Selver Jõulukiri

Jõulukiri2011

Anne Veski:Elu tuleb nautida!

AHVATLEVAD PIDUROAD

MOENÕU SUURTELE JA

VÄIKESTELE

ILU: TALVINE

NAHAHOOLDUS

UUED JA VANAD JÕULU SALMID

JÕULU VANADE ARGIPÄEV

PARIMAD JÕULUFILMID LÄBI AEGADE

� SELVER I JÕULUKIR I � 33

� SISUKORD �

5 Selveri direktori Andres Heinveri pöördumine.

6 Anne Veski: “Elu tuleb nautida!” Armastatud lauljanna räägib Egle Haidakule oma pühade-eelsetest ja -aegsetest toimetustest.

12 Kolme jõulumehe lood. Ajakirjanik Margus Müil kohtus kolme jõuluvanaga, et nendega veidi jõulujuttu puhuda.

18 Jõulukaartide aeg. Lenno Vaitovski kirjutab, millised nägid jõulukaardid välja aastaid tagasi, ja uurib, kust üldse pärineb kaardisaatmise komme.

22 Ise tehtud, hästi tehtud. Teeme ise jõulukaardid!

24 Uusi ja vanu jõulu�lme. Milliseid pühadehõngulisi filme vaadata?

28 Kirglik hobikokk. Selveri müügidirektor Kristi Lomp räägib oma suurimast kirest – söögivalmistamisest.

32 Jõulud üle Eesti. Millised kontserdid ja vahvad ettevõtmised toimuvad pühade ajal Eestimaa eri paigus?

34 Valged jõululauad.

38 Särab kuusk ja särab tuba... Kärt Kross kirjutab jõulukuuse ning selle kaunistamise traditsioonide minevikust ja olevikust.

41 Maitsvad pühad. Hõrke pühaderetsepte jagab tuntud toiduportaali nami-nami.ee eestvedaja Pille Petersoo.

48 Kingiideed.

58 Salmid jõuluvanale. On ju teada-tuntud tõde, et luuletuse või lauluta jõuluvanalt kingitust ei saa. Ent kust see komme pärineb?

60 Moodsaid jõulusalme.

62 Talvelapsed. Selveri popimad laste- ja noorterõivad valis välja Britt Samoson.

66 Talvised ilunipid.

68 Õues, toas, peol! Pühadeaegsed moesoovitused.

72 Lastelehed.

74 Selveri köögist jõululauale.

80 Ristsõna.

82 Jõulujutt.

Esikaanel: Anne VeskiFoto: Maiken Staak

Selveri JõulukiriVÄLJAANDJA:Selver ASPärnu mnt 238Tallinn 11624Tel 667 3800, faks [email protected]

TOOTJA:AS ProfimeediaToimetaja Kristi Pärn-ValdojaKujundaja Marek Piliste

TALLINNA SELVERID Järve Selver, Pärnu mnt 238Kadaka Selver, Kadaka tee 56ATondi Selver, Tammsaare tee 62Torupilli Selver, Vesivärava 37Merimetsa Selver, Paldiski mnt 56Pirita Selver, Rummu tee 4Punane Selver, Punane 46Mustakivi Selver, Mustakivi 3aPelgulinna Selver, Sõle 51Marienthali Selver, Mustamäe tee 16Kakumäe Selver, Rannamõisa tee 6B

MUJAL ASUVAD SELVERIDMai Selver, Papiniidu 42, PärnuSuurejõe Selver, Suur-Jõe 57, PärnuKrooni Selver, F.G.Ado� 11, Rakvere Männimäe Selver, Riia mnt 35, Viljandi Saare Selver, Tallinna 67, Kuressaare Vilja Selver, Vilja 6, VõruAnne Selver, Kalda tee 43, TartuRingtee Selver, Aardla 114, TartuValga Selver, Raja 5, Valga Sõbra Selver, Sõbra 56, TartuJaamamõisa Selver, Jaama 74, Tartu Veeriku Selver, Vitamiini 1, Tartu Jõhvi Selver, Narva mnt 8, Jõhvi Jõgeva Selver, Kesk 3a/4, Jõgeva Põltsamaa Selver, Tartu mnt. Bussi-jaamaplats, Põltsamaa Kerese Selver, Kerese 3, NarvaKohtla-Järve Selver, Järveküla tee 68, Kohtla-Järve Hiiumaa Selver, Linnumäe küla, Pühalepa vald, HiiumaaPõlva Selver, Jaama 12, PõlvaÜlejõe Selver, Tallinna mnt 93a/ Roheline 80, PärnuPaide Selver, Aiavilja tn 4, Paide Keila Selver, Piiri tn.12, KeilaRannarootsi Selver, Rannarootsi tee 1, Uuemõisa, Läänemaa

SELVERI JÕULUKIRI 2011

12

34

28

74


� juhtkiri �

ДОРОГОЙ ДРУГ SELVER!

B конце года время получает иное значение. Рождественские праздники дают возможность сбросить темп и побыть с семьей, восстановить старые традиции и сходить в гости к родным и друзьям. В

праздничные дни мы проводим больше времени дома и начинаем ценить уют и чувство защищенности. Сердце нашего дома – это кухня, где долгими зимними вечерами всей семьей так здорово готовить вкусные блюда. Если еще тридцать лет назад хозяйка проводила на кухне два с половиной часа ежедневно, то теперь на это уходит всего 12 минут. Нынешние магазины с их богатым ассортиментом упростили процесс приготовления еды, но время от времени нас все же охватывает желание поэкспериментировать с новыми вкусами или поискать рецепты бабушкиных шедевров, от которых в детстве текли слюнки. Ведь приготовление еды – это искусство, и практически каждый ингредиент может стать источником вдохновения. Когда же еще, если не в рождественские праздники?

В этом номере вы найдете рецепты восхитительных блюд. Кроме гастрономических идей мы поделимся

вариантами рождественского украшения интерьера и тайнами содержимого мешка

Деда Мороза. О своих семейных праздниках расскажет Анне Вески, которая за свою

жизнь много путешествовала, и от этого еще больше ценит наши эстонские рождественские традиции.

Уходящий год одновременно и порадовал, и напугал нас введением евро. Понадобилось время, чтобы привыкнуть, но все прошло более гладко, чем можно было ожидать.

Удивил нас год и хорошим ростом экономики, что по сути означает успех

эстонских производителей. Selver, как эстонская розничная сеть, всегда рад за

местных производителей, потому что с каждым годом мы хотим предлагать все больше

и больше качественных эстонских продуктов. Сегодня в наших магазинах вы можете выбирать среди тысяч местных товаров, что не слишком типично для современной Европы.

В будущем году мы планируем стать еще ближе к вам и откроем множество новых магазинов. Для нас очень важно, чтобы ассортимент товаров и хорошее обслуживание в Selver каждый день дарили вам

радость и удовлетворение.

От имени Selver желаю вам радостного Рождества и счастливого Нового года! Вы всегда желанный гость в наших магазинах!

Андрес Хейнвер

HEA SELVERI SÕBER!

Aasta lõpus saab aeg teise tähenduse. Jõu-lud on võimalus aeg maha võtta ning lei-da mahti perega koos olla, taaselustada vanu traditsioone ning külastada sõpru ja sugulasi. Pühadeajal veedame roh-

kem aega kodus ning oskame hinnata mugavust ja turvatunnet. Eesti kodu süda on köök, kus pikkadel talveõhtutel valmistatakse koos perega maitsvaid roogasid. Kui veel kolmkümmend aastat tagasi kulutas perenaine igapäevaselt köögis kaks ja pool tundi, siis praegu vaid 12 minutit. Tänased rikkaliku valikuga poed on teinud toiduvalmis-tamise lihtsamaks, kuid aeg-ajalt tabab meid ikka soov katsetada uute põnevate maitsetega või otsida välja vanavanemate retseptid, mille järgi valmistatud toit meil lapsepõlves keele alla viis. Toidu valmistami-ne on ju looming ning pea igast toorainest võib leida inspiratsiooni. Millal siis veel kui mitte jõuluajal?

Hõrkude toitude retsepte leiab ka tänavusest Jõu-lukirjast. Lisaks toiduideedele jagame oma mõtteid pühadeajal kodu sisustamiseks ning jõuluvana kin-gikoti täitmiseks. Oma pere pühadest räägib Anne Veski, kes palju reisinud inimesena oskab hinnata meie oma Eesti jõulutra-ditsioone.

Lõppev aasta ühtaegu rõõmustas ja hirmutas meid euro tulekuga. Har-jumine võttis natuke aega, kuid läks siiski ladusamalt kui oodata oskasime. Aasta on meid üllata-nud ka tubli majanduse kasvu-numbriga, mis tähendab, et meie tootjatel on läinud hästi. Selveril kui Eesti jaeketil on alati kohalike tootjate üle hea meel, sest tahame pakkuda igal aastal üha rohkem head ja kvaliteetset Eesti maitset. Täna on Sul võimalik meie kauplustes valida tuhandete kohalike toodete vahel, mis pole praeguses Eu-roopas sugugi tavapärane.

Järgmisel aastal plaanime tulla Sulle veelgi lä-hemale ning avame mitmeid uusi kauplusi. Meile on väga oluline, et Selveri kaubavalik ja hea teenindus aitaks tuua Sinu argipäeva rõõmsaid hetki ja rahulolu.

Soovin Sulle Selveri nimel mõnusat jõuluaega ning õnnelikku uut aastat! Oled meil alati oodatud küla-line!

Andres Heinver

lukirjast. Lisaks toiduideedele jagame oma mõtteid pühadeajal kodu sisustamiseks ning jõuluvana kin-

PERSOON

6 selver i jõulukir i

� SELVER I JÕULUKIR I �

Elu tuleb nautida!Enamik inimesi ootab detsembrit kannatamatult pidude pillerkaari ja jõulupuhkuse pärast. Neil, kes meie argipäeva peoks muudavad, algab

aga jõulukuuga aasta kõige kibedam tööaeg.

T EKST: EGLE HAIDAK (AJAKIR I MOOD) � FOTOD: MAIKEN STA AK JA SC ANPIX

ANNE VESKI:

See ei tähenda muidugi, et parimatest parima-tel muul ajal vähe tööd oleks! Ühel esmaspäe-val lõuna paiku, kui helistan Anne Veskile, et intervjuuks aeg kokku leppida, on ta juba kontserti andmas. Lauljanna koduleht oma-

korda räägib sellest, et lisaks Eesti kontsertidele ja telesalvestustele esineb armastatud artist vähemalt kord-kaks kuus Venemaal ja aas-tavahetuse õhtuks on kaks kontserti juba veerandtunnise täpsusega kirjas. Kuidas tal ometi kõigeks aega jääb ja häält jagub?

Anne ainult naerab: “Ega kodulehel kõike kirjas polegi. Kui täna keegi helistaks, saaks küll veel selleks aastaks mõne aja kokku leppida, ja muide – isegi aastavahetusse mahuks üks tund li-saks. Eks ma jõudumööda teen, homme sõidan Peter-buri, siis Moskvasse. Aastalõpp aga on mul ikka plaa-niliselt Tallinnas, sest tavaliselt me istume 1. jaanuaril laeva peale, et sõita nädalaga läbi Tallinn, Helsingi, Stockholm ja Riia, see on selline traditsiooniline uue


aasta ja vene jõulude tuur mul. Ja hääle hoidmiseks on põhireegel: Mida rohkem laulad, seda parem on!’’

Roosiaia kuninganna Kui mul sel suvel õnnestus näha Anne Veski esine-mist Odessas, oli see mitmes mõttes väga eriline ela-mus. Esiteks astus ta üles 3000 inimest mahutavas öö-klubis Itaka, kus pole kunagi varem kontserte antud.

Teiseks ei meenu naljalt pidu, kus rahvas esimese loo esimese takti peale tantsima tormab. Ja veel

üks asi oli peomöllus eriline – terve esinemise jooksul ei lakanud peaaegu hetkekski inimes-te voor, kes lavale hiigelsuuri roosisülemeid kandsid. Kahtlustan nähtu põhjal, et minu

vastas istub inimene, kes kannab tiitlit Roosi-aia kuninganna juba ainuüksi sellepärast, et nii

palju roose, kui Anne ühe õhtuga, ei saa enamik naisi terve elu jooksul kokku. “Ma ei ütleks, et ainult roose tuuakse, aga seda kardan küll, et mul on kõige rohkem vaase. Ja ikka veel jääb puudu! Ning kuigi

7

saan iga tähtpäevaga neid juurde, siis kõige parem kink ongi mulle endiselt alati vaas. Armastan väga lil-li ja kui on vähegi lootust, et nad lennusõidule vastu peavad, pakin lilled ka endale koju kaasa,’’ kinnitab Anne. “Odessas oli tõeliselt lahe pidu, hea lava, val-gus ja tehnika, ainult laula ja sära! Odessa ja suvetuur ongi kaks kõige toredamat asja, mis on sel aastal täiega õnnestunud. Mulle meeldib see, mida ma teen, ja kui näen, et rahvale ka meeldib, siis seda rohkem hoogu ma lähen! Seda pole, et vaatan kõrgelt ülevalt – publik on ju see, kes su välja valib ja aitab saada selleks, kes sa oled. Kui suudad nendega ühel lainel olla, on see alati

kahepoolne koostöö.’’

Ema ja vanaema AnneEhkki Anne kontserttegevus pole enam kui

kolmekümne aastaga sugugi tuure maha võtnud, uurin, millised rollid peale Kuulsa

Laulja oma veel tema ellu mahuvad. Anne alustab tähtsaimast: “Minu tütar Kerli

on pärast pikemat välislähetust juba kolm aastat tagasi Eestis, põhjuseks mu tütrepoeg Frederik, kes saab kohe kahe ja pooleseks. Emaks olemine on

vanaemaks olemisest ikka väga erinev. Mina olin 21-aastane, kui Kerli sündis,

ise ju veel laps, elu elamata, tahtsin karjääri teha, mu ema aitas mind väga palju. Usun, et isegi kui bioloogiliselt pole õige pealt 30-aastaselt sünnitada, siis emarollile pühendumise ja selle nautimise mõt-tes on küll. Frederik on igatahes väga õigel ajal sündi-nud laps oma emale, kes pühendab talle absoluutselt kogu oma aja. Eks muidugi tahan nendega aega veeta, aga mingi supervanaema ma ei ole. Suvel sai lapse-last rohkem hoitud, üritasin tütrele anda nädalas ühe vaba päeva, nüüd käib poiss lasteaias ja pigem peab vanaema vaatama, millal poisil on tema jaoks aega. Frederik on meil suur jutumees. Kerli teeb temaga tõsist kasvatustööd, nii et poiss teab juba numbreid ühest kümneni ja tunneb isegi tähti.’’

Koolipsühholoog ja Meryl Streep Anne Veski räägib rõõmsalt, palju ja kiiresti. Lausa nii kiiresti, et samal ajal kui ma alles suu avan, et uut kü-simust esitada, annab tema juba vahepeal telefoni teel välkintervjuu ühele teisele ajakirjale. Juttu tuleb sa-



“Seda pole, et vaatan kõrgelt ülevalt – publik on ju see, kes su välja valib

ja aitab saada selleks, kes sa oled. See on alati kahepoolne koostöö.’’

lapärasest filmirollist ja tahtmatu pealtkuulajana haa-gin ennast selle küsimuse sappa. Anne selgitab: “Jah, tegin siin vahepeal ühes Eesti filmis kaasa, mängisin koolipsühholoogi, kes pidi olema olemuselt ja väli-muselt kõike muud kui mina – väga malbe, pehme ja leebe, ainult pruun ja hall riietus, lokid tehti pähe, isegi küüned ei tohtinud punased olla, nii et ilmselt ei tunne ma ise ka ennast ära. Aga tore kuulaja roll oli, ise palju rääkima ei pidanud, ja kuuldavasti teeb filmis kaasa veel mitmeid tegelasi, kes muidu näitle-jaametit ei pea.’’

Ühest ärajäänud rollist räägib Anne ka. Nimelt tehti Venemaal mõni aeg tagasi “Mamma Mia’’ muu-sikali. Kui castingud käisid, saadeti Annele spetsiaal-selt kutse, et lauljanna võtaks etenduses kanda sama rolli, mille Meryl Streep üleilmselt tuntuks mängis. Asja kaaludes hindas Anne oma vabadust siiski kõr-gemaks, sest see töö oleks eeldanud sisuliselt pool aastat Venemaal teatris elamist. “Kindlasti oleks saa-nud väga hea kogemuse, kogu see lavaline liikumine ja meeletu töö häälega. Aga mul olid ka omad ootu-sed, milline võiks sellisel tasemel muusikali kampaa-nia Moskvas välja näha. Tagantjärele saan öelda, et ma ei kahetse, et kaasa ei teinud, ja üldse on mu elus asjad läinud igas mõttes õiget rada,’’ nendib lauljatar rõõmsalt.

