Misted/teemad kordamiseks 2011 idu3350 Infossteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Tegeleb kigega, mis on seotud inimvimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mistmise loomist Tpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate ssteemide arendamisega organisatsiooniliste tprotsesside jaoks. Infossteemide valdkonna spetsialisti teadmised rialased teadmised infotehnoloogia-alased teadmised analtiline ja kriitiline mtlemine suhtlus, meeskonnat oskused Kokku vetuna infotehnoloogial phinevat ettevtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Kogum triistadest, meetoditest ja protsessidest(niteks kodeerimine / programmeerimine, andmeside, andmete muutmise, ladustamise ja vljavtete tegemine, ssteemide analsi ja disaini, ssteemide kontroll) ning rakendustest, mis seatmete td koguvad ttlevad ja esitavad. ldjoontes see hlmab kakontori-, multimeedium-ja telekommunikatsiooni. IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mjutavaid trende IT vimaluste kasvu mju organisatsioonidele kaasajal nende vliskeskkonnale o organisatsiooni riprotsesside tsklite kiiruse kasv o internetiphine majandus (Business to Consumer (B2C); Business to Business (B2B)) o globaalne turg kogu maailm on muutunud turuks nende sisekeskkonnale o otsesuhtlus kliendiga o klientidepoolne iseteenindamine o muudatused organisatsiooni lesehituses lame lesehitus o meeskonnaphine ttamine o elektrooniline, reaalajaline ttamine IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi Ssteemiadministraator - IS/IT toimimise kigushoidmine organisatsioonis Ssteemiarhitekt ja disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine Ssteemiarendaja (analtik, programmeerija, testija) - IS/IT ssteemide arendamine ja kasutajatele kttesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi Infossteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse lesehituse loomine; IS/IT projektide

portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) vi IT Manager) - IT strateegia vljattamine IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Ssteemina ksitlemine Probleemi analsimeetod vi lhenemisviis, mis aitab inimesel nha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste snadega, ssteemina vtmine ehk ssteemianals tegeleb ssteemist arusaamisega phinedes tekspidamisel, et lahendatavat probleemi vetakse ssteemi (vi terviku) osana. Probleemist on vimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid ssteemi moodustavate teiste osade vi teiste ssteemidega. Ssteem (tekspidamisi ssteemi kohta, ssteemi kitumise ldine mudel) on igasugune vastastikku sltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum, mis tidab mingit eesmrki/funktsiooni/lesannet - ssteem omab lesehitust (struktuuri) omavahel mitteseotud osad ei moodusta ssteemi ssteemi osad ise vivad olla samuti ssteemid koosnedes omakorda osadest (alamssteemidest) - ssteem vib omada hierarhilist lesehitust ssteem ise vib olla osaks (alamssteemiks) teise ssteemi koosseisus on igasugune vastastikku sltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum, mis tidab mingit eesmrki/funktsiooni/lesannet. Ssteem omab lesehitust (struktuuri). Osad ise vivad olla samuti ssteemid koosnedes omakorda osadest (=ssteemidest). Ssteem vib omada hierarhilist lesehitust. Igal ssteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmrk/funktsioon/lesanne - kui mingi osa ssteemist ra vtta (ei tida oma lesannet), siis ssteem tervikuna enam ei toimi (ei tida enam oma lesannet/eesmrki). Ssteem paikneb seda mbritsevas keskkonnas saades sisendeid ja andes tagasi vljundeid. Ssteem omab piire ja seda on vimalik piiritleda sellega, et need osad, mis tidavad oma lesannet (teevad td) ssteemi kui terviku eesmrgi titmiseks, jvad ssteemi piiride sisse ja lejnud jvad ssteemi piiridest vlja moodustades ssteemi keskkonna. Ssteemi moodustavate osade vahel liigub energia, materjal ja informatsioon. Samuti liigub nii energia, materjal kui informatsioon ssteemi keskkonnast ssteemi ja ssteemist keskkonda. Organisatsioon (definitsioon, mte, huvigrupid, vrtus kliendi jaoks) organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos ttades ritavad saavutada hiseid eesmrke. Organisatsiooni mte ja eesmrk on huvigruppide vajaduste rahuldamine Huvigrupid omanikud raha vm mdetava vrtuse teenimine kliendid vajaduste rahuldamine lbi vrtuse omandamise juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine ttajad turvaline ja rahuldustpakkuv tkeskkondKlientide vajaduste rahuldamine Kliendi jaoks vib vrtusena pidada: kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vhenemine vi veaparandusele kuluva aja vhenemine) kulude vhenemist - kasumlikkuse kasv kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus vi tarneaja vhendamine innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejudmine suhteid - koost klientide, partnerite vi isegi konkurentidega lbi teadmise ja kogemuste jagamise Organisatsiooni kui toimimisssteemi mudel (kitumine/tegutsemine, ldine lesehitus ja

keskkond) Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad ldiselt: phiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infossteemi haldamine jne juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Tpsemalt mistetakse phiprotsessidena jrgmisi protsesse: sisemine logistika o algmaterjali vastuvtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine vlislogistika o lpptoodete arvestus o tellimuste titmise haldamine o kohaletoimetamine mk ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena ksitletakse jrgmisi protsesse: infrastruktuuri administreerimine - infossteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; vrbamine; koolitus; tju planeerimine toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena ksitletakse jrgmisi protsesse: planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni juda organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine mehitamine - t anals, t jaoks sobivate inimeste vrbamine ja palkamine eestvedamine - mratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda tegema jrelvalve vi jlgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel vimalik muutmine motiveerimine - soovitud eesmrgi titmiseks inimeste innustamine Organisatsiooni eesmrkide titmine Organisatsioon tidab oma eesmrke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud vi poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Vrtusahel

Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad lbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine vi teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kiki tegevusi, mis on seotud millegi mmisega - klientide leidmine ja nendeni judmine; mgitehingu teostamine, toote levitamine vi teenuse pakkumine Vrtusahela eesmrk on hinnata ja parendada organisatsooni tegutsemise viise analsides protsesse: kui efektiivselt liigub informatsioon protsesside sees ja vahel kui efektiivselt kasutatakse informatsiooni iga tegevuse jaoks protsessides kuidas tegevusi ja protsesse omavahel siduda kulude vhendamiseks ja vimaluste suurendamiseks kuidas tugiprotsessid ja tegevused saaksid phiprotsesse paremini teenindada Organisatsiooni toimimisviis (rimudel) Organisatsiooni toimimisviis (rimudel) on lugu sellest, kuidas organisatsioon tegutseb ja kuidas organisatsioon tulevikus toimib luues vrtust mitte ainult klientidele, vaid kigile osapooltele, kellest ta sltub (tarnijad, koostpartnerid jne) Informatsiooni vajalikkus organisatsioonis Informatsiooni on organisatsioonis vaja, et niteks: mratleda kasumlikkus ja jlgida eesmrkide tidetust luua ja toimetada ktte keerulisi tooteid ja teenuseid vltida pettust ja kuritarvitust optimeerida ebapiisavate ressursside kasutust juhtida efektiivselt inimesi ja nende gruppe ning kasvatada nende vimeid ja vljavaateid tegutseda edukalt koos tarnijate, klientide ja koostpartneritega Teiste snadega - vastavalt oma vastutusalale on informatsiooni vaja: sisendina oma t tegemiseks sisendite, protsesside ja vljundite planeerimiseks ja organiseerimiseks organisatsiooni huvirhmade vajaduste ja nende titmise juhtimiseks Erinevad vastutusalad vajavad erinevatele nuetele vastavat informatsiooni Andmed Ttlemata kujul faktid (n. algandmed) sndmuste, inimeste, ressursside, tingimuste jne kohta, millel ei ole eraldivetuna thendust. Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina jne Informatsioon Andmetele thenduse andmine - kirjeldamine (informeerimisvime andmine). Andmete omavaheline seostamine, ttlemine, konteksti panemine Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis kui need omavad thendust vastuvtja jaoks fakt peab olema oluline vastuvtjale faktiga peab saama midagi peale hakata Informatsioon pakub vastuvtjale alust mistmiseks, jrelduse tegemiseks, otsustamiseks Informatsiooni loomine on inimtegevus - ainult inimene on vimeline andmetele thendust omistama Teadmine/teadmus Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema thenduse omistamine. Informatsiooni ttlemine selliselt, et vljendada mistmist, kogemust, ppimist Teadmus on vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel tdelda Teadmusel on informatsiooniga vrreldes pikem eluiga Teadmus sisaldab reegleid tegutsemiseks, n kitumismustrit Juhtimistasemed (-struktuur) vi vastutusalad

