26
Sindi Gümnaasium Jüri Nedelin ESMAABI Referaat Juhendaja : Riina Timberg

Sindi gümnaasium näide

Embed Size (px)

DESCRIPTION

k

Citation preview

Page 1: Sindi gümnaasium näide

Sindi Gümnaasium

Jüri Nedelin

ESMAABI

Referaat

Juhendaja : Riina Timberg

Sindi Gümnaasium 2012.03.26

Page 2: Sindi gümnaasium näide

SisukordPõhiprinsiivid..........................................................................................................................................3

ELUSTAMISE ABC....................................................................................................................................4

VEREJOOKSU PEATAMINE......................................................................................................................5

ENNETA SHOKISEISUNDIT.......................................................................................................................6

PEAHAAVAD...........................................................................................................................................7

RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED..........................................................................................................7

AVATUD KÕHUHAAVAD.........................................................................................................................8

LUUMURRUD..........................................................................................................................................9

MÜRKMADUDE HAMMUSTUS...............................................................................................................9

MÜRGISED TAIMED..............................................................................................................................10

KUUMAKAHJUSTUSED..........................................................................................................................11

KÜLMAKAHJUSTUSED...........................................................................................................................12

2

Page 3: Sindi gümnaasium näide

Põhiprinsiivid

1. PÕLETUSED

* II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud

katta steriilse sidemega * kui side puudub - jätta katmata *

keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta

rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega.

2. SILMADE VIGASTUSED

* ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse:

- ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult

kiiresti raviasutusse.

3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE

* kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt *

hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist

4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:

* sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale *

arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3

eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale!

5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK

* alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse

6. TEADVUSETUSSEISUND

* asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs

närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu

hingab - kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga - alusta

kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse.

3

Page 4: Sindi gümnaasium näide

7. LUUMURRUD

* luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära

võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole

hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas

8. NIKASTUS

* aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära

takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult.

ELUSTAMISE ABC* ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta

südame massaaži .

1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3. Aseta

kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava

hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist

Vaata, kuula, tunne!

6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna.

1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul.

7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist

* Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu

küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat

liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa

suuõõnest võõrkeha eemaldada

8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9.

Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku

hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob:

* alusta südamemassaaži , suru rinnaku alumisest nurgast 3-4

cm kõrgemal

Üks abistaja: 15 korda südame massaaži 2 korda hingamist Kui

kaks abistajat: 5 korda südame massaaži 1 kord hingamist.

4

Page 5: Sindi gümnaasium näide

VEREJOOKSU PEATAMINE

1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge

kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud

keskkonnaga.

2. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa

seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud

- ära paljasta haava!

2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad

kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale,

mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise

maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja

tugevalt) 5-10 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et

vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal.

* Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale *

Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Žgutid on ohtlikud! Kasuta

neid üksnes äärmisel vajadusel.

Võta žgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta

köit, nailonsukka ega traati) Paiguta žgutt jäseme vigastamata

osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see

pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu

ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme.

Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see

poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme.

Žguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo

teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et

žgutt kindlalt paigal püsiks.

5

Page 6: Sindi gümnaasium näide

ENNETA SHOKISEISUNDIT.

Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad

vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd.

Šhoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu

on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiiremini lööma, et

pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui

verejooks ei vähene, langeb ka vererõhk, pulss nõrgeneb ja

kannatanu kattub külma higiga.

Suure verekaotuse puhul kompenseerib organism nii, et:

1. verevool naha all väheneb. Nahk muutub kahvatuks ja

külmaks, huuled on kahvatulillad. 2. kudedest viiakse vedelik

verre, et taastada veremahtu. Kannatanu tunneb janu. Ära anna

kannatanule juua, sest siis võib tal süda pahaks minna, ta

hakkab oksendama.

Kui šhokk süveneb, väheneb aju verevarustus. Kannatanu on

nõrk ja loid, vahel isegi rahutu, rabeleb sihitult.