Elurõõmu etalonLauljatar on varemgi öelnud, et tema arvates on parim spordivahend koer, ja et miski muu ei taga suurepärast väljanägemist sedavõrd kui head geenid. Anne täiendab: “Geenid küll, aga pärast 40. eluaastat hakkasin kosmeetiku juures käi-ma. Üritan järjekindlalt üle kahe nädala käia ja ütlen, et see aitab väga palju kaasa. Koertega on lood nii, et meil oli neid 15 aasta jooksul järjest kaks – ja koer on tõesti kõige parem spordivahend, sest ta ajab su iga il-maga välja. Teisest küljest on tulnud kaks koera matta ja abikaasa ütleb, et tema kolmandat üle ei ela. Mul-le meeldivad suured koerad – dobermannid, aga mis siin salata, ega ma tänapäeval ei jõuaks ilmselt ise neid enam kinni hoidagi. Sellepärast on asi praegu soiku jäänud, aga räägime ikka mehega, et kui ükskord va-naks jääme ja ainult kodus istume, võtame näiteks

mini-dobermanni või kääbuspinšeri. Ma olen juba kõrva taha pannud, et on olemas täitsa meile sobivad tõud – sellised nagu dobermann, aga täpselt poole väiksemad koerad.’’

KodulembAga mida Anne Veski veel teeb, kui ta parasjagu ei reisi, laulmisega ei tegele või kodus lilli vaasi ei säti? “Oi, kodus ma pean koristama-koristama! Mees os-kab mul superhästi süüa teha, mida on minu pealt ka näha, mina pean siis maja korras hoidma. Aga kuna talle ei meeldi tolmuimeja põristamine, siis pean pea-le passima, millal ta läheb näiteks midagi aeda tegma, see on kõige keerulisem. Abikaasa on meil majapida-mises kõva käsi. Pärast tööreise meeldib mulle küll

10 � SELVER I JÕULUKIR I �

võtta selline päev, kui ma mitte midagi ei tee, ja abikaasa on ka aru saanud, et siis ma kohe ei tahagi midagi teha, lihtsalt niisama olla ja puhata ja telekat vaadata.’’

Väga suureks lugejaks Anne ennast ko-dus ei pea ja reisidel loeb aja täiteks pigem krimkasid. “Aga tütre soovitatud Oksaneni “Pu-hastuse’’ lugesin küll hiljuti ühe jutiga läbi. See oli nii tüüpiline eestlaste lugu, just see, mida ema-isa on sõjaeelse Eesti kohta rää-kinud. Igaühel oma saladus – see oli väga liigutav lugemine,’’ annab Anne viimasele lugemiselamusele maksimumpunktid.

Öko-jõulu-peolineJõule on Anne peres alati eesti moodi tähistatud. Mis sel ajal, kui Anne väike oli, tähendas seda, et jõu-luõhtul sai õpetajate eest salaja kirikusse hiilitud ja pärast pereringis vaikselt tähistatud. Ega nõukogu-de aeg nii karm ka polnud, et jõulud pidamata oleks jäänud, aga sellist pikka advenditamist, päkapikkude käimist ja kingitusi tol ajal muidugi polnud. Anne sõ-nul on seda nüüd koomiline meenutadagi, aga lapse-na oli tõeline suursündmus see, kui kooli nääripakis oli lisaks Kalevi kommidele kaks mandariini.

Nüüd tähendab eesti moodi jõulude pidamine eel-kõige seda, et jõulutoit on kindlasti eesti toit. Anne kirjeldab: “Meie jõuluklassika on ikka liha, pruunid kapsad ja ahjukartulid, mida mu mees teeb superhäs-ti. Ja siis tuleb veel poest kõige paremad verivorstid leida, neid on küll nii palju sorte, et läbiproovimine on paras töö. Aga üldiselt peame jõule lihtsalt ja oma väga öko-mõtteviisiga lapse rõõmuks läksime juba viis aastat tagasi üle tehiskuuse peale, muidu on kah-ju kuuskedest, mis maha raiutakse. Aga selle saputad

puhtaks, lased duši alt läbi – jälle nagu uus ja mingeid okkaid ei vedele. Mina olen nii kokkuhoidlik, et mul on jõuluehtedki juba 20 aastat samad, vahepeal ostan mõne erilise uue muna juurde. Advendiküünlad pa-neme küll varakult aknale, see mulle väga meeldib ja neid on meil iga akna jaoks! Kui sõidad pimedas lin-nas, siis on nii ilus vaadata, neid võiks kõik inimesed kodudes akendele sättida!’’

Selle aasta jõuludele mõeldes arvab Anne, et kuigi artistil on jõulukuul alati kiire, tuleb nüüd, kui Frede-rik on juba teadlikum tüüp, jõuludesse ja kingitustes-se nende perel kindlasti tõsisemalt suhtuma hakata.

MaailmarändurKuigi lauljatar ütleb, et naudib ka sellist sügisaega, kui vihma sajab ja ei pea kodust välja minema, vaid saab kamina ees mõnuleda, siis tõeline puhkus tähendab talle ikka suve ja päikest. Ehk Eesti suve tuleb nauti-da nii pikalt kui võimalik, aga kõige mõnusam on, kui kevadise ja sügisese puhkuse abil saab suve pikaks-pikaks venitada. Ühtmoodi häid mälestusi on tal nii Türgist kui ka Egiptusest, viimases on Anne varemgi “töistel puhkusereisidel’’ käinud. Järgmised puhku-

seplaanid on tal juba mõttes: “Meil on soov sõita Capo Verdele, aga nüüd, kui ma selle välja ütlen, siis kindlasti ei tule sellest midagi välja. Toredaid paiku on maailmas nii palju, mulle õudselt meel-dis, kui me käisime Las Vegases. Macau ja Hong-

kong jätsid võimsa mulje. Kui paarkümmend aastat tagasi esimest korda Tais sai käidud, oli see küll väga

vapustav – ise ka ei saanud aru, kuhu me jõudnud oleme, tõeline imede maa. Hiljem olen veel käinud, aga siis pole sellist tunnet enam kogenud. Aga mis siin rääkida, ka Soome oli omal ajal lahe minna, nõu-kogude artist sai sinna üks kord aastas.’’

Väike budistAnne lõputult hea tuju on nakkav ja nii küsin lõpetu-seks, mis on see, mis teeb lauljatari just praegu kõige õnnelikumaks. Anne ei mõtle hetkegi: “Oi, kindlasti see, kui kõik on terved, kogu mu pere. Aastatega saan sellest järjest rohkem aru. Ja tuleb positiivne olla, ma ei kannata vingujaid, elu pole kellelgi meelakkumine, seda enam ei tohiks oma virisemisega asja hullemaks teha. Mina usun sellesse, et naerata ja maailm nae-ratab vastu. Kõike ei maksa südamesse võtta, tänane mure võib hiljem ennastki muigama panna. Tuleb olla hinges väike budist ja mõelda, et kõik läheb möö-da. Ja eelkõige tuleks elus tegeleda sellega, mis meel-dib, ei tohi lasta endale pähe istuda. Tuleb iseennast armastada, siis armastavad sind teised ka.’’

“Eelkõige tuleks elus tegeleda sellega, mis meeldib, ei tohi lasta endale pähe istuda. Tuleb iseennast armastada, siis armastavad sind teised ka.’’



� amet �

T EKST: MARGUS MÜIL � FOTOD: SHU T T ER STOCK JA ER AKOGU

Hea jõuluvana on see, keda aasta pärast ootab tagasi kogu pere, sest on ju igal pereliikmel talle oma ootused. Nii usuvad kolm kõrgelt hinnatud

ja staažikat jõulumeest – Üllar Luup, Aare Rebban ja Jaan Vahar.

LOODvanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanavanaJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluJõuluKOLME


Digi- jõulu-vana

Kanal 2 Reporteri toimetaja Ül-lar Luup sai näärivanaks juba hallil nõukaajal, kui ta töötas riikliku autoinspektsiooni Viljandi osakonnas propa-

ganda- ja agitatsiooniinspektorina ehk tänapäeva mõistes pressiesindajana. Kord pidi üks kolleeg minema tuttava lapse lasteaeda näärivana tegema, kuid plaanid muutusid ja semu palus Üllaril “ots” ära teha. Vanas lambanahkses kasukas ja ta-kutuustidest parukast improviseeritud ha-bemega Üllar kandis rolli auga välja... ja nii see algas. Aastate möödudes sai näärivanast jõulutaat.

Üllar Luup on oma kingikotist välja kou-kinud suuski, kelke ja kõike muud, aga kõi-ge südamlikumaks kingiks peab ta tänaseni aabitsat peres, kus üks väike tüdruk pikisil-mi kooliminekut ootas.

Lapsed on siiramad ja südamlikumad salmilugejad kui täiskasvanud. Luup on tä-heldanud, et “suured” kipuvad luuletust ette kandes sageli paberilt või mobiiltelefonist spikerdama. Et viilijad kingi väljateenimiseks midagigi teeks, on Luup lasknud neil pead murda näiteks mõistatuste kallal.

Luubile meeldibki käia jõuluvanaks pigem laste kui täiskasvanute pidudel. Nii koolides kui ka lasteaedades astuvad lapsed maja peal taadile ligi, et rääkida, milline jõulupuu neil kodus on või kuidas nad emaga piparkooke küpsetasid. See tekitab mõnusa ja sooja tunde.

Et väiksemad lapsed ei kardaks, peab jõuluvana olema nutikas psühholoog. “Hirmunud lapsega ei tohi otsida otsekontakti ega teda taga ajama hakata,” õpetab Luup. “Kui laps näeb, et teised saavad jõulu-vanaga hästi läbi ja lähevad kartmatult tema juurde, kaob üldjuhul ka lapsel hirm.”

Palju on räägitud sellest, et laste suhtumine jõulu-vanasse on aastatega muutunud ja jõuluaeg hingepü-hast kommertsiorgiaks kujunenud. Luup nii ei arva, tema meelest on suhtumine sõltuvalt perest alati erinev olnud. Ühes kohas oodatakse jõulutaati piki-silmi, teisal on too aga justkui kombetäiteks või vaid kingitoojaks. “On nii seda kui ka teist, aga kommerts-likkusest hoolimata otsitakse selles pühas ikkagi või-malust ja tahtmist perega koos olla ja ühiselt rõõmu tunda,” tõdeb Luup.

Jõuluvanabisnis on kindel leib ja kõve-mad tegijad alati au sees. Nii ei hakanud Luubi sõnul jõulumeeste habemesse isegi mitte masu. Kodudes, koolides ja lasteae-dades pidi ju jõulumees ikka kohal käima.

Vahel on püütud Luubil habet eest kis-kuda, et näha, kes end selle taga varjab. Ent Luubi habe käib nipiga ega allu rebimisele.

Muidu aga tunneb teletähest jõulumees end peomelus nagu kala vees, tegeldes õh-tujuhtimisega firmapidudel, suguvõsade kokkutulekutel, laatadel ja mujal. On pil-li- ja pullimees ning klassikalise jõuluva-

na kõrval veel ka… digijõuluvana! “Digijõuluvana ei tule ise perekonda, vaid saadab neile tervitusvideo, kus pöördub isiklikult iga pereliikme poole,” selgitab Luup ja lisab, et tänavu pakub ta videoläkituste kõr-val uudisteenusena ka kohtumist jõuluvanaga skaibi vahendusel.

Hirmunud lapsega ei tohi otsida otsekontakti ega teda taga ajama hakata.

Üllar Luup


Kui kadunud Urmas Ott oleks jõulumees Aare Rebbanit intervjueerinud, oleks ta ilmselt öelnud ka oma kuulsa lause: “Te olete teinud fantastilise karjääri!” Tõsi – Rebban on rahvusvahelise haardega jõu-

luvana, kes jaganud jõulurõõmu ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Belgias ja Venemaal.

Kuid seegi pole veel kõik. Aare Rebbanil on seni ainsa eestlasena ette näidata kuldmedal jõuluvanade olümpiamängudelt, mis toimuvad iga aasta novembri lõpus Rootsis, teispool polaarjoont Gällivare linnas. Meie mees triumfeeris aastal 2005. Rammu tuli katsu-da põhjapõdrarallis, tõukekelgu-võidusõidus, kingi-tuste panemises läbi korstna ja pudrusöömises. Kok-ku on igalt alalt võimalik saada 20 punkti: 10 kiiruse või täpsuse ja 10 lõbususe ehk fun`i eest.

Jõuluvanade ühenduse konverents toimub alati jõulukuu algul, ning selle raames peetakse asjalikke ümarlaua-nõupidamisi. Tippkohtumine päädib

esimese advenditule süütamisega.Alati on tegeldud ka heategevusega

– külastatud kingitustega lastekodusid, haiglate lasteosakondi, vanadekodusid jne.

Tänavusel XI kogunemisel Pärnus ja Pär-numaal on konverentsi peateemaks tervis ja tervislikud eluviisid.

Ühenduse üheks eestveda-jaks on pea 30-aastase nääri- ja jõuluvanastaažiga jõuluvana

Ärni alias Mart Tõnismäe. Elu näinud jõulumees, kes saanud väljakutse muuhul-gas üksiku vanainimese juurde, kel polnud kellegagi juttu ajada ja pitsikest viina võtta. Ärni on olnud tunnistajaks ka talle luuletust lugenud vanamemme seeliku süttimisele jõuluküünlast ning elanud üle kingikotivarguse, mistõttu oli tal pererah-vale vaid šokolaadi pakkuda.

Ent raskused ei murra õiget jõulu-meest. Jõulutaatide kümne käsuga

aukoodeks keelab napsivõtmise töö ajal, olgu üleelamised nii jubedad kui tahes.

Eestimaa Jõuluvanade

Ühendus

Rebban võttis väga head fun’i punktid põhjapõd-rarallil, millest pool maad läbis sarvipidi piirdeaeda takerdunud põhjapõdra katkestamise tõttu jalgsi. Žürii oli sellisest visadusest vapustatud! Tõukekel-guvõistlusel kombineeris Rebban “pullitegemise” edukalt kiirusega ning seljatas vastased veenvalt. Edu saatis teda ka korstnavoorus. Pudrusöömisvõistluses tuli kerge tagasilöök, ent meie jõulumehe edu kon-kurentide ees oli selleks hetkeks juba piisav. Ning kohalikust karjäärist pärit vasest “kuldmedal” võiski Eestimaale rännata.

Muhedaid lugusid on Aarel jõuluvanatööst mee-nutada küll ja küll, näiteks meenub poisike, kes pistis talle jahutuseks pihku õuest toodud lumepalli. Sest tuba oli palav-palav. “Kas pole armas!?” küsib Aare.

Kas teadsite, et alates 2000. aastast on (enamasti Pärnus) regulaarselt koos käinud Ees-timaa jõuluvanade ühendus? Osalejate arv on eri aastatel

kõikunud 18 ja 67 vahel.

Olümpia-võitjaAare Rebban


Teinekord aga sikutas üks lasteaialaps pool jõulu-vana vuntsi lahti nii, et taat pidi kogu ülejäänud aja pead viltu hoidma, et vunts paistaks ikka omal kohal olevat.

Eestimaa lapsed pole Aare sõnul mitte ainult arm-sad, vaid ka aastatega targemaks muutunud. “Nad tea-vad jõuluvana olemusest rohkem kui nende eakaas-lased aastaid tagasi. Aga pean tunnistama, et mängu mängitakse hästi kaasa ja rõõmu sellest on kõigil.”

Aare ütleb, et temal on ühtviisi lõbus jõulutseda nii laste kui ka täiskasvanute seltsis. Kuid ette on tulnud ka piinlikke seiku.

“Ühes peres olin ametis kingituste jagamisega, kui äkki kõlas koputus,” pajatab Aare. “Ukse taga oli tei-ne jõuluvana, üsna kehva välimuse ja väga sobimatu sõnavaraga. Keegi pererahva sõber oli otsustanud jommis peaga jõulumeest mängida. Üritasin asja oma parima arusaama järgi klaarida, aga tema hakkas ajama, et mida mina seal üldse teen ja miks ma tema kingid ära võtsin ja neid jagama hakkasin... Mul oli tõesti piinlik. Piinlik sellepärast, et pereisa hakkas sõbraga kokku mängima. Ja piinlik laste ees, kes olid ikka täiesti segadusse aetud...” Mõni päev hiljem pe-reisa helistas ja vabandas, Aare kahtlustab, et selleks sundis teda naine.

Pidudega on seotud ka mehe aastaringne põhitöö. Tema firma Aare Rebban Peoteenindus on tuntud üle Eesti.