Eristuvad ksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust vib eristada: andmete ttlusastme jrgi, mida on vaja lesannete titmiseks aja jrgi, mille vltel andmed ja nende pealt saadav on veel aktuaalne (vrske) Tpsemalt: millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale milline on ajavahemik, mil peetakse andmeid ja infot klbulikuks otsuste tegemisel milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mju) Traditsiooniline juhtimishierarhia

Andmete liikumine organisatsioonis (formaalne ja mitteformaalne suhtlus) tegutsevate inimeste koost seisneb nii oma t tulemuste kui andmete (mis vib samuti olla t tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), tpsemalt nende titjate vahel. Andmete liikumise vormid: formaalne suhtlus - aruanded, raamatupidamislikud andmed jne mitteformaalne suhtlus - vestlus, kirjavahetus, mrkused, kommentaarid, arvamused jne Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel. Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju Puudusena: kehtestatud struktuur on staatiline taustainfo vib kaduma minna (arvamusavaldused jne) Mitteformaalne suhtlus on eelkige suusnaline. See vib sisaldada palju ebatpsusi ja mitteolulisust Puudusena vimetus hakkama saada suurte infohulkadega suhteliselt aeglane ja ebaefektiivne Nuded andmetele-informatsioonile Nuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria vi mde. Ajamde Kirjeldab ajaperioodi, millal informatsiooni jaoks andmeid kasutatakse ja selle vastuvtmise sagedust andmed peavad olema protsesside jaoks aktuaalsed andmeid peab edastatama igeaegselt andmed peavad olema kttesaadavad nii tihti kui vaja andmed peavad katma korrektset ajaperioodi

Sisumde Kirjeldab andmete skoopi (ulatust) ja sisu Andmed peavad olema informatsiooni jaoks: korrektsed tielikud asjakohased ja sisukad usaldusvrsed kontrollitavad Vormimde Kirjeldab, millises vormis andmeid informatsiooni jaoks vastuvtjale esitatakse Andmed peavad olema informeerimise eesmrgi jaoks: esitatud selgelt ja sobival kujul ige detailsusastmega pakutud iges jrjekorras andmete edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat Infossteem (IS) (infot, ssteemit) Infossteem - Organisatsiooni info- ja ssteemitkorraldus koos vastavate reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega. Infot on t, mille kigus toimub andmete: omandamine organisatsiooni vlis- vi sisekeskkonnast visuaalse vaatluse vi laekuvate snumitega vi mtmise tulemusena vi muul viisil saadavate andmete kttesaamine hoiustamine informatsiooni loomise jaoks kasutatavate andmete meeldejtmine (phe ppimine), kirjapanek (n: paberile) vi salvestamine (elektrooniliste andmete puhul) ttlemine sorteerimine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide rakendamine edastamine saatmine Ssteemit on t, mille kigus toimub infossteemi loomine vi muutmine Info- ja ssteemitkorraldus on koostreeglid, kuidas info- ja ssteemitd organisatsioonis lbi viia kes, millal, kuidas, milliseid vahendeid kasutades millist infottegevust peab teostama kes, millal, kuidas, milliste vahenditega peab infossteemi looma/muutma IS-i ldine mudel

IS-i koostisosad infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri infottajad ja ssteemittegijad kasutades IT-d tidavad oma info- ja

ssteemitlesandeid organisatsioonis andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nudmistele vastav info (vljund); lhteandmed selle loomiseks (sisend) infossteemi info- ja ssteemitprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja ssteemit jaoks Rakendusssteemide liigid (operatsioonilised ssteemid, juhtimist toetavad ssteemid) Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad: operatsioonilised (kitus-)ssteemid igapevat tegemiseks ja juhtimiseks administreerimis-/ juhtimisssteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks Mitteformaalset suhtlust toetavad: teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tstmiseks uute teenuste ja toodete loomiseks klienditeeninduse taseme tstmiseks klientide kaasamiseks toodete arendusse tarnijate kaasamiseks tprotsessidesse Andmehoidlad (andmebaas, andmevaramu) Andmebaas (database) Infossteemi tuum, milles organiseeritakse infossteemis kasutatavad andmed. Andmebaasi nol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks philise andmeallikaga Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab organisatsiooni ja tema toimimise hetkeseisu (kige vrskemaid andmeid) Andmebaasis hoitakse erinevat tpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tbile kas tabelina, dokumendina vi muu objektina Andmevaramu (-ait) (data warehouse) Eri tpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevrskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analsimiseks. Andmevaramu nol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja tdeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed thendavad, et ei ole samade andmete kordumist, ei ole tegemist puudulike vi ebatpsete andmetega. Tdeldud andmed thistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete mkide summad kuude likes vms) Andmevaramu on infoallikaks organisatsiooni taktikalisele ja strateegilisele juhtimisele Infossteemi vrtusahel Infossteemi (IS) poolt loodavaks vrtuseks saab pidada kvaliteetset, nuetele vastavat informatsiooni, mis rahuldab infovajajate vajadusi informatsiooni jrele. Vrtusahela eesmrgiks on anda alus vrtusahela protsesside organiseerimiseks selliselt, et loodav vrtus oleks suurem kui vrtuse loomiseks tehtavad kulutused. IS vrtusahelas phiprotsessid oleksid jrgmised: IS sisemine logistika, mis oleks andmete ladustamine nii info- kui ssteemit jaoks IS opereerimine, mis oleks infot kontekstis andmettlus ja andmeanals; ssteemit kontekstis infossteemi loomiseks vi muutmiseks infossteemile esitatavate nuete modelleerimine IS vline logistika oleks informatsiooni jaoks vormi saanud andmettlus- ja analsitulemuste ladustamine; ssteemit puhul infossteemi erinevatest vaadetest esitavate mudelite ladustamine IS turundus ja mk oleks organisatsiooni kontekstis kahtlane kuivrd informatsioonivajajad (organisatsioonis tegutsejad) ei maksa informatsiooni saamise eest.