Šhoki tunnused:

1. Kiire ja nõrk pulss. 2. Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad

huuled. 3. Külm higi. 4. Janu,. 5. Nõrkus ja rahutus.

Sina toimid nii! Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid

vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud.

Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse

asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju

aidata, šhoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole

ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati

6

Page 7: Sindi gümnaasium näide

teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili,

ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju

verevarustus parem. See on kannatanu ei külmetaks, kaitse

niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest

ettevaatlikult, nii et šhokiseisund ei suureneks . Kui ei ole

hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi.

PEAHAAVAD

1. Hinda teadvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel

(vigastamata) poolel pikali 3. Vabasta haav: vajadusel võta

kiiver peast 4. Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks

NB! * Ära püüa haava puhastada * Ära avalda haavale asjatut

survet * Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata * Ära anna

süüa ega juua * Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo

vigastust.

RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED

1. Kontrolli nii sisenemis- kui väljumisaja suhtes. 2. Vabasta

haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine

keemiliselt saastatud keskkonda.

NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda

eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära

paljasta haava - gaasitorbik.

3. Suurem haav vajab esmajärjekorras abi! 4. Aseta

hermeetiline materjal ( õhu sissepääsu takistamiseks ) haavale

(haavadele)

7

Page 8: Sindi gümnaasium näide

* kata käega ava rindkeres * kata haav kummist; kilest või

mõnest muust käepärasest õhku mitteläbilaskvast materjalist.

Hermeetiline materjal peab katma haava 5 cm (või rohkem)

servadest kaugemal.

5. Kinnita servast, et moodustuks klapp. 6. Aseta hermeetilisele

materjalile side, kinnita sideme otsad väljahingamisel. 7.

Vajadusel 5-10 minuti jooksul avalda haavale käega otsest

survet. 8. Kannatanu asend:

- istuv (hingamine selles asendis kõige kergem) - vigastatud

küljel

9. Kiire transport raviasutusse istuvas asendis või lamavas

asendis vigastatud küljel.

AVATUD KÕHUHAAVAD

Kannatanule ei tohi anda midagi suu kaudu (jook, söök). See

võib põhjustada oksendamist, vedeliku ja toidu sattumist

hingamisteedesse. Janu korral võib niisutada huuli. * Kannatanu

asend:

- selili, jalad põlvedest kõverdatud - pea pööratud küljele

(hingamisteed saab nii puhtad hoida, oksemasside

eemaldamisega)

* Vabasta haav riietest, kuid need pole haava külge kleepunud

ja ei esine keemiliselt saastunud keskkonda.

NB! a) Kui riided kleepuvad haava külge- ära püüa neid

eemaldada! b) Kui tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga-

ära paljasta haava!

* Kata haav puhta ja kuiva sidemega. Sideme otsad sõlmi

umbsõlme, sõlm aseta sideme servale, mitte haavale. *

8

Page 9: Sindi gümnaasium näide

Kontrolli, kas side on asetatud piisavalt tihedalt haavale (see ei

libise maha), aga nii lõdvalt, et 2 sõrme mahuvad sideme ja

sõlme vahele. * Kui soolestik või siseorganid on kõhuõõnest

väljunud:

a) aseta organid või soolestik haavale või selle lähedusse- ära

püüa neid kõhtu tagasi suruda! b) Kata haav ja väljunud organid

puhta, kuiva sidemega.

Haavale kolmnurkne rätik täiendavaks kaitseks.

NB! ÄRA KAHJUSTA! a) Ära katsu kõhuõõnest väljunud

organeid või soolestikku paljaste kätega (saastamisoht)! b) Ära

püüa haava puhastada! c) Ära püüa organeid (soolestikku)

tagasi kõhuõõnde asetada. d) Ära anna juua, süüa, niisuta huuli

vajadusel.

* Kiire transport raviasutusse (lamavas asendis jalad põlvedest

kõverdatud; pea pööratud küljele).

