Nr 319. mai 2013

Met

sa õ

ppel

eht

Kuusel okkad pruunid! Lk 6–7

Aasta orhidee kõdu-koralljuur Lk 20–21

Pahkade tekitajad putukad Lk 26–27

Uuest jahiseadusest Lk 32–33

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee

Erametsanduse toetusedSA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi.

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.Toetuse liik Kontaktisik E-post Telefon

Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus

Kati TaelSirli Maasik

siseriiklik@eramets.eekati.tael@eramets.ee

sirli.maasik@eramets.ee683 6051683 6057

Metsa uuendamise toetus Sirli Maasik siseriiklik@eramets.ee

sirli.maasik@eramets.ee 683 6057

Erametsaomanike nõustamise toetus Ingrid Tustsiseriiklik@eramets.ee

ingrid.tust@eramets.ee 683 6057

Metsaparandustööde toetus Monika Lindströmsiseriiklik@eramets.ee

monika.lindstrom@eramets.ee 683 6051Pärandkultuuri säilitamise toetus Priit Jõeäär priit.joeaar@eramets.ee 683 6067Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Priit Jõeäär priit.joeaar@eramets.ee 683 6067Metsühistu toetus Helje Tammsalu helje.tammsalu@eramets.ee 673 6036

NATURA metsa toetus (MAK 2.7)

Mart-Ants PavelsonIndrek ReinsooKai KrausTriin Nõmmik

natura@eramets.eemart.pavelson@eramets.eeindrek.reinsoo@eramets.ee

kai.kraus@eramets.eetriin.nommik@eramets.ee

683 6064683 6058673 6034683 6065

Metsameede (MAK 1.5.1 ja 1.5.3)

Kai KrausTriin NõmmikImre KariPiia Kiivramees

metsameede@eramets.eekai.kraus@eramets.ee

triin.nommik@eramets.eeimre.kari@eramets.ee

piia.kiivramees@eramets.ee

673 6034683 6065683 6065683 6059

Metsanduse koolituste korraldamine Evelin Huul evelin.huul@eramets.ee 683 6066

3sinu mets mai 2013

METSAOMANIK 4 Natura toetus ja metsatööd 5 Külmlaotaim tahab sulatamist 6 Kuusel okkad pruunid! 7 Teisi võimalikke üllatusi 8 Maaparandustoetusele tasub mõtelda10 Metsaomaniku nõuandja on metsakonsulent

JAHIMEES12 Pärast jahiseaduse vastuvõttu14 Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal15 Lisasöötmist on mitmeti mõistetud16 Parem karta kui kahetseda17 Ilves eelistab sõralist18 1952: rikastagem loodust võõrliikidega!

METSAELU20 Aasta orhideed tuleb hoolega otsida22 Metsas tasub vaikust pidada23 Kes kuidas kuusekäbi sööb?24 Teejuht seente maailma*26 Pahklased, pahksääsed ja teised pahkade tekitajad*

TEATED28 Eesti Jahimeeste Seltsis29 Erametsaliit teatab30 Eesti Metsaselts teatab31 Konkursid

AMETLIK INFO32 Jõustub uus jahiseadus34 Uudised

sisukord

Välja andnud SA ErametsakeskusProjektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee

Rahastanud Keskkonnainvesteeringute KeskusTeostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117, e-post viio.aitsam@maaleht.eeKujundanud Merike ArbetEsikülje foto Ingmar Muusikus – põdravasikasTagakülje foto Viio Aitsam – konnakevad

Sisukord

18

26

31

6

32

Met

sa õ

ppel

eht

metsaomanik

4 sinu mets mai 2013

MAAoMAniKU õigUsed jAhindUsesMaaomanikul on õigus:• korraldada oma maal väikeulukijahti;• sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;• seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;• algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;• teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Allikas: 1. juunist kehtima hakkav uus jahiseadus

MATI SCHMUULSaaremaa

metsaühingu tegevjuht,

metsakonsulent

VIIo AITSAM

R iigikogu võttis vastu uue jahisea-duse, mis hakkab kehtima 1. juu-nist. Maaomanikele suuremaid

õigusi andev uus seadus ei ole Saare-maa metsaomanike seas praegu tuline päevateema.

Maaomanikud teavad jahist väheSee pole ka igapäevaelus suuri pingeid tekitanud. Metsloomi on Saaremaal palju ja nendega on ka probleeme (eri-ti veel põllumeestel), aga kohalikud ja-himehed on tihti ise maaomanikud ja suuri katkumisi ei ole. Pinged on vahest seotud hoopis n-ö linnajahimeestega, kes Saaremaal jahil käivad – nemad on sellise kõrge lennuga.

Üldiselt maaomanikud teavad jahist vähe. Uus seadus võiks siin tuua suure-mat infovahetust ja maaomanike-jahi-meeste tihedamat omavahelist läbikäi-

natura toetus ja metsatöödÄsja vastu võetud uus jahiseadus pole Saaremaal laineid löönud.

mist. Praegu tegutseb kumbki pool nagu omas nišis.

Mulle tundub, et jahimehed võiksid siin ka natuke rohkem initsiatiivi näida-ta, oma tegevusest rohkem infot jagada. Ka maade kasutamise lepingud oleks head, need paneks kohustusi mõlemale osapoolele ja oleks mingigi tasand, kus oleks rohkem kokkupuuteid.

Mul on endal lepingu alusel põllumaa kasutada antud. Selle kogemuse põhjal ar-van, et maaomanikud sõlmiks jahimeeste-ga hea meelega lepinguid, et tulge ja hoid-ke siin loomade arvukusel silma peal.

Metsatööd on tähtsamadMetsaühingus on praegu päevakorral hoopis Natura toetuse taotlemine Era-metsakeskuse kaudu. Metsaomanikud käivad nõu küsimas ka uute metsama-janduskavade (täpsemalt inventeeri-misandmete) tellimise asjus ja kolmas teema on raied – mis raieid teha või kui-das suhtuda pakkumistesse, mida on metsaomanikule tehtud, kui usaldus-väärne üks või teine firma on.

Siin tuleb tasapisi esile me nõusta-mistegevuse nõrk koht, et metsaomanik saab küll teadlikuks oma metsast ja tun-neb seda valdkonda paremini, aga siis tuleb tema metsa keegi ülestöötaja, kes ei tea nõustamisest midagi, paneb oma-nikule tüüplepinguteksti ette ja omanik võib ikkagi tüssata saada.

Näiteks on juhtumid, kus teenuse pakkuja teeb harvendusraiet vana, keh-tivuse lõpul oleva metsamajandamiska-va järgi. Kasutab puidu kogust määrates kava andmeid, aga metsa on selle pea

kümne aasta jooksul juurde kasvanud. Seda metsaomanikule ei ütelda.

Vahe ei selgu ka keskkonnaametis, kus metsateatist kooskõlastades järgi-takse ju kava andmeid... Siit tulebki met-saomanike suhtumine, et parem üldse mitte midagi oma metsas teha, sest kui kellegi tegija sisse lased, tuleb pahandus.

Metsaomanikel ei ole kindlustunnet.

Uus repellentKa metsaistutus on päevakorral. Seda oleme ikka metsaühingus omanikele meelde tuletanud, et kui on raiet teh-tud, tuleks kevadel raiesmikule ka uus mets peale istutada. Probleeme on Saa-remaal sellega, et saarel ei ole piisavalt vajalikku tehnikat, maapinna etteval-mistuse masinaid, külvikuid.

Selleks ajaks, kui maapinna etteval-mistuse saad, võib istutusaeg juba möö-das olla.

Jahindusega on seotud see pool, et nüüd on Saaremaal õnnestunult katse-tatud uut repellenti Trico. Põllumees-tel, kes on hädas olnud sellega, et hirved käivad silopalle lõhkumas ja söömas, on üks lahendus olemas.

Kui nüüd selgub, et see ka metsakul-tuuris head tulemust annab, saavad met-saomanikudki seda oma kultuuride kait-seks kasutada.

Kuuse pritsimine Tricoga. See uus repellent ehk ulukite peletamise vahend on toodetud lambarasva baasil.

metsaomanik

5sinu mets mai 2013

LEHAR LINDREForestplanter OÜ

juhatuse liige

VIIo AITSAM

Kui istutate maha külmunud taime, kuivab see ära.

Eestis on mitmes metsapuutaimi kasvatavas suuremas taimlas ole-mas külmladu, kus taimi ületalve

hoitakse. Peamised põhjused selleks on järgmised.• Stabiilne temperatuur ja keskkond.

Õues lume all talvitub taim umbes –2 kraadi juures. Sama temperatuur on ka külmlaos, kus taimed on pa-kendatud kas pappkastidesse või ki-lekottidesse.

Õues võivad külmad ilmad va-helduda soojematega ja taime “puh-kus” on häiritud. Ka on ohuks väike lumikate või selle puudumine, lisaks ohustab varakevaditi taimi päikese-põletus. Külmlaos on need problee-mid välistatud.

• Parem taimlatööde hajutatus. Keva-del ei pea enam taimede pakendami-sele aega raiskama. Tarnetega külm-laost tegeleb üks inimene ja ülejää-nud töötajad saavad keskenduda uue külvi tegemisele.

Esialgu peaaegu pimedasMetsaistutajal on tähtsaim teada, et külmlaos hoitud taimi ei tohi istutada, kui juurepall on veel külmunud. Kui saate taimlast külmutatud taimed ja need kohe maha istutate, kuivavad nad ära, sest taim ei saa jäisest substraadi-pallist vett kätte.

Seega tuleb külmutatud taim enne istutamist üles sulatada. Seda ei või aga teha liiga kiiresti (näiteks otse külmlaost 20kraadise soojuse kätte), kuna nii võib taime juurestiku rikkuda.

Otsene päikesepaiste külmunud tai-medele ei sobi. Sulatamiseks tuleks ka-sutada keldrit või mõnda muud jahedat

ruumi (sobib temperatuur + 8…+14°). Seal, jahedas ja pimedas, tuleb lasta tai-medel sulada 2–3 päeva. Kestus sõltub ka konkreetse ruumi temperatuurist – jahedamas võib kauem aega minna. Üle nädala ei tohiks sulavaid taimi pimedas siiski hoida.

Taimi sulama pannes tuleks taime-pakendid avada. Kilekottidesse pakitud taimed võib tõsta kottidest välja või kee-rata kotisuu võimalikult alla, sest sulava-tel taimedel hingamine kiireneb ja umb-setes kottides tõuseb seetõttu tempera-tuur kiiresti liiga kõrgeks.

Pärast sulatamist tuleks taimi harjuta-da veel päev või paar poolvarjulises ko-has valgusega.

Istutama peaks ruttuJuba sulanud taimed tuleb maha istu-tada võimalikult kiiresti. Kui istutami-ne hilineb, peab külmlaos hoitud taimi hooldama samamoodi nagu õues ladus-tatuidki.

Kõige olulisem on jälgida, et taime-del jätkuks substraadipallis niiskust. Kontrollida tuleks seda sageli. Kui po-titaime juurestiku ümber olevat subst-raati käega pigistades turbast vett välja ei nõrgu, vajavad taimed kindlasti kast-mist. Turbapalli läbikuivamine on tai-mele väga ohtlik.

Enne istutamist oleks soovitatav hoi-da taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Samuti tuleb ka lõigata ära turbapal-list välja kasvanud juured. Seejuures tu-leb olla ettevaatlik, sest noor taim on kerge murduma.

Tasub teada, et külmlattu panemi-seks pakendatud taimed üldise põhi-

Külmlaotaim tahab sulatamist

mõtte järgi töödeldakse enne ladusta-mist seenhaiguste vastase taimekaitse-vahendiga.

Taimede istutamise aegPaljasjuursete taimede istutamise aeg on kevadel ja see võib jääda, olenevalt kevadest, üsna lühikeseks. Suletud juu-rekavaga ehk nn potitaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, nii-siis ka suvel ja varasügiselgi.

Suletud juurekavaga taimed lähevad hästi kasvama tänu sellele, et nende juu-restik on ümbritsetud turbasubstraadi-ga, mis sisaldab väikeses koguses toitai-neid ja niiskust.

Potitaimi istutatakse üldiselt istutus-toru abil või ka maakirvega. Nii on töö-jõudlus, võrreldes paljasjuursete taime-de istutamisega, vähemalt 3–4 korda suurem.

***Taimede kvaliteeti tuleks kontrollida juba siis, kui taimlas neid vastu võtate: kas ei ole ladvakahjustusi või ka mehaa-nilisi vigastusi.

Ladvapunga kahjustust võivad põh-justada nii külm kui ka seenhaigused. Potitaimede puhul on tähtis veel hinna-ta, ega taime alumised oksad ole hallitu-se tõttu hukkunud.

Kui külmlaost potitame kätte saate, näeb ta välja selline.

6 sinu mets mai 2013

Päikeseline märtsikuu tõi välja kahjustused puukooli- ja metsakuuskedel.

EDA TETLOVkeskkonnaameti metsauuenduse

peaspetsialist

temperatuuri kõikumine toob kaasa ra-kukahjustused ja auramine muutub see-tõttu veel intensiivsemaks.

Kuusk, võrreldes männiga, on sellise-le kahjustusele eriti vastuvõtlik. Tugeva-ma kahjustuse korral ei kuiva ainult ok-kad, vaid terved võrsed.

Kuuse puhul on täheldatud, et eri pä-ritoluga algmaterjal on erineva vastupa-nuvõimega talvepõletusele ja kuivusele. Oluline on seejuures ka võrsete veesisal-dus ehk see, millises seisus taimed sügi-sel talvituma läksid. Täheldatud on, et rohke veesisaldusega okkad on talvepõ-letusele altimad. Sademeterohke sügis soosis okaste kõrget veesisaldust.

Möödunud suvi oli samuti sademete-rohke ning võiks arvata, et pikk ja soe sü-

gis andis igati võimaluse talveks valmis-tuda. Taimlas kasvavatel puudel on siin erisusi võrreldes metsapuudega, sest nei-le antakse lisatoitaineid. Toitainete oma-vaheline tasakaal ei pruugi olla sobivaim ja nii võiski talv taimedele ootamatult tulla. Soe sügis ja toitainerohkus ei soo-dustanud taimede talveks valmistumist.

Algpõhjus võib muu ollaSademeterohkel aastal on häda ka selle-ga, et kuusejuured ei saa piisavalt hap-nikku. Hapnikupuudusel on puud vas-tuvõtlikud nii külmakahjustustele kui ka seenhaigustele.

Kevadtalvel võivad ilmneda seega ka sügistalvel saadud külmakahjustused. Talve alguse külm ei pruukinud olla tu-

Kuusel okkad pruunid!

M ärtsikuu lõpul muutusid puu-koolis kuusetaimede lumest väl-ja ulatuvad ladvad ja külgvõrsed-

ki pruuniks. Lähemal uurimisel selgus, et enamikul taimedel on ladvapung küll ter-ve, kuid okkad muutunud pruuniks.

Ümbruskonnas ringi liikudes võib tä-heldada kraavi- ja teeservade kuuskedel sama pilti – päikesepoolne külg on suu-remal või vähemal määral pruuniks muu-tunud. Kaugemalt vaadates võib väita, et tegu on talvepõletusega, mis ikka päikese-listel kevadetel meie kuuski kimbutab.

Talvepõletus ehk veepuudusKui tahta täpsemalt teada, mis on selle nähtuse algpõhjus, mis tagajärg, tuleks puid uurida ja teha kindlaks, kas see ongi talvepõletus või äkki mõni muu kahjustus, mis pole ilmastikust tingitud (nt seenhaigus vms).

Talvepõletus ehk päikesepõletus on füsioloogilises mõttes kuivamine ehk veepuudus. See ilmneb tavaliselt siis, kui puud või puutaimed ei saa jäätunud maapinnast vett, aga auramine puulad-vas on päikesepaistel suur.

Kahjustused on enamasti suuremad, kui varakevadel (märtsis) on päeval soe, öösel aga tugevad miinuskraadid. Suur

metsaomanik

Talve-põletus

muudab puu vastu-

võtlikuks teistele

kahjusta-jatele.

VIIo

AIT

SAM

metsaomanik

7sinu mets mai 2013

gev ja kahjustus ei olnud silmaga nähtav kahjustamise ajal.

Puutaimedega ongi nii, et kahjustu-sed ei ilmne kohe, vaid on näha mõne aja möödudes. Tõsisemaid kahjustusi võib metsaomanik märgatagi alles pä-rast pungade puhkemise aega, s.t pun-gad lihtsalt ei puhke. Kuusk on küll ta-valiselt hea kohanemisvõimega, ja sur-nud ladvapunga asemel kasvatab uue ladva külgpungast.

Viimaste aastate taimede kasvupe-rioodi ilmastik on kõikunud põuast (2010–2011) sademeterohkeni (2012). Põuasel kasvuperioodil ehk siis veepuu-dusel kuuse pinnalähedased juured kui-vavad ning seetõttu on puul ka toitai-nete omastamine takistatud. Üks-kaks aastat pärast põuaperioodi võib sellistel puudel ilmneda latvade kuivamine – ka see saab olla nüüdse kuuskede pruunis-tumise põhjus.

