Lustivere Põhikool

Asko Mölder

8. klass,

Lustivere Põhikool

SINILILL

Projekt

Juhendaja õpetaja Helve Zõbin

Lustivere 2014

SisukordI Sinilill....................................................................................................................................................3

II Sinilille aretamine................................................................................................................................5

III Minu sinilill.........................................................................................................................................6

IV Tere, kevad.........................................................................................................................................8

V Luuletused.........................................................................................................................................10

VI Kokkuvõte........................................................................................................................................18

2

I Sinilill.Minu esimesed mälestused sinilillest algavad kusagilt 7-8 aastaselt. Mäletan, et sõin koos

paari sõbraga sinilille õisi. Sõin umbes 2-4 õit ja erilist maitset neil ei olnud. Sõin neid

uudishimust. Kuigi sinilill on mürgine taim, ei juhtunud meiega midagi.

Sinilill on kevadlill. Ta kasvab metsas. Kõige sagedamini võib teda kohata valgusküllases

sega- või lehtmetsas. Mõnikord kasvab ta täiesti lagedal alal. Toon näiteks Otisaare linnamäe

nõlva Pajusi vallas Jõgevamaal.

Sinililli on umbes 6 liiki. Kõige rohkem on nende hulgas erinevate siniste toonidega lilli,

vähem on roosade, lillade ja valgete õitega lilli. Sinilill kuulub tulikaliste sugukonda ja

sinilille perekonda. Sinilill on rohttaim. Tema lehed on kolmehõlmalised ja pealt rohelised,

aga alt pruunikaslillad. Sekka juhtub ka ühehõlmalist lehte aga harva. Kevadel tärkavad õied

ennem kui lehed. Need lehed, mis on peale lume sulamist näha, on eelmise aasta lehed. Uued

lehed tulevad peale õitsemist. Inimesed ajavad sageli segamini sinilille lehe metspipra lehega.

Iga varre otsas on üks õis. Kroonlehtede arv on erinev. Neid on tavaliselt 5-8 kroonlehte,

harva on neid rohkem. Sinilille kõrgus on 10-25 cm. Ta kasvab puhmana. Levinud Ida-

Euroopas ja Skandinaavias, Kesk-ja Lääne-Euroopas katkendlikult, teine osalevila on Ida-

Aasias. Eestis sage. Nii et kui sulle juhtub külla tulema keegi mõnelt muult mandrilt, siis

kutsu ta külla sinilille õitsemise ajal- ta saab elamuse kogu eluks!

Rahvasuus kutsutakse sinilille veel keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane,

siniülane. Vaasipanemiseks ei maksa teda liialt korjata. Seda seepärast, et ta pudeneb ruttu

ära, varred on lühikesed ja sellist väikest vaasi on raske leida. Ja lausa lubamatu on taime

üleskiskumine koos maapinna lähedal oleva risoomiga. Kui neid soovitusi ei arvestata, siis

peame meiegi varsti sinilille looduskaitse alla võtma, nagu ta on juba paljudes Euroopa

maades, näiteks Soomes ja Rootsis. Ma ei usu, et meil nii võiks minna, sest miks peaks keegi

tahtma seda lille koos risoomiga üles kiskuda! Äkki ajatamiseks! Iseasi, kui keegi kaevab üles

ja istutab taime oma aeda. Kuid huvitavat on sinililles veel palju. Kas te näiteks teate, et tema

seemneid levitavad eelkõige sipelgad? Selleks on taimel kaks abivõtet. Esiteks pööravad

sinilille algul lühikesed, kuid õitsemise lõpuks küllaltki pikad, punakad õievarred end viljade

valmimise ajal peaaegu vastu maad. Nii saavad sipelgad need kätte. Kuid ega sipelgad neid

niisama taha. Lill on kaval: ta paneb valminud seemnete külge magusa lisandi. Just selle järgi

3

sipelgad suurel hulgal tõttavad. Suurepärast saaki koju vedades jääb ikka mõni seeme kuhugi

maha või süüakse lisand ära ja seemet polegi enam vaja. Mina olen tähele pannud, et

sipelgapesa lähedal on palju sinililli ja nad hakkavad õitsema varem. Seda ma saan aru, miks

varem- ilmselt seetõttu, et pesa annab sooja. Miks aga pesa lähedal palju õisi- eks ikka

seepärast, et sinna on neid seemneid maha pudenenud kõige rohkem.

