Upload
jueri-nedelin
View
422
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
k
Citation preview
Sindi Gümnaasium
Jüri Nedelin
ESMAABI
Referaat
Juhendaja : Riina Timberg
Sindi Gümnaasium 2012.03.26
SisukordPõhiprinsiivid..........................................................................................................................................3
ELUSTAMISE ABC....................................................................................................................................4
VEREJOOKSU PEATAMINE......................................................................................................................5
ENNETA SHOKISEISUNDIT.......................................................................................................................6
PEAHAAVAD...........................................................................................................................................7
RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED..........................................................................................................7
AVATUD KÕHUHAAVAD.........................................................................................................................8
LUUMURRUD..........................................................................................................................................9
MÜRKMADUDE HAMMUSTUS...............................................................................................................9
MÜRGISED TAIMED..............................................................................................................................10
KUUMAKAHJUSTUSED..........................................................................................................................11
KÜLMAKAHJUSTUSED...........................................................................................................................12
2
Põhiprinsiivid
1. PÕLETUSED
* II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud
katta steriilse sidemega * kui side puudub - jätta katmata *
keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta
rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega.
2. SILMADE VIGASTUSED
* ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse:
- ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult
kiiresti raviasutusse.
3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE
* kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt *
hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist
4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
* sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale *
arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3
eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale!
5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK
* alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse
6. TEADVUSETUSSEISUND
* asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs
närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu
hingab - kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga - alusta
kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse.
3
7. LUUMURRUD
* luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära
võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole
hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas
8. NIKASTUS
* aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära
takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult.
ELUSTAMISE ABC* ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta
südame massaaži .
1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3. Aseta
kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava
hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist
Vaata, kuula, tunne!
6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna.
1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul.
7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist
* Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu
küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat
liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa
suuõõnest võõrkeha eemaldada
8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9.
Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku
hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob:
* alusta südamemassaaži , suru rinnaku alumisest nurgast 3-4
cm kõrgemal
Üks abistaja: 15 korda südame massaaži 2 korda hingamist Kui
kaks abistajat: 5 korda südame massaaži 1 kord hingamist.
4
VEREJOOKSU PEATAMINE
1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge
kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud
keskkonnaga.
2. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa
seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud
- ära paljasta haava!
2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad
kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale,
mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise
maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja
tugevalt) 5-10 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et
vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal.
* Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale *
Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Žgutid on ohtlikud! Kasuta
neid üksnes äärmisel vajadusel.
Võta žgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta
köit, nailonsukka ega traati) Paiguta žgutt jäseme vigastamata
osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see
pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu
ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme.
Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see
poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme.
Žguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo
teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et
žgutt kindlalt paigal püsiks.
5
ENNETA SHOKISEISUNDIT.
Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad
vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd.
Šhoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu
on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiiremini lööma, et
pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui
verejooks ei vähene, langeb ka vererõhk, pulss nõrgeneb ja
kannatanu kattub külma higiga.
Suure verekaotuse puhul kompenseerib organism nii, et:
1. verevool naha all väheneb. Nahk muutub kahvatuks ja
külmaks, huuled on kahvatulillad. 2. kudedest viiakse vedelik
verre, et taastada veremahtu. Kannatanu tunneb janu. Ära anna
kannatanule juua, sest siis võib tal süda pahaks minna, ta
hakkab oksendama.
Kui šhokk süveneb, väheneb aju verevarustus. Kannatanu on
nõrk ja loid, vahel isegi rahutu, rabeleb sihitult.
Šhoki tunnused:
1. Kiire ja nõrk pulss. 2. Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad
huuled. 3. Külm higi. 4. Janu,. 5. Nõrkus ja rahutus.
Sina toimid nii! Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid
vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud.
Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse
asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju
aidata, šhoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole
ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati
6
teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili,
ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju
verevarustus parem. See on kannatanu ei külmetaks, kaitse
niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest
ettevaatlikult, nii et šhokiseisund ei suureneks . Kui ei ole
hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi.
PEAHAAVAD
1. Hinda teadvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel
(vigastamata) poolel pikali 3. Vabasta haav: vajadusel võta
kiiver peast 4. Aseta side, jäta silmad ja kõrvad vabaks
NB! * Ära püüa haava puhastada * Ära avalda haavale asjatut
survet * Ära püüa nähtavat ajupinda tagasi lükata * Ära anna
süüa ega juua * Ära liiguta kannatanut, kui kahtlustad selgroo
vigastust.