Lapsed teavad

jõuluvana olemusest

rohkem kui nende

eakaaslased aastaid tagasi.

vana vuntsi lahti nii, et taat pidi kogu ülejäänud aja pead viltu hoidma, et vunts paistaks ikka omal kohal olevat.

sad, vaid ka aastatega targemaks muutunud. “Nad teavad jõuluvana olemusest rohkem kui nende eakaas


Jaani hääl on kuulsam kui nägu, on ta ju pikki aastaid teeninud leivakõrvast seebiseriaali-dele eestikeelset teksti peale lugedes. “Tah-manägu,” “Südametukse” ja “Punased roo-sid” on vaid mõned näited.

Jõulumees sai Jaanist aastal 1993, kui lasteteatris Trumm oli olemas kena kostüüm ja lahke lavastaja Dajan Ahmet lubas seda kolleegidel vabal ajal oma materiaalse olukorra parandamiseks kasutada.

Kingituste kohta räägib Jaan, et selle sajandi algu-ses hakati isegi väikestes peredes hiiglaslikke kingi-kuhje kokku ajama. Majandusbuumi ajal aga olla see nähtus imekombel taandunud. “Sageli on huvitav kogeda, et vähemate kinkide puhul hindavad lapsed neid hoopis rohkem,” räägib Jaan, kes on lastele vii-nud küll suuri nukumaju, küll lumelaudu ja kitarre. Aga näiteks naistele olevat eriti meeltmööda hoopis “sellised hästi väikesed karbikesed”.

Ent on esinenud ka ekstreemseid olukordi. Jaan meenutab sürrealistlikku jõuluõhtut tormisel Lää-nemerel hulpival reisilaeval, kus jõuluvana ümber seisjad hoidsid laudadest ja metallpostidest kahe käega kinni ja oksendasid. Kuuse otsast sadas robi-nal kuuseehteid, baaripõrandal klirisesid kildudeks lauanõud. Ning Jaan eelistas žeste lausetele, et mit-te jääda lastele meelde kui jõuluvana, kes kuuse all “kalu toidab”.

Hobi- näitleja

Vähemate kinkide puhul hindavad lapsed

neid hoopis rohkem

Vahel saab ka mõnusamat nal-ja. Klassikaks nimetab Jaan juhtu-meid, kus hajameelne jõulumees täis kingikotiga nägemist soovib ja pererahvas ta alles uksel kinni püüab.

Pererahvas, muide, võib olla üsnagi erinev. Inimeste väik-lust koges Jaan ühes kodus, kus mees asus peresuhteid klaari-ma ja püüdis jõuluvana veen-da, et naine peab oma kalli ehte kätte saama kõige viimasena.

Jõuluvälisel ajal harrastab Vahar ka õhtujuhti-mist, kuid põhiline teenistus tuleb tal oma firmaga internetisideteenust pakkudes.

Jõuluvälisel ajal harrastab Vahar ka õhtujuhti-mist, kuid põhiline teenistus tuleb tal oma firmaga

Kiri jõuluvanalt Jõuluvana postkontor asub Jõulu-vana külas Lapimaal ja just sinna saadavad lapsed üle terve maailma soove ja kirju. Ja jõuluvana vastab neile ka! Jõuluvana nn ametlikku jõulutervitust saab tellida aadres-silt http://www.santagreeting.net/ Jõuluvana kiri maksab 7,75 eurot, sellele lisanduvad postikulud.

Kiri jõuluvanalt

JaanVahar

� amet �

18

� hea sOOV �

JÕULUKAARTIDETraditsioon jõuludeks kuuskede, päkapikkude või inglilapsukestega kaarte saata polegi nii vana, kui selle elektroonikaajastul arhailisena näiva kombe kohta arvata võiks.T EKST: R IINA KÕR S � FOTOD: ER AKOGU JA CORBI S


aeg

� SELVER I JÕULUKIR I � 19� SELVER I JÕULUKIR I

Armastatud sümboleid jõulukaartidelPuu või puuoks – enamasti märgib see pikaeali-sust, püsivust ja vastupidavust, samuti aastaaegade vaheldumist, sobides aastavahetusega suurepära-selt. Käbid, mis tihti okstel rippusid, sümboliseeri-vad viljakust. Jõulupuu küünlad matkivad tähis-taevast, täht ladvas on tavaliselt Jeesuslapse sünni kuulutajaks.

Õunad – populaarne sümbol eestiaegsetel jõulu-kaartidel, mis märkis levinud jõulumaiust ja -ehet. Saksamaal teatakse, et jõuluööl võib õunapuu lausa vilja kanda.

Ristikhein – kolmelehelisena sümboliseerib vana-del postkaartidel püha kolmainsust, neljalehelisena on aga paganlik õnnesümbol.

Jõulutäht – kuigi seda taime tundsid rohenä-pud juba varem, ilmus ta koos muu kapitalistliku jõuluatribuutikaga kaartidele meil eriti massiliselt üheksakümnendatel, kui jõulude tähistamine hoo-gu läks. Taim on punarohelisena justkui jõulud ise.

Kuu ja tähed – jõulukaartidel kujutatakse tavaliselt noort kuud, mis sümboliseerib Neitsi Maarjat, vilja-kust, sündi ja kasvamist. Ka hõbe, mida seostatakse kuuga, on armastatud jõulukaardi värv. Täht märgib Jeesuse sündi: piiblis kirjutatakse, kuidas neljaha-ruline täht juhtis kolm tarka vastsündinud Kristuse juurde Petlemma.

Lumehelbed – hapra ja kaduvana tähistavad nad tarkust, puhtust ja tõtt, aga ka harukordsust – täpselt ühesuguseid lumehelbeid ju pole. Lumivalge värv aga tähistab süütust, rahu ja pühalikkust.Kuld – kullatud detailid ja kuldsed kirjad märgivad pidulikkust ja täiuslikkust, aga ka valgustumist ja auhiilgust.

Kui esimesed postkaardi-laadsed saadetised jõudsid adressaadini juba 19. sajan-di teisel veerandil ning olid esmalt mõeldud kirjasaat-

misele odavama alternatiivina lühemate teadete edastamiseks, siis jõuludeks ter-vituste saatmise peale tuldi mõnda aega hiljem. Kaartide saatmine läks tollal aga käima sellise hooga, et esimese jõulu-kaardi sünnist liigub ringi lausa mitu legendi. Levinuim neist räägib Sir Hen-ry Cole’ist, kes 1848. aastal lasi kunstnik Horsleyl joonistada kaardi, mida oma sõpradele jõulutervituseks saata. Tiraaž oli tuhat kaarti, need trükiti mustvalgena ja kunstnik koloreeris kaardid käsitsi üle. Märkimisväärne on, et maailma esimesel jõulukaardil pole mitte ühtegi tänapäeval tuntud jõulusümbolit, vaid hoopis lõbut-sev veiniseltskond, kes ennast ilmselgelt hästi tunneb.

Esimesed postkaardid olid tänapäe-vastest pisut erinevad: sõnum kirjutati pildiga samale poolele, teine pool oli vaid aadressi jaoks. Selline nõue kestis kuni aastani 1905, kui tulid kasutusele postkaardid harjumuspärasel kujul: pilt ühel, tervitus ja aadress teisel pool.

Nagu öeldud, levis postkaartide saat-mine kulutulena, eriti palju oli neid liik-vel sõdade ajal rindeteadete edastamiseks ja muuks sidepidamiseks. Kaarte saadeti rohkelt ka Ameerikas, kuid enamasti trükiti need siiski Euroopas, kus trüki-kunst oli kõrgel tasemel.

Eestis hakati kaarte saatma kohe, kui tsaar asjako-hase loa andis, täpsemalt aastal 1872. Esimesed kaar-did olid lakoonilised ja valgest paberist, neid tohtis välja anda ainult postiamet. 1890ndate keskel võeti

Loodusmotiivid ja maastikuvaa-ted on kaardi-kujunduses alati hinnas olnud.

Jõulumehed ja lapsed on alati asjakohased.All vasakul 1907. aasta jõulukaart Rootsist. Paremal maailma vanim jõulukaart.


� HEA SOOV �

Lambatall, eesel ja teised koduloomad – pärine-vad Kristuse sünniloo laudastseenist ning on seotud vanarahva kombega jõuluõhtul loomadele tükk leiba viia.

Põhjapõder – esineb tavaliselt koos teiste ametiven-dade ja oma bossi, jõuluvanaga, vedades kinkidega koormatud saani. Muide, põtrade nimedest ei maksa ennast eksitada lasta, jõulutaadi saani veavad ainult emased põhjapõdrad – isastel talvel sarvi pole!

Talumaja – tavaliselt aknast paistva valguse ja korstnast puhiseva suitsuviiruga astub kontrasti ümbritseva karge talvemaastikuga, markeerides kodutunnet, hubasust, hingevalgust ja turvalisust.

Ingel – esineb jõulukaartidel eelkõige heade sõnumite toojana, tavaliselt kujutatud lapseliku, punnsuise ja rõõsapõsksena.

Küünal – tuhandel eri puhul kasutusel olevana ning jõulukaartide ühe populaarsema asukana tähistab küünal jõulude ajal lihtsalt valguse võitu pimeduse üle. Uuemal ajal on mitme küünlaga küünlajalad ka advendi- ehk ootamisaja sümboliks.

Kelluke – on kaartidel mitmekülgse tähendusega ja meenutab kas aisakellasid-saanikuljuseid või kirikukelli. Vahel on kelluke ka ingli käsutuses, andes märku Kristuse sünnist.

Päkapikud – tegelevad Jõuluvana käsilastena kin-gituste ja laste järel luuramisega. Päritolu kohta on mitmeid versioone, kuid kujutatakse päkapikke ikka ühtviisi nagu väikseid jõuluvanasid, öistele eluviisi-dele viitab aga tihti esinev latern nende käes.

kasutusele piltpostkaardid, mida lubati välja anda ka eraettevõtetel. Siiski olid siinmail saadetud kaardid esialgu trükitud tavaliselt Saksamaal ja kandsid kas saksa- või venekeelset sõnumit. Peagi tekkis nõudlus ka maakeelsete kaartide järele, ning kohalikud trük-kalid ja fotograafid asusid neid usinalt tootma. Sõja-eelse vabariigi aegseid jõulukaarte vaadates on põnev jälgida, et neil oli üllatavalt sageli kujutatud inimesi ja lembestseene noorpaaridega, ent hoopis vähem jõu-lulikke motiive. Ajapikku ilmusid kaartidele kohus-tuslikud männi- ja kuuseoksad, käbid, kellukesed ja maastikuvaated.

Kuigi arvutite levikuga ja elektrooniliste jõuluter-vituste saatmise sagenemisega sai postkaartide saat-

Vasakult pa-remale: 1908. aasta jõulukaart Pariisist, 1976. aasta jõuluter-vitus ansamblilt Kiss, jõulukaart Ameerikast, jõu-lukaart aastast 1885.

Päkapikud, küünlad, armsad loomakesed jõulukaardil kohustuslikud.Paremal olev jõulutervitus pärineb aastast 1910.

Eesti Posti andmetel kasvab kirjade ja postkaartide

saatmine jõulukuul hüppeliselt.mine väikese põntsu, on see kunst jätkuvalt au sees. Eesti Posti andmeil kasvab kirjade ja postkaartide saatmine jõulukuul hüppeliselt: kui aastas saadetak-se umbkaudu 50 miljonit kirja-kaarti, siis jõulukuus-se mahtus 2009. aastal neist lausa 6 miljonit. Samuti võime uhked olla kodumaiste kunstnike kujundatud postkaartide üle: näiteks võib sel aastal leida Epp-Ma-ria Kokamägi inglitega kaarte, eriti armsa kaardipro-jekti autoriteks on ka Leelo Tungal ja Kirke Kangro. Samuti on kiiduväärt koostöö UNICEF-iga, mille kaarte ostes saadad ühtlasi korda väikese heateo, ai-dates päästa laste elusid üle kogu maailma.

� SELVER I JÕULUKIR I � 21 Tähe

lep

anu!

Teg

emis

t o

n al

koho

liga.

Alk

oho

l võ

ib k

ahju

stad

a Te

ie t

ervi

st!

Freixenet´ i ametlik esindaja Eestis on Liviko AS* Võrratult ootamatu

22

� tee ise �


Selleks, et ise jõulukaart valmistada, polegi vaja muud kui üht toredat ideed, värvilist pabe-rit, viltpliiatseid ning

piiramatut fantaasiat. Nagu juu-resolevatelt piltidelt näha, võib kaardi valmistamisel kasutada koguni õmbluskarbist leitud nöö-pe! Neist saab edukalt joonistatud või värvilisest paberist välja lõiga-tud kuusepuule ehted teha. Ja otse loomulikult ei puudu ühelt vahvalt ja enda valmistatud või joonistatud jõulukaardilt head ja südamest tule-vad soovid.

HÄSTI TEHTUDIse tehtud,

T EKST: K ÄTLIN K AR IK � FOTOD: BULL S JA R IINA VAROL �

Isetehtud asjal on hing sees – ja nii pakub ka oma kätega valmistatud jõulukaart saajale alati rohkelt rõõmu.

24

� FILM �

24

KUI ON JUBA PIISAVALT KÜÜNLAVALGEL ISTUTUD, JÕULUTOITE PUGITUD JA TEINETEISELE PIKKADE TALVEÕHTUTE KAUPA SILMAPÕHJA VAADATUD, TULEB PEAGI HAKATA LEIDMA UUSI VIISE TUBASEKS MEELELAHUTUSEKS. ÜKS KÄTTESAADAVAM,

LIHTSAM JA POPULAARSEM VIIS ON JUBA AASTAKÜMNEID TÕMMATA KÄIMA MÕNI VAHVA JÕULUFILM.T EKST: LENNO VAI TOVSKI � FOTOD: CORBI S JA ARHIIV

jõulufilmjõulufilmjõulufilmjõulufilmjõulufilmjõulufilmjõulufilmTõeline



Jõulufilmi eraldi žanrina defi-neerida on keeruline, selle peal-kirja alla passivad igasugused teosed animatsioonist õudus-filmideni. Lisaks on meil kõigil

kahtlemata “need-õiged-jõulufilmid-mis-nunnumeetri-kokku-jooksutavad-ja-jõulutunde-toovad”. Vahel aga on hea mugavustsoonist välja ronida ja vaadata ära mõni selline film, mida ei olegi veel kakskümmend korda telekast näidatud. Siin neist mõningad.

SEE IMEILUS ELU (It’s a Wonderful Life, 1946) Sentimentaalne ja omal ajal vääritimõis-tetud film on tänaseks leidnud kindla koha kinoklassikas, kuid siinmail võrd-lemisi tundmatu. Pisut kummalise jõu-luloo tegevus hargneb ühes Ameerika väljamõeldud väikelinnas, kus meele-heitel ja enesetapumõtetega mehele näi-tab tema kaitseingel, milline oleks maa-ilm ilma temata – ja avab niiviisi jõulude sügavama tähenduse.

TERE TULEMAST PEREKONDA(�e Family Stone, 2005) Sarah Jessica Parker mängib kuivikust ärinaist, kes kohtub jõulude ajal esimest korda oma poiss-sõbra vanemate ja äär-miselt värvika perekonnaga. Teravat huumorit, parajalt draamat ja säravaid karaktereid pakkuvas filmis peab naine välja pugema oma jäisest kestast ja lask-ma lahti nii mõnestki kivinenud veendu-musest.

JÕULUEELNE ÕUDUSLUGU(�e Nightmare Before Christmas, 1993) Nagu pealkirigi vihjab, pole tegemist tüüpilise jõulufilmiga. Tim Burtoni animeeritud maailmas algab jõululugu hoopis halloweeniga jubedas linnas ni-mega Halloween Town, kus Jack Skellin-tonil saab ühel aastal kõrvitsatsirkusest kõrini. Oma eneseotsingutel leiab ta jõu-lud Christmas Townist.

JÕULULUGU(A Christmas Story, 1983) Vürtsikas komöödia eelkõige neile, kes ameerikalikke jõulutraditsioone eriti tõ-siselt ei võta. Väikekodanliku äärelinna-elu ja punarohevalge jõuluträni üle jul-gelt irvitav film aitab üsna kenasti mõista, mis jõulud on ja mis nad ei ole.

POLAAREKSPRESS (Polar Express, 2004) Armas animatsioon poisist, kes ei usu imedesse. Maagiline rong viib ta jõulu-õhtul seiklusrikkale reisile, mille jook-sul saame muu hulgas teada, kuidas pääseda Põhjanabale, millised näevad välja päkapikud ja kas jõuluvana on ole-mas. Paljudele filmi tegelastele on oma hääle andnud armastatud näitleja Tom Hanks.