Nii veepuuduse kui ka liigvee korral on puu tavapärane elurütm häiritud ja ta muutub vastuvõtlikuks teistele kah-justajatele, olgu tegu seenhaiguste või putukarüüstega. Seetõttu ongi keeruli-ne eristada, mis on esmane kahjustaja ja kes tulnud nõrgestatud taimelt oma osa nõudma.

Mida ette võtta?Mida saab metsaomanik kahjustuste vältimiseks teha?

Suurtele kuusepuudele ei ole võima-lik talvepõletuse leevendamiseks või ka selle ärahoidmiseks abi anda. Suur puu on aga tugevam, ja kui näiteks päikese-poolsed okkad on kahjustatud, siis vas-taspoole okkad aitavad puul elus püsida.

Väiksemate, taimlas-puukoolis kas-vavate taimede puhul oleks aidanud, kui veebruari-märtsi päikeseliste ilma-de saabudes oleks peale kühveldatud lund või kuusepeenraid varjutatud var-jutusvõrguga. Praegu, kui kuuse ladvad või külgvõrsed on juba pruunid, ei ole tagantjärele võimalik olukorda paranda-da. Tasub lihtsalt jälgida, kas puud saa-vad kahjustusega ise hakkama.

Tulevikule mõeldes tasuks eelkõi-ge kultiveerimiseks valida n-ö kohalik-ku päritolu seemnest kasvatatud kuuse-taimed. Mida suuremad on vahemaad seemnete pärinemiskoha ja taimede is-tutuskoha vahel, seda suurem võib olla risk kahjustuste ilmnemiseks. Taimlas saab kuusetaimi varjutada või lumeroh-kel aastal lihtsalt rohke lumega katta.

Teisi võimalikke üllatusi

Hiire söödud kuusk – tüve on näritud täpselt lumepiirini.

Põdra söödud mänd.

Metskitse söödud kuusk.

VIIo AITSAM

metsaomanik

8 sinu mets mai 2013

“Maaparandust tuleb vaadata ikka ter-vikuna,” märgib Linnamägi.

Ühistu tegevjuht ütleb, et tööd on su-junud tänu piirinaabrite koostööle. Var-di Erametsaselts sai raiet ja maaparan-dustöid planeerides ka uue ühistu-liikme, kes seni polnud metsa majan-damisega tegelnud, kuid kelle nõusole-kut maaparandustööde tegemiseks vajati.

“Maaparandustoetuse taotlemine oli ühistul plaanis, seetõttu sidusime kaks te-gevust – hakkasime talvise metsaraie ajal ka kraavikaldaid maaparandustöödeks ette valmistama. Puhastasime need puit-taimestikust,” ütleb ühistu tegevjuht.

Praegu nõuab veel väljaselgitamist, kui palju masinatöö kraavidest setete eemaldamiseks maksma läheb. Seda,

Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud.

REGINA HANSENErametsakeskuse

kommunikatsiooni-juht

MAAPArAndUstööde toetUs• Toetuse taotluse saab esitada

digitaalselt allkirjastatuna aadressil siseriiklik@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn.

• Täpsema info toetuse kohta leiab aadressilt www.eramets.ee/metsamaaparandustoode-toetus/sidebar/.

• Enne taotluse esitamist:- mõtle läbi plaanid

ja kontrolli üle andmed;- telli uuendustööde kava,

mis on koostatud Maaparandus-alal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) arvel oleva ettevõtte poolt;

- esita avaldus uuendustööde objektide kandmiseks maapa-randussüsteemide registrisse põllumajandusametile;

- esita koos maaparandustöö-de toetuse taotlusega uuendus-tööde kava koos tööde plaani-ga, selle koostamise eest esita-tud arve ja arve tasumist tõen-dav dokument ning maaparan-dustööde toetuse mahutabelid;

- kui uuendatavad objektid asu-vad piirinaabriga kahasse, hangi naabri nõusolek.

Allikas: Erametsakeskus

Maaparandustoetusele tasub mõtelda

E rametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotlus-te vastuvõtu 2012. aastal. Toetus-

rahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasuta-mist.

Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise ot-sust on toetuse taotlejatel otsuses näi-datud tööde tegemiseks aega üks aas-ta. Toetusraha saab kätte tööde aruan-de põhjal.

Nüüdseks on toimunud kaks taot-lusvooru. Esimesed erametsaomani-kud, kes tegid maaparandustöid mul-lu, on toetusraha Sinu Metsa ilmumise ajaks juba kätte saanud. Eeloleval suvel töid teha plaanivad erametsaomanikud, kes jõudsid oma taotlemispaberitega esi- messe vooru, on saanud toetamise ot-suse.

Toetusraha on seni määratud ligi 84 taotlejale kogusummas 250 000 eurot. Järgmine maaparandustööde tegemise toetuse taotlusvooru tähtaeg on 1. ok-toober.

Ehkki järgmine taotlusvooru tärmin tundub olevat kaugel, nõuavad paberite vormistamine ja vajalikud kooskõlas-tused üksjagu ettevalmistusi ja aega, kinnitavad senised taotluse esitajad.

Viis naabrit korragaVardi Erametsaseltsi tegevjuht Märt Linnamägi Harjumaalt esitas maapa-randustoetuse taotluse tänavu.

“Meie ümbruskonnas on palju objek-te, mis seda toetust vajaksid. Selle aasta esimesse vooru saatsime kaks taotlust,” mainib ta. Tööd toimuvad praegu kor-raga viie naabrist maaomaniku juures.

Üks põhilisi töid, mida maaparandus-toetusega tehakse, on olemasolevate kraavide puhasta-mine.

metsaomanik

9sinu mets mai 2013

kui palju sellest tööst katab toetus-raha, on praegu raske hinnata. Märt Linnamägi selgitab, et töö hulga arvestamise aluseks toetuse määrami-sel on “jooksvad meetrid”, kuid kraa-vide laius ning sette hulk võib olla väga erinev.

Suvised tööd on kraavide kaevamine, samuti tuleb välja vahetada kaks truupi.

Kui plaanitud tööd valmis, peaks laeku-ma ka raha.

Enne toetuse taotlemist soovitab Märt Linnamägi esmalt maaparandustööde ots tarbekus hoolega läbi mõelda. Ta toob näite: “Kui ümbruskonnas mitu metsa-omanikku majandavad piirkonnas, kus veerežiim ei tööta, pole maaparandusel ühe krundi piires erilist efekti.”

Maaparandustoetusele tasub mõtelda Märt Linnamägi soovitab teistel taotluse koostamisele mõelda aegsas-ti. “Maaparandustoetust saab kasuta-da vaid olemasolevate süsteemide kor-dategemiseks. Lisaks peavad need ole-ma kantud registrisse. Kui registris vas-tav kanne puudub, tuleb süsteemid lasta üle mõõta ja registrisse kanda.”

Kooskõlastus jäi saamataÜlo Erik Raplamaalt ütleb, et temal va-jas kuivendamist 15 ha suurune metsa-ala. “Enne ujutas vesi igal kevadel kõik üle. Soojema talve korral oli varem kogu aasta maa pehme. Alles tänavu sain läbi metsa kuiva jalaga.”

Suurema osa töid tellis Ülo Erik firma kaudu, kus ka ise töötab. “Sain ekskavaa-tori sealt väga soodsa hinnaga, juht alles õppis ametit ka. Nii väikest tööd ei taha ju keegi teine ette võtta,” tõdeb ta.

Maaparandustoetuse taotlemiseks vajalike kooskõlastuste saamine võtab tema sõnul tublisti aega, nii umbes kuu. Esmalt tuleb lasta projekteerijal teha maaparandusprojekt. “Minul saa-deti projekt üks kord ka tagasi,” tunnis- tab ta. Ehkki toetuse saamise tingi-mused on kodulehel kirjas, oli tema esitatud projektis siiski kavandatud töid, mida ei tunnistatud abikõlbli-kuks. Näiteks jäi ära toetusraha abil voolunõva tegemine.

“Vesi peab voolama sellesse kraavi, mis toetuse alusel korda tehakse,” selgi-tab metsaomanik, miks toetusraha selle töö eest ei makstud.

Kõige raskem osa toetuse taotlemise juures on kooskõlastused naabritega, tõdeb mees. Hea, kui need satuvad ole-ma arusaajad ja mõistlikud inimesed. Ülo Erikul paraku jäigi ühe naabri kooskõlastus saamata ja seetõttu jääb tegemata piirikraavi puhastamine, mis alguses kindlalt plaanis oli.

“Tingimustes seisab, et vaja on kõigi naabrite allkirju, aga ühelt ei saanudki. Naabriperemees läks millegipärast oma vanematega aru pidama, ja nood, vist lihtsalt põhimõtte pärast, ei lubanud allkirja anda. Nüüd tuleb ümberringi teha kraavid korda oma rahaga.”

See, kui suure osa kulutustest maaparandustoetus katab, sõltub Ülo Eriku sõnul metsast. “Minul kattis peaaegu kogu kulutuse, torud ehk väl-ja arvatud. Pakun, et keskmiselt kaks kolmandikku kulutustest saab toetus-rahaga tasa.”

VIIo AITSAM

metsaomanik

10 sinu mets mai 2013

Milline on parim aeg aastas, mil mul oleks mõistlik oma metsa arendusega tegelema hakata?Kui on plaanis oma metsaga tegele-

ma hakata, tasub sellega algust teha või-malikult kiiresti. Kõigepealt tuleks vaa-data, kas on olemas kehtivad inventee-rimisandmed (rahvakeeles ka metsama-janduskava). Need andmed on metsa-hoolduseks vajalike teatud raiete puhul (uuendus-, harvendus- ja valikraied) ko-hustuslikud, kui kinnistul asuva metsa pindala on suurem kui 2 hektarit (met-saseaduse § 11, lg 42).

Ka mõningate toetuste taotlemisel on inventeerimisandmed vajalikud. Kui soovite taotleda toetust näiteks noore metsa hooldamiseks, peavad need and-med olemas olema ka väiksema kui 2 ha suuruse metsa kohta.

Kui inventeerimisandmeid ei ole, tuleb need tellida kehtiva tegevusloa-ga metsakorraldusettevõttelt (ettevõ-tete kohta leiab teavet internetist www.era mets.ee/info/metsamajandamiskava-de-koostajad/), siis on võimalik hiljem ka makstud summa asjus toetust küsida (www.eramets.ee/toetused/toetuste-taot-lemine/metsa-inventeerimise-ja-metsama-jandamise-kava-koostamise-toetus/).

Koos inventeerimisandmetega koos-tatakse metsaomanikule metsamajanda-miskava, milles tuuakse välja soovitusli-kud tegevused metsa majandamiseks.

Soovitan küsijal kindlasti võtta ühendust atesteeritud metsakonsulen-diga, et saada nõu õigete otsuste lange-tamiseks. Peale muu on siingi võimalik kasutada toetusevõimalust: igal metsa-omanikul on kalendriaasta jooksul või-malik saada SA Erametsakeskuse kau-

Metsaomaniku nõuandja on metsakonsulent

Valik metsaomanike tänavu kevadel esitatud küsimusi koos vastustega.

du finantseeritavat nõuannet kokku 15 tunni ulatuses.

Sellest 2 tundi lihtsustatud nõustami-sena, mille eest metsaomanik ei pea kon-sulendile tasu maksma, ja 13 tundi kirja-liku nõuandena, kus metsaomanikul tu-leb tasuda omafinantseeringuna ligikau-du 3 eurot tunni kohta.

Konsulentide kontaktid leiate aadres-silt: www.eramets.ee/consultant/. Konsu-lendid aitavad metsa seisukorrast ülevaa-det saada ning anda informatsiooni va-jalike tööde ja võimalike toetuste kohta.

Kas juhul, kui olen müünud metsa ja soovin raiesmikule uut metsa istutada, on mul võimalik saada ka toetust?Metsa uuendamiseks on tõepoolest

võimalik saada toetust. Sõltuvalt põhju-sest, miks mets raiuti, võib taotleda kas riigisisest toetust metsa uuendamiseks või ELi toetust kahjustatud metsa taas-tamiseks.

Metsa uuendamise toetust saab taot-leda, kui metsa kavandatava uuendami-

se kohta on kehtiv tegevust lubava mär-kega metsateatis.

Metsa uuendamise toetus hõlmab:• metsakultiveerimismaterjali soeta-

mist (v.a metsapuuseemnete soeta-mine);

• maapinna ettevalmistamine;• metsaistutamistööd;• kuni kolme aasta vanuse metsakul-

tuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal kasvavate metsa-puutaimede hooldamine.Tänavu toetuse taotlemiseks peavad

metsaistutustööd ja metsapuutaimede hooldamine olema tehtud alates 1. jaa-nuarist 2013. Metsakultiveerimisma-terjal võib olla ostetud ja maapinna et-tevalmistamine tehtud 2012. aastal või 2013. aastal enne taotluse esitamist.

Täpsemalt saab toetuse kohta luge-da aadressilt www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/metsa-uuendamise-toetus/.

Tänavu on metsa uuendamise toetu-se taotluse esitamise tähtajad 1. juuli ja 2. detsember.

ÜLLE LÄLLmetsakonsulent

KonsUlendid

• Metsakonsulent on metsanduse ekspert, spetsialist, juht või nõustaja ning tema töö peaeesmärk on edastada korrastatud ja korrektset teavet ning nõustada metsaomanikke.

• Metsakonsulendid on enamasti metsandusliku kutse- või kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase töökogemusega. Enamik konsulente töötab oma piirkondliku metsaühistu tegevusraadiuses (nt maakonnas).

• Tekstis viidatud internetiaadressilt leiab konsulentide kontaktid maakondade kaupa. Kokku on seal üle saja nime. Mõned nimed korduvad, kuna on konsulente, kelle tegevuspiirkond hõlmab mitut maakonda.

• Konsulendid annavad nõu telefoni ja e-posti teel või suuliselt, kui sõidavad kohapeale.

Allikas: www.eramets.ee

metsaomanik

11sinu mets mai 2013

Kahjustatud metsa taastamise toe-tust saab küsida, kui metsa hukkumi-se põhjuseks oli torm või tulekahju. Metsamaa, mille kohta toetust taotleda võib, peab olema vähemalt 0,5 ha suu-rune, ja toetust saab juhul, kui torm või tulekahju on toimunud mitte varem, kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.

Kahjustuse kohta peab olema tehtud ka metsakaitseekspertiis.

Metsateatis kavandatavate tööde kohta peab kehtima taotluse esitamise ajal ja töö tegemise ajal.

Selle meetme kohta saab täpsemalt lugeda www.eramets.ee/toetused/toetus-te-taotlemine/kahjustatud-metsa-taasta-mise-investeeringutoetus-meede-1-5-3/.

Planeeritud toetuse taotluse esitami-se tähtaeg on tänavu 1.–14. oktoobrini, kuid see võib muutuda.

Et riigisiseste toetuste ja ELi toetus-te taotlemise põhimõtted on erinevad, soovitan enne tööde planeerimist võt-ta ühendust oma piirkonna konsulen-diga (kontaktid leiab: www.eramets.ee/

consultant/). Toetuse saamisel tekib metsaomanikul viieaastane kohustuse-periood. Toetuse saamise ja taotlemi-sega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat. Metsa uuendamise kulud, mis ületavad saadud toetust, on lubatud metsamüügi tulust maha arvata.

Kas metsa välja vedades tuleb saada nõusolek maaomanikelt, kelle maid väljavedu läbib? Kui jah, siis kust saab maaomanike kontakte?Metsaseaduse § 35 (metsakasutus-

õiguse kitsendused) ütleb, et avalik-õi-gusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas to-hib sõita sõidukiga metsamaal paikne-vatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.

Kui eramaa on piiratud või tähista-tud, tuleb jälgida ka asjaõigusseaduse § 142 (võõral maatükil viibimine) kir-jutatut.

Füüsilise isiku või eraõigusliku ju-riidilise isiku omandis oleval kinnisas-

MetsAteAtis jA MetsAKAitseeKsPertiis

Metsateatis või metsakaitseekspertiisi taotlus tuleb esitada keskkonna- ametile. Täpsemat teavet leiab ameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Kui varem pole teatisi esitatud, tasub nõu küsida metsakonsulendilt.

jal, mille omanik on piiranud või tähis-tanud, ei või teised isikud omaniku loa-ta viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Füüsilise isiku või eraõigusliku jurii-dilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isi-kud omaniku loata viibida päikeseloo-jangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega tohib väljaspool teid võõral maal sõita üksnes metsaomaniku loal. Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kas mets kuulub eraõiguslikule juriidilisele isiku-le või eraisikule või on tegu riigimetsa-ga, mille eest hoolitseb RMK. Seda saab vaadata metsaregistrist http://register.metsad.ee/avalik/. Seejärel võtta maa-omanikuga ühendust.

