TOIMETAJA VEERG

SELLES NUMBRIS

- Tervisepäeva väljasõidud

- Juutuuber Sanderi pajatused

- Noorte släng 2016

- Õpilaste arvamused koolist

- Rebaste pidupäev

- Mälestusi endistelt õpetajatelt ja

õpilastelt ehk Rõngu kool 330

LEHE TOIMETUS:

Gretten Gelis Vesso 10.kl

Eleri Margus 10. kl

Annabel Rohtjärv 10. kl

Liisa Tatar 10. kl

Egle Tohver 10. kl

Regina Riis 7. kl

Aleksander Tamm

kontakt: teritaja.leht@gmail.com

2

TOIMETAJA VEERG

Sügis on käes ning kõik algab uuesti. Uued

abituriendid ning uued 1. klassi õpilased,

uued algused uue energiaga.

Esikaanel võited näha kooli uue lipu

õnnistamist, mida viib läbi riigikaitse

õpetaja ja Otepää Maarja koguduse õpetaja

Marko Tiirmaa.

See sügis saab Rõngu kooli jaoks olema

eriline. Nimelt tähistame sellel sügisel

hariduse andmise 330-ndat aastapäeva, mis

kulmineerub 22. oktoobril Rõngu kooli

vilistlaste kokkutuleku ja peoga.

Optimismi lubab ka tulevik – nimelt astus

sellel aastal 10. klassi tervelt 19 õpilast, mis

on lähiaastate suurim number. Kuna

lähipiirkonnas on mitmed gümnaasiumid

kinni pandud, siis võib loota, et selline

tendents jätkub ka tulevikus.

Ka kooli ajalehe tegijate ridades on

toimunud muudatused ning liitunud on

mitmed uued õpilased. Lisaks on sellest

aastast kooli ajalehel ka oma fotograaf – 10.

klassi õpilane Annabel Rohtjärv.

Loodame, et leht pakub lugemisrõõmu nii

noorematele kui vanematele ning

ettepanekute ja soovituste korral pöörduge

julgesti meie poole. Ka uued liitujad on

oodatud.

Värvilist sügist ja mõnusat

juubelimeeleolu!

Teritaja toimetus

Rõngu kool juubeli ootel

22. oktoobril tähistab Rõngu kool oma

330. sünnipäeva.

201 õpilast ning 48 töötajat – nii suur on

Rõngu kooli pere käesoleval sügisel. Kui

palju lapsi hakkas 330 aastat tagasi Ignat(s)i

Jaagu käe all kohalikus kirikumõisas

kirjatarkust omandama, pole teada,

dokumendid on keerulistel aegadel kaotsi

läinud. Võime uhkust tunda, et koos Puhja,

Kambja ja Nõo kooliga kuulume Lõuna-

Eesti vanimate talurahvakoolide perre.

Õnneks on ärgas vaim siin kandis säilinud.

Ajal, mil vallad üksteise järel loobuvad

maakoolis keskhariduse andmisest, peab

Rõngu vapra kantsina vastu. 1990. a rajatud

gümnaasiumiosa sai sel õppeaastal

korraliku täienduse: 10. klassis asus õppima

19 noort

1. klassi juntsud koos klassijuhataja ja

abiturientidega 1. septembril L. Luts

Teadmisjanustele on kodukool ikka

pakkunud konkurentsivõimelist haridust.

Viimasel kolmel aastal on kõrgkoolis

õpinguid jätkanud 15 noort 27st.

Sagedamini on sobiv eriala leitud Eesti

Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist

ja selle kolledžitest, Tartu Ülikoolist.

Riigieksamite tulemuste põhjal paigutub

Rõngu Keskkool Eesti keskmiste sekka,

kuid ei saa võrrelda võrreldamatut -

piirkonnakooli õppeasutustega, kes valiku

teinud parimate põhikoolilõpetajate hulgast.