26

Jõulude leierkast ehk televisioonis enim näidatud filmid läbi aegadeNeed on filmid, mis järjekindlalt ennast telekanalite pühadeprogrammi murra-

vad ja mille vaatamise asemel oleks mõistlikum kas või õues üks

lumememm teha.

Üksinda kodus 1&2 (Home alone 1990 ja Home alone:

Lost in New York 1992) peaks näitamiste koguarvu poolest

ilmselt juba jõulu-kultusfilmide hulgas olema. Ega neil ju iseenesest viga pole, kuid võib-olla on selle pooleteise tunniga midagi targemat peale hakata, kui vaadata filmi, mis on nagunii juba ka tagurpidi pähe kulunud?

Visa hing 1 ja 2 (Die Hard, 1988 ja 1990) peaosas on Bruce Willise kehasta-tud politseinik John McClane, kes esimeses osas päästab päeva ühes New Yorgi kõrghoones, teises osas püüab aga jõulu-rahu taastada terroristidest halvatud lennujaamas.

Helisev muusika (The Sound of Music, 1965) on film, mida kõik teavad une pealt. Vähem tuntud on aga fakt, et ingliskeelsetes maades peetakse 1999. aastast populaarseid üritustesarju “Laulge kaasa koos “Heliseva muusikaga””, kus kinno tulevad kokku temaatilistes kos-tüümides inimesed, kes... laulavad üheskoos filmist pärit laule.

Tiliseb-tiliseb (Jingle All The Way, 1996) peaosas näeme püstihädas pereisa Arnold Schwarzeneggeri kehastuses, kes ütlemata hi-lisel tunnil koondab kogu oma jõu ja taibu, et pojale kingituseks ihaldatud mänguasi leida. Mõistagi ei

ole see ülesanne lihtsate killast, tee lahenduse ja rõõmsate

jõuludeni on palistatud ja-burate sekelduste ja lihtsalt mõistetava huumoriga.

Jõuluvana (The Santa Clause, 1994), milles Tim Allen mängib pereisa, kes kogemata tapab

jõuluvana ja peab ise tema ko-hale asuma. Filmile on kahjuks

tehtud ka kaks järge.

Päkapikk (The Elf, 2003) Will Farrelliga peaosas jutustab

paljude arvates ülinaljaka loo mehest, kelle kas-

vatasid üles päkapikud ja kes suureks saades asub oma perekonda otsima.

Grinch (2000) on filmiversioon kuuekümnendate populaarsest

multifilmist ning räägib rohelisest tigedast kollist, kes varastab

jõulud. Ja üsna ootuspä-raselt ühel hetkel ikkagi

pehmeneb ja annab jõulud maailmale tagasi.

JÕULULAUL(A Christmas Carol, 1938-2009) Charles Dickensi klassikalisest jõulu-loost on valminud ohtralt eri versioone. Ühes neist teeb unustamatu laulude-büüdi Kate Winslet, teises meeldejääva rolli Jim Carrey. Oma lemmikut saab va-lida mitu aastat järjest!

34. TÄNAVA IME (Miracle on the 34th street, 1947)Kuigi filmist on vändatud ka hilisemaid versioone, loetakse originaali üksmeel-selt parimaks. Jõulude imelisust ülistav film räägib New Yorgi Macy’se kaubama-ja jõuluvanast ning ühest väikesest tüd-rukutirtsust, kelle usk jõuludesse on nii suur, et sünnib üks tõeline jõuluime.

VALGED JÕULUD(White Christmas, 1954)Muusikaline mängufilm, mis on andnud lisaks samanimelisele armastatud jõu-lulaulule maailma kultuuripärandisse teisigi tuntud jõulumeloodiaid Irving Berlinilt. Samasse rivvi sobib hästi sama helilooja eestvedamisel valminud tant-sulisem film Holiday Inn 1944. aastast, mille peaosas säravad Bing Crosby ja Fred Astaire.


� FILM �


GREMLINID (Gremlins, 1984) Spielbergi film, mille žanrit on võimatu määrata. Sõltuvalt vaataja vanusest võib tegemist olla painajaliku õudusfilmi või maailma parima komöödiaga. Lugu rää-gib poisist, kes rikub kogemata oma uue põneva lemmiklooma kohta käivat kolme reeglit ning põhjustab niiviisi uutmoodi pahatahtlike olendite ülemvõimu ter-ves linnas. Filmi peategelasest, Gremlini heast ja nunnust versioonist sai kümnen-di üks populaarsemaid mänguasju.

LEPATRIINUDE JÕULUD 2004 Eesti armastatud joonisfilm, milles lepa-triinupoiss Tim ja lepatriinutüdruk Mia satuvad koos kuusega inimeste tubases-se keskkonda, kus elavad ka hoopis ise-värki putukad. Otsides teed tagasi metsa (mille olemasolust ükski toaputukas ei tea), elavad Tim ja Mia läbi mitmeid naljakaid seiklusi ja kohtuvad viimaks ka jõuluvanaga, kelle võimuses võib olla täita nende kõige suurem südamesoov.

KAHEKSA PÖÖRAST ÖÖD (Eight Crazy Nights, 2008)Animakomöödia, milles kandev roll alati naerusuisel Adam Sandleril. Lugu räägib 33-aastasest elumehest, kes satub tänu vähesele vedamisele seadusega pa-huksisse. Kohtunik annab talle pühade puhul võimaluse teha türmikukkumise asemel ÜKT-tunde korvpallikohtuniku-na, kuid esialgu lihtsana näiv ülesanne saab peagi vägeva vindi. Jant, millest ei puudu endised tüdruksõbrad, korvpall, jõuluvaimud ja kaubanduskeskus, võib alata.

VASTIK VANA (Bad Santa, 2004)Jõulufilm, mis ei sobi vaatamiseks neile, kellele jõuluvana on heatahtlik, klani-tud ja väärika keelekasutusega. Kahe-mõttelise musta huumori ja kaheldava sõnavaraga kriminaalsete kalduvustega jõulutaat on saanud populaarseks ilm-selt just tänu silmatorkavale erinemisele oma ametivendadest. Vaatamata origi-naalsele loole on filmil klassikaline ilus jõululõpp.

ARMASTUS ON SEE (Love, Actually, 2003)Peaaegu et liiga palju näidatud ja näh-tud, ent kindlasti veel aastaid jõululem-mikute hulka kuuluv film. Kuigi jõulud ei ole selles loos peateema, vaid pigem raam, mille sees tegevustik toimub, on südamlik, huumoriga vürtsitatud, kurb-naljakas, armas ja hingepugev inimsuh-teid kirjeldav linateos leidnud kindla koha just pühadefilmide hulgas.

28

� hOBI �

Selveri müügidirektori Kristi Lombi peres on söögitegemine alati au sees olnud. Lapsepõlvest meenub talle kõigepealt rabarberi-koogi ja koores hautatud veiseliha meelierutav lõhn vanaema väikeses köögis.T EKST: K R I ST INA EF ER T, T II T EF ER T � FOTOD: JAR EK JÕEPER A


Kirglik Lapsena oli Kristi ülesandeks peolauale kar-tulisalati valmistamine. Ema kiitis alati, et tütar oskab koostisained maailma kõige ilu-samateks väikesteks kuubikuteks hakkida.

Lisaks kodusele kartulisalatile ei puudu-nud laste sünnipäevalaualt kunagi maasikatarretise korvikesed ja Napoleoni kook. Jõululaual aga oli ja on alati ema valmistatud kõrvitsasalat, vanaema ha-pendatud kapsad ja õuntega täidetud hani, ning kuna isa on kirglik jahimees, siis ka ulukiliha.

Nauditav ajaviideKokkamine pole Kristile pelgalt maitsva kõhutäie valmistamine – see on protsess ja ajaviide, mida võib nautida. Ja ka söömine on nauding. Toidu valmista-misel ei saa alati lähtuda selle tervislikkusest, kuid õnneks toetavad Kristi loomulikud valikud ja harju-mused tervislikkust. Ta leiab, et kui midagi eelistada, siis ikka meie oma kodumaist toorainet ja tooteid, eri-ti väiketalunike toodangut, sest selle taga on raske töö.

Kõik sisseostud teeb Kristi Selverist. Tema kodu-pood on Kakumäe Selver, kuid enamasti eelistab naine käia Kadaka Selveris, sest seal on mugav Selve- Ekspressi süsteem. Suvel ja sügisel saab pere köögivil-ja vanaema aiamaalt.

Suur katsetajaPõhimõte, mida Kristi alati järgida püüab, kõlab nii: kui oled kutsunud külalised koju, siis on auasi kosti-tada neid omatehtud roogadega. Seetõttu ei saa kohe

HOBIKOKK

29

Mõnusalt kodusedmaitsed.

Armastatud Fazeri Kodusaial on nüüd pere! Sündinud on uued Fazeri koduleivad – 100% rukkijahust, maitsev ja pehme rukkileib ning mõnusalt vormikas peenleib. Säilitusaineteta ja parimate traditsioonide kohaselt

küpsetatud koduleivad on tõelised kodutunde loojad. Seepärast ongi nad alati ja kõikjal oodatud.

kindlasti nimetada kokkamiseks pooltoodete kokku-sobitamist, pigem on see tooraine järkjärguline lauale jõudmise protsess.

Kuna Kristi pole hea juhendite lugeja, ei meeldi talle ka retseptides näpuga järge ajada. Selle asemel eelistab ta katsetada, tänu sellele vahelduvad maitsed ja iga roog tuleb eelmisest erinev.

Kristi meenutab, kuidas ta alles hiljuti valmistas perele õhtusöögiks pardifileed. Seekord otsustas ta retseptiraamatu appi võtta, kuid piinlikult täpsele juhiste järgimisele vaatamata ei läinud kõik plaani-päraselt. Isa, kes parasjagu külla tuli, leidis eest sinist suitsu täis maja ja suitsuanduriga võitleva tütre. Mui-de, pardifilee õnnestus suurepäraselt...

Üks Kristi firmaroogi on igale peolauale sobiv juustukook, ja kohe kindlasti peab ta end maailma parimaks kotletivalmistajaks.

Pere kokkab puhkepäevitiKristile meeldib teha toitu keskendunult, mitte tor-mates. Argipäevadel keedab ta meeleldi kiirelt valmi-vaid suppe, perekondlikeks tähtpäevadeks valmistub aga põhjalikult koos oma kahe õega, igaühel kindel roll täita. Viimane suur perepidu oli vanaema 80. sün-nipäev.

Kristi köögis on alati käepärast sibul ja küüslauk, need käivad peaaegu iga roa sisse või juurde. Samuti ei kujuta ta ette söögitegemist ilma oliiviõlita, ning sü-gavkülmas leidub tal alati paar ciabattat. Ürte kasutab Kristi kokates samuti meelsasti, nende kasvatamine ei


� HOBI �

kuku tal paraku alati hästi välja, aga õnneks saab sel puhul panustada Selveri köögiviljaosakonnale.

Kristi köögisahtlis on aastaid aukohal helerohelise peaga nuga. See kuulus juba tema vanaemale ja on kindlasti üle 40 aasta vana. Kristi, kes ei kujuta kar-tulikoorimist selleta ettegi, loodab, et nuga peab veel kaua vastu. Üleüldse eelistab naine traditsioonilisi köögitarvikuid, uued moodsad töövahendid teda pi-kalt ei paelu, vaid jäävad reeglina sahtlinurka seisma.

KõigesööjaSöökidest armastab Kristi üle kõige hapukapsasuppi, mida on lihtne valmistada ja mis samas maitseb va-pustavalt. Kindlasti peavad seal olema terved kartulid ja õige lihapuljong. Sümpaatia lihtsate söökide suh-tes on naisel pärit lapsepõlvekodust – kuna toit jõudis lauale raske tööga, pidi seda ka austama. Ainus, mis Kristile tõesti meeltmööda pole, on pekk.

Kiirtoitu suhtub ta aga positiiv-selt, leides, et sellelgi on oma aeg ja koht – kuigi muidugi pole õige süüa kiirtoitu iga päev. Neli aas-tat hamburgerirestorani juhtinud Kristi teab, et seal pakutav on val-mistatud hästi valitud ja kvaliteet-sest toorainest.

Kristi meenutab, et tal oli üli-kooliprogrammis kaks semestrit toiduvalmistamise tunde. “Ühes tunnis oli kavas valmistada toite

rupskitest,” mainib ta. “Üritasi-me teha verevormi, ajusufleed, maksapannkooke ja midagi kop-sust. See oli üks õõvastavamaid ja emotsionaalsemaid hetki, isegi pisarad tulid mängu, rääkimata klimbist kurgus. Muidugi ei julge-nud keegi seda toitu maitsta.”

Vene köökKristi südames on erilise koha leidnud vene köök. Armastus sel-le vastu tekkis juba lapsepõlves, kui tädi Jevgenia valmistas küla-liste auks rikkalikke pidusööke. “Armastus vene köögi vastu lõi veelgi enam lõkkele siis, kui paar aastat tagasi töö tõttu Venemaal elasin, sealne kooslus külalislah-kusest, soojusest ja võrratutest toitudest haarab su oma lummu-

sesse,” räägib asjaosaline.Ja kuigi eelnevalt sai öeldud, et naisele meeldib val-

mistada toitu paberi peal näpuga järge ajamata, toob ta reisidelt kaasa kokaraamatuid ja lõikab ajakirjadest retsepte välja.

Restoranides sööb Kristi peamiselt reisidel, Eestis eelistab ta ikka kodus kokata. Senised parimad resto-ranielamused pärinevad Peterburist, kus omavahel põimusid suurepärased maitsed ja hea teenindus.

8

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Kõrvitsa-ingverisupp1 kg kõrvitsat0,5 l kanapuljongit400 ml vahukoorttükike ingveritpeterselli

Lõika kõrvits väikesteks tükkideks ja pane potti, lisa puljong ja riivitud ingver. Kuumuta vaiksel tulel kaane all 30-40 minutit, kuni kõrvits on pehme. Pü-reesta supp ja lisa 300 ml vahukoort. Vahusta ülejää-nud vahukoor ja lisa peeneks hakitud petersell. Vala kooresegu serveerimisel supi peale.

Teised KrististMeie perel on vedanud, sest alati on laual maitsev roog. Kristi tehtud toidud ei tüüta ära ja neisse võib ikka ja jälle armuda, nagu ka naisesse. Kristi katsetab eri köökidega, samas on tal välja kujunenud teatud road, mida kõik temalt ka ootavad. Kindlasti on nende hulgas kõrvitsa-ingverisupp ja kotletid.

Heldur, abikaasa

Mulle meeldivad emme tehtud toidud seepärast, et need on head. Eriti hea on kõrvitsasupp, sest kõrvits meeldib mulle väga. Meeldib ka tema tehtud kohupiim,

mida ta teeb alati, kui seda palun.Kertu, tütar (8-aastane)

Kuigi Kristi elutempo juures oleks tal lihtsam poest süüa osta, eelistab ta seda ise teha. Kui ta kellegi külla kutsub, siis valmistab alati rikkaliku laua. Tema tehtud söökidest meedivad mulle meie vanaema retsepti järgi valminud kodused kotletid. Kristi teeb neid kindlasti paremini kui mina. Väga huvitavad on ka tema tehtud salatid, sest ta hindab tervislikku toitumist.

Alati, kui ta tutvub reisidel uute köökidega, on seda ka tema toitudes tunda.

Keili, õde


� uudis �

Kaunimate Aastate Vennaskonna jõulukontsertKaunimad jõulud toob ka sel aastal meieni Kaunimate Aas-tate Vennakond oma jõulukontserdiga “Lumi langeb tasa lapsepõlve peale”. Kontsertidel lauldakse laule nii ansambli liikmete endi kui ka emade-isade lapsepõlvest, möödunud sajandist. Talve-, jõulu-, nääri- ja Indrek Kalda laulud kõla-vad Kaunimate Aastate Vennaskonna tõlgenduses.

Läbi lapsepõlve ja üle maailma (Eesti, Böömi, Ukraina, Soome, Saksa, Vene, Ameerika) kokku sulavad laulud, lood ja luuletused elustavad mälestusi ja rõõmustavad südant. Kõlama hakkavad veel Arvo Pärdi, Riho Pätsi, Eino Tambergi, Johannes Aaviku ja paljude teiste talve- ja jõululaulud. Indrek Kalda osalemised ansamblites Kuker-pillid, Justament, Lindpriid toovad kontserdile ka nende ansamblite repertuaari.Kontserdid toimuvad 8. detsembril ja 27. detsembril Tartus Athena keskuses.

