Puhja Valla Leht

Päivi Märjamaa, Puhja Gümnaasiumi õppealajuhataja

Tarkusepäeva tavad on püsinud sarnastena meil väga pikka aega- vanemad koolikaaslased viivad kooliuusikud käekõrval saali ja ju-hatavad kohtadele. Kogu koolipere ja külalised on pidulikult riietatud. Peetakse kõnesid ja kingitakse lilli. Esimesse klassi tulijad uudistavad nähtavatelt aukohtadelt koolikaas-lasi. Keerutavad, sosistavad naab-riga, kõigutavad jalgu, lehvitavad saali vanematele… Nad on juba 7-aastased. Kõik on nii põnev ja uus. Aktuse kulminatsiooniks kujuneb kindlasti direktori käepigistusega

üle antud õpilase esimene oma koo-liraamat ja mälestusese - aabits.

Veel on igahommikune varajane tõusmine ja kooliminek, igapäeva-ne õppimine lihtsalt abstraktsioon. Ei teata mis on kooliharjumus, am-mugi koolitüdimus või kooliväsi-mus. Praegu on valdavalt rõõm.

2015/2016 õppeaastat alustab Puhja Gümnaasiumi esimeses klassis 21 uut õppurit: Karl Mattis Aasmäe, Andro Dmitriev, Simoona Erikson, Denis Judin, Karl-Kevin Jõe, Lidia Kristina Kähara, Marit Kütt, Mario Kütt, Mia Laaneväli, Karoli Lamp, Anete Mirell Lauri, Mathias Mah-la, Laura Neeme, Jass Norman,

Sander Portnov, Markus Raid, An-gela Rendla, Andris Tammi, Steffi Maarja Tiits, Karl-Joosep Tomson, Karl-Martin Villako. Sissejuhatuse põhikooli teeb koos nendega klassi-juhataja Maire Sepp.

Ülejäänud koolipere ehk 187 II-XII klassi õpilast ja üle kolmekümne koolitöötaja, on kõik seda juba vä-hemalt korra varem näinud. Aga alati on tarkusepäev teatud mõttes uus ja igal juhul pidulik. Loodeta-vasti see jääbki nii.

Head kooliaasta algust!

September2015Nr8(207)

Suve lõpp ja kooli algus

Foto autor Triin Sooberg

� PUHJAVALLALEHT

Liine Reinmaa, vallasekretär

Vallavolikogu istung toimus 31. augustil

Vallavolikogu 31. augusti istungil võeti vastu alljärgnevad otsused:Otsus nr 17 Puhja valla eelarvestrateegia 2016-2019 avalikule väljapanekule suunamine.Puhja valla eelarvestrateegiaga 2016-2019 saab tutvuda 1. septembrist kuni 14. sep-tembrini 2015 valla veebilehel www.puhja.ee ning valla kantseleis.Eelarvestrateegia parandus- ja muudatus-ettepanekuid saab esitada kirjalikult kuni 14. septembrini 2015 e-postiga hille@puh-ja.ee või tuua valla kantseleisse.Puhja valla eelarvestrateegia 2016-2019 avalik arutelu toimub 15. septembril kell 17.30 Puhja Seltsimajas.Otsus nr 18 Mittetulundusühing Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus liikmeks astumineMäärus nr 10 Puhja Vallavolikogu 28. no-vembri 2012. a määruse nr 11 „ Puhja valla eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuh-timise kord“ muutmineLisaks vastuvõetud otsustele kuulati vo-likogu esimees Vahur Jaakma ja valla-vanem Priit Pramann informatsiooni haldusreformi olukorrast riigis, kitsamalt ka Tartu maakonnas ning lähivaldades.Samuti andis vallavanem ülevaate vallava-litsuse ja valla ametnike tegevusest istun-gitevahelisel perioodil.

Vallavalitsuse istungid toimusid 1., 14. ja 22. juulil ning 6., 13, ja 25. augustil

1. juuli istungil võeti vastu:Korraldus nr 120 Toetuste väljamaksmi-neKorraldus nr 121 Vajaduspõhise peretoe-tuse väljamaksmineKorraldus nr 122 Hoolduse ümberkor-raldamineKorraldus nr 123 Koduteenuse lepingu lõpetamineKorraldus nr 124 Hooldajatoetuse välja-maksmise lõpetamineKorraldus nr 125 Kasutusloa väljastami-ne tiigi kasutamiseks Mäeselja külas Väi-ke-Süti maaüksusel

Korraldus nr 126 Kirjaliku nõusoleku väljastamine abihoone püstitamiseks Võ-sivere külas Abi maaüksuselKorraldus nr 127 Kirjaliku nõusoleku väl-jastamine elamu fassaadi renoveerimiseks Puhja alevikus Viljandi tee 13 maaüksusel

14. juuli istungil võeti vastu:Korraldus nr 128 Hajaasutuse program-mi taotluste rahuldamineKorraldus nr 129 Hajaasustuse program-mi taotluste rahuldamata jätmine

22. juuli istungil võeti vastu:Korraldus nr 130 Toetuste väljamaksmi-neKorraldus nr 131 Toimetulekutoetuste väljamaksmineKorraldus nr 132 Vajaduspõhise peretoe-tuse väljamaksmineKorraldused nr 133-135 Hooldajatoetuse väljamaksmine

6. augusti istungil võeti vastu:Korraldus nr 136 Toetuste väljamaksmi-neKorraldus nr 137 Kooli maaüksuse jaga-mine ning nimede ja sihtotstarvete mää-ramineKorraldus nr 138 Loa andmine Mäeselja külas Vahtra katastriüksuse ja Kopli ka-tastriüksuse omavahelise piiri muutmi-seks ning uutele katastriüksustele aadressi ja sihtotstarbe määramine. Korraldus nr 139 Kasutusloa väljastami-ne elamu kasutamiseks Mõisanurme külas Talismani maaüksuselKorraldus nr 140 Kasutusloa väljastami-ne Puhja-Kiigemäe kergliiklustee kasu-tamiseks Puhja alevikus ja Mõisanurme külasKorraldus nr 141 Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks „Külasim-man 2015“Korraldus nr 142 Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks „Koer-tenäitus“Korraldus nr 143 Puhja Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris ja teenistus-kohtade koosseisus muudatuste tegemine

13. augusti istungil võeti vastu:Korraldus nr 144 Hooldajatoetuse välja-maksmise lõpetamine

Korraldus nr 145 Ehitusloa väljastami-ne elamu ümberehituseks Mäeselja külas Väike-Süti maaüksusel

25. augusti istungil võeti vastu:Korraldus nr 146 Toetuste väljamaksmi-neKorraldus nr 147 Toimetulekutoetuse väljamaksmineKorraldus nr 148 Vajaduspõhise peretoe-tuse väljamaksmineKorraldused nr 149-152 Hooldaja mää-ramineKorraldus nr 153 Hoolduse lõpetamine

Märkus: Puhja Vallavolikogu ja Valla-valitsuse õigusaktide terviktekstidega saab tutvuda kodulehel www.puhja.ee dokumendiregistris Amphora, määrused avaldatakse ka Riigi Teatajas www.riigi-teataja.ee

Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungid

Koha-aadresside Korrastamine

Ede Möldre, maa- ja ehitusnõunik

Kohanimenõukogu poolt on analüüsitud ühissõidukipeatuste nimede sobivust kohanimeseadu-se, eesti keel reeglite ja konkreetse kohaga ning tegid parandusette-paneku ja andsid soovituse Puhja alevikus ühissõidukipeatuse nime Puhja asula muutmiseks. Ruu-miandmete seaduse §48 kohaselt on kohalik omavalitsus koha-aad-ressi määrajaks ning vastutab, et koha-aadressid vastaksid nõuete-le.