Võõra maa kasutamiseks on mõistlik sõlmida kokkulepe kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kontaktandmete saamine on aega-nõudvam. Üks võimalus on proovida leida telefoninumbrit interneti otsin-gumootoriga või küsida infoliinist. Sel-leks peab teadma naaberkinnistu oma-niku nime.

Kui omaniku nime ei tea, saab teha väljavõtte kinnistusraamatust https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/avaleht.aspx. Kinnistusraamatu väljavõ-te on tasuline.

Eesti riik on otsustanud metsaomanike metsauuendust õhutada Erametsakeskuse kaudu makstava toetusega.

HEINo LAIAPEA

jahimees

12 sinu mets mai 2013

S elles mõttes natuke uus jahiseadus jäi hiljaks, et nii Vardi jahiseltsi kui ka Vardi erametsaseltsi kevadised

üldkoosolekud, kus seda kõike oleks saanud arutada, on juba peetud.

Aga teisalt on meie jahiseltsil ammu juba enamikuga jahipiirkonna maaoma-nikest lepingud sõlmitud. See on üld-koosoleku otsustada, aga üldiselt ma ei usu, et peaksime need kõik kohe rin-gi tegema. Olemasolev on päris hea le-ping, mida maaomanikul on soovi kor-ral ka lihtne lõpetada – tuleb vaid ette teatada, mis tähendab, et kui keegi oma-nikest kindlalt tahab kohe uut lepingut, saab ta sellest kergesti märku anda.

Arvan, et Vardi erametsaseltsi järgmi-sel üldkoosolekul tasuks arutada, kas ei võiks erametsaselts olla see, kes jahiselt-

Kuidas jätkub koostöö maaomanikega?

TAAVI EHRPAISVardi jahiseltsi juhatuse liige,

Vardi erametsaseltsi juhatuse liige

Pärast jahiseaduse vastuvõttu

sidega kokkuleppeid sõlmib. Enamas-ti on meie erametsaseltsi liikmete maad praegu kolme jahiseltsi kasutada. Orga-nisatsioonide tasemel võiks suhtlemine mõlemale poolele kergem olla.

Seda ma ei usu, et meie jahiselts ren-ditasudega nõus oleks, aga kindlasti

oleksime rohkem valmis ulukikahjus-tuste ennetamisega tegelema. Näiteks metssigadele rohkem söödapõlde raja-ma, et talumeeste põldusid säästa. Sa-muti oleksime valmis rohkem kobraste-ga tegelema, aga siin peaks riik ka jahi-ajad üle vaatama.

Mis on jAhindUsnõUKogU?• Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse

korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. Jahindusnõukogu tööpiirkond ei tohi olla suurem kui maakond.

• Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab keskkonnaameti peadirektor.

• Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:1) ettepanekute tegemine keskkonnaametile pruunkaru,

hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised)

küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale

jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;

4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;

5) seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Allikas: Riigikogus vastu võetud ja 1. juunist jõustuv jahiseadus

Põdrad soolaku juures.

LEo KASS

jahimees

13sinu mets mai 2013

Pärast jahiseaduse vastuvõttuKUidAs ViljAndiMAAl?

Edaspidised plaanid on lihtsad – teha koostööd maaomanikega. Mulle tundub, et probleemid, millest kogu aeg räägi-takse, on üles tulnud pigem maakonda-dest, kus tegeldakse turismijahiga. Meil sellist turismijahti ei peeta.

Maaomanikega parema koostöö nimel on meil liidu kodulehel otse omanikele mõeldud eraldi osa, kus maakonna kaart, jahiseltside kontaktid

ja info ning muud teavet. Tean, et üks jahiselts näiteks infotab maaoma-nikke vallalehe kaudu jne.

oleme võtnud sihi, et selleks, et meiega koostööd tahetaks teha, peame end tegema võimalikult nähtavaks. Sel on olnud ka positiivset tagasisidet. Näiteks üks maaomanik, kes varem keelas oma maal jahipidamise, hakkas paar-kolm aastat tagasi ise jahimeheks ning nüüd on oma piirkonnas üks aktiivsemaid jahimehi ja hoolsamaid ulukihoolde tegijaid. Selline näide, kuidas ignorantsus on muutunud teadmisteks.

Lepingute sõlmimine on olnud, aga praegu on see pidurdunud. Suuremad maaomanikud, kaasa arvatud RMK riigi esindajana, on tahtnud enne lepingu sõlmimist uue seaduse ära oodata. Mõned erandid on, aga üldiselt on lepin-gutega selline passiivne aeg praegu.

Üks maaomanik saatis teatise, kus on märgitud, et tal nüüd noor mets kasvamas ja kus on karta põdrakahjustust. olukord on praegu selline, et põtra küttida tohime me ju vaid kolm kuud aastas, kogu ülejäänud aja saame nentida, et jah, on tõepoolest kahjustus.

Seda tuleks ka teadvustada, et oleme ikkagi hobi korras jahimehed, kellele riikki on hulga kohustusi määranud, meilt päriselt seda ei saa tahta, et igal pool metsa valvaksime. Minu üleskutse maaomanikele on olnud ikka, et hakake ise jahimeesteks ja süvenege sellesse valdkonda.

Praegu on nii, et läbi teadlaste vaatlusprisma on selgitatud ulukite arvukus, ja selle põhjal, kui palju tuleks loomi küttida. Kuidas see edaspidi hakkab olema, mis muutub, see alles selgub, kui jahindusnõukogud on loodud. Praegu elame rohkem põhimõttel “elame – näeme”.

Ma väga suuri muudatusi ei usu, meil on suurem osa maaomanikest ise jahimehed. Seda küll võib tulla, et mõne jahiseltsi piirialad lähevad üle naaberseltsi kasutusse, selliseid ohte ikka natuke on, aga eks seda kõike tuleb veel vaadata ja analüüsida.

MART TASANEViljandimaa

Jahimeeste Liidu juhatuse esimees

Tänavu lõppes koprajaht just siis, kui lõppes ka jääminek. Jahiaeg kuivendus-kraavidel võiks näiteks kuu aega pikem või siis hoopis aasta ringi lubatud olla. Kuivenduskraav ei ole kopra kodu.

Minu meelest on riigi asi piiranguid seada siis, kui loomapopulatsioon on ohus, aga kopra puhul sellest praegu rää-kida ei saa.

Meie jahiseltsis on maaomanikega sõlmitud lepingutega kaetud 70% jahi-maadest ja minu arvates on see piisav. Teatud osa omanikest ei ole huvitatud lepingust, kuna nende maad asuvad ko-

has, kus ulukid ei liigu ja ega siis ka jahi-mehel sinna asja ole.

Traditsiooniliselt peame sügiseti maaomanikega ühisjahti, millega kaht-lemata jätkame. Olen kindel, et saame omavahel hakkama. Meil on ka kolm omanikku, kes väljaspool jahikeelukam-paaniat, mis nüüdseks lõppenud, oma maadel jahti ei luba. See on normaalne, me igal juhul austame omaniku tahet.

Väga huvitaks, millise lepinguteksti-ga tuleb suurima maaomaniku esinda-jana välja RMK. Loodan teksti, mis ar-vestab sellega, et jahimehed ei ole saa-

nud põdra arvukuse vähendamisel kaasa rääkida. See arvukus on selgelt liiga suur, aga jahimehi siin süüdistada ei saa, sest riik on aastaid seadnud põdra küttimise-le piiranguid. Minu arvates ei ole need limiidid õiged – arvukus on liiga suur.

Paar aastat peaks saama maakond-likud jahindusnõukogud tegutseda, et põdra ja metssea arvukus kontrolli alla saada.

Leping peaks olema aga selline, et mõlemale poolele oleks lepinguline suhe kasulikum kui ilma lepinguta jaht.

Vt ka lk 32–33

Jahimees harjutusväljakul.

jahimees

14 sinu mets mai 2013

Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal

Liik

Harju

maa

Hiiu

maa

Ida-

Viru

maa

Jõge

vam

aa

Järv

amaa

Lään

emaa

Lään

e-Vi

rum

aa

Põlv

amaa

Pärn

umaa

Rapl

amaa

Saar

emaa

Tart

umaa

Valg

amaa

Vilja

ndim

aa

Võru

maa

Kokk

u kü

ttim

ine

2012

/201

3

Kütt

imin

e 20

11/2

012

Kütt

imin

e 20

10/2

011

Põder 637 168 256 204 258 384 345 154 752 459 316 269 212 481 231 5 126 4 730 4 255Punahirv 0 203 0 0 0 0 12 0 23 0 537 0 12 37 5 829 693 497Metskits 50 9 21 189 18 54 17 131 27 22 265 328 154 84 179 1 548 1 211 5 075Metssiga 1 504 1 015 375 901 1 847 1 825 1 396 1 722 2 291 1 836 3 765 1 167 1 214 1 839 1 345 24 042 18 159 17 028Karu 7 0 6 9 9 1 9 2 2 3 0 6 0 1 0 55 53 57Hunt 4 2 2 3 14 1 3 4 8 17 7 1 8 1 5 80 151 130Ilves 7 2 5 7 6 10 6 4 12 7 0 5 4 5 7 87 100 181Rebane 466 245 215 330 331 264 443 329 522 428 1 137 454 416 532 362 6 474 7 144 9 656Kährik 1 031 911 408 494 773 1 527 881 283 1 854 1 147 1 608 443 509 883 359 13 111 12 577 12 600Metsnugis 172 166 221 197 121 138 432 134 657 95 200 133 219 215 176 3 276 2 023 1 520Kivinugis 3 0 2 0 10 0 1 1 0 0 1 2 6 2 6 34 16 12Tuhkur 9 0 15 17 0 2 12 28 36 8 0 24 44 35 22 252 198 153Mink 19 0 5 6 4 4 6 5 5 0 0 24 34 10 15 137 190 185Mäger 4 0 2 4 1 0 2 7 4 3 125 5 3 3 6 169 166 189Saarmas 1 0 0 2 0 1 2 1 0 0 0 0 1 0 2 10 8 12Halljänes 35 1 65 38 18 36 63 36 94 29 16 25 6 34 10 506 419 650Valge-jänes 60 52 8 2 3 15 3 6 7 0 0 2 4 1 109 101 119

Kobras 327 9 290 257 198 115 267 452 648 273 14 493 1 012 399 946 5 700 6 210 6 592Ondatra 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 20 1Laanepüü 0 0 9 2 0 4 3 1 7 1 0 8 3 5 6 49 63 37Nurmkana 0 0 5 0 0 0 1 0 0 1 0 4 0 1 0 12 6 45Faasan 14 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 14 54 112Mets- kurvits 1 271 131 0 0 58 10 6 342 0 2 2 1 3 0 827 990 1 475

Tikutaja 3 0 2 4 0 1 0 4 3 0 0 4 1 0 0 22 12 107Kaelustuvi 41 11 20 34 2 48 17 3 152 146 111 59 56 39 73 812 824 802Kodutuvi 0 0 0 45 0 3 254 35 33 79 2 99 7 66 2 625 825 1 075Hallvares 236 177 94 20 12 184 74 25 244 39 869 138 16 169 7 2 304 2 663 2 434Künni- vares 0 0 0 0 0 2 12 1 5 0 0 0 0 7 5 32 53 61

Ronk 11 1 2 2 9 10 5 5 63 4 51 5 0 38 11 217 398 193Hallrästas 1 0 0 1 0 0 25 0 3 0 8 0 0 95 4 137 80 66Hõbe- kajakas 21 0 1 0 0 0 0 0 0 0 45 0 0 2 0 69 24 7

Meri- kajakas 7 0 0 0 0 14 0 0 2 0 20 0 0 0 0 43 108 136

Naeru- kajakas 4 0 0 0 0 1 0 0 0 0 3 0 0 0 0 8 17 25

Kala- kajakas 3 0 0 0 0 1 0 0 0 0 34 0 0 10 0 48 146 106

Lauk 0 0 1 0 0 0 0 0 7 0 0 24 0 0 1 33 76 93Kormoran 27 29 0 0 0 11 15 0 181 0 242 1 0 0 2 508 498 594Hallhaigur 9 21 0 0 2 5 1 4 24 0 17 1 1 3 6 94 148 76Haned kokku* 384 93 556 261 452 697 1 006 46 493 216 866 134 14 76 25 5 319 3 716 5 170

Pardid kokku** 2 675 689 761 267 82 1 816 339 211 1 914 131 1 665 1 013 256 385 361 12 565 11 905 14 158

Allikas: Keskkonnateabe Keskus * Hanedest kütiti rabahane, suur-laukhane, hallhane, valgepõsk-laglet, kanada laglet.** Partidest kütiti viuparti, rääksparti, piilparti, sinikael-parti, sooparti, rägaparti, luitsnokk-parti, punapea-varti, tuttvarti, hahki, auli, mustvaerast, sõtkast.

jahimees

15sinu mets mai 2013

VIIo AITSAM

lisasöötmist on mitmeti mõistetudLooduskaitseseaduse muudatuste järgi on lisasöötmine kaitsealal ala valitseja nõusolekul siiski võimalik.

E sialgne plaan keelata looduskaitse-seadusega täielikult jahiulukite li-sasöötmine rahvuspargis, loodus-

kaitsealal ja püsielupaigas muutus loo-duskaitseseaduse Riigikogus menetle-mise ajal. Nüüd on 1. maist jõustunud seadusemuudatuste seas punkt, et “ja-hiulukeid ei või kaitsealal, hoiualal, pü-sielupaigas ja kaitstava looduse üksik-objekti kaitsevööndis lisasööta kaitsta-va loodusobjekti valitseja nõusolekuta”.

See jätab võimaluse objekti valitse-ja nõusolekul ikkagi lisasöötmist teha. Muudatus otsustati sisse viia Eesti Jahi-meeste Seltsi ettepanekul.

Samas säte, mis keelab metssea lisa-söötmise metsise püsielupaikades, jäi seadusesse alles.

Esialgne plaanAlgset plaani kaitsealadel lisasöötmine täielikult keelustada põhjendasid sea-dusemuudatuste koostajad keskkonna-ministeeriumist sellega, nagu oleks li-sasöötmise eesmärk jahipidamise hõl-bustamiseks ulukite ligimeelitamine ja koondamine kindlale alale.

Kuna üldjuhul on jahipidamine kait-sealadel piiratud, pole seal vaja jahiulu-kite arvukust lisasöötmisega tõsta. Rah-vusparkides, looduskaitsealadel ja pü-sielupaikades on jahipidamise eesmärk jahiulukikahjustusi (jutt käib kopra, metssea jt sõraliste kahjustustest) vä-hendada või väikekiskjate arvukust re-guleerida. Selleks ei peaks lubama võt-teid, mis jahiulukite arvukust hoopis suurendavad.

Eesti Jahimeeste Selts põhjendas oma ettepanekukirjas, et lisasöötmine on palju laiem ulukihoolde ehk bioteh-nika mõiste, kui seda eelnõu seletuskir-jas käsitletakse.

Selts leidis, et ilmselt on segadus ka terminites – näiteks Saksamaal erista-takse termineid: lisasöötmiskohtade all mõistetakse söödaplatse, kus jahi-ulukeid ei jahita ja kus toimub ulukite söötmine aasta ringi. Peibutisena kasu-tatakse söötasid siis, kui söödalt ka ulu-keid kütitakse.

Selts tõi näiteks, et ka soolakute pai-gutamine on lisasöötmine. Samuti on li-sasöötmisena käsitletav näiteks talvine jahilindude hoole (nt partlaste toitmine, nurmkana toitmine viljapuhastusjäät-metega jms).

Mõisted segiArusaam, nagu oleks lisasöötmine suuna-tud vaid jahiulukite arvukuse tõstmisele, on seltsi hinnangul liialt lihtsustatud.

Lisasöötmisega (nt soolakud) saab metsloomadele manustada vajalikke ai-neid, mis mõningatel juhtudel on inim-tegevuse tõttu looduslikust elupaigast kadunud või vähenenud. Lisasöötmise-ga saab metsloomi ravida, suunata nen-de liikumist jne.

Peibutussööda panekuga on samas võimalik näiteks kährikuid küttida, mis just nimelt võib konkreetsel kaitsealal si-hiks olla.

Keeld olgu põhjendatudEesti Jahimeeste Selts viitas oma ette-panekukirjas ka sellele, et lisasöötmi-se mõju metsise mängupaikades tugi-neb tegelikult praegu vaid arvamusele, mida ei toeta teadusuuringud. Teisalt näitab seda seegi, et lisasöötmine met-sise mängupaikades on küll alates 2007. aastast keelatud, kuid metsiste arvu loo-detud paranemist pole olnud.