ÜLE EESTI

TEKST: KÄTLIN KARIK � FOTOD: SCANPIX, MADLI-LIIS PARTS JA ARHIIV

JõuludNii jõulude ajal kui ka enne ja pärast pühi toimub Eestimaal palju põnevat, millest koos perega osa saada!Tänavused jõuluüritused pakuvad nii head muusikat kui ka toredat meelelahutust ja isetegemise rõõmu.

Jõulud Olustvere mõisas1.-22. detsembrini saab nautida jõu-le mõisas! Olustvere mõisas saavad külalised osa hobu- või vankrisõidust, näitustest, lossiekskursioonist ja jõulu-etendusest, keraamikakojas on võimalik valmistada jõuluinglit.

Vudila Jõulu- maaKaiavere külas Tabivere vallas asuv kogu pere mängumaa Vudila muutub talve saabudes vahvaks Jõulumaaks, kus jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele lastele. Muu hulgas saab Vudilas meis-terdada, jõuluõnne valada, loomaperega tutvuda ja saaniga sõita, lisaks veel päkapikkudega tantsu lüüa ning loomulikult jõulumehega kohtuda.

Vaadata saab ka tore-dat ja omanäolist, üllatusi täis lugu jõuluajast, mis on kirjutatud spetsiaalselt Vudila Jõulumaa jaoks. Kui lund jagub, lubavad korraldajad ka lumelinna ja lumememmesid.

Jõulumaa-jõuluteeKanepi vallas Varbusel tegutsev maanteemuuseum pa-kub 13.-16. detsembrini jõuluprogrammi “Jõulumaa-jõu-lutee”. Kahetunnise kava sisse mahuvad giidiga ringkäik muuseumis, taliteede filmi vaatamine õppeklassis, vana aja liikumisvõimaluste tutvustamine, lõhnakuuse või jõulukellukese valmistamine, samuti sõit ree või pikk-vankriga. Kehakinnituseks pakutakse külalistele kuuma teed ja piparkooke.


www.slt.ee

Üle mõistuse hea!

Klaasimaailma kontsert

Tänavu jõulude ajal avaneb Tallin-nas Von Krahli teatris haruldane ja habras klaasimaailm – esmakordselt maailmas jõuavad 21. detsembril kontserdilavale klaasinstrumendid, mis on sündinud meie klaasikunstnike ja kunstiakadeemia klaasitudengi-te käe all. Idee valmistada klaasist muusikainstrumendid pärineb Norra tunnustatud impromuusikutelt Arve Henriksenilt ja Terje Isungsetilt. Tõsi, klaasobjekte on muusikas kasutatud varemgi, ent pigem efektide ja aktsen-tide rollis, mitte omaette tervikliku

orkestrikoosluse moodustamiseks. Et klaas on õrn ja nõudlik materjal ning muusikute-

le ja kunstnikele oli sellest instrumentide valmistada esmakordne kogemus, kulus pillide tegemiseks poolteist aastat. Klaasinstrumentide autorid on kunstiakadeemia õppejõud ja klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Kristiina Uslar, Eve Koha, Eeva Käsper, Eero Vaikre ning sama kõrgkooli üliõpilased Andra Jõgis, Mikk Jäger, Külli Nider-mann, Caspar Sild ja Maarja Treufelt.

“Klaasimaailm” on ka üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aastat lõpetavatest ettevõtmistest.

Annely Peebo, Mart Sander ja Bel-Etage jõuluturneel Ühise jõulukontserdi annavad tänavu ka Annely Peebo, Mart Sander ja Bel-Etage swingorkester. “Meil on suur rõõm esineda meie tuntuima ja hinnatuima metsosopra-

niga, kellega koostööd ootame pikisilmi juba mitmeid aastaid. Usu-me, et suudame tuua publikuni tavapärasest pisut hoogsamat muu-sikalist valikut,” ütleb Mart Sander kontser-tide kohta. Kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas 15.-19. detsembrini.

Jõulujazz teeb hingele sooja!Jõulujazz pakub 24. no-vembrist 10. detsembrini 20 vaimustavat kontserti kuue Eesti linna kirikutes, klubi-des, kontserdi- ja teatrisaali-des. Festivalil esinevad USA, Hispaania, Prantsusmaa, Šveitsi, Saksamaa ja paljude teiste maade muusikud, peaesinejateks Hispaania flamencoartist Ana Salazar, Prantsuse stiilne vokaal-grupp Voice Messengers ning armastatud vokaalan-sambli M-Pact liider Britt Quentin, kes annab kontserte koos meie enda vokaalkuuikuga Estonian Voices.

Võluva Hispaania laulja-näitleja-tantsija Ana Salazari kontserdil “Canta a Edith Piaf” kõlavad šansoonilegendi laulud hispaania keeles ja flamenco rütmides. Meisterklassi vokaalansambleid on festivalil seekord kaks – esmakordselt esineb Eestis Prantsuse tippkollektiiv Voice Messengers, kes stiilselt maailma vokaaljazzi parimaid traditsioone järgides pakub hõrke harmooniaid. Eesti noortest lauljatest koosnev vokaalgrupp Estonian Voices astub kuulajate ette uue kavaga. Aasta algusest peale on neid mitu korda juhen-damas käinud USA laulja ja arranžeerija, korduvalt siinmail esinenud M-Pacti liider ja praegu Londonis West Endi eten-duses Michael Jacksonit kehastav Britt Quentin. Jõulujazzi vokalistidest on tõusva staari staatuses Šveitsis elav eesti lauljatar Ingrid Lukas, kelle teine album “Silver Secrets” ilmus oktoobris koostöös maineka Islandi produtsendi Valgeir Sigurdssoniga Universali firmamärgi all.

Ingrid Lukas Arve Henriksen

34

� JÕULULAUD �


Valge ja punane on jõu-luvärvide klassikaline

värvipaar. Kui see tundub liiga tuttav ja turvaline

valik, piisab vaid ühe erksa kontrasti, näiteks musta,

lisamisest ning vanad klas-sikud näitavad end hoopis

uuest küljest. sikud näitavad end hoopis

uuest küljest.

valik, piisab vaid ühe erksa


JÕULULAUADJõulude eel ootame pikisilmi lund ja pakast, et nii maa kui ka linn

saaksid aastalõpu suurimaks peoks valgeks, puhtaks ja säravaks. Vahel võtab ilmataat me soove täita, vahel mitte. Ometi saab igaüks

endale ise valged jõulud korraldada – kodusel jõululaual. Abiks valged nõud, säravad klaasid ja meeleolukad lisandid.

T EKST JA ST ILI ST IKA : SIIR E VANA SELJA � FOTOD: JA AN HEINMA A

JÕULULAUADJÕULULAUADValgedValgedJÕULULAUADValgedJÕULULAUADValgedValged

Must ja valge on samuti tõeline klassika, pealegi

nii tugev tandem, et sellele võib julgelt kõige

erinevamaid värve vürtsiks juurde lisada.

Jõulud on muinasjuttude aeg. Iittala nõud toovad

muinasjutumetsade mustrid koju kätte ja

toekad kruusid esitavad meie muistseid rahvus-ornamente. Pisemaid rõõmustavad muumid

oma lugudega…oma lugudega…

tõeline klassika, pealegi

sellele võib julgelt kõige

oma lugudega…


Soe ja kodune kreemikas-valge on see kindel vunda-

ment, millele saab helde käega lisada nii värve kui ka vorme. Suurejooneline lilla, mahlakas roheline,

eri tekstuurid ja mustrid – vahva valge võtab nad kõik

omaks ja seob tervikuks.

Ühtne värvigamma ja romantilised kau-nistused liidavad ka

kõige erinevamaid esemeid.

omaks ja seob tervikuks.

esemeid.

Jäälilledes aknaid meenutavad mor-siklaaside mustrid

tulevad eriti kaunilt esile küünlatule

paistel. esile küünlatule

paistel.


Tumedal taustal särav helevalge,

lisaks hõbe ja klaasi-de kristalne kirkus –

nii pidulik ja ülev! nii pidulik ja ülev!

Hõbekandikul oleks hõrgutised

justkui veelgi hõrgumad…

justkui veelgi hõrgumad…

Südamlikkus ja ko-dusoojus on jõuluajal nii või teisiti kõikjal

me ümber, ka alustes, kandikutes ning leiva-

vormides

me ümber, ka alustes, kandikutes ning leiva-

38

KUUSK JA SÄRAB

TUBA...Martin Luther seostas

jõulupuud elupuuga Eedeni aias, vanimad

dokumenteeritud andmed jõulupühadeks kuuse tuppa

toomise ja ehtimise kohta juhatavad meid aga oma

kodusesse Eestisse.

Just Tallinna – mis tollal kandis küll Revali nime – vennaskonna hoonesse ehk prae-gusesse Mustpeade majja tõid 1441. aastal Mustpeade vennaskonna liikmed jõulu-kuuse. Pühade viimasel õhtul viidi puu aga

Raekoja platsile, kus selle ümber lauldi ja tantsiti. Ka Bremeni gildi kroonika, mis pärineb 1570. aastast, kirjeldab pähklite, õunte, datlite ja lilledega ehitud kuuske, mis jõulude ajal gildimajja üles seati, ning isegi pastor ja kroonikakirjutaja Balthazar Russow kirjutas 1584. aastal eestlaste “veidrast kombest” tuua jõuluks turuplatsile ehitud kuusk. Seega on armasta-tud jõulukuusetraditsioon Eestis juba enam kui 500 aastat vana.

Jõulupuu võidukäikKui esialgu kasutati kuuseehetena peamiselt kui-vatatud lilli ja puuvilju, siis 18. sajandi lõpus lisan-dusid neile ka vahaküünlad. Ülem-Reini linnadest jõudis jõulukuuse tava Alam-Reini piirkonda, kust liikus 1781. aastal koos Brunswicki sõduritega edasi

T EKST: K ÄR T K ROSS A JAKIRI MOOD � FOTOD: SHI SHI JA ARHIIV �

Särab


� SISUSTUS �

Florist Taivo PillerKui muutlik on kuuse ehtimise mood?Igal aastal on võimalik selgeid muutusi tajuda, olenevalt ajast kas suuremaid või väiksemaid. Mõjutajateks on nii interjööri- kui ka riidemoes toimuv, loomu-

likult ka üldine majanduslik olukord. Kui majanduskas-

vu ajal nauditi rohkem kullasära, siis nüüd vaadatakse pigem tagasi ajalukku ja otsitakse püsivamaid väärtusi.

Millised on 2011. aasta jõulukuuse moodsa ehtimi-

se/kaunistamise märksõnad?2011. aasta kuuseehtimise kaheks tugevaks suunaks on looduslähe-dus ja vanaaegsus. Looduslähedases stiilis dominee-rib lindude ja loomade temaa-tika. Lisaks käbid, jää/lume kuulid, jääpurikad, viljad, marjad, kommid, piparkoogid jne. Üldmulje on pigem tagasihoidlik ja kodune. Olgem ausad – veel mõne aasta eest oleksin sellist lahendust pigem maakoju soovi-tanud, kuid nüüd enam mitte.Vanaaegse stiili saavutamiseks soovitan julgelt vanaemade aegsed ehetekarbid üles otsida. Pean silmas pigem sõjaeelse Ees-ti ehteid. Mida rohkem erinevaid ehteid, seda parema tulemuse saab. Kuulid, ripatsid, nukud, va-pid, pasunad, kroonid, kristallid – kõik sobivad. Värvidest võiks li-saks antiiksele kullale, pronksile ja hõbedale eelistada pastelset lillat, helesinist ja oranži. Kui ehete valik on väga rikkalik ja kirju, siis värvi osas soovitaks pigem harmoonilisema lahen-duse poole liikuda, muidu saab tulemus liialt rahutu ja närviline. Eelistada tuleks traditsioonilisi materjale nagu klaasi, portse-lani, kangast ja metalli, vältida aga plastikut. Kõige olulisem kuuse ehtimise juures on ikkagi see, et kuusk oma suuruse, ehete valiku ja värvuse poolest sobiks olemas-olevasse interjööri.

Kanadasse. 19. sajandi alguses muutus ehitud kuusk menukaks kõrgklassi hulgas, ulatudes üle maailma eri õu-kondadesse Vene tsaarikojani välja. Ehetena tõusid hinda puhutud ja värvitud klaaskuulid ja ornamen-did. Inglismaal hakati jõulukuusest lugu pidama George III õukonnas, kus ehetena kasutati lisaks küünal-dele sillerdavaid suhkruornamente. Viinis seadis esimesena 1816. aastal püha-de ajal kuuse üles Nassau-Wielburgi printsess Henrietta ning Prantsusmaal tegi 1840. aastal otsa lahti Orléans’i hertsoginna. Loomulikult oli kuus-eehtimise komme paikkonniti erinev, näiteks Vene-maal keelati pärast oktoobrirevolutsiooni jõulupuu tuppa toomine sootuks ära. 1935. aastal nimetati seal puu ümber näärikuuseks ning sellega hakati jõulude asemel hoopis uue aasta tulekut tähistama. Vastavalt nõukogude ideoloogiale ehiti nääripuu siis lennuki-, raketi- ja mootorrattakujuliste ehetega ning viisnurk kuuse ladvas ei tähistanud mitte Petlemma, vaid nõu-kogude punatähte.Uus-Meremaal peetakse rahvuslikuks jõulupuuks aga hoopis põhutukawapuud, kuna see puhkeb jõu-lude ajal õide. Põhutukawapuud ei ehita üldse, kuid erkpunased õied tumeroheliste lehtede taustal tekita-

vad niigi jõulumeeleolu.

Lauscha meistrite klaasehted

Klaasist puhutud kuuseeh-ted on kogu maailmas vast kõige enam levinud ja ar-mastatud. Nende tootmi-sega tegi 19. sajandi alguses otsa lahti Hans Greiner,

kellel oli Saksamaal Lausc-has väike klaasitöökoda.

Greineri meistrid valmistasid kõigepealt savist vormid, siis

kuumutati klaasist toru leegi kohal ning pandi vormi. Vormis puhuti pehmet

klaasi niikaua, kuni see võttis vormile vastava kuju. Esimesed vormid olid lihtsalt ümarate kuulide, aga ka puuviljade, pähklite ja maisitõlvikute kujulised. Kui klaas oli vormis jahtunud, värviti ehted seestpoolt hõbenitraadi seguga – selle tehnika töötas välja Jus-tus von Liebig – ning pärast seda maaliti neile käsitsi peale pildikesi või ornamente. Greineri klaasehted kujunesid väga menukateks ning peagi alustasid tei-


sedki Lauscha klaasikojad nende tootmist. 1832. aasta jõulude eel kirjutas noor kuninganna Victoria Grei-nerile soovist tellida talt terve komplekt jõuluehteid, ja kui üks Londoni ajaleht avaldas pildi kuninganna moodsast klaasehetega kaunistatud jõulupuust, ha-kati Lauscha tooteid eksportima üle terve Euroopa. 1880. aastal vaimustus firma ehetest ka Saksamaal lä-bisõidul olnud ameeriklane F. W. Woolworth, kes asus neid kohe USA-sse importima ning teenis sellega kor-raliku varanduse. 19. sajandi lõpus toodeti klaasehteid juba kõikjal üle Ameerika.

Jõulu-ekstravagantsusedTänaseks on kõiksugu jõuluehetest ja ornamentidest saanud suur jõulutööstus, äri, kuhu on kaasatud ni-mekaid kunstnikke ja disainereid kogu maailmast. Ehete materjalid ja hinnad ulatuvad loomulikult sei-nast seina. Seni kõige kallim jõuluehe on valmistatud Inglismaal Hampshire`s ühes väikeses perekonna-juveeliäris. Mark Hussey töötas selle kallal terve aasta ning lõpetas töö 2008. aasta jõuludeks. Ehe on valmis-tatud 18-karaadisest valgest kullast ja kaunistatud 500 teemandiga. Jõulukuuli ümbritseb kaks kullast ringi,

mis on omakorda kaetud 188 punase rubiiniga. Inglise rahvuslik kullasseppade ühendus hindas Hussey jõu-lukuuli väärtuseks 82 000 naela, kuid ostjat pole selle-le veel leidunud. Seni hoitakse kuuli kuue millimeetri paksusest klaasist valmistatud James Bondi stiilis kait-sekapslis, mille puutumise korral käivitub alarmsüs-teem ja kogu ruum täitub paksu suitsuga.

Väga populaarseks on muutunud ka kunstjõulu-puud. Esimene seesugune oli valmistatud harjastest ja selle tõi 1930. aastal turule Ameerika firma Addis Bush Company. Kunstkuuski on aja jooksul tehtud ka vineerist ja alumiiniumist; neid on fiiberoptilisi ja üks Dallase ettevõte pakub koguni holograafilisi jõu-lupuid. Suurem osa tänapäeva kunstpuudest on siiski valmistatud taaskasutatud plastikust ja mõned neist on mõeldud lakke riputamiseks, et väiksemas ruumis põ-randapinda säästa.

