1

Click here to load reader

Seltside parkimisteemaline ümarlaud

Embed Size (px)

DESCRIPTION

2011 märts, kohtumine pärast Kalamaja parkimisuuringut

Citation preview

Page 1: Seltside parkimisteemaline ümarlaud

Tallinna Seltside kohtumine parkimise teemadel3. märtsil kohtusid Kesklinnas ja Põhja Tallinnas tegutsevad seltsid, et arutada transpordi- ja parkimiskorraldust neis piirkondades, millest suur osa on miljööalad, Vanalinn isegi muinsuskaitse all. Kohtumisel osalesid Telliskivi seltsist Kaarel Kalvik, Meelis Trepp, Juho Kalberg ning Aivo Lill, Vanalinna seltsist Karita Sall ja Anne Adamson, Kadrioru seltsist Kulno Keskküla ning Uue Maailma seltsist Mari Jüssi ja Madle Lippus. Lisaks hetkeseisu analüüsile pandi kirja ka konkreetsed ettepanekud linnale, kuidas edasi liikuda.

Üksmeelselt leiti, tuginedes Uue Maailma, Kadrioru ja Vanalinna kogemusele, et tasulise parkimise kehtestamine nimetatud piirkondades, eesmärgiga korrastada tänavapilti ning vähendada igapäevaselt autoga liiklejate arvu ei ole tegelikkuses andnud soovitud efekti. Vähenenud on küll tänaval parkijate arv, kuna aga samal ajal on välja arendamata jäänud ühistransport ning kergliiklus, siis ei ole tegelik situatsioon paranenud ei kohaliku elaniku vaatevinklist ega linna transpordikorralduse seisukohast tervikuna.

Tuleb hoopis märkida, et tasulise parkimise kehtestamise tulemusena sellisel viisil on tekkinud mitmed tõsised probleemid. Oluliselt on kasvanud surve rajada vajalikud parkimiskohad hoovidesse, ning asendada (kõrg)haljastus, mis on oluline kohaliku miljöö kujundaja, parkimisplatsidega. Parkijatest tühjad tänavad muutunud laiadeks ning mõnusaks kihutamisteedeks neile, kes asumite siseseid teid vaid läbisõiduks kasutavad. Olukord on seega muutunud nii ratturitele kui jalakäijatele eelnevaga võrreldes tunduvalt ohtlikumaks. Tervikpilti ei aita parandada ka teele paigutatud nn „lamavad politseinikud“, mille paiknemine on üsnagi suvaline või kiirust piiravad märgid, mille järgimist keegi ei kontrolli. Ühistranspordi korraldus on pärast tasulise parkimise kehtestamist olnud üsna tagasihoidlik, olulise muutusena saab välja tuua toimivate liinide sageduse vähenenemise.

Muutmaks liikluskorraldust asumites efektiivsemaks ning turvalisemaks ning lähtudes eeldusest, et liikluskorraldus peab olema terviklik, hõlmama kogu asumit ning arvestama kõigi liikumisviisidega, eelistades neid, mis keskkonnasõbralikumad ning efektiivsemad, teeme ettepaneku k ehtestada Uue Maailma, Kadrioru, Kalamaja asumisiseseks kiiruseks 30 km/h . See ei mõjuta oluliselt autoga liiklejate liikumismugavust, küll aga võidavad sellest palju kohalikud elanikud ja kergliiklejad. Nimetatud asumites on palju koole ja lasteaedu ja rahulikum liiklus muudab nii lasteaia- kui koolitee tervikuna ohutumaks, soodustaks auto asemel jalgsi ja rattaga liiklemist ning vähendab müra. Oluliste sammudena edaspidi näeme asumi siseste ristmike muutmist samaliigilisteks ristmikeks ning tänavaruumi liigendamist haljastuse ja kõnniteede laiendustega, et tekivad liigendatud parkimistaskud, tänavaruumi saab liigendada ka parkimiskohtadega vaheldumisega (nt „malelaud parkimine“). Samuti soovime kaasa rääkida transpordiga seotud teemaplaneeringute ja detailplaneeringute arutelul, ehk olla asjast huvitatud osapool teede projekteerimisel ja transpordi küsimustes..

Vanalinnas kehtestada õueala liiklemistingimused kogu Vanalinna ulatuses ja vastavad märgistused kinnitada iga sissesõidu juurde. Vanalinna läbivaid ja kõige kasutatavamatel marsruutidel eelkõige - Nunne-Rataskaevu-Rüütli marsruut, mis läbib ka sõiduks keelatud jalakäijate tänavalõigu (Rataskaevu 22 ja 24 majade ees) _- kehtestada korrapärasem järelvalve ja efektiivsemad läbisõitu keelavad takistused (rikkumiste arvu pealt oleks linnal võimalik päevas teenida mitme ametniku kuupalk). Efektiivselt tuleks piirata autoga lapse kooliukseni viimist vanalinnas hommikusel tipptunnil eirates sõidukiiruspiirangut, mis tekitab Nunne-Lai-Suur-Kloostri marsruudil ning Vene ja Uuel tänaval kerg- ja jalgsiliiklejatele ebaturvalise ja ohtliku keskkonna. Laste liiklemise ohutumaks muutmiseks teha ka lasteaedade (Vanalinnas kaks eralasteaeda) juurde ülekäigurajad ning lamavad politseinikud, ning lasteaia ja kooli juurde suubuvatele tänavatele ülekäigukohad, et vanalinna lapsed jõuaksid ohutult jalgsi kooli. Selleks, et vanalinna autostumise vastu võidelda tõsta vanalinnas veelgi parkimistasu, et võimalikult palju siia autoga saabuvad külalised pargiksid vanalinna piiridest väljaspool ja mitte vanalinna tänavatel.

Selline sai kokkuvõte toimunud arutelust ja koha peal tekkinud ideedest.Nüüd pöördume teie poole, sõbrad ja seltsilised, et teada saada teie nägemust antud teemal.Palun avaldage oma arvamust ja tehke julgelt ettepanekuid, kuidas olukorda liikluses oma asumites parandada.Paari nädala pärast tahame jälle seltsidega kokku saada ja siis paika panna edaspidise ühise tegevusplaani suhtlemisel ametkondadega.

Kokkuvõtte kirjutas valmis Madle Lippus, pisut täiendasid Anne Adamson ja Kaarel Kalvik