RINDKERE LAHTISED VIGASTUSED
1. Kontrolli nii sisenemis- kui väljumisaja suhtes. 2. Vabasta
haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei esine
keemiliselt saastatud keskkonda.
NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda
eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära
paljasta haava - gaasitorbik.
3. Suurem haav vajab esmajärjekorras abi! 4. Aseta
hermeetiline materjal ( õhu sissepääsu takistamiseks ) haavale
(haavadele)
7
* kata käega ava rindkeres * kata haav kummist; kilest või
mõnest muust käepärasest õhku mitteläbilaskvast materjalist.
Hermeetiline materjal peab katma haava 5 cm (või rohkem)
servadest kaugemal.
5. Kinnita servast, et moodustuks klapp. 6. Aseta hermeetilisele
materjalile side, kinnita sideme otsad väljahingamisel. 7.
Vajadusel 5-10 minuti jooksul avalda haavale käega otsest
survet. 8. Kannatanu asend:
- istuv (hingamine selles asendis kõige kergem) - vigastatud
küljel
9. Kiire transport raviasutusse istuvas asendis või lamavas
asendis vigastatud küljel.
AVATUD KÕHUHAAVAD
Kannatanule ei tohi anda midagi suu kaudu (jook, söök). See
võib põhjustada oksendamist, vedeliku ja toidu sattumist
hingamisteedesse. Janu korral võib niisutada huuli. * Kannatanu
asend:
- selili, jalad põlvedest kõverdatud - pea pööratud küljele
(hingamisteed saab nii puhtad hoida, oksemasside
eemaldamisega)
* Vabasta haav riietest, kuid need pole haava külge kleepunud
ja ei esine keemiliselt saastunud keskkonda.
NB! a) Kui riided kleepuvad haava külge- ära püüa neid
eemaldada! b) Kui tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga-
ära paljasta haava!
* Kata haav puhta ja kuiva sidemega. Sideme otsad sõlmi
umbsõlme, sõlm aseta sideme servale, mitte haavale. *
8
Kontrolli, kas side on asetatud piisavalt tihedalt haavale (see ei
libise maha), aga nii lõdvalt, et 2 sõrme mahuvad sideme ja
sõlme vahele. * Kui soolestik või siseorganid on kõhuõõnest
väljunud:
a) aseta organid või soolestik haavale või selle lähedusse- ära
püüa neid kõhtu tagasi suruda! b) Kata haav ja väljunud organid
puhta, kuiva sidemega.
Haavale kolmnurkne rätik täiendavaks kaitseks.
NB! ÄRA KAHJUSTA! a) Ära katsu kõhuõõnest väljunud
organeid või soolestikku paljaste kätega (saastamisoht)! b) Ära
püüa haava puhastada! c) Ära püüa organeid (soolestikku)
tagasi kõhuõõnde asetada. d) Ära anna juua, süüa, niisuta huuli
vajadusel.
* Kiire transport raviasutusse (lamavas asendis jalad põlvedest
kõverdatud; pea pööratud küljele).
LUUMURRUD
Kõik luumurru kahtlusega jäsemed tuleb lahastada 1. Lahas
tuleb asetada nii, et murruga jäse ei liiguks, et vereringe ei
oleks takistatud. 2. Lahas ulatugu murrust kahele poole üle
liigese 3. Polsterda lahas hoolikalt 4. Ära püüa murdu paigaldada
5. Lahtise murru korral:
- aseta side - väljaulatuvaid luuotsi ära püüa tagasi naha alla
lükata
6. Lahase puudumisel:
- seo jäse kehatüve külge - seo jäse teise jäseme külge
Ära kahjusta:
- ära takista vereringet - ära püüa murdu paigaldada
9
MÜRKMADUDE HAMMUSTUS
1. Kannatanu toimetada maost eemale 2. Eemaldada
sõrmused, käekell jms. 3. Rahusta ja taga rahu 4. Aseta 2
survesidet: hammustusest üles- ja allapoole 5-10 cm
kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma) 5.
Lahasta haavale side; külmakott võimalusel 6. Madu
rahule jätta (tapmisel püüa pea purustamata jätta) 7.
Meditsiin abi kutsuda, evakueerida
NB! Ära püüa mürki välja imeda! Ära püüa joota! Ära püüa
haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.)
Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad - hammustuse
vältimine
1. Kontrolli alati magamis- ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided,
sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete
äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed
või tunned kedagi endal “liikumas” või “roomamas”. Äkiline
liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära
peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi
maapinda- vaata! Sipelgapesad!