Natuke ka sinilille ehitusest. Eelkõige huvitavad inimesi õied, kuid ilmselt harva teatakse

sinilille õie osade nimetusi. Olgu nad siinkohal öeldud. Need kaunid sinised, harvem ka

roosad, lillad või valged, on tupplehed. Ja need rohelised lehekesed õie alusel ei ole siis mitte

tupplehed, vaid varrele kuuluvad kõrglehed. Kroonlehti sinilillel polegi. Kui ma selle tarkuse

leidsin, siis lause esimest poolt lugedes arvasin, et on trükiviga!

Sinilillest oleks veel paljugi huvitavat rääkida, kuid piirdugem siinkohal vaid vähesega. Olgu

veel öeldud, et ta on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine.

Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja

põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad.

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill.htm Minul siiski ei olnud. Sinilille on vanarahvas

kasutanud hingamisteede ja kõhuhaiguste puhul. On kasutatud ka reuma ja hambavalu korral

ja mõnede tuberkuloosivormide korral. Korjatakse noori õisi ja noori karvaseid lehti ning

varsi. Neist tehakse teed. Kuna kuivamisel tekib taimes nn. südamemürk, siis, kui üldse

kasutada, siis värskelt aga kõige targem on ikka arsti juurde minna. http://ravimtaimed-

ravimtaimed.

Sinilill on nii huvitav lill, et temaga tegeleb lausa uurija! Selleks on Hiiumaa Ametikooli

kutseõpetaja Taavi Tuulik. Ta ütleb, et valge sinilill Eesti metsas ime ei ole. See, et sekka

tuleb ka niinimetatud punalilli, on lähemal vaatlusel üsna võimalik. Kui veel lähemalt

vaadata, muutub varieeruvus veel suuremaks. Tal on kodus liigirikas lilleaed. Oma aeda on

ta istutanud ka eri värvi sinililli ja on neid uurinud. Taavi Tuuliku kogemus pole andnud

kinnitust palju levinud jutule, nagu sõltuks taimede õite värv pinnasest. Valge sinilill annab

seemnest valge õiega järglase, punane punasega jne sõltumata sellest, mis mullal taim kasvab

Tuuliku aias kasvab erinevaid sinililli paarikümne tuuris ja enamik neist on pärit loodusest.

Ainus, mida Tuuliku sõnul loodusest tõepoolest harva leiab, on täidisõieline sinilill.

Kuna täidisõied on sageli tolmukateta, mis tähendab viljatust, soovitab ta sellised

taimeisendid aeda istutada. “Sinilill kannatab õitsemise ajal hästi ümberistutust ja aias

4

püsivad nad ehk kauem,“ ütleb mees. Täidisõielise all mõtleb ta sinise õiega lille. Punast

täidisõit, mis on olemas kultuurtaimel, pole Tuuliku teada Eesti loodusest kunagi leitud.

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/sinilill-voib-vaatamata-oma-nimele-olla-

monikord-hoopis-punalill-ja-vahel-ka-valgelill.d?id=66094486

II Sinilille aretamineOlen õppinud, et kultuurtaimedel on olemas metsikud esivanemad, milledest on uued taimed

aretatud. Hakkasin huvi tundma, et kas on olemas kultuursinilille. Sain teada, et Jaapanis käib

tõhus aretustöö ja uusi sorte on kümneid! Aretamiseks võetakse just taimed, millel on kas

valged või lillad, roosad, punakad õied. Jaapanis on aluseks ka metsikud Jaapani

sinililleliigid. Aretustöö on kestnud ligi 250 aastat. Jaapani sinililli on kõige enam Taanis,

Eestis vähe, sest meil on sageli liiga külmad talved ja need taimed on üsna külmaõrnad. Uue

sordi aretus võtvat aega 7 aastat. Kuna see töö on nii pikk, siis on loomulikult kallid ka

sinilille kultuurvormid. Sinilille taim võivat maksta kuni 400 eurot.

http://aialeht.delfi.ee/news/lillekasvatus/sinilille-taim-voib-maksta-ligi-400-eurot.d?

id=68270179

Leidsin ka koha, kust läbi interneti saab taimi tellida. Hinnad algasid 35-st eust ja küündisid

ligi 200-ni.

http://www.edrom-nurseries.co.uk/shop/pc/Hepatica-japonica-Aikawa-p9917.htm

Siin on pildid osade Jaapanis aretatud sinilillede kohta

5

https://www.google.ee/search?

q=Hepatica+japonica+Aikawa&hl=et&tbm=isch&prmd=ivns&source=lnms&sa=X&ei=-

dMxU_WBBIHxhQfD-oDQAw&ved=0CAUQ_AU

III Minu sinilillKonkursist Sinilill sain teada II õppeveerandil. Koolipargis olid sinililled ammu õitsenud.