Kirjas seisab: “Lisasöötmise ja ka pei-butussööda andmise keeld rahvuspar-kides ja püsielupaikades ei ole otstar-bekas, takistab efektiivset ulukite regu-leerimist, nende tervise parandamist ja on ülemäärane ja ebamõistlik. Lisaks on tegemata uuringud, mida see keelamine enesega kaasa toob. Kergekäeline ja ar-vamustel põhinev keelamine on ohtlik.”

Riigikogu keskkonnakomisjon otsus-tas jahimeeste arvamusega arvestada, mistõttu nüüd ongi looduskaitseseadu-ses säte, mis võimaldab vastava loa korral ka kaitsealadel ikkagi lisasöötmist teha.

SM

Metssigade söötmise paik.

jahimees

16 sinu mets mai 2013

INgMAR MUUSIKUS

Veterinaar- ja toiduameti kodu-lehel on kirjeldatud terve hulk haigusi, mida võivad põdeda nii

kodu- kui metssead. Praktikud soovitavad eriti tähelepa-

nu pöörata trihhinelloosile ehk keerits-usstõvele. Erinevalt mitmest haigusest, mille põdemine on kohe selge, kui jahi-mees metslooma näeb, jääb keerits-usstõbi varjatuks.

Millega on tegu?Veterinaar- ja toiduameti järgi on trihhi-nelloos ehk keeritsusstõbi haigus, mille tekitajateks on liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel, lin-dudel ja inimesel peensooles (kui tegu on täiskasvanud keeritsussiga) või lihas-koes (kui tegu on vastsega) parasiteeri-vad Trichinella perekonna ümarussid.

Tõbi kulgeb loomadel valdavalt ilma märgatavate haiguse tunnusteta. Inime-sed põevad intensiivse nakkuse korral raskelt ja on olnud ka surmajuhtumeid.

Keeritsussid parasiteerivad kodu- ja metssigadel, koertel, kassidel, karusloo-madel, ilvestel, rebastel, kährikutel, hun-tidel, mäkradel, rottidel ja paljudel teis-tel loomadel ning inimesel. Neid on lei-tud ka vaaladel, hüljestel ja teistel me-reimetajatel ning hobustel ja lindudel. Keeritsusside peremeeste loetelus on üle 130 loomaliigi.

Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensooles, vastsed vöötlihastes. Vast-sete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised liha-sed, säärelihased.

Kuidas nakkus levib?Loomad ja inimene nakatuvad tavaliselt teiste lihasööjate ja kõigesööjate keerits- ussivastseid sisaldavat toorest või vähe-kuumutatud liha süües. Eestis on inime-sed nakatunud ja haigestunud metssea-, karu-, mägra- ja kodusealiha söömisel.

Loomadel ei ole haiguse tunnused ta-valiselt märgatavad. Kodusigade puhul on täheldatud, et väga tugeva nakkuse korral ilmnevad neil nädal pärast naka-tumist kõhulahtisus, oksendamine, mä-lumishäired.

Parem karta kui kahetseda

Loomaarstid soovitavad jahimeestel hoolsam olla.

Kolme nädala pärast tekib kange kõnnak, loomad lebavad palju, lihaste katsumisel on neil valus, hingamine on pinnapealne ja raskendatud, samuti on palavik ja lautursed. Koerakutsikatel ja kassipoegadel võib esineda kõhulahti-sust ja oksendamist. Ka inimesel kulgeb haigus raskemalt.

Nakatumise vältimiseks ei tohi süüa toorest või vähetöödeldud (kuumuta-tud, soolatud, suitsutatud, külmutatud) lihast valmistatud roogasid.

Loomaarst Jaan Luht on ajakirjas Ja-himees rõhutanud, et metskeeritsussi peamine peremees on metssiga. Mets-keeritsussi levitajaks on kiskjalised, just koerlased ja karud ning närilised. Hai-gus kandub loomalt loomale peamiselt korjuste söömisel, harvemini röövluse

kaudu. Metskeeritsuss on väga vastupi-dav külmale, vastsed võivad –10 kraadi juures säilida korjustes 9–14 kuud.

Kuidas vältida?Mitu loomaarsti mainisid keeritsusstõ-vest rääkides seda, et paraku on jahi-meestel tekkinud komme küttida näi-teks kährikuid, aga ka rebaseid metssi-gade lisasöötmisplatsil ja jättagi kütitud looma korjus sinnasamasse vedelema.

Metssead söövad ka raibet, samas on väikekiskjad ja kiskjad üldse just need, kes keeritsussi kannavad.

Järelemõtlematud jahimehed võivad nii ise olla põhjuseks, miks keeritsuss metsseasse ja sedakaudu inimese toidu-lauale võib jõuda.

SM

KeeritsUssi leViKKeeritsussiga tabandunud ulukeid on Eestis palju. Invasiooni ekstensiivsus eri metsloomaliikidel ulatus 1–80,5%. Trihhinellade säilitajana looduses on peamised kährikud, punarebased, ilvesed ja hundid. Kodusigade trihhinelloosi registreeriti üksikjuhtudel.

Inimeste kliinilise trihhinelloosi juhte esineb suhteliselt harva. Loomade trihhinelloosi tõrje eeskiri on range, kuid alati seda ei järgita.

Allikas: T. Järvis, I. Miller. Uuring “Keeritsussid loomadel ja inimestel Eestis”, 2002

Ei tasu metsseale kütitud keeritsussikandjaid jalgu jätta...

jahimees

17sinu mets mai 2013

INgMAR MUUSIKUS

Euroopas tehtud uuringute järgi sööb üks ilves päevas 1,5–2,5 kilo liha. See teeb aastas 730 kilo iga il-

vese kohta. Millise sõralise liha süüak-se, sõltub sellest, missugused sõraliste liigid ilvese territooriumil elavad. Ilve-se toitumist on uuritud Rootsis, Nor-ras, Eestis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias ja Valgevenes.

Tulemus on kõikides nendes riikides sama. Kuigi ilvese toiduspekter on lai – närilistest põdrani –, eelistab ta alati sõ-ralist. Kui sõralistest on puudu, siirdub ta väiksematele toiduobjektidele. Sõra-liste saadavusel moodustavad need 80–90% söödud lihast.

Tähtsaim toit on metskitsTähtsaim toiduobjekt on metskits ise-gi kitse väga madala asustustihedusega aladel. Norras Hedmarkis, kus metskit-se asustustihedus oli kolm kitse 1000 ha kohta, moodustas kits 83% ilveste saa-gist. Skandinaavias murrab ta ka põh-japõtra ja punahirve. Euroopas lisan-duvad toidusedelile metssiga ja mägi-kits. Soomes moodustab suure osa saa-gist metskits koos valgesaba-hirvega, kusjuures ilves murrab ka täiskasvanud valgesaba-hirvi, nii pulle kui lehmi. Sõ-raliste puudumisel hakkab ilves küttima jäneseid.

Ilves tabab saagi äkkrünnakuga. Mida suurem on saak, seda õnnestunum taba-mine. Põhjapõtrade puhul on see 80%, metskitse puhul 59–86%. Väikeulukite puhul on rünnaku õnnestumine 50%.

Ilves kütib metskitse valikuta ehk seda, kes ette jääb, näitasid Norras ja Rootsis tehtud uuringud. Sama tegi uu-rimisaladel ka hunt.

Ilves avaldab metskitsepopulatsioo-nidele väga suurt mõju. Rootsis oleva-tel uurimisaladel langes nelja aasta jook-sul ilveste tõttu metskitse asustustihe-dus 1000 ha kohta ühel alal viielt ka-hele ja teisel 32-lt 15-le. Šveitsis said il-

ilves eelistab sõralistEuroopas on ilvese toitumist päris põhjalikult uuritud.

ilVes eestis• Aastatel 2003–2008 võis jälgida ilvese arvukuse püsivat tõusu,

kuid alates aastast 2009 on pesakondade arv näidanud langustrendi ning aastal 2011 hinnati pesakondade arvuks vaid 103.

• 2012. aasta kevadel väljendus langus, mis on seotud metskitseasurkonna suure kahanemisega lumerohketel talvedel, ka populatsiooni üldarvukuses.

• 2011. aasta juurdekasvumäära (mis tundus olevat õige pisut parem kui 2010) säilides jääb ilvese pesakondade arv 2012 tõenäoliselt samuti 100 lähedale.

• Sellise arvukuse säilitamise juures ja enam-vähem soodsate talvede korral peaks hakkama taastuma metskitse asurkond. Vähemalt selle selgelt väljendunud taastumiseni peaks ilveste arvukust hoidma soovitud miinimumi ehk siis 100 pesakonna juures.

Allikas: Keskkonnateabe Keskus, “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”

veste tõttu ühel alal Alpides kõik mets-kitsed otsa. Seejärel hakati sööma mä-gikitsi, kelle arvukus kahanes 60% võr-ra. Ilvese asustustihedus oli sel alal 1000 ha kohta 0,14. Kui ilvese territooriumil esineb ka teisi kiskjaid, on sõraliste olu-kord väga nutune.

Arvukus kasvab liialt?Soomes on ilveste arvukus alates 1980. aastatest tõusnud 32%. Nad on kat-nud kogu Lõuna-Soome territooriumi. Länsi-Uudenmaal saadi loendusel ilve-se arvuks 19 pesakonda 482 700 hek-taril ehk 110–155 isendit, mis on väga kõrge tihedus (0,039 ilvesepesakonda 1000 ha kohta).

Rootsis loetakse väga kõrgeks ilvese asustustiheduseks 0,03 pesakonda 1000 ha kohta.

Soome uurimused näitavad, et ilves murrab sõralise iga 4–7 päeva järel. Soo-mes on juba suuri alasid, kus ilveste tõt-tu ei saa enam metskitsi küttida. Sama on ka kabehirve ja metsiku põhjapõdra-ga. Silmanähtavalt on langenud ka valge-saba-hirve arvukus. Rootsi ja Poola uu-ringud näitavad , et kui kiskjad on sõra-liste arvukuse miinimumini viinud, siis see enam ei tõuse. Populatsioon ei ole enam võimeline ennast taastootma.

Rootsis loendati 2011/2012. a talvel 243 ilvese pesakonda. Soomes loenda-ti samal ajal 431–487 pesakonda. Root-si parlament on kehtestanud seaduse, et Rootsis võib olla 250 ilvesepesakonda ehk 1250 ilvest.

tõlkinud ANDRES LILLEMÄEAllikas: ajakiri Metsästys ja Kalastus 2/2013

Ilvese jälg lumel.Parem karta kui kahetseda

18 sinu mets mai 2013

1952: rikastagem loodust võõrliikidega!

On uskumatu, kuidas vaated looduse mitmekesisusele aja jooksul muutuvad.

Eestis loetakse võõrliikideks selli-sed inimese poolt tahtlikult või tahtmatult uutele aladele introdut-

seeritud liigid, mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust alates, taimede pu-hul loetakse selliseks piiriks XVIII sa-jandi keskpaika.

Täna ja 60 aastat tagasi Keskkonnaministeerium selgitab, et enne neid tärmineid Eestisse jõudnud võõrlii-gid on enamasti niivõrd naturaliseerunud, et nende vastu ei ole võimalik enam mida-gi ette võtta, samuti on kooslused nende-ga juba teatud määral kohanenud.

Imetajatest on Eesti võõrliikide and-mebaasis ondatra, mink ehk ameerika naarits, kährikkoer, maral ja tähnikhirv.

Vaid kuuskümmend aastat tagasi il-mus Eestis loodusuurijate seltsi väljaande-

na trükis “Uued karusnahaloomad Eesti NSV-s ja juhend nende vaatlusteks” (au-tor Harri Ling, ilmumisaeg 1952).

Sellest saab lugeda looduse ümber-kujundamise stalinlikust plaanist mit-šurinliku bioloogiateaduse alusel, muu hulgas siis Nõukogude Liidu loomasti-ku ümberkujundamisest.

Kõneldakse looduse rikastamisest kasulike (karusnahk!) loomaliikidega. Nõukogude Liitu on selleks ajaks sisse toodud ondatra ja nutria, ameerika naa-rits, pesukaru, hõberebased jt.

Eestisse on selleks ajaks sisse toodud Põhja-Ameerikast pärit ondatra (1947. a) ja Kaug-Idast Ussuurimaalt pärit käh-rikkoer (1950. a). Trükis peatub põhja-likumalt ondatral, kelle käekäiku Eestis ENSV Teaduste Akadeemia bioloogia-instituut põhjalikult jälgis.

jahimees

Eestisse toodi 1947. aasta suvel 195 ondatrat ja lasti lahti Vooremaa järve-desse, Emajõkke ja Ulila jõkke. Näiteks 1951. aastaks oli ainuüksi Vooremaa järvedes ondatra arvukus suurenenud kuni 14 korda.

Asustamise aegKährikkoerad toodi Eestisse 1950. aas-ta septembris ja lasti lahti kolmes kohas: Põltsamaa metskonda 50 looma, Pikk-nurme metskonda 30 looma ja ENSV Teaduste Akadeemia bioloogiainstituu-di bioloogiajaama aladele Puhtus kuus looma. Juba 1951. aasta suvel nähti käh-rikuid Tallinna lähedal Sakus.

Tegelikult kohati loomi ka enne sisse-toomist, 1947. aastal Võru ja Valga ümb-ruses. Harri Lingi hinnangul oli tegu Lä-tist tulnud loomadega – Lätti toodi kährik varem kui Eestisse. (Tänapäevases kähri-ku ohjamiskavas märgib Harri Valdmann üht Harri Lingi hilisemat kirjutist tsiteeri-des, et varaseim kähriku kohtamine Ees-

INgMAR MUUSIKUS Kährikkoer.

jahimees

19sinu mets mai 2013

1924. AAstA VAAteid• Hunt on meie kodumaa kõige kardetavam röövloom.• Ilves, see väga harva leiduv suur kassitõu esindaja

on iseäranis kardetav jänestele, hirvetalledele (hirve all mõeldud metskitse – toim) ja ka põdravasikatele.

• Rebane ei ole õieti kuigi kahjulik loom – peame seda tunnistama, kui me kõik need hiired arvesse võtame, mis üks rebase perekond aasta jooksul hävitab.

• Peale tuhkru, nugise ehk naaritsa ja kärbi ehk tõhu on veel orav ja nirk, aga nende kahjutoovus on nii väike, et neid kui röövloomi hävitada ei maksa.

• Meie jõgedes asub üks röövloom, kes aimamata võimsalt seal meie paremaid kalu ja vähjasid hävitab. See loom on saarmas.

• Määr ehk mäger ei ole kuigi kardetav röövloom, ei maksa ka ta karmikarvaline kasukas suuremat midagi.

• Siil on hulga mõjusam röövloom kui mäger. Kindel on, et sealt maa pealt pesitsejad linnud hävinevad, kus palju siilisid on.

• Meie söödavamate metsloomade ja lindude kõige hävitavamad vaenlased on mõistmata kütt ja röövlinnud (mõeldud on kanakulli, raudkulli ja teisi kulle, harakat, kiitsharakat, varest – toim).

• Meie söödavate metsloomade arv on üsna väike, ainult põder, hirv ja jänes. Hirvega on uuemal ajal see segadus sündinud, et seda looma on metskitseks nimetama hakatud.

• Üks kõige suurepäralisematest jahtidest on mängujaht ja selle aineks on peaasjalikult metsise- ehk mõtusemäng ja tedremäng.

Allikas: “Jahimeeste käsiraamat”, M. Treumann, Tallinn 1924

leViKUKAArt

HARJUMAA

LÄÄNEMAA

RAPLAMAA

PÄRNUMAA

VILJANDIMAA

HIIUMAA

SAAREMAA

JÄRVAMAA

JÕGEVAMAA

IDA-VIRUMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

TARTUMAA

PÕLVAMAA

VÕRUMAA

VALGAMAA

Allikas: “Uued karusnahaloomad Eesti NSV-s ja juhend nende vaatluseks”, Tartu 1952

Ondatra ja kährikkoera lahtilaskmise kohad ja levik

Ondatra lahtilaskmise kohad

Ondatra leiukohad

Kährikkoerte lahtilaskmise kohad

Kährikkoerte leiukohad

tis oli 1938. aastal Pihkva järves oleval Ka-menka saarel, kuhu loom tõenäoliselt sat-tus Staraja Russa rajooni 1935. aastal int-rodutseeritud isendite hulgast.)

Elupaiga tekitamineTänapäeval võitleme võõrliikidega, kuid looduse stalinliku ümberkujun-damise ajal võideldi nendega, keda ko-halikust faunast peeti sissetalutud liigi vaenlaseks. Ondatra vaenlasteks loeti naaritsat, saarmat, tuhkrut, nirki, kär-pi ja rebast.

“Kuigi mainitud kiskjate karusna-had on ondatra nahast väärtusliku-mad (naaritsa nahk on umbes neli korda kallim), hävitavad nad kindlasti rohkem kui 10kordses oma naha väär-tuses ondatraid, mistõttu veekogudes, kus tahetakse läbi viia ondatra tulun-duslikku väljapüüki, tuleb kiskjaliste vastu pidada otsustavat võitlust,” on kirjas raamatus.