MÜRGISED TAIMED
Kokkupuutel võib tekkida: 1. Kahjustatud naha punetus, turse 2.
Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve-
võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine- võib
tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 2-4 päeva pärast lõhkevad
7. Mürgiste viljade allaneelamisel- põletustunne kurgus, maos,
kõhuvalu, -lahtisus.
10
* ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE
VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA
PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ
TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI:
- rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga
(või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud
piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu
evakueerida vajadusel.
KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID
- lihaskrambid (võib ka maos) - märg nahk, ekstreemne janu
ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt
suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS
- tugev higistamine - kahvatu, külm, niiske nahk - peavalu -
nõrkus - värisemine - kuumakrambid - iiveldus (oksendamine) -
jalad, käed värisevad - segasus, loidus, depressioon
Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla
ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad
( Šhoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline.
KUUMARABANDUS
- südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud -
hingamishäired - teadvushäired, kõne häiritud - shokk , kooma -
temperatuuri kasv on oluline
ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada -
aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi - haiglasse
transportida KUUMAKAHJUSTUS:
- PÄIKESEPÕLETUS - NAHA KAHJUSTUS - JALGADE HAUDUMUS
11
ÄGEDAD KUUMATRAUMAD
AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL
* halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine
NB! NAHK ON KUIV FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT
PÕHJUSTATUD ÄGE VORM-
* teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta * vähesed
(ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB!
NAHK ON HIGINE
ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2.
Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega
pritsimine, ülevalamine * lehvita tuult, varja päikese eest *
riided eemalda 4. Transport haiglasse.
KÜLMAKAHJUSTUSED
Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte
kategooriasse. “Külmuvat tüüpi” on kõigile hästi tuntud
külmanäpistus. ” Mittekülmuvad tüübid ” on hüpotermia ,
dehüdratatsioon (veest vabanemine), “ trench - jalad ” ja
jalgade immersioon . Külmakahjusus tuleneb vereringluse
halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes
kudedes. Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib
põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad
veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks
faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma
saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud. 1.
Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt:
12
a) eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus
tõstab sõduri riski seda uuesti saada.
b) rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes
tundlikumad, kui kaukaaslased.
c) geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on
eeldusi rohkem külmakahjustusi saada.
d) keskkonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee)
temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha
kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0-
kraadise välisõhu temperatuuri korral.
e) tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori
tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii
märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast
antakse näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi
kaugemale, tuleb külmakahjustuse mineerimiseks võtta
kasutusele lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo
temperatuur on eriti oluline kui õhutemperatuur on 0 kraadi või
vähem. Tuule käes olnud kehaosad võivad külmuda kui ollakse
kaua tuule käes ning ei tegelda pidevalt kehaosade
soojendamisega. Mida madalam on tuule temperatuur, seda
tõenäolisemalt võib ilmneda külmumist.
Külmakraadide võrdlus tuulise ja tuulevaikuses ilmaga
Tuulevaikus 5 m/s 10 m/s 15 m/s 20 m/s
0 C -5 C -15 C -18 C -19 C
-10 C -21 C -30 C -34 C -36 C
-20 C -34 C -44 C -49 C -52 C
-30 C -46 C -59 C -65 C -67 C
13
-40 C -59 C -74 C -80 C -83 C
Oht suureneb alates -30 C Suur oht alates -60 C
f) missiooni tüüp: lahingutegevus, mis nõuab pikemat
liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris, mis nõuab
pikemat liikumatust, pikki tunde madalas temperatuuris
viibimist või soojendamise võimaluse puudumist, tõstab
võimalust saada külmakahjustusi.
g) maastik: minimaalne kate ning märjad välistingimused
tõustavad potentsiaali külmakahjustuseks.
h) riietus: külma ilma riietus peaks seljas olema lõdvalt ja
kihtidena (konserveerimaks keha soojust). Riietus peaks olema
puhas, kuna kaua kaua kantud riietel täituvad riide-koe vahel
olevad õhuvahed mustuse ja higiga. Märg riietus vähendab
isolatsiooniomadusi, seetõttu tuleb hoolitseda liigse higistamise
eest. Vormi tuleks kanda tervikuna ja korralikult, vältimaks
kehavigastusi. Külma ilma vorm ei ole täielik ilma kinnaste ja
aluskinnasteta. Tuleks käituda vastavalt ilmale, kui see nõuab
rohkem riideid kaitsmaks külma eest või vastupidi- riiete
vähendamist vältimaks ülekuumenemist.
i) niiskus: vesi juhib sooja palju paremini kui õhk. Kui nahk või
riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi
saada tunduvalt suurem.
j) dehüdratatsioon: see on ilmselt see külmakahjustusi
põhjustav faktor, millest kõige sagedamini mööda vaadatakse.