Koolide pingerea silmapaistvast kohast

olulisem on muu eesmärk: aidata

keskharidust omandada sellelgi noorel,

kellel linnakooli virvarris jääks

iseseisvusest vajaka või keda pere

majanduslik olukord kodust kaugele ei

lubaks. Siinne õppur kogeb haruldast

luksust: individuaalset juhendamist-

õpetamist gümnaasiumiastmeski. Küllap

tunnetavad Rõngu keskkooli lõpetanud

õpetajate hoolivat suhtumist ja

3

pühendumist, sest kooliga hoitakse

meelsasti sidet.

Endised ja praegused õpetajad õpetajate päeva

tordiga poseerimas A. Rohtjärv

Õpetajate päeval, 5. oktoobril olid mitmed

vilistlased taas majas ja andsid koos

abiturientidega tunde. Õpetajatel avanes

aga võimalus endiste kolleegidega

kohvilauas juttu vesta. Kuulda sai põnevaid

lugusid ning oli südant soojendav näha,

kuidas koolimälestused toovad igas eas

pedagoogidele sära silmadesse. Õpetaja

jääb ikka õpetajaks! Toome teieni valiku

muhedaid meenutuskilde.

Aime Mardi (käsitöö-ja

matemaatikaõpetaja, töötanud koolis

aastatel 1969-2006)

Olin 1980. aastast õppealajuhataja Rõngu

koolis. Meenub üks seik sellest, kuidas

haridusosakond käis kooli inspekteerimas.

Kontrolli all olid kõik valdkonnad, kaasa

arvatud tsiviilkaitsealane töö. Kõik olime

erutunud ja omamoodi pinges. Sellepärast

juhtuski, et kui haridusosakonna ametnik

küsis minu kolleegi käest: „Mis numbrit

gaasimaski te peaksite kasutama?“, vastas

kolleeg kindlalt ja rõõmsalt: „Number 11!“

Ametnik oli imestunud: „Oi, aga see on

isegi elevandile suur!“

Helve-Sirle Päid (muusikaõpetaja, 1963-

2005)

Ühel hetkel tekkis mulle üks salajane

austaja õpilaste seast. Ta helistas

telefoniautomaadist küllaltki sageli ning

lisaks käis ta mind õhtuti läbi akna salaja

piilumas (jäljed lumel). See lugu kestis oma

pool aastat ja mul polnud õrna aimugi,

kellega on tegu. Pikapeale tekkis juba kõhe

tunne. Ühel korral, kui ta jälle helistas,

ütlesin oma mehele, et too sõidaks asula

keskel (praeguse pagariäri seina peal)

asuva telefoniautomaadi juurde ja uuriks

järele, kes sealt parasjagu helistab. Nii

selguski mu austaja, 9. klassi õpilane, ja

lõppes ka see õnnetu ühepoolne romaan.

Mare Tina (geograafiaõpetaja, 1971-2011)

Kui kooli toodi esimene arvuti, tutvus

tas arvutiõpetaja Villu Repän meile, oma

kolleegidele, arvutimaailma algtõdesid.

Õpetaja oli arvuti juures ja seletas masina

kasutamise põhimõtteid. Meie vaatasime

pealt, kuidas ekraanil pildid muutusid. Siis

kutsus õpetaja Villu meid arvutile lähemale

ja käskis ise proovida. Niipea kui üks meist

puudutas hiirt, läks ekraan mustaks - me

kõik sõna otseses mõttes ehmatasime ning

jooksime arvuti juurest eemale. Arvasime,

et rikkusime uue imevahendi ära. Sellel

õppusel ei julgenud ükski õpetaja enam

arvutit puutuda. Ja mis seal salata, hirm

arvuti ees püsis veel tükk aega.

Rita Kiiver (klassiõpetaja, 1971- ... )

Saabusin Rõngu kooli tööle 1971. aastal

Tartu Pedagoogilisest Seminarist koos

kursuseõe Tiiuga (Leppikus). Meenub üks

seik meie esimesest sügisest. Nimelt läksime

Tiiuga Rõngu kultuurimajja peole. Olime

noored neiud ja alles seadsime end sisse, ei

tundnud veel kohalikku rahvast. Peol tulid

meie juurde kaks noort poissi, kes tantsima

kutsusid. Tegemist oli lõpuklassi poistega,

kes olid ka hirmul, sest nii noored õpilased

ei tohtinud veel peol käia. Nad palusid, et

me kooli direktorile neid üles ei annaks.