LUUMURRUD

Kõik luumurru kahtlusega jäsemed tuleb lahastada 1. Lahas

tuleb asetada nii, et murruga jäse ei liiguks, et vereringe ei

oleks takistatud. 2. Lahas ulatugu murrust kahele poole üle

liigese 3. Polsterda lahas hoolikalt 4. Ära püüa murdu paigaldada

5. Lahtise murru korral:

- aseta side - väljaulatuvaid luuotsi ära püüa tagasi naha alla

lükata

6. Lahase puudumisel:

- seo jäse kehatüve külge - seo jäse teise jäseme külge

Ära kahjusta:

- ära takista vereringet - ära püüa murdu paigaldada

9

Page 10: Sindi gümnaasium näide

MÜRKMADUDE HAMMUSTUS

1. Kannatanu toimetada maost eemale 2. Eemaldada

sõrmused, käekell jms. 3. Rahusta ja taga rahu 4. Aseta 2

survesidet: hammustusest üles- ja allapoole 5-10 cm

kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma) 5.

Lahasta haavale side; külmakott võimalusel 6. Madu

rahule jätta (tapmisel püüa pea purustamata jätta) 7.

Meditsiin abi kutsuda, evakueerida

NB! Ära püüa mürki välja imeda! Ära püüa joota! Ära püüa

haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.)

Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad - hammustuse

vältimine

1. Kontrolli alati magamis- ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided,

sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete

äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed

või tunned kedagi endal “liikumas” või “roomamas”. Äkiline

liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära

peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi

maapinda- vaata! Sipelgapesad!

MÜRGISED TAIMED

Kokkupuutel võib tekkida: 1. Kahjustatud naha punetus, turse 2.

Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve-

võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine- võib

tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 2-4 päeva pärast lõhkevad

7. Mürgiste viljade allaneelamisel- põletustunne kurgus, maos,

kõhuvalu, -lahtisus.

10

Page 11: Sindi gümnaasium näide

* ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE

VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA

PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ

TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI:

- rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga

(või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud

piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu

evakueerida vajadusel.

KUUMAKAHJUSTUSED

KUUMAKRAMBID

- lihaskrambid (võib ka maos) - märg nahk, ekstreemne janu

ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt

suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS

- tugev higistamine - kahvatu, külm, niiske nahk - peavalu -

nõrkus - värisemine - kuumakrambid - iiveldus (oksendamine) -

jalad, käed värisevad - segasus, loidus, depressioon

Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla

ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad

( Šhoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline.

KUUMARABANDUS

- südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud -

hingamishäired - teadvushäired, kõne häiritud - shokk , kooma -

temperatuuri kasv on oluline

ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada -

aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi - haiglasse

transportida KUUMAKAHJUSTUS:

- PÄIKESEPÕLETUS - NAHA KAHJUSTUS - JALGADE HAUDUMUS

11

Page 12: Sindi gümnaasium näide

ÄGEDAD KUUMATRAUMAD

AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL

* halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine

NB! NAHK ON KUIV FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT

PÕHJUSTATUD ÄGE VORM-

* teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta * vähesed

(ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB!

NAHK ON HIGINE

ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2.

Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega

pritsimine, ülevalamine * lehvita tuult, varja päikese eest *

riided eemalda 4. Transport haiglasse.

KÜLMAKAHJUSTUSED

Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte

kategooriasse. “Külmuvat tüüpi” on kõigile hästi tuntud

külmanäpistus. ” Mittekülmuvad tüübid ” on hüpotermia ,

dehüdratatsioon (veest vabanemine), “ trench - jalad ” ja

jalgade immersioon . Külmakahjusus tuleneb vereringluse

halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes

kudedes. Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib

põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad

veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks

faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma

saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud. 1.

Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt:

12

Page 13: Sindi gümnaasium näide

a) eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus

tõstab sõduri riski seda uuesti saada.

b) rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes

tundlikumad, kui kaukaaslased.

c) geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on

eeldusi rohkem külmakahjustusi saada.

d) keskkonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee)

temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha

kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0-

kraadise välisõhu temperatuuri korral.

e) tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori

tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii

märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast

antakse näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi

kaugemale, tuleb külmakahjustuse mineerimiseks võtta

kasutusele lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo

temperatuur on eriti oluline kui õhutemperatuur on 0 kraadi või

vähem. Tuule käes olnud kehaosad võivad külmuda kui ollakse

kaua tuule käes ning ei tegelda pidevalt kehaosade

soojendamisega. Mida madalam on tuule temperatuur, seda

tõenäolisemalt võib ilmneda külmumist.

Külmakraadide võrdlus tuulise ja tuulevaikuses ilmaga

Tuulevaikus 5 m/s 10 m/s 15 m/s 20 m/s

0 C -5 C -15 C -18 C -19 C

-10 C -21 C -30 C -34 C -36 C

-20 C -34 C -44 C -49 C -52 C

-30 C -46 C -59 C -65 C -67 C

13

Page 14: Sindi gümnaasium näide

-40 C -59 C -74 C -80 C -83 C

Oht suureneb alates -30 C Suur oht alates -60 C

f) missiooni tüüp: lahingutegevus, mis nõuab pikemat

liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris, mis nõuab

pikemat liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris

viibimist või soojendamise võimaluse puudumist, tõstab

võimalust saada külmakahjustusi.

g) maastik: minimaalne kate ning märjad välistingimused

tõustavad potentsiaali külmakahjustuseks.

h) riietus: külma ilma riietus peaks seljas olema lõdvalt ja

kihtidena (konserveerimaks keha soojust). Riietus peaks olema

puhas, kuna kaua kaua kantud riietel täituvad riide-koe vahel

olevad õhuvahed mustuse ja higiga. Märg riietus vähendab

isolatsiooniomadusi, seetõttu tuleb hoolitseda liigse higistamise

eest. Vormi tuleks kanda tervikuna ja korralikult, vältimaks

kehavigastusi. Külma ilma vorm ei ole täielik ilma kinnaste ja

aluskinnasteta. Tuleks käituda vastavalt ilmale, kui see nõuab

rohkem riideid kaitsmaks külma eest või vastupidi- riiete

vähendamist vältimaks ülekuumenemist.

i) niiskus: vesi juhib sooja palju paremini kui õhk. Kui nahk või

riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi

saada tunduvalt suurem.

j) dehüdratatsioon: see on ilmselt see külmakahjustusi

põhjustav faktor, millest kõige sagedamini mööda vaadatakse.

Inimesed peavad taastama oma keha poolt kaotatud vedelikke.

Külma ilmaga vajab keha erilist hoolitsemist ning vee tarbimine

on väga oluline õige hüdratatsiooni taastamiseks. Kuna kohv,

14

Page 15: Sindi gümnaasium näide

tee ja kakao on diureetilised (tekitavad uriini), siis ei tohiks

nende jookide kasutamisele panna rõhku keha hüdratatsiooni

taastamiseks. Vastuvõetav aseaine on kuum õunamahl

kaneeliga, mis on heamaitseline ning mida tuleks

dehüdratatsooni vältimiseks.

k) vanus: arvestades lahingupersonali tavalist vanust, ei ole see

oluliseks faktoriks.

l) väsimus: vaimne väsimus võib põhjustada apaatiat, mis viib

selleni, et ei võeta kasutamisele ellujäämiseks üliolulisi

meetmeid.

m) kaas-vigastused: vigastused, millega kaasneb Šhokk ja

verekaotus, vähendavad verevoolu jäsemetesse ning annavad

vigastatud inimesele eelsoodumuse külmakahjustuste

saamiseks.

n) distsipliin, väljaõpe ja kogemus: hästi väljaõpetatud ja

distsiplineeritud sõdurid kannatavad külma all vähem, kui

teised.

o) toitumine. Hea toitumine on ülioluline, sest see varustab keha

nö. kütusega, mis on vajalik soojuse tootmiseks külma ilmaga.