Seni suurimaks ekstravagantsuseks jõuluäris pee-takse möödunud jõulupühadel Araabia Ühendemi-raatides Abu Dhabis hotelli Emirates Palace fuajeed ehtinud kulla, teemantide ja teiste vääriskividega kau-nistatud jõulupuud, mille kogumaksumuseks oli 11 miljonit dollarit. See trumpab üle isegi Guinnessi re-kordi omaniku, 2002. aasta Tokyo kuuse, mis maksis pidurüüs “kõigest” 10,8 miljonit dollarit.

Maailma kalleim jõulukuul on

valmistatud Inglismaal ja maksab

82 000 naela.

2011. aasta kuuse-ehtimise trendide märksõnadeks on looduslähedus ja vanaaegsus.

� SISUSTUS �


� TOIT �

pühadJõulud on ühed eriti maitsvad pühad, mil au sees jõuluvürtsidega maitsestatud traditsioonilised road.T EKST: PILLE PET ER SOO ( W W W.NAMI-NAMI.EE) � FOTOD: ANDR E S T EI SS

Pille Petersoo jõuluretsepte leiate ka äsja ilmunud raamatust “Jõulud kodus” (kirjastus Varrak, autorid Irina Tammis ja Pille Petersoo).

MAITSVAD

Siinkohal tahan soovitada jõuluaega – ja jõululauale – sobivaid talviseid roogi, mis on hinnalt taskukohased ja lihtsasti valmis-tatavad. Mõlemad salatid saab lauale veerand tunniga, magus-toidud koosnevad vaid mõnest komponendist ning suppi jät-kub kauemakski.

Maitsvaid pühi!

41� SELVER I JÕULUKIR I �


Soojendav pastinaagisuppPastinaak ehk aed-moorputk, mis oli meie vanaema-de laual sage külaline, on taas leidnud tee eestlaste toidulauale. Ahjus küpsetatud pastinaagid on nii mõ-negi Euroopa rahva jõululaual lausa kohustuslikud. Siin on pandud pastinaagid sametiselt pehme püree-supi sisse. Suur potitäis jõuluvürtsidega maitsestatud suppi sobib nii argiõhtuks kui ka peenest supitaldri-kust serveerituna pühadelaua esimeseks käiguks.

Koori ja tükelda pastinaagid. Kuumuta potis õli, lisa sibul ja prae mõned minutid. Lisa hakitud küüslauk ja prae veel minut aega.

Nüüd lisa vürtsid ja pastinaagid, sega läbi. Lisa kuum puljong, maitsesta soola-pipraga. Kuumuta keemiseni, siis keeda tasasel tulel 20-30 minutit, kuni pastinaak on pehme. Tõsta pott tulelt, lase supil veidi jahtuda, siis püreesta.

Kuumuta uuesti läbi, vajadusel maitsesta. Kaunista värske koriandrilehega ja serveeri.

Kuuele kuni kaheksale

1 sl õli1 hakitud sibul

1 hakitud küüslauguküünt600-700 g pastinaaki

2 tl jahvatatud koriandriseemneid1 tl kollajuurt ehk kurkumit

1 tl ingveripulbrit1 liiter kuuma köögiviljapuljongit

soola ja musta pipart

Serveerimiseks: värsket koriandrit

� TOIT �


Talvine ahjulõhe köögiviljadegaTavalise seaprae asemel võib mõnikord pakkuda hoo-pis talviste köögiviljadega küpsetatud punast kala – pidulik, lihtne ja maitsev. Mädarõika ja ürtidega mait-sestatud toorjuust, mis on kala sisse peidetud ja peale pandud, teeb roa veelgi toitvamaks.

Neljale

vormi määrimiseks võid või õli500 g kartuleid500 g erinevaid juurvilju (nt porgand, pastinaak, kaalikas, naeris)3-4 dl köögiviljapuljongit600 g forelli- või lõhefileed150 g toorjuustu2 sl riivitud mädarõigasthakitud tilli ja tüümianisorts sidrunimahlasoola ja pipart

Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori köögiviljad, lõika peenikesteks kangideks. Määri suurem ahjuvorm õli või võiga. Pane köögiviljad vormi, maitsesta soo-la-pipraga, vala peale kuum puljong. Küpseta 20-25 minutit.

Lõika kalafilee neljaks ühesuuruseks tükiks ja tee igale fileetükile sisselõige. Sega täidise jaoks toor-juust, mädarõigas ja ürdid, maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga. Jaota täidis kalafileede sisselõigetes-se.

Võta ahjuvorm välja, aseta täidetud kalafileed köö-giviljadele. Küpseta veel umbes 15 minutit, sõltuvalt kalafileede paksusest. Serveerimisel puista peale veel maitserohelist.

Heeringas sinepise katte allHeeringas on ikka meie pühadelaual olnud, enamasti lihtsalt hapukoorega kaetult. Siin veidi maitsekülla-sem viis klassikalisest heeringaroast. Tee roog kind-lasti eelmisel päeval valmis, siis jõuavad maitsed se-guneda!


2 rammusat soolaheeringat või 4 soolatud heeringafi-leed

Kate:150 g hapukoort5 sl majoneesi (nt Felixi Klassikaline majonees)2 sl magusat sinepit (nt Meira mieto sinappi)väike kimp murulaukuroseepiprateri

Kui kasutad terveid heeringaid, leota neid esmalt öö läbi külmas vees. Puhasta kala kõikidest luudest. Lõika heeringafileed umbes 1 cm laiusteks tükkideks ja laota kenasti vaagnale.

Katte jaoks haki murulauk ning sega hapukoore, majoneesi ja sinepiga. Kalla kalatükkidele ja lase vähemalt järgmise päe-vani maitsestuda.

Enne serveerimist puista roale roseepipart ja haki-tud murulauku.


Salat punapeedi ja apelsinigaEriti maitsev jääb see talviselt värvikirev salat, kui ka-sutada röstitud peete, ent sobivad ka aurutatud või keedetud peedid. Peetide magusus sobib hästi apel-sinide hapususega, ingveri-jogurtikaste rõhutab aga jõulusust.

Koori vajadusel peedid, lõika väikesteks sektoriteks. Koori apelsinid ja puhasta viljaliha. Sega peedisekto-rid, apelsin ning pähklid, maitsesta soola-pipraga, lisa mündilehed. Sega kastmeained omavahel, serveeri salati kõrvale.

Neljale

500 g röstitud, aurutatud või keedetud peete2 suurt apelsini

peotäis jämedalt hakitud kreeka pähkleidsoola ja musta pipart

värsket münti

Kaste:2 dl maitsestamata jogurtit

1 tl jahvatatud või riivitud ingveritmaitse järgi soola

44

� TOIT �

� SELVER I JÕULUKIR I � 45� SELVER I JÕULUKIR I �

Salat apteegitilli ja granaatõuna-seemnetegaMinimalistlik ja silmailu pakkuv salat sobib hästi nii iseseisva eelroana kui ka näiteks kala kõrvale.

Lõika apteegitill pooleks, eemalda puine keskmine osa ja viska see minema. Lõika apteegitill hästi õhu-kesteks viiludeks. Viiluta fetajuust, eralda granaatõu-naseemned.

Sega salatikausi põhjas kastmeained, siis sega juur-de apteegitilli viilud. Puista peale juust ja granaatõu-naseemned ning serveeri.

Neljale

2 apteegitilli mugulat150-200 g feta(laadset) juustu

1 granaatõun

Kaste:2 sl rapsi- või oliiviõli

1 sl valge veini äädikat või sidruni-mahla

soola ja musta pipart

45


Šokolaadivaht jõhvikakisselligaRikkalikku ja magusat šokolaadivahtu tasakaalustab ja mahendab lihtne jõhvikakissell.

Šokolaadivahu võiksid valmis teha eelmisel päeval, siis jõuab see korralikult taheneda. Sulata šokolaad vesivannis ehk tasakesi keeva vee kohale asetatud kuumakindlas kausis. Sega aeg-ajalt. Lisa alkohol ja sega juurde munakollane.

Vahusta munavalge tugevaks vahuks, sega šokolaa-dikreemi hulka. Vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks. Sega pool vahukoorest šokolaadikreemi sisse, siis sega õrnalt juurde ülejäänud vahukoor. Kata kauss kinni ja pane vähemalt paariks tunniks jahedasse ta-henema.

Jõhvikakisselli jaoks kuumuta mahlajook potis keemiseni, soovi korral magusta suhkruga. Tõsta pott tulelt, lisa peene nirena juurde vähese külma veega segatud tärklis. Sega hoolega, siis tõsta pott uuesti tu-lele ning kuumuta peaaegu keemiseni. Lase jahtuda.

Serveerimiseks tõsta iga magustoidupokaali sisse suur lusikatäis šokolaadivahtu – kõige lihtsam on seda teha kuuma vette kastetud lusikaga. Kalla jõhvikakissell ümber šo-kolaadivahu ning kau-nista jõhvikatega.


Šokolaadivaht:200 g tumedat šokolaadi1 suur muna1-2 sl konjakit, brändit või likööri (soovi korral)2 dl 35% rõõska koort

Jõhvikakissell:1 liiter jõhvikajookimaitse järgi suhkrut3 sl kartulitärklist + veidike vett

Serveerimiseks jõhvikaid

� TOIT �


AprikoosikompottLihtsuses peitub võlu! Vaid käputäiest komponenti-dest koosnev kerge magustoit, mis lõhnab ja maitseb jõulude järele ning on jõukohane kõikidele.


1 liiter heledat alkoholivaba glögi250 g kuivatatud aprikooseserveerimiseks vahu- või hapukoort

Pane pestud aprikoosid koos glögiga potti. Kuumu-ta keemiseni, siis alanda kuumust ning keeda tasasel tulel umbes 30 minutit, kuni aprikoosid on pehmed.

Lase veidi jahtuda, siis püreesta. Jaota magustoidupokaalidesse. Kaunista vahukoo-

retupsu või hapukooresilmaga. Võid seda lihtsat magustoitu valmistada ka näiteks

õunamahlaga, ent siis lisa potti kaneelikoor või mar-likotikesse pakitud glögimaitseainesegu.

48

� KINGIIDEED �

KINGIIDEED


emale1 Bergner

haudepott 3,9 l klaaskaanega 37.90

17 Tescoma glasuurija Delicia kuue otsikuga 7.35

17 Tescoma küpsistevorm 13.50

6 Lotte keraamiline kuju, väike 10.90

Lotte keraamiline kuju, keskmine 15.90

Lotte keraamiline kuju, suur 18.50

6 Leivavorm 14.50 Leivavorm 14.90

T EKST: R IINA KÕR S � FOTOD: ER AKOGU JA CORBI S


15 Acousma rinnahoidja 11.90

15 Acousma stringid 5.50

1 Termosokid 2 pr/pk 3.40

1 Kinkeraamat “Väike raamat emale” 6.50

1 Kinkeraamat “Väike raamat vanaemale” 6.50

17 Bodum kuivainepurk Presso 1 l, eri värvid 14.50

1 Playboy kinke-komplekt Play it Lovely naistele (tualettvesi 30 ml + T-särk) 14.25

1 Palmer’s kakaovõi losjoon 325 g 5.65

1 Eveline Cosmetics

Looduse Eliksiir SPA: näomask 125 ml + näokreem 125 ml + näokoorimiskreem 125 ml 12.05

15 Balaloum rinna-hoidjad erinevad 20.90 15 Balaloum stringid

erinevad 9.90

1 Baylis&Harding Fragrance - Moonlight French Lavender 500 ml Body Wash, 200 ml Body Lotion 10.55


� KINGIIDEED �

KINGIIDEEDisale

18 Maxim s kinkekomplekt Scintillement 21.99

18 Maxim s kinkekomplekt Black is Black 39.99

19 Maxim s šokolaadiga kaetud karamellilaas-tud toosis 150 g 8.99

20 Kitchen Craft vaakumpump veinipudelile 13.90

1 Kinkeraamat “Väike raamat isale” 6.50


1 Adidas kinkekomplekt Victory League meestele (rulldeodo-rant 50 ml + dušigeel 250 ml) 5.75

7 Taskupudeli komplekt (tas-kupudel + 2 pitsi + lehter) 11.90

7 Taskupudeli komplekt (taskupudel + nimekaardi hoidja + taskunuga) 16.90

1 Wilkinson Sword kinke-karp Quattro Titanium (raseerija + 2 tera + Protect Sensitive raseerimisgeel 200 ml) 15.75

1 Antonio Banderas tualettvesi Secret Golden meestele 50 ml 22.65

1 Gillette komplekt Fusion ProGlide Power (raseerija + habemeajamisgeel 75 ml + raseerimisjärgne palsam 50 ml) 17.45

8 Playboy kinkekomplekt London meestele (tualettvesi 50 ml + dušigeel 200 ml)

12.95

1 Termosokid 2 pr/pk 3.40

1 Gillette komplekt Fusion ProGlide (raseerija + 3 varutera + habemeajamis-geel 75 ml + deodorant 35 ml) 19.25

1 Nivea kinkekomplekt Cool Kick 2011 (dušigeel 250 ml + šampoon 250 ml + deodorant 150 ml)

7.15

8 Nivea kin-kekomplekt Essential Body Care meestele (rulldeodorant Dry meestele 50 ml + dušigeel Energy 250ml + palsam Mild pärast habeme-ajamist 100 ml) 10.95


� KINGIIDEED �

17 Lego politseijaam 129.90 17 Lego Duplo Cars suur Bentley 49.90 17 Lego Ninjago maadraakoni kaitse 39.90

14 Beyblade spinner starterita, erinevad 8.5014 Beyblade spinner, erinevad 11.90 24 Beyblade võitlusareen spinneritele 16.50

17 Carrera Disney autorada “Autod 2” 99.90

17 Cars McMissle 49.9017 Cars3 Tokyorada 44.90

23 Hot Wheels suur seinarada 44.90

17 Hot Wheels väike seinarada 24.90

lasteleKINGIIDEED


25 Moxie juuksurikomplekt 39.90

27 Polly Pocket lennuk 41.90

17 Polly Pocket nukukomplekt 20.90

17 Disney mänguloomad Puhh ja sõbrad 36.90

25 Littlest Pet Shop mängukomplekt Puu 59.90 14 Littlest Pet Shop liikuvad loomad, erinevad 10.50

17 Monster High nukud 5 erinevat 23.90

17 Monster High nukud 4 erinevat 15.90

17 Barbie nukk Helkiv merineid 21.90

25 Bratzi mikrofoniga nukk 59.90

25 Transformers 3 mängurobot Cyber Tech Voyager 34.90

17 Barbie nukk Moodne pidu 6 erinevat 22.90

13 Fisher Price Sing-a-ma-jig 19.90

17 Fisher Price eesti-keelne käokell lastele 30.90

1 Väga Vahva padjapüür unesooviga 50x60 cm 6.90

1 Väga Vahva padjapüür kinkekarbis tekstiili-markeriga 11.50


6 Taldrik Lotte 12.50 Kruus Lotte 12.50 Kauss Lotte 12.50 Kruus Jänes 18.50

14 Trefl lauamäng “Autod 2” Supersõitja 12.90

1 Kinkeraamat “Väike raamat tütrele” 6.50

26 Play Doh tordi- valmistaja 20.90

12 Eestikeelne lauamäng Scrabble 31.25

25 Lexibook eestikeelne lastearvuti 57.46

� KINGIIDEED �

1 Termosokid tüdrukule ja poisile 2.10

1 Väga Vahva laudlina- lauamäng 14.90

54


KINGIIDEEDkõigile17 Bodum

presskohvikann Brazil 1 l, erinevad värvid 38.90

17 Brita kann Marella XL 3,5 l 22.3 1

11 Soehnle personaalkaal digitaalne Riva 150 kg 25.50

1 Jõulu- kaunistus 4.90

1 Kinkekott riidest 2.50

20 Kitchen Craft pastamasin Deluxe 44.90

6 Massaaži- vahend, erinevad värvid 16.90

22 Soehnle soojenduskott Sunflower 40x30 cm 24.90

20 Kitchen Craft küpsetusplaat plastik- kaanega 36,5x25 cm 26.90


1 Kinkekott 0.45

1 Gurmans tee Häid Pühi 100 g 2.99

1 Laima piimašokolaadi-kompvekkide assortii Fantazija 245 g 4.09

1 Kinkeraamat “Väike raamat sõbrale” 6.50

1 Kinkeraamat “Minu mehele” 6.50

1 Kinkeraamat “Minu õde” 6.50

9 Maiasmokk Kirss tumedas šokolaadis 120 g 1.49

1 Whittard jõulu-tee sõelaga 125 g 12.99

1 Whittard kolme kuuma šokolaadi valik toosis 300 g 6.29

10 Olde Hansa magusad mandlid 120 g 2.39

1 Kinkeraamat “Väike raamat armastusest” 6.50

21 Kylmänen kinkekarp põdraliha konserv 400 g 10.90

21 Kylmänen kinkekarp põhjapõdraliha konserv 400 g 10.90

1 Laima mõru šokolaad ebaküdoo-niaga ja pähklitega 100 g 0.95

� KINGIIDEED �

1 Noorkuu CD “Jõul”

11.45


täienduseksBaarikapi

2 Prantsusmaa kaitstud päritolu-nimetusega kvaliteet-vahuvein Mumm Champagne 12% 75 cl 29.99

1 Prantsusmaa konjak Hennessy VSOP 40% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 36.99

1 Suurbri-tannia viski J.Walker Red Label 40% 2 klaasiga kinke-karp 70 cl 14.291 Iirimaa liköör Baileys

Irish Cream 17% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 13.99

16 Kuuba rumm Havana Club Anejo 3YO 40% kinkekarp 70 cl 11.99

1 Prantsusmaa konjak Remy Martin VSOP 40% klaasidega 70 cl 35.99

1 Itaalia kaits-tud päritolu-nimetusega kvaliteet- vahuvein Martini Asti 7,5% 75 cl 6.99

Tähe

lepa

nu! T

egem

ist

on a

lkoh

olig

a! A

lkoh

ol v

õib

kahj

usta

da t

eie

terv

ist!

