Tartu Ülikool

Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Haridusteaduste instituut

Eripedagoogika osakond

Kristi Simso

PUUETEGA LASTE VÄÄRKOHTLEMIST MÕJUTAVAD FAKTORID JA

SELLE MÄRKAMINEReferaat

Juhendaja Reeli Sirotkina

Tartu 2011

SISUKORD

Sissejuhatus................................................................................................................................3

1. Puuetega lastele suunatud vägivald.....................................................................................4

2. Lapse väärkohtlemine...........................................................................................................4

2.1. Liigid..............................................................................................................................4

2.2. Väärkohtlemise liigid, mis on otseselt seotud puudega.................................................5

3. Väärkohtlemise riskifaktorid...............................................................................................5

3.1. Vanema või hooldajaga seotud riskifaktorid.................................................................6

3.2. Perekonnaga seotud riskifaktorid..................................................................................6

3.3. Lapsega seotud riskifaktorid.........................................................................................6

3.3.1. Puue kui väärkohtlemise riskifaktor.....................................................................6

3.4. Keskkonnaga seotud faktorid.......................................................................................7

3.5. Muud faktorid...............................................................................................................7

4. Kaitsvad faktorid.................................................................................................................8

4.1. Vanema või hooldajag seotud kaitsefaktoris................................................................8

4.2. Perekonnaga seotud kaitsefaktorid...............................................................................8

4.3. Lapsega seotud kaitsefaktorid......................................................................................8

4.4. Keskkonnaga seotud kaitsefaktorid..............................................................................8

5. Väärkohtlemise märkamine................................................................................................9

5.1. Lapse väärkohtlemise tunnused....................................................................................9

Kokkuvõte................................................................................................................................10

Kirjandus.................................................................................................................................11

2

SISSEJUHATUS

Töö eesmärk on tutvuda puuetega laste väärkohtlemist mõjutavate faktoritega, nii riski- kui ka

kaitsvate faktoritega. Lisaks tutvuda väärkohtlemise tunnustega, et osata märgata puuetega

laste väärkohtlemist.

Töö jaguneb viieks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse uuringute tulemusi, mis

kajastavad puuetega lastele suunatud vägivalda. Teine peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks.

Esimeses alapeatükis käsitletakse erinevaid väärkohtlemise liike ning teises alapeatükis

otseselt puudega seotud väärkohtlemise liike. Kolmandas peatükis käsitletakse väärkohtlemise

riskifaktoreid. See jaguneb omakorda alapeatükkideks, milles käsitletakse vanema või

hooldajaga, perekonnaga, lapsega, keskkonnaga seotud ja muid riskifaktoreid. Lapsega seotud

riskifaktorid jaguneb veel omakorda alapeatükiks, kus lähemalt vaadeldakse puuet kui

väärkohtlemise riskifaktorit. Neljandas peatükis käsitletakse kaitsvaid faktoreid. Neljanda

peatüki alapeatükkides käsitletakse vanema või hooldajaga, perekonnaga, lapsega ja

keskkonnaga seotud kaitsefaktoreid. Viies peatükk käsitleb väärkohtlemise märkamist ning

selle alapeatükis tuuakse välja lapse väärkohtlemise tunnused.

Referaadi koostamisel on kasutatud põhiliselt Euroopa Komisjoni poolt rahastatud Daphne

programmi buklette: Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004 ning Puue ja vägivald 2008.

Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni määratluses: „Puue on koondmõiste, mis hõlmab

tervisekahjustusi, tegevuspiiranguid ja osaluspiiranguid. Tervisekahjustus on keha talitluse

või ehitusega seotud probleem; tegevuspiirang tähendab seda, et inimesel on raske mõnda

tegevust või ülesannet sooritada; osaluspiirangu all mõeldakse aga probleeme igapäevaelu

situatsioonidega toimetulekul. Puue on seega keeruline nähtus, mis peegeldab inimese

kehaliste tunnuste ja tema elupaigaks oleva ühiskonna tunnuste vastastikust mõju.” (Puue ja

vägivald 2008: 5)

3

1. PUUETEGA LASTELE SUUNATUD VÄGIVALD

Puue ja vägivald: kaks lihtsat nimisõna, mis tegelikkuses tähistavad väga keerulisi mõisteid.

Kõrvuti peegeldavad nad pahaendelist, kuid paraku väga reaalset probleemi, mida esineb

kõigis maailma piirkondades, sealhulgas Euroopas. (Puue ja vägivald 2008: 5)

Paljude muutujate (uuritud rahvastik, puuete klassifikatsioon, kultuuriline taust jne) tõttu on

raske leida usaldusväärseid uuringute tulemusi puuetega laste vastu suunatud vägivalla kohta.