Tavaliselt tarbitavate kalorite hulk ilma külmenedes suureneb.

Teisest küljest, vastavalt riietatud ja kaitstud inimesed ei vaja

külmas kliimas tavaliselt (so. 3600-4600) rohkem kaloreid

päevas.

p) tegevus: rohke tegevus lõpeb suure hulga keha soojuse

kaotamisega higistamise teel. Komandör saab juurde ühe

külmakahjustustele vastuvõtliku inimese, sest riided saavad

15

Page 16: Sindi gümnaasium näide

higistamise teel rikutud kehasoojuse ja isolatsiooni omaduste

kaotamise kombineeritud.

q) alkohol, narkootilised ained ja tubakas: teatud narkootilised

ained, medikamendid, alkohol, närimis- ja nuusktubakas ja

suitsetamine omavad negatiivset efekti vereringlusele,

hüdratsioonile ning inimese mõistusele ning seetõttu tuleks neid

äärmistes külmatingimustes vältida.

r) äkilised ilmamuutused KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE

Külma ilma kahjustuste ärahoidmisel on esimene samm selles

suunas vastava riietuse kandmine. Alljärgnevalt on toodud

nõuanded komandörile, mida ta saab külmakahjustuste

ärahoidmiseks kasutada. a) Kindlustage, et personal oleks

külma ilma ohtude osas väljaõpet saanud. b) Adekvaatne

planeerimine, kaasa arvatud varustuse ja õige riietuse

õigeaegne tellimine ja kättesaamine. c) Ilmateadete

vastuvõtmise, levitamise ja kasutamise meetodi efektiivne

rakendamine. d) Õige hoolitsemine jalgade eest , s.h.

- isiklik hügieen ja villide eest hoolitsemine - jalavarjude ja

nende voodrite õige korrashoid - sokkide vahetamine vähemalt

kaks korda päevas.

e) Kinnaste ja peakatte õige kasutamine. Riidest müts, villane

müts ja balakiava hoiavad sooja ning kaitsevad kõrvu. Villane

sall lisab kaelale kaitset külma eest. f) Õige hoolitsemine naha

eest kasutades kätekreeme, mis ei baseeru veel ( Eucerin ,

Desitin ). Määrige huultele, ninale ja silmalaugude võiet. Ohatise

jaoks peaks kaasas kandma spetsiaalset määret. g) Õige

aluspesu, materjalid, mis sisaldavad polüpropeeni, kalapeeni ja

16

Page 17: Sindi gümnaasium näide

termaksit vms. külma ilma puhul ideaalseks aluspesuks. KANNA

VORMI ÕIGESTI, NÕUANNETE VASTAVALT:

- kanna vormi nagu ülem nõuab - kanna riietust kinninööbituna,

väldi kitsaid, tihedaid riideid - hoia vorm puhas ja kuiv - töötades

või köetud ruumis ülekuumenemise vältimiseks võta ära

pealmised riided - kanna peakatet soojuskao vältimiseks - hoida

kütuse jm. vedeliku sattumist nahale, riietele.

HOIA OMA KEHA SOE:

- püsi liikumises, kui võimalik - tee harjutusi suurtele lihastele

(õlavars, rindkere, jalad ) - sageli, et hoida neid soojana - kui

pead jääma piiratud territooriumile, liiguta varbaid, sõrmi, jalgu,

käsi - väldi alkoholi kasutamist - väldi seismist otse külmal,

märjal maapinnal, kui võimalik - väldi suitsetamist ! - naha

vereringe - söö kõik toidud energia hankimiseks - joo vett/ või

sooja mittealkohoolseid jooke NB! Tume uriin tähendab, et

ei ole piisavalt vedelikku tarbitud. Ka külmas kliimas

võib dehüdratsioon kujuneda.