Organisatsioonivliste suhtlejate jaoks andmete mk informatsiooniks oleks omal kohal. Sama puudutab ka turundust. IS teenindus oleks nii info- kui ssteemit kontekstis informatsiooni kttesaamise kui kasutamisega seotud probleemide haldus IT ressursid Inforessursside juhtimine on andmete elutskli juhtimine IS/IT juhtimine IS/IT juhtimine IT juhi kodulehe jrgi on juhtimisvahendid ja tegevused, et panna oma IT teenima ettevtte strateegilisi eesmrke selle parimal ja efektiivseimal moel [15]. IS/IT juhtimine sisaldab jrgmisi protsesse: IT arendustde planeerimine ri- ja IT-protsesside kaardistamine (IS arhitektuuri loomine) - fokuseeritud detailne anals omavahel seotud ri- ja IT-protsessidest Hangete korraldamine - lhtelesande pstitamine, lbirkimiste korraldamine, lepingute slmimine IT arendusprojektide juhtimine IT personali juhtimine (vajadus, oskused, motivatsioon) IT infrastruktuuri haldamine - IT teenuste juhtimine Kasutajatoe ja koolitusvajaduste juhtimine Infossteemide monitooring (audit) - vajaduste ja mdikute mratlemine infossteemidele ja antud nuetele vastava monitooringussteemi valimine ning juurutamine Infoturbe juhtimine IS-i arendamine (phitegevused, IS-i arendamisega seotud inimesed, mudel ja modelleerimine) Infossteemi arendamine [1] organisatsioonis infotehnoloogia kasutuselevtmine selle abil organisatsiooni juhtimisliku lesehituse ja organisatsioonisiseste ja vliste tegutsejate infotkorralduse muutmine selle jaoks infossteemi arhitektuuri (lesehituse) kujundamine vastavalt arhitektuurile rakendusssteemide ja andmehoidlate loomine ja kasutuselevtmine Eesmrgiga tsta infossteemi vimet rahuldada organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi Infossteemi arendamisega seotud inimesed organisatsiooni ttajad - rakendusssteemide lppkasutajad, infottegevuste tegijad organisatsiooni juhtpositsioonil olevad inimesed (juhid) - omavad kontrolli (vi vhemalt mju) arendamise kivitamise, suunamise vi kulgemise le professionaalid - ssteemi tegijad - vastutavad kvaliteetse infossteemi kvaliteetse arendamise eest Mudelite koostamise ehk modelleerimise eesmrgid infossteemi kontekstis on jrgmised: paremini mista olemasolevat ja loodavat ssteemi koosklastada ssteemi muutmisega seotud osapooltega infossteemi puudutavaid nudmisi ldiselt - juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega Arhitektuur ja selle raamistik Erinevad huvigrupid omavad ssteemi suhtes erinevaid huve. ks vimalikke huviliike on eesmrgid, mida ssteem peab huvigruppide jaoks titma. Ssteem eksisteerib oma keskkonnas ning vljendub oma arhitektuurina. Arhitektuuri esitatakse arhitektuurilise kirjeldusena. Arhitektuuriraamistik mratleb huvigrupid ja nende huvid. See koosneb arhitektuurilistest

vaatenurkadest, mis piiritlevad (raamivad) huvigruppide huvid ja koosklareeglitest. Juhtimispraktikate kogum, mille kasutamise eesmrk on parendada ettevtte tegutsemist ja sellega aidata paremini tita tema eesmrke. Arhitektuuriraamistikuga pannakse paika juhised, kuidas kirjeldada ettevtte infossteemi olemasolevat ja tulevast seisu. Lisaks vib sisaldada juhiseid, kuidas praegusest olukorrast liikuda soovitud tuleviku suunas. Arhitektuuriraamistik on loogiline struktuur organisatsiooni esitavate mudelite liigitamiseks. Organisatsiooni ssteemi defineerib tema arhitektuur, mis on raamistiku esitus. Arhitektuuriline kirjeldus sisaldab vaateid, mida kasutatakse arhitektuuri kirjeldamiseks. Vaated esitavad organisatsiooni erinevate huvigruppide nudeid ja koosnevad mudelitest, mis on andmete, funktsioonide, inimeste, sndmuste jne esitused. Mudelid omakorda koosnevad ttoodetest, mis on arhitektuurilise kirjelduse phielemendid. John Zachman-i ettevtte IS-i arhitektuuriraamistik (aspektid, huvigrupid ja nende vaated) Organisatsiooni juhtimiseks ja tema infossteemi arendamiseks oluliste mudelite liigitamise ja organiseerimise loogiline struktuur, mis vimaldab infossteemi loomisel ja muutmisel osalevatel erinevatel osapooltel omavahel suhelda ja hist arusaamist luua. Ettevte ja tema infossteemi arhitektuur on jagatud 6 osaks ehk aspektiks andes 5-le infossteemi muutmise osapoolele nende jaoks vajaliku tpsusega andmeid he vi teise aspekti kohta moodustades vaate esitatuna vastava mudelina. organisatsiooni juhtkonna vaade - muudetava osa suurus, seosed mbrusega, toimimise eesmrgid ja strateegia annab teiste huvirhmade vaadetele n mngumaa organisatsiooni liikmete vaade - organisatsiooni ja tema infossteemi toimimise lesehitus disaineri (arhitekti) vaade - kuidas infossteem sltumatult lahenduse spetsiifikast organisatsiooni infovajadusi rahuldab ssteemi ehitaja vaade - tehniline ngemus realiseeritavatest rakendusssteemidest ja tehnoloogiatest ehk kuidas ssteem realiseeritakse; annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning nitab konkreetsete toodete piirangud alltvtja vaade - detailne spetsifikatsioon realiseeritava ssteemi osast Protsessi definitsioone Inseneriasjanduse kontekstis - sndmuste jada, kus kasutatakse sisendeid vljundite loomiseks Organisatsiooni tegutsemise kontekstis koordineeritud ja standardiseeritud tegevuste voog, mida teostatakse inimeste vi masinate poolt, et saavutada tegutsemise eesmrki luues vrtust kas organisatsioonisisestele vi vlistele klientidele ttegevuste (vi ressursside) spetsiifiline jrjekord le aja ja ruumi, millel on algus ja lpp ning selgelt defineeritud sisendid ja vljundid tegevuste hulk (tvoog - workflow), mille tulemusena antakse kegakatsutav vrtus vlisele tegutsejale (business actor) Organisatsiooni protsesside muutmine (olemus, vimalused) Organisatsiooni protsesside muutmine [3] On protsesside parendamine organisatsiooni eesmrkide (paremaks) titmiseks. Vastavalt vrtusahela phimttele peavad protsessid lisama vrtust ja ei tohi sisaldada mittevajalikke tegevusi, mis thendab ka seda, et protsessid peavad olema koordineeritud ja standardiseeritud Hsti kujundatud toimimisprotsessi vljunditeks on: suurenenud efektiivsus (effectiveness) vrtus kliendile suurenenud thusus (efficiency) toimimise madalamad kulud Organisatsiooni protsesside muutmisvimalused protsessi mberkorraldamine (process reengineering) protsesside toimimise phimtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel protsessi mberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine t mratluse muutmise vi automatiseerimisega protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tstmine

Protsessianals ja modelleerimine (eesmrgid, sammud, viisid) Eesmrgid saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas leida vimalusi protsesside automatiseerimiseks kaaluda protsesside mberkorraldamist Tulemuseks protsessivaade annab levaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt pstitatud eesmrke ja ootusi tidab loob arusaamise, lbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks Protsessianalsi sammud organisatsiooni eesmrkide mratlemine organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste mratlemine ootuste titmiseks protsesside snastamine (mida pool) - andes analsitavate protsesside koguhulga, n suure pildi organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast protsesside sammude mratlemine (kuidas pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutskli ja elutskliliste etappidega seotud tegevuste mratlemine protsesside teostuse anals ja muutmisvimaluste mratlemine o olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mtmine o soovitud parameetrite mratlemine o protsesside automatiseerimise ja mberkorraldamise vimaluste mratlemine Samad sammud vastavad DMAIC metodoloogia sammudele [6] Objekti elutskli modelleerimine Tarkvarassteemi kasutuslugude modelleerimine Esitab tarkvarassteemile esitatavad funktsionaalsed nuded, mida on tarkvarassteemiga vimalik teha ja kes seda kasutab andes vlise pildi tarkvarassteemi kitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutuslugude mudeli loomiseks on vaja: defineerida tarkvarassteemi ulatus (skoop) mratleda tegutsejad (ssteemi kasutajad) mratleda kasutuslood kirjeldada need defineerida kasutuslugude omavahelised seosed Tegutseja (Actor) - keegi vi miski, kes/mis otseselt vi kaudselt suhtleb tarkvarassteemiga ning kasutab ssteemi poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi - inimene vi teine ssteem (arvuti, seadeldis) Kasutuslugu (Use Case) - lugu, kuidas ssteemi mingil viisil kasutades tehakse midagi kasulikku: ainus eesmrk on anda tegutsejale mingit vrtust Kasutusloo eesmrgi titmisele orienteeritud ssteemi ja selle kasutaja omavaheline koost ksteisele jrgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida ssteem teostab, et juda mdetava tulemuseni tegutseja jaoks (tegevused vivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja ssteemidega) Kasutusloo omadused: kivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil pakub tegutsejale mingit vrtust, st see on tielik Infossteemi kontekstis on kasutuslugudeks infottegevused - pool- vi tisautomaatselt tehtavad: andmete registreerimine vi sisestamine andmete muutmine andmete vaatamine andmete kustutamine