Vastavalt ettepanekutele on uueks bussipeatuse nimeks Nooruse.

Kohanime määramise eelnõuga on võimalik tutvuda valla kodulehel www.puhja.ee ja vallavalitsuses.

Ettepanekuid ja arvamusi eelnõu kohta esitada kirjalikult Puhja Val-lavalitsusele aadressil Reku tee 3, Puhja alevik, Puhja vald, Tartumaa 61301 e-posti aadress vald@puh-ja.ee hiljemalt 22.septembriks. Info: Ede Möldre, e-posti aadress ede@puhja.ee ja telefon 7300642.

September�015 �

Raido Kutsar, majandusnõunik

Poriküla külas, Puhja-Reku tee läheduses ligi üks kilo-meeter enne Reku sildumisala, on metsa äärde toodud suur kogus prügi. Prügi hulgas leidub nii mööblit, rehve, elektroonikat, vanu riideid ja jalatseid, ehitusjäätmeid ja muud olmeprügi (lisatud foto, suurem pildigalerii valla kodulehel http://www.puhja.ee/index.php?article_id=1109&page=49&action=article&). Kurb tõsiasi on see, et prügistaja on ebaseaduslikult risustanud keskkonda jäät-metega (rehvid, vana mööbel, elektroonika), mida oleks saanud tasuta ja seaduslikult ära anda jäätmepunktis.

Samuti on Puhja aleviku jäätmepunkti toodud prügikotti-desse pakitud vanu riided ja ehitus- ja lammutusprügi (li-satud foto), kuigi selliseid jäätmeid Puhja jäätmepunktis vastu ei võeta ning konteineri kõrvale igasuguste jäätme-te jätmine on rangelt keelatud. Vanad riided tuleb panna enda olmejäätmete konteinerisse ning ehitus- ja lammu-tusjäätmed tuleb ise viia vastavasse jäätmekäitluskohta (näiteks Tartus võtab vastu OÜ Karimek, www.karimek.ee) või tellida äravedu vastavat õigust omavalt jäätme-käitlejalt.

Siinkohal tuletakse meelde, et Puhja aleviku jäätmepunk-tis aadressil Nooruse 4 (Puhja raamatukogu tagune plats) on valla elanikel võimalik laupäeviti kella 10.00-12.00 ta-suta ära anda elektroonikajäätmeid, vanarehve, suurjäät-meid ja ohtlikke jäätmeid. Pakendikonteineritesse saab pakendeid tuua igal ajal.

Igasuguste jäätmete toomine jäätmepunkti väljaspool vastuvõtuaega (välja arvatud pakendijäätmed) ja jätmi-ne konteinerite kõrvale on rangelt keelatud ja karista-tav.

Palume kõigil, kellel on infot eelpool nimetatud tegude toimepanemise või prügistajate kohta, anda teada e-posti-le raido@puhja.ee või tel 7300649.

Heli Rähni, kaugõppeosakonna juhataja

Õppida pole kunagi hilja, sest õppimine annab Sulle tu-levikus rohkem valikuvõimalusi.

Elva Gümnaasiumis on hea võimalus omandada gümnaa-siumiharidus kaugõppes ehk mittestatsionaarses osakon-nas.

Õppida saab sõltumata vanusest, kui olete lõpetanud põ-hikooli. Mittestatsionaarses osakonnas saab omandada haridust vastavalt oma võimetele, vajadustele ja võimalus-tele. Õppetöö on orienteeritud täiskasvanud õppijale, kes teab, mida tahab ja oskab otsustada, kuidas oma õpinguid korraldada. Samas väga hea võimalus pere või töö kõrvalt jätkata õpinguid.

Õppijaid ootab Elva Gümnaasiumis meeldiv ja hubane õpikeskkond, sõbralikud ja vastutulelikud õpetajad. Kok-

kuleppel õpetajaga on võimalikud erinevad õppetöö va-riandid. Kontrolltööd enamikes ainetes tuleb siiski soo-ritada koolis. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kell 09.00–17.00 Elva Gümnaasiumi värskelt renoveeritud Tar-tu mnt õppehoones, kus asub mittestatsionaarse osakonna jaoks eraldi korrus mugavalt sisustatud õppekabinettide ja õpetajate toaga. Kooliga samas majas asub raamatukogu, kaasaegne arvutiklass ja söökla.

Majas on tagatud liikumispuutega inimestele igale pool juurdepääs (olemas liftid ja kaldteed).

Ootame oma kooliperre uusi liikmeid, kellelt loodame tõ-sist suhtumist õppetöösse ja kaasalöömist ka igapäevases koolielus, et tunneksite ennast täieõigusliku Elva Gümnaa-siumi ühise pere liikmena. Kool on pidevat arenev kesk-kond, kus oodatakse ka Sinu uusi ideid ja ettepanekuid.

Täpsem info www.elvag.edu.ee või telef 730 1820.

Kaugõpe elva Gümnaasiumis

Palume abi prügistajate leidmisel

Prügihunnik Poriküla külas

Prügihunnik Puhja jäätmepunktis. Fotode autor Raido Kutsar

� PUHJAVALLALEHT

Kaja Udso, seltsimaja juhataja

Meenutan - 20. august, Puhja park, taasiseseisvumis-päev. Toimub miiting mälestamaks langenud vabadus-sõdalasi ja tähistamaks Eesti Vabariigi 24. taasiseseis-vumispäeva ning meie Vabadussamba 90. aastapäeva. Põlevad küünlad, auvalves seisavad Puhja kodutütred ja kaitseliidu mehed. Pidupäevamiitingu avab Puhja valla volikogu esimees Vahur Jaakma. Kõlab hümn. Järgnevad kirikuõpetaja Tiit Kuusemaa õnnistussõnad. Asetatakse pärjad vaprate meeste mälestuseks. Sõnavõttudega esine-vad Eha-Kay Uibo ja Udo-Vello Lamp - Puhja ja Rannu kaitseliidu ülema leitnant Karl Lambi tütar ja poeg ning ajaloolane Urmas Salo. Puhja kodutütarde tervituse avab Pille-Riin Maal omakirjutatud luuletusega „Eestimaast“, Maria-Elise Poom esitab R. Pajusaare laulu „Kodulaul“. Taasiseseisvumisaja esimene Puhja vallavanem ja Vaba-dussamba taasrajamise eestvedaja Osvald Salo meenutab meie Vabadussamba taassünnilugu. Kauaaegne Puhja ko-dutütarde juhi Ülle Närska esituses kõlab meie oma luu-letaja Valli Sepa äsjailmunud luulekogust luuletus „Õnn“. Miitingust võtab osa ka seltsimaja naiskoor Läte, dirigent Ruth Lutsu juhendamisel. Ühislauludena kõlavad E. Võr-gu „Eesti lipp“ ja R. Kulli „Kodumaa“. Kohalviibijad soo-vivad üksteisele head pidupäeva ja suunduvad kirkusse, et kuulata kaunist muusikat, mida esitab orelil Miina-Lii-sa Kuusemaa. Edasi viib pidupäevalisi tee seltsimajja, kus on võimalus tutvuda ajalooselts Puhja Aja Mälu fotonäi-tusega „Puhja läbi aja“ (koostaja Aarne Salo) ja lasteaia väljapanekuga „Pisikeste puhjalaste pildikesi ja pajatusi Puhjast“(koostaja Marje Norman).

Oli kena ja mõtlemapanev hommikupoolik.

taasiseseisvumispäev Puhjas

Kirikuelu veerudTiit Kuusemaa

Maist on saanud september, - suvi, - ehk kolmandik aastast on lipsti kaduvikku voolanud. Vihmanutune suvi, nagu ka nutune lugu meie valla seafarmidega panevad raskelt ohkama. Jääb üle soo-vida räsitud ettevõtjatele meelekind-lust, tarkust, uut tarmukust tõusmaks uuesti jalgele ja minemaks elu uuele võitlusringile. Kiriku ja koguduse poolt vaadatuna eriti tuttav lugu...

Tänu Jumala, Rändmeister OÜ, Muin-suskaitse ja paljude kohalike inimeste abile on Puhja kiriku katus sedapuhku ära lapitud ning orel, sarikad ja laed li-gunemisest säästetud. Ent see on alles algus. Rändmeistri pealiku Juhan Kilu-metsa sõnul, kui temalt tehtu kestvuse kohta pärisin, peaks nüüd mitmeks aas-taks vihmakindlus tagatud olema. Kuid tegelikult ootab kogu kiriku pikihoone katus tervikuna väljavahetamist. Karm

lugu. Kui kogudus jaksab tänavuste ka-tuselappijate ja ehitusjärelevalve arved ära maksta, jääb üle tellida uus, tänapä-eva nõuetele vastav katuseprojekt. Sii-lilegi selge, et poolsada annetajaliiget ei jaksa kogu seda kulu kinni maksta, ja nõnda tuleb kogukonnal eesotsas Puhja valla juhtidega sügavalt järele mõelda, kelle asi õieti on iidse Puhja pühako-ja hoidmine. Kogudus on südamest tänulik kõigile, kes poetanud mõne rahatähe koguduse usaldusisiku kätte, kiriku korjanduskarpi või raamatuko-gu annetustopsikesse. Need „lesknaise leptonid“ on olnud eeskuju mõttes hin-damatu väärtusega ja annavad julgust saada 3-4 aastaga kirikule uus katus, - täpselt samamoodi kui saime kirikule uue põranda ja taastasime vana oreli. Paralleelselt kiriku katusega on käsil kiriku fassaadi ja akende uuendamine, - esialgu projekti koostamise faasis.

Kogudusele on olnud suureks kergen-

Fotode autor Meelis Udso

Kiriku katuse parandamine

September�015 5

duseks ja abiks riik-likult nõutava sig-nalisatsioonisüsteemi parandamine uue firma Digisec poolt, kellega Puhja vald on sõlminud kompleksse lepingu, mis hõlmab nüüd ka kirikut ja pasto-raati. Aitäh!

Kivid kivideks ja hooned hooneteks, tegelikult on kõige tähtsamad inime-sed, nende elu(rõõm) ja suhted. Lisaks eredatele mälupiltidele juuni alguses kirikaias A. Läte ja G. Wulff-Õie mä-lestuskivi avamisest ja Vabadussõja kangelaste mälestussamba ees 20. au-gusti kogunemisest väärib esiletõstmist võimas üle-eestiline kiriklik laulupäev juuli alguses Tartus. Nagu hiigelmagne-tiga tõmmati Tartu laulukaare alla tu-handed lauljad ja pillimängijad Eestist (sh. ka meie koorid Läte ja Dionysius), Saksast ja Soomest. Viimaste seas ka meie oma armsa Kauhava sõpruskogu-duse pasunakoor koos lauljatega, - kes ühtlasi andsid kauni kontserdi Puhja kirikus. Nii kaunist puhkpillimuusikat pole vist Puhja kiriku müüride vahel eales kuuldud.

Puhja orel müriseb (lisaks jumalatee-nistustele) tänuks kogukonnale iga kuu esimesel pühapäeval Orelipooltunni vormis, kus lisaks pillide kuningale se-kundeerivad muudki väiksemad pillid. See uus ettevõtmine on leidnud mär-kamist ja tunnustust kohaliku rahva poolt, mis teeb südame soojaks kõigil osasaanutel. Ka 6. septembril pärast jumalateenistust heliseb meie rahvale orel, - sedapuhku koos kitarriga.

See suvi on üldse olnud meie rahvale muusikaliselt külluslik. Lisaks Oreli-pooltundidele on augustis siin musit-seerinud Elke Unt, - üks Liivimaa pa-remaid organiste, - sedapuhku tuntud headuses viiuldaja Kristel Eeroja-Põld-ojaga.

Ja muidugi augusti alguses juba kuul-sust koguma hakanud lapsmuusikutest koosnev Karijärve Keelpilliorkester, kes ühtlasi käis Puhja koguduse toel uue kavaga ära ka kontserttuuril Helsingi ja selle ümbruse kirikutes. Eriti vastutus-rohke oli kaasa teenida Helsingi Kallio kiriku jumalateenistusel. Huvitav ja mõtlemapanev oli kohtumine Helsin-gi hiinlaste luterliku kogudusega, kes Alppila kirikus tegi kingitusena eesti lastele heldesti välja hiinapärase lõu-nasöögi. Nii lasteorkestri muusikalaag-rit kui kontsertreisi toetasid tõhusalt paljud eesti firmad.

Vähe sellest, äsja oli külas meie las-tetööd toetava Kylväjä seltsi esindus, mis puhuks toimus kirikus ainulaadne muusikaline perejumalateenistus meie

oma pillilaste, Dionysius-koori ja soo-me lauljate ühise ettevõtmisena.

Uuel algaval kooliaastal paluti kirikus õnnistust nii uutele kui vanadele koo-lijütsidele ja nende õpetajatele Kõi-gevägevamalt; lisaks sellele on Puhja kogudus soovinud anda tugeva impulsi kooliteed käijatele väeka rokk-kontser-diga. 3. septembril kell 18 esines Puh-ja kirikus ansambel Reinaru Vennad (põhikoosseisuna varasemast rohkem tuntud Crux’i nime all). Bänd jõudis muide 2006. aastal Eurovisioni laulu-võistluse Eesti lõppvooru, - nii et täiesti tasemel tegijad.

Õhus on aga veelgi uudseid ideid. Puh-ja kandis pole teab mis ajast katsetatud mujal hästi tuntud kuulutusnädala töövormiga. Kuna kunagi 1995.a tagasi-hoidlikult alustanud noorteansamblist on sirgunud – üllatus-üllatus – täisjõu-line samanimeline kirikukoor Dionysi-us, siis on soov tähistada seda 20. juu-

belit kuidagi eriliselt. - Millal siis veel, kui mitte ajal, mil langevad üsna kok-ku Lõikustänupüha ja kiriku pühaku Denis’i ehk Dionysiuse nimepäev. Nii otsustasimegi pidada terve ürituste sar-ja oktoobri esimeses pooles ebatavalis-te külalistega ja ebatavalistes kohtades Kuulutusnädala koondnime all. Jälgige reklaami!

Puhja kogudus tänab südamest kõiki armsaid inimesi, kes andnud oma isikli-ku rahalise panuse Puhja kiriku katuse heaks: perekonnad Paesalu, Rillo, Udso, Mare Sonn, Silvi Sala, Siiri Rehme, Roosi Soone, Andres Kähara, Ülle Närs-ka, Andres Jaanus, Ilse Tudre, Raimond Zimmer, Leili Tingas, Osvald Salo, Sai-ma Heinaru, Annela Läänelaid, nais-koor Läte ja mitmed teised, kelle nime ei ole kahjuks õnnestunud tuvastada. Aitäh! Katuse-annetusteks on jätkuvalt avatud EELK Puhja koguduse uus kon-to LHV-s nr EE817700771001492603 ja annetusi võetakse vastu ka valla raama-

Puhja lauljad vaimuliku laulupäeva rongkäigus

Kauhava puhkpilliorkester Puhja kirikus

� PUHJAVALLALEHT

sündis kultuurisild Kuhmoinen-PuhjaKaja Udso, seltsimaja juhataja, naiskoor Läte

Puhja valla sõprusvald asub Soomemaal Kuhmoises. Sõprus-suhted kahe valla vahel said alguse juba 1991. aastal. Käesole-va aasta augusti lõpupäevil oli Kuhmoise meeskoor ringreisil mööda Eestimaad ja selle käigus toimus 29. augustil kontsert ka Puhja Seltsimajas. Volikogu esimees Vahur Jaakma tervitas külalisi ja kontserdipublikut ning meenutas kahe valla sõprus-sidemete käekäiku.

Seejärel oli järg laulu käes. Koori dirigent Olli Santa juhatami-sel täitus seltsimaja saal meeste lauluga. Esitusele tulid muu-hulgas Paciuse „Maamme“ ja „Suomen laulu“, Hilanderi „Noc-turne“, Sibiliuse „Sydämeni laulu“ ja „Finlandia“ ja mitmete teiste heliloojate looming. Eesti helilooja M. Lüdigi „Koit“ kõlas laulduna nii eesti kui soome keeles.

Kuhmoise meeskoori tuli tervitama ka seltsimaja naiskoor Läte, kes laulis külalistele tervituseks eesti naiskooride hümni, M. Härma „Ei saa mitte vaiki olla“. Teiseks kõlas Jaak Joala poolt eestlastele armsaks lauldud soome helilooja L. Kuoppamäki laul „Sinine ja valge“, mida palusime saalisviibijatel kaasa laul-da. „Sinine on taevas, sinine mu maal iga järv. Sinised on met-sad , sinine su silmade värv ... jne“ - laulsid külalised soome ja meie rahvas eesti keeles. Laul sulatas südamed ja läks tormilise

aplausi saatel kordamisele.

Meeskoor külastas pärast kontserti meie kirikut ja võimas meestelaul kõlas sealgi. Miina-Liisa Kuusemaa esituse läbi said kirikulised osa ka meie unikaalse oreli võimust ja väest.

Järgnevas ühises kohvilauas sündisid edaspidiseks koostööks esimesed mõtted. Loodame, et neil on õnne täituda.

tukogudes. Samuti on käigus veel eri-line annetusnumber 9009003, millele helistades laekub katuse heaks 7€.

Karijärve Keelpilliorkester tänab: AGA Gaas, Ange Katko, AS Rõngu Mahl, AS Salvest, Astri Pagar, Elva E.P.T., Elva Tarbijate Ühistu, Estover OÜ, Kapten Grant OÜ, Konguta vald, Lõuna-Eesti Mesi OÜ, Maadlex OÜ, Madis Ajaots (Rannu Seeme OÜ), Mahe Seeme OÜ, Maiasmokk OÜ, Maldivar OÜ, Otepää Lihatööstus, perekond Maarika ja Pee-ter Gimbutas, Puhja Aiand, Reola Gaas, Rõngu Pagar, Tartumaa Kultuurkapital, Valga Elu Sõna kogudus ja Valgamaa Kultuurkapital.

Tulge tantsima!Segarahvatantsurühm Opsal kutsub oma ridadesse rõõmsameelseid rahvatantsuhuvilisi!

Eriti oodatud on varasema tantsuoskusega tantsijad ja tantsupaarid.

Opsali tantsuproovid toimuvad seltsimajas esmaspäeviti kell 19.30-21.30.

Hooaeg algab 5. oktoobrist.

Rühma juhendab Karel Vähi.

Kaasa vahetusjalatsid ja treeningriided!

Täpsem info seltsimajast.

Karijärve Keelpilliorkester Helsingi Kallio kirikus. Fotode autor Tiit Kuusemaa

Foto autor Vahur Jaakma

September�015 �

Heli Järve

2015. aasta jaheda juulikuu lõpupäevadel alustas Puhja Seltsi-maja naisrahvatantsurühm „Rukkilill“ oma ajaloolist retke mit-me maa ja metsa taha. Nimelt pole peatselt 35. tegutsemisaastat tähistav kollektiiv senini oma jälgi piiritagustele aladele veel jätnud, nüüd aga sai eesmärgiks võetud Praha folklooripäevad. Samale teekonnale asusid veel 18 eesti rahvakunsti harrastavat kollektiivi, kokku 5 suurt bussitäit eestlasi, moodustades kon-kurentsitult kõige suuremahulisema rahvusinvasiooni eelpool-mainitud üritusele.

Meie bussikogum koosnes kolmest aktiivsest naisrahvatant-surühmast („Ilosa“, „Rukkilill“ ja „Taaratar“) ning rõõmsast rah-vapilliansamblist („Pilistvere Pillimehed“). Ja kui juba bussis, siis ilma kahe tubli juhita kaugele poleks jõudnud.

Esimese sissejuhatava istumispäeva õhtupoolikul saabusime suurepäraselt suvisesse Warssavisse, kust kuumalaine õnneks veel taanduda polnud jõudnud. Õhtu möödus kohaliku hotelli tagaõues 30 minutilist esinemiskava harjutades ja külastajatele meelelahutust pakkudes. Kindlalt õnnetu oli seejuures ööbi-mispaiga turvamees, kes pikka aega ei suutnud seisukohta võt-ta kas imelikud rahurikkujad laiali kupatada või lihtsalt kogu trall välja kannatada. Käiku läks viimane variant.

Järgmist pärastlõunat tervitasime juba samuti suvekuumas ja turistidest lokkavas Prahas. Alustasime loomulikult kõige täht-samate tegevustega: 1. õlu, 2. vaatamisväärsused eesotsas Karli silla ja kuulsa kellaga, 3. korralik puhkus enne esinemisi. Festi-val ise toimus kahe päeva jooksul paaril-kolmel Praha kesklinna paigaldatud laval, kus järjest erinevate maade esindused üles astusid. Vaatajateks peamiselt ringiuudistavad turistid. Tähele-panu võitmiseks polnud tarvis tegelikult lavale minnagi, piisas rahvarõivastes ringi liikumisest. „Rukkilille“ plaanist Praha pa-noraamil üks ilus grupipilt teha kujunes pikema-ajalisem foto-sessioon kus aina uued ja uued möödakäijad ennast eesti rah-vuslike naistega jäädvustada tahtsid. Tantsima jõudsime siiski õigeks ajaks ning „on minul tegu, on minul nägu, aastaidki just parasjagu, on minul kõike mis võib tahta, miskit paha pole ütel-da!“ – seda viimast kogu kava kohta. Järgnes rahvatantsijatele iseloomulik striptiisishow Praha tänavatel keerlevas bussis, et kibekiiresti järgnevaks laevareisiks Vltaval valmis olla. Ja mil-line meeldejääv veesõit sellest tänu „Jaurami“ pillimängijatele kujunes – täielik tants, trall ja loomulikult laulmine sumedas õhtus. Melu jätkus majutuspaikades veel mitme tunni jagu, mis küll kõvahäälselt kinnikolksatavate akende alusel otsustades kõiki kaas-ööbijaid just õnnelikuks ei teinud.

Uus päev äratas meid varahommikul korraliku äiksevihmaga, mille vesine osa õnneks festivali rongkäiku ei seganud. Põ-nevust jagus mitmeks tunniks, nähes kui huvitavad grupid ja rahvusesindused kokku olid tulnud. Mis maa kultuuri juurde kuulusid iga natukese aja tagant üle kogu platsi kaikuvad püs-sipaugud jäi seekord veidi segaseks, kuid autorid nägid väga nägusad välja. Kuulmisorganid pandi aga 2 km marsil tõsiselt proovile, sest meie bussitäie ees kõndis Šveitsi kellakoor, tootes sellist kolinat, et isegi tagapool kõndivate itaallaste laulmiskat-se lõppes väga kiirelt.

Teise päeva esinemise märksõnadeks kujunesid päevakava hi-linemine, tugev tuul ja natuke liiga rahulikud helimehed, aga ega siis pisiasjadest ennast häirida saa lasta. Nii maabusimegi vähemalt 1 tunnise hilinemisega festivali rahvuslikule õhtu-söögile, tekitades veidi segadust teenindava personali seas, kes vaatamata ehmatusele imekspandava kiirusega meile laua kat-

sid, maitsvad toidud kohale toimetasid ja kõik ka sama kiirelt ära koristasid. Kohvitassid jõudsid kaduda juba enne täitumist. Toidu kõrvalt õnnestus veel õppida Iisraeli esindajate tantsu-samme ning koos nendega jalga keerutada.

Meeleolukas lõpuõhtu Warssavis ja laulupidu bussis vajutas viimase kirsi Praha reisi tordile, mis loodetavasti nüüd „Rukki-lillele“ esimeseks ja viimaseks piiritaguseks kogemuseks ei jää.

Täname Vaiket, Avet, Europeade Komiteed ja kõiki reisikaas-lasi!

Kohtumiseni „Rukkilille“ 35. sünnipäevakontserdil juba tule-val kevadel.

naised käisid Prahas

Fotode autor Meelika Reinomägi

Kaunihäälsed naised!

Kui on soov oma lauluhäält arendada, osaleda erinevatel koorilaulusündmustel ja kui hing

ihkab hõiskama, siis oled oodatud

Puhja naiskoori Läte

Lauluproovid toimuvad Puhja Seltsimajas

teisipäeviti kell 19.00-21.00

Hooaeg algab 6. oktoobril

Koori juhendab Ruth Luts

� PUHJAVALLALEHT

Nelli Uustalu, seltsi esinaine

Esimesele kokkusaamisele koguneme 10. septembril ja nagu traditsioon on - ikka kell 11.00. Peame plaani mida huvitavat ette võtta algaval hooajal. Kuhu sõita tuleval suvehooajal? Õn-nitleme suviseid sünnipäevalapsi. Tar-tu Maanaiste Liidu tööplaan on ka alla saadetud, arutame kes millest osa võtta soovib.

Kui suvele tagasi mõelda, siis oli nii mitmeidki toredaid üritusi. Kindlas-ti jääb meelde külaskäik Lätimaale, taaskohtumine sõpradega. Tutvumine maakonnaga, naiste tegemistega nende seltsi ruumides, kohtumine tegusate ettevõtjatega, looduskaunite kohtade külastus, ühine käsitöötuba ja puh-keõhtu mängude, tantsu ja mõttevahe-tustega - see kõik oli armas ja meelde-jääv. Järgmisel aastal lubasime kohtuda jälle meie juures. Suve alguses oli Puh-

ja sünnipäev, kus ka meie selts osales. Edasi juba jaanipäev, mida tähistasime. Juulis katsetasime esmakordselt laada-päevaga. Kui see muuta traditsiooniks, siis oleks meile koostööpartnereid tar-vis abiks. On mille üle mõelda.

Augustisse jäi mitu üritust. Otepää Naisselts palus meil osaleda nende poolt korraldatud pähklilaadal töötoa-ga. Soovijad said valmistada lõngast lillekujulist prossi ja makrameetehni-kas käevõru.

Meie osalemist laadal tunnustati tänu-kirjaga. Sellesse kuusse jäi ka Otepää Naisseltsi 25. juubel, kuhu ka meid oli kutsutud. Selle suve reis toimus Sankt-Peterburi. See oli kolmepäevane ja Puhjast oli meid kaheksa, kes käisid selles uhkes kultuurilinnas. Reis oli väga tore. Nägime palju, aga veel väga palju jäi nägemata. Osa seltsi liikmeid osales Konguta valla külapäevadel, kor-raldajaks sellel aastal Karijärve. Viima-

ne üritus oli töötuba, mille märksõna oli - jaanalinnu muna.

Kogemused olemas kuidas munaga hakkama saada ja mida valmistada.

Kui veel suvele mõelda, siis on meil tekkinud uus kooskäimise soov. Al-gatuse on saanud üksteise abistamine konkreetse töö tegemisel, mis üksi te-hes on aeganõudev ja ka raskevõitu. Ega vanasti ilmaaegu talgupäevi ei tehtud. Ja sedasi koos tehes saab ruttu ja palju tehtud. Nii tore on mõelda, et oleme ikka üks vahva selts. Kuid kõik need tegemised ja käimised ja uued töötoad ja heategevus nõuab ka raha, mida ju alati napib. Pakume taaskasu-tuseks jalanõusid, riideid ja muud ko-dutekstiili sümboolse hinna eest. Kellel tekib huvi ja soov, siis palun tulge Soo-va tallu. Võibolla midagi leiate endale vajalikku. Info telefon 5354 2244.

naisselts alustab järjekordset hooaega

Lenel Karu, JJ-Street Company

Algav kooliaasta toob Puhja lisaks uutele matemaatikaõpikutele ja koolitarkustele ka värsket tantsu naabervaldadest Nõost ja Ülenurmest!

Puhja naabrite juures Ülenurmes ja Nõos on juba aasta aega tegutsenud Eesti suurima tänavatantsukooli JJ-Street tegusad noored. Uuel kooliaastal on aga plaanis ka Puhja noortele kül-la tulla ning igapäevast rutiini põneva tantsuga rikastada.

Särtsakas locking ja palavalt armas-tatud hip-hop

Kui öelda “tänavatants”, meenub esi-mesena tavaliselt break-stiil, kuid te-gelikult on valdkond palju laiem. JJ-Street Tantsukoolis saab üle Eesti õppi-da ligi 10 tänavatantsustiili ning kõige populaarseimat neist, hip-hoppi, jagub igale maitsele nii Nõos kui Ülenurmes. Mõlemas vallas tegutseb üks hip-hop’i tantsurühm, kus treenivad iganädala-selt igas vanuses noored, nii poisid kui tüdrukud. Möödunud aasta jooksul as-tuti koos üles huvitavate kostüümide ja esinemiskavaga, mis hoidis elevust sü-gisest kevadeni. Lisaks kavadele peitub aga trennides rohkemgi, näiteks või-

malus õppida tantsima individuaalselt igal hetkel, kui muusika käima läheb. “Meie trennides on suur rõhk improvi-satsioonil ehk tantsija isiklikul tantsul, mis on kõigil erinev. Ülenurme trenni-des lõpetame sageli nii, et kõik plak-suvad, elavad üksteisele täiel rinnal kaasa ning võin öelda, et aasta jooksul jätsid noored, kes enne ei julgenud üh-tegi sammu teha, oma esinemishirmu selja taha,” rääkis Ülenurme hip-hop’i treener Annely Kõrvel.

Nõo noored seevastu tegid möödunud hooajal palju koostööd Tartu tantsija-tega. Grupiga on tähistatud tähtpäevi kogu aasta vältel, alustades sõbranä-dalast kui ka jõulutuhinast, mil tant-susaalist pakatas soojust ja sära. Nõo filiaali eestvedaja Älis Lõhmuse sõnul ongi JJ-Street Tantsukooli noored üks pere. “Siia on alati kõik oodanud ning me panustame aega ka trenniväliselt, et noortel tekiks ühtne soe grupitunne. See on meile väga tähtis,” rääkis Älis Lõhmus.

Lisaks hip-hop’ile saab Ülenurmes õp-pida aga ka täiesti teistsugust tantsustii-li – särtsakat lockingut, mis kogub Ees-tis järjest enam hoogu juurde. Lockingu tantsutrennides õpitakse nii põhitead-

misi, kavasid kui ka individuaalseid os-kusi, lisaks kuulub lockingu stiili juurde väga palju põnevaid traditsioone, mida trennisaalis rakendatakse. “Lockingu trennides kõlab alati naer, sest meil on koos lõbus trenni teha. Kuigi lockingu stiil on mitmete jaoks kindlasti võõras ja alguses harjumatu, soovitan ma seda proovida, sest see võib röövida kõigi südamed,” jutustas Ülenurme treener Lenel Karu.

Kuigi Puhja jääb täpselt Nõo ja Üle-nurme vahele, ütlevad kõik treenerid, et uutesse treeningutesse on mõlemas grupis väga oodatud ka koduvallast väljapoolt huvilised.

Kibekiire september ja vägev uus aasta

Kui Puhjas tantsusussid sahisevad, siis tuleb sammud kiirelt trennidesse seada, sest sel aastal ei võta treenerid enam uusi tulijaid peale esimesi sü-gisnädalaid vastu.Seega on september ja oktoobri algus viimane aeg enda tantsuaastat alustada. Nõos ja Ülenur-mes on septembris juba palju tegevust – näiteks valmistutakse esimesteks grupisündmusteks ning tänavakultuu-rifestivali JJ-Sreet Baltic Session külas-tamiseks Tallinnas. Veel planeeritakse

Uus kooliaasta toob Puhja naabervaldade tantsulõvid!

September�015 �

Sigrid Sepp, Geopargi turundusjuht

Omavalitsuste ühisalgatuse geopark eestvedamisel toimus Tartus, 18. juulil, auto24 Rally Estonia 2015 laval ainulaad-ne kultuuriprogramm. Geopargi ühisalgatusse kuuluvate Tartu- ja Jõgevamaa piirkondade programm jättis oma mit-mekesisusega varju nii mõnedki suurüritused. Lava valluta-ti üle 330 vabatahtliku esineja poolt tervelt kuueks tunniks.

Kultuuriprogrammi eesmärgiks oli ühiselt tutvustada valda-de ja linnade loodus- ja kultuuripärandit. Kella 14st kella 20ni kestnud põnev programm pakkus põhjaliku ülevaate Tartu- ja Jõgevamaa valdade tegemistest ja võimalustest. Kultuuriprogramm pandi kokku omavalitsuste ühisel al-gatusel ja koostööna ning lavale toodi piirkondade parimad esinejad. Kogu programm oli vastavalt piirkondadele jagatud kuueks: Geopargi Kodavere kant, Geopargi Vooremaa, Geo-pargi Põltsamaa ja Kursi kihelkonna ala, Geopargi Linnutee ja Tähemaa, Geopargi ürgmetsad ja veeteed, Geopargi Peip-simaa. Kultuuriprogrammi tervikuna ja piirkondi tutvusta-vaid videoklippe saab vaadata kohaliku televisioonikanali Re:TV vahendusel www.retv.ee.

Lisaks meelelahutuslikule kultuuriprogrammile oli Tartu Vabaduse puiesteel 17. juulist 19. juulini avatud väljapa-neku ehk EXPO ala, kus tutvustati geopargi piirkonnas val-mivaid tooted ja pakutavaid teenuseid – nende hulgas olid esindatud ka Valga militaarteemapark, Jääaja Keskus koos mammutitega, Tartumaa Spordiliit, erinevate valdade käsi-töölised, talutoodete müüjad, ehtekunstnikud ja palju teised. EXPO ala ning seal pakutav osutus rahva hulgas väga popu-laarseks. Kolme päeva vältel külastasid lisaks Rally Estonia huvilistele ala ka paljud kohalikud, kes toimuvat uudistama olid tulnud. Nii kultuuriprogrammi korraldajad, esinejad kui ka EXPO ala rahvas lahkusid pühapäeva õhtupoolikul Tartu kesklinnast positiivsete emotsioonidega. Konguta val-da esindanud arendus-ja keskkonnanõunik Riina Savisaar: „Saime palju kontakte ja toredate inimestega tuttavaks, kes

elavad tegelikult väga-väga lähedal üksteisele aga siiani ole-me olnud teineteisele justkui võõrad. Ühised koostööprojek-tid aitavad super hästi kaasa edaspidi asjade elluviimisele, sest kõigil on midagi, mida teistel ei ole ja seda jagades rikas-tame üksteist ja oleme jälle palju paremad.“

Geopargi esimene ühisalgatus rally estonia raames

palju põnevat lastevanematele, Ülenur-me ja Nõo koolidesse on saabumas põ-nev tantsutuur ning silmad tuleb Tar-tumaal pidevalt lahti hoida. “Sel aastal soovime palju toetada Ülenurmes valla huvitegevust ja teisi põnevaid projek-te, lüüa rohkem kaasa kohalikes sünd-mustes,” rääkis Annely Kõrvel. Lenel Karu sõnul on see aasta kindlasti õpi-lastele sündmusterohke, sest rohkem plaanitakse minna võistlema terve gru-piga, lisaks on varuks erinevate kava-dega esinemised ning noortel on kõik uksed avatud, et saavutada sel aastal väga häid tulemusi. “Kui juba esimesel aastal tegid noored valmis oma kava ja läksid sellega Tartusse võistlema, oli tagasiside väga positiivne ja energia jäi rahvale meelde. Nüüd on varuks uus aasta, et kõike veel paremini teha.”Nõo filiaalis juhib Älis Lõhmus tähele-panu armsatele grupisündmustele kui

ka põnevatele ekskursioonidele: koos minnakse erinevatele rahvusvahelis-tele tantsuüritustele, mis laiendavad tansijate silmaringi ja arendavad nen-de oskusi.