Inimesed peavad taastama oma keha poolt kaotatud vedelikke.
Külma ilmaga vajab keha erilist hoolitsemist ning vee tarbimine
on väga oluline õige hüdratatsiooni taastamiseks. Kuna kohv,
14
tee ja kakao on diureetilised (tekitavad uriini), siis ei tohiks
nende jookide kasutamisele panna rõhku keha hüdratatsiooni
taastamiseks. Vastuvõetav aseaine on kuum õunamahl
kaneeliga, mis on heamaitseline ning mida tuleks
dehüdratatsooni vältimiseks.
k) vanus: arvestades lahingupersonali tavalist vanust, ei ole see
oluliseks faktoriks.
l) väsimus: vaimne väsimus võib põhjustada apaatiat, mis viib
selleni, et ei võeta kasutamisele ellujäämiseks üliolulisi
meetmeid.
m) kaas-vigastused: vigastused, millega kaasneb Šhokk ja
verekaotus, vähendavad verevoolu jäsemetesse ning annavad
vigastatud inimesele eelsoodumuse külmakahjustuste
saamiseks.
n) distsipliin, väljaõpe ja kogemus: hästi väljaõpetatud ja
distsiplineeritud sõdurid kannatavad külma all vähem, kui
teised.
o) toitumine. Hea toitumine on ülioluline, sest see varustab keha
nö. kütusega, mis on vajalik soojuse tootmiseks külma ilmaga.
Tavaliselt tarbitavate kalorite hulk ilma külmenedes suureneb.
Teisest küljest, vastavalt riietatud ja kaitstud inimesed ei vaja
külmas kliimas tavaliselt (so. 3600-4600) rohkem kaloreid
päevas.
p) tegevus: rohke tegevus lõpeb suure hulga keha soojuse
kaotamisega higistamise teel. Komandör saab juurde ühe
külmakahjustustele vastuvõtliku inimese, sest riided saavad
15
higistamise teel rikutud kehasoojuse ja isolatsiooni omaduste
kaotamise kombineeritud.
q) alkohol, narkootilised ained ja tubakas: teatud narkootilised
ained, medikamendid, alkohol, närimis- ja nuusktubakas ja
suitsetamine omavad negatiivset efekti vereringlusele,
hüdratsioonile ning inimese mõistusele ning seetõttu tuleks neid
äärmistes külmatingimustes vältida.
r) äkilised ilmamuutused KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE
Külma ilma kahjustuste ärahoidmisel on esimene samm selles
suunas vastava riietuse kandmine. Alljärgnevalt on toodud
nõuanded komandörile, mida ta saab külmakahjustuste
ärahoidmiseks kasutada. a) Kindlustage, et personal oleks
külma ilma ohtude osas väljaõpet saanud. b) Adekvaatne
planeerimine, kaasa arvatud varustuse ja õige riietuse
õigeaegne tellimine ja kättesaamine. c) Ilmateadete
vastuvõtmise, levitamise ja kasutamise meetodi efektiivne
rakendamine. d) Õige hoolitsemine jalgade eest , s.h.
- isiklik hügieen ja villide eest hoolitsemine - jalavarjude ja
nende voodrite õige korrashoid - sokkide vahetamine vähemalt
kaks korda päevas.
e) Kinnaste ja peakatte õige kasutamine. Riidest müts, villane
müts ja balakiava hoiavad sooja ning kaitsevad kõrvu. Villane
sall lisab kaelale kaitset külma eest. f) Õige hoolitsemine naha
eest kasutades kätekreeme, mis ei baseeru veel ( Eucerin ,
Desitin ). Määrige huultele, ninale ja silmalaugude võiet. Ohatise
jaoks peaks kaasas kandma spetsiaalset määret. g) Õige
aluspesu, materjalid, mis sisaldavad polüpropeeni, kalapeeni ja
16
termaksit vms. külma ilma puhul ideaalseks aluspesuks. KANNA
VORMI ÕIGESTI, NÕUANNETE VASTAVALT:
- kanna vormi nagu ülem nõuab - kanna riietust kinninööbituna,
väldi kitsaid, tihedaid riideid - hoia vorm puhas ja kuiv - töötades
või köetud ruumis ülekuumenemise vältimiseks võta ära
pealmised riided - kanna peakatet soojuskao vältimiseks - hoida
kütuse jm. vedeliku sattumist nahale, riietele.