Siiski on piisavalt andmeid selle kohta, et puuetega lastel on suurem risk sattuda

koduvägivalla ohvriks kui puueteta lastel. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 9)

Sullivani ja Knutsoni uuringu järgi võib öelda, et võrreldes puueteta lastega on puuetega lastel

3,76 korda suurem tõenäosus kogeda hooletusse jätmist, 3,79 korda suurem tõenäosus kogeda

füüsilist väärkohtlemist, 3,88 korda suurem tõenäosus kogeda emotsionaalset väärkohtlemist

ja 3,14 korda suurem tõenäosus kannatada seksuaalse ärakasutamise tõttu (Sullivan ja

Knutson 2000: 1265-1266).

Sullivani ja Knutsoni uuringust tuleb välja ka see, et kõige tõenäolisemalt satuvad

väärkohtlemise ohvriks käitumishäiretega lapsed, seejärel vaimse puudega, suhtlemishäiretega

ja alles viimasena füüsilise puudega lapsed. Seega on vaimupuudega lastel suurem tõenäosus

langeda väärkohtlemise ohvriks kui füüsilise puudega lastel. (Sullivan ja Knutson 2000: 1262)

2. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE

2.1. Liigid

Maailma terviseorganisatsioon WHO eristab viite lapse väärkohtlemise liiki:

1. füüsiline väärkohtlemine;

2. emotsionaalne väärkohtlemine;

3. lapse seksuaalne ärakasutamine;

4. lapse hooletusse jätmine ja hooletu kohtlemine;

5. lapse majanduslik ärakasutamine, mis mõjub halvasti tema tervisele, arengule ja

väärikusele (nt lapstööjõu kasutamine). (WHO)

4

2.2. Väärkohtlemise liigid, mis on otseselt seotud puudega

Need on spetsiifilised vormid, mille all kannatavad ainult puuetega lapsed, aga neid on raske

märgata ning sellistena ära tunda. Need on põhjustatud keerukate individuaalsete ning

kultuuriliste veendumuste poolt ja väljendavad suhtumist ning hoiakuid, mida on raske

kindlaks teha ning muuta, kuna need on kultuuriliselt määratletud ning laialdaselt

aktsepteeritud. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 10)

Kui perekond ei ole puudega leppinud või on rehabilitatsioonile seadnud ebarealistlikud

ootused, siis võivad need takistada teraapiat. Näiteks vanem lohistab last madratsil selleks, et

stiumuleerida teda roomama, tekitades sellega lapsele füüsilisi vigastusi. (Lapsepõlv, puue ja

vägivald 2004: 10)

Vägivallavormideks võivad olla ka ravimite ebasobiv kasutus või vajaliku arstiabita jätmine,

näiteks hambaravi. Sünnieelseks vägivallaks loetakse ema riskikäitumist raseduse ajal.

Puuetega lapsed näevad sageli alandust, hirmu füüsilise kontakti ees ja põlgust, lisaks võib

neil olla ka vähene enesemääramise võimalus, seksuaalse identiteedi määramise puudulikkus,

puudused otsustusvõimes, vähesed suhtlemisvõimalused ning vähene privaatsus. (Lapsepõlv,

puue ja vägivald 2004: 10)

Ka diskrimineerimine on väärkohtlemine. Puudega inimesed tunnetavad võrdste võimaluste

puudumist ja selle negatiivset mõju elule. Erinevatele võimalustele ligipääsu takistavad

barjäärid võivad olla nii füüsilised kui ka vaimsed. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 10)

3. VÄÄRKOHTLEMISE RISKIFAKTORID

Riskifaktorid ennustavad väärkohtlemise tõenäosust ning võivad esineda mitmel eri tasemel

bioloogilistest ning individuaalsetest sotsiaalseteni (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 12).

Lapse väärkohtlemisega seotud riskifaktorid (kaitsefaktoritel on samasugune liigitus):

1. vanema või hooldajaga seotud faktorid,

2. perekonna faktorid,

3. lapse faktorid,

4. keskkonna faktorid (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 12).

5

3.1. Vanema või hooldajaga seotud riskifaktorid

Vanema ja hooldajaga seotud riskifaktorid on näiteks vaimuhaigus, enesetapukatsed,

vanemaoskuste puudumine, vähene stressitaluvus, sõltuvusttekitavate ainete kasutus,

ebarealistlikud ning saavutamata ootused, üksikvanemlus, pere halb kohanemine puudega

ning keeldumine pakutavast abist. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23)

Puudega lapsed on erivajadusega lapsed. Nende vanematel peab olema tohutu

kohanemisvõime ning oskus adapteeruda arvukate uute ning ebasoodsate olukordadega.

