isiklikult. Jõuluvanal suruti kätt ning tehti koos temaga pilti.Seejärel ulatas Jõulumees lastele kupongi, millega saab kodukohajärgsest punktist kingi lunastada. Kuna lunastuspunkt suletakse pooleteise tunni pärast, asus perekond jooksma, et õigeaegselt kohale jõuda. Ometigi ei tohtinud hiljaks jääda, jäädes siis ilma ka kingitusest, sest järgmisel päeval kaotab kupong juba kehtivuse. Teepeal kohati veel mitmeid perekondi, kes olid just samas olukorras. Koos oldi üksteisele toeks, nii moraalselt, kui ka füüsiliselt. Lunastuspunkti jõuti just viimasel hetkel, kui hakati uksi sulgema. Õnneks jõudsid kõik soovijad sisse ning said oma ihaldatud jõulupakikese kätte. Lapsed olid õnnelikumad kui kunagi varem ning rõõmuhoos suunduti taas koju, et võtta ette üks Jõuluuinak. Homme oli vanematel tööpäev ning ka lapsed pidid ennast kooliteele sättima.

Karl Lomp

19

Sel aastal tulevad jõulud teistmoodi

Sel aastal tulevad jõulud teistmoodi enam ei rutata, kiirustata poodi. jõulukuuskki linnapea aiast toodi

sellega säästev eelarve loodi.

Nüüd istu korraks maha, mõtle, mis on jõulu mõte,

kas kõik varjund kingituste taha?

Reklaami kaval võte. Sel aastal kingi armastust, pakitult või pakkimata,

sooje sõnu, kallistust, mis mälestustes hääbumata

Marlèn Tasso20

“Sel aastal tulevad jõulud teistsugused”

20. november 2009

Väljas haljendab rohi ja sooja on 9 kraadi! Praegu on küll imelik mõelda, et varsti on jõuluaeg käes.....loodetavasti ikka koos lumega. Kuigi lumi on jõulude ajal ja jõuluootuses minu jaoks väga tähtis tegelane, peaaegu, et kõige tähtsam, sõltub pühademeeleolu siiski sellest, kuidas käib minu lähedaste käsi! Kas tõepoolest on võimalik, et sel jõuluõhtul on mu oma pere kõik koos? Kas ema ja isa on tervise juures ja õde-venda oma pereringis õnnelikud ja terved? Üksinda või koertega rabas jalutades, esimesi lumehelbeid püüdes ja karget õhku ning päikesekiiri nautides, on mul ikka see tunne, et olen laps. Kõik minu ümber on uus ja huvitav. Puud-põõsad, linnud ja loomad... jääkristallid samblal, üksikud punased pohlad. Kassid muidugi kõnnivad minu kannul, aga koerad jooksevad kusagil kaugel, minust eespool. Mul ei ole mitte kuhugi kiiret, ei ühtki halba, ega kurba mõtet peas. Lihtsalt hea ja kerge on olla. Hea on olla laps - looduselaps, keset raba. Istun kännule ja kuulatan, keegi teeb häält. On see nüüd mõni meie oma linnuke või ehk veel mõni rändaja, kes oma lennuga pisut hiljaks jäänud? Kus on ta kaaslased, kas ta kõht on tühi või on ta ehk leidnud pisut punaseid pihlakaid, et ennast turgutada? Okste praksatus - “jaah, kes seal müttab?” Korraks näen väikese metskitse valget sabaotsa puude vahel vilksamas ja seejärel meie Julius ja Balthazar - muidugi, nemad peavad ju jahti! Kutsun koeri nimepidi, vilistan ja hõikan, aga või nad mind kuulevad. Varsti siiski tuleb Balthazar, ise tähtis ja jooksust hingeldav. Uhke oma saagi üle...seekord on ta leidnud kellegi karvase sabatuti (vist metsajänku oma?). Seni kuni koer lõõtsutab, teen mina temale pai ja kiidan teda kui tublit koera. Hämardub ja puude vahelt paistab nõrka valgust. Tulukesed koduaknais - selge, et lapsed on koju jõudnud! Hakkan samme kodu poole sättima, ikka Julius ja Balthazar kaugel ees ja kassid laisalt minu järel - neil aega küll.... Kõndides luban endale, et olen rõõmsameelne ja hea. Ma ei hakka jälle pragama, kui märkan, et miskit on koristamata..... Ma usun, et hea olla on hea. Ma usun, et ma olengi hea!

Jah, sel aastal tulevad jõulud teistsugused. Kadri Reek

21

Soovitused kingitusteks ...

• Teatripiletid (tingimus: külastus vaid koos sinuga)

• Isetehtud trühvlid, moos, kook vms

• Kinkekaardid sõpradele, nt „lastevaba õhtu” (ehk ühel valitud õhtul hoiad nende last/lapsi); pool tundi massaaži Sinult, õhtusöögi kutse (sõber ise valib õhtu, kui ta tahab süüa just Sinu tehtud sööki); koristamisabi (aitad teha nt. suurpuhastust); kingi oma abi (nt. oled valmis aitama teda remonttööde juures) JNE • Raamat suguvõsa/perekonna piltidega; koostada muinasjutt piltide põhjal

• Sokid, mille peale on joonistatud sõbra lemmikelemendid või vahva lause • Isetehtud küünlad

• Ise kirjutatud laul või luuletus

• Kalender, kuhu kirjutad kõik sündmused, mida meeles pead pidama.... nt kirjutad kalendrisse, millal peab puhkama, millal sõbrale nime- ja sünnipäeva puhul õnne soovima, millal seenele minema, millal kinkima lille kellelegi vms

• Kingitus stripptantsu trenni

• Lase ise teha puzzle mingist pildist

• Klaaspurk, mis on täidetud ilusate sõnumitega.