HOIA OMA KEHA SOE:
- püsi liikumises, kui võimalik - tee harjutusi suurtele lihastele
(õlavars, rindkere, jalad ) - sageli, et hoida neid soojana - kui
pead jääma piiratud territooriumile, liiguta varbaid, sõrmi, jalgu,
käsi - väldi alkoholi kasutamist - väldi seismist otse külmal,
märjal maapinnal, kui võimalik - väldi suitsetamist ! - naha
vereringe - söö kõik toidud energia hankimiseks - joo vett/ või
sooja mittealkohoolseid jooke NB! Tume uriin tähendab, et
ei ole piisavalt vedelikku tarbitud. Ka külmas kliimas
võib dehüdratsioon kujuneda.
KAITSE OMA JALGU:
- võta vähemalt 5 paari sokke kaasa - hoia sokid puhtad ja
kuivad - vaheta märjad või niisked sokid nii kiiresti, kui võimalik
- pese jalgu iga päev, kui võimalik - väldi tihedaid, kitsaid sokke
ja saapaid (nööri saapad nii lõdvalt, kui võimalik
KAITSE OMA KÄSI:
- kanna kindaid - soojenda käsi riiete all, kui nad on tuimaks
muutunud - väldi naha kontakti lume, kütuse või metallidega
KAITSE NÄGU JA KÕRVU:
- kata nägu ja kõrvad kiivrialuse mütsiga - kanna voodriga
mütsi, lase kõrvad alla vastavalt korraldusele - soojenda nägu ja
kõrvu peopesaga.
KAITSE SILMI:
17
- kanna päikeseprille vajadusel.
KAITSE KAASLAST:
- jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu - küsi
jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise
vajaduse kohta - ära luba magada otse maapinnal,
transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise tulega.
KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID.
Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv
tunne, külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks,
hiljem helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu
ülessoojendamine on lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma
jalgu ja varbaid. Varbaid tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt
aru saada, et lihtsalt aru saada, et need tuntavad oleks.
Külmanäpistuse parimaks kaitsevahendiks on “sõbrasüsteem”.
Sõbrad peaksid üksteist jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus,
siis vastastikku abistama. Kohene tegevusabinõu võib
külmanäpistuse peatada, kui külm on põski näpistanud, katke
need soojade kätega, kuni valu lakkab. Külmavõetud sõrmed
asetage ilma kinnasteta kaenlaauku või riiete alla kõhu peale.
Külmavõetud jalad asetage ilma sokkide- saabasteta kaaslase
paljale kõhule riiete alla. Vältige masseerimist ja hõõrumist.
Ärge ville katki vajutage. Külmanäpistust saab ära hoida kandes
hästi istuvat vormi, hoides sokid puhtad ja riided kuivad, hoides
end ülikülma temperatuuri ja tugeva tuule tuule eest. Näo,
sõrmede ja varvaste pidev liigutamine aitab neid soojas hoida.
Inimesed, kelle jalad on külmast võetud, tuleb asetada
kanderaamile. Ärge lubage tal oma tavalise tegevuse juurde
asuda seni, kuni olukorra tõsidust pole hinnanud arstid ning
evakueerinud patsiendi võimalikult kiiresti haiglasse.
18
KÜLMAKAHJUSTUSED
1. Riietus ja jalanõud on soojemad, kui nad on puhtad 2. Jalatsite
puhtuse eest hoolitsemine on väga tähtis 3. Liigsete riiete
kandmine põhjustab ülekuumenemise, higistamist, niiskust,
seega soodustab külmumist 4. Kihiline riietus loob õhukihid,
aitab soojust säilitada 5. Sokid, kindad, vahetussaapad
väliõppustele kaasa 6. Mitte maapinnal magada, isoleeriv
materjal! 7. Saabas olgu küllalt suur- mitu paari sokke. 8. Niiske
ja märg riietus on külm riietus.
KÜLMUMINE
I ASTE
- valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks -
võimalik turse tekkimine - paranemine 7-10 päeva
II ASTE
- lisanduvad villid - paranemine 2-3 nädalat , külmatundlikkus
kahjustatud alal
III ASTE
- turse- liikuvus piiratud - verivillid - paranemine aeglane
IV ASTE
- kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus,
ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni
kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta
märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma
või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4.
Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline
- külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus
pole uue külmumise ohtu! - evakueerimisel soojendamine - nn.
“sooja nahaga”
19
VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS,
MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
20