Puudega lapse sünd tingib põhjalikke ümberkorraldusi nii ootustes kui ka tulevikulootustes.

Vanemad tunnevad vastutust nende igapäevaste vajaduste rahuldamisel, kuid liiga suur

koormus võib viia stressini ja see omakorda vägivallani. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004:

14)

Sageli ei ole lapse ja ülejäänud pere eest hoolitsemine ning vajadus käia palgatööl

ühildatavad. Seetõttu lahkutakse töölt, mis viib pere vaesumiseni ning jagab rollid täpselt ära.

Üks keskendub kodule ning pakub hoolitsust ning teine on sageli kodunt eemal, et teenida

tulu. Mõlemad rollid tekitavad erinevat sorti stressi, millega pole kerge toime tulla.

(Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 14)

3.2. Perkonnaga seotud riskifaktorid

Perekonna faktorid on näiteks ebaturvaline majapidamine, perekonfliktid ning koduvägivald,

finantsraskused, madal kultuuritase, sotsiaalne isolatsioon, kalduvus sõnalisele agressioonile.

(Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23).

3.3. Lapsega seotud faktorid

Lapse faktorite all mõeldakse seda, et kindlad faktorid võivad teha osad lapsed

väärkohtlemisele haavatavamaks. See kindlasti ei tähenda seda, et laps oleks vastutav

väärkohtlemise eest. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 12) Lapse faktorid on näiteks

enneaegne sünd, erinevad puuded, võimetus väärkohtlemisest aru saada, sellest teatada või

selle eest põgeneda (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23).

3.3.1. Puue kui väärkohtlemise riskifaktor

Side vägivalla ja puude vahel on kahepoolne. Puudega lapsed pole teistega võrreldes mitte

ainult rohkem vägivalla sihtmärgiks, vaid vägivald võib olla ka puuete põhjuseks (Lapsepõlv,

6

puue ja vägivald 2004: 9). Näiteks raputatud lapse sündroomist tulenevad neuroloogilised

puuded, mis võivad ilmsiks tulla isegi aastate pärast (Sobsey 2002: 32).

Sageli ei nähta puuetega inimestes isikuid, isiksusi. See võimaldab pahategijal üle saada oma

südametunnistuse piinadest ja sisemistest tõrgestest. (Sobsey 1997; viidatud Lapsepõlv, puue

ja vägivald 2004: 12 järgi)

Pereliikme puue on riskifaktor, mis on suhtes teiste pereliikmetega. Riskifaktorit

tasakaalustavad kaitsvad faktorid. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 14) Faktorite

kaardistamine võib olla abiks kõrge riskiga olukordade tuvastamisel, kuid ei tohiks kunagi

viia lihtsate ning sirgjooneliste järeldusteni (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 15).

Ökoloogiline mudel tunnistab, et mõned lapse iseloomujooned võivad mängida rolli

väärkohtlemises, eriti peredes, mis on niigi riskile avatumad (Lapsepõlv, puue ja vägivald

2004: 12). Vastavalt ökoloogilisele mudelile võib öelda, et riski- ja kaitsefaktorid pole

staatilised, vaid ajas muutuvad ning käivitavate tegurite (äkiline elumuutus) korral võivad

need käivitada lapse väärkohtlemise. Seega puue kui selline ei põhjusta vägivalda, kuid

suurendab riski saada vägivalla ohvriks. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 14)

3.4. Keskonnaga seotud faktorid

Keskkonna faktorid on näiteks olematud või puudulikud lastekaitseseadused, vaesus ja töötus,

ohtlik naabrus, ühiskonna vägivallataluvus, vägivald meedias. (Lapsepõlv, puue ja vägivald

2004: 23)

3.5. Muud faktorid

Sullivan ja Knutson leidsid otsese seose pahategija positsiooni (perekonnas) ja

väärkohtlemine vahel. Lähedased pereliikmed võivad olla füüsilise- (82,2%) ja emotsionaalse

(89,5%) väärkohtlemise ning hooletusse jätmise põhjustajad (92,4%), samas kui seksuaalse

väärkohtlemise korral on suurema tõenäosusega (59,3%) kurjategija enamasti inimene väljas

poolt perekonda. (Sullivan ja Knutson 2000: 1265)