andmete arhiveerimine Kasutatakse ka ldnimetust haldamine - n: tellimuse haldamine sisaldab kiki tellimuse andmetega tehtavaid tegevusi Kasutuslugude kirjeldamine mida ritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmrk? kes tegutsejatest kivitavad kasutusloo? milliseid objekte ssteemis kasutatakse vi muudetakse? millised on vimalikud stsenaariumid (sndmuste jadad), mis on seotud vrtusliku asjaga, mida ssteem teeb he vi mitme tegutseja jaoks? milliseid snumeid tegutseja ja ssteem omavahel vahetavad? millal kasutuslugu loetakse lpetatuks ja milline vrtus edastatakse tegutsejale? Toimimisobjektide (mistete kontseptide) modelleerimine (eesmrgid, tulemused) Infottlusprotsessid - toimimisobjektidega seotud andmetega manipuleerimine tellimuse titmisprotsess taotluse/avalduse rahuldamisprotsess 'lepingu koosklastamisprotsess Toimimisobjektiga teostatavate infottegevuste koordineeritud hulk - toimimisobjekti ja selle seisundeid vljendavate andmete haldamine muutes protsessikiku informatsiooniliselt jlgitavaks Saab otsustada: millised protsessid (vi nende osad) jvad sisaldama inimttegevusi ja millised protsessid (vi nende osad) automatiseeritakse vi korraldatakse mber milline saab olema infossteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi Saab ktte nuded tulevas(t)ele tarkvarassteemi(de)le ning andmehoidlatele Andmete modelleerimine (eesmrgid, tulemused, piirangud) Andmete modelleerimise eesmrk on fikseerida infossteemis kasutatavad andmed objektitpidena (olemitpidena-andmeobjektidena) ja nendevaheliste seoste tpidena Objektitp (olemitp, andmeobjekt, andmeklass) esitab reaalse maailma - organisatsiooni kontekstis tema toimimiseks vajalike - objektide hulka, mille/kelle kohta on vaja infossteemis andmeid meeles pidada thistab kontseptuaalmudelil esitatud sellist mistet, mille/kelle kohta kivaid andmeid on vaja infossteemis hallata Objektitp esitab objektide ehk eksemplaride hulka, mis peavad olema ksteisest eristatavad Piirangud andmete modelleerimises Vastavalt analsitavas organisatsioonis kehtestatud reeglitele vivad eksemplaride, seoste ja omaduste juures eksisteerida piirangud kardinaalsus (cardinality) mratledes seoste hulka objekti (eksemplari) kohta sltuvus (dependency) (seose tugevus) mratledes he objektitbi objekti olemasolu sltuvuse teise objektitbi objektist liigitus (categorization) mratledes sltuvalt objekti liigist erinevat liiki seose omamise

Objektitbi omaduste (atribuutide) mramine (normaliseerimisreeglid) mrates omadust, kas see omadus iseloomustab just seda objektitpi? milliseid vrtusi see vib omada? kas vrtuste taga ei peitu iseseisev objektitp? o kui JAH, modelleeri seoseobjektitbina (uus objektitp) o kui EI, jb omaduseks fsilistel objektidel on omaduseks AEG (seisundi algus, lpp) tegevustel on kindlasti omaduseks AEG (algus, lpp) kontrolli, kas omaduste vrtuste uuendamiseks on leitud sndmused ja kasutuslood

Andmete normaliseerimisreegleid mratle igale objektitbile vtmeomadus, mille vrtus on igal sellesse objektitpi kuuluval eksemplaril unikaalne o n: tellimuse nr, dokumendi nr, arve nr jne kui objektitbi omadus saab samal ajahetkel omada mitut vrtust, siis vii see omadus selle objektitbiga 1:M seoses oleva mitu poole objektitbi omaduseks o objektitbis TELLIMUS omadus toote nimetus omab samaaegselt mitut vrtust (1 tellimusega vib tellida mitut nimetust toodet) kui objektitbi omaduse vrtus ei sltu vtmeomaduse vrtusest, siis vii see omadus selle objektitbiga 1:M seoses oleva 1 poole objektitbi omaduseks o objektitbis TELLIMUS omadus kliendi nimi jb samaks sltumata sellest, millist vrtust omab TELLIMUS vtmeomadus tellimuse number

IS-i loomis- ja muutmistegevused analsitegevused - mratlemine, milles seisnevad probleemid olemasolevas infossteemis ja mida muudetud (parendatud) infossteemis peab olema vimalik teha (millistele nuetele infossteem peab vastama) disainitegevused - mratlemine, kuidas parimal viisil infossteemis analsiga paikapandud nudeid tita ehitustegevused - disainilahendus(t)e elluviimine rakendamistegevused - lahenduste kttetoimetamine organisatsioonis tegutsejatele ja nende tkorralduse muutmine

Ssteemianals (eesmrk, protsess, lhteandmed, meetodid) Anals thendab lahtilhkumist. Ssteemianals vastab ksimustele: mis on olemasolevas ssteemis ja mida on vaja uue/muudetud ssteemi jaoks. Ssteemianals on protsess, mille tulemusena mratletakse ssteem ja sellele esitatavad nuded erinevate vaadete likes. Ssteemianals annab lhteinfo infossteemi lahenduste arhitektuuri loomiseks Ssteemianalsi eesmrk on ssteemi mitmevaateline mratlemine modelleerimine: organisatsiooni objektiivsete infovajaduste ja soovide selgitamiseks infossteemi komponentide maksumuse ja nendele kuluva aja hindamiseks infossteemi disaini ettevalmistamiseks Ssteemianals on protsess, mis koosneb kahest phisammust, kus mlemal sammul

teostatakse tskliliselt 2 tegevust: faktide kogumine saadud info dokumenteerimine - kaardistamine modelleerimine - anals Samm 1 - ssteemianaltik koostab esialgsed mudelid "iseenda tarkusest kasutades dokumente

varasemaid ssteemianaltilisi tid tellija poolt formuleeritud phiprobleeme, nudeid vi lausendeid ssteemi objektide, protsesside, asukohtade, tegijate mratlemiseks Ssteemianalsi lhteandmed: varasemad teadmised analsitavast ssteemist o varasemad ssteemianalsiaruanded o projektipakkumises esitatud dokumendid ja nuete/vajaduste loendid o organisatsiooni varasemad mudelite- vi tarkvarassteemid organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon o asutuste ja struktuuriksuste phimrused vi tkorralduslikud dokumendid o ettevtte/organisatsiooni tegevusala ksitlevad seadused ja valitsuse mrused ssteemianaltiku enda n ajalooline mlu, mida ta hoiab mudelitena, koostatud aruannetena (vi selle osadena) kasutades CASE vahendeid Samm 2 - lhtemudelite parandamine. Kasutatavad meetodid [3]: taustaanals ksitlused, intervjuud toimimise vaatlemine olemasolevate dokumentide/aruandevormide anals ankeetksitluse kasutamine mingi situatsiooni/ngemuse pakkumine tulevastele kasutajatele ja selle anals koos kasutajatega konkreetse meetodi petamine kasutajale ja temaga koos osaprojekti tegemine analsilesannete kasutamine tiendkoolituses