1 Iirimaa viski Jameson 40% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 14.99

1 Suurbritannia viin Smirnoff Red 40% kinkekarbis 70 cl 12.99

1 Eesti liköör Vana Tallinn Heritage 40% 50 cl 12.08

1 Puerto Rico Bacardi Oakheart Smooth and Spiced 35% 70 cl 16.99

SAADAVAL 1 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita,

Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Jär-ve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja

2 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõh-vi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja

3 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Männimäe, Vilja

4 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi

5 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe

6 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Põltsamaa, Hiiu-maa, Keila, Kakumäe, Rannarootsi

7 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Män-nimäe, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Pelgulinna, Jõhvi, Põltsamaa, Hiiumaa, Rannarootsi

8 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Mustakivi, Põltsa-maa, Marienthali, Ülejõe, Kakumäe

9 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõh-vi, Jaamamõisa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja

10 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Kerese, Marienthali, Ülejõe, Keila, Kakumäe

11 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pel-gulinna, Mustakivi, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Põltsamaa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe

12 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Vilja, Männimäe, Mai

13 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pel-gulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaama-mõisa, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Mai, Männimäe, Vilja

14 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pel-gulinna, Mustakivi, Veeriku, Jõhvi, Põltsamaa, Ke-rese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai

15 Kadaka, Järve, Torupilli, Pirita16 Kadaka, Järve, Pirita, Kakumäe17 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne18 Kadaka, Tondi, Merimetsa, Pirita, Marienthali, Ka-

kumäe19 Kadaka, Järve, Kakumäe20 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita,

Anne21 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Veeriku,

Ülejõe, Keila, Kakumäe22 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita23 Kadaka, Järve, Torupilli, Pirita, Anne24 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne,

Põltsamaa25 Järve, Pirita26 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne, Põltsa-

maa, Hiiumaa27 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita,

Anne, Põltsamaa, Hiiumaa

57

58

� jÕulusalm �

JÕULUVANALET EKST: K ÄTLIN K AR IK � ILLUSTR AT SIOONID: BR I T T S AMOSON


Salmid

59

Selge see, et ilma luuletuse või lauluta jõuluvanalt kingitust ei saa. Ent kust see komme pärineb?

Jõululuuletused on olnud jõulutraditsiooni-de osa juba sajandeid, ning neid on läbi aega-de kirjutanud ka kuulsad poeedid. Ühe kõi-ge vanema jõululuuletuse “Nativity” kirjutas 1572. aastal sündinud John Donne.

Spetsiaalselt jõulude tarbeks luuletuste loomine algas 1822. aastal, kui Clement S. Moore avaldas oma kuulsa jõululuuletuse “A Visit From Saint Nicholas”. Tõsi, luuletus avaldati toona teise nime all, mis on ka tänapäeval rohkem tuntud – “Night Before Christ-mas”. Clement S. Moore kirjutas selle luuletuse kin-gituseks oma lastele ning luges selle neile ette jõulu-de ajal. Luuletus rääkis jõuluvanast, kes sõidab ringi saaniga, mille ette on rakendatud seitse põtra, ning ronib sisse majade korstnatest, et lastele kingitusi tuua. Sellest luuletusest on ajapikku saanud jõulude lahutamatu osa.

Jõululuuletusi on kirjutanud ka Thomas Hardy, Henry Vaughan, Richard Wilber ja Henry Words-worth Longfellow. Osa luuletusi on pühendatud jõu-lutraditsioonidele, osa Kristusele ja tema õpetusele.

Populaarsed jõululaulud ehk christmas carols on tu-letatud prantsuskeelsest sõnast caroller, mis tähendab ringtantsu. Ainult tantsuga need muidugi ei piirdu-nud, hakates peagi hõlmama ka sõnu ja viisi. Esimesi “caroleid” tantsiti tuhandeid aastaid tagasi, kuid need ei olnud jõulu-, vaid paganate tantsud, mida esitati aasta kõige lühemal päeval 22. detsembri paiku lõkke ümber.

Varased kristlased hõivasid paganate aasta kõige lühema päeva tähistamise ning pakkusid inimeste-le kristlikke laule, mida sel ajal laulda. Meie aja 129. aastal nõudis üks Rooma piiskop, et jõuluteenistusel tuleb laulda laulu “Angel’s Hymn”. Teine kuulus jõu-luhümn kirjutati 760. aastal kreeka õigeusu kirikule ning varsti pärast seda hakkasid heliloojad üle terve Euroopa jõululaule looma.

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA.ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Aramis V –pehmem ja säravam maitse.

Meeli paitav ja rikkalik maitseelamus. Mahedam maitse 5 aastat tamme-

vaadis laagerdunud brändist. Meisterlik blend kvaliteetsetest brändidest. Kuldne hetk, mille

nautimist oled oodanud.

Meeleolu.

www.aramis.ee


MOODSAIDJÕULUSALME

Hea lapse luuletus

Olen pooletoobine ma vist, või ei oska käia pinda,on lühike mu soovilist

ja ei nõua kõrget hinda.

Kallis jõuluvana, pai,saada päkapikud teele,

et me jõululaud saaks laiega võtaks silmi veele!

Las nad toovad jõulukringlija veel uhke näärihane,

kuuse tippu väikse ingli,ukse ette lumehange.

Siis kui ise jõuad külla,rõõmust särab terve pere,

ja kui lased uksekella,hõiskame sul kooris tere!

Sööme vorsti, joome mahla,räägime, mis tehtud head,terve jõuluaeg on vahva,unustame kõigi vead. :)

Pahareti luuletus

Aitab naljast, aeg on rääkida meil tõsist juttu,

jõuluvana, tule juba rutem, väga ruttu!

Enam tagasi ei suuda mina hoida nuttu,

tahan kohe kinke, muidu tõmba uttu!

Olen terve aasta olnud nagu musternäide,

see, mis ema räägib, see on valeväide,ah, ja kalkunil, sel olgu ploomitäide,

kui tuled, sõida tasa, teel võib olla jäide!

Kingitusi tahan kuhjaga ma, neid võiks olla sada!

Veel parem, kui on triljon või mustmiljon,

võib ka nagu raba!Siis veel seda et: kaup kohe kätte,

ära aja padamingist luuletusest, seda ma ei jaga!

Fagira D. Morti, 2011

MahememmLapsed, kas ei oleks lahe,

kui lumememmgi oleks mahe,tehtud puhtast sulelumest,

silmad sütest, kulmud punest?

Pähe passiks laastukorv.Ei läheks turri Muri karv,

sest Murigi meil, oi sa armon mahekutsu haruharv.

Veel enne, kui ta õue kimab,meil aitab pooled porgandninad

nii magusasti põske pista -no mis sa ikka oskad kosta!

Milvi Panga

***Metsas kasvas jõulupuu,käes on talv ja jõulukuu,

palus kuu, kelm naerusuu,ehteks tulla jõulupuul.

Kui sai läbi jõulukuu,taevas jälle säras kuu,tähtedele rääkis suu,

taevast kirkam oli puu.

Tuli tuisk ja põhjatuul,jõuluvalgus kustus kuul,metsas vanad kuusepuud

valivad uut jõulupuud.

Jaak Kõdar

Kui olete igal aastal lunastanud paki vana hea “Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi” värsiga, siis tänavu oleks ehk tore üllatada jõulutaati millegi täiesti uuega. Siin on 2011. aasta jõululuuletused, mis esimest korda trükivalgust näevad.

� JÕULUSALM �

esimest korda trükivalgust näevad.

***Pimedus ja lumi hävitavad

geograafia,asemele astub pimestavvalge

geomeetria,helendav tasapindsus.Toas hõrgud hõngud,

õues kuldkollases kuubis elab edasi suvi,

tuhande tiiva sees lõksus.

Sinna ta kadus.Suvi käib kokku

kuusnurksetest rakkudest.

Ses seesmises mesitaruskolm nimetut mesilast tantsivad ootamist.

Kätlin Kaldmaa

***esimese küünla saab

vaevalt esmane adventukse taga koputab

juba kaubandusagent

kaunis jõulude ideeon ära lörtsitud

nüüd metsa peitu pagemeet jõulud saaks kommertsitud

hing on hell hing on hell

päästetud saab jõulainult meie ühisel vankumatul jõul

siledaks sai aetud lõugmaha saetud mütsitipp

et oleks puhas tõugmitte mingi päkapikk

kuused lõkkesse ma tõin

las lepad lehvidakuid kuuse kogemata võin ju ära ehtida

oleme kõik alastijuustes pole linti ka

et ei saaks me midagiüksteisel kinkida

piparkooke ma ei söö

puhast lumevett vaid joonpuude vahel laulab püha ööd

mingi tundmatu metsloom

Contra

62

� LASTEMOOD �

See lõbus seltskond jõnglasi on saabuva talve eel hästi varustatud ning nad teavad, kuidas lumine aeg koos üle elada. Külmale aitavad vastu astuda mitte ainult kombinesoonid ja mütsid või kindad, vaid ka lahedad mustrid, erksad värvid ja koosolemise rõõm. Peaaegu kõike seda saab Selveri

hästivarustatud rõivaosakonnast.


SAARA Kleit 36.90 € Poolkasukas 44.90 € Kaelus 10.90 € Müts 25.90 €

ANETT Jope 79.90 €

Talvelapsedhästivarustatud rõivaosakonnast.

SELVER I JÕULUKIR I �

Poolkasukas 44.90 €

ope 79.90 €

T EKST: BR I T T S AMOSON (AJAKIR I MOOD) � FOTOD: ZUZU IZMAILOVA

MARKUS Kombinesoon 59.90 € Jalanõud 49.90 € Müts 5.50 €

JUSS Kombinesoon 69.90 € Müts 14.50 € Kindad 8.50 €

ANETT Kombinesoon 79.90 € Jalanõud 29.90 € Müts 14.90 € Kindad 6.71 €

MARKUS Jope 44.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €

SAARA Mantel 69.90 € Sall 22.94 € Retuusid 18.90 € Jalanõud 34.90 €


ombinesoon 69.90 €

ombinesoon 79.90 € alanõud 29.90 €

Müts 14.90 € indad 6.71 €

MARKUSJope 44.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €

SSAARAAARAMantel 69.90 € Mantel 69.90 € Mantel 69.90 € Mantel 69.90 € Mantel 69.90 € Mantel 69.90 € Sall 22.94 € all 22.94 € RRetuusid 18.90 € etuusid 18.90 € etuusid 18.90 € etuusid 18.90 € JJalanõud 34.90 € alanõud 34.90 € alanõud 34.90 € alanõud 34.90 €

6363

63

64

� LASTEMOOD �

MARKUS Sviiter 29.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €

JUSS Pluus 16.90 € Püksid 14.90 €Sussid 10.90 € Mänguloom 15.27 €

SAARA Jope 54.90 € Müts 14.50 € Kindad 4 €Retuusid 18.90 €Saapad 22.90 €

Teksapüksid 27.90 €


LASTEMOOD �

Pluus 16.90 € Püksid 14.90 €

ussid 10.90 € Mänguloom 15.27 €

ope 54.90 € Müts 14.50 €

etuusid 18.90 €aapad 22.90 €

��


Rakvere uued talvetooted on tulvil erilisi jõulumaitseid.

Uued jõuluvorstid ei sisalda ühtegi E-ainet ning verivorstide valmistamisel on kasutatud eht-sat toiduverd. Rukkiverivorstides on odra kruup asendatud rohkelt kiud- ja mineraal aineid ning vitamiine sisaldava rukkikruubiga. Minisuuruses Lasteverivorsti-desse on lisatud jõhvikaid, mis annavad ohtralt vitamiine ja veidi magusa maitse. Uus mõnusalt ürdine Saksa praevorst sisaldab 70% liha.

tehislikeE-aineteta

Põnevaid ja maitsvaid retsepte leiad www.rlk.ee.

SAARAKleit 36.90 € Retuusid 18.90 €Jalanõud 34.90 €

� SELVER I JÕULUKIR I

ANETT Kombinesoon 79.90 € Jalanõud 29.90 € Müts 14.90 € Kindad 6.71 €

MARKUSMüts 5.50 € T-Särk 6.90 €Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €

65

66

� ilu �

Talv ei pea tähendama tuhmi jumet, lõhenevaid küüsi, katkisi juukseotsi ja ketendavaid sääri. Talvine iluhooldus ei ole mingi tuumafüüsika – piisab sellest, kui järgid mõnd lihtsat reeglit!


NäguTalvel vajab nahk tooteid, mis kaitsevad külma ja tuu-le eest, suvisest kergest nahaniisutajast enam ei piisa. Vali kreemid, mis sisaldavat aaloed, glütseriini ja E-vi-tamiini. Glütseriin ja E-vitamiin lukustavad niiskuse nahasse, aaloe rahustab ja pehmendab nahka.

Igapäevast kreemitamist võiks täiendada seerum, mida kantakse kreemi alla, sest nahk vajab kaitsekihte samamoodi nagu ihu, millele talvel riideid kuhjatak-se. Seerum viib niiskuse sügavamatesse naharakku-desse ja tänu sellele saabki nahk tervema ja pringima välimuse.

Tähtis on ka naha seespidine niisutamine – lõhe, makrell, tuunikala, pähklid ja seemned aitavad hoida niiskustaset tasakaalus. Antioksüdante täis roheline tee aitab nahka kaitsta ka UV-stressi eest.

Proovi: Olay Regenerist sari sisaldab uusimaid va-nanemisvastaseid koostisaineid aminopeptiide, mis stimuleerivad naha loomulikku taastumist, samuti on seda rikastatud vitamiinide (B3, E ja provitamiin B5 ) ja antioksüdantidega, mis taastavad naha energia ja elastsuse.

Lumene Time Freeze näohooldussarja tooted sisaldavad kanarbiku ja taimede proteiine, mis hoia-vad naha loomuliku kaitsemehhanismi kontrolli all ning kaitsevad naha struktuuri. Sarja pinguldav kiir-seerum Instant Lift Serum sobib eriti hästi pühade hooajaks, sest annab suurepäraseid tulemusi kiireks “iluraviks” nii enne kui ka pärast pidutsemist. Nahk on seerumi kasutamise järel silmapilkselt kirkam, sä-ravam ja tervem. Seerum sisaldab pinguldavaid kom-

T EKST: T R IIN JÕGI � FOTOD: BULL S JA TOOTJAD

iluNIPIDTALVISED

� SELVER I JÕULUKIR I � 67� SELVER I JÕULUKIR I �

ponente, mis aitavad säilitada naha nooruslikkust ja vältida kortsukeste teket.

KehaHoidu pikast vannis ligunemisest. Vesi võib ju olla niiskuseallikas, kuid talvel röövib see epidermisest viimsegi niiskuse. Mida rohkem vett sulle peale lan-geb, seda õhemaks kulub lipiididekiht sinu naharak-kudel. Liiga pikk vannis või duši all viibimine muu-dab kuiva naha veelgi kuivemaks. Niisiis pese end nii kiiresti kui võimalik ja kanna nahale niisutavat kree-mi kohe pärast pesemist, kui nahk on veel niiske.

Proovi: Garnier kehahooldussarja Intensive 7 days, mis sisaldab uuenduslikku toimeainet L-Bifi-dust. Sarja kuulub kolm rikkaliku koostisega keha-piima, mille kreemjas tekstuur loob mõjusalt toitva tunde.