Kevadel, kui lumi oli sulanud, otsisin ühe sinilillepuhma suure vahtra juures, et teda jälgima

hakata. Esimene pilt temast on tehtud 06.03. 2014.

6

Puhmas oli lehekõdu all. Lükkasin lehed kõrvale, ei mingit märki tärkamisest, vaatamata

sellele, et Tere, kevad näitab sinilille õitsemist juba 28. veebruaril. Fotol on näha vaid mõned

eelmise aasta lehed. Muidugi sügavas lehekodarikus peavad ootel olema õiepungad.

Järgmine foto on tehtud 16.03, eelmisel päeval oli üsna paks lumevaip taimel peal, sel päeval

oli osa lund sulanud. Pungad ei olnud edasi arenenud. taim on tark, ei torma üleliia!

See pilt on tehtud 25.03 ja näha pole midagi. Nii et teki alla magama ja und nägema ilusast

ilmast! Täna, ehk 26.03, ei ole erilist muutust näha. Jään õisi ootama aga arvan, et nädal läheb

kindlasti ja kõik oleneb ilmast.

7

IV Tere, kevadKuna Tere, kevad näitab, et juba 28.02 on märgatud sinilille õitsemas, siis tekkis huvi, kus ja

kuidas on märgitud sinilille õitsemist läbi aegade. Leidsingi tabeli aastatest 2001-2014.

Täiendasin tabelit nende kohanimedega, kust on tulnud info sinilille õitsemise kohta

esimesena. Sel aastal see müstiline 28.02 on tulnud Tartust. Kuna on tegemist linnaga, siis

linnas maja seina ääres on see võimalik. Nii varast sinilille on märgitud ka Väätsal aastal

2002. Muidu on õitsemisaja algus ikka märtsis. Väga sageli on varajasemad sinililled merele

lähematel aladel, vaatasin esimesed viis kohta igal aastal. Eks merele lähemal ole kliima

pehmem.

 2014   28. veebruar

Tartu

 2013   4. aprill

Sillaotsa

 2012   19. märts

Tartu

 2011   27. märts

8

Risti Harjumaal

 2010   26. märts

Helme

 2009   19. märts

Tallinn

 2008   1. märts

Kärdla

 2007   13. märts

Krootuse

 2006   27. märts

Mikitamäe

 2005   25. märts

Turba

 2004   14. märts

Virtsu

 2003   15. märts

Osula

 2002   28. veebruar

Väätsa

 2001 

  14. märts

Käina

V Luuletused

9

Tekkis mõte, et kui sinilill on nii huvitav ja ilus lill, siis peaks ju kunstnikud saama

inspiratsiooni. Mind huvitasid luuletused. Otsisin ja ostsin aga palju ma neid luuletusi ei

leidnud. Kindlasti on neid rohkem. Kuna aga valik oli napp, siis palusin klassikaaslastel

luuletada ja lisasin need luuletused oma tööle.

NÜÜD KRAAVIPERVEL ÕITSEB SINILILL

Autor: Maimu Linnamägi

Taas kevad, kelm, käib koolimaja õues

ja vargsi matkaviisi vilistab.

Erk varblane ent klassi aknalaualt

sul silmi vaatab kavalalt ja kaua

ning suisa suvest, sinder, siristab.

Oi, kuidas rännulust siis paisub põues!

Veed ammuilma vabad külma vangist

ja kraavipervel õitseb sinilill.

Kes eile valmis vestnud reisikepi,

see täna enam seintega ei lepi...

On meel nii ootusrikkalt ärevil

ja turi ihkab seljakoti kandmist.

Saaks minna vaid! Ja valget maanteepaela

me matkasaapad kõrvu mõõdavad...

Ei hooli sest, et külakrantsid kurjad,

ei hooli päikse kõrvetusest turjal –

meid lausa lauluviisid saadavad.

Ei märkaks vihmagi, kui kallab kaela!