Peale selle algatati selliste veetaime-de istutamist, mida ondatra toiduks tar-vitas. Soovitatud liigid olid järvekõrk-

jas, pilliroog, kollane vesikupp, valge ve-siroos, kitsalehine hundinui.

Kähriku suurimaks vaenlaseks pee-ti hunti (uue liigi aklimatisatsiooni katse tähtsaim tagatis oli “hundi täie-lik hävitamine”), aga ka ilvest, hulku-vaid koeri. Kährikkoera poegadele loe-ti ohtlikuks kassikakku. Rebast mainiti kui seda looma, kes kähriku urust väl-ja tõrjunud on.

Kähriku arvukuse suurendamise abi-nõuks peeti peale looduslike vaenlaste tõrjumise ka selgitustööd elanike hul-gas temast kui jahimajanduslikult täht-sast loomast.

Peale selle propageeriti kährikute li-satoitmist talve lõpul. Kährikuurgude lähedusse soovitati panna lastud rööv-linde, vareseid, loomakeresid, kala, kae-ra vms. Lihatoit tuli ümbritseda punas-te lippudega, et rebane seda ära ei sööks.

Kähriku kasulikkusestLõpetuseks veel üks tähelepanuvääriv tsitaat 60 aasta eest ilmunud trükisest:

“Üsna levinud on, eriti väheteadlike jahimeeste hulgas, arvamine, nagu oleks kährikkoer jahimajandusele väga kahju-lik, hävitades noori jäneseid ja maaspe-sitsevate lindude pesi. Peab aga ütlema, et selline arvamus pole põhjendatud. Kuigi kährikkoer satub vahel mõnele jänesepojale või linnule, on tema teki-tatud kahjud kümned korrad väiksemad meil igal pool tavalise kiskja rebase kah-justustest. /.../ Hiirlaste, metsa- ja põl-lukahjurite, ning hulgalise põllukahju-rite hävitamisega toovad kährikkoerad kasu põllu- ja metsamajandusele, samu-ti on nad inimestele kasulikud mürkma-dude ehk rästikute hävitajatena.”

Harri Valdmann kirjutab kähriku ohjamiskavas (2008): “Kährikkoer on Eestisse introdutseeritud ja käesole-vaks ajaks suurepäraselt naturaliseeru-nud liik. Kahtlemata oleks ta Eesti ko-loniseerinud ka ilma sihipärase intro-duktsioonita oma esinemise tõttu naa-beraladel, ehk oleks see protsess olnud ainult pisut aeglasem.”

Eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 13 111 kährikut ja üks ondatra. Ees-ti Jahimeeste Seltsi kodulehel vahen-datud hinnangu järgi on ondatra välja-tõrjujaks ilmselt ameerika naarits ehk mink. Minki kütiti Eestis eelmisel hoo-ajal 137.

SM

sinu mets mai 2013

metsaelu

20

Aasta orhideed tuleb hoolega otsidaEesti Orhideekaitse Klubi on kuulutanud tänavu aasta orhideeks kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida).

ARTO-RANDEL SERVET

Eesti Orhideekaitse Klubi liige

Kuigi kõdu-koralljuurt leidub meil kõigis maakondades, on tema asustus Eestis üsna hõre ning ta

kuulub haruldaste taimede hulka. Le-vikukaardilt on näha, et leiukohtadeta on suured alad Kesk-Eestis, Pärnu- ja Viljandimaal. Kuid küllap kasvab teda sealgi, sest sobivaid kasvukohti – niis-keid varjukaid metsi ja võsastikke, met-saseid oja- ning järvekaldaid, kus alus-taimestik katab maapinda vaid osaliselt – ei tohiks nappida.

Kõdu, juur ja korallSeda tagasihoidlikku lille suudab mär-gata ainult see, kes teda teab ja tunneb või sihikindlalt otsib. Ja otsida tuleb teda kõdust, kus ongi selle taime kodu.

Erinevalt ööviiulist või kaunist kuld-kingast pole kõdu-koralljuurel uhkelda-da ei kuulsuse, hurmava lõhna ega õite suurusega. Vaid vähesed on teda näinud metsakõdust välja sirutumas, aga see sa-lapärane taim on väärt, et teda rohkem tuntaks.

Kindlasti kogub ta tänavu kuulsust Eesti aasta orhideena. Seejuures aitab ehk kaasa tema huvitav nimi, mis ka la-dinakeelsena korallile viitab. Seos selle mereorganismiga peitub taime maa-alu-se osa kujus, mis on tihedaharulise ko-ralli sarnane. Botaaniliselt ei ole see aga juur, vaid maa-alune vars ehk risoom. Arvatavasti on sõna “juur” tema nimes-se lisatud ettekujutuse lihtsustamise eesmärgil.

Kõdu-koralljuurt ühegi teise taime-ga eriti segi ajada ei saa, sest selleks, et teda pidada kellekski teiseks, tuleb teda esmalt märgata. Kui aga vaadata lähe-dalt tema pisikesi kuni 5mm läbimõõ-duga õisi, on kohe selge, et tegu pole jä-nesekapsaga.

ohUstAtUd liiK• 983. aastast kuuluvad kõik

Eestis kasvavad orhideeliigid riikliku looduskaitse alla.

• Kõdu-koralljuur kuulub kaitsealuste liikide teise kategooriasse.

• Eesti punase raamatu (2008) klassifikatsiooni kohaselt kuulub ta ohustatud liikide hulka. Peamine ohutegur on leiukohtade hävimine soode kuivendamise ja turba võtmise tagajärjel.

• Leiukohtade andmed palume edastada Eesti orhideekaitse Klubi juhatusele. Kontaktid kodulehel www.orhidee.ee. Klubi postiaadress on: Kreutzwaldi 5, 51014 Tartu.

Kuus õiekattelehte, millest üks tun-duvalt suurem, teistest erinevat tooni ja huule moodi pruntis – see on selge märk kuuluvusest orhideede ehk käpa-liste sekka. Välimised kolm kollakas-rohelist õiekattelehte on otstest sageli pruunikaspunased, huul aga valge või valkjas, tihti mõne tumepunase täpiga. Leidub ka heledat vormi, millel puna-kas toon puudub täielikult või esineb ai-nult huulel. Kannust õiel pole.

Veidi longus ja allapoole vaatavaid õisi on kõdu-koralljuurel kümmekond. Kuigi seda orhideed külastavad ka putu-kad, ei vaja ta paljunemiseks nende abi, sest õie ehitus võimaldab isetolmlemist.

Taime kõrgus on tavaliselt 10–25 cm, püstine õrn vars on noorel taimel hele kollakas-pruunikas, hiljem sageli rohe-ka varjundiga, mis viitab klorofülli ole-masolule. Lehed puuduvad, kuigi tai-me alumises osas on siiski 1–3 tihedalt

ARTo-RANDEL SERVET

Taimed erinevas

õitsemis-staadiumis. Pildistatud

Hiiumaal.

sinu mets mai 2013

metsaelu

21

Aasta orhideed tuleb hoolega otsida

KõdU-KorAlljUUre leiUKohAd eestis

HARJUMAA

LÄÄNEMAA

RAPLAMAA

PÄRNUMAA

VILJANDIMAA

HIIUMAA

SAAREMAA

JÄRVAMAA

JÕGEVAMAA

IDA-VIRUMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

TARTUMAA

PÕLVAMAA

VÕRUMAA

VALGAMAA

Allikas: keskkonnaregister, veebruar 2013.

ümber varre hoiduvat ilma klorofüllita lehetuppe.

Kõdu-koralljuur võib kasvada ük-sikult, aga ka väikeste puntidena, kus kümmekond isendit koos.

Kupar, mis on longus nagu õiedki, sisaldab kuni poolteist tuhat tolmutera suurust seemet ja on 8–12 mm pikkune.

Paljunemiseks vajab kõdu-koralljuur mullas eluneva seenorganismi abi. Esi-mese õieni jõuab ta alles aastate pärast (kirjanduse andmeil 7.–9. aastal), kui on mullas elades piisavalt jõudu kogu-nud. Seeneniidistikku vajab see orhi-dee kogu elutegevuse vältel. Kõdu-ko-ralljuurt võib nimetada parasiidiks, sest

seene kaudu on ta ühenduses mõne kindla puuliigiga (arvatavasti kuuse, kase või pajuga), ikka toitumise ees-märgil. Kuid ta pole kurnaja, kes oma peremeestaime elukvaliteeti vähenda-da suudaks.

Kõdu-koralljuur õitseb meil tavali-selt mai lõpus või juuni alguses, kuid hi-lise kevade tõttu on leitud õitsvaid taimi ka jaanipäeva paiku.

Erandlik oma perekonnasKoralljuure (Corallorhiza) perekon-da kuulub teadaolevalt 11 liiki, nende elupaigad asuvad Uues Maailmas (ehk Ameerikas) Mehhikost Alaskani. Kõ-du-koralljuur on selle perekonna ainu-ke liik, mida leidub ka Vanas Maailmas. Siin ulatub tema levila Lääne-Euroo-past ja Islandilt Lääne-Siberi ja Kamt-šatkani. Laia leviku järgi kogu põhja-poolkeral on ta saanud oma inglisekeel-se nime Northern Coralroot (eesti keeles põhja-koralljuur).

Lisaks sellele on kõdu-koralljuur oma perekonnas ainuke, kelles leidub kloro-fülli, ning täiskasvanud taim suudab ka ise toota mõningaid eluks vajalikke ai-neid. Kõik teised selle perekonna liigid toituvad ainult seeneniidistiku abil.

Oma metsa korallPeagi on kätte jõudmas aeg, mil võiks oma metsas või mõnes teises tuttavas paigas üles otsida kõdu-koralljuurele sobilikud kasvukohad ja seal siis kogu tähelepanu maapinnale suunata. Ringi vaadata tasub ka tihedas võsas, sest val-gustingimuste suhtes ei tundu see taim kuigi nõudlik olevat.

Vaatamata haruldusele on lootust, et meie koralljuure leiukohtade hulk võib täieneda. Seni pole teda kuigi järjekind-lalt otsitud ning juunis on tema kasvu-kohad pehmelt öeldes sääserohked, mis aga ei tohiks heidutada ühtegi tõelist taimehuvilist.

Eesti Orhideekaitse Klubi on tänu-lik kõigi leiukohaandmete eest. Leidmi-se emotsioon aga paneb unustama kõik sääsepisted ja võib-olla on hiljem isegi tore meenutada, et väärtuslik “korall” on leitud nii-öelda vere hinnaga.

Õied lähivaates. Pildistatud Läänemaal.

RAINAR KURbELARTo-RANDEL SERVET

Avanemata õitega kõdu-

koralljuurt pole kerge

märgata. Pildistatud

Hiiumaal.

sinu mets mai 2013

metsaelu

22

Naaritsa jooksuaeg on umbes samal ajal, pojad sünnivad mais või juunis.

Nirgil kindlat jooksuaega pole. Kui kõik klapib, võib aastas olla ka kaks pe-sakonda.

Kärbi jooksuaeg võib kesta kevadest sügiseni ja poegi on pesakonnas ena-masti kolm kuni seitse.

Saarma jooksuaeg on arvatavalt veeb-ruaris-aprillis. Enamasti mais-juunis sünnib kuni kolm poega.

Rebase jooksuaeg on veebruaris, ja pojad, keda on keskmiselt kolm kuni kümme, sünnivad aprillis.

Kährikkoer peab jooksuaega veeb-ruaris-märtsis, kutsikaid sünnib kahe kuu pärast neli kuni kümme.

Hunt peab jooksuaega jaanuari lõ-pus ja veebruaris ning tavaliselt neli kuni seitse poega sünnivad enamasti aprillis.

Ilvese jooksuaeg on veebruaris-märt-sis, pojad sünnivad tavaliselt mais, poegi

Kestab lindude pesitsusaeg ja paljud metsloomad on just oma järglased ilmale toonud.

Metsas tasub vaikust pidada

Metsloomadest kasvatavad prae-gu poegi halljänesed, valgejä-nesed, metsnugis, tuhkur, eu-

roopa naarits, mäger, saarmas, rebane, kährikkoer, hunt, karu, ilves, metssiga, põder, metskits, punahirv.

Varsti hakkab poegi ilmale tooma ka kobras.

Kes millal sünnib?Kopra jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Juunis sünnitab kobras üks kuni neli poe-ga. Juba kahe-kolme nädala vanuselt hak-kavad koprapojad tarvitama taimset toitu.

Halljänes alustab esimest jooksuae-ga juba veebruari lõpus, poegib kaks või harva isegi kolm korda aastas. Esimesed pojad sünnivad juba märtsi lõpus – ap-rilli alguses. Esimeses pesakonnas on üks-kaks, suvistes neli kuni kuus poega.

Valgejänese tiinus kestab halljänese omast kauem, pesas on kuni viis poega.

Tuhkru jooksuaeg on märtsi lõpus ja ulatub ka aprillikuusse. Järeltulijad, keda on tavaliselt neli kuni kuus, sünnivad mais.

Metskitsetall. Tiine halljänes.

Emis paaripäevaste põrsastega.

sinu mets mai 2013 23

INgMAR MUUSIKUS

Kuusekäbiaasta tõi möödunud talveks Eesti metsadesse tava-päratu rähniuputuse. Kevadised

linnuvaatlused on näidanud, et põh-jast ja idast siia lennanud linnud pole kõik oma tavapärastesse elupaikades-se tagasi läinud – näiteks nenditakse endiselt just suur-kirjurähni rohkust.

Terioloogid on märkinud orava arvukuse paranemist. Samas on ka hiirte arvukus tõusuteel.

Just need kolm käbisööjat jätavad endast järele käbisid või käbirootsu-sid, mille järgi on suhteliselt kerge sööjat määrata.

Rähn kasutab käbist seemnete kättesaamiseks spetsiaalseid “sepi-kodasid” – mõnd puud, puutüügast, posti vms, kus õõnsus või lõhe, kuhu käbi panna. Seal keeratakse nokaga käbisoomuseid käbist eemale ja võe-takse seemned välja.

“Sepikodade” alt maast leiab tavali-selt hulgaliselt harali soomustega käbi-sid, millest seemned ära söödud. Vaid käbi alumine ots jääb tihti söömata.

Osa läbi revideeritud käbidest võib sobilike käbitoetamiskohtade rohkuse korral jääda ka kauaks puuprakku, nii et rähni sepikoja asupaika leiab teine-kord ka selliste puutüve pragudest või uuretest välja turritavate käbide järgi.

Orav hammustab seemneid süües käbi soomused lahti ja kukutab need, kui parasjagu puu otsas söömaae-ga peab, puu alla. Käbist jääb järele roots, millel narmendavad soomuse-osad ja otsas väike soomusetutt.

Hiirte söödud käbist jääb samuti järele vaid käbiroots, kuid see on pee-nem ja ühtlasem – rootsu küljes pole narmendavaid soomusejääke, vaid soomused on ükshaaval ära näritud.

Nii kuuse- kui männikäbide seem-netest toituvad nt leethiir, kaelushiir ja metshiir.

Lindudest on käbiseemnesööjad veel näiteks kuuse- ja männi-käbi-lind.

SMVt loomade-lindude tegutsemisjälgede

kohta lähemalt nt trükisest “Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed” (2001)

Kes kuidas kuusekäbi sööb?Tuntumate seemnesööjate söömisjäljed on eristatavad.

metsaelu

Rähni söödud käbi.

Orava söödud käbi.

Hiirte söödud käbi.

on üks kuni kuus. Pojad on pea kaks nä-dalat pimedad nagu kassipojadki.

Metssea jooksuaeg on vahemikus novembrist jaanuarini. Pojad sünnivad märtsist maini, pesakonnas on keskmi-selt viis kuni kaheksa poega.

Kauem kandjadMetsnugise jooksuaeg on suve keskel ja kaks kuni neli järeltulijat sünnivad järg-mise aasta aprillis-mais.

Mägra jooksuaeg kestab kevadest kesksuveni, pojad sünnivad järgmise aas-ta märtsis-aprillis, on esialgu väga abitud, silmad lähevad lahti alles kuuselt.

Pruunkaru jooksuaeg jääb vahemik-ku mai keskelt juuni keskele ja pojad sünnivad enamasti jaanuaris, kui nende ema taliuinakut peab.

Põdra jooksuaeg algab augusti lõ-pul, on haripunktis septembris ja lõ-peb oktoobris. Vasikad sünnivad ap-rilli lõpust juuni alguseni, neid on ta-valiselt üks või kaks.

Metskitse jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Talled sünnivad enamasti mais-juunis ja neid on enamas-ti kaks, ka üks või kolm.

Punahirve jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. Vasikad sünnivad mai lõpul – juuni alguses ja neid on ta-valiselt üks või kaks.

SMKasutatud on Tiit Randveeru

“Jahiraamatut”

Metsas tasub vaikust pidada

Mägrapoeg.