Tollal oli Rõngus väga karm direktor, ta

sõitis külgkorviga mootorrattaga ning

oli kasvult suur ja võimas, kõik kartsid

teda. Muidugi ei rääkinud me juhtunust

direktorile ja pärast seda tekkis meil

õpilastega usalduslik suhe. Võib öelda, et

sellised usalduslikud suhted on jäänud minu

ja õpilaste vahele senimaani.

4

Eha Jans (bioloogiaõpetaja, 1974-2014)

Meenub üks lugu 2009. aastast, kui ma

läksin oma klassiga TÜ Biomeedikumi

ekskursioonile. Kuna parasjagu oli seal

lõunapaus, küsis üks noor juhendaja meilt,

kas tahaksime näha, kuidas näeb välja

inimeste lahkamise saal. Olime nõus ja

astusime kõhedust tundes edasi. Osa õpilasi

lõi kartma ja ruumi sisse ei astunudki.

Ninna lõi formaliinilõhn, lahti lõigatud

laibad olid laudade peal ning sai kohe aru,

kes õpilastest suudab sellist vaatepilti

taluda ja kes mitte. Usun, et see väljasõit

mõjutas nii mõnegi õpilase elukutsevalikut

Rutt Viljaste, Celia Arras, Aleksander

Tamm

Juutuuber Sander räägib oma

tegemistest

Sander Raudsepp on tavaline kümnenda

klassi poiss, kellel on üsnagi huvitav hobi.

Ta on juutuuber. Palusime, et ta räägiks

meile oma hobist lähemalt.

Pilt iseendast Erakogu

Kuidas tekkis mõte hakata videosid

tegema?

Hakkasin videosid tegema, kuna ma

vaatasin palju välismaa juutuubereid ja see

pakkus mulle üha rohkem huvi. Huvi tekkis

umbes 5 aastat tagasi, kuid pidin videote

tegemiseks julgust koguma.

Milline oli sinu esimene video?

Esimese video tegin arvutimängust, kus ma

mängisin üht mängu ja samaaegselt

kommenteerisin seda. Võib öelda, et minu

esimene video oli väga halb, kuna kõik oli

tehtud läbimõtlemata ja ei osanud millestki

rääkida. Pisut oli närv ka sees ja videod ei

tulnud hästi välja.

Selgita lugejaile, kuidas näeb välja ühe

video tegemine?

Esmalt tekib mõte, siis tuleb otsida sobiv

koht mõtte ülesfilmimiseks. Pärast

filmimist on vaja videot monteerida. See on

tavaliselt kõige raskem osa. Pärast seda on

video valmis ning viimane samm on

üleslaadimine.

Kes on sinu enda lemmik juutuuberid?

Minu enda lemmikud on Pewdiepie, Martti

Hallik ja Martin Lapin.

Kaua ühe video tegemine aega võtab?

Kõik oleneb täiesti videost. Keskmiselt kõik

kokku läheb 9-10 tundi. Mõnikord ka

kauem, 2-3 päeva.

Räägi numbritest – palju on su videotel

vaatamisi?

Kõige kuulsamal videol on üle 1600

vaatamise. Muidu keskmiselt 600-1500

vaatamist.

Selgita, kuidas on võimalik Youtube’is

oma videotega raha teenida?

Eestis ei ole selleks eriti võimalusi, kuna

sponsoreid on väga raske leida ja eesti

juutuuberitel ei ole nii palju vaatamisi, et

selle rahaga ära elada. Minul endal oli

sponsoriks tehnikamarket. (Selgituseks:

erinevad ettevõtted annavad tuntumatele

juutuuberitele enda tooteid kasutada, et nad

5

neile oma videotes seeläbi reklaami

teeksid.)

Ütle ausalt, kui palju sa oma videotega

raha teenid?

Mina teenin maksimum 3 eurot kuus.