Disain (phitegevused) Infossteemis kasutatava infotehnoloogilise infrastruktuuri, rakendusssteemide ja andmebaaside kujundamine - projekteerimine piisava detailsuseni ehitamise (realiseerimise programmeerimise) alustamiseks. Tpsemalt - analsiga saadud tulemuste ja vljatoodud nudmiste jaoks parimate tehnoloogiliste lahenduste leidmine; kasutatava tehnilise keskkonna (riistvara, tarkvara) tingimustes. Disaini tulemuseks on tulevase infossteemi arhitektuuri kirjeldav mudel esitatuna disaini tpsusega

Disaini phitegevused infossteemi lesehitust puudutavate nudmiste paikapanemine infossteemi (tervikssteemi) infrastruktuuri ja rakendusssteemide arhitektuuri kujundamine

rakendusssteemide komponentide (ssteemi osade) ja nende omavaheliste liideste kujundamine kasutajaliidese (ekraanivormide) kujundamine andmehalduse ja andmebaasi(de) projekteerimine

Ehitus (konstrueerimine) (tegevused ja tulemused) Disaini tulemusena loodud mudelite (mratluste) alusel ttavate, kasulike rakendusssteemide ja andmebaaside loomine - disainitulemuste realiseerimine. Lisaks realiseeritud rakendusssteemide tervikuks integreerimine - ssteemidevaheliste liideste loomine. Kolmas phitegevus on (integreerimis)tulemuste testimine

Ehituse tegevused programmikoodi kirjutamine/genereerimine andmebaasi(de) loomine (genereerimine) ja optimeerimine (denormaliseerimine, indeksid ) ligipsuiguste kirjeldamine erinevate komponentide (andmebaasi(de)/rakenduste) integreerimine tervikuks (vaheliideste loomine) programmide (tarkvara) testimine lpp-kasutaja keskkonna ettevalmistamine ehitustulemuste rakendamiseks

Rakendamine (tegevused ja tulemused, leminekustrateegiad) Projekteeritud ja ehitatud andmebaasi(de) ja rakendusssteemide viimine kasutajakeskkonda (organisatsiooni tkeskkonda) vi kasutajakeskkonnas kttesaadavaks tegemine. Lisaks kasutajate poolt tulemuste hindamine ja ssteemi hoolduskeskkonna seadistamine

Rakendamise tegevused tkeskkonna muutuste ettevalmistamine tprotseduuride kavandamine ametijuhendite/kasutajajuhendite loomine kasutajate koolitus andmete siirdamise ettevalmistamine ja lbiviimine uuele ssteemile lemineku ettevalmistamine ja teostamine aktsepteerimistestimise (kasutajatepoolse vastuvtmise) ettevalmistamine ja lbiviimine rakendusjrgse levaatuse teostamine hoolduse seadistamine

leminekustrateegiad muudetud infossteemile tielik leminek paralleelne toimimine etapiline leminek pilootprojekt

Rakendamise tulemused

testitud ja hinnatud andmebaas(id) ja rakendustarkvara ssteemi lplik dokumentatsioon lpp-kasutajatele kasutusjuhendid hoolduskeskkond

Hooldus infossteemi muudatuste rakendamisjrgne tegevustik arendamistegevuste ja -tulemuste lbivaatamine ja jrelduste tegemine taaskasutatavate komponentide tpsustamine rakendusssteemide vigade parandus nuete/muudatuste haldamine kasutajatugi (helpdesk) IS arendusmetodoloogia (-metoodika) (metodoloogia elemendid, valiku kriteeriumid) Kogu infossteemi muutmise elutsklit kattev kogum soovituslikest sammudest, lhenemistest, reeglitest, protsessidest, dokumentidest, kontrolliprotseduuridest, meetoditest, tehnikatest ja vahenditest defineerides kes, millal, mida ja kuidas peab infossteemi muutmise juures tegema Struktureerib ssteemiarendusprotsessi sisaldades etappide, alametappide, protsesside, etappide sisendite ja vljundite (oodatavate tulemuste), protseduuride, tehnikate, vahendite ja loodava dokumentatsiooni kirjeldusi

Metodoloogia kasutamise miinused ennemini vhendavad kui suurendavad sisulise t tegemise thusust ja seda tnu nutavale liigsele brokraatiale phinevad kindlatel jikadel eeldustel ja ldistustel arvestamata erandeid ei arvestata tju voolavust vi nende kogenematust phinevad liigselt tehnilisel poolel, aga mitte sotsiaalsetel aspektidel

Metodoloogia kasutamise plussid pakub ssteemi disaini-, arendus- ja realiseerimisprotseduuride standardiseeritust kindlustab tulemuste kvaliteeti vimaldab juhtida muudatusi kindlustab realiseeritud komponentide taaskasutust samas vi teistes ssteemides vimaldab arendusprotsessi ja kasutatavaid ressursse paremini juhtida vimaldab saadud teadmisi ja kogemusi paremini hallata

Klassikaline lhenemine

Kose metoodika nrkused [6]annab vaid hekordse tulemuse lkkab riskid ajas edasi, mil on kulukas parandada eelmistes etappides tehtud vigu vlistab varast ssteemi rakendamist mdab edukust tehtud tde, mitte saavutatud tulemuste jrgi

aka Kose metoodika

tugevused : ideaalne toetamaks vhekogenud projektimeeskondi ja projektijuhte vi kui meeskonnaliikmed vahetuvad tnu kindlalt paikapandud arendussammude jrjekorrale ning tugevale dokumentatsioonile vastavuse kontrollile vimaldab kindlustada loodava ssteemi kvaliteeti, usaldatavust ja hooldatavust ssteemi arenduse kulgemist on vimalik lihtsalt mta

Iteratiivne ja inkrementaalne lhenemine Teostatakse korduvalt n mini-Kose metoodikat. Kiki Kose metoodika etappe viiakse lbi vikese osa peal tervikssteemist kuni tervikssteemi valmissaamiseni vi eelnevalt pannakse paika kik ssteemile esitatavad nuded, mille jrel teostatakse kasvatavalt lejnud miniKose metoodikat vi eelnevalt teostatakse ssteemi nuete analsi ja arhitektuuri disaini ning prototpimist, mis lpeb ttava ssteemiga. Agiilne lhenemine XP (Extreme Programming) Cockburns Crystal Family Open Source Highsmiths Adaptive Software Development SCRUM Coads Feature Driven Development DSDM (Dynamic System Development Method) Kanban

IS-i arendamise juhtimine organisatsioonis (tegevused, tulemused) Infossteemi arendamise juhtimine organisatsioonis on tegevustik organisatsiooni infotkorralduse muutmise reglementeeritud (paikapandud tkorraldusega) lbiviimiseks. Nii nagu organisatsiooni juhtimise kontekstis sisaldab ka infossteemi arendamise juhtimine planeerimist, organiseerimist ja kontrolli.