VIIo AITSAM

sinu mets mai 2013

metsaelu

24

INDREK SELLmükoloog

ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse

Fondi metsaekspert ja projektijuht

teejuht seente maailma*

Põdramokad (Sarcodon spp.)Põdramokkade viljakehad on paksud ja pruunika värvusega, nende ülapind on sile või soomuseline.

Näiteks kuuse-põdramokk (Sarcodon imbricatus) ja männi-põdramokk (Sar-codon glaucopus) on mõlemad suure-soomuselise viljakehaga. Männi-põdra-moka viljakehi kasutatakse lõnga värvi-misel, sest see annab kauni sinaka tooni.

Viljakehade läbilõikes on näha seene-liha: see on põdramokkadel vatjas või li-hakas ning ei ole tsooniline ega puitu-nud. Põdramokkade kuivatatud viljake-hadel tekib omapärane sigurilõhn.

Lilla põdramokk (Sarcodon fuligineoviolaceus)Lilla põdramoka viljakehade kübara üla-pind on värvuselt enamasti pruun, mõ-nikord ka tumelilla. Alaküljel on purpur-sed või pruunikad tiheda asetusega nar-mad, mille pikkuseks võib olla kuni pool sentimeetrit. Läbilõikes on viljakehad omapärase värvusega: nende seeneliha on noorelt tumeroosa, hiljem sinakaslil-la või tumesinine ning vanana mustjas-lilla – selle järgi ongi seen saanud endale eestikeelse nime. Lilla põdramokk võib mõnikord sarnaneda ka kübarnarmiku-tega, mis eristuvad aga sellega, et on pea-aegu puitunud sisuga.

Lilla põdramokk moodustab müko-riisat okaspuudega, seen kasvab peami-selt lubjarikka pinnasega okasmetsa-des. Samas võivad kasvukohtadeks olla ka lubjavaesed kohad: kõige esindusli-kum leiukoht paikneb hoopis nõmme-männikus. Seene viljakehad on üheaas-tased. Ehkki neid on leitud alates sep-tembrikuu esimesest poolest, on otsi-miseks sobivam aeg septembri lõpp või oktoober.

Lilla põdramokk on I kategooria loo-duskaitsealune liik, samuti kuulub ta äärmiselt ohustatud liigina Eesti Puna-sesse Nimestikku.

Eestis on selle seene leiukohti teada vaid kuus: neli nendest paiknevad Saa-remaal, lisaks on ühe leiukohaga esin-datud Hiiumaa ja Vormsi saar. Teistes Euroopa riikides on lilla põdramokk

AUToRI FoToD

seened looMetsAdesVaatamata asjaolule, et enamik vää-riselupaikade indikaator-seenelii-ke kasvab puidul, on mõned neist ka maapinnal kasvavad jalaga kübar-seened. Viimaste hulgas on kolm olu-list seeneperekonda, mille liikide vilja-kehade alaküljel on narmad – näiteks paksude või lihakate viljakehadega põdramokad või hoopis puitunud ja sitkete viljakehadega narmikud või kübarnarmikud.

Samas on sellistest maapinnal kas-vavatest seentest ka üks tavalisem, enamasti kreemikate viljakehade ja narmastega timpnarmik, keda vää-riselupaikade indikaatorliikide hulka kuuluvaks ei loeta. Seevastu on timp-narmik maitsev söögiseen.

Nii põdramokki, narmikuid kui kü-barnarmikuid on suur tõenäosus leida heal seenesügisel loometsade vääris-elupaikadest. Suvistest haruldustest esineb loometsades kroonliudik.

samuti haruldane, rohkem leiukohti on vaid Rootsis, Hispaanias ja Soomes.

Sarnaselt kõigi ülejäänud I kaitseka-tegooria seeneliikidega on ka lilla põd-ramoka kaitse paremaks korraldamiseks koostatud kaitse tegevuskava, kavas ette nähtud tegevusi lähiajal loodetavasti ka rakendatakse.

Kübarnarmikud(Hydnellum spp.)Kübarnarmikute viljakehad on jalaks aheneva kübaraga (läbimõõt tavaliselt 3–12 cm), mille ülakülg on alguses lame või veidi kumer, vanemalt aga keskelt

Lilla põdramokk erineb teistest sama perekonna liikidest omapärase lillaka värvuse poolest.

Põdramokkade viljakehad on paksud ja pruunika värvusega.

sinu mets mai 2013

metsaelu

25

Kroonliudiku kahvatulillasid viljakehi võib hea õnne korral leida varasuvel.

*Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) esitame väikese valiku meie metsades esinevatest seeneliikidest. Tänane ülevaade on selle tutvustusringi teine osa, eelmisel korral oli juttu haavikutes kasvavatest seentest.

nõgus. Kübara värvus on pruun, oranž, roostepruun või sinakas, see oleneb ka liigist.

Kaks liiki – pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum) ja Pecki kü-barnarmik (Hydnellum peckii) – eri-tavad viljakehadest punakat vedelik-ku (seda on näha viljakehi kergelt pi-gistades).

Kõik Eestis kasvavad kübarnarmi-kud on vääriselupaikade indikaatorlii-gid, tegu on puudega mükoriisat moo-dustavate seeneliikidega. Kübarnarmi-kute viljakehi esineb juuli lõpust hilis-sügiseni.

va moodustub sageli kroon. Seene vilja-kehad on mürgised.

Kroonliudik kasvab lubjarikka pinna-sega okasmetsades: enamasti lookuusiku-tes, ent ka -kadastikes ja -männikutes. Üks kasvukoht paikneb nõmmemännikus.

Selle seene viljakehi ei esine igal aas-tal, tõenäoliselt oleneb nende moodus-tumine ilmastikuoludest, ent konkreet-sed soodsad tingimused nende tekkeks ei ole teada.

Kuna kroonliudiku viljakehad arene-vad sageli pinnases ja on kaetud metsa-kõdu või samblaga, on neid raske tähele panna. Viljakehi esineb maist juulini, pa-rim aeg on juuni teises pooles.

Kroonliudik on II kategooria loodus-kaitsealune liik, lisaks on ta ohualti liigi-na Eesti Punases Nimestikus. Ehkki ta es-masleid Eestis pärineb Harjumaalt Pu-disoo kandist, paiknevad kõik uuemad kroonliudiku teadaolevad leiukohad Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal.

Narmikud (Phellodon spp.)Narmikud on ligidane perekond põd-ramokkadele ja kübarnarmikutele. Ka nende viljakehad on keskse jalaga ja narmastega. Sarnaselt põdramokkade-ga on ka narmikute kuivatatud viljake-had tugeva sigurilõhnaga, siiski on nen-de viljakehad õhemad ja väiksemad. Värvuselt on viljakehad enamasti pruu-nikad või mustad, serv on neil tavaliselt valge.

Eestis esineb teadaolevalt viis lii-ki narmikuid, neist kõik on vääriselu-paikade indikaatorliigid. Narmikutest omapäraseim ja tuntuim on must nar-mik (Phellodon niger), kelle viljakehad on tumehalli, mõnikord ka musta või si-nakashalli värvuse ja valge servaga.

Kroonliudik (Sarcosphaera coronaria)Kroonliudiku viljakehad on noorelt ke-rajad, hiljem kausjad ja süvenenud maa-pinda. Viljakehade värvus on enamasti kahvatulilla, ent alaküljel valkjas. Ehkki kroonliudiku viljakehad on sageli umbes viie sentimeetri suurused, võib nende lä-bimõõt ulatuda ka 10–15 sentimeetrini.

Oma nime on seen saanud selle jär-gi, et tema kausitaoliste viljakehade ser-

Kübarnarmikute hulgas on kaks liiki, mille viljakehad eritavad punakat vedelikku.

sinu mets mai 2013

metsaelu

26

KALJO VOOLMAmetsaentomoloog

AUToRI FoToD

Pahklased, pahksääsed ja teised pahkade tekitajad*

Kevad on kiire kasvuaeg. Puudel ja põõsastel puhkevad pungad, pi-kenevad võrsed ja laienevad le-

hed. Seda taimekudede kiiret kasvu-hoogu kasutavad ära mitmed putukad ja teisedki taimedel elavad organismid, kes mõjutavad kudede formeerumist ning lasevad taimel “ehitada” endale so-biva elu- ja toitumispaiga.

Nii kujunevad kasvavatel pungadel, lehtedel, võrsetel erikujulised väärmoo-dustised, mida eesti keeles nimetatak-se pahkadeks, mitmes teises keeles gal-lideks (gall, Galle).

Liik selgub paha järgiTaimekudede ebanormaalset vohamist, mille tulemuseks on pahk, põhjustavad taimerakkudesse sisestatavad ärritavad ained, mida eritavad putukad, lestad, nematoodid, seened või bakterid, ka viirused võivad osaleda selles protses-sis. Maailmas on teada ligi 15 000 pah-kade tekitajat ja kõige arvukamalt on neid putukate hulgas.

Puudel ja põõsastel tekitavad pahku sageli pahklased ehk pahkvaablased (Cy-nipidae) ja pahksääsklased (Cecidomyii-dae), samuti pahktäiliste (Adelgidae) ja lehetäiliste (Aphididae) hulka kuuluvad putukad. Vähem on neid liblikaliste (Le-pidoptera) ja mardikaliste (Coleoptera) seas. Putukate kõrval on sagedased pah-kade tekitajad ka ämblikulaadsete klassi kuuluvad pahklestad (Eriophyidae).

Paljud pahkade tekitajad on seotud kindlate taimeliikidega ja taimeosade-ga. Nad on ise enamasti väga väikesed

Paljud neist on seotud kindlate taimeliikidega ja taime osadega.

ja varjatud eluviisiga, nende mõjutusel tekkinud pahad püsivad puul aga kaua ning on tavaliselt niivõrd iseloomuliku kuju ja ehitusega, et võimaldavad liigi eksimatult kindlaks teha. Eestikeelseid nimesid enamikul neist pole.

Pahklased ehk pahkvaablasedPahklased ehk pahkvaablased (Cynipi-dae) on 1–7 mm pikkused kiletiivalised putukad, kes esinevad eriti sageli tam-medel. Pungadel tekitavad nad käbi- või õunakujulisi moodustisi, lehtedel kera-jaid, koonusjaid või lapikuid, sageli erk-savärvilisi pahku.

Pahklased on sagedased ka kibuvitsa-del ja roosidel. Kesk-Euroopas on teada üle 100 liigi, neist otseselt pahkade te-kitajaid umbes 80, ülejäänud asustavad teiste liikide tekitatud pahku.

Pahklased on keeruka elutsükliga, neil vahelduvad kahesugulised ja par-

tenogeneetilised (ainult emastest koos-nevad) põlvkonnad. Nad on ka väliselt erinevad, partenogeneetilise põlvkon-na esindajad sageli tiivutud. Eri põlv-konnad tekitavad pahku taime erineva-tel osadel.

Kes on sagedasemad pahklased tam-mel?

Cynips quercusfolii – kerajad 15–25mm läbimõõduga rohelised või punaka var-jundiga siledad pahad tamme lehe ala-küljel on hästi märgatavad, seevastu ka-hesugulise põlvkonna viltjaskarvased 2–3 mm suurused piklikud pahad tam-me tüve uinuvatel pungadel jäävad tava-liselt märkamatuks.

Andricus foecundatrix – humala käbi-sid meenutav pahk moodustub tamme võrse külg- või tipupungal. Sügisel kä-bitaoline pahk avaneb ja nähtavale tu-leb selle sisemuses paiknev piklik 4 mm suurune sisepahk, milles elab putuka

Cynips quercusfolii

tamme lehel.

Andricus foecundat-rix tamme

pungal.

Neuroterus quercus-

baccarum tamme

lehel.

Biorhiza pallida tamme pungal.

Diplolepis rosae

kibuvitsal.

sinu mets mai 2013

metsaelu

27

Pahklased, pahksääsed ja teised pahkade tekitajad*

vastne. Kahesugulise põlvkonna 2 mm suurused koonusjad karvased pahad paiknevad tamme isasõisikutel.

Neuroterus quercusbaccarum – tam-me lehe alaküljel arvukalt esinevad üm-margused 4–6mm läbimõõduga ja kuni 2 mm kõrged nõrgalt koonusjad, noo-relt roosaka, hiljem kollakaspruuni too-niga pahad. Kahesuguline põlvkond are-neb tamme isasõisikutel või lehe alakül-jel paiknevates helerohelistes 4–7mm lä-bimõõduga ümmargustes, väikesi viina-marjakobaraid meenutavates pahkades.

Biorhiza pallida – väikese õuna või kartuli kujuline, 2–4cm läbimõõduga pahk tamme pungal, kus areneb arvukas kahesuguline põlvkond. Südasuvel väl-juvad tiivulised pahklased pahast, ema-sed kaevuvad mulda ja munevad tam-me juurtele, seal areneb partenogenee-tiline tiivutute isendite põlvkond. Putu-kate kohta tavatult tulevad nad maapin-

*Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustame lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid eri ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvaid liike, kellega loodusehuviline metsas võib kohtuda või kelle tegevusjälgi puudel näha.

nale juba talvel sulailmadega ja asuvad munema tamme pungadele, kuhu järg-misel kevadsuvel moodustub uus õuna-taoline pahk.

Kibuvitsadel paistavad hästi silma kuni 5cm läbimõõduga punased karva-tuustid – need on roosipahklase (Diplole-pis rosae) tekitatud paljukambrilised pa-had. Põhjapoolsemates piirkondades si-gib see liik partenogeneetiliselt, isaseid on leitud üksnes lõunamaades.

Arvukaimalt on pahksääski Pahksääsklased (Cecidomyiidae) on putu-kate seas kõige arvukam pahkasid tekitav seltskond. Nad on enamasti väikesed 3–5 mm pikkused kollaka värvusega putukad. Nende tekitatud erksavärvilised ümarad pahad haavalehtedel või roosiõit meenu-tavad rosetid paju pungadel on üsna sil-matorkavad. Paljud liigid esinevad roht-taimedel. Pahksääsklaste vastsete elutsük-kel kulgeb enamasti pahas, kuid mõned lä-hevad nukkuma ka metsakõdusse. Euroo-pas esineb üle 800 liigi pahksääsklasi.

Contarinia petioli – kuni 8 mm suuru-sed ümarad või piklikud, sageli otsast te-ravnevad punakad pahad, tavaliselt mit-mekaupa koos haava leherootsudel või noortel puitumata võrsetel. Pahas elut-seb oranži värvi vastne.

Harmandiola tremulae – 3–4mm lä-bimõõduga tumepunased siledad ke-rad haava lehe pealispinnal, neis elutseb oranžikaspunane vastne.

Rabdophaga rosaria – roosiõit mee-nutav rosetjas pahk pajude pungal. Sel-le kuju ja suurus sõltub puuliigist ja pun-ga asukohast, ladvapungadel on rosetid suuremad.

Rabdophaga salicis – kuni 1 cm pak-sune piklik mitmekambriline pahk paju võrsel. Pahksääse vastsed toituvad võr-se säsist.

Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) muneb noortele okastele, tema punakaskollane vastne elab kahe okka vahel okkatupes. Okka tüükaosa pakseneb, okkad jäävad normaalsetest märgatavalt lühemaks, kolletuvad ja va-risevad enneaegselt. Männiokastel elab veel teinegi pahksääse liik – Contarinia baeri, tema kahjustatud okkad on ena-masti normaalse pikkusega, kuid pruu-nistuvad ja varisevad samuti varakult.

Hästi märgatavaid 2–3 cm suurusi vai-gupahku männivõrsetele tekitab liblikalis-te seltsi kuuluv vaigumähkur (Retinia resi-nella). Tema röövik elab vaigupahas, tal-vitub selles kaks korda, nukkub ning ke-vadel väljub sealt liblikas. Kuivanud vai-gupahad on puul näha veel mitu aastat.

Contarinia petioli haaval.

Rabdophaga salicis pajul.

Männi-vaigumähkuri (Retinia resinella) vaigupahk männi võrsel.

Harmandiola tremulae haava lehel.

Rabdophaga rosaria paju pungal.

28 sinu mets mai 2013

• Veel värskeid trükiseid. Aprillis tuli trükist ka “Ja-

hilaskmise ABC”. Täpne laskmisoskus on tähtis

igale jahimehele. Soome jahimees-te liit koostas raa-matu peamistest teadmistest, mida jahilaskmise koh-ta on vaja teada,

Eesti ekspertide abi-ga tõlgiti raamat ees-

ti keelde ja see on nüüd seltsis saadaval.