• Termokruus pildiga – maailma parimad lapsed (minu isa soovib igal aastal HÄID LAPSI jõuludeks) Kadri Veider 22

Jõulud on kulukas aeg

Ma pole kunagi olnud suur annetaja, sest niigi on tunne, et taskupõhjas on pirakas auk. Seepärast olen pigem vältinud igasuguseid annetuskaste. Paar päeva tagasi lugesin Päevasõnast oma päeva sõnumit, kus räägiti annetusest. Markuse 12:43 – Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus: “Tõesti ma ütlen Teile, et see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu”. Mõtlesin, et ehk oleks mul ka kas või natukenegi annetada. Niisiis, lubasin endale, et ei kõnni enam tuimalt annetuskarpidest mööda, vaid panen sinna kas või ühe mündise. Samal päeval kooli minnes sain teada, et meil oli doonoripäev. Tuli kohe meelde annetuse lugu. Tundsin suurt õnnistust teades, et saan kellelegi midagi annetada. Niisiis annetasin verd. Seega annetus ei pea olema alati raha, võid annetada riideid, vanu asju või ka verd nagu mina. Andmisrõõmu ei saa varjata!

Ilusat, pehmet ja andmisrõõmulist jõuluaega.

Marjo Hõim23

Jõulueelne mõttepaus postkasti seltsis Istun aovalges akna all ja vaatan välja. Värske kohvi lõhn ergastab meeli. Mu pilk langeb postkastile, mis on värava kõrval. Pruun, natuke kulunud. Hommikuti ilmub postkasti ajaleht juba enne, kui ma silmad paotan. Keegi toob sõnumeid. Rohkem rõõmustab mind siiski päeva jooksul kasti langev kiri. Kui on hea päev. Kirju tuleb kandepostiga üha harvem. Ikka e-kirjad ja elektronpost, kiiruga – mõnikord isegi pöördumise ja päiseta – sõnumid, või sellised, mis saadetud korraga kümnetele inimestele. Õpetussõnades on kirjas, et „Otsekui külm vesi väsinud hingele on hea sõnum kaugelt maalt”(Õp 25:25) Millegipärast tekib seda kirjakohta lugedes silme ette ikkagi margiga kirjaümbrik, mitte arvutiekraanil helendav kastike kirjaga: „Sulle on sõnum!” Ega ma e-kirjade vastane ei ole, aga mõtlen, et tahaksin nende jõulude eel kirjutada oma käega midagi isiklikku ja tähendusrikast kas või mõnele inimesele. Neid inimesi ju on, kellele väljendada oma tänu, soovida õnnistusi ja rahuvaimu, öelda, et nad on erilised – ma lausa arvan, et Jumal on nad mu eluteele saatnud. Vaatan postkasti ja hinges torkab. Mõni kiri, mis oleks kindlasti pidanud teele minema, jäi mul saatmata. Kas või see, mida kavandasin 25 aastat tagasi inimesele, kes oli minu noorukieas mulle palju aega ja tähelepanu pühendanud. Ta aitas mul kujuneda selleks, kes olen. Jah, ma teadsin tookord, et ta on haige. Väga haige. Mõtlesin, et peaksin talle kirjutama ja ütlema, kui tänulik olen. Aga viivitasin – tühise kõhklemise, kuhjunud argitoimetuste, aga võib-olla ka selle tõttu, et ma polnud kindel, kas leian õigeid sõnu. Mida tõeliselt tähtsaks pead, selle väljendamine nõuab pingutust. Aga ei oleks pidanud pingutust pelgama. Ei oleks pidanud viivitama. Ei oleks tohtinud kõhelda. Kiiremini, kui ma arvasin, tuli päev, mil polnudki enam, kellele seda kirja saata... Ja nüüd, tänavuse kalendriaasta viimasel kuul tahaksin olla targem. Tahaksin olla julgem ütlema ja tegema, mida süda soovitab. Isegi kui see tähendab väikest – või suurt? – eneseületamist. Isegi kui see muudab mind haavatavaks. Ma kutsun Sindki saatma tänavu kasvõi mõned jõulutervitused, millesse on julgemalt lisatud isiklikku värvi. Vahest oled isegi nii osav, et oskad paar-kolm jõulukaarti ise valmis meisterdada. Ära kohku, kui tähendusrikka ja just sellele adressaadile mõeldud kaardi kirjutamine võtab kolm või neli korda rohkem aega, kui tavapärane „Häid pühi!” Oma südant ja armastust ei saa ju jagada möödaminnes.

Toivo Pilli 24

Suurepärastuut aastat!

Raamatu valmimist on toetanud Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistus