Kogumiku esitlus Statistikaametis 29.11.2013

Maakondade majanduslik jätkusuutlikkus

Siim Krusell,

Statistikaameti peaanalüütik

Peamised teemad Maakonnad läbi ettevõtluse prisma Palgatase maakondades Kõrgharidusega (tippspetsialistid) maakondades

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Majanduslikult aktiivsete inimeste arv maakonnas

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

HiiuPõlvaLääneValga

JõgevaJärvaVõru

SaareRapla

ViljandiLääne-Viru

PärnuIda-Viru

TartuHarju

0 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000 300 000

2000

2011

Piirkondlik sisemajanduse koguprodukt, 2010

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Maakond SKP elaniku kohta, eurot Kasv võrreldes 2005. aastaga, %Harju 15 487 24Hiiu 6 584 21Ida-Viru 7 473 44Jõgeva 5 171 36Järva 7 018 43Lääne 7 106 34Lääne-Viru 7 819 33Põlva 5 111 31Pärnu 7 319 14Rapla 5 642 27Saare 8 342 44Tartu 9 977 32Valga 5 504 25Viljandi 6 789 38Võru 6 060 39

Ettevõtete arv maakonnas, 2012

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

HiiuValgaLäänePõlvaJärva

JõgevaVõru

RaplaSaare

ViljandiLääne-Viru

Ida-ViruPärnuTartuHarju

0 2 4 6 8 10 12 50 55 60

Tuhat

Ettevõtete TOP 3

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Esimene Teine KolmasHarju G/6213 M/4478 F/3318Hiiu G/54 F/52 A/47Ida-Viru G/724 F/380 C/349Jõgeva A/184 G/138 F/119Järva G/152 A/128 F/120Lääne G/116 F/104 C/100Lääne-Viru G/305 A/291 F/285Põlva A/127 G/104 C/93Pärnu G/555 F/523 C/328Rapla F/185 G/183 C/148Saare F/187 G/183 C/137Tartu G/1094 F/799 M/686Valga G/139 A/115 F/89Viljandi G/272 A/224 F/223Võru C/157 G/153 F/153

A-Põllumajandus, metsandus ja kalapüük, C- Töötlev tööstus, F-ehitus, G-Hulgi ja jaekaubandus, sõidukite ja mootorrataste remont, M- Kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus.

Ettevõtjad maakonnas

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

HiiuValgaPõlva

LääneJärva

JõgevaVõru

SaareRapla

ViljandiLääne-Viru

Ida-ViruPärnuTartuHarju

0 1 2 3 4 5 14 18 22

Tuhat

2000

2011

Üksikettevõtjate osatähtsus ettevõtjate seas maakonna järgi, 2011

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

HarjuIda-Viru

TartuPärnu

Lääne-ViruJärvaRaplaSaareValgaLääne

ViljandiVõru

JõgevaPõlva

Hiiu

0 10 20 30 40 50 60 70

%

Demograafiline tööturusurveindeks, 01.01.2013

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

HiiuIda-Viru

LäänePõlva

ViljandiJõgeva

JärvaSaareVõru

ValgaLääne-Viru

RaplaPärnuHarjuTartu

0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0

Demograafiline tööturusurveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

Keskmine netopalk maakonnas

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

VõruViljandiJõgeva

RaplaValgaJärvaSaarePõlva

Ida-ViruLääne-Viru

LääneHiiu

PärnuTartuHarju

0 100 200 300 400 500 600 700 800

2005

Eurot

2012

Töine brutotulu, 2011 (eurot)Töökoht elukohaga samas maakonnas

Töökoht erinevas maakonnas

Töökoht Harju maakonnas

Harju 1 010 1 162 1 010Hiiu 702 1 006 1 065Ida-Viru 728 770 775Jõgeva 658 866 925Järva 723 949 1 013Lääne 686 974 1 017Lääne-Viru 723 1 023 1 013Põlva 655 858 985Pärnu 716 992 1 030Rapla 699 1 038 1 054Saare 694 1 039 1 080Tartu 849 1 112 1 224Valga 649 864 973Viljandi 690 964 1 005Võru 668 904 1 003

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus maakonnas, 2011

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

JärvaLääne-Viru

JõgevaValga

ViljandiPõlvaRaplaVõru

SaareLääne

HiiuPärnu

Ida-ViruTartuHarju

%

0 5 10 15 20 25 30

Gümnaasiumiõpilaste osatähtsus 18-aastaste seas ja kõrghariduse omandanute osatähtsus 25–29-aastaste seas maakonna järgi, 2011

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

PärnuLääneSaareVõru

Ida-ViruViljandi

JärvaPõlva

JõgevaTartuRaplaHarju

Lääne-ViruValga

Hiiu

0 10 20 30 40 50 60 70

%

Kõrgharidusegainimesi25–29-aastasteseas

Gümnaasiumi-õpilasi18-aastasteseas

Tippspetsialistide osatähtsus hõivatute ja töötute seas maakonna järgi, 2011

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Lääne-ViruValgaJärvaPärnuSaareVõru

LääneIda-ViruViljandi

RaplaHiiu

JõgevaPõlvaHarjuTartu

0 5 10 15 20 25

%

Osatähtsustöötute seas

Osatähtsushõivatute seas

Peamised sõnumid Harju ja Tartu maakond püsivad Eesti veduritena nii ettevõtluse kui ka inimressursi

poolest. Harju maakonnas on oluliselt kõrgem palgatase, mis põhjustab ulatuslikku

pendelrännet muudest maakondadest. Ligi kümnendik majanduslikult aktiivsetest inimestest on oma ettevõtlikkuse

realiseerinud ettevõtlusega tegelemise kaudu ning selliste inimeste osatähtsus maakonniti ei erine.

Proovides hinnata näiteks 10–15 aasta pärast saabuvat olukorda, ei pruugi Harju ja Tartu maakonna eelised tingimata püsida. Üsna suurt rolli mängib tehnoloogia areng ja see, missuguse iseloomuga töökohti tekib majanduses. Teisisõnu, mida väiksemaks jääb töökoha asukoha roll töötegemise seisukohast, seda suuremad on võimalused, et pärast ülikooli lõpetamist on inimest rahuldava sissetulekuga erialast tööd võimalik teha ka kodumaakonnas.

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013

Eesti piirkondlik areng 201329.11.2013