Võrdluseks: tuntumad Eesti juutuuberid

teenivad rohkem kui 1000 eurot kuus.

Egle Tohver, Liisa Tatar

Uute gümnasistide tervitamine ehk

rebaste rets 2016

23.septembril toimus terve päeva vältel

Rõngu Keskkoolis 10.klassi rebasterets.

Rebased koos klassijuhatajaga uue Konsumi kõrval

ossiküki-poosi võtmas H. Raja

Esimese asjana pidime kohe hommikul

enne tundide algust sabade pikkuse järgi

rivvi võtma.

Lisaks tehti meile veekindla markeriga

rebaste näod (vurrud ja vuntsid, suur R täht

otsaette ning värviti ninaots mustaks).

Samuti tehti meile soengud (see sisaldas

tegelikult juuste sassi ajamist, kuid jah,

soeng missugune!). Ja ilma ei jäänud me ka

lõhnastamisest. Peale lasti meile vähemalt

viite erinevat lõhna ning esimesel

söögivahetunnil lisati meile kiluparfüümi

(ehk kiluvedelikku). Enne tundi minekut

saime kausist valida ühe kommi, mille

pidime ära sööma. Kõik olid erineva

maitsega, mõni oli hea, mõni halb. Üks

kommidest oli näiteks okse maitsega, teine

suuvee maitsega jne.

Teise ülesandena toimus kilujooks – igaüks

pidi jooksma ümber koolimaja kilu suus.

Kui kilu juhtus suust välja kukkuma, siis sa

pidid selle suhu tagasi panema ja edasi

jooksma. Siis pesime me oma hambaid

mingi eriliselt rõveda möksiga. See

“hambapasta” sisaldas mädarõigast, sinepit,

küüslauku, ketšupit ja sojakastet. Sellel

vahetunnil pidime sööma ka sibulatrühvlit.

Suurel söögivahetunnil seoti meil üks kätest

teibiga kinni (seljataha või jala külge).

Sööklas võeti meilt ära nuga ja kahvel ning

anti asemele kõrs, millega tuli süüa

piimanuudli-suppi. Sellel unustamatul

päeval tantsisime veel ka kilulimbot ja

jooksime kiluteatejooksu.

Loo autorid poseerimas E. Tohver

Kuuenda tunni ajal toimus n.ö. lõpurets.

Alguses pidime kinnisilmi keerulisi sõnu

kirjutama, sest gümnaasiumi ajal võib

juhtuda, et jõuame kooli üsna väsinuna.

Peale seda olime sunnitud roomama läbi

väga haisva löga ning õngitsesime suuga

kausist, mis oli täis limonaadi, komme.

Päeva lõpuks pidime andma vande.

Klassikaaslastele, kes kohal olid, meeldis

see päev väga. Midagi hullu otseselt ei

tehtud meiega. Mõni ei talunud kilu haisu

6

ega maitset, aga ülesanded saime

lahendatud ning karistustest jäime ilma.

Meie “jumalad” ehk abituriendid suutsid

ülesannetega inimlikuks jääda ning keegi ei

kahetse, et retsist osa võttis. Nii mõnigi

meist pidi koju minnes haisvad riided ukse

taga juba seljast võtma, et mitte vanemaid

traumeerida.

Ootame juba seda aega, mil meie saame

2018. aastal uutele rebastele vähemalt sama

vinge ristimise korraldada.

Liisa Tatar, Egle Tohver

Rõngu kooli plussid ja miinused

õpilaste silmade läbi

Käisime kooli peal ringi ja küsisime 6.-

12. klassi õpilastelt, et mis neile siin koolis

meeldib ning mis mitte. Tulemusi näete

allolevast tabelist.