Strateegia definitsioone (organisatsiooni, IS-i ja IT strateegia) Strateegia definitsioone erinevatest allikatest [2,3,4,5]:

eesmrkide, otsuste, phimtete ja aktsioonide ssteemne kogum, mis mratleb, mida organisatsioon endast kujutab, mida ta teeb ja miks ta seda teeb alternatiiv, mis on valitud soovitud tuleviku saamiseks eesmrgi saavutamine vi lahendus probleemile ressursside planeerimise ja juhtimise kunst ja teadus nende kige efektiivsemaks ja thusamaks kasutamiseks Organisatsiooni strateegia Kikehlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmrkide saavutamiseks, mis peab aitama juhil vastata sellistele ksimustele: kus on organisatsioon praegu?; milline tahab organisatsioon olla 3-5 aasta prast?; millised tegevused aitavad neid eesmrke saavutada? vi omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmrk on ettevtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks Strateegia puudutab alati muutmist - ilma muutmisvajaduseta ei ole vaja ka strateegiat Infossteemi arendamise juhtimine organisatsioonis (SIS 10. loeng) idu3350 Karin Rava 3 Infossteemi strateegia Defineerib organisatsiooni vajaduse vi nudmise info ja infotehnoloogiliste ssteemide jrele, et toetada organisatsiooni leldist strateegiat Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks vttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud Defineeritakse ja prioritiseeritakse investeeringud, mis on vajalikud n ideaalse rakendusssteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infossteemi arhitektuuri elluviimiseks Vimalike kasude nidete puhul on tegemist n strateegilise infossteemiga, mille eesmrgiks on organisatsiooni jaoks konkurentsieelise loomine: infossteem, kus vahetatakse infot klientide/tarbijate ja/vi pakkujatega muutes sellega suhete olemust infossteem, kus luuakse efektiivsemat andmekasutust ja seelbi koostoimimist organisatsiooni vrtust lisavates protsessides infossteem, mille vahendusel on vimalik luua, turustada ja ktte toimetada infol phinevaid uusi vi tiustatud tooteid vi teenuseid infossteem, kus pakutakse tippjuhtidele infot organisatsiooni strateegia loomiseks ja rakendamiseks IT strateegia Visioon, kuidas organisatsiooni nudmist info ja IT-ssteemide jrele infotehnoloogiliselt toetatakse IT pakkumine ja kuidas organisatsiooni IT vimaluste ja ressursside (riistvara, tarkvara ja telekommunikatsioon) ning teenustega (ssteemiarendus, kasutajatugi jne) varustatakse Phithelepanu tehnoloogiale tehtavate kulutuste optimeerimisel ja kuidas organisatsiooni kliendid ja ttajad viksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile vrtust Strateegiline planeerimine (IS-i arenduse kontseptsioon; strateegia loomise vahendeid) Strateegiline planeerimine on protsess, mille kigus organisatsioon loob pildi enda (muudetud, seega paremast) tulevikust ja koostab vajalikud sammud selleni judmiseks. Tpsemalt toimub planeerimise kigus: juba toimunud tegevuste ja hetkeseisu hindamine hinnangute phjal jrelduste tegemine uute eesmrkide formuleerimine

eesmrkide pstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmramine nende eesmrkide saavutamiseks vajalike praktiliste meetmete/abinude vljattamine Strateegilise planeerimise tulemuseks on strateegiline plaan IS arenduse kontseptsioon on osa organisatsiooni strateegilisest plaanist sisaldades jrgmisi osi: taust - infossteemi praeguse olukorra kirjeldus, muudatusvajadus ja vime arendust teostada arendatav objekt - kirjeldab loodava/muudetava infossteemi visiooni esitatuna mudelitena arenduse ldised eesmrgid seotuna organisatsiooni eesmrkidega - mis kasu toob infotehnoloogia rakendamine organisatsioonile selle sisuliste eesmrkide titmisel arenduse konkreetsed eesmrgid - kirjeldab infossteemi ja infotehnoloogia mistete abil eesmrke, vajadusi ja nudeid arenduse eesmrkgrupid - fikseerib infossteemis tegutsejate/ tarkvarassteemi tulevaste kasutajate grupid, keda muudatus puudutab arenduse taktika - kuidas muudatus ellu viia ja millised sammud selleks teha (arendusprojektide organiseeritus) arendamise finantsid - kui palju ja millele raha kulub (kulutused tehnikale, tarkvaralitsentsidele, arendusvahenditele, ttajatele, koolitusele ja projektijuhtimisele) arendamise riskid - teatava tenosusega arenduse kigus asetleidvad negatiivset mju avaldavad sndmused

Projektimeetod (omadused, vrdlus igapevatga) Organisatsiooni ja tema IS/IT strateegiate elluviimine toimub tavaliselt lbi projektide programmi ja/vi portfelli juhtimise.Kui tahta midagi sihipraselt (juhitavalt) saavutada, siis phimeetodiks on projekti kasutamine kskik millise valdkonna probleemi lahendamisel, eriti muudatuste elluviimisel Organisatsiooni kontekstis on vahendiks strateegiliste muudatuste elluviimiseks ja tegevuste organiseerimiseks, mida ei ole vimalik teostada organisatsiooni igapevat raames Organisatsiooni infossteemi kontekstis on projektimeetod vahend infotd ja/vi ssteemitd puudutavate muudatuste elluviimise juhtimiseks.

Projekti definitsioone ajutine ettevtmine/ritus, mille eesmrk on luua unikaalset toodet, teenust vi saavutada soovitud seisu vi tulemust (Project Management Institute) [4] ajutine organisatsioon, kellele on omistatud t tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust materiaalset, mittemateriaalset vi abstraktset (J. Rodney Turner) [5]. Materiaalne ehk kega katsutav konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne koolitatud juhid tssteem, mis luuakse toote loomiseks ja prast loodud toodet lpetab oma eksistentsi (Steven Alter) [6]. Tssteem ssteem, kus inimesed ja/vi masinad teevad td kasutades infot, tehnoloogiaid ja teisi ressursse toote vi teenuse loomiseks sisestele vi vlistele klientidele

Projektijuhtimine (phitegevused, huvigrupid, projektorganisatsioon ja selle koosseis) Projektit jaoks teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine, et vastata projekti (huvigruppide) nudmistele (PMI) Vahendid, meetodid, mille abil toimub ajutisele organisatsioonile omistatud ressursside juhtimine eesmrgiga luua omaniku jaoks kasulikku muudatust (Turner) Projektijuhtimine sisaldab (nii nagu organisatsioonigi juhtimine): planeerimist organiseerimist elluviimist jrelvalvet Projektijuhtimine sisaldab muuhulgas: projektist arusaamist selgete ja saavutatavate eesmrkide paikapanemist kvaliteeti, skoopi, aega ning kulusid puudutavate omavahel konkureerivate nuete tasakaalustamist mitmete huvigruppide erinevate huvide ja ootuste suhtes mratluste, plaanide ja lhenemiste kohandamist riskide juhtimist

Projekti huvigrupidIsikud ja organisatsioonid, kes on aktiivselt projektiga seotud vi kelle huve projekti teostamisel vi lpetamisel mjutatakse. Projektis osalemisel omavad erineva tasemega vastutust ja volitusi, mis vivad projekti jooksul muutuda Eristuvad positiivsed ja negatiivsed huvigrupid: positiivsed on need, kes saavad projekti vljunditest mingit kasu negatiivsed on need, kes nevad projekti edukusest negatiivseid vljundeid

IT teenus ja teenuste kitlemise protsessidIT teenus (IT service) - IT teenuseosutaja poolt hele vi mitmele kliendile osutatav teenus [1,2]. Vrtuse pakkumine klientidele vimaldades neil saavutada lpptulemusi ilma kaasnevaid kulusid ja riske kandmata. IT teenus kasutab infotehnoloogiat ning toetab kliendi riprotsesse. IT teenuse moodustavad inimeste, protsesside ja tehnoloogia kombinatsioon

ning see peab olema kirjeldatud teenustaseme leppes.