25. aprillil valmis ka Eesti X vabariikliku jahitrofeede näitusel mõõdetud trofeede kataloog. Parimad tulemu-sed on üleval ka Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel.

teated

• Teenetemärkide saajad. Juhatuse 28. märtsi koosolekul vaadati läbi liikmesorganisatsioonidest saabunud ettepa-nekud koos põhjendustega Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) autasude asjus. Juhatus otsustas autasustada EJSi kõrgei-ma autasu, Vapimärgiga (metsis) Jaak Volmerit, Ilmar Kangurit, Valdur Suurmäed ja Koit Latikut ning Teene-temärgiga (ilves) Liivi Amorit, Kalju Auglat, Rein Ernit-sat, Jaan Sultsi, Vilmar Reid, Peeter Tamme ja Koit Kivi-kat. Autasud anti kätte seltsi volinike koosolekul Jänedal 25. aprillil. Palju õnne kõikidele hakkajatele ja teenekate-le jahindustegelastele!

• Eesti X jahitrofeede näitus. 25. aprillil avati Jänedal Eesti X vabariiklik jahitrofeede näitus, see jääb avatuks 5. maini. 70 eksperti hindasid ära 1150 jahitrofeed 31 ulukiliigist.

Kollektsioon pakkus selge ülevaate sel-lest, mis meil metsas toimub: kunagi ei ole hindamisel olnud nii vähe mets-kitsesarvi – 66. Sündis uus kähri-kukolju rekord – Jüri Kaju kü-titud kähriku kolju andis tu-lemuseks 21,69 CIC punk-ti. Riho Jürmanni kütitud ilvese nahk (191,69 CIC p) ja Aldo Laidi kütitud kopra kolju (27,57 CIC p) on mõ-lemad Eesti kolmandad tulemu-sed. Kümne aasta parimate kohta ilmus ka teemakohane voldik, mida saab seltsist soetada.

Kultuurse jahiriigi tunnuseks võib jul-gesti pidada ümberkäimist jahitrofeedega, nende väär-tustamist. See algab jahimehe kasvatusest ning ka sellest, kuidas kogu ühiskond on aru saanud jahinduse ja loodus-kaitse suhetest. Kindlasti on jahitrofeekultuur üks osa ja-himehe eetilistest tõekspidamistest, millega avaldatakse tunnustust kütitud ulukile.

Jahitrofeedeks loetakse ainult jahipidamisel saadud tro-feed. Eesti jahiulukitest hinnatakse rahvusvaheliste reeg-lite kohaselt põdra, punahirve ja metskitse sarvi, metssea kihvu, hundi, karu ja ilvese nahka ning hundi, karu, ilvese, rebase, kähriku, kopra ja mägra koljut. Jahitrofeede hinda-misel arvestatakse sentimeetrid ja grammid ümber punk-tideks. Teatud trofeede puhul lisatakse ka sümmeetria ja nn ilupunktid. Eesti näituse parimad saadetakse mais toi-muvale Balti jahitrofeede näitusele.

• Söödapõldude rajamise koolitused. 3. mail peeti Jõ-gevamaal ja 4. mail Pärnumaal seemnepõldude rajami-se koolitus. Söödapõldude oskusliku ja nutika rajamisega saab tunduvalt vähendada ulukikahjusid. Koolituse ees-märk oli tõsta jahimeeste teadlikkust lisasöötmisest ning anda praktilisi nõuandeid õigete seemnesegude valimi-seks ja söödapõldude rajamiseks. Söödapõldudel on olu-line osa ka ulukipopulatsioonide õigel majandamisel.

eesti jahimeeste seltsis

Ilmunud on ka Vambola Lil-lemäe mõnus jutukogumik “Jahimees naerab, kalamees muigab”. Autor on raamatu tutvustuseks öelnud: “Nagu jahimeeste, nii leidub ka ka-lameeste hulgas hambame-hi, kelle jutustatud humoo-rikad lood jahi- ja kalaretke-del juhtunust ei taha lõppe-da. Mine võta kinni, kus pei-tub tõde ja kust algab luiske-lugu. Eespool öeldut silmas

pidades ongi naljalugude raamatu kaante vahele koon-datud humoristlikke lugusid mõlema vaba aja veetmise rindelt, nii maalt kui ka vetelt; sest need kaks peamiselt mehi, kuid vahel ka naisi köitvat harrastust sageli ju põi-muvadki.”

Vt ka www.ejs.ee

• Ajakirja uus number. Ilmus ajakirja Eesti Jahi-mees teine number. Sellest saab lugeda põdrapopulat-sioonist, punahirve hinda-misest, Inglismaa jahindu-sest, kutsikate võtmisest ja kasvatamisest, Paul Konda-sest jahimehena, kõrvukre-basest ja paljust muust.

• Hambameeste lood.

29sinu mets mai 2013

teated

• Uus juhatus ja juhatuse esimees. 18. aprillil Tartus toi-munud üldkoosolekul valiti liidule uus juhatus. Juhatu-se liikmeteks valiti üldkoosolekul Hiiumaa Metsaseltsi ju-hatuse esimees Aira Toss, Kohila Metsaseltsi juhatuse lii-ge Erik Kosenkranius, Erametsaühingu Eesti Metsaoma-nikud juhatuse liige Ants Erik, Kullamaa-Loodna Metsa-ühistu, Läänemaa Metsaühistu ja Metsa Hoiu-Laenuühis-tu juhatuse esimees ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Sven Köster, metsaühistu Ühinenud Metsa-omanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik, Vardi Eramet-saseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais (endine EEMLi ju-hatuse esimees) ja Eesti Erametsaliidu kommunikatsiooni-juht Regina Hansen.

Juhatuse esimeheks valiti Hiiumaa Metsaseltsi juhatu-se esimees Aira Toss. Eesti Erametsaliidu uus juhatuse esi-mees näeb liidu ühe olulise rollina kaasaaitamist sellele, et säiliks metsaomanike põlvkondlik järjepidevus ja soov olla metsaomanik. Üheks tänavuseks põhiteemaks saab liidu arengukava aastani 2020.

• Aeg arutada jahimeestega sõlmitavat lepingut. 25. ap-rillil võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahisea-dus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbi-rääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimees-te ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles po-sitiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu aren-gu toetamisel.

Uus seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maa-omanikel nüüdsest omal maal väikeulukijahti pidada, ole-nemata maa suurusest. Üldisemalt on maaomanikel nüüd ka suurem võimalus kaasa rääkida ulukite arvukuse regu-leerimisel, aga ka jahipiirkonna kasutaja valikul.

Kui mingil põhjusel tekib maaomanikel vajadus taotleda jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist, peavad ühisavaldu-se tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% ja-hipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% ja-himaa pindalast.

erametsaliit teatab

PRIIT PÕLLUMÄEEesti Erametsaliidu

tegevdirektor

Uus seadus ei kohusta kahjuks jahimehi sõlmima lepin-gut jahipiirkonna kõikide maaomanikega. Kutsume kõi-ki metsaomanikke pöörduma piirkondlike metsaühistu-te poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmi-da jahipiirkonna kasutajaga maa- ja metsaomanike ühine raamleping.

• Maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistamine. Uue maaelu arengukava ettevalmistamine on hoogu sisse saa-mas ja põllumajandusministeeriumis on valminud ka esi-algne rahastuskava. Tegime põllumajandusministeeriumi-le kirjaliku ettepaneku, kus toonitame, et metsade majan-dusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise toetusmeet-me eelarve peaks jääma perioodiga 2007–2013 samasse suurusjärku, mis on 15 miljonit eurot seitsme aasta kohta. See võimaldaks metsaomanikel teha vajalikus mahus hool-dusraieid. Lisaks oleme jätkuvalt seisnud selle eest, et Na-tura metsatoetus jätkuks ka uueneval maaelu arengukava perioodil.

• Tunnustasime tublisid. Koostöös SA Erametsakeskuse-ga tunnustasime 18. aprilli erametsapäeval inimesi, kes on erametsanduse arengusse tublisti panustanud. Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endi-ne esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest kõrgel tasemel. Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse aren-damisse tegelikult tutvustamist ei vaja (oli Eesti Erametsa-liidu juhatuse esimees).

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt põllu-majandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse bü-roo juhataja Mati Tõnismäe. Tubliks metsaühistu juhiks ni-metati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Leht-se tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest met-saühistu arendamisel. Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati Andres Orula.

Tubliks konsulendiks valiti metsaala kogenud asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abista-misel. Tubli majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatund-lik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

• Valmis liidu kodulehekülg. Et parandada info liikumist ning kättesaadavust metsaühistutele, aga ka metsaomani-kele, avasime oma uue kodulehekülje. Erametsaliidu tege-miste kohta saab nüüdsest infot aadressilt www.erametsaliit.ee. Lisaks oleme leitavad ka Facebookist.

Vt ka www.erametsaliit.ee

30 sinu mets mai 2013

TOOMAS KELTEesti Metsaseltsi

kommunikatsiooni-juht

teated

eesti Metsaselts teatab

• Selgus noorte metsaviktoriini võitja. 25. märtsil toi-mus Tartus viktoriini “Noored Euroopa metsades” Eesti finaal. Võitis Tallinna Prantsuse lütseumi võistkond Cop-per Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, kes sõidavad tänavu septembris rahvus-vahelisele lõppvõistlusele Portugalis.

Muu hulgas õppisid viktoriinis osalejad postri tege-mist ja harjutasid seda teemal “Mets aastal 2053”. Tänu kõigile toetajatele! Lisainfot ja muud huvitavat leiate iga kahe nädala tagant ilmuvast infokirjast “Tee metsa”.

• Juhtkond kohtus keskkonnaministriga. 10. aprillil käisid seltsi president Hardi Tullus, tegevjuht Ants Varb-lane ja projektijuht Kristi Teppo keskkonnaministri juu-res tutvustamas metsa majandamise hea tava raamkok-kulepet. Arutati, kuidas tagada tava järgimist enam kok-kuleppeid eeldava uueneva metsaseaduse kontekstis ning kuidas metsanduses toimuvat otsustajatele ja avalikku-sele paremini selgitada.

• Kokkulepete teema visioonikonverentsil. Metsan-duse visioonikonverents 19. aprillil Tartus keskendus kokkulepetele metsanduses. Valmimas on Euroopa met-sanduse siduv kokkulepe, mille põhieesmärk on tagada metsade pakutavate hüvede tasakaalustatud kasutamine ka pikemas perspektiivis. Konverentsil allkirjastatud metsa majandamise hea tava ja teemaks olnud kaitsta-vate metsade majandamine eeldavad tulevikus aina roh-kem kokkuleppeid ühiskonnas ja konkreetsete ülesan-nete täitmisel.

Metsaseltsi metsanduse elutööpreemia pälvis see-kord metsanduse ja kultuuripärandi edendaja Lembitu Tarang.

• Euroopa metsaseltside rahvas Otepääl. Euroopa met-saseltside võrgustiku (EFN) seekordne kohtumine oli 15.–17. aprillini Otepääl. Iga-aastase kohtumise pea-mine eesmärk on vastastikku informatsiooni vahetada ja rahvusvahelist koostööd kavandada. Osalejad nentisid, et rohkem tuleb teha tööd puidu kui ehitusmaterjali ja taastuva energia allika kasutamise propageerimisel.

• Eripreemia “Looduse aasta foto 2013” konkursil. Seltsi eripreemia (100€ kinkekaart) pälvisid kolm foto-graafi, kelle huvitavat hetke jäädvustava pildi taga võis näha ka metsa kui puidu saamise kohta ja elurikkuse säilitajat. Looduspildi noorte kategoorias said preemia Annaleena Vaher (“Sügisene udumets”) ja Anton Hallik (“Looklev metsatee”), täiskasvanute hulgas Tõnis Kan-nel (“Sügisene rahe”).

• Raievõistluste hooaja avas “Kevadkarikas 2013”. Seltsi korraldatavate raievõistluste hooaja avas tänavu aprillis maamessil toimunud “Kevadkarikas 2013”. Eesti, Läti, Leedu ja Soome raiemeeste hulgast võitis esikoha Valga Puud esindav eestlane Andres Olesk, kes edestas teise koha saanud soomlast Vesa Kurkit vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Martin Muttik. “Võistlus oli ülipõnev,” rääkis “Kevadka-rika 2013” peakorraldaja Mart Kelk. “Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel.” Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele Vesa Kurkile 15 punk-tiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võist-lustel Luua Metsanduskooli.

• Järgmised võistlused on Valgas ja Elvas. 18. mail toi-muvad Valgas raievõistlused TOP 10, millest võtab osa 37 võistlejat nii meilt kui mujalt. Kohal on Eesti pari-mad, lisaks Soome maailmameistrite koondis ning võist-lejaid tuleb veel Lätist, Leedust ja Valgevenest. Üle pika aja võtab võistlustel sae kätte Eesti ainus naisvõistleja sel alal Kreedera Arula.

Võistlustega samal ajal toimub ka Valga puulaat, oma oskusi näitavad vigursaagijad; puukujurid valmistavad ja müüvad kujusid. Pealtvaatajatele on mitmesugused män-gud ja võistlused, mõeldud on ka lastele. Samal ajal toi-mub Valgas veel Lõuna-Eesti grillfest.

Raievõistluste pealtvaatajate hulgas läheb loosi hulk auhindu, peaauhind on mootorsaag.

Järgmine võistlus on 29. juuni Elvas, kus toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused 2013.

• Metsapealinna sündmusi. Metsapealinnas Elvas tähis-tati suurejooneliselt 27. aprillist 4. maini metsanädalat, ent üritused jätkuvad. Näiteks 29. mail on Elvas matka-keskuse 5. aastapäeva puhul linnaorienteerumine, 1. juu-nil Hendrik Relve ja Bonzo metsakontsert jne. Täpsemat teavet Elva sündmustest saab Eesti Metsaseltsi (www.metsainfo.ee) või Elva linnavalitsuse (www.elva.ee) kodu-lehelt.

31sinu mets mai 2013

teated

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parimate talumetsamajandajate leidmiseks, keda autasustatakse juuli lõpus Jäneda talupäevadel.

Parima talumetsamajandaja konkurss on Eesti Erametsaliidul kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks – tänavu toimub see juba 20. korda.

Konkursil osalejalt eeldame, et ta on mõne seltsingu või ühingu liige, tegeleb kohaliku eluolu arendamisega, on seotud mõne metsandusliku projektiga (nt PEFC sertifikaadi oman-damine, taastuvenergia/bioenergia vms), on andnud oma metsale lisandväärtuse (nt puhkerajatised, loodussaaduste varumine jms). Eelistame väikemetsaomanikke.

Konkursil võivad osaleda ka eelmistel aastatel osalenud talumetsamajandajad, välja arvatud need, kes on kuulutatud konkursi võitjaks.

Konkursil osalemiseks tuleks täita ankeet, mille leiab erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee. Täidetud ankeet saata 31. maiks kas Eesti Erametsaliidu postiaadressile Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti aadressile kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Lisainfo: Kristel Arukask, tel 5346 8109 või 652 5888; e-post kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Eesmärk: jäädvustada erametsa-des asuvaid pärandkultuuriobjek-te, tugevdada metsaomanike sidet

oma metsaga ja tutvustada avalikkuse-le erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse-ga vaatamisväärsusi.

Osalejad: erametsaomanikud ja nen-de pereliikmed, kel on oma metsas huvi-pakkuvaid pärandkultuuriobjekte.

Kestus ja nõuded: fotokonkurss kes-tab 1. augustini 2013 (k.a). Saadetud JPG- või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500–7000

pikslit. Võistlustööd tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-pos-ti aadressile erametsaliit@erametsaliit.ee või saata postiga erametsaliitu (Musta-mäe tee 50, 10621 Tallinn).

Fotole lisaks tuleb esitada (umbes pool A4 lehekülge) lühijutt, kirjeldus või mõtisklus konkreetsest objektist ja foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Hindamine: žürii asub tööle augusti-kuu alguses ning tulemused selgitatakse välja 16. augustiks. Tulemused tehakse

avalikuks talumetsamajandajate kokku-tulekul 24. augustil 2013. Esitatud töid hinnatakse komplektina – pilt ja sellele lisatud jutt.

Žürii: Triinu Kusmin, pärandkultuu-ri spetsialist; Lembitu Tarang, pärand-kultuuri spetsialist ja metsanduse elu-tööpreemia laureaat 2013; Jarek Jõepe-ra, fotograaf ja metsaomanik; Artur Tal-vik, pärandkultuuri saadik; Vaike Pom-mer, pärandkultuuri spetsialist.

Lisainfo: kodulehelt www.erametsa-liit.ee või e-postiga (kristel.arukask@

erametsaliit.ee) või tel 652 5888.

Algab fotokonkurss

pärandkultuurist oma metsas

Parima talumetsamajandaja konkurss 2013

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”.

LEMbITU TARANg

ametlik info

32 sinu mets mai 2013

tusse saamisega kaasneb jahimeestel õigus küttida ulukeid ja korraldada ja-hipidamist ning kohustus kooskõlasta-da oma tegevus maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse.