MEELDIB EI MEELDI

pinksilaud vene keel

koolitoit (3 õpilast) koolikella helin – seda

võiks muuta!

tasuta toit koolitoit

sõbralikud inimesed (5

õpilast)

liiga palju on õppida

kodulähedus, saab jala

kooli kõndida

peab bussiga sõitma

koolimaja välimus ja

sisemus

vali muusika, mida

nooremad koridorides

lasevad

ajalootund kehaline kasvatus

klassikaaslased (7. klass) osade õpetajate

suhtumine

mõnus õhkkond,

hubasus

see, kui õpilased

tundidest põhjuseta

puuduvad

Gretten Gelis Vesso, Eleri Margus

Tervisepäeva väljasõidud

9. septembril toimus üle-eestiline

tervisepäev, mille puhul tavalisi

koolitunde ei toimunud ja kogu kool

sõitis loodusesse. Osa õpilasi sõitis

ratastega limnoloogiajaama juurde,

teised matkasid jalgsi Korustesse ja

kolmandad käisid rabas. Alljärgnevalt

annavad kaks viienda klassi õpilast

sellest päevast oma ülevaate.

Rabaseiklus

Reedel, 09. septembril käisime õpetaja

Kerttu Moorasti ja matkajuht Kristjaniga

rabas. Me saime ülesandeks koos Regiina,

Gretteli ja Kärdiga pildistada sügisemärke.

See oli väga põnev töö. Olime natuke maad

kõndinud, kui Kristjan kukkus kraavi. Isegi

tema ei uskunud, et vesi võib mõnes kohas

nii sügav olla. Meile tegi see muidugi nalja.

Lõpuks jõudsime ka rappa. Seal oli nii palju

põdrakärbseid. Me vajusime rabas kogu aeg

umbes ühe sentimeetri sügavusele.

Leidsime ka suured pokud, mis olid nagu

batuudid.

Siis andis Kristjan meile enda fotoaparaadi

ja tegime sellega pilte. Lõpuks jõudsime

auto juurde ja sõitsime Emajõe äärde. Seal

tegime ka lõunapausi. Saime grillida.

Läheduses oli suur mägi, millel sai ka palju

nalja. Lõpuks istusime autosse ja sõitsime

Rõngu tagasi. Kristjan viis meid koju ja

koolimaja juurde. Nii lõppeski meie matk.

Karet Paap 5. klass

Rattaretk limnoloogiajaama

Üle-eestilisel tervisepäeval, 9. septembril

käisime poole kooliga jalgrattamatkal

marsruudil Rõngu – Valguta –

Limnoloogiakeskus – Rõngu.

Alustasime Rõngu Keskkooli juurest sõitu

kell 8.30. Sõitsime mööda Viljandi

maanteed, kus toimus ka esimene

7

kukkumine. Minu sõber sõitis kurvis liiga

kiiresti ja õnnetus oligi käes.

Sõites oli tunne hea, tuul oli mu näos ja see

tekitas veel parema tunde. Sõitsime sõbraga

kõrvuti ja rääkisime juttu. Me rääkisime nii

palju, et mingil hetkel olime jõudnud juba

metsa sisse, kus tegime väikese joogipausi.

Õpetaja Meelis Ilves rääkis meile

ümberkaudsest loodusest.

Mingil hetkel sõitsime ka hobustest ja

ponidest mööda, nad olid nii nunnud.

Natuke maad eemal oligi juba Valguta kool

ja lasteaed. Seal tegime õunapausi.

Koolimajja sisse vaatasime ka, seal oli väga

tore ja hubane.

Sõitu jätkasime umbes kell 10.30. Metsa

sees hakkas mul kätel päris külm ja pidin

päris kaua kätele sooja tegema. Kriipisin

lenksuga oma kintsu ka ära.

5. klass limnoloogiakeskuse juures Võrtsjärve ääres

Varsti jõudsimegi Limnoloogiakeskusesse.

Seal tegime lõunapausi: söögiks oli

makaronisalat sardellidega. Kahjuks me

Limnoloogiakeskusesse sisse ei saanud.

Kehalise kasvatuse õpetaja Liia Seppa läks

kala püüdma, aga mulle tundub, et ta ei

saanud ühtki kala.

Tagasitee läks üle kivide ja kändude.

Maanteel olime juba nii väsinud, kuna

sõitsime kogu aeg üles mäkke. Kui

jõudsime jälle Valgutasse, siis said enam-

vähem mäed otsa. Loodus oli seal nii ilus ja

ületasime ka jõe, silla alt vuhises vesi läbi.