KAITSE OMA JALGU:

- võta vähemalt 5 paari sokke kaasa - hoia sokid puhtad ja

kuivad - vaheta märjad või niisked sokid nii kiiresti, kui võimalik

- pese jalgu iga päev, kui võimalik - väldi tihedaid, kitsaid sokke

ja saapaid (nööri saapad nii lõdvalt, kui võimalik

KAITSE OMA KÄSI:

- kanna kindaid - soojenda käsi riiete all, kui nad on tuimaks

muutunud - väldi naha kontakti lume, kütuse või metallidega

KAITSE NÄGU JA KÕRVU:

- kata nägu ja kõrvad kiivrialuse mütsiga - kanna voodriga

mütsi, lase kõrvad alla vastavalt korraldusele - soojenda nägu ja

kõrvu peopesaga.

KAITSE SILMI:

17

Page 18: Sindi gümnaasium näide

- kanna päikeseprille vajadusel.

KAITSE KAASLAST:

- jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu - küsi

jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise

vajaduse kohta - ära luba magada otse maapinnal,

transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise tulega.

KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID.

Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv

tunne, külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks,

hiljem helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu

ülessoojendamine on lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma

jalgu ja varbaid. Varbaid tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt

aru saada, et lihtsalt aru saada, et need tuntavad oleks.

Külmanäpistuse parimaks kaitsevahendiks on “sõbrasüsteem”.

Sõbrad peaksid üksteist jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus,

siis vastastikku abistama. Kohene tegevusabinõu võib

külmanäpistuse peatada, kui külm on põski näpistanud, katke

need soojade kätega, kuni valu lakkab. Külmavõetud sõrmed

asetage ilma kinnasteta kaenlaauku või riiete alla kõhu peale.

Külmavõetud jalad asetage ilma sokkide- saabasteta kaaslase

paljale kõhule riiete alla. Vältige masseerimist ja hõõrumist.

Ärge ville katki vajutage. Külmanäpistust saab ära hoida kandes

hästi istuvat vormi, hoides sokid puhtad ja riided kuivad, hoides

end ülikülma temperatuuri ja tugeva tuule tuule eest. Näo,

sõrmede ja varvaste pidev liigutamine aitab neid soojas hoida.

Inimesed, kelle jalad on külmast võetud, tuleb asetada

kanderaamile. Ärge lubage tal oma tavalise tegevuse juurde

asuda seni, kuni olukorra tõsidust pole hinnanud arstid ning

evakueerinud patsiendi võimalikult kiiresti haiglasse.

18

Page 19: Sindi gümnaasium näide

KÜLMAKAHJUSTUSED

1. Riietus ja jalanõud on soojemad, kui nad on puhtad 2. Jalatsite

puhtuse eest hoolitsemine on väga tähtis 3. Liigsete riiete

kandmine põhjustab ülekuumenemise, higistamist, niiskust,

seega soodustab külmumist 4. Kihiline riietus loob õhukihid,

aitab soojust säilitada 5. Sokid, kindad, vahetussaapad

väliõppustele kaasa 6. Mitte maapinnal magada, isoleeriv

materjal! 7. Saabas olgu küllalt suur- mitu paari sokke. 8. Niiske

ja märg riietus on külm riietus.

KÜLMUMINE

I ASTE

- valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks -

võimalik turse tekkimine - paranemine 7-10 päeva

II ASTE

- lisanduvad villid - paranemine 2-3 nädalat , külmatundlikkus

kahjustatud alal

III ASTE

- turse- liikuvus piiratud - verivillid - paranemine aeglane

IV ASTE

- kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus,

ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni

kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta

märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma

või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4.

Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline

- külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus

pole uue külmumise ohtu! - evakueerimisel soojendamine - nn.

“sooja nahaga”

19

Page 20: Sindi gümnaasium näide

VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS,

MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!

20