Jahipiirkonna tasandil reguleeritakse jahimaa kasutamist maaomanike ja ja-himeeste vaheliste lepingutega. Lepin-gutes käsitletakse jahi korraldamisega seonduvat ning ulukite tekitatud kah-jude ennetamist ja kompenseerimist. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik le-pinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahipiirkonna kasutajatelt uluki-te tekitatud kahjude osalist kompensee-

Alates 2008. aastast tehtud uus seadus jõustub 1. juunil 2013

jõustub uus jahiseadus

eesti jAhiMAAd

• Eestis on ligikaudu 4 mln ha ja-himaad, millest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Eraomanike ega riigi käest pole jahipiirkondade moodusta-misel ja nende kasutusse andmi-sel seni nõusolekut küsitud.

• Jahipiirkondi on Eestis 330 ja jahimehi 15 620.

Allikas: keskkonnaministeerium

MARKU LAMPkeskkonna-

ministeeriumi metsaosakonna

juhataja

R iigikogus 25. aprillil vastu võetud uue jahiseaduse koostamise juu-res on olnud jahimeeste esindus-

organisatsioon, mitmed maaomanike organisatsioonid, teadlased ja riigi esin-dajad. Kaasatud on olnud kõik huvita-tud osapooled.

Peamine probleem, mida uus jahisea-dus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õi-gus ja võimalus kaasa rääkida selles, kui-das tema omandit kasutatakse.

Ainus “õigus”, mis jahipiirkonda kuu-luval eraomanikul veel kehtiva jahisea-duse alusel olemas, on “õigus” kanda 100% kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekita-vad. Senise seaduse alusel on maaoma-niku teiseks õiguseks oma maal jahi pi-damine keelata. See toob aga kaasa veel-gi suuremad kahjud, kuna jahi keelamise tõttu ei küti enam keegi põllukahju teki-tavaid metssigu ega metsakahju tekitada võivaid põtru ja metskitsi.

Mis on põhiline?Uus jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahi-mehi ja maaomanikke koostööle. Koos-töö ongi uue seaduse kandev mõte. Maa-kondades luuakse selleks jahindusnõu-kogud, mis koosnevad maaomanike, ja-himeeste ja riigi esindajatest.

Muudatused maaomanikele. Uue jahiseadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ning et nad lepiksid kokku, mil-listel tingimustel ja kuidas maaomani-ku maal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peaks olema ka see, kui-das konkreetsel maal jahiloomade te-kitatavat kahju ennetatakse ja tekki-nud kahju kompenseeritakse. See on

paindlik võimalus esitada jahipiirkon-na kasutajale maa kasutamiseks oma-poolseid tingimusi.

Kui mingil põhjusel ei õnnestu omavahel lepingut sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sel-lelt, kellel on õigus tema maal jahti pi-dada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 €/ha. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajan-duse konsulendid. Õigus kompensat-siooni nõuda tekib vaid siis, kui oma-nik on jahiseltsi võimalikest kahjus-tuskohtadest eelnevalt nõuetekoha-selt teavitanud.

Lisaks tekib võimalus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada, kui seda nõua-vad maaomanikud, kellele kuulub vähe-malt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnis-asjadest ja pindalast. See annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab. Teisalt tagab see, et väi-kemaaomanike huvid on kaitstud ja ot-suseid ei saa teha vaid paari suurmaa-omaniku soovidest lähtuvalt.

Samuti ei pikendata edaspidi kasu-tusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

Karu, hunt, ilves, metssiga, põder, hirv ja metskits on loomad, kelle kütti-miseks peab olema moodustatud jahi-piirkond. Ülejäänud loomadele (väike-ulukitele) võivad oma maaomandi pii-res jahti korraldada kõik jahimaad oma-vad maaomanikud. Kui maaomanikel selleks huvi pole, saavad seda teha jahi-piirkonna kasutajad.

Muudatused jahimeestele. Jahi-piirkonnad säilivad ja nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pi-kendatakse 10 aastaks. Jahimaa kasu-

Põder on söönud kuuse koort.

VIIo AITSAM

ametlik info

33sinu mets mai 2013

rimist kuni 100 €/ha vastavalt keskkon-naministri kinnitatud metoodikale.

Tegu on erandolukorraga, milleni loodetavasti enamikus jahipiirkonda-des ei jõuta.

Maaomanike erandlike kompensat-siooninõuete rahuldamiseks moodus-tavad jahipiirkonna kasutajad või nen-de katusorganisatsioonid reservfondi. Reservfondist tehtud makseid toetab riik Keskkonnainvesteeringute Kesku-se kaudu, kuid mitte suuremas mahus kui riigieelarvesse laekunud jahipida-misõiguse tasu.

See tähendab, et reservfondi mak-seid toetatakse kuni 30% reservfondist makstavast mahust, kuid mitte rohkem, kui jahimehed ise KIKi eelneva aasta jooksul sisse maksnud on.

Seni maksid jahimehed riigieelar-vesse jahipiirkonna kasutamise eest tasu. Kuna jahimehed suhtlevad edas-pidi maaomanikega otse ja sõlmivad le-pingud, ei pea nad uue seaduse kohaselt seda tasu enam maksma.

Küll peavad jahti pidada soovivad ja-himehed maksma jahimehe aastamak-su – jahipidamisõiguse tasu, mis on kuni 25 eurot aastas.

Et veenduda jahimeeste oskuses rel-vaga ümber käia, säilib suurulukite las-kekatse nõue. See kehtib ka välismaa-lastele, kui nad ei ole sarnast katset vä-lisriigis sooritanud.

Riigikogu tehtud ettepaneku kohaselt on tulevikus väikeulukite (rebane, kährik, mäger, kobras jt) küttimiseks lubatud ka-sutada ka vibu, mis eeldab aga jahimehelt, et tehtud on vastav eksam ja ka spetsiaal-ne laskekatse. Jahipidamiseks võib kasu-tada sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg vä-hemalt 18aastane isik jahiseaduses sätes-tatud korras ja tingimustel.

Vibule kui piiramata tsiviilkäibega relvale esitab täiendavad tingimused relvaseadus.

Suurulukite küttimise korraldami-seks peab olema moodustatud jahi-piirkond minimaalse pindalaga 5000 ha. Sõraliste küttimise mahud lepitak-se kokku jahindusnõukogus, arvestades riigi soovitusi, mis tehtud seireandme-te põhjal.

Suurkiskjate küttimise mahud mää-rab riik. Väikeulukite jahti võivad kor-raldada kõik jahimaad omavad maa-omanikud, kellele peab jahipiirkonna kasutaja väljastama jahiloa. Kui maa-

omanikud ei soovi väikeulukijahi kor-raldamisega tegelda, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Seaduse rakendamineUue jahiseaduse alusel moodustatavatel jahindusnõukogudel saab olema kandev roll seniste probleemkohtade lahendami-sel ja kokkulepete saavutamisel kohalikul tasandil. Nõukogud moodustab regio-naalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutaja-te ja maaomanike esindajatest keskkon-naameti peadirektor seaduse jõustudes 1. juunist. Ühe jahindusnõukogu teenin-datav ala ei saa olla suurem kui maakond.

Jahindusnõukogudes lepitakse edas-pidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku see, kui palju loomi kü-titakse, kuidas muudetakse jahipiirkon-dade piire ja kuidas vahetatakse vajadu-sel välja piirkonna kasutaja ehk jahiselts.

Juba praegu tuleks jahimeeste ja maa-omanike organisatsioonidel hakata ak-tiivselt mõtlema sellele, kes neid alates juunist jahindusnõukogudes esindavad. Edaspidi peaks senisest rohkem kesken-duma koostööle – siis on lootust, et Ees-tile omane jahindustraditsioon säilib.

Metssead on taluõue üles kündnud.

ametlik info

34 sinu mets mai 2013

KAitseAlAd

Uute kaitsealade loomine saab selgemaks1. mail jõustusid looduskaitseseaduse muudatused. Sellest alates on uute looduskaitsealade loomine senisest avatum ja põhjendatum ning tagatud on ka inimeste ligipääs kallasradadele.

olulisim muudatus on looduskaitse alla võtmise korra muutmine põhjalikumaks ja selgemaks. Maa-ala kaitse alla võtmise ettepaneku puhul lubab seadus piirata seal toimetamist, et tagada loodusväärtuste säilimine, ent seni ei olnud see aeg seaduses määratletud. Et ajutine maaomaniku tegevuse piiramine ei kestaks igavesti, peab riik otsustama maksimaalselt 28 kuuga, kas kaitseala loomine on vajalik või mitte.

Edaspidi tuleb kõigil asjaosalistel senisest täpsemalt põhjendada oma otsuseid, ettepanekuid ja vastuväiteid maa kaitse alla võtmises.

Teise olulise muudatusena saab täpsemad raamid kallasrajale juurdepääsu tagamise kohustus. Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja võib omavalitsuse kirjalikul nõusolekul kallasrada tõkestada põhjendatud vajaduse korral, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kallasrada on avaliku veekogu äärne kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult liikuda. Selle laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel neli meetrit ja suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, kaks meetrit.

Seadusemuudatus puudutab ka jahiulukite lisasöötmist rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades, milleks on vaja kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut.

Allikas: keskkonnaministeerium

UlUKid

Hüvitati suurkiskjate tekitatud kahjuKeskkonnaamet hüvitas põllumeestele ja mesinikele enamiku 2012. aastal hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjust. Rahuldamata jäi neli taotlust, kuna ekspertide hinnangul ilmnes, et kahju tekitajaks oli koer või ei olnud tegevusjälgede puudumise ja hävimise tõttu võimalik suurkiskjate osalust tõendada.

Huntide tekitatud kahju hüvitati 99 taotlejale 71 122 euroga, ilveste kariloomamurdmisi kompenseeriti kaheksale taotlejale 1453 euroga ja karude tekitatud mesitarukahjustusi hüvitati 27 mesinikule 14 565 euroga.

Eelmisel aastal murdsid suurkiskjad kahjuaktide järgi 746 lammast, 18 vasikat, neli koera, ühe varsa ja ühe kodukitse ning rüüstasid 92 mesitaru. Kahjustusi oli kõikides Eesti maakondades. 2011. aastaga võrreldes oli kahjude suurus oluliselt väiksem.

Allikas: keskkonnaamet

loodUsKAitse

Looduskaitsele ligi 100 miljonit eurotValitsus kiitis heaks ELi uue perioodi eelarve Eesti osa ettepanekud, millest meie looduskaitsesse on planeeritud ligi 100 miljonit eurot. Keskkonnavaldkonda soovitakse suunata kokku ligi 400 miljonit eurot.

Aastail 2014–2020 on fookus eelkõige loodusrikkuse säilitamisel ning taastamisel. Hoolt vajavad väärtuslikud elupaigad, mis on koduks loomadele, lindudele, taimedele ja seentele. Selleks on vaja taastada muu hulgas soode veerežiim ning parandada kalade kudemisvõimalusi vanajõgede hooldamise ja paisudele rajatavate kalapääsudega. olulisel kohal on loopealsete ja puisniitude hooldamise toetamine, et need inimese ja looduse koostöös tekkinud unikaalsed paigad püsiksid liigirikkad.

Lisaks otseselt looduskaitsesse suunatud investeeringutele on plaanis ka hulgaliselt muud keskkonda parandavat tegevust.

Plaanitavad investeeringud on veel ettepaneku tasandil. Ministrid tutvustasid ettepanekuid Riigikogule 8. mail ning need kinnitab lõplikult Euroopa Komisjon.

Allikas: keskkonnaministeerium

Mets

Ülevaade 2012. aasta raietestKeskkonnateabe Keskus on oma kodulehele (www.keskkonnainfo.ee) lisanud andmed Eesti metsade raiemahu kohta 2012. aastal. Koguraiemaht raiedokumentide andmetel oli 11 091 747 m³. Sellest RMK maal tehti raieid 3 779 433 m³, erametsades oli kavandatud raiemaht 7 177 702 m³ (füüsilisest isikust metsaomanikud 3 309 681 m³ ja juriidilisest isikust metsaomanikud 3 868 021 m³) ning muudele maadele kavandatud raiete maht 134 612 m³.

2011. aastaga võrreldes kasvas raiemaht riigimetsas 4,1% ja erametsades kavandatud raiete maht 3,4%. Eraldi on välja toodud andmed valgustus-, harvendus- ja uuendusraie, aga ka sanitaarraie kohta. Erametsade andmed kajastavad mitte tegelikku raiet, vaid metsateatistega esitatud raieplaane.

Allikas: Keskkonnateabe Keskus

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abilEesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.

Piirkond Majanduskoostöö kontaktisik

Kontakt Ühistu Telefon

Harjumaa Kalle Põld kalle.pold@erametsaliit.ee Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu 513 1212

Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee Hiiumaa Metsaselts 5648 8601

Ida-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@erametsaliit.ee Iisaku Metsaühistu 522 5900

Jõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@erametsaliit.ee Palamuse Metsaselts 514 5543

Jõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.ee Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük) 508 4016

Jõgevamaa Harry Pütsepp vooremaamets@gmail.com Vooremaa Metsaühistu MTÜ 507 7623

Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee MTÜ Minu Mets 505 4390

Läänemaa Mikk Link Mikk.link@erametsaliit.ee Läänemaa Metsaühistu 5345 3698

Lääne-Virumaa guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.ee Viru-Lemmu Metsaselts 5558 3777

Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee Rakvere Metsaühistu 322 7845, 513 4276

Pärnumaa Tiit Kosenkranius tiit.kosenkranius@erametsaliit.ee Ühinenud Metsaomanikud MTÜ 523 9932

Põlvamaa Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.ee Põlvamaa Metsaomanike Selts 514 4513

Põlvamaa Erki Vinni erki.vinni@erametsaliit.ee Põlvamaa Metsaomanike Selts 514 4514

Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee Saaremaa Metsaühing 5341 2480

Tallinn olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu 504 7407

Tartumaa Indrek Palm indrek.palm@forestry.ee Keskühistu Eramets 503 6246

Tartumaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@erametsaliit.ee Metsanduse Arendamise Ühing 529 3237

Tartumaa Piret Arvi piret.arvi@erametsaliit.ee Metsanduse Arendamise Ühing 520 5853

Tartumaa Peep Põntson peep.pontson@erametsaliit.ee Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ 515 5332

Tartumaa Ülo Kuusik ulo.kuusik@erametsaliit.ee Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ 516 9682

Valgamaa Atso Adson atso.adson@erametsaliit.ee Valgamaa Erametsaühing 5649 3197

Viljandimaa olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee Ühinenud Metsaomanikud MTÜ 504 7407

Viljandimaa Raigo Rõõmussaar raigo.roomussar@erametsaliit.ee Ühinenud Metsaomanikud MTÜ 525 9330

Võrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.ee Võrumaa Metsaomanike Liit 529 9841

Võrumaa Ilmar Ait voru@erametsaliit.ee Võrumaa Metsaomanike Liit 5302 0544

Eesti Indrek Palm indrek.palm@forestry.ee Keskühistu Eramets 503 6246

• Sõna “varjama” tähendab meie rahvausundis eelkõige oma hingejõu võimuse alla saamist, mis võib tähendada niihästi hukkumist kui kaitset.

• “Varjupaik” või “pelgupaik” ei ole kasutusel olnud mitte selles mõttes, et see on salajane ja peidetud paik, vaid esijoones on see koht, kus inimene on teatud jõudude ehk vaimude kaitse all.

• Sama kujutelm peitub Kreutzwaldi mainitud Viru pelgupuude või Harju varjupuude ehk varjusalude taga – need on kaitsepuud, kusjuures kaitsjaiks on siirdunud surnute hinged. Tegelikult need salud ju polegi muud kui vanad matusepaigad.

• Kirjanduslikul teel on meil uuemal ajal levinud ka erilise varjuderiigi kujutelmad, kuid vanem ja algupärasem rahvausk selleks olulist alust ei paku.

• Küll aga on meil palju viiteid, mis juhivad oletama, et just varihinge-kujutelmast on võrsunud meie usundi kõige elujõulisem ja lopsakam motiiv, kummitelu.

• Nähakse nägemusi ja seejuures ei küsita, mis see on, vaid kes see on, kes end nii näitab. Ja sellele küsimusele on meie esivanemad vastanud ürgaegadest saadik: need on hinged, kes liiguvad varjudena ringi, need on surnute hinged, kes “kollitavad”, “hirmutavad” ja “kummitavad”.

• Kristlik ilmavaade oma normatiivse eetikaga on andnud ka surnute kummitelule seletuse, nagu need oleks “patused” hinged, kes ei leia rahu hauas ega pääse paradiisi enne oma “karistusaja” lõppemist.

• olgu rõhutatud, et selline karistuse ja patu lunastuse idee on meie algupärasele usundile täiesti võõras – iga surnu elas meil varjatuna edasi ja võis kummitella.

Allikas: Oskar Loorits, “Eesti rahvausundiline maailmavaade”, Tartu 1932

•Ilmub neli korda aastas.•on metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusest-

jahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.•on Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.•on tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu –

ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks). •Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.

sinu Metsa saab ka koju tellida

Met

sa õ

ppel

eht