Treenerid on elevil ning Puhja noorte-ga soovitakse sel aastal tõepoolest roh-kem kohtuda. Igatahes on kindel see, et aktiivsust jätkub Tartumaal uueks õppeaastaks kõvasti!

Annely Kõrvel JJ-Street Ülenurme treener

Älis Lõhmus JJ-Street Nõo treener

10 PUHJAVALLALEHT

meenutame tänutundes – ernst JõesaarLiisa Peiker, Viktor Jõesaare tütar

Ernst Jõesaar sündis 18.juulil 1905 peentisler-puunikerdaja perekon-nas Tartumaal Suure-Konguta vallas ning suri 10. novembril 1985 Stock-holmis.

Puhja vallaga seob Ernst Jõesaart tema isa Peeter Jõesaare ostetud Kai-mi külas asuv Tinni talu. Talu osteti esimese Eesti Vabariigi ajal ja selle hilisem omanik oli kunstniku vend Viktor Jõesaar, kes küüditati 1944. aasta novembris Siberisse, kus ta hukkus 1946. a mais. Kunstnik kas-vas paljulapselises peres. Tal oli neli õde ja kolm venda.

Ernst ilmutas kunsti vastu huvi juba varakult. Tema esimesteks töödeks olid lumest „raiutud“ skulptuu-rid. 1933. aastal lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas kujurina Anton Starkopfi õpilasena. Aastatel 1934–1936 töötas Ernst Jõesaar Tartus joo-nistusõpetaja, seejärel vabakunstni-kuna ja asus 1940. aastal toonasesse Konrad Mäe nim Riigi Kõrgemasse Kunstikooli skulptuuriõppejõuks.

Ernst Jõesaare portreed, figuurid ja monumendid olid 1930ndate Ees-tis väga populaarsed ja 1936. aastal tunnustati Ernst Jõesaare loomingut Eesti esimese kunstipreemiaga.

Ernst Jõesaar põgenes küüditamise hirmus koos abikaasaga 1944. aastal Rootsi, kuna 1941. aasta juuniküüdi-tamine oli hoiatava ohuna juba ole-mas. Peale venna küüditamist otsiti taga ka teda, aga tema saatusest ei teadnud omaksed siis midagi. See et tal õnnestus põgeneda, selgus alles viiekümnendate aastate keskel. Stock-holmis elades teenis ta elatist nii kivi-raidurina kui restauraatorina. Rootsi põgenenuna osutus Jõesaar üheks vähestest eesti skulptoritest, kes suu-tis end professionaalselt taas üles ehitada. Nagu paguluses enamasti, ei saa siingi rääkida puhtast kunstniku-karjäärist. Ta võttis osa kõigist suure-matest eesti ja Balti kunsti näitustest, esinedes nii Liljevalchsi Kunstihoo-nes (1946), Uppsalas (1954), Stock-holmi Eesti Majas (1958) kui ka Svea galeriis (1963). Tema isikunäitused aastatel 1973, 1975 ja 1978 olid välja

pandud Stockholmi Eesti Majas.

Ta on loonud väljendusjõulise vor-mikäsitlusega portreid (O. Kangilaski 1939, K. Ristikivi 1952, K. Luts 1955), figuurkompositsioone („Põllumajan-dus“ 1937, „Mees ja hobune“ 1939, „Meeleheide“ 1958, „Protest“ 1961) ja reljeefe („Mälestuskilde“ 1968). Kavandanud figuur või reljeefiga hauasambaid (H. Mugasto 1938 Tar-tu Ülikooli kalmistu, G. Suits 1957, A. Lüüs 1967 Stockholmi metsakal-mistu, Adamson Eric 1969 Tallinna metsakalmistu). Viljelenud ka maali ja graafikat.

Enamiku oma skulptuuridest ja maa-lidest kinkis kunstnik 1980. aastal Eesti NSV Riiklikule Kunstimuu-seumile. Muuseumisse jõudsid 108 skulptuuri, kümneid temperamaale, joonistusi ja visandeid ning peale kunstniku surma 1985. aastal lisan-dus veel isikuloolisi materjale.

Kunstniku abikaasa Renate Jõesaar (1907–1976) oli kunstnik Adamson-Ericu noorem õde. Ta õppis Pallase kunstikoolis maalikunsti, aga ei teos-tanud end kunstnikuna.

Vastavalt kunstniku soovile on tema ja ta abikaasa Renate urnid maetud Ernsti kavandi järgi kujundatud pe-rekonna matuseplatsile Puhja kal-mistul.

September�015 11

Puhja Seltsimajasneljapäeval, 24. septembril kell 17.00

ÜLeVaLLaLine PensionÄride PidU

KülalisteksBoris Lehtlaan ja Aare Jaama

Valla buss toob peole:Mõisanurmest 16.00, Ulilast 16.15,

Uulast 16.20, Järvakülast 16.30Tasuta

Priit Pokk

Uus korvpallihooaeg on peagi algamas ning viimane aeg on teha tagasivaade Puhja Strohhi korvpallimeeskonna mullusele hooajale. Eelmisel hooajal osalesime teist aas-tat Tartumaa I liigas, kus meie teekond lõppes seekord playoffi esimeses ringis. Põhihooajal tulime 12 mees-konna konkurentsis 7. kohale, lõppsaldoks jäi 5 võitu ja 6 kaotust. Tabelis tuli seega võrreldes eelneva hooajaga langeda kolm kohta.

Hooaja esimesed mängud toimusid Ülenurmes kahe Sal-va/Rock võistkonna vastu. Kui esimene mäng kujunes tasavägiseks, mille suutsime noorte, peamiselt 15-17 aastaste poiste vastu enda kasuks kallutada (74:66), siis teises mängus tuli paar aastat vanemate mängijate vastu võtta valus 90:47 kaotus. Sama rütm, võit ja kaotus va-heldumisi, jätkus hooaja lõpuni.

Hooaja üheks põnevaimaks kohtumiseks kujunes veebruari keskpaigus Puhjas aset leidnud mäng vana ri-vaali Glassdrive’i meeskonna vastu. Tagasihoidliku skoo-riga mäng elavnes viimasel veerandajal, kui üritasime tasa teha 12 punktilist vahet. Mängupilt paranes, pall hakkas lõpuks korvirõngast leidma, kuid lõpuspurt jäi liiga hilja peale ning lõpptulemuseks 39:33 kaotus.

Vahetult peale vabariigi aastapäeva ootas ees järgnev põ-nev mäng, kui võõrustasime Amserv Auto nimelist võist-konda. Kodune saal aitas tuua napi, kuid lõpptabelis

olulise 48:46 võidu. Sealjuures alustasime jällegi viimast veerandaega tagaajaja rollist, kuid 17:9 lõpp tagas võidu. Tänu sellele võidule jäime lõpuks ka nendest ettepoole, vastasel juhul oleks me nendega turniiritabelis kohad va-hetanud ning saanud 9. koha.