KoorimineSõltuvalt sellest, kui rasune on su nahk, soovitavad iluspetsialistid nii näo kui ka keha koorimist üks kuni kolm korda nädalas. Üle kolme korra seda teha ei tasu, sest naha loomulik kaitse kulub ja ketendav nahk hakkab veelgi rohkem ketendama. Kanna na-hale niisutavat kreemi kohe pärast koorimist ja pese-mist. Koorimine soodustab vereringet ja aitab kreemi toimeainetel sügavamale jõuda. Vaata ette svammide-ga – neis pesitseb juba pärast paari pesukorda arves-tatav kogus baktereid.

Proovi: Nivea Visage Pure Effect Peel Soft õrna-toimelist näonaha koorijat, mis sisaldab magnoolia-koore ekstrakti ning aitab puhastada ummistunud poore.

Lumene VITAMIN C+ Age De-fying Arctic Cloudberry Radiant Body Scrub värskendav keha-koorija sisaldab murakaseemne õli ning selle aktiivsed koostisai-ned koorivad hellalt ja mõjuvad ergutavalt keha verevarustusele.

KüünedAnna küüntele küünelakist puh-kust, eriti kui need olid suvel pidevalt raske värvikihi all. Nii-suta küüsi ja küünenahka regu-laarselt toitva kreemiga. Küünte lõhenemist aitavad vältida fos-folipiide, piimhapet ja ureat si-saldavad kreemid. Väldi küüne-lakieemaldajaid, mis sisaldavad formaldehüüdi ja atsetooni. Kui sul on kunstküüned, jälgi, et need ei tõmbuks kusa-gilt rohekaks, sest see on infektsiooni tunnus.

Proovi: Sally Hanseni E-vitamiiniga küünenaha- ja küüneõli sisaldab looduslikku õlide kompleksi ja sel on sügavalt niisutav koostis, mis parandab küünte elastsust ning muudab need vähem murduvaks.

JuuksedJuuksed kannatavad nii suvel kui ka talvel, kuid talv võib neile rängemalt mõjuda kui suvi, sest inimesed ei kasuta siis piisavalt juukseid kaitsvaid vahendeid. Kui külm tuul ja kahvatu päike muudavad juuksed kuivaks ja lõhestavad juukseotsi, pole abi ka soojas toas istumisest, sest keskküte kahjustab juukseid (ja nahka) samamoodi. Juuksurite põhirelv talviselt kui-vade kiharate abistamiseks? Rikkalik, paari võtme-komponenti sisaldav palsam. Sügavniisutavat maski, mis jäetakse pähe pooleks tunniks, võiks kasutada üks või kaks korda nädalas. Maski või palsamit kasu-tades jälgi, et seda ei satuks juukse juurtele ja peanaha lähedusse.

Proovi: L’Oreal Paris Elvital sarja Total Repair 5 Instant Miracle intensiivselt taastavat palsamit, mille kerge geel-kreemjas tekstuur taastab juuksekiu süga-

vuti, rakk raku haaval. Tõhus pro-kera-tiiniga hooldus muudab juuksed

säravaks ja vastupidavaks.

68

� MOOD �

ÕUES, TOAS,Mood on vahelduv ja muutlik, kuid sellest hoolimata on meil kõigil talvel kapis midagi sooja. Millise ilme ning kuju võtavad sel hooajal ammu tuntud mantel, karusnahk ning kudum?

T EKST: BR I T T S AMOSON (AJAKIR I MOOD) � FOTOD: BULL S


peol!

Konkreetne mantelMantlid on üha puhtama joonega. Liigne dekoor on neilt maha pühitud, alles jäetud vaid selge toon, sirge lõige ja soliidne ilme.

Mida suurem kampsun......seda soojem on tunne! Justkui vanaisa kapist ära lohistatud kudumis võid nüüd end tunda turvaliselt, kuumalt ja moodsalt.

Cel

ine

Akr

is

Her

mes

Ale

xand

er W

ang

Yves

Sai

nt L

aure

nt

Stel

la M

cCar

tney


peol! Karvupidi värvi sees

Karusnahad pole eales olnud nii lõbusad. Siruta käsi erksa sini-se või roosa karviku järele ning löö talv särama!

KeepKeep on kindlasti üks selle sügis-hooaja märksõna! Keebiliste seas armastame muidugi ka suuri pontšosid ning muid üliavaraid hõlstilisi. Olgu sinu ülevise villasegune või kilematerjalist, kapuutsiga või ilma, keep on avar ning vabadust andev rõivas, mis sobib ideaalselt muutlike ilmade kaaslaseks.


Soni

a R

ykie

l

Soni

a R

ykie

l

Eman

uel U

ngar

o

Spor

tmax

Alb

erta

Fer

rett

i

Ale

xand

er W

ang

Lim

i Feu

Bikk

embe

rgs A

lexa

nder

Wan

gLi

mi F

eu

Van

essa

Bru

no

70

� MOOD �

Valed varrukad! Kui ühed varrukad ära kuluvad, siis polegi muud, kui tuleb need võtta asemele teiselt mantlilt või jakilt. Vähemalt selline tunne võib tekkida küll, kui selle sügishooaja

kollektsioone sirvida. Aga tegelikult on see vaid tore ja mänguline mood!

Naudi lõõmavaid värvikooslusi!

Tutvusta oma garderoobis fuksiat ning oranži. Too seltskonda ka lillasid ja leegitsevaid punaseid ning jälgi plahvatuslikke tulemusi.

Sügis-talvine segasummasuvila toob kokku värve ja liidab materjale. Miksib ja lõigub ja liidab ja lahutab. Mood on seekord eriti vallatu!

Kollaažide mäng on see, millest mõni disainer tänavu-sel hooajal oma kollektsiooni luues inspiratsiooni on saanud. Mõnikord tundub ka, et mida veidramad koos-lused, seda huvitavam!

Materjalide assortii ühes mantlis võib nüüd olla üsna mitmekesine. Kokku saab miksida näiteks nahka, villast tviidi ja kudu-mit. Mõningatel juhtudel enneolema-tult sujuvate üleminekutega.


Soni

a R

ykie

l

Guc

ci

Bot

tega

Ven

eta

Dia

ne V

on F

urst

enbe

rg

Soni

a R

ykie

l

Cel

iné

Ric

k O

wen

s

Und

erco

ver


Ajame moe kraesse!Nukuliku retrokraekesega saad muuta

iga kleidi ilme sootuks teiseks. Selle kandmisega kaasneb plikalik ilme, mis sobib eriti kenasti just noorematele preilidele.

Punane värvei jäta meid ka sel talvel

ning on tagasi veelgi inten-siivsemates toonides. Lõõ-mav, leegitsev,

leemendav ja lummav.

Märg sametSamet on talvisel hooajal juba vana tegija, ent selle materjali läikivat, nn märga versiooni armastavad disainerid pakkuda eelkõige drapeeritud ning hästi lan-geval kujul.

Kui soovid teada, mis on sel pidude hooajal moodne, jäta meelde järgnevad kuumad märksõnad.

Täpid ja mummudon juba vanad moe-maailma kangelased. Sel hooajal on nad oma rännaku aga eriti tõsiselt ette võt-nud ning figureerivad uhkelt üsna mitmes kollektsioonis.


Val

enti

no

Val

enti

no

Rol

and

Mou

ret

Stel

la M

cCar

tney

Mar

c Ja

cobs

DV

F

Mic

hael

Van

Der

Ham

Val

enti

no

Ric

hard

Nic

oll

Mic

hael

Van

Der

Ham

Ä

G

N

S

E

O

ALEIA 10

ERINEVUST

KES INGLITEST EI KUULU ANSAMB-LISSE?

VASTUS: PIPARKOOK

SOBI

TA T

ÜKKI

DES

T PI

LT K

OKK

U

MILLISELUME-INGLITEGI TIBU,MILLISEROOSA TUVIJA MILLISETÜDRUK ANNE?

LAHENDA

RISTSÕNAVASTUS ALL SERVAS

VÄRVI PILT KOOS TIBUGA

72

73

Ä

G

N

S

E

O

ALEIA 10

ERINEVUST

KES INGLITEST EI KUULU ANSAMB-LISSE?

VASTUS: PIPARKOOK

SOBI

TA T

ÜKKI

DES

T PI

LT K

OKK

U

MILLISELUME-INGLITEGI TIBU,MILLISEROOSA TUVIJA MILLISETÜDRUK ANNE?

LAHENDA

RISTSÕNAVASTUS ALL SERVAS

VÄRVI PILT KOOS TIBUGA

73

74

� kÖÖk �


JÕULULAUALE

SelveriköögistAHJUKARTUL JA PRAETUD SEA VÄLISFILEE

PRAEKAPSAS

KASUKAS

KALA VALGES MARINAADIS

SINGIRULLIMUNAVALIK

SUUPISTE VÄHISABAGA

KARTULILIHASALAT

PORGANDIANANASSISALAT

T EKST: SIIR E VANA SELJA � FOTOD: JA AN HEINMA A

KlassikalinePEOLAUD

� SELVER I JÕULUKIR I � � SELVER I JÕULUKIR I �

KALAVALIK

CAESARI SALAT KANAGA

PEKINGI PARDISALAT

JUUSTUVALIK

PASTEEDITOORJUUSTU KORVIKESED

SINGIRULLID TOORJUUSTU, TŠILLI JA RUKOLAGA

VÜRTSIKAS SALAAMISUUPISTE

MINISAIAD KANAMAKSAJA POHLAMOOSIGA

Klassikaline

Gurmee-LAUD

75


ŠOKOLAADIMAITSELINE RULL

RUMMIPALLID

TÄHTPÄEVATORT

PIPARMÜNDIMAITSELINE KAKAOKOOK

KOHUPIIMAJÕHVIKAMAIUS

Maiustused� kÖÖk �



MARTSIPANIKOOGID

KOHUPIIMAKOOK MARTSIPANIKATTEGA

MARTSIPANIKOOGID PUUVILJAVAAGEN

PORGANDIKOOK TOORJUUSTUGA

TRÜHVLIKOOK

MAASIKAKIIVI KOHUPIIMAKORVIKESED

Maiustused� kÖÖk �

TRÜHVLIKOOK

Kingitus

Parem toit – parem elu

Jagades pere või sõpradega söögilauas ühiselt aega, tundub maailm alati parem.

Maks & Moorits kingib Sulle nende hetkede tarbeks Angeelika Kangi ja Sikke Sumari uue kokaraamatu „Jagamise Rõõm“.

Osta Selverist vahemikus 1.11–31.12.2011 Maks & Mooritsa tooteid enda valikul. Enim tooteid ostnud 500 inimesele kingime raamatu, kus peidus retseptid paremaks eluks.

Vaata reegleid www.selver.euKampaanias osalemiseks kasuta Partnerkaarti.

Kõik Maks & Mooritsa tooted on E621 vabad ja suure lihasisaldusega!

80

� RISTSÕNA �


Selveri kinkekaart

Kakskümmend eurot

Saada õige vastus e-postile [email protected]. Õigesti vastanute vahel loosime 5. jaanuaril välja Selveri 20-eurose kinkekaardi.Võitjaga võetakse ühendust.


� jÕulujutt �


T EKST: EPP PETRONE PILDIL VÄIKESE SUGUL A SEGA , KES VEEL USUB � FOTO: ERAKOGU

Mu tütar saab selle aasta lõpus kaheksa. Nii et juba suur inimene, kes samm sammu haaval maailma sisse elab: soovib poes ise maksta, tahab poliitikute nimesid meelde jätta, ja nii edasi.

Nii et ma ei imestanud, kui märkasin, mida ta on meie koduses ühiskasutatavas ar-vutis guugeldanud.

“Real Santa Claus”. Tänapäeva lap-sed vist üleüldse oskavad-taipa-vad, et guuglimaailma tasub kee-rutada ingliskeelsete küsimuste abil, minu oma on lisaks sellele kakskeelne ja nii ta küsib guuglilt: kus on see õige jõuluvana?

“Ma märkasin, et otsisid interne-tist jõuluvana...?” otsustasin pärast mõningast mõtteaega selle teema üles võtta. (Sest ega probleem ära lähe, kui seda ignoreerida.)

“Jah. Ma tean, et enamik jõulu-vanasid ei ole päris,” kostis ta vastu. “Koolis teised rääkisid. Sa ju tead?!” Nõudlikud sil-mad. Avatud meel, mis paneb maailma kokku.

“Aa, et inimesed kostümeerivad, teevad ennast va-hel ise jõuluvanaks?” Libe pind, pidin ma tunnista-ma. Kui palju ta teab? Kas ta saab sel aastal teada, et...? Tsss... (Ma ei kirjuta seda siia, sest ka mõni kaheksa-aastane võib seda lugeda.) Aga tal on ka nelja-aastane õde, siis saaks kohe ju õeraas ka teada ja seega oleks tema lapsepõlv küll kuidagi liiga vara läbi saanud?

Igatahes jutuajamine tõi selgust niipalju, et mu tütrel Martal ja tema sõpradel on oma kontseptsioon. Jõuluvana on olemas. Teda on üks. Loogiline, et ta ei jõua igale poole, ja seetõttu ongi jõuluvana-näljas inimesed asunud õiget vana järgi tegema... Aga see päris jõuluvana, tema meiliaadress olevat internetis ka olemas. “Seda ei reklaamita,” olevat Marta sõber se-letanud. “See on peidus, see on saladus. Ainult need,

kellele ta tahab seda näidata, need leiavad selle üles.”Vaat selline segu moodsast ajast ja paari sajandi va-

nusest jõuluvanablufist. Meie leidsime igatahes meiliaadressi (see meenu-

tas Marta vanaema oma) ja Marta asus kirja välja töö-tama. Kiri õigele vanale peab kaheksa-aastase nina-targa sõnul olema muidugi inglise keeles, kuigi mina soovitasin talle ka eesti keelt õpetada. Seletasin seda-gi, et sellelt päris jõuluvanalt sobib paluda ainult ühte asja. Sest mõelgu ta ise loogiliselt: jõuluvana on üks, aga maailmas on inimesi nüüd juba seitse miljardit. Igaüks muidugi nii nutikas ja õnnelik pole, et päris vana üles leida, aga neid, kes leiavad, on siiski päris palju. Vana ei jõua ju teha rohkem kui ühe kingituse ühele leidjale!

Marta sai vist aru, kuigi seitset miljardit on võima-tu hoomata.

Muidugi seletas ta asja ära ka oma nelja-aastasele õele Annale. See talv, ja võib-olla ka järgmine, saab meie peres ilmselt niisuguse usuga mööda saade-tud. Päkapikud käivad meil muidugi ka piilumas, neid polegi keegi kahtluse alla seadnud (kord küll jäin mina tüdrukutele vahele aknalaualt hommi-kul “kommi näpates”). Päkapikke on palju ja nende olemasolu on täiesti loogiline. Nende liik elab maa peal, nagu elavad inimesed, kassid, hiired, kirbud ja nii edasi. Vaat see päris jõuluvana, temal võib elu üksildane olla. Jõuluvana seostub Marta ilmapildis ilmselt monoteistliku jumalaga. (Võib-olla meil kõi-gil? Teda saab olla vaid üks...) Kord ammu küsis Marta mult: “Kas jumalal naine ka on?” Selle talve hakul uu-ris ta: “Kas sel päris jõuluvanal naine ka on?”

No mida sa vastad? Loominguline lollitamine neil teemadel on omamoodi põnev, pealegi aitavad kaasa

raamatukogus ja -poes riiulid jõulujuttudega. Aga ühel talvel seisab ees see aeg, kui mu lapsed

enam ei usu. Kas see tuleb pisaratega, solvumisega, ema süüdistamisega? Olen selliseid lugusid kuulnud. Mina ise ei mäleta, kuidas minu jõuluvana-usk lõp-pes, võib-olla on see seotud nii suure šoki ja mälublo-kiga, vaat ei tea, ei mäleta. Ühes tuttavas peres teevad isegi 16-17-aastased võsukesed ikka veel sussitralli kaasa, seal peres saavad ka ema-isa päkapikkudelt midagi (tõsi, mehikesed käivad seal advendipüha-päevadel, mitte igal ööl). Keel-põses nali ja üksteisest hoolimine. Mitte mingisugust šokki “kas siis polegi olemas?”-teemal pole seal peres väidetavalt kunagi olnud. Loodan, et ka meil läheb nii.

Ja pealegi, võib-olla ongi ta olemas? Ainult väga valitutele ja neile, kes on olnud tublid ning elanud möödunud aastal õiget elu... Ainult neile näitavad nad oma õiget palet.

meiliaadressJÕULUVANA

Documents

Selver Jõulukiri