Kõik oli lihtsalt imeline. (Peale selle, et

olime nii väsinud, et oleksime võinud maha

surra).

Lõpuks oli ainult nii vähe veel minna, et oli

vaja ainult ühest mäest üles ronida. Me

jõudsime sõbrannadega kõige viimasena

kohale ja meil oli nii hea tunne pärast 34

kilomeetri läbimist.

Gretlyn Koppel 5. klass

Noortesläng 2016

Mõtlesin kirjutada natuke sellest, kuidas

tänapäeva Rõngu koolinoored kõnelevad

ning milliseid võõr- või slängisõnu

kasutavad. Täpsemalt võtsin vaatluse

alla Rõngu kooli 7.-12. klassi õpilaste

keelekasutuse. Küsitlesin 25 õpilast

vahetundide ajal.

Esitasin õpilastele järgmise küsimuse:

millist moodsat sõnavara nad kasutavad?

Palusin, et nad mõtleksid enda igapäevase

keelekasutuse peale ja tooksid välja

peamised uussõnad. Alljärgnevalt toon

välja enimkasutatavad uussõnad

populaarsuse järgi:

1) omg – oh my god’i lühend. Tõlge: oh

mu juma! Kõnekeeles kasutatakse

mõlemat, nii lühendit kui täispikka

versiooni

2) fuck you – Tõlge: mine põrgu! (pehme

variant).

3) wtf – what the fuck’i lühend. Tõlge:

mida kuradit! (pehme variant).

4) lol – laughing out loud’i lühend. Tõlge:

valjuhäälselt naerma / see on naljakas.

5) ok – hästi, okei

6) idk – I don’t know’i lühend. Tõlge: ma

ei tea.

8

Artikli autor „tumblr“ riietumisstiili

demonstreerimas

Lisaks toon välja veel kuus populaarset

uudissõna, mille tähendust peaaegu iga

noor teab, aga mis võivad õpetajatele

võõrad tunduda.

1) klaaser – noortekamp, kes sihitult

mööda kaubanduskeskusi jõlgub

2) swag – väga populaarne sõna noorte

seas, samas selle sõna tähendus on väga

laialivalguv. Võiks öelda, et see on

riietumis- ja elusstiil, mida iseloomustavad

viltukeeratud nokamütsid, liibuvad

dressipüksid, mis poolenisti rebadel on

ning üldine lihtne suhtumine

ümbritsevasse. Sõna pärineb lühendist

„Secretly we are gay“.

3) yolo – lühend sõnadest „you only live

once“ ehk tõlkes, et „sa elad vaid korra“.

Selle lühendi mõte on, et yolo suhtumisega

inimesed ei muretse liiga palju, neil on

paljudest asjadest ükskõik, nad ei löö risti

ette millegi ees.

4) juutuuber – isik, kes filmib enda

tegevust ja postitab need videod

www.youtube.com keskkonda, lootuses

saada väga palju jälgijaid ja seeläbi ka

raha.

5) tumblr – riietumisstiil, iseloomustavad

ümmargused hipsterprillid, soeng on kas

lahtised juuksed või suur krunn, teksased

või lühikesed püksid peaksid olema

võimalikult liibuvad. Ülariietus naistel

võiks olla lohvakas või poisilik

(lendurijakid, parkad)

6) dab – käte liigutus. On kolme liiki, kuid

kõige tuntum on see, kui suunad kaks kätt

diagonaalis üle silmnäo kella kahe või

kümne peale.

7) fb fab – tuleneb sõnadest „Facebook

fabulous“ ehk see inimene, kelle profiilipilt

saab juba mitusada „laiki", rääkimata siis

muudest fotodest. Lihtsustatult: inimene,

kelle pildid on Facebook’is väga menukad.

Regina Riis

Rõngu koolil on alates 2016. aasta sügisest päris oma

tekkel! Fotol poseerib uue tekliga Teritaja fotograaf

Annabel Rohtjärv E. Päiviste