Teenuste kitlemise protsessid [5] Sndmuste haldus (Event management) Intsidentide haldus (Incident management) IT teenuste kasutamine ja IT varade haldus organisatsioonis (SIS 12. loeng) idu3350 Karin Rava 4 Probleemide haldus (Problem management)

Taotluste titmine (Request fulfillment) Ligipsuhaldus (Access management) IT vara ja selle haldus organisatsioonis (eesmrgid, elutskkel) (IT) vara (IT asset) Igasugune ressurss vi vime [2,3]. Teenuse osutaja varad sisaldavad kike, mida saab kasutada teenuste osutamiseks. Varade philiigid on: juhtimine, organisatsioon, protsess, teadmised, inimesed, informatsioon, rakendused, infrastruktuur ja finantskapital. IT varade halduse eesmrgid [10]: Soetada nuetekohaseid IT varasid minimaalsete kulude ja maksimaalse kasuteguriga Optimeerida IT varasid kui need ei too enam kasu vrreldes nende haldamiseks vajaminevate kuludega ehk on amortiseerunud Optimeerida IT varade kasutust lbi nende elutskli. Sisemistele ja vlimistele huvigruppidele informatsiooni pakkumine, niteks: o eeskirjade jrgimine, o litsentside uuendamine, o tarnijatega lbirkimised, o lepingute koostamine ja uuendamine IT ressursside turvamisega seotud misteid (haavatavus, oht, risk)Haavatavus (Vulnerability) Haavatavus on andmete ja infossteemi nrkus, mis vib viia rnnakuteni ja kahjustusteni ohuni. Infossteemi nrgad kohad on andmete turvalisuse rikkumise algphjused, mis vivad endaga kaasa tuua: finantspettusi; brndinimede ja mrkide kahjustumist; klientide ja partnerite usalduse kaotust; organisatsiooni tegutsemise lakkamist. Oht (Threat) Mrk kttejudvast kahjust. Nrkuse tingimus (eeldus), mis ohustab IT varade ja andmete turvalisust. Oht kasutab ra nrkust, et teha kahju. Ohud vivad olla inimtegevusest vi keskkonnast tulenevad. Inimtegevusest tingitud ohud vivad omakorda olla tahtlikult vi tahtmatult phjustatud. Ohtude niteid: purustus (Destruction) - pahatahtliku kavatsuse tulemusena hvitatakse andmed, riistvi tarkvara avalikustamine (Disclosure) - volitamata kasutajatel on ligips andmetele ja salastatud andmeid avalikustatakse muutmine (Modification) - volitamata kasutajad muudavad andmeid katkestamine (Interruption) - arvutivrk ei tta ja teenuseid ei saa kasutada infopdmine (Interception) - volitamata kasutajad kopeerivad lekantavaid andmeid, n kuulavad pealt Risk (Risk) [2] Tenosus, et teatud tingimustel saab antud ohuallikas potentsiaalset nrka kohta ra kasutada ja mjutada negatiivselt infossteemi vara, teenust, tehnoloogiat, vtmeprotsessi vi

koguni tervet organisatsiooni. Riski saab vljendada jrgmise funktsioonina: Risk = F (vara, oht, haavatavus) Infossteemidega seotud riskide niteid [4]: tenosus, et tundlik info klientide kohta satub konkurentide vi kurjategijate ktte tenosus, et toimuvad pettused oma ttajate poolt kasu saamise eesmrgil tenosus, et leiavad aset tahtmatud eksimused oma ttajate poolt tenosus, et organisatsiooni tegevus katkeb kuna info pole kttesaadav tenosus, et andmetes on vead (n: raamatupidamises) tenosus, et juhtimisotsused phinevad vradel, ebatpsetel vi vananenud andmetel tenosus, et infossteemi arendusprojekt ei anna soovitud tulemusi IT riskide juhtimine (sammud; vastamise strateegiad) Infossteemi usaldusvrsuse, titmise lubamise, salastatuse, terviklikkuse vi kttesaadavuse trgete arusaamise ja nendele vastamise protsess. IT riskide juhtimise kasud: vimaldab juhtkonnal kindlustada, et ettevtete, klientide, hankijate ja partnerite vahel liikuvad andmed on usaldusvrsed (authenticity and non-repudiation)

kindlustab IT teenuste kttesaadavuse ja kasutatavuse ning on vimeline takistama ning taastuma vigadest, ettekavatsetud rnnakutest vi hvingust (availability) kindlustab andmete kaitstuse autoriseerimata muutmisele vi vigadele nii, et on tidetud korrektsuse, tielikkuse ja usaldusvrsuse nuded (integrity), kindlustab kriitilistele ja salajastele andmetele mittevolitatud ligipsu mahasurumise (confidentiality).

IT riskide juhtimissammud:1. IT riskide mratlemine ja liigitamine (identification and classification) 2. IT riskide hindamine (toimimise mju anals) ja thtsuse jrjekorda panemine (assessment (Business Impact Analysis) and priority determination) 3. IT riskide vastamise strateegiate IT ohjade (vastumeetmete) mratlemine (responses strategies identification of IT controls), 4. valitud vastumeetmete elluviimine ja dokumenteerimine (implementation and documentation of selected countermeasures (IT controls)) 5. IT riskidele portfellimeetodi rakendamine ning koosklastamine organisatsiooni strateegiaga (portfolio approach to IT risks and alignment with business strategy) 6. IT riskide taseme pidev jlgimine ja jrelevalve (constant monitoring of IT risks level and auditing)

IT riskide hindamissammud:1. mratletud IT riskide haavatavuse hindamine (evaluation of the vulnerabilities to identified IT risks) 2. IT riskide ilmnemise tenosuse (sageduse) mratlemine (determination of the IT risks probability of occurrence (frequency)) 3. IT riskide ilmnemisel toimimisele mju suuruse hindamine (tsiduse mratlemine) (evaluation of the business impact of IT risks occurrence (severity)) 4. IT riski taseme mramine (analysis of the IT risks frequency and IT risks ranking) 5. IT riski oodatava vrtuse kalkuleerimine (calculation of the IT risks gravity and expected value of IT risks)

IT riskidele vastamise strateegiad [2]aktsepteerimine organisatsioon aktsepteerib riski ning jlgib pidevalt selle taset (acceptance the organization chooses to live with the risk and to constantly monitor its level

(gravity and impact on the business and business processes)) vhendamine (taandamine) organisatsioon astub samme riskide mju vi ilmnemise tenosuse vhendamiseks (reduction the organization takes steps to reduce the impact (gravity) or the probability of the risk occurrence) vltimine organisatsioon hoidub riskist tielikult vi osaliselt (avoidance the organization chooses to fully or partially avoid the risk) jagamine organisatsioon kannab riski le kolmandale osapoolele (sharing the organization transfers the risk by, for example, purchasing insurance, outsourcing risk management services, or engaging in partnership(s) regarding the risk management process to fully or partly cover risk exposure (especially in business continuity and disaster recovery plans)) Infoturva-ala korraldamine (infoturva vtmerollid) ldine infoturvapoliitika paikapanek organisatsioonis: nitab ettevtte juhtkonna tuge ja kaasabi defineerib infoturva-ala olulisuse defineerib rollid ja lesanded mrab kindlaks vastutuse

Infossteemi turvamise vtmerollid Infoturvajuht - vastutab infoturva korralduse eest. Info/(andme)turbe spetsialist, kellel on juhtkonda nustav funktsioon Infovarade omanik - kas andmete, ssteemide omanik. Vastutus infossteemi toimimise eest, peab suutma defineerida nudeid andmete kttesaadavusele ja mrama kasutusigused Infossteemi administraator - viib omaniku otsused tide Kasutaja - vastutab oma tegude eest Seiraja - vaatab eksperdina asjad le ja raporteerib tulemustest juhtkonnale. Ta omab tplaani ja kontrollib infoturvapoliitika rakendamist

ISKE IS vimekuse tdemus (IS kompetentsus; IS vimekus; ressursside, kompetentsuste ja vimekuse omavaheline seotus) Infossteemide kolmeastmeline etalonturbe ssteem, mille eesmrk on infossteemides tdeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamine. Vastav turbetase mratakse andmetele turvaosaklasside mramise kaudu Turvaklassid (-tasemed) on krge (H), keskmine (M) ja madal (L) Konkreetsetele andmetele omistatakse nii konfidentsiaalsus-, kideldavus- (aegkriitilisus ja hilinemise tagajrgede kaalukus) kui ka terviklusnuded