Ja oi neid lustlikke puhkehetki,

kui naerust rõkkab, vappub telgisein!

(Ka suveööde nuhtlust, sääsemaita

nüüd tagantjärele ei tasu laita.)

10

Kas mäletad, kuis lõhnab ristikhein?

Aeg käes on kavandada uusi retki!

SINILILLE ÕITSEAEG Autor: Erika Esop

Lõunatuulte pehmet hõngu

metsa veeres tunda võib,

pikki kuldseid päevalõngu

püüab tärkav lilleõis.

Rohelised rohututid

poevad välja mulla seest,

käratsevad poisiklutid

solistavad sulavees.

See on kevad, mis siin enam,

rõõmusta ja ringi kae,

kevadel on kõige kenam

sinilille õitseaeg.

SINILILL Autor: Heljo Mänd

Kased on kikkis ja kägugi kukub,

sinilill väike, miks sina veel tukud?

Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba,

käes on sul ammugi õitsemisluba.

SINILILL Autor: Kersti Merilaas

Kuigi hang veel aia all,

lumeriismeid tänaval,

otse heledasse ilma

avas imetleva silma

esimene kevadlill,

sinilill.

11

Arg ja ettevaatlik pung

tihkelt veel end tuppe sulgedes.

Kuigi kõigil tulla tung,

ainult sinilill – see julges.

Põrmust üles tõstis pea:

„Valgus! Selgus! Ah, kui hea“

Kuula, laanes lumises

vaikne kutse kumises:

ärgu kartku enam keegi,

sinilill ju süütas leegi.

Usaldagem kevadet,

noort kevadet!

KEVAD Autor: Leonhard Pallon

Maa meil ärkab talveunest 

Hakkab vabanema lumest.

Jõudnud nüüd on päikse tund –

Hakkab sulatama lund. 

Valev lumi määrdub ruttu

Alustab siis oma nuttu.

Lumepisar nõrgub maale 

Kuid jääb külmand pinna peale.

Suland lumi voolab kraavis

Vesi soe on mitu kraadi.

Paju-urvad kraavi kaldal 

Pungast tulevad ju välja.

Õide puhkeb sinilill

Ehkki öösel on veel külm.

Lumemütsi kaotand puu

Sest on tulnud kevadkuu.

Igal pool on löga-pori 

Soojalt õhkab jopis turi.

12

Ära kevadilmaga 

Kunagi sa naljata!

Kuigi sulle tundub soe

Haigus ruttu sisse poeb. 

Päeval soe ja öösel külm –

Nii on kevadine ilm.

Peagi maast on kadund külm 

Alata võib kevadkülv. 

Külvatud saab rukis –nisu 

Sügisel neid süüa isu.

Päev läeb järjest pikemaks

Ilm päev-päevalt soojemaks. 

Ärkab loodus - õide puhkeb

Õitsev siis ka suvi tuleb.

SINILILLEKE Autor:Viivi Luik

Kes küll metsa ära kaotas

sinikirja siidikuue?

Põõsa alla maha laotas

riidetüki uhiuue?

Kleiti rohelist kes kannab, 

väikest mütsi taevakarva?

Mütsil helekollast pannalt?

Sinilill, ma arvan. 

8. klass luuletab teemal Sinilill.

Sinilill.

Alex Mikk

Sinilill see ilus lill, õitseb tema kevadel.

Lehed tal on hilised, õied armsalt sinised.

Sinilill nii väike on, talle külla hüppab konn.

13

Konnale tundub õis nii väike, aga särab nagu Päike!

Vars tal nõnda peenike, justkui luige kaelake!

Sipelgale seeme toiduks, mesilasel mesi ootmas

lille kutsuvas südames.

Sinilill.

Ermo Õunapuu.

On kevad,

õitseb sinilill.

Kuid ühel tüdrukul on lahti pill!

Sest tal kaduma läks sinillillekimp.

Oh, küll tõusis kisa- kära,

õnneks oma kimbu üles leidis ta

ja selleks korras lõppes draama.

Tüdruk nägi sipelgat,

kes oma koju tassis toitu

veel enne koitu.

Tüdruk mõtles,

et ehk paluks sipelgale mett,

mitte poest vaid sinilille käest.

Sinilill.

Asko Mölder

Sinilill kui särav silm,

õues päikest täis on ilm.

Sa vaata, kohe näed,

sinililled välja sirutanud pead ja käed.