Kui vastsündinu ja vanemad peale sünnitust liiga kiiresti ja liiga kauaks eraldada, siis

halvendab see kontakti ja sidemete tekkimise võimalust vanemate ja nende puudega lapse

vahel. See suurendab hilisemat lapse väärkohtlemise riski. (Sobsey 1994; viidatud Lapsepõlv,

puue ja vägivald 2004: 12 järgi)

7

4. KAITSVAD FAKTORID

Kaitsvad faktorid on tugevused, mis käituvad puhvrina riskifaktorite vastu ning kaitsevad last

väärkohtlemise kogemuse negatiivsete tagajärgede eest. On leitud, et toetav, emotsionaalselt

rahuldav suhe sugulaste või sõpradega võib aidata vähendada vanematepoolse väärkohtlemise

riski, seda eriti stressirohkete sündmuste ajal. Teiselt poolt on leitud, et ilmselt vähendavad

harmoonilised peresuhted ning sotsiaalsed olud väliste osapoolte (sugulaste, sõbrade)

tähelepanu. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 13)

4.1. Vanema või hooldajaga seotud kaitsefaktorid

Vanema või hooldaja faktorid on näiteks psühholoogiline heaolu, kõrge stressitaluvus, piisav

tervisehoid vanematel, puude aktsepteerimine, sobivad teadmised lapse arengust ning

protsessidest, sotsiaalne ning perekondlik tugi, positiivne suhe vähemalt ühe täiskasvanuga

lapsepõlves. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23)

Mida tugevam on puudega lapse perekonda ümbritsev võrgustik, seda kaitstum on laps.

Tugevad võrgustikud garanteerivad lapsele nii materiaalsed kui ka psühholoogilised ressursid

ning seeläbi on võimalus saavutada ning säilitada hea hooldus- ning elukvaliteet. Piisava toe

olemasolul on vanemate kohanemisvõime ning positiivsed ootused suuremad. (Lapsepõlv,

puue ja vägivald 2004: 14)

4.2. Perekonnaga seotud kaitsefaktorid

Perekonna faktorid on näiteks turvaline majapidamine, sobiv päevahoid, võime taluda

muutusi, töö ning majanduslik heaolu, stabiilne ning toetav suhe partneriga, sotsiaalne tugi,

positiivsed haridustavad (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23).

4.3. Lapsega seotud kaitsefaktorid

Lapse faktorid on näiteks võime suhelda teistega, seksuaalharidus teismeeas, integratsioon

sotsiaalsetesse keskkondadesse, käitumise ja tähelepanu stabiilsus (Lapsepõlv, puue ja

vägivald 2004: 23).

4.4. Keskkonnaga seotud kaitsefaktorid

Keskkonna tegurid on näiteks lapse õiguste arvestamine, rakendatud lastekaitseseadused,

heaolu ja hõivatus tööga, ohutud naabruskonnad, sotsiaalse vägivalla mittesallimine,

8

kultuurilised normid, meedia selgitustöö vägivalla vastu (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004:

23).

Keskkonnaga seotud kaitsefaktori näitena võib tuua ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis

jõustus 1990. aastal ning mis ütleb oma 19. artiklis, et osalisriigid rakendavad kõiki

seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last

igasuguse väärkohtlemise eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike

hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. (ÜRO lapse õiguste

konventsioon)

5. VÄÄRKOHTLEMISE MÄRKAMINE

Väärkohtlemise märkamine on protsess, mis nõuab aega (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004:

15). Lapse väärkohtlemise märke ja sümptomeid on raske kindlaks teha ning sümptomeid

võidakse tihti valesti tõlgendada või ignoreerida, eriti puuetega laste puhul. Näiteks lapse

väärkohtlemisest tulenevat introvertsust ja kurbust põhjendatakse lapse puudega. (Lapsepõlv,

puue ja vägivald 2004: 13).

Puudega lapsed ei oska tihti väljendada, et neid on ahistatud ning nad ei pruugi arugi saada, et

neid väärkoheldakse (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 13).

Puudega lapse jälgimine peab olema pikendatud ning seda tuleb teha nii peres kui ka

perevälises keskkonnas. Analüüsides erinevates olukordades ja kontekstides kogutud

andmeid, saab järeldada, kas väärkohtlemine on toimunud või toimumas. (Lapsepõlv, puue ja

vägivald 2004: 15)

5.1. Lapse väärkohtlemise tunnused:

1. Lapse füüsilised tunnused , mis viitavad füüsilistele haigustele, tervisele, toitumusele,

välimusele. Näiteks traumade märgid, madal kaal, räpasus, elujõulisuse puudumine.