KompetentsusRessursid iseenesest ei loo vrtust, vaid see luuakse organisatsiooni vime vi kompetentsuse poolt neid ressursse ra kasutada ja mobiliseerida. Selle artikli kontekstis defineeritakse kompetentsust vime vi suutlikkusena rakendada ressursside kombinatsiooni organisatsiooni protsessides soovitud tulemuse saamiseks. Kompetentsust saab vtta ka kui ettevtte kollektiivset teadmist muudatuste algatamiseks vi nendele vastamiseks. See on sisse ehitatud organisatsiooni protsessidesse, protseduuridesse ja ssteemidesse ja on seotud kitumisviiside, mitteformaalsete vrgustike ja inimestevaheliste suhetega. Kompetentsusele viidatakse ka kui organisatsiooni iseloomustavale omadusele, mis vimaldab tal strateegiaid vlja melda, neid valida ja ellu viia. Ettevte saab mratleda eelise innovatiivse strateegia vljamtlemisega, mis on sltuvuses IT-st, kuid sellise strateegia elluviimine sltub: IT infrastruktuuri praegusest seisust organisatsiooni vimest sobivaid ressursse rakendada

vimest uusi protsesse ja ssteeme luua ja kasutusele vtta ning nendega rilist vrtust vabastada Ettevtte ssteemide edu ei sltu mitte niivrd tehnoloogiast ja tarkvara rakendustest kuivrd organisatsiooni vimekusest muudatusi ellu viia ja juhtida

VimekusOrganisatsiooni vimekus viitab kompetentsuste strateegilisele rakendamisele, st nende kasutamisele, et lpule viia organisatsiooni eesmrkide titmist. Soovitud organisatsioonilise vimekuse defineerimine ja loomine on mratletud tema tuleviku eesmrkidega. See loob vajaduse spetsiifiliste kompetentsuste loomiseks vi olemasolevate parendamiseks. Organisatsiooni praegune vimekus, mis phineb olemasolevatel kompetentsustel, on eesmrkide titmise vimaldajaks vi vastupidi takistajaks.

Ressurssidest infossteemi kompetentsuse suunasOrganisatsiooni kontekstis on kompetentsus organisatsiooni protsesside arengufaktor. Organisatsioonis on vastav kompetents sltuvuses inimestest, kes rakendavad oma teadmisi, integreerivad neid, toimivad vastastikku ja koordineerivad oma tegevusi ehk siis tidavad rolle organisatsiooni struktuurides ja protsessides. Indiviidid saavad anda oma panust mitmele infossteemi kompetentsusele.

Infossteemi kompetentsusvaldkonnadStrateegia formuleerimine (Strategy) - vime mratleda ja hinnata IT-l phinevate vimaluste thendust, mis on ristrateegia formuleerimise lahutamatuks osaks ja defineerida IS/IT rolli organisatsioonis IS panuse defineerimine (Define the IS contribution) - vime tlkida ristrateegiat protsessideks, investeeringuteks informatsiooni ja ssteemidesse ning muudatusplaanideks, mis lhevad kokku ri prioriteetidega (s.o. IS strateegia) IT vimekuse (suutlikkuse) defineerimine (Define the IT capability) - vime tlkida ristrateegiat pikaajalisteks informatsiooniarhitektuurideks, tehnoloogia infrastruktuuriks ja ressursiplaanideks, mis vimaldavad strateegiat ellu viia (s.o. IT strateegia) Rakendamine (Exploitation) - vime maksimeerida IS/IT investeeringute elluviimisest tulenevaid kasusid lbi informatsiooni, rakenduste ja IT teenuste efektiivse kasutuse Lahenduste kttetoimetamine (Deliver solutions) - vime rakendada ressursse selliste IS/IT rilahenduste vljattamiseks, realiseerimiseks ja kigushoidmiseks, mis kasutavad tehnoloogia potentsiaali tielikult Varustamine (Supply) - vime luua ja hooldada sobiva ja kohandatava informatsiooni, tehnoloogia ja rakenduste tarneahelat ja ressursimahtu Alljrgnevalt nendest kompetentsusvaldkondade kompetentsustest tpsemalt Teadmine (organisatsiooni teadmine)

Teadmine (ka teadmus) - knowledge [2]Oxford English snaraamatu jrgi: inimese kompetentsus ja oskused, mis on saadud lbi kogemuste ja ppimise teoreetiline vi praktiline arusaamine mingist valdkonnast teave, mida teatakse mingi spetsiifilise valdkonna kohta vi ldiselt - faktid ja informatsioon teadlikkus vi tundmine, mis on saadud lbi fakti vi situatsiooni teadasaamise vi lbielamise Veel ks definitsioon - kindel, veendunud arusaamine mingist asjast vimega seda sobival eesmrgil ra kasutada Teadmine vib olla varjatud, ilmutatud, individuaalne vi kollektiivne Teadmiste juhtimine organisatsioonis (eesmrgid) Konkurentsis psimise eelduseks on muutumine teadmist loovateks vi ppivateks organisatsioonideks. See seisneb pidevalt uue toimimisteadmise loomises, selle levitamises le kogu organisatsiooni ja uue teadmise kiires sisseehitamises toodetesse ja teenustesse.

Teadmiste juhtimisel ja organisatsiooni ppimisel on phithelepanu organisatsiooniliste eesmrkide titmisel, milleks on: parendatud tegutsemine konkurentsieelise saavutamine innovatsioon saadud kogemuste jagamine organisatsiooni pidev parendamine Teadmiste juhtimine aitab nii ksikisikutel kui gruppidel jagada omavahel vrtuslikku organisatsioonilisi vihjeid vhendada leliigset td vltida n ratta leiutamist vhendada uute ttajate jaoks koolitusaega hoida kinni intellektuaalset kapitali kohanduda vastavalt muutuvatele keskkondadele ja turgudele Tpsemalt on teadmise juhtimise eesmrkideks: toodete ja teenuste loomisel ja nendega varustamisel teadmiste kttesaadavaks tegemise suurendamine uute toodete loomistskli lhendamine innovatsiooni ja organisatsioonilise ppimise hlbustamine ja juhtimine kogemuste jagamine terves organisatsioonis organisatsioonisiseste ja vliste isikute vahel vrguphiste henduvuste suurendamine toimimiskeskkondade juhtimiseks ja ttajatele oma t jaoks vajalike npunidete ja ideede vimaldamine juhtimatute vi halbade probleemide lahendamine intellektuaalse kapitali ja personali intellektuaalsete varade (indiviidide kogemuste ja oskusteabe) juhtimine

Teadmiste juhtimisssteem (protsess, tehnoloogiad) Ka teadmusjuhtimisssteem - igasugune ssteem, mis aitab teadmust juhtida intellektuaalset kapitali ja informatsiooni koondada, organiseerida, analsida ja kttesaadavaks muuta. Teadmiste juhtimisssteemi eesmrk on aidata organisatsiooni ttajatel luua, organiseerida ja teha kttesaadavaks olulist toimimise teadmist kusiganes ja millaliganes seda organisatsioonis vaja lheb. See sisaldab protsesse, protseduure, mustreid, valemeid, parimaid praktikaid, ennustusi jne. Ssteemi omadused: hlbustab organisatsiooni ppimist ja teadmise loomist loob n ppimistskleid pakub kiiret tagasisidet julgustades ttajate kitumise muutmist

integreerib teadmise toimimisprotsessidesse, toodetesse ja teenustesse

Teadmiste juhtimise tehnoloogiad [5, 9]Varasemad tehnoloogiad elektroonilised kollased lehekljed ja dokumentide haldusssteemid kombineerituna kollaboratiivsete tehnoloogiatega (Lotus Notes) semantilised tehnoloogiad otsingute tegemiseks e-ppe vahendid kogukonna praktikateks Kaasaegsemad sotsiaalsed vahendid (blogid, Wiki, Facebook, Twitter) andmekaevandus 'videokonverentsid jne