14

Vaatad, kohe tead,

kevad päriselt on käes.

Sinilill.

Grete Pent.

Maa kõik ärkab,

sinilill tärkab ja märkab,

et on sattunud hätta!

Kuidas küll sõbrad said mind jätta?

Nüüd vaid head ilma loodab

Sinilill. Marek Kütt.

Lumetaat vist läinudki,

või äkki hoopis ta ei käinudki!

Käis korra, käis kaks,

ei lund sest jagund kauemaks.

Varakult kevad talvele tuupi tegi,

keeras paljud reeglid segi.

Talvel saime sooja, sest Lumetaat lasi silmad looja.

Ammu vulisevad ojad, sinililled säravad.

Laiskust täis on õppijad, mis sest et vanemad käravad

Sinilill.

Marko Uusküla.

Talv on läinud, kevad käes,

linnud laulvad kõigest väest.

Metsa ääres peidus lill,

oi. see ju tuttav sinilill!

15

Ei seda võtta saa!

Las kasvab, sirgub väike lill,

küll aega kaasa haarata

Kasvab kiirelt taevakild,

pean ära peitma ta,

sest äkki mõni linnuke, võib olla väga näljane

ei tule toime lilleta.

Sinilill.

Carl Zoo

Õues tärkamas rohi ja pungas on puud.

Ei taha ma näha midagi muud,

kui vaid üht tärkavat sinilille,

ja väljas ei pea veel kandma prille.

Pilved ujuvad taevalael,

otsa on saanud häda ja vaev.

Inimesed, kel talvel oli probleem,

paremaks järsku on muutunud meel.

kuldnokk laseb laulu männipuul,

päikene paistab ja kõva on tuul.

Sul valge, roosa või sinine õis,

naistepäevaks sind emale tõin.

Sinilill.

Kristjan Aas.

Metsa sees ja metsa äärel

kasvab lill, kel sinised ääred.

Pistab pea välja kevadel,

16

lehed veel peidus on kulu all.

Vars on pikk

ja õis on väike.

Mis seal sinetab metsa all,

nagu vesi, millest tekkinud vall.

Sinilill üksi seal teiste seas,

nagu sinine kate muru peal.

Sinilill.

Anastasia Nikitina

Sinilill, oh, sinilill!

miks oled küll nii erinev!

Miks kaod sa talvel

ja tuled tagasi kevadel?

Sa nii tilluke, et vaevu näha

lapsed siiski sind armastavad väga.

Korjavad sind ja kimpu seavad,

sest nad näevad,

et rõõmu tood kõigile väga ja väga.

Kui võrrelda luuletajate luuleid ja klassikaaslaste omi, siis on ka väike erinevus. Luuletajad

räägivad lisaks sinilillele oma luuletuses veel paljust muust, meie aga põhiliselt sinilillest aga

meie oleme ka tublid.

VI Kokkuvõte

17

Minu töö sai alguse tegelikult mitte minu algatusel ja tahtel. Tulin siia kooli õpetajate jaoks

väga tülika tegelasena, tormasin mööda maja, tundides ei seisnud paigal. Kord juhtus nii, et

jooksin oma juhendajale nurga tagant otsa, õpetaja ehmatas, rabas mul käevarrest kinni ja

ütles: „Sa ei taha teada, mis ma nüüd sinuga teen! Tule kaasa!“ Viis mind oma kabinetti, mina

vait kui sukk, sest ma tõesti ei saanud pihta, mis nüüd edasi saab. Õpetaja ütles: “Välja on

pakutud konkurss Sinilill ja sa hakkad seda homnepäev tegema!“ Mul muidugi väga hea

meel, sest mulle meeldib asju uurida, kogu aeg midagi teha, esineda. Ju siis oli ka õpetaja

mind nii palju tundma õppida jõudnud, et sai aru, sellele poisile tuleb tegevust anda.

Sügisel oli esimene asi luuletuste otsimine. Talvel pikk paus ja nüüd edasi oma tööga. Kõige

huvitavam teadmine oli minu jaoks see, et keegi Eestimaal uurib sinililli. Teine huvitav

teadasaamine oli see, et aretatakse sinilillest uusi sorte ja kui kallid need veel on! Tore oli

see, et kui algul suhtus klass minusse kui vähe imelikku, siis nüüd on nad kõik sõbrad ja

kirjutasid luuletusedki valmis.

18