Hooaeg lõppes pigem negatiivses valguses. Pärast Eesti Maaülikooli teise võistkonna üle saadud võitu (64:50) tuli järjest kolm mängu vastastele alla vanduda. Viimane neist juba playoffis Võnnu vastu (58:41). Esimese mängu järgne seis oli tuttav juba eelmisest aastast, kui siis samuti kaotasime playoffis esimese mängu Võnnu vastu. Toona suutsime kodus kaotusseisust kindlalt välja tulla ning sammuda poolfinaali. Tänavu nii hästi ei läinud, tuli küll võit kodusaalis (45:44), kuid kahe mängu kokkuvõttes oli siiski Võnnu parem meeskond ning sellega sai ka meie hooaeg läbi.

Meeskonna parimad punktitoojad olid Simmo Parts (kesk-miselt 9,6 punkti mängus), Timo Järvekülg (7,85), Krist-jan Konsap (7,83) ning Kaido Salomon (7,5).

Samal ajal kui Eesti korvpallikoondis valmistus EM fi-naalturniiriks, ei puhanud jalga ka meie võistkond. Au-gusti lõpul toimus juba traditsiooniks saanud hooajaeel-ne treeninglaager, kus osales ka järelkasv. Korvpallihooaja esimesed mängud ootavad ees septembri lõpul Ülenurme turniiril. Tartumaa I liiga peaks algama oktoobri alguses ning siis on loodetavasti oodata ka juba esimesi kodu-mänge.

Puhja strohhi tegemised

Valli Seppa luulekogu Laanelill saab osta Puhja seltsimaja kantseleis tööpäevadel kella 10-st 13-ni.

1� PUHJAVALLALEHT

PUHJA VALLA LEHTVäljaandja: Puhja VallaVolikogu ja VallaValitsus Vald@Puhja.ee, tel 730 0641toimetaja: heiki Rokka, toimetaja@Puhja.ee

tel 514 8080tRükk ja küljendus: oü taRmest

tRükiaRV: 1050lehe kaastööde esitamise tähtaeg on kuu Viimane tööPäeV.leht aValdatakse ka Valla kodulehel www.Puhja.ee

SEPTEMBRIKUU õnnESoovId

95 VILMATALMEISTER 14.09 TÄNNASSILMA92 LEIDALÄÄNE 25.09 VÕLLINGE88 MARIARETŠENSKAJA 12.09 RÄMSI87 MEINHARDPAUMETS 22.09 MÄESELJA86 MARTASAALITS 13.09 PORIKÜLA84 ILME-MARIAMADISSON 07.09 PUHJA84 OSKARVANJA 26.09 PUHJA82 MAIMURÄMSON 02.09 PUHJA82 OLGAKÕRGEPERV 20.09 KAIMI81 ROSALIELEIMAN 08.09 JÄRVAKÜLA81 ELLILEHTMÄE 20.09 RIDAKÜLA81 SILVIRILLO 27.09 PUHJA80 LEIDAMAASING 07.09 RÄMSI80 ZINAIDASIRENEVA 08.09 PORIKÜLA80 ENDELKOPPEL 28.09 TÄNNASSILMA75 VIIVEPALTSERI 07.09 PUHJA75 OLGAOPIKOVA 30.09 PUHJA75 REINKIVASTE 26.09 PUHJA75 AARE-JAAKJÄNES 29.09 PUHJA70 ANNERAUDSEPP 16.09 PUHJA70 VILJATOOM 24.09 MÕISANURME70 HEINARDPIHLAP 07.09 PUHJA

MÄLESTAME

Liudmila Dementieva 17.03.1926 – 09.07.2015Vello Tomingas 15.03.1952 – 05.08.2015Eha Ribelus 22.04.1924 – 06.08.2015Mavra Viholainen 10.12.1940 – 20.08.2015

Valla uued kodanikudAnette

sündis 27. juuli 2015Lapse vanemad Ave ja Marek Külter

Lisandrasündis 13. august 2015

Lapse vanemad Karin Mikotalo ja Jüri RadtšenkoGeorg Mairon

sündis 21. august 2015Lapse vanemad Margit Leinus ja Toomas Teern

Puhja postkontor on suletud ajavahemikus 14.09 - 28.09.

Lähim postkontor, kust Puhja valla inimesed saavad sel perioodil kätte oma saadetised ja

sooritada vajalikke postiteenuseid, asub Elvas, Puiestee 1.

sotsiaalkindlustusameti teave peretoe-tuste maksmise kohtaSeoses kooliaasta algusega võib lükkuda vanemate kui 16-aastastaste õppurite peretoetuste maksmine oktoobrikuus-se.

Vanemate kui 16-aastaste laste õigus peretoetusele on seo-tud õppimisega. Peretoetust (lapsetoetust) makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni sõltumata tema koolikohustu-se täitmisest. Peretoetus makstakse õppeaasta järgi ja õppe-aasta lõpp üleminekuklassides on 31. augustil.

Uuel õppeaastal maksmise aluseks olevad õppimist tõenda-vad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile Eesti Ha-riduse Infosüsteemist (EHIS) septembrikuu jooksul. EHISe andmed on aluseks kõikidele vanematele kui 16-aastastele lastele peretoetuste maksmisel. Ka üleminekuklasside (11. ja 12. klassi) õppuritele jätkatakse peretoetuste maksmist pärast andmete laekumist Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õp-pival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Kuna peretoetuste maksmine panka toimub 8. kuupäeval, siis septembrikuus kõikide õpinguid jätkavate laste kohta infot selleks kuupäevaks Sotsiaalkindlustusametile laeku-nud ei ole. Seetõttu on septembrikuu peretoetused võimalik välja maksta oktoobrikuus koos oktoobrikuu toetusega, tä-hendab lastetoetust saab kahe kuu eest korraga.

Kui laps katkestab õpingud ja lahkub koolist, siis sellest tu-leb kindlasti teavitada Sotsiaalkindlustusametit, et vältida enammakseid, sest enamsaadud peretoetus tuleb riigile ta-gastada igal juhul.

Raha tagasiküsimisel lähtume alati EHIS-es olevast õpingute lõpetamise kuupäevast, mitte sellest kuupäevast, millal õpi-lane koolist dokumendid välja võtab. Sama kehtib ka juhul, kui 16-a või vanem laps plaanib õpingute jätkamist alates 1. septembrist ja ta on kantud ka kooli õpilaste nimekirja, aga reaalselt õppima ei asu. Kui Sotsiaalkindlustusametit sellest ei teavitata, siis võivad samuti tekkida enammaksed, mida hakatakse lapsevanemalt tagasi nõudma.

Toetuste suurust saab vaadata Sotsiaalkindlustusameti ko-dulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-pe-redele/.

Head kooliaasta algust!

AS Sangar, asukohaga Tartu Sõpruse pst 2 võtab tööle kutsega õmblejaid

(päevasärkide õmblemine). CV saata e-posti teel sangar@sangar.ee. Lisainfo telefonil

7 307 300.