2. Lapse käitumuslikud tunnused , mis viitavad lapse käitumisele, isiksuse omadustele.

Näiteks kardab laps täiskasvanuid, ka oma vanemaid, kaldumine isolatsiooni,

agressiivsus ja antisotsiaalne käitumine, pidev ärevus ja valvelolek, ootamatu

seksuaalne käitumine, ebaedukus koolis, üleloomulik tähelepanuvajadus.

3. Vanema tunnused , mis viitavad käitumisele, keelekasutusele ja hoiakutele. Näiteks

ebaloogilised seletused juhtunule, arstliku ülevaatusega viivitamine, liiga kaitslik

suhtumine, armukadedus, range distsipliini strateegiad, negatiivsed ideed ja

suhtumised lapsesse. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23)

9

KOKKUVÕTE

Sullivani ja Knutsoni uuringu tulemuste järgi võib öelda, et puuetega lastel on suurem

tõenäosus sattuda väärkohtlemise ohvriks kui puueteta lastel (Sullivan ja Knutson 2000: 1265-

1266). Eraldi märkimisväärne on see, et vaimupuudega lastel suurem tõenäosus langeda

väärkohtlemise ohvriks kui füüsilise puudega lastel (Sullivan ja Knutson 2000: 1262).

Maailma teriviseorganistatsiooni eristab viite lapse väärkohtlemise liiki. Esiteks füüsiline

väärkohtlemine, teiseks emotsionaalne väärkohtlemine, kolmandaks lapse seksuaalne

ärakasutamine, neljandaks lapse hooletusse jätmine ja hooletu kohtlemine ning viiendaks

lapse majanduslik ärakasutamine, mis mõjub halvasti tema tervisele, arengule ja väärikusele

(nt lapstööjõu kasutamine). (WHO) Väärkohtlemisel on ka spetsiifilised vormid, mille all

kannatavad ainult puuetega lapsed, aga neid on raske märgata ning sellistena ära tunda, kuna

need on kultuuriliselt määratletud ning laialdaselt aktsepteeritud (Lapsepõlv, puue ja vägivald

2004: 10).

Väärkohtlemise riskifaktorid ennustavad väärkohtlemise tõenäosust ning võivad esineda

mitmel eri tasemel bioloogilistest ning individuaalsetest sotsiaalseteni. Nende liigitus on

järgmine: vanema või hooldajaga seotud faktorid, perekonna faktorid, lapse faktorid ja

keskkonnaga seotud faktorid. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 12)

Kaitsvad faktorid on tugevused, mis käituvad puhvrina riskifaktorite vastu ning kaitsevad last

väärkohtlemise kogemuse negatiivsete tagajärgede eest. Neil on samasugune liigitus nagu

riskifaktoritel. (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 13)

Väärkohtlemise märkamine on protsess, mis nõuab aega (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004:

15). Lapse väärkohtlemise märke ja sümptomeid on raske kindlaks teha ning sümptomeid

võidakse tihti valesti tõlgendada või ignoreerida, eriti puuetega laste puhul (Lapsepõlv, puue

ja vägivald 2004: 13).

Lapse väärkohtlemise tunnused jagunevad kolmeks: lapse füüsilised tunnused, lapse

käitumuslikud tunnused ja vanema tunnused (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 23).

Analüüsides erinevates olukordades ja kontekstides kogutud andmeid, saab järeldada, kas

väärkohtlemine on toimunud või toimumas (Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004: 15).

10

KIRJANDUS

World Health Organization (WHO). Health topics. Child maltreatment.

http://www.who.int/topics/child_abuse/en/ (26.03.2011)

Lapsepõlv, puue ja vägivald 2004. Daphne kogemus 1997-2003. Euroopa Komisjon.

Luxembourg : Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus.

Puue ja vägivald 2008. Daphne bukletid: laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga

seotud teemad ja kogemused. Euroopa Komisjon, Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste

peadirektoraat. Luxembourg : Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus.

Sullivan, Patricia M., Knutson John F. 2000. Maltreatment and disabilities: a population-

based epidemiological study. Child Abuse Neglect, 24. Oct. (10), pp 1257-1273.

ÜRO lapse õiguste konventsioon. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 (05.04.2011)

Sobsey, Dick 2002. Exceptionality, Education, and Maltreatment. Exceptionality Oct (1), pp

29-46.

Sobsey, Dick 1994. Violence and abuse in the lives of people with disabilities: The end of

silent acceptance? Baltimore, MD: Paul H. Brookes Publishing Co.

Sobsey, D., Randall, W., and Parrila, R.K. 1997 Gender differences in abused children with

and without disabilities. Child Abuse Neglect Aug; 21 (8